Viljandi Baptistikogudus Ajalugu 20. sajandi alguses oli Viljandis kaks luteri kirkut, üks katoliku kirik ja vennastekogudus. Vennastekoguduses puhkes vaimulik ärkamine, mille tulemusena tekkis vajadus oma palvela järele. Nii alustatigi 6. mail 1907. aastal ehitusega ja sama aasta 30. septembril avatigi juba uus palvela. Hiljem ehitati ka torn, mis valmis 1910. aastal. Kogudus oli väike ja loa saamine uue koguduse moodustamiseks Tsaari valitsuselt oli väga raske, siis liitis vend Peet Peterson ,kes oli koguduse esimeseks vanemaks, Viljandi koguduse Pärnu Baptistikoguduse alluvusse ja nii sai Viljandi kogudusest Pärnu Esimese Baptistikoguse osakond. Koguduse töö Eesti Vabariigi ajal Viljandi Baptistikogudus sai iseseisvaks koguduseks alles Eesti Vabariigi ajal ja nii registreeriti see iseseisva kogudusena Eesti Baptistikoguduste Liidus 14. septembril 1919.a. Koguduse esimeseks vanemaks sai Peet Peterson, kes ...
Idamaised usundid Eestis Ilmo Au ja Ringo Ringvee "Kirikud ja kogudused Eestis", 2000 Budism · VI V saj eKr elanud Gautama Siddharta (ka Sakjamuni) õpetus neljast õilsast tõest: on olemas kannatus; kannatusel on põhjus; kannatusest on võimalik vabaneda (vabanedes kannatuse põhjusest); kannatusest vabanetakse õilsa 8-osalise tee kaudu (õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine, mõtlus, keskendumine) Vend Vahindra · Kodanikunimi Karl Tõnisson (Karlis Tennisons), sündis 1873 Põltsamaa lähedal, suri 1962 Myanmaris (Birma). Friedrich Voldemar Lustig · Sündis 1912 Narvas ja suri 1989 Yangonis (Birma). · 1930 lahkus koos Tennisonsi (Vahindraga) Eestist. Vennaskonnad I · Eestimaa Budistlik Vennaskond 1984 1988, ühenduses tiibeti budistliku kloostriga Ulan Ude lähedal, rajas Läänemaale kolm stuupat ja ühe Pärnumaale. Vello Väärtnõu saadeti NSVL v...
MIKS ON VÕI MIKS POLE VÕIMALIK VIRTUAALNE KOGUDUS? ,,Internetist on saamas homse globaalse küla keskväljak." Need sõnad pärinevad multimiljonärist arvutinohikult Bill Gatesilt. Linnade ja külade keskväljakud on kandnud ajaloos väga olulisi rolle. Iidsetel aegadel saadi keskväljakul kokku, vahetati infot, kaupa, teadmisi, pakuti arstiabi ja palju muudki. Ajast aega on linnaväljakutel ka tähistatud religioosseid üritusi ja tähtpäevi. Varasematel aegadel etendati vaimulike sisudega näitemänge ja tutvustati religiooni. Linnaväljakul kogunetakse praegugi peetakse arutelusid, korraldatakse kontserte ja kunstilaatasid. Tänapäeval ei pea isegi kodust lahkuma, vaid kogu teavet võime leida internetist. Kas ei võiks siis ka religioon ja kogudused kolida internetti? Tõepoolest, religioon tegutseb internetis. Paljudel konfessioonidel ja usunditel on olemas oma kodulehed. Nagu näiteks Eestis Katoliku kirikul, Metodisti...
