KOLLANE Kristina Minski Tallinna Pääsküla Gümnaasium 12. klass 2013 SISUKORD Sissejuhatus Kollane on värvus, mille lainepikkus on ~570580 nm. Värviringil asub kollane rohelise ja oranzi vahel. Kõikidest ringi toonidest on kollane kõige heledam, väljapoolekiirgavam ja säravam värv. Vaid väike hulk inimesi peavad seda oma lemmikvärviks. Kollaste toonide hulk on äärmisel piiratud. Lisaks on ta väga tundlik oma naabervärvide mõju suhtes. Värvina mõjub ta soojalt ning kergelt kuid pikaajalisel vaatamisel väsitab silmi. See on valguse värv, vallatute mõttete ja intelligentsi sümbol. Kollasel on palju positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Kollane sümbolina Kollase polaarsed vastandid on tarkus ja rumalus. Positiivses võtmes on kollane energia, kulla, rõõmu, optimismi, suve, idealismi ja lootuse värv, mis sümboliseerib vaimsust, tar...
Referaat Kollane Tallinn 2009. SISUKORD: 1)Sissejuhatus.......................................................................................................3 1.Värvi sümbol......................................................................................................4 2.Millega värv assotsieerub.Värvi optiline mõju...................................................4 3.Värvi ajalugu.......................................................................................................5 4.Värvi mõju inimesele..........................................................................................6 5.Värv ruumis.........................................................................................................8 6.Huvitavaid fakte värvi k...
Tabloidajalehtede erinevus kvaliteetajalehtedest Väga pikka aega on pressi liigitatud üldjoontes kvaliteet- ja tabloid- ehk kollaseks ajakirjanduseks. Viimast mõistet kasutatakse just eelkõige ajalehtede iseloomustamiseks. Tiheda konkurentsi ning paljude muude põhjuste, näiteks elutempo kiirnemise tõttu, hakkab aga mainitud piir aina ähmastuma kuna taotletakse väljaandeid, mis oleksid ka harimata lugejale meelepärased ja pakuksid meelelahutust. Neid ajalehti, mis tegelikult täidavad kvaliteetajalehe tingimusi on vähe ja üldjuhul on need rahvusvahelised (nt. New York Times). Tavaliselt väiksemate riikide meedia antud tasemele ei küündi ja väljaanded on ikkagi mingil määral kollased. Sellist kollasust on võimalik määrata väga paljude erinevate skaalade järgi. Kvaliteetajalehe (nii öelda ,,valge ajalehe") kriteeriumid on küllaltki ranged. Kollasuse vältimiseks peaksid olema kõik kriteeriumid alates sisust kuni f...
1. Mõisted *Elund e. organ- organismi osa, millel on kindel asend, ehitus ja ülesanne *Elundkond- ühiseidd ülesandeid täitvate elundite süsteem *Rakk- organismi väiksem ehitusosa, millel on kõik elu tunnused *Kude- ühetaolise ehituse, talituse ja pärisoluga rakkuda rühm *Marrasknahk- naha pealmine osa, seal asuvad kiiresti jagunevad rakud *Pärisnahk- naha alumiine osa *Nahaaluskude- rasvkoe kiht pärisnaha all *Luustik e. skelett- omavahel seondunud luudest sisetoes kõigil selgroogsetel *Punane luuüdi- luu käsnaines paiknev pehme kude, milles moodustavad vererakud *Kollane luuüdi- toruluude õõnsuses paiknev pehme kude, mis sisaldab tagavararasvu *Liiges- luude liikuv ühendus *Selgroog e. lülisammas- luuustiku keskne osa *Kolju- pea toes, mis koosneb paljudest omavahel ühendatud luudest *Lihas- lihasrakkudest elund, mis kokku tõmbudest põhjustab kehaosade liigutusi *Kõõlus- sidek...
KOLLANE MERI Mirjam K. 7b MERE ASEND Kollane meri asub vaikse ookeani loode osas. Bo Hai laht Jaapani meri Korea poolsaar Kollane meri Korea väin Jaapani saared IVaikne ookean Ida-Hiina meri Joonis1. Kollane meri MERE NIMI Kollasele merele on nime andnud jõgede poolt hõljumina merre kantav löss, mis värvib merevee kollakaks. ÄÄREMERI Kollane meri ei ole otse ühenduses ookeaniga, et ookeanisse jõuda, peab kollane meri läbima Ida-Hiina mere. Kollase mere kirde osas on Bo Hai laht. Kollase mere ida osas on aga Korea väin. Kollase mere kagu osas aseteseb väike osa Jaapani saartest. SUURUS S=416000KM RUUDUS SUURIM SÜGAVUS Kollane meri on madal, sügavus mere keskosas on 60-80 m. Suurim sügavus Kollases meres on 106 meetrit. VEE SOOLSUS Kollase mere vesi on magedam kui ookeani vesi, keskmiselt 32 promilli. VEE TEMPERATUUR JA JÄÄTUMINE VEE LIIKUMINE Kollase mere idarannikul o...
KOLLANE Kristina Minski Tallinna Pääsküla Gümnaasium 12. klass 2013 Kollane on värvus, mille lainepikkus on ~570580 nm. Ta mõjub optiliselt heledana, lähedasena või säravana, tekitab aistinguid soojast, kohevast, kergest ja kuivast, aga pikaajalisel vaatamisel väsitab silmi. Kollane on energia, kulla, rõõmu, optimismi, suve, idealismi ja lootuse värv, mis sümboliseerib vaimsust, tarkuse voolu ja filosoofiat ning kollasega märgitakse riski. Näiteks tähendab kollane lipp rannas, et ujumine on ohutu vaid kogenutele. Kollane on ka rumaluse, arguse, saamahimu, pettuse, armukadeduse ja haiguse värv. Näiteks tähendab kollase lipu heiskamine laeval, et seal on puhkenud epideemia. Kollase lindiga eraldatakse ala, kus on toimunud avarii. Kollane kehastab mõis...
