Kaitsja: Salune Ants pani toime teo, mis ei olnud vrikas, moraalne ega iguslik. Ta kasutas kurjasti andmeid, mida talle heauskselt usaldati ning tekitas sellega kahju inimesele, kes temast hoolis ja kes teda usaldas. Hetkel, mil ta otsustas Ella raha enda arvele le kanda, oli ta tiesti teadlik oma teo tsidusest ja illegaalsusest, seetttu puuduvad igasugused kergendavad asjaolud. Hoopis vastupidi, arvesse tuleb vtta raskendavaid asjaolusid, kuna salune tegutses majandusliku ja omakasu eesmrgil. Eesti Vabariigi phiseaduse 32 stestab, et igahe omand on puutumatu ning et omandit vib omaniku nusolekuta vrandada ainult seaduses stestatud juhtudel ja korras. Konto ja rahasumma omanikuks oli Ella ning kontol olnud summa eemaldati tema nusolekuta. Eelnimetatud seaduse ja paragrahvi kohaselt on igahel, kelle vara on tema nusolekuta vrandatud, igus prduda kohtusse. Siinkohal nuab kaitse vrandatud summa hvitamist selle esialgses mahus. Lisaks palu...
Eesti Vabariigi kohtusüsteem Kodanikuõpetus 9. klass Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: I. Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud II. Ringkonnakohtud III. Riigikohus Maa- ja linnakohtud Esimese astme kohtud Eestis on 3 linna- ja 15 maakohut Kokku 151 kohtunikku Kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul Maa- ja linnakohtud · Kohtla-Järve · Põlva Maakohus Linnakohus · Pärnu Maakohus · Narva Linnakohus · Pärnu Maakohus · Tallinna Linnakohus · Rapla Maakohus · Harju Maakohus · Hiiu Maakohus · Saare Maakohus · Ida-Viru Maakohus · Tartu Maakohus · Jõgeva Maakohus · Valga Maakohus · Järva Maakohus · Viljandi Maakohus · Lääne-Viru Maakohus · Võru Maakohus Halduskohtud Esimese astme kohus Jõhvi Ees...
Kohtunik- kas õigusmõistja või karistaja? Kohtunikuks peetakse isikut, kelle võimuses on langetada otsus mõne vaieldava küsimuse üle. Kohtunik nimetatakse ametisse eluks ajaks. Õigusemõistjaks võib olla nii endale kui teistele, sõpradele kui vaenlastele, isegi tundmatutele. Kohtunik mõistab kohtus õigust ja kohut erapooletult kahe konfliktse osapoole vahel. Ta rakendab olemasolevaid õigusnorme ja jõuab lahendini, kus ühel poolel on õigus ja teisel ei ole. Otsuse tegemisel on kohtunik iseseisev – kellelgi ei ole õigust õigusemõistmisse sekkuda. Esmalt tutvub kohtunik kohtule esitatud kõikide materjalidega. Kui on vajadus, laseb kohtunik koguda täiendavaid tõendeid. Tavaliselt on kohtuistung avalik, aga samas on kohtunikul ka õigus kohtualuste kaitseks muuta kohtuistung kinniseks, kus võivad vaid osaleda protsessis osalevad isikud(nt. kui käsitletakse alaealiste väärkohtlemist). Eesti vabariigis lahendab kohtunik tsiviil-...
LADINA KEELSED VÄLJENDID A Actio hagi, kaebus, kohtukõne, kohtuistung. Aequitas võrdsus, õiglus. C Capitis deminutio õigusseisundi piirang. Connubium abielu patriitsi ja plebei vahel. Consilia plebis rahvakoosolek. Cura morum kõigi kodanike kombejärelvalve. E E-man-cipatio isa võimu alt vabanemine. Edictum käsk, korraldus, ettekirjutus. I In iure cessio preetori juures teatud protsessivormis toimetatud õiguste üleminek. Intercessio vaheleastumine. Iudex õigusemõistja, kohtumõistja, kohtunik, otsustaja, hindaja. Ius gentium Ius honorarium preetorite ametiõigus. Ius quiritium rooma kodanikuõigus. M Mancipatio kindla vormi kohane ja pidulik ost, vara omandiõiguse üleminekutehing. Manus absoluutne koduvõim. P Patria potestas isa võim. Peregrinus välismaine, võõras. Plebiscita rahvakoosoleku otsus. Praetor peregrinus võõramaalaste kohtunik, preetor. Praetor urba...
Raamatu peategelane oli kaptenkomandör Nikolas Batrian. Ühel saatuslikul päeval sai Batrian kõrgemalt juhtkonnalt ülesande korraldada õppepommidega õppehäire. Tegelikult anti tema käsutusesse tuumapommid. Need hävitasid ookeanisügavuses oleva ookeaniinimeste tsivilisatsiooni. Välja merepinnale ilmusid miljonid surnud mehed, naised ja lapsed. Süüdlaseks toodi Batrian, kes arreteeriti koos oma mitmetuhandelise meeskonnaga. Teda süüdistati ookeaniinimeste vastu sooritatud tuumaholokaustis. Järgnes kohtuajaloo pikim kohtuprotsess, kuna ei leitud ühtegi elusat tõendit ookeaniinimesest. Ühel päeval põgenesid Batrian ja tema sõber kaptenleitnant Stajanovic vanglast ja läksid ise otsima ookeaniinimest, et pääseda ära sealt üksildasest ja hirmuäratavast Alligaatoriarkaadiast. Nende otsingud olid täis seiklusi, kuid ka läbipõrumist. Kuna nad andsid vanglast põgenedes vande, et kui nad ei leia mida otsivad, siis pöörduvad tagasi vanglasse ning sed...