Ajalugu Philip Karell – Eestlasest haritlane, kellest sai keisrite ihuarst. Nikolai I – Vene keiser ning sõjapealik. Aleksander II – Venemaa keiser. Pärisorjuse vabastamine Venemaal 1861. Juhan Leinsberg - oli eesti karismaatiline usutegelane, maltsvetlaste usuliikumise rajaja ja juht. Georg Friedrich Parroti – Ülikooli esimene rektror. Wilhelm Struve – Tartu ülikoolis tegutsenud teadusmaailmas tunnustuse leidnud astronoom. Karl August Senff - Tartu Ülikooli juurde rajatud joonistuskooli õpetaja. Graafik ja vaselõigete tegija. Gerhard Franz von Külgelen – tuntuim Tallinnas tegutsenud kunstnik. Põhjasõda (1700 – 1721) Põhjused: Rootsi ülemvõim Läänemerel ei meeldinud Taanile,Poolale ja Venemaale. Venemaa ja Poola suhted paranesid. Rootsi siseolukord ei olnud kiita ( näljahädad ). Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid liidu Rootsi vastu Lõpp: 1721. Aast...
Tallinna Laagna Gümnaasium Aisel Agajeva ISLAM Referaat Õpetaja: Piret Lass Tallinn 2014 1 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................3 1. Islami teke................................................................................................4 2.Muhamed.................................................................................................5 3. Meka linn................................................................................................6 4. Pühakirjad................................................................................................7 5. Islami 5 põhisammast...................................................................................8 6. Mosee...............................
Tallinna Laagna Gümnaasium Aisel Agajeva ISLAM Referaat Õpetaja: Piret Lass Tallinn 2014 1 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................3 1. Islami teke................................................................................................4 2.Muhamed.................................................................................................5 3. Meka linn................................................................................................6 4. Pühakirjad................................................................................................7 5. Islami 5 põhisammast...................................................................................8 6. Mosee...............................
Kristluse teke ja areng Rooma riigis Uue usuna tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai maailma levinum usk maailmas. Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist. Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja ja lõplikult liideti Juudamaa Roomaga velgi hiljem. Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1. sajandil pKr Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus. Jeesus seletas peatselt saabuvat jumalariiki kui Jumala armastuse väljendust. Tema tõlgenduses pääsevad jumalariiki need, kes...
Eesti kristlikus kultuuriruumis. Minu suhe kristliku kultuuriruumiga Eesti kristlikus kultuuriruumis Umbes kümme aastat tagasi oli Eestis palju kära usuvabaduse ümber meedias levisid mitmed arvamuslood usust ning isegi seaduses viidi läbi muudatusi. Öeldakse, et tegelikult toimub usuvabaduse varjus kristlik propaganda. Näiteks 20. jaanuaril 1997 loodi meediakeskus Eesti Luterlik Tund (ELT), mis seadis oma põhikirjaliseks ülesandeks massimeedia kaudu kuulutada Eesti rahvale kristlikke väärtushinnanguid ja põhitõdesid, Jumala Sõna, millel seisab maailm. Sarnaseid juhtumeid leidis aset nii televisioonis, ajakirjanduses kui ka raadios. Õpilastele osutus ehk kõige mõjutavamaks teguriks uus õppeaine usuõpetus(usundilugu). Kirik on siin nõuandvas ja teenivas rollis. Tegemist on ikkagi kristliku õpetuse taastulemisega meie laste igapäevasele kooliteele, kuigi eelmise vabariigi ajal nähti suurt ...
Kordamisküsimused. 1. Lutheri kirik ja uued suundumused. Peale Põhjasõda levisid järgmised usuvoolud: Pietism Hernhuutlus e. Vennastekogudus Ratsionalism Pietism - pühitsusliikumine, mille eesmärkideks olid usuelu elavdamine, usu sisemine tunnetamine ja vastuseis usulisele stagnatsioonile. Hernhuutlaste kogudused jõudsid Eestisse 1730.-te aastate algul. · Vennastekogudused rõhutasid usulist vagadust, kõrgeid moraalseid standardeid, samuti sotsiallset võrdsust ja vendlust. Luterlikust kogudusest ei lahkutud, kuid loodi oma kogudusi oma jutlustajatega. · Koosolekuid ja teenistusi peeti taludes, rehetubades ja vabas õhus. · Suuremad kogudused ehitasid oma palvemajad · Positiivne mõju: 1) Kõrge moraal, kõlblus ja karskus 2) Lugemise- ja kirjaoskuse tähtsustamine 3) Sotsiaals...