KOLLANE MERI Maria Suumann 8.B Kollane meri · Kollane meri (hiina keeles Huanghai, korea keeles Hwanghae) on Vaikse ookeani ääremeri. · Kollane meri piirneb lõunast Ida-Hiina merega, läänest Hiina riigiga, idast Põhja- ja Lõuna-Koreaga. Mere kirdeosas asub Bo Hai laht. · Kollanemeri on ühenduses Ida-Hiina merega ja Korea väina kaudu ka Jaapani merega. Üldandmed · Kollasemere pindala on 380,000 km². Kuna meri asub täies ulatuses mandrilaval, on see võrdlemisi madal sügavaim koht on ainult 152 m sügav, keskmine sügavus on 60-80 m. · Kollase mere vesi on magedam kui ookeanis, keskmiselt 32. · Mandrilava on lai. Hoovused, tõus ja mõõn ·Kollase mere soe · Tõus toimub kaks korda hoovus on osa päevas. Hiina rannikul on nende amplituud umbes Kuroshio hoovusest, 0.9 ja 3 meetri vahel, mis...
Kollane meri 1.Mere asend Kollane meri on Vaikse-Ookeani ääremeri.Meri on suhteliselt laia kujuga. Kollane meri piirneb lõunast Ida-Hiina merega, läänest Hiina riigiga, idast aga põhja ja lõuna Koreaga. Mere Kirde osas asub Bo Hai laht. Hiina Kollane meri Ida-Hiina meri Hiina Joonis 1. Kollase mere asend. 2. Mere nimi Mere nimi tuleb Huanghe ehk Kollane jõgi, mis voolab läbi Lössiplatoo. Löss on peeneteraline materjal, kergesti hõljumina edasikantav. Hõljum annab jõe ja ka mere veele kollaka värvuse ning sellest ka mere nimi. 3. Ääremeri Kollane meri on Vaikse ookeani ääremeri ,mis on ühenduses Huang He ja Yangtze jõgedega ,Ida- Hiina merega ja Korea poolasaare väina kaudu ka Jaapani merega. 4.Suurus Kollase mere pindala (k.a Bo Hai laht) on 416 000 km² .See on suhteliselt vähe võrreldes Vahemerega ,...
Tallinna Reaalkool Kollane meri Referaat Eeva-Laura Lõoke Kailit Taliaru Tallinn 2012 Kollane meri 1. Kollane meri asub Vaikses ookeanis sissevoolualas ja on suhteliselt laia kujuga, meri piirneb idast Korea poolsaarega, läänest Hiina riigiga, lõunas ühenduses Ida-Hiina merega. Mere Kirde osas asub Bo Hai laht, veel piirneb meri Jaapani merega, Korea väinaga ja Jaapani saartega. 2. Enamik meresid ei õigusta oma nime. Must meri pole üldse must, Valge meri valge. Punane meri on punane ainult siis, kui tema pinnal ujuvad tormi poolt lahti kistud pruunvetikad. Ainult Kollane meri on tõepoolest kollane. Sinna suubub Huanghe ehk Kollane jõgi, ...
Kollane meri Kollane meri on Vaikse ookeani osa. Kollane meri on ääremeri, mida ümbritseb Ida- Hiina meri ning Jaapani meri. Mandritest ümbritseb Kollast merd Hiina ning Lõuna- ja Põhja-Korea. Kollase mere pindala on umbkaudu 416 000 km. Suurim sügavus on 106 m. Vesi on magedam kui ookeanis ehk umbes 32 promilli. Kollane meri on selfimeri, mis tähendab, et ta asub mandrilaval. Self on Kollasel merel lai. Kollane meri sai oma nime selle järgi, et jõed kannavad hõljumina peeneteralist setet, lössi, merre. Sete koosneb tavaliselt peenest liivas või saviosakestest ning on helekollast värvi. See värvibki mere kollakaks. Kollase mere idarannikul on väga tugevad looded, suurim kõrgus on 8 meetrit. Ida- Hiina meres on Kuroshio hoovus, mis on maailmas suuruselt teine soe hoovus. See mõjutab ka Kollast merd. Kollase mere põhjas roomavad kühmulised meripurad ning kaljupragudes on ka merisiilikud. Uuringud ...
KÕIK ON INIMESED Referaat "Kollase viltpliiatsi ots võib olla mõne maailma algus." Karl Martin Sinijärv Kui kollase viltpliiatsi ots oleks millegi uue tundmatu algus, huvitav, kas kellegi pinalist või laualt leiaks veel mõne rõõmsavärvilise paberimäärija. Arvatavasti võiks usin otsija avastada mõne üksiku kas hoolsalt peidetult sahtlipõhjast või diivani tagant tolmurullide seast. Tavaline inimene pole kunagi tervitanud särasilmil vaimustudes midagi enneolematut ja uuenduslikku. Enamik teaduse,- kunsti- ja loomeinimesi on saanud oma liigagi kaua oodatud tunnustuse pärast surma. Oma eluajal on nad elanud viletsasti, isegi hullumeelset elu. Nende pliiatsite otstes olid tõesti uute maailmade algused. Näiteks kunstniku Vincent van Gogh kollase värviga kaetud pintsli otsas rippus ekspressionismi maailma algus. Füüsiku James Maxwelli pliiatsi otsas ootas elektromagnetvälja teooria maailma algus. Kumbki neist ei jõudnud oma edu ära ood...
Valgusfoorid Foori tuled tähendavad järgmist: roheline lubab liikuda roheline vilkuv lubab liikuda, kuid teatab peatsest kollase tule süttimisest kollane keelab liikuda peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi sõita vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu, kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata. punane keelab liikuda punane ja kollane korraga keelavad liikuda ja teatavad peatsest rohelise tule süttimisest. Ümartuledega foor Reguleerib sõidukite ja jalakäijate liiklust. Nooltuledega foor Reguleerib sõidukite liiklust ristmikul. Foorituled on noolekujulised. Punane ja kollane tuli võivad olla ka ümmargused; sel juhul kantakse nendele noolte kontuurid. Tuled asuvad püstjalt. Rohelise nooltule põledes tohib sõita noole suunas. Vasakule osutav r...