"Harry Potter ja fööniksi ordu" J.K.Rowling Autorist · Kodanikunimi Joanne Rowling · Kirjanikunimi Joanne Kathleen Rowling · Sündinud 31. juulil Yate'is Inglismaal. · Rowligul on noorem õde Dianne. · Tal on tütar Jessica, kes on praegu 18 aastane. Joanne Rowling Rowling sai väga paljude tegelaste jaoks kirjutades inspiratsiooni tegelikust elust. Tema esimese kooli direktor vanahärra Alfred Dunn oli tegelaskuju Albus Dumbledore loomisel inspiratsiooniallikaks. Rowling on ütelnud, et Hermione on koopia temast kui ta oli 11-aastane. Samal aastal, kui Rowling hakkas jutustusi kirja panema, suri tema ema. See mõjutas ka raamatu kirjutamist ja ta oskas paremini kirjeldada seda kaotusvalu, mida raamatus tunneb Harry Potteri tegelaskuju. Kui Rowling lahutas oma mehest, diagnoositi tal kliiniline depresioon ning tema arstid pidasid võimalikuks enesetappu. See haigus tõi talle mõtt...
LAPSENDAMINE Eksamitöö lastekaiste ainest Koostajad: ******* 2013 1 Mõisted Asendushooldus lapse hooldamine väljaspool tema enda perekonda. Asendushoolduse vormideks on perekonnas hooldamine, eestkoste, asenduskoduteenus ja lapsendamine. Lapsendamine õiguslik toiming, mille järgi tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Lapsendamine on tähtajatu ega saa olla seotud tingimustega. Peresisene lapsendamine üks abikaasa lapsendab teise abikaasa lapse. Lapsendamissaladus - lapsendamise kohtueelse ja kohtumenetlusega seonduvad teave ja andmed, sealhulgas lapsendamise fakt, millest võib järeldada, et laps on lapsendatud, vanemad on lapse lapsendanud või vanem või eestkostja on andnud lapse lapsendada. ...
V. Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" Abiks lugemisel-tõlgendamisel Koostanud Nelle Äike Tegelased: Pierre Gringoire reaalselt eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist (keskaegne piibliaineline etendus) saab kogu tegevus alguse. Lk 57 otsib Gringoire ööbimispaika Esmeralda (kirjeldus lk 58-61) mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djali. Imede Õues (lk 89)päästab ta Gringoire´i Quasimodo (kirjeldus lk 47-50) Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon Phoebus de Châteaupers kuningliku kaitseväe kapten (lk 70) Gudule rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid ta imeilusa tütre Millest alustada? Lugemist soovitan alustada leheküljelt 57- 100. (1971.a väljaanne) Selleks ajaks on Gringoire´i müsteerium läbi kuk...
· Otto Tief: oli Eesti Vabadussõja ajal sõjaväelane ja hiljem poliitik, viimase seadusliku Eesti Vabariigi Valitsuse moodustaja Eestis enne taasiseseisvumist. · HARIDUS: · Esimese maailmasõja puhkemisel õppis ta Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas, mis jäi sõjaväkke mobiliseerimise tõttu lõpetamata. · 1916 lõpetas Peterburi inseneriväe kooli lipnikuna. · 1921 lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. · Teenistuskäik sõjaväes: · 1916 Vene sõjaväe koosseisus Riia rindel · 1918 oli Vabadussõja alguses Piirivalve Valitsuse teenistuses · 20. detsembril 1918 noorem ohvitser Kalevlaste Malevas, hiljem selle ülem, juhtis seda Landesveeri sõjas. Kalevlaste Maleva formeerimisel rügemendiks oli selle üksuse ülema abi. Vabadusristi II/3 kavaler. · 1920 loobus tegevteenistusest kapteni auastmes · Poliitiline tegevus: · 1917 valiti Eesti rahvusväeosade moodustamisel...
Retsensioon "Võlanõudjad" 21.novembril käisin Eesti Draamateatris Hendrik Toompere Jr lavastatud "Võlanõudjaid" vaatamas. Etendus oli lavastatud William Shakespeare'i komöödia "Veneetsia kaupmees" ainetel. Lavastuse esietendus oli 17.aprillil 2011, seega on etendus olnud mängukavas poolteist aastat ning vaatajate huvi on endiselt väga suur. Antud teos oli Shakespeare'i üks kuulsamaid lugusid laenamisest ning võlguolemisest. Lugu jutustas noorest armunud mehest, kes vajas kiiresti 3000 tukatit, et võita armastatud naise süda. Oma probleemiga pöördub ta Veneetsia kaupmehe, oma hea sõbra, Antonio juurde. Kuna kaupmehel endal sellist summat kusagilt võtta polnud otsustas Antonio võtta laenu juudist pankurilt Schylockilt. Laenulepingus seisas aga, et kui võlg ei ole antud tähtajaks tasutud, on pankuril õigus Antonio küljest ära lõigata 1kg liha. Kahjuks satub kaupmees makseraskustesse ning langeb kergekäeliselt sõlmit...
advokaatide juhedaja - instructing solicitors for prosecution and defence alaealiste kohus - Juvenile court armuandmine - Mercy edasikaebamine - Appeal haldusõigus - Administrative law/ public law juriidilisele kaitsele - Judicial protection kaitse - Defence kaitsja - Councel for the defence kannatav pool - Injured party karistama - Punish karistust andma/täide viima - Meting out punishment karm karistus a harsh sentence kautsjon - Bail kirjalik laim - Libel kirjutatud seadus/parlamendi aktidel põhinev seadus - Statute law/statutory law kohtu asja võitma win a case kohtuametnik - Court officer kohtuistung - Trila kohtulikule arutamisele minema go on treial kohtunik - Judge kohtuotsus - Verdict kohtuotsust määrama - Passes sentences kohtus tunnistust andma appear in court as a witness kohtusse ilmuma appear in court kooskõlas - In conformity with kriminaal - Criminal kriminaalhooldusametnik - probation Office kriminaaljuurdlus ...