Tallinna Liivalaia Gümnaasium Refereraat: Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis Karel Tõnson 11c Klass 2009 aasta RISTIUSU LEVIK Ristiusk ehk kristlus kuulutab usku ainujumalasse ning tõotab igavest elu neile, kes usuvad Jeesus Kristusesse. Kristlus tekkis umbes 2000 aastat tagasi Palestiinas. Esimesel aastatuhandel levis ristiusk peaaegu üle kogu Euroopa ja mujalegi. Sellest sai usk, mida suured ja vägevad riigid tunnistasid. Keskajal tekkis feodaalkord, kus oli kaks vaenulikku poolt: feodaalid, kellele kuulus kogu maa ja võim, ning talupojad-pärisorjad, kes pidid tegema rasket tööd ja kellelt nõuti makse ja sõnakuulmist. Suurim maaomanik-feodaal oli kirik. Kõige mõjukam keskajal oli rooma-katoliku kirik, mille eesotsas oli Rooma paavst. Paavst tahtis riigi piire suurendada ...
Varakristlus Kristlus saab alguse meie ajaarvamise algul Palestiinas. Esimese aastatuhande jooksul kujunes välja universaalne kultuur, kus põimuvad erinevate kultuurida traditsioonid. Seal on jooni Lähis-Ida maadest, Vana-Kreeka kultuurist, Rooma impeerium lagunemise ja Suure rahvasterände perioodist. Esimesed kristlikud kogudused asusid Antiookias. Esimesed kristlaste jumalateenistused matkisid juutide ohvriteenistust Ka pühakirja tekstid olid pärit vanast testamendist Juutide pühakirjaks on Vana Testament Kristlaste pühakirjaks on Piibel- mis koosneb: Vanast testamendist- Jumala leping Iisraeli rahvaga Uuest Testamendist- Jumala leping kõikide rahvastega kes usuvad Jeesusesse Kristusse. Esimesed kristlikud kogudused Kristlus levis esimestel sajanditel peamiselt Süürias, Väike-Aasias, Egiptuses ja Põhja-Aafrikas. Kloostrikorraldus sündis Süürias Ühise keelena kasutati kreeka keelt Palju oli rahvakeelset laulmist Ro...
Luteri kirik Põhjasõja-järgsetek aastatel. Luteri kirik jäi siinse vaimuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda. Paljud kogudused olid jäänud ilma õpetajateta. Kirikuhooned olid rüüstatud või sõjas hävinud. Vene riigivõim tunnustas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Peale Põhjasõda levis kirikuõpetajate hulgas petism. Selle usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Nad aitasid kirikul kiiremini üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisust. Tänu nendele lähendus luteri usk usuga. Kiriku osa vaimuelu edendajana jäi varauusaja lõpuni väga oluliseks. Kirikuõpetajad olid 18. sajandil Baltikumis kõige moodsamate ideede kandjaiks. Vennasteliikumine Rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed vennaste- ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. Eestisse toodi hernhuutlikud ideed Saksa rändkäsitööliste kaudu ning siinne talurahvas võttis need k...
Kätlin Perri 11a Vaimuelu varauusajal: Rootsi ja Vene aja sarnasused ning erinevused Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel kuulus suurem osa Eesti territooriumist Rootsi kuningriigile. Üldiselt valitses Rootsi võim Eesti aladel terve 17. sajandi. Selle alguseks peetakse Liivi sõja lõppu, mille lõppedes Eesti jäigi Rootsi ülemvõimu alla. Rootsi võimu lõppu dateeritakse aga Põhjasõja lõpuga aastal 1721, mil sõlmiti Uusikaupunki rahu ja Eestis algas Vene aeg (18.sajand). Ajajoonel võime Rootsi ajaks määratleda aastaid 1629-1699 ning Vene ajaks 1721-1918. Liivi sõja järgses Eestis oli usu- ja kirikuelu jõudnud madalasse ning haletsusväärsesse seisu. Kirikud said sõja käigus väga palju kannatada ning enamusest olid alles vaid rusud. Pastorite haridus ja kõlblus jättis soovida. Selle kõige tõttu alustati Rootsi võimu ajal taas luteri ...