Vaikse Ookeani Saarte Looduskatastroofid Vaikse ookeani saared 1. Hawaii saared 2. Lõuna-Hiina mere saared 3. Tulemaa saared 4. Uus-Kaledoonia saared Hawaii Hawail võib kohata 5 erinevat looduskatastroofi need on: 1. Üleujutused 2. Orkaanid 3. Tsunamid 4. Lava Voolud 5. Maavärinad 2006 aastal sadas rohkem kui 30 päeva vihma ja see tekitas suuri üleujutus kahjusid ning kahjustas inimeste terviseid. Lõuna-Hiina 1. Üleujutused 2. Maavärinad 3. Taifuunid 4. Tsunamid Peamine jõe ettearvamatuse põhjus on selle suurus ja vee koostis. Umbes 4800 km pikk Kollane jõgi algab Põhja-Qinhai provintsi mägedes ja lõpeb Kollase mere rannikul. Sellise suure veetee muudab ebastabiilseks jäe äärmiselt suur settesisaldus. Kuna setteid on kohati 60 protsenti jõe mahust, muudab nende sadestumine ja konsentreerumine pidevalt Kollase jõe kaldajooni. Ning mis veel tõsisem, need võivad luua takistusi, mille tulemuseks on v...
MUSTRÄSTAS Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Mustr %C3%A4stas http://www.miksike.ee/docs/lisa/2klass/8li nnule/mustr.htm http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/TURMER 2.htm Punane raamat Tallinn ,,Valgus" 1982 lk 204 Musträstas... Pojad Levik ...ehk turdus merula on levinud peaaegu Musträstas muneb pessa 3-5 muna, Musträstas on levinud Euroopas ja Loode kogu Euroopas, v.a Põhja-Skandinaavia ja tavaliselt 4. Munad on sinakasrohelist Aafrikas, Väike- ja Kesk-Aasias, Põhja- suurem osa Soomest. värvi punakuspruunide tähnidega. Pojad Indias ja Lõuna-Hiinas. Eestis on kooruvad tavaliselt paari päeva pärast. musträstas tavaline, kuid väikesearvuline Välimus ...
,,Kuus mõttemütsi" VALGE MÕTTEMÜTS-tähendab informatsiooni. Kui kasutusele võetakse valge mõttemüts, keskendutakse vahetult üksnes informatsioonile. Informatsioon võib hõlmata kindlaid fakte, mille õigsust on võimalik kontrollida, ja kergemat infot, nagu valikuvõimalusi ja arvamusi. Enda arvamuse puhul on muidugi tegu punase mõttemütsiga, aga kui kellegi teise oma, on tegu valge mõttemütsiga. Valget mõttemütsi kasutatakse üsana istungi alguses, see on just kui asetleidev mõtlemise taust. Saab kasutada ka üsna koosviibimise lõpus nii-õelda hinnangu andjana. Väga tähtis on valge mõttemütsi juures leida üles vajaminev ja puuduv informatsioon. Valge mõttemütsi puhul on tähtsad faktid mitte vaidlused, kuna vaidluse osana ei saa fakte võtta kunagi erapooletuna. Niisiis tagab valge mõttemüts käepärse viisi neutraalsete ja objektiivsete faktide väljatoomiseks. Valge mõttemütsi Jaapanipärasus seisneb selles, et ja...
2. KT kordamisküsimused õ Elektromagnetism pt 3. ja 4. lk 81-139 1. Elektromagnetlained (kasutusalad, loodusnähtused) 2. Sagedus 3. Lainepikkus 4. Valguskiirus 5. Periood 6. Elektromagnetlainete skaala (vaja teada umbkaudset järjekorda, nähtusi ja kasutusalasid) a. Madalsageduslained b. Raadiolained c. Optiline kiirgus d. Röntgenkiirgus e. Gammakiirgus 7. Valguse kiirgumine, levimine, neeldumine 8. Valguse murdumine e Fermat’ printsiip 9. Kuidas on omavahel seotud valguse värvus ja lainepikkus? 10.Mis värvi valgused on valges valguses esindatud? 11.Miks me näeme Maal Päikest kollasena, taevast sinisena? 12.Millised on kolm värvi, mida kasutatakse ekraanide ehitamisel? 13.Valguskvant e footon 14.Fotoefekt 15.Valguse dualism 16.Interferents 17.Difraktsioon 18.Valguse polarisatsioon 19.Koherentne lainetus 20.Selgendav kate ...
BIOLOOGIA EKSAMIÜLESANDED. On antud DNA üks ahel nukleotiidide järjestusega A-T-G-C-G-A-G-G-G-A-A-A-C-C-A-T-G-A Koosta teine, selle ahelaga komplementaarne DNA ahel ja koostatud ahelale vastav RNA molekul. Mitut aminohapet see RNA kodeerib? Milliseid? On antud DNA üks ahel nukleotiidide järjestusega A-T-G G-C-A-A-C-A-G-T-C-T-G-A Koosta teine, selle ahelaga komplementaarne DNA ahel ja koostatud ahelale vastav RNA molekul. Mitut aminohapet see RNA kodeerib? Milliseid? On antud DNA üks ahel nukleotiidide järjestusega A-T-G-C-T-T-C-G-A-G-G-G-A-A-C-C-C-A-T-G-A Koosta teine, selle ahelaga komplementaarne DNA ahel ja koostatud ahelale vastav RNA molekul. Mitut aminohapet see RNA kodeerib? Milliseid? On antud DNA üks ahel nukleotiidide järjestusega A-T-G-C-G-A-G-T-G-A-T-T-T-G-A Koosta teine, selle ahelaga komplementaarne DNA ahel ja koostatud ahelale vastav RNA molekul. Mitut aminohapet see RNA kodeerib? Milliseid? Inimese ver...
Kollane käoking (Aconitum lasiostomum) Kollane käoking on nii haruldane taim, et tema rahvapäraseid nimesid ei olegi teada. Eestis kasvab ta teadaolevalt vaid ühes kohas Viljandi lähedal. Küll on aga laialt tuntud tema siniseõieline sugulane sinine käoking, kelle rahvapärased nimed on kingalill, siller jt. Need taimed erinevad teineteisest peamiselt õite värvuse poolest. Nii sobib sinise käokinga kohta räägitu paljuski ka kollase käokinga kohta. Sinist käokinga kasvatatakse meil vahel iluaedades, kuid looduslikult ta meil ei esine. Iseloomustus Kingalill ja siller on käokingale igati sobivad nimetused. Tema õiekate koosneb kolmest värvilisest tupplehest, milledest tipmine on kiivrikujuline. Niisugust õit veidi pöörates näemegi armsat väikest kingakest. Sõna king on ka levinuim käokingade nimedes. Siller sobib aga nimeks seetõttu, et tema paks juurikas on väga sarnane selleri maa-alusel...