Tallinna Tehnikagümnaasium Riigikohtu kaasuskonkurss Kaasus nr 1: "Autoriõiguse kaasus" (tsiviilküsimus) Lota Aadla 11. C klass [email protected] 5135864 @ Tallinn 2013 Kõik kohtuistungi kuulajad kogunevad ettenähtud saali. Algab kohtuistung. Saali siseneb kohtunik ja 2 kaasistujat ning kohtunik palub kõigil istet võtta. Kohtunik alustab istungit. Ma palun vaikust kohtusaali. Täna oleme kogunenud siia, et arutada kodaniku Luule laste poolt esitatud hagi Mari vastu. Hagi on esitatud palvega, et talgulaulu lauliku ja laulupäeval Luule laulu eest tasutakse autori tasu ning ühtlasi trükitaks laulikust uus ja parandatud versioon , kus talgulaulu autoriks märgitakse Luule... Ma annan sõna kostjale. Kostja : ( Annab vande, et räägib...
Karl Ristikivi "Hingede öö" "Hingede öö" on mulle juba tuttav ning minu jaoks ääretult mõnus lugemine. Selles on iga kord midagi uut avastada ning kokkuvõttes ei olegi seda minul võimalik üleni analüüsida. Esmakordsel lugemisel olin ma sarnaselt paljude teiste lugejatega pidevas ootuses millises suunas tegevus kulgeb ja milline on lõppresultaat. Mulle meeldib, et juba loo juba üsna varajases staadiumis tekitatakse lugejasse salapärasuse tundmus. Peategelane satub imelikku majja, kus on veidrad inimesed. Olukord on tema jaoks sama võõras kui lugeja jaoks. Ta ei tunne sealt majast mitte kedagi või äkki siiski tunneb? Alguses kirjeldatud tegelased saavad loo kulgedes endale mingid rollid, mis vahepeal muutuvad millekski hoopis muuks. Peategelane kisutakse maja atmosfääri. Tal ei ole seal kohta ning ta ei otsigi seda, ta lihtsalt kulgeb sinna kuhu teda suunatakse. Iga tegelasega, keda ta kohtab on tal mingisugune erilaadi vahekord ning k...
Kirikus abielludes peab olema ristitud ja leeritud 1 kuu peale avaldise andmist saab abielluda. Abielluda ei saa siis kui : On juba abielus Teovõimetud Samasoolised Sugulased Ühte perre lapsendatud lapsed Lapsendaja ja lapsendatu ei tohi ka abielluda Lahtutakse perekonnaseisuametis ja kohtus Perekonnaseisuametis lahutatakse siis kui mõlemad osapooled on nõus puuduvad vaidlused perekonnaseisuametis toimub 1-3 kuud lahutus Perekonnaseisuamet annab välja akti ja tunnistuse kohus 1 kuulise leppimisaja. Perekonnanimi otsus: ühise nime kasuks , enda perenimi säilib enda nimi sidekriipsuga ja mehe nimi sellist nime saab valida ainult 1 pooltest. Lapsele topelt nime panna ei saa, Varalised õigused :ühisvara abielu ajal soetatud vara ja lahusvara enne abielu soetatud vara ja saadud enne abielu sõlmimist . Lahusvaraga teeb isik mida tahab, ühisvaraga tuleb teiselt ka nõusolekut küsid ja Kui üks isik on elanud teise kulul siis kohus seda ka arvest...
üldkasulik töö общественно-полезный труд asendamine замена kriminaalhooldusametnik чиновник, осуществляющий надзор за условно осуждёнными лицами и лицами, условно-досрочно освобождёнными от отбывания наказания rahalise karistuse asendamine vangistuse või üldkasuliku tööga замена денежного взыскания тюремным заключением или общественно полезным трудом rahalise karistuse päevamäär дневная ставка денежного взыскания vangistuse alammäär минимальный срок тюремного заключения varalise karistuse asendamine vangistusega замена имущественного наказания тюремным заключением miinimumpäevamäär минимальная дневная ставка trahviühik штрафная единица aresti alammäär минимальный срок ареста tingimisi vabastamine условное освобождение pöörata täitmisele обращать к исполнению mõistetud karistuse pööramine täitmisele обращать назначенное наказание к исполнению kuriteo toimepanemine ettevaatamatusest совершение пре...
KAASUSED EL PÕHIKURSUSE SEMINARIKS Merike Saarmann ja Carri Ginter K. Kihutaja kaasus Taust EL komisjon leidis uuringule tuginedes, et siseturu head toimimist takistab see, et iga kord, kui isikud riiki vahetavad, peavad nad ümber vahetama ka oma juhiload. Taolised bürokraatlikud asjaajamised võivad Komisjoni arvates heidutada inimesi oma liikumisvabadust kasutamast. Olukorra leevendamiseks võeti vastu direktiiv XX/XXX, mille Artikkel 1 sätestas, et liikmesriikides väljastatud juhiload kuuluvad teistes liikmesriikides automaatsele vastastikusele tunnustamisele, ilma et liikmesriigid näeksid ette täiendavaid formaalseid nõudeid. Direktiiv tuli siseriiklikku õigusesse sisse viia hiljemalt 01.01.2014. Variant 1 Eufooria (EL liikmesriik) ei olnud direktiivi õigeaegselt siseriiklikku õigusesse sisse viinud. Selle põhjustas muuhulgas fakt, et 2013. aastal oli Eufoorias palju poliitilisi l...