Usk ja usuvabadus PS § 40 On südametunnistuse- ja usuvabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Meie siin Eestis kulume u 800 aastat kristlikku Lääne-Euroopa kultuuriruumi. 13.- 16./17. saj valitses katoliiklus, sealt alates luterlus. Nõukogude ajal valitses ateism jumala ja usu eitamine. Praegu on Eesti üsna usuleige maa. (Euroopa kõige paganlikum maa? Usutakse nõidadesse ja sensitiividesse) Eestis olevad kirikud: · Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) Juhib peapiiskop (Andres Põder) ja konsistoorium (=kirikuvalitsus) Eestis on üle 150 koguduse, liikmeid u 180 000 · Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK) Eestikeelsed kogudused. Kirikupea Konstantinoopoli patriarh (Bartholomeus). Eestis kirikupea metropoliit (Stefanos) 6 kogudust, u 20 000 liiget · Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik Allub Moskva patriarhile (Kirill) U 30 k...
Adventism Adventism on kristlik liikumine, mis kuulub protestantidehulka. Adventism tekkis 19. sajandil Ameerika Ühendriikides Jeesuse Kristuse teise tuleku ootuses. Nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast adventus 'saabumine', mis viitab Kristuse teisele tulemisele. Adventistide tuntuimaks jutlustajaks oli algusaastatel William Miller ning liikumine kogus kiiresti 50 000 kuni 100 000 järgijat, kes uskusid, et Jeesus Kristus naaseb 22. oktoobril 1844. aastal. See arvamus oli tekkinud Piibliprohvetikuulutuste väärtõlgendamisest ja tõi endaga kaasa suure pettumuse, mille tulemusena paljud pöördusid usust kõrvale. Esialgu oli tegu interkonfessionaalse liikumisega, milles osales mitmete erinevate kirikute liikmeid, sealhulgas baptiste, metodiste ja universaliste. Peale suurt pettumust jagunesid usklikud erinevatesse liikumistesse, milledest tekkisid uued kogudused. Peamiseks adventistide kogudus...
Usk Roomas Nagu teada, olid roomlased iidsetest aegadest alates kõrgema kultuuritasemega etruskide ja kreeklaste mõju all. Seetõttu on raske eristada Rooma jumalaid võõrastest mõjudest. 1. Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Jumalate tegevusalad olid lihtsad ja kindlad: künnijumal, külvijumal, lõikusejumal, põllupiiride jumal jne. Esialgu ei kujutanud roomlased jumalaid inimesesarnaste olenditena. 2. Üsna vara tekkisid Roomas ka üldised jumalad, näiteks Janus - uste, piiride, lõpu ja alguse, ka sõjajumal, keda kujutati kahe vastassuunas vaatava näoga. Januse templi kaks vastassuunas avanevat ust oli avatud sõja ajal ja suleti rahu saabudes. Talle olid pühendatud päeva algus, esimene kuupäev ja temalt sai nime jaanuarikuu. 3. Enamik rooma jumalaid oma iseloomulike tunnustega on kujunenud etruski ja kreeka eeskujude...
Eluolu Roomas Rooma seisused o Senati-aristokraatia o Ratsanikuseisus o Vabad talupojad, käsitöölised o Proletaarid o Orjad, vabakslastud 2. Perekond o Rooma perekond familia o Mehekeksus, piiramatu võim o Naised poliitilise õiguseta o 7-aastasena lapsed kooli, kirjaoskus o Rikkamate perede lastel koduõpetajad o Poisid võtsid osa väeteenistusest 3. Rõivastus ja toit o Igapäevane rõivas tuunika o Pidulik pealisrõivas tooga o Toit leib, puder, kala, puu- ja juurvili; rikkamatel lihatoidud o Jook veega lahjendatud vein 4. Rooma linnapilt o Nelinurksed kivimajad aatriumiga o Forum Romanum Rooma foorum o Templid, panteon o Veejuhtmed akveduktid o Termid saunad, kultuurikeskused o Amfiteatrid, hipodroomid o Teatrid 5. Rooma kõnekuns...