TALLINNA PÄÄSKÜLA GÜMNAASIUM ORANZ Referaat TargoVoog 12A Juhendaja: Hille Randveer Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Värv ei ole midagi muud kui optiline pettus. Selleks, et näha kõiki värve on vaja valgusallikat. Kõige soojem värvitoon on oranzikaskollane ehk saialille toon. Oranz on sekundaarvärv, saadakse punase ja kollase liitmisel. Oranzi täiendvärv on sinine. Värvispektris ja kunstnikkude poolt kasutatavatel traditsioonilistel värviringidel on oranz punase ja kollase vahel. Oranzi pigmendid on suuresti ookri ja kaadmiumi peredest. 1. VÄRVI SÜMBOL Oranz on punakaskollane värvus, lainepikkusega umbes 585-620 nm. Oranzi loetakse päikeseliseks värviks. Pruunid toonid on hämmastavalt soojad, tumedamaid oranze võiks kasutada mõõdukalt. Pruunid toonid on nägusad koos oranziga. Türkiis ja jahe hall on oranzi headeks täiendvärvideks. ...
J.A.D INGRES ,,valpiconi kümbleja" G.COURBET "Emilie Zola portree" ,,Kunstniku 1868 stuudio"1854/55 E.DELACROIX "Kaputsiinlaste "Chiose veresaun" bulvar"1873 ,,Kalju Etretatis p'rast tormi" "Alzeeria naised" 1834 "Muusika Tuieleries" 1862 "Londoni E.MANET parlament"1904 ,,Eine roheluses"1863 J.MW.TURNER "Vihm,udu ja kiirus "Baar Folie ...
Ajakirjanduse usaldatavus Seoses majanduskriisiga on usk ajakirjandusse oluliselt vähenenud. Kollase ajakirjanduse osakaal meedia hulgas on jätkuvalt näidanud kasvutrendi. Piirid väärtuslike ja väärtusetute uudiste vahel on muutnud hämaraks. Neljas võim on kolinud Internetti ja ihkab vaid võimalikult suurt klikkide ja kommide arvu, olenemata uudise sisukusest ja kvaliteedist. Tekitades küsimuse, kuhu viib see edasi meedia ja kas õnnestub veel kunagi pinnale ujuda ja taastada usaldas lugejate seas? Seoses meedia kolimisega Internetti on paberikandja kaotanud suure hulga enda regulaarsetest lugejatest. See protsess näib olevat pöördumatu, kuna Interneti kasutamine muutub üha lihtsamaks ja kättesaadavamaks kõigile. Üha enam korraldatakse õppeid ka vanemale generatsioonile. Mis annab järjekordse hoobi paberkandjale ja heidab üha tumedamat varju tulevikule. Kas on üldse lootust saada lugejaid juurde või leppida ...
ORANZ · Oranz ehk puhas värvitoon, on kollase ja punase omavahelisel segamisel saadud soe toon ja tema vastandvärviks on sinine. Oranzi sünonüümideks on eesti keeles ,,apelsinikarva, apelsinivärvi, apelsinikollane, kuldpunane". Samasugust värvitooni on varem nimetatud ka pomerantsivärviks. ÜLDISELT Oranzis ühinevad punase ja kollase energiad, andes pahvatavat rõõmu, uusi mõtteid ja ideid. Oranz on tulvil julgust, riske ja kartmatust. Ta paneb oma tundeid väljendama. Oranz värv tugevdab nõrka eneseväärikustunnet ja annab elutahet juurde ning on ühtlasi ka tõhus masenduse eemaldaja. Oranzi vaatlemine mõjub kiirejvavalt vere ringvoolule. Psühholoogiliselt mõjub oranz ergutavana ja aktiviseerivana. Vabastab pingeist, avardab meelt ja toob uusi mõtteid ning annab elujõudu. Segamisel valgega saame aprikoosivärvilisi ja...
Ellen Niit Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal 19381943, Tallinna 4. Keskkoolis 19431947, Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust 19471952 ja Tartu Ülikooli aspirantuuris eesti lastekirjanduse alal 19521956. Ta on töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina 19561961, ETV mittekoosseisulise toimetajana 19611963. Alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik. Looming Ta on kirjutanud peamiselt luuletusi ja enamasti just lastele. Tema üks täiskasvanutele mõeldud luulekogu, "Paekivi laul", ilmus 1998. aastal kirjaniku 70. sünnipäevaks. Enne seda on täiskasvanutele ilmunud luulekogu "Maailma pidevus". Kogu sisaldab luuletusi aastaist 19461976 Ellen Niit tuli lastekirjandusse värsslooga "Kuidas leiti nääripuu" (1954), millele 1957. aastal järgnes "Rongisõit". "Rongisõit" koos Gustav Ernesaksa viisiga kujunes populaarseks laulumänguks ning on ilmu...
1. Hemofiiliahaige mees on abielus terve naisega. Perekonnas on hemofiiliahaige tütar. Milliseid lapsi ja millise tõenäosusega võib sellesse perre veel sündida? Koostage pärandumisskeem. 2. Pruunide silmadega mees on abielus sinisilmse naisega. Neil on pruunisilmne tütar, kes on abielus sinisilmse mehega. Millise silmavärvusega lapsi ja millise tõenäosusega võib tütre peres sündida? Koostage pärandumisskeem! 3. Albinism on inimesel tingitud retsessiivsest alleelist a, normaalne pigmentatsioon selle geeni dom. Alleelist A. Normaalse pigmentatsiooniga vanematel on albiino laps. Milline on tõenäosus, et nende järgmine laps on norm. pigmendiga? Koostage pärandumisskeem. 4. A-vererühmaga mees, kelle vanemate vererühmad on A ja AB, on abielus naisega, kellel on AB vererühm, kuid kelle õel on 0 vererühm. Neil sündis B vererühmaga laps. Koostage pärandumisskeem, millel näitate kõigi isikute genotüüp ning mää...