СЛОВАРИК ДЛЯ ЮРИСТА Juriisti sõnastik право õigus правовой акт õigusakt административное право haldusõigus правопорядок õiguskord охрана правопорядка õiguskorra kaitse правосудие õigusemõistmine юрист jurist юридический juriidiline суд городской, окружной, уездный, государственный kohus linnakohus, ringkonnakohus, maakohus, riigikohus компетенция суда kohtu pädevus суд выносит решение kohus teeb otsust повестка в суд kohtukutse вручать, вручить повестку kohtusekuste kätte andma вручение повестки kohtukutse kätteandmine судья kohtunik судебный kohtu-, kohtulik судебное заседание kohtuistung судебный заседатель kohtukaasistuja судебные издержки kohtukulud взыскание судебных издержек kohtukulude sissenõudmine прокурор prokurör следоват...
KAASUSED EL PÕHIKURSUSE SEMINARIKS K. Kihutaja kaasus Taust EL komisjon leidis uuringule tuginedes, et siseturu head toimimist takistab see, et iga kord, kui isikud riiki vahetavad, peavad nad ümber vahetama ka oma juhiload. Taolised bürokraatlikud asjaajamised võivad Komisjoni arvates heidutada inimesi oma liikumisvabadust kasutamast. Olukorra leevendamiseks võeti vastu direktiiv XX/XXX, mille Artikkel 1 sätestas, et liikmesriikides väljastatud juhiload kuuluvad teistes liikmesriikides automaatsele vastastikusele tunnustamisele, ilma et liikmesriigid näeksid ette täiendavaid formaalseid nõudeid. Direktiiv tuli siseriiklikku õigusesse sisse viia hiljemalt 01.01.2001. Variant 1 Eufooria (EL liikmesriik) ei olnud direktiivi õigeaegselt siseriiklikku õigusesse sisse viinud. Selle põhjustas muuhulgas fakt, et 2000 aastal oli Eufoorias palju poliitilisi lahkhelisid ja riigis ei suudetud aasta jooksul moodustada vali...
Tsiviilkohtumenetlus 1. tsiviilprotsessiõiguse mõiste ja ülesanded Tsiviilprotsessiõigus on seotud tsiviilõiguse ja selle allharudega. Tsiviilkohtumenetlusega reguleeritakse tsiviilasjade lahendamise korda, kohtu ja protsessiosaliste tegevust, mis on vajalik kodanike õiguse kaitsmisel. Tsiviilprotsessiõiguse normid määravad ära kohtuorganite õigused ja kohustused ning reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus, samuti notariaalorganite ja arbitraaziorganite tegevust. 2. tsiviilprotsessiõigussuhted ja subjektid Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlusõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades. Objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt. Tsiv...
SUDOKU referaat Tallinn 2013 SISUKORD 1. SISUKORD..................................................................................................2 2. SISSEJUHATUS.........................................................................................3 3. AJALUGU....................................................................................................4 4. VARIANDID.................................................................................................5 4.1 MINI SUDOKU......................................................................................... 4.2 CROSS SUMS SUDOKU....................................................................... 4.3 TAPJA SUDOKU.................................................................................... 4.4 TÄHESTIKU SU...
SÕNAJALG KIVIS Nikolai Baturin Autorist Sündinud 1936.a. Viljandimaal. Teinud väga erinevaid töid, nagu lukksepp, kütt Siberis jne. Osalenud geoloogilistel ekspeditsioonidel. Avaldanud luulekogud : „Maaalused järved“, „Väljadelt ja väljakutelt“ jt. Luulutustele on omane hea loodusetaju ja elu vastuolude üle mõtisklemine. Osa luuletustest kirjutatud mulgi keeles. Proosateostes kujutab tihti inimesi ürgses looduses: taigas, kõrbes, ookeanil (romaanid „Leiud kajast“, „Karu süda“ jt.) Filmile „Karu süda“ on Nikolai Baturin kirjutanud stsenaariumi. Tema rikkalikus loomingus on ka näidendeid ja kriminaalromaane. Romaan „Sõnajalg kivis“ Romaan ilmus 2006.a. Võib pidada tema suurromaani „Kentaur“ jätkuks. Peategelane on kaptenkomander Nikolas Batrian, kelle mitu sugupõlve esivanemaid olid olnud meremehed. Batrian unistas juba noorelt teenimisest sõjalaeval ja 16-aastaselt õnnestus tal saada laevapoisiks allveelaevahävitajale, võltsides oma v...
1 1) Füüsilise isiku õigus- ja teovõime Füüsilised: teovõimelised, täieliku teovõimega (täisealised), piiratud teovõimega (alaealised, puudega jms), teovõimetud (antud olukorras otsustusvõimetud?). Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Füüsilise isiku teovõime on võime teha iseseisvalt kehtivaid kehtivaid tehinguid. 2) Asjade liigitus Kinnisasi piiritletud maatükk koos sellel olevate hoonetega Vallasasi liikuv vara 3) Päraldis. Esemest saadav kasu, asja hindamine, asjaga seotud kulutuste liigid Päraldis on vallasasi, mis kuulub peaasja (kinisasja) juurde, teenib peaasja, mood komplekti. Esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised. Asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, sa...
Tallinna Tehnikaülikool Sotsiaalteaduskond Õigusteadus TSIVIILKOHTUMENETLUS Referaat Koostaja: Mati Makkar HAJB10 Juhendaja: Lembit Auväärt Tallinn 2009 TSIVIILKOHTUMENETLUS Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üld ja eriosa piiritlemine tsiviilkohtumenetluse seadustikus..............................................4 TsMS 1; 2; 3 ja 4 osade loetelu...........................................................................................5 TsMS 5-15 osa nimeline loetelu..........................................................................................6 Tsiviilkohtumenetluse põhimütted, menetlusekonoomia...................................