Puritanism kujunes usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks Inglismaal. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid 1560. aastatel anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kiriku juhtimises. Kuninganna Elizabeth ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järeleandmisi, tunnistades õigeks mitu kalvinismi dogmat, sealhulgas ettemääratuse õpetuse. Puritaanlik opositsioon nõudis jätkuvalt muutusi ning kujundas aja jooksul oma maailmavaate alusel uue moraali ja eetilised tõekspidamised. Sattunud vastuollu ametliku kiriku ja selle kaudu kuningavõimuga, olid paljud puritaanid sunnitud emigreeruma Madalmaadesse, Sveitsi või Saksamaale, kuid mõjutasid siiski Inglismaal toimuvat poliitilist võitlust. Usulise tagakiusamise eest põgenes puritaane ka Põhja-Ameerikasse, kus nad rajasid oma asundusi. Puritanismi levikut soodustas Inglismaa majanduslik areng...
Puritanism kujunes usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks Inglismaal. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid 1560. aastatel anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kiriku juhtimises. Kuninganna Elizabeth ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järeleandmisi, tunnistades õigeks mitu kalvinismi dogmat, sealhulgas ettemääratuse õpetuse. Puritaanlik opositsioon nõudis jätkuvalt muutusi ning kujundas aja jooksul oma maailmavaate alusel uue moraali ja eetilised tõekspidamised. Sattunud vastuollu ametliku kiriku ja selle kaudu kuningavõimuga, olid paljud puritaanid sunnitud emigreeruma Madalmaadesse, Sveitsi või Saksamaale, kuid mõjutasid siiski Inglismaal toimuvat poliitilist võitlust. Usulise tagakiusamise eest põgenes puritaane ka Põhja-Ameerikasse, kus nad rajasid oma asundusi. Puritanismi levikut soodustas Inglismaa majanduslik areng...
Islami usk Ajalugu Islam (araabia keeles (islm) 'alistumine [Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, Jumalad, prohvetid "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele Mainitud on veel prohveteid näiteks Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes. Pühakiri, pühakoda Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid". Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase ...
Ristiusu teke Uue usuna tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai maailma levinum usk maailmas. Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist (paljujumalalistes usundites lisati kohalikele austatavatele jumalatele ka rooma jumalaid). Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja (prokuraator) ja lõplikult liideti Juudamaa Roomaga velgi hiljem. Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1. sajandil pKr Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus. Jeesus seletas p...
18. sajandi usuliikumised kui usutunde süvendajad ja rahvahariduse etendajad Eestis. 18. ja 19. sajandil levisid Eestis uued usuliikumised, mis osaliselt tegutsesid luterliku kiriku sees, aga enamasti väljaspool seda, levides kohati ka õigeusu kiriku liikmete seas. Neist mõjukaimad kogu Eesti ulatuses olid vennastekoguduse ja taevaskäijate liikumine ning peamiselt Lääne-Eestis 19. sajandi lõpuveerandil levinud usuliikumised, mille tulemusena moodustati esimesed Eesti vabakogudused. Vaadeldakse ajavahemikku alates 1740. aastatest, mil vennastekoguduse liikumine esimese suurema kristliku usuliikumisena Eestis laiemalt levis, kuni 20. sajandi alguseni, mil 18. ja 19. sajandi talurahvakultuuri muutumise ja ka hääbumise protsess oluliselt kiirenes. Seda kinnitab juba asjaolu, et alates 20. sajandi hakkas erinevate usuliikumiste ja konfessioonide mõju Eesti kõrveldavas ühiskonnas üha vähenema. Vennastekoguduse liikumine. Selle liikumise jär...
Kordamine muusikaajalookontrolltööks 30.09 Tuuli Varik Kordamine muusikaajaloo kontrolltööks Teemad: 1. Muusika teke ja olemus, vanaajamuusika 2. Vanaaja kultuurrahvaste muuusika (VanaKreeka) Õpetaja antud lehel 3. VanaKreeka muusikaõpetus 4. Varakristlik muusika Muusika teke ja olemus ning vanaajamuusika Kõike mida me teame kaugete aega muusikast on meieni jõudnud läbi: kalju ehk koopamaalingute põhjal arheoloogiliste väljakaevamiste käigus leitud pillide põhjal nappide kirjalike allikate põhjal Mis siis ikkagi on muusika roll ehk ülesanne? Vastus: Kuivõrd tänane päev on seotus eilsega. Muusika ülesanne on: olla eneseväljendus vahendiks suhtlemisvahendiks inimike tunnete väljendusvahendiks olla rituaalseks suhtlemis...