Lepatriin · Lepatriinud, keda tuntakse ka kirilindude nime all, kuuluvad mardikaliste (Coleoptera) seltsi lepatriinulaste (Coccinellidae) sugukonda. · Lepatriinude kitiinkestaga kaetud keha on alt lame ning pealt kumer nagu kummulikeeratud kauss. Lepatriinul on 6 jalga. Suurimad triinud on kuni 10 mm pikkused. Paljud on punase-, kollase- või mustakirjud. · Erkpunane värvus on hoiatusvärv,mis näitab mittesöödavust. · Lepatriinu eritab vastiku lõhna ja maitsega mürgist ainet. · Lepatriinulane on üldjuhul tüüpiline röövloom, kes toitub peamiselt lehetäidest (ka kilptäidest). Seetõttu kasutatakse neid edukalt lehetäide biotõrjes.Kuid nad vajavad ka toitumiseks õietolmu ja nektarit. · Lepatriinud elavad tihedalt inimese kujundatud keskkonnas. Näiteks aedades, puukoolides, aga ka umbrohtu täis kasvanud tühermaal, sest need on alad, kus esineb suurel hulgal lepatriinude põhitoitu, mis on lehetäid. · Lep...
Huang He Huang He e. Kollane jõgi on üks tuntuimatest jõgedest Hiinas, mis inimeste mälu järgi on seitse korda muutnud oma sängi ja toonud kaasa tohutut viletsust ja häda. 1931. aastal aga vallandus 20.sajandi suurim looduskatastroof. 1931. aasta juulis, pärast pikka põuaperioodi, tõusis suurte paduvihmade tagajärjel Kesk-Hiinas Kollane jõgi üle kallaste. Vihmad jätkusid ka novembris, ujutades üle 108 000 kilomeetrit maad, uhtudes minema põllukultuurid ning uputades sadu linnu ja külasid. Jangtse, mis on Kollase Jõega ühenduses, oli samuti jõe kesk- ja alamjooksul üle kallaste tõusnud, ujutades umbes 3,3 miljonit hektarit maad. Ainuüksi läbi suure tulvavee sai surma üle 140 000 inimese, peamiselt küll tammide äkilise purunemise tõttu. Üleujutuse tõeline õudus tuli aga selle tagajärjel tekkinud näljahädast ja haiguste levikust vee kaudu, mida soodustasid tulvavees hulpivad peaaegu kaks miljonit kõdunevat loomakor...
Põhivärvid ehk primaarvärvid Karolin Karbus ja Triinu Halliste Põhivärvid ehk primaarvärvid on värviteooriates tavaliselt kollane, punane ja sinine. Mõnes teoorias on ka kollane, punane, sinine ja roheline. Need on värvid, mille segamisel saadakse kõik ülejäänud. Kuid põhivärvidena on käsitletud ka 5- 8 värvi. Mitmed värvitaju uurijad ei nõustu nn kolmevärviteooriaga, pakkudes välja neljavärviteooria. Idee pärineb saksa füsioloogiaprofessorilt Ewald Heringilt. Tema järgi on üksteiseks üleminevate vabade värvitoonide reas võimalik näha nelja oma naabervärvidest vaba värvitooni: punast, kollast, rohelist ja sinist. Ta nimetas need algpunane (Urrot), algkollane (Urgelb), algroheline (Urgün) ja algsinine (Urblau). Neile neljale algvärvile tugineb kaks antagonistlikku füsioloogilist süsteemi: punase- rohelis- ja kolla- sini- süsteemi. Kollane Kollane on värvus, mille lainepikkus on 570-580 nano...
Arutlev demokraatia 1. Mida peetakse avalikuks sfääriks?- Mõtteline ruum, mis eksisteerib ühiskonnast väljaspool privaatsfääri (eraelu) väljaspool suletud instituitsioone ja organisatsioone. 2. Mis on arutlev demokraatia?- demokraatia vorm, kus otsused tehakse konsensuse (kokkuleppe) alusel. 3. Mis on meedia rollid? –Meedia ühiskondlik roll on avaliku safari tootmine. 4. Mis tagab meedia kvaliteedi? Meedia kvaliteedi tagab professionaalne ajakirjandus. 5. Kuidas kommertsialiseerumine ja globaliseerumine võivad avalikule sfäärile kahjulikud olla? Meediasüsteem ei suuda avalikus safääris kõikide huvigruppide huve piisavalt ja adekvaatselt kajastada, kaitsta unikaalseid rahvuskultuure ja keeli. 6. Mis on avalik-õigusliku meedia roll? Kvaliteetmeedia ja tabloidide ehk kollase kommertsmeedia vahelise tasakaalu hoidmine. 7. Mis on tabloid? Väiksem ja käepärasemas formaadis ajaleht, mida on kerge l...
Meedia juhitavus meie elule Paljudes demokraatlikes riikides loetakse tugevat ajakirjandust neljandaks võimuks. Tuues näite Eestist, siis kahtlemata mõjutab lehest loetu või uudistest kuuldud info inimese igapäevast tegevust ning laiemalt üldist maailmavaadet teemade suhtes. Isegi, kui inimene pole igapäevaselt kursis ja on meediast kaugenenud, saab persoon kaudselt mõjutatud, sest riigi kõrgemad isikud lähtuvad poliitika kujundamisel suuresti teabest, mida pakutakse meedia vahendusel. Eesti vabariigis on põhiseadusega sätestatud, et inimesel on täielik sõnavabadus, mille tõttu on absoluutselt igal viimsel kui isikul õigus avaldada oma ideid, mõtteid ja arvamusi. Kuid tuleb tõdeda, et Eestis on olnud meedivabadusel kord suurem ja teine kord väiksem tähtsus. Ajal, mil Eesti majandus oli tõusjoones, tõusis ka meedia tähendus inimestes. Inimestes vallandus kollase meedia tähelepanu. Populaarseteks said mit...
Banaanide säilitamine SISSEJUHATUS Banaanide säilitamise erinevad viisid näitavad, millise katsega säilib banaan kõige paremini. Annab lugejale ülevaate, kuidas hoida banaani kõige kauem värskena. Veel uurin banaanide päritolu ja kuidas mõjutab nende söömine inimese tervist. Töö eesmärk: · Kuidas mõjutab banaanide üldist väljanägemist ja maitset erinevad säilitusviisid? · Toidukilet on kiidetud palju, sest just see peaks aitama banaanil kauem värskena püsida. Katsetes uuringi, kas toidukile aitab säilitada banaani paremini, kui külm keskkond ja tavaline küpsemine. 1.Banaan Banaan ehk Musa on troopikamaade üks tähtsamaid puuvilju. Banaanid on pärit Kagu- Aasiast, aga sealt on levinud Austraaliasse, Hiinasse, Filipiinidele ja Lõuna-Ameerikasse. Euroopasse jõudsid banaanid alles 1885.aastal. Suurim aastatoodang on Brasiilias 6,5 miljonit tonni. Banaanitaim on kuni 4 meetrit pikk ...