Tappa laulurästast. H.Lee Esimene osa. 1.peatükk. Raamatut alustatakse perekonna tutvustusega. Raamat on üles ehitatud Jean Louise Finch (Nirksilm) ja on kirjutatud MA vormis. Esimeses peatükis tuletab Jean oma elu Maycombis meelde, tutvustades meile lugejaid Dilliga, poisiga kes veedab järjest 2 suve oma tädi juures. Jean jutustab ka Koll Radley (Arthur Radley) legend. Jem (Jeani vanemvend Jeremy), Dill ja Jean teevad plaane Kolli välja meelitamiseks. 2.peatükk. Jean läheb esimesse klassi. Juba esimesel päeval saab Nirksilm karistada selle eest, et oskab lugeda ja kirjutada. Kokkuvõttes kulgeb Jeani esimene koolipäev lõunani halvasti, ta sai isegi nuhelda. 3.peatükk. Vahetunni ajal kakleb Jean ja Walter. Jem sekkub ja kutsub Walteri lõunale. Ka lõuna ei kulge Jeani jaoks hästi. Selles peatükis saame teada missugused need Ewellid on. Jean ei taha enam k...
Abiks K. Ristikivi ,,Hingede öö" analüüsiks. Romaani 3 osa: 1. ,,Surnud mehe maja" 2. ,,Kiri proua Agnes Rohumaale" 3. ,,Seitse tunnistajat" millest kaks esimest on põhiosad, mille keskele on pandud kirja vormis autori pöördumine, mis on ennetav kiri teost mittemõistvale lugejale. Romaani tegevuse aeg lühike: u kell 23.00-00.05. Minategelane, teose keskne tegelane, satub MAJJA, lootes viibida teiste inimeste keskel avalikul aastavahetuspeol, kuid MAJAS hakkab juhtuma midagi kummalist. MAJA on justkui minategelase mälestuste ja südametunnistuse ruum. MAJAS · on inimesed, kes teda justkui tunnevad; · ei kehti tavalised aja ja rumi seaduspärasused; · ruumid muutuvad; · aeg liigub arusaamatult; · valitseb umbne ja ängistav õhkkond. Kulminatsiooniks on äraspidine kohtuistung jälgi pattusid, milles süüaluseid süüdistatakse! ,,Hinge...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õigusinstituut Avaliku õiguse õppetool Liisa Lippe EUROOPA KOHUS Referaat Juhendaja: Lembit Auväärt Tallinn 2009 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud autorite töid, Üliõpilase kood: 095257 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1.EUROOPA KOHTU KOOSSEIS...................................................................................5 1.1. Euroopa Kohtu põhikiri..........................................................................................6 1.2. Kohtunikud ja kohtujuristid....................................................................................6 2. PÄDEVUS.................................................................
Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Tsernobõli katastroof Uurimistöö Koostaja: Regina Verner Juh. Õpetaja: Inga Erhpas Tallinn 2008 Sisukord Sisukord...............................................................................................2 Sissejuhatus..............................................................................................3 Ajalooline õiend..............................................................................................4 Pildid..............................................................................................6 11.Oktoober1991............................................................................................10 Sarkofaag.............................................................................................
Tsiviilkohtumenetluse eksami küsimused 1. Tsiviilprotsessiõiguse mõiste ja ülesanded Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. (Asja-,võla-, perekonna-, töö-, pärimis-, autori- ja ühinguõiguslikud vaidlused jne). Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. 2. Tsiviilprotsessiõigussuhted ja subjektid Tsiviilmenetlus õigussuhe on tsiviilmenetlusõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades . Objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt . Tsiviilprotsessiõigus...
HAGIMENETLUS TSIVIILASJAS Raamatu autor Uido Truija Referaat SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Õigusemõistmine tsiviilasjades..................................................................................4 2. Menetlusosalised ja pooled........................................................................................ 5 3. Esindaja kohtus.......................................................................................................... 6 4. Kohtumenetluse keel..................................................................................................7 5. Menetlusdokumentide vormistamine.........................................................................7 6. Tsiviilasja hind (hagihind)......................................................................................... 8 7. Menetluskulu...
HELGA NÕU ,,TIIGER, TIIGER" Referaat 1. AUTORI TEEKOND PAGULUSSE Helga Nõu (neiupõlvenimega Raukas) sündis 22. septembril 1934 Tartus metsainspektorist isa Aleksander Friedrich Raukase ja käsitööõpetajast ema Elsa Raukase esiklapsena. Ta õppis Pärnu 5. algkoolis. 1944. aastal põgenes perekond Rootsi. Rootsis õppis Adelsö algkoolis ja Hermodsi korrespondentsinstituudis, lõpetas Stockholmi tütarlaste gümnaasiumi ja 1957. aastal algkooliõpetajate seminari. Töötas algkooliõpetajana Stockholmis ja Uppsalas ning rootsi keele ja joonistusõpetajana Uppsalas, alates 1999. aastast on ta pensionil. Aastatel 1952-1956 oli tegev ajakirja ,,Tulehoidja" toimetuses. Aastatel 1979-1983 ja 1988-1993 oli Rootsi riikliku kultuurinõukogu käsikirjade hindaja eesti kirjanduse alal, aastatel 1983-1988 oli ta sisserändajate ja vähemuskirjanduste toetuskomisjoni liige. Helga elab alates 2000. aastast koos abikaasa Enn Nõuga vaheldumisi Uppsal...
MAFFIA JA TEMA VÕIM SISSEJUHATUS Eesti Entsüklopeedia nr. 6 lk. 101: maffia (it mafia), 1. 18. Saj. lõpus Sitsiilias tekkinud terroristlik salaorganisatsioon. Tekkis talupoegade omakaitseorganina, kujunes hiljem suurmaaomanike huvide kaitsmise vahendiks. Maffia salastatud tegevus tugines perekondlikele või maffia sidemeile ning seda iseloomustas rivaalitsevate rühmade omavaheline võitlus. Kehtisid veretasu ja vaikimiskeeld, tapmisviisid olid rituaalsed, laipu peideti... Maffia, selle Sitsiilia salapärase vennaskonna ajaloo ümber vohab legendide punutis. Sama jõuga nagu tema müüt, elab ja toimib tema võim veel meie päevilgi. Maffia kuritööd annavad pidevalt tegevust päevalehtede uudisreporteritele ning varustavad raamatuid ja filme külgetõmbava ainestikuga. Seejuures kujutatakse maffiat sageli looduse enda sünnitatud nähtusena. "MAFFIA" Mida tähendab õieti maffia? Millal ta sündis? Nendele kahele küsimusele võib kuulda palju erin...
Reet Nurmla- Kr 1A- 021 6 x seminari, muidu loengud aprilli lõpuni. Arvestus- maikuu esimene pool (kontrolltööna) 1. töölepingu seadus (töö- ja puhkeaeg, töösuhte lõpetamine) 2. avaliku teenistuse seadus 3. tsiviilseadus (nimede muutmine, pärimine) 4. menetlusseadus 5. kohtute seadus www.riigiteataja.ee "Õigusõpetus" soovituslik Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg Tööinspektsiooni kodulehekülg 22.nädal, 31.jaanuar 2013 Töölepingu seadus (TLS) Lühendeid saab leida: riigiteatajas ja justiitsministeeriumi kodulehekülg Kehtib seadus 1.juulist 2009. Tööleping: on kahe poole kokkulepe (töötaja ja tööandja) lepivad kokku, et töötaja on kohustatud tegema tööd ja tööandja on kohustatud talle tööd pakkuma. Tingimus on see, et tööandja peab kindlustama töötajale vastavad tingimused ja andma töövahendid. Tööandja on töösuhtes tugevam pool, tema kontrollib ja juhib töötajat. Töötaja peab alluma töösuhtes tööandjale....
MarieAntoinette 2010 MarieAntoinette kauneim teos tahtmatust kangelaslikkusest Marie-Antoinette oli erakordne naine. Ta oli kõikumatu ja enesekindel tema iseloom püsis surmani väärikas, hoolimata prantslaste suhtumisest oma kuningannasse. Marie-Antoinette ei saatnud korda poliitikas suuri tegusid ega jäädvustanud end Prantsusmaa ajalukku suure valitsejannana. Kuid tema kangelaslikkus väljendus enim tema kõikumatus isiksuses. Marie-Antoinette polnud kunagi unistanud ...
1.Füüsilise isiku õigus- ja teovõime: õigusvõime: (1) Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. (2) Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. (3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. Füüsilise isiku teovõime: (1) Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. (2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. (3) Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on...
Eksam (55% hindest) Kaasuse tekst Ladinakeelsed allikatektsid (2-3): Seletada allikateksitde päritolu, nt millised õiguallikad, kes kirjutas Teoreetiline küsimus õigusinstituudi kohta Kaasuse lahendus Võrldus Eestiga Tohib kasutada Eesti seadusi Semestri töö (45% hindest) Kaasuse lahendamine kirjalikult (45%) Ettekanne-kohtuesinemine (arvestuslik) Enesekontrollid (peavad olema tehtud) Kontrolltöö (arvestuslik) Vikipeedia artikli koostamine (boonus) Kaasatöötamine seminarides (arvestuslik; kui kaasa ei tööta, seminari arvestatud ei saa) Kaasus-poole memorandum (29.04 moodles) Probleemi kirjeldus + õiguslikud küsimused Allikad, millele lahendamisel toetutakse ja nende allikate kirjeldus Allikate kui normide ning kaasuse asjaolude analüüs (kasutades ka sekundaarkirjandust, arvestades normide eesmärkidega, viies kokku ...
Õigusõpetus Õppejõud Reet Nurmla peamajas ruum 126 6. seminari, mis algavad kuskil 9. oktoobri kanti. 14 loengut. Arvestusega lõppeb. Seminarides lahendatakse ülesandeid. 04.09. (L) EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) 1992 Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Lepitakse kokku järgmistes punktides: 1) tehtav töö 2) töö tasu 3) tingimused Töötaja füüsiline isik, kes on saanud 18-aastaseks. 15-17 aastased (kaasa arvatud 17) isikud saavad töötada, kui on vanemate kirjalik nõusolek. Töö ei tohi mõjuda alaealise tervisele ega segada kooli. Lisaks vanemate nõusolekule on vaja ka tööinspektori luba. Meie riigiametnikud on teenistusse nimetatud ja neile kehtib Avaliku teenistuse seadus. Kaitseväeteenistuses töötavatel isikutel on ka oma seadus. Tegutsedes volituse alusel ei tehta ka töölepingut (N: advokaadi...
Õigusõpetus EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Antud lepingu järgi on töötaja kohustatud tööd tegema ja peab alluma tööandjale. · Selles lepingus on töötaja nõrgem pool. Töö eest peab töötaja saama tasu. Lepingu sõlmimine · Tööleping sõlmitakse kirjalikult · Suuliselt võib lepingu sõlmida, siis kui tegemist on lühinädalase tööga (max 2 nädalat) · Töölepingu võib sõlmida esindaja kaudu. Esindajal peab olema volitus. · Alaealiste eest annab allkirja tema seaduslik esindaja ehk lapsevanem. Kohustuslikud tingimused: 1) Tööandja ja töötaja andmed (nimed, koodid, elu-, asukoht) 2) Lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) Tööülesannete kirjeldus 4) Ametinimetus 5) Töötasu, töötasu maksmise kord. Maksmise kord ja aeg -> Töötaja pangakontole, kui ei ole teisiti kokkulepitud. Nüüd peab kindlal päeval...