RAUD-tähtsaim metall Leidumine Raud on inimesele tuntud väga ammu. Oli ju pärast pronksiaega rauaaeg, mis Eestiski algas juba e. m. a. Metallidest on levikult raud teisel kohal pärast alumiiniumi, kuid toodangult esikohal, sest on kõige kättesaadavam metall. Lihtainena leidub rauda vaid Maale langenud meteoriitides. Rauda toodetakse rauamaakidest, mis põhiliselt koosnevad oksiididest. Parimaks rauamaagiks loetakse magnetrauamaaki ehk musta rauamaaki ehk magnetiiti (Fe3O4), mis on värvuselt must ja on magnetiliste omadustega. Magnetiidi rauasisadus ulatub kuni 72% ni. Eestis leidub seda Jõhvi lähedal. Lisaks eelnevale kasutatakse raua tootmiseks punast rauamaaki ehk hematiiti(Fe2O3) ja pruuni rauamaaki ehk limoniiti, mis oksiidile sisaldab ka kristallvett. Pruuni rauamaagi värvus varieerub kollasest kuni pruunini, olenevalt raua sisaldusest. Ka Eestis leidub pruuni rauamaaki (Põltsamaa lähedal), kuid tema rauasisaldus on väike ja rau...
Tallinna Tehnikaülikool TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Laboratoorne töö 2.1 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL Õppejõud: Priit Eek, Kaia Kukk Tallinn 2013 Sissejuhatus Viienda praktikumi (1. aprill 2013) jooksul sooritati laboratoorne töö 2.1, mille teemaks oli ainete lahutamine geelkromatograafia meetodil. Töö sisuks oli geelkromatograafia kolonni ettevalmistamine, uuritava proovi kolonni sisestamine ja kolonni voolutamine. Töö nõudis pidevat tähelepanu, kuna voolutuslahust tuli juurde lisada iga paari minuti tagant, et kolonn kuivaks ei jääks. Samuti tuli vahetada kalibreeritud katseklaase, et koguda fraktsioone täpselt 2 ml kaupa. Töö viimases faasis mõõdeti iga fraktsiooni optiline tihedus spektrofotomeetril. Järgnevalt on toodud geelkromatograafia teoreetiline osa, seejärel ...
Meedia - noorte väärtushinnangute kujundaja Iga inimene tahab olla teadlik sellest, mis toimub ülemaailmselt. Mitmed tahavad olla kursis asjadedega ja sündmustega, mis neid ümbritsevad. Sellist informatsiooni edastatakse uudistes. Meedia on informatsiooni kandjate ühine nimetus. Uudised mõjutavad meid igapäevaselt. Noorte väärtushinnangud peegeldavad noore tegevust,käitumist ja teadmisi, kuna väärtushinnangutest lähtuvalt valib ta endale käitumisviise. Noored loevad palju meediauudiseidja seega saavad sealt palju informatsiooni. Seega Kokkuvõttes meedia on üks noorte väärtushinnangute kujundaja. Kuidas täpsemalt? Väga palju on tekkinud nn. viieteistkümne minuti kuulsust, mis on üllatavalt hästi mõjutanud meediaturgu. Enam ei huvita otseselt kedagi, milline kuulsus sa oled või kus saatest sa ku...
Katioonide II rühm Katioonide teise rühma kuuluvad Cu2+-, Cd2+-, Bi3+-, Sn2+/4+- ja Sb3+/5+-ioonid. Kuna nende katioonide sulfiidide lahustuvuskorrutised on tunduvalt väiksemad III rühma sulfiidide lahutuvuskorrutistest, siis piisab sulfiidide sadestamiseks väiksemast sulfiidioonide kontsentratsioonist. Sulfiidioonide kontsentratsioon sõltub oluliselt lahuse pH-st, seega saab pH reguleerimisega katioone üksteisest eraldada. II-V rühma katioonide lahus + HCl + Sademes TAA Lahuses III, CuS, CdS, Iv ja V Bi2S3, SnS2, rühma Sb2S3,Sb2S5 katioonid ...
Kristjan Kipper 10b Jacques Louis David " Marat' surm " 1793. Jean Auguste Dominique Ingres "Mademoiselle Riviére" 1805 Francisco José de Goya " Saturnus sööb oma lapse" 1819-1823 Pariisi Tähe triumfikaar Eugene Delacroix´ Vabadus viib rahva barrikaadidele" Théodore Géricault´ "" Meduse'i" parv" Jean Franscois Millet " Viljapeade korjajad" Ilja Repin " Burlakid Volgal" Claude Monet " Päikesetõus. Mulje" Impression - mulje Vincent Van Gogh " Vincenti tool piibuga" Post pärast, järel Paul Gauguin " Autoportree Kollase Kristusega" Edvard Munch " Karje" Norra Alesundi nukumajad
SISUKORD 2 SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................4 1.KULLALE ISELOOMULIKUD OMADUSED...............................................................................5 1.1. Füüsikalised omadused..............................................................................................................5 1.2.Keemilised omadused.................................................................................................................5 1.3.Kulla elektronskeem ja elektronvalem.......................................................................................6 1.4.Võimalikud oksüdatsiooniastmed..................................................................