Tsiviilkohtumenetlus 1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED Mõiste Tsiviilmenetlusõiguse reguleerimise objektiks (esemeks) on tsiviilkohtumenetlus ehk kohtu tegevus õigusemõistmisel, asjade lahendamisel. Õige menetlusõiguse valik on tähtis, kuna valede menetlusnormide rakendamine toob automaatselt kaasa kohtulahendi tühistamise. Tsiviilmenetlusõigus on normide kogum, mis reguleerib tsiviilõiguste kaitse kohtulikku korda, protsessis osalevate isikute suhteid tsiviilasja lahendamisel Suhteid, mille üheks osaliseks on kohus. Menetlusõigus ise kuulub avaliku õiguse valdkonda, kuid see reguleerib suhteid, mis on tekkinud eraõiguslikus vaidluses. Tsiviilkohtumenetlus-õigus on oma olemuselt dispositiivne, kuid sisaldab siiski imperatiivseid elemente, mille järgimata jätmisele järgneb sanktsioon. Õigussuhe on õigusnormide reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlus-õiguse normidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib men...
EU õiguse eksam Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõukogu teeb mingisuguse konvensiooni , siis peab piisab arv liikmesriike selle ratifitseerimA. EU puhul need jõustuvad iseenesest, ratifitseerima ei pea. Liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut. EU-ga liitumise tingimused.: Demokraatia, toimiv vabaturumajandus, acquis communautaire ülevõtmine. Assotsatsioonileping. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse vahetu kohaldatavuse põhimõte Institutsioonid 1. Euroopa Komisjon-täidesaatev Volinik igast liikmesriigist(28). (president:Jean- Claude Juncker). Nimetatakse ametisse 5 aastaks Eestist.Ansip-digivolinik Esindab tervikuna EL-tu ÜL: Esitab seaduseelnõusid EU parlamendile, haldab eelarvet; valvab õigusaktide täitmise üle;esindab EL rahvusvaheliselt Komisjoni president valitakse Euroopa Ülemkogu ...
I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3. Kohus võib jätta hagi läbivaatamata § 423 lg 2 p 2 2. Hageja vaidlustas erakonna liikmena Vene Balti Erakond Eestis kongressi otsused, mille...
Õigusõpetuse arvestus 1. Töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine. Tööleping- kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Kohustuslikud tingimused: 1. poolte andmed 2. sõlmimise aeg, tööle asumise aeg (kuupäev) 3. Töölepingu kestvus(määramata ajaks ja määratud ajax(hooajatööd ja asendustöö)) 4. Ametinimetus ja tööülesannete lühikirjeldus 5. Töötasu, palga maxmise kord 6. Töötegemise koht või piirkond 7. tööaja norm 8. puhkus 9. Töölepingu lõpetamisega seoses ette teatatud tähtajad 2. Tööettevõtulepingu erisused Tööettevõtu leping erineb TLS-st: *tegemist on konkreetse tellimusega *tööettevõtja valib ise vahendid, kuidas tellimus täita *tööettevõtja teeb töö ära enda vastutusel *tasu makstakse, kui töö on üle antud ja vastu võetud. 3. Töösisekorraeeskirjade koostamine ja nende sisu Tööandja koostab eeskirjad ning laseb töötajatel nädala jooksul n...
Semiootika Pragmaatika I kommunikats käsitulus on esimene samm pragmaatikasse ( on olemas 3 semiootilist: süntaktika, semantika, kuidas märk seotud teiste märkide tähendustega, pragmaatika e märkide kasutamine) *süntaktikal on ranged reeglid - ideaaliks on matemaatiline lingvistika. on see, mis ei tunne erandeid. hea süntaksi kirjeldust võime välja arvutada. siin on õiged ja valed ütlused. *semantikas on reeglid ähmasemad ja tuleb erandeid. on ühelt poolt mõyttetud ütlused, aga neid ei saa kohe ära visata, sets me lihtsalt ei mõista neid kohe vb, teiselt poolt sellise, mis pole mõttetud,aga mis ei vasta tõele ning sellised, mis pole mõttetud, aga me isegi ei saa öelda, kas vastavad tõele või mitte - on kunstipärased. *pragmaatikas on reeglid veel ähmasemad ja on pigem põhimõtted, mida oleks soovitatav täita. siin on põhiline eesmärk see, et asi toimiks. tegelem põhimõtetega ja lõppkriteerium on see, kas asi toimib või mitte, mitte ...
Õigusõpetuse arvestus 1. Töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine. Tööleping- kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Kohustuslikud tingimused: 1. poolte andmed 2. sõlmimise aeg, tööle asumise aeg (kuupäev) 3. Töölepingu kestvus(määramata ajaks ja määratud ajax(hooajatööd ja asendustöö)) 4. Ametinimetus ja tööülesannete lühikirjeldus 5. Töötasu, palga maxmise kord 6. Töötegemise koht või piirkond 7. tööaja norm 8. puhkus 9. Töölepingu lõpetamisega seoses ette teatatud tähtajad 2. Tööettevõtulepingu erisused Tööettevõtu leping erineb TLS-st: *tegemist on konkreetse tellimusega *tööettevõtja valib ise vahendid, kuidas tellimus täita *tööettevõtja teeb töö ära enda vastutusel *tasu makstakse, kui töö on üle antud ja vastu võetud. 3. Töösisekorraeeskirjade koostamine ja nende sisu Tööandja koostab eeskirjad ning laseb töötajatel nädala jooksul n...
neÄlle Töö 1. osa = tõlge EST ing.k. Töö 2. osa = mõistete selgitamine = vt harjutused õpikust Sõnad/tõlked * U6 1. citizenship kodakondsus 2. state riik 3. lawful relationship- seaduslik suhe 4. determines mutual rights and obligations määrab vastastikused õigused ja kohustused 5. questions of citizenship are first of all regulated by kodakondsuse küsimused on eelkõige reguleeritud ... abil/kaudu/alusel 6. the Constitution of the Republic of Estonia EV PS 7. the Citizenship act kodakondusseadus 8. according to § 8 - § 8 alusel/järgi 9. right to õigus millelegi 10. shall be acquired by birth omandatakse sünniga 11. proceeds from the principle tuleneb ... printsiibist 12. any child found in Estonia iga Eestist leitud laps ...