OÜ Pirnipuu Pr. Õnne Õun OÜ Õunapuu Kollase 12 21.november2008 nr 1-2/59 65432 Põlva PÕLVAMAA Koostööpakkumine Lugupeetud proua Õun Oleme pikka aega tegutsenud Eesti turul. Meil on teile ettepanek uue toote turustamiseks. Nii teie kui ka meie turustatavad moosid on edukad. Seega pakume välja teha koostööd ja valmistada õuna-pirnimoos. Võiksime juhtkonnaga korraldada ka seminari. Lugupidamisega Pille Pirnipuu Juhatuse liige Meelis Melon 543 1123 [email protected] Ananassi 11 Tel. +372 5123 456 Arve nr. 112 223 334 445 Tartu E-mail: [email protected] Swedpank 67890 TARTUMAA Reg. nr. 2331 2342 3342
KUNSTITEOSE ANALÜÜS 1. Oskar Kallis "Päikese suudlus" 2. 3. Valmimise aeg: 1917.aasta Stiil: ühendatud rahvakunst ja juugend 4. Eesti Kunstimuuseum 5. Koloriit: domineerivad soojad kollakad ja punakad toonid, naiste varjud on kujutatud külmema tooniga (tumesinine). Tehnika: pastell Materjal: paber Kõrgus 42,5cm Laius 36.0cm Sisu kirjeldus: punakal kaarjal pinnal neli kollase pastelliga joonistatud naisefiguuri. Kolm seisavad käed kõverdatud kukla taha, üks istub käed ümber põlvede. Tundub nagu naised ootaksid päikeselt lootust. 6. Minu arvamus: valisin teose "Päikese suudlus" sest see tundus üpris sügavamõtteline, kuid samas lootustandev nagu ka minu mõtted praegu.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL VÄRVID ARHITEKTUURIS REFERAAT TEEMAL ,,Värvid ja arhitektuur" Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õpperühm: EA-11 Kehra 2010 Värvikogemus............................................................................................................................. 3 Värviaisting ............................................................................................................................ 3 Värviteooria ................................................................................................................................ 4 Artur Schopenhauer ................................................................................................................ 4 Isaac Newton .......................................................................................................................... 4 Vassili Kandinsky.............
Pääsusaba Liblikad on paljude arvates maailma kaunimad loomad. Oma värvidelt ja säralt võistlevad nad troopikataimedega. Minu lemmik liblikaliik on Pääsusaba. Maailmas on teada üle 165 000 liblikaliigi.Pääsusabad on kergesti äratuntavad. Pääsusabal on 37 alamliiki. Nad on suured, must-kollase tiivamustriga liblikad. Tagatiibadel on kannused, mis on liblikale nime andud, ja punased täpid. Pääsusaba on Eesti suurim päevaliblikas. Tiibade siruulatus on 8– 10 cm. Pääsusabasid võib leida luhtadel, tee - ja metsaservadel, taluaedadest. Lendab mai lõpust juuli keskpaigani, harva teine põlvkond ka augustis. Pääsusaba lendab kiiresti ning tõuseb tihti väga kõrgele. Pääsusaba on üks kolmest Eestis elutsevast ratsulibliklaste liigist puriliblika ja mustlaik-apollo kõrval.
Kursus: DISAIN Klass: 10 Värviõpetusese lünktest. Lisa lünkadesse õiged sõnad või laused Selleks, et näha värve on vaja ...valgust................. . Põhivärvid on...kollane........... , ......punane........ ja ...... sinine............ Sinise vastandvärv on ......oranz................ . Kollase vastandvärv on ......violett............... . Punase vastandvärv on ......lilla................. . Vastandvärvid asuvad värviringil üksteise ...... vastas............ Kollane, punane ja oranz on ......soojad............värvused . Sinine, violett, sinakasroheline on .........külmad............. värvused. Sellist värvi segamist, kus ühele kindlale värvile lisatakse järjest suurenevates kogustes valget värvi nimetatakse......... helestamiseks................ . Segamise tulemusel muutub toon............heledamaks........................ Sellist värvi segamist, kus ühele kindlale värvile lisatakse järje...
Keldrikakand Tormi Lust 8.B Jakob Westholmi Gümnaasium Välimus Keldrikakand võib kasvada kuni 20 mm pikaks Tavaliselt halli värvi ja alt heledam. Võib ka olla pruuni, sinise, kollase või roosaka tooniga Elupaik Keldrikakandil on palju elupaiku, kus on palju õhuniiskust. Keldrikakandit võib tihti leida lillepottide või telliste alla, sest nad annavad peavarju ja lähedalasuvat toitu. Toit Keldrikakand toitub peamiselt surnud taimedest ja eritatud jäätmetest. Suurem grupp keldrikakandeid saavad ka elustaimi sööma hakata, põhjustades probleeme aedades, kus nad elavad Tavaliselt on toiduahelas kõige all. Anatoomia Nende pea koosneb kolmest sagarast. Peas on ühendsilm ja kaks sarve. Nad eritavad lämmastikväetise jäätmeid ammoniaagina. Lisafaktid Pole looduskaitse all Keldrikakand on kakandiliste seltsi kuuluv vähilaadne Kasutatud kirjandus ht...
Mati Unt Referaat Koostas: Lilith Tamm Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus 2 Elulugu 3 Elu ja looming 4 Stiil 6 Tuntumad teosed 8 Temaatika 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 Pildimaterjal 12 1 Sissejuhatus Mati Unt on üks kuulsamatest okupatsiooniajal elanud kirjanikest. Tema sügavmõtteline looming ei ole kirjutatud taasiseseisvumise vaimus, kuid vaatamata sellele on see siiski ka tänapäeval osake Eesti hinnatud kirjandusklassikast. Undi tähelend timus Nõukogude ajal, aga ka sellistes rasketes tingimustes suutis ta loogiliselt mõelda ning oma raamatutes maailma asju ja poliitikat objektiivselt analüüsida. Just see asjaolu teeb tema loomi...
lepatriinu Tutvustus Lepatriinud, keda tuntakse ka kirilindude nime all, kuuluvad mardikaliste (Coleoptera) seltsi lepatriinulaste (Coccinellidae) sugukonda. Lepatriinude keha on pealt kumer, alt tasane, 1-10mm pikkune, paljudel liikidel mustakollase-või punasekirju. Paljud on punase-, kollase- või mustakirjud. Kokku on mitut masti lepatriinuliike üle 5200. Eestis elab neist 51 liiki. Lepatriinulane on üldjuhul tüüpiline röövloom, kes toitub peamiselt lehetäidest (ka kilptäidest). Lepatriinude hemolümf on mürgine, seepärast enamik putuktoidulisi loomi neid ei söö. Tavalisemaid röövtoidulisi liike on seitsetäpplepatriinu ja viistäpplepatriinu, alamaid seeni hävitablutsernitriinu. Põhitõed lepatriinust Klass: putukad Selts: mardikalised Sugukond: Coccinellidae Pikkus: 1,2-10 mm Värvus: tavaliselt oranzi, punase, kollase ja musta erksad varjundi...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kristin Kaur ja Mari- Liis Sarv KAUBANDUSALASED ÕIGUSAKTID Raport Juhendaja Edda Sõõru Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1TOIDUKAUPLUS MAXIMA XX..........................................................................4 2.EHITUSKAUPLUS K-RAUTA............................................................................6 SISSEJUHATUS Valisime enda kauplusteks Võru tänaval asuva kaupluse Maxima XX ja Riia maantee ääres asuva K-Rauta ehituskaupluse. Maxima soov on luua kauplusi, kus inimestel oleks mõnus oma sisseoste teha ja kust oleks lihtne leida kõike igapäevaselt vajaminevaid kaupu. Kaubavalikus on põhirõhk asetatud esma...
Lisa 4. Ühe niidiga kontuurniit Kontuurniit märgitakse tööjoonistel kollase värviga. Kontuurniidiks kasutatakse põhiniidist mitu korda jämedamat või teist värvi niiti. Kontuurniidi niplamisel tuleb jälgida, et mõlemal pool kontuurniiti oleks vähemalt üks keerd, mis fikseerib kontuurniidi pitsis õigesse kohta ning eraldab selle. Kontuurniit suunaga vasakult paremale Selleks, et viia vasakult tulev kontuurniit läbi paremalt tuleva paari (joonis 1), tuleb kõigepealt teha paarile kaks keerdu. Seejärel vii kontuurniit üle esimese niidi ning teise niidi alt läbi. Kontuurniit jääb paarist tulevate niitide vahele. Lõpuks tee paarile veel üks keerd. Joonis 1. Ühe niidiga kontuurniidi viimine suunaga vasakult paremale (Nöps & Raud, 2013). Kontuurniit suunaga paremalt vasakule Paremalt vasakule tuleva kontuurniidi korral (joonis 2) tee paarile kaks keerdu, vii kontuurniit esimese niidi alt läbi ja üle teise niidi ning tee paarile veel üks...
1. Muuda arvud, mis on suuremad 300 kui paksuks ja punaseks 45 91 45 933 95 46 82 93 16 79 57 650 54 56 93 333 75 91 45 335 21 55 58 336 2. Muuda lahtrid, mis jäävad 50 ja 100 vahele kollase taustaga 45 91 45 933 95 46 82 93 16 79 57 650 54 56 93 333 75 91 45 335 21 55 58 336 3. Vorminda lahtrid, mis on üle keskmise sinise täpilise taustaga 45 91 45 933 95 46 82 93 16 79 57 650 54 56 93 333 75 91 45 335 21 55 58 336 4. Vorminda 5 kõige väiksemat arvu kahevärvilise taustaga ...
KOONDLAUSE TÜÜBID 1. SIDESÕNATA KOONDLAUSE Õunad, prinid, ploomid on puuviljad. 2. SEMIKOOLONIGA KOONDLAUSE Soome-ugri keeled on ungari, handi, mansi (ugri keeled); komi, udmurdi (permi keeled); mordva, mari (volga keeled); lapi keel; eesti, liivi, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa keel (läänemeresoome keeled). 3. SIDESÕNAGA KOONDLAUSE Keegi ei soovinud õunu ega prine. 4. VASTANDAVA, KOMA NÕUDVA SIDESÕNAGA KOONDLAUSE Tüdruk on arg, aga nõudlik. KOKKUVÕTUFRAASIGA KOONDLAUSE 5.Kooloniga Klassis olid kõik kolm poissi: Rein, Jüri ja Tiit. 6. Mõttekriipsuga Autod, bussid, trammid need sõiduvahendid sõidavad linnas. 7. SIDEKRIIPSUGA KOONDLAUSE Armastan üle kõige kartuliputru ja salatit. KORDUVAD TÄIENDID: 8. Erilaadilised täiendid Ostsin pehme kollase mütsi. 9. Samaliigilised täiendid Rohelised, kollased, punased pluusid rippusid nööril. KORDUVAD MÄÄRUSED: 10. Samamahulised määrused Jaanipäeval, 24. juunil teeme lõket. 11. Hõlmavad, er...
Taskutega pajalapp 1. Lõikame kahest erinevast kangast(punane ja kollane) ja vatiinist välja detailid mõõtudega 20 x 100 cm. 2. Asetame punase kanga pahemale poole vatiini ning omakorda selle peale kollase kanga pahema poole ning kinnitame nööpnõeltega. 3. Seejärel tepime kangad ja vatiini diagonaalselt läbi.Lihtsamaks teppimiseks võib kasutada maalriteipi.St kleebime maalriteibi diagonaalselt ühest nurgast teise ja õmbleme kihid teibi kõrvalt läbi, 3 cm kauguselt.Jõudes nurgani kleebime teibi risti õmblustega ning jätkame õmblemist kuni kõik on läbi tepitud. 4. Seejärel rullkandime pajalapi lühemad otsad 5 cm laiuse kandiribaga. 5. Voldime pajalapi kummastki otsast 25 cm sissepoole,et moodustaksid taskud,seejärel kinnitame 0,5 cm kauguselt,jättes taskuavad. 6. Järgmiseks teeme ripu...
Võrkpalli reeglid Väljaku mõõtmed on 18x9m. Naiste võrgu kõrgus on 2,24m. Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat. Pall pannakse mängu pallinguga ehk serviga, serv mis viib palli vastase väljakupoolele. Igal võistkonnal on õigus registreerida mänguks 12 mängijat, sealhulgas üks spetsiaalne kaitsemängija - libero. Tema riietus erineb värvilt võistkonnakaaslaste omast. Libero mänguala piirdub tagaliiniga, ta ei või teha ründelööke, pallida ega sulustada ega olla kapten. Üldse on võrkpallis karistusi neli: suuline, märkus koos kollase kaardi näitamisega, eemaldamine koos punase kaardi näitamisega ja diskvalifitseerimine. See võistkonna liige, keda on karistatud eemaldam isega, ei tohi mängida kuni geimi lõpuni ja peab istuma karistusalal varumängijate pingi taga. Pallingul võib palli üles visata vaid ühe korra. Pallija peab löögi sooritama 8 sekundi jooksul pärast esimese ko...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