Karl Ristikivi ,,Hingede öö" sisukokkuvõte ja lühike analüüs Raamat koosneb kolmest osast ,,Surnud mehe maja", ,,Kiri proua Agnes Rohumaale" ja ,,Seitse tunnistajat". Esimese osa peatükid ei ole nummerdatud. Iga uus peatükk algab tsitaadiga, tavaliselt värsireaga mõnelt luuletajalt. Esimene osa algab kirjeldusega vana-aasta õhtust. Autor jutustab kogu lugu mina-vormis, seega nimetagem peategelast siin ja edaspidi jutustajaks. Jutustaja kirjeldab oma suhtumist vana-aasta õhtusse. Ta on loo toimumise hetkel üksi pagulasena võõras riigis, Rootsis, ja hulgub mööda Stockholmi tänavaid, lihtsalt et vana-aasta õhtut mitte kodus mööda saata. Jutustaja ei tahtnud õhtuks minna tuttavate poole, ehkki oli kutsutud. Ta sooviski veeta õhtu teatud üksinduses. Niimoodi mööda tänavaid hulkudes kohtab ta igalpool rõõmsaid nägusid, mis temas vastumeelsust tekitavad. Ta püüab leida kõrvalisemat tänavat, et mööda seda edasi liikuda ja sa...
Karl Ristikivi ,,Hingede öö" sisukokkuvõte ja lühike analüüs Raamat koosneb kolmest osast ,,Surnud mehe maja", ,,Kiri proua Agnes Rohumaale" ja ,,Seitse tunnistajat". Esimese osa peatükid ei ole nummerdatud. Iga uus peatükk algab tsitaadiga, tavaliselt värsireaga mõnelt luuletajalt. Esimene osa algab kirjeldusega vana-aasta õhtust. Autor jutustab kogu lugu mina-vormis, seega nimetagem peategelast siin ja edaspidi jutustajaks. Jutustaja kirjeldab oma suhtumist vana-aasta õhtusse. Ta on loo toimumise hetkel üksi pagulasena võõras riigis, Rootsis, ja hulgub mööda Stockholmi tänavaid, lihtsalt et vana-aasta õhtut mitte kodus mööda saata. Jutustaja ei tahtnud õhtuks minna tuttavate poole, ehkki oli kutsutud. Ta sooviski veeta õhtu teatud üksinduses. Niimoodi mööda tänavaid hulkudes kohtab ta igalpool rõõmsaid nägusid, mis temas vastumeelsust tekitavad. Ta püüab leida kõrvalisemat tänavat, et mööda seda edasi liikuda ja satub nii ...
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 1 Poliitilised ideoloogiad 2.6..................................................................................................................... 2 Eesti erakonnad 3.5................................................................................................................................ 2 Parlamentarism ja presidentalism........................................................................................................... 5 Survegrupid ja poliitiline kultuur............................................................................................................ 6 President................................................................................................................................................. 7 Eesti valimissüsteem.........................
Kordamisküsimused õigusõpetuses 1.Töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine. Tööleping- kokkulepe töötaja ja tööandja vahel ning lepitakse kokku tehtavas töös, palga tingimustes ning tööandja on kohustatud pakkuma välja korralikud töötingimused Kohustuslikud tingimused: *poolte andmed *sõlmimise aeg ja koht, tööle asumise aeg *Töölepingu kestvus(määramata ajaks ja määratud ajax(hooajatööd ja asendustöö)) *Ametinimetus ja tööülesannete lühikirjeldus (võib olla töölepingu lisana ametijuhendis) *Töötasu, palga maxmise kord (aeg ja viis) *Töötegemise koht või piirkond *tööaja norm *puhkus *Töölepingu lõpetamisega seoses ette teatamise tähtajad 2.Tööettevõtulepingu erisused. Tööettevõtu leping erineb TLS-st: *tegemist on konkreetse tellimusega *tööettevõtja valib ise vahendid, kuidas tellimus täita *tööettevõtja teeb töö ära enda vastutusel *tasu makstakse, kui töö on üle antud ja vastu võetud *alluvusvahekord puudu...
2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Valitsus austab põhiseadusega talle pandud piiranguid ja tagab, et seadusandjad koostavad põhiseadusega kooskõlas olevaid seadusi ning et kohtuvõim on iseseisev ja erapooletu. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu. Pärast põhiseaduse täiendamist koosneb Eesti põhiseadus kolmest dokumendist: põhiseadusest, põhiseaduse rakendamise seadusest ja põhiseaduse täiendamise seadusest. Viimane reguleerib Eesti kuulumist ELi. Põhiseaduse selline kooskõlla viimine ELi liikmesusega kaasnenud õiguslike muudatustega on unikaalne, sest teistes ELi liikmesriikides on muudetud või täiendatud põhiseaduse teksti ennast. 4. Millised on teie arvates Eesti Põhiseaduse aluspõhimõtted? Nimetage sätted ja ...
Kordamisküsimused Antiikkirjandus FLLC.02.001 (Maailmakirjandus I. Antiik), kevadsemester 2018 Eksamil tuleb vastata lühidalt (12 lauset) 10 küsimusele (à 1 punkt) ja pisut pikemalt (0,250,5 lk) ühele küsimusele (2 punkti). Küsimused, mis võivad olla kahepunktiküsimused, on loetelus paksemas kirjas. Vana-Kreeka kirjandus 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Kultuuriruum: Vana-Kreeka, Rooma Keeled: vanakreeka, ladina Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr5. saj pKr) 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine (kuni 5. saj eKr): kangelaseepika (nt Homeros), didaktiline eepika (nt Hesiodos), lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Klassikaline/Atika ajajärk (5.4. saj eKr): tragöödiad (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödiad (Aristophanes), ajaloopr...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