UUS-USUNDID 1. Kristliku tagapõhjaga uususundid: Elu Sõna, Jehoova tunnistajad, Uusapostlik Kirik, Armastuse Perekond. + Nelipühilaste liikumine. + Karismaatiline ehk uusnelipühilaste liikumine. + sektid 2. Hinduistliku tagapõhjaga uususundid (neohinduistlikku päritolu): Transtsendaalne Meditatsioon, Hare Krišna, Sai Baba kultus. Orientaalsete usundite (hinduism, islam, budism) misjoni algus Läänes 1893 a Chicago. Svami Vivekananda. Ramakrishna Mission. +Teosoofia ühing 19 saj lõpp, New Age liikumise eelkäijana. 3. Sünkretistlikud uususundid: Viimse aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik (mormoonid), Ühenduskirik, saientoloogia, Osho liikumine, Reiki, satanism. KRISTLIKU TAGAPÕHJAGA 1. Elu Sõna. 1962. Karismaatiline orientatsioon. Kenneth E. Hagin. Põhjamaadesse tõi Ulf Ekman 1980. Eestis Rein Mets ja Hubert Jakobs 1987. NSVL vastasus...
Eesti 18. sajandil Eesti Linnad pärast Põhjasõda Pärast põhjasõda oli Eesti talud ära rüüstatud, põllud olid söötis ja koduloomad hävinud. Tallinnas ja Tartus elanikud küüditati enne sõja lõppu Venemaale. Väiksed linnad/külad olid täiesti inimtühjad. Liikvele tuli ka katk. Enamus arstid, kirikuõpetajad ja suur osa kaupmehi surid sellesse. Rootsi aegne rahvaarv saavutati 1750.aastatel. Põllumajandus Selline tase mis oli Rootsi ajal saavutati alles 18. sajandi keskpaigaks. Euroopas kasvas aktiivselt viljahind seega see aitas kaasa taastamisele ja arengule. Paljud talud samalajal suurendasid oma põlde. Peeti ka palju rohkem kariloomi see andis vöimaluse väetada põlde sönnikuga mis tähendas, et saaki on rohkem. Teraviljadest hakkati põletama viina see müüdi peamiselt Euroopasse kuid hiljem Peterburi turule. Vaimuelu pärast Põhjasöda Eestimaa ja Saksamaa vahel tihenesid sidemed. 18.sajandil jäi Tartu Ülikool suletuks, sai Baltisaks...
Vene võimu mõju eestlaste hariduselule . 18. sajandil polnud vene kultuuri mõju peaaegu üldse tunda, siis tihenesid veelgi enam kontaktid saksa kultuuriga. Seda soodustas Venemaal kulgev läänestumisprotsess, muutes Baltimaad kultuurisillaks Õhtumaade ning uueneva Venemaa vahel. Vene võimu kehtestamine ei kahandanud Baltikumi sidemeid ülejäänud Euroopaga. Kuid mis mõju avaldas vene võim eestlaste hariduselule? Pärast Põhjasõda olid paljud kogused jäänud ilma õpetajateta, kirikuhooned olid rüüstatud või hävinud tuli alustada rasketes tingimustes. Pärast Põhjasõda hakkas levima siinsete kirikuõpetajate seas uus usuvoolpietism, mis aitas luteri kirikul kiiremini üle saada Põhjasõja järgsest madalseisust. Sammuti tuleb pietistide teeneks lugeda luteri usu lähendamist rahvale. Hiljem jõudsid pietistlikud ideed rahva sekka vennasteehk ...
9.Religioon: ristiusu teke ja levik ning tõus riigiusuks. Kristluse teke. 1.sajandil tegutses Palestiinas rändjutlustaja Jeesus, kes kuulutas jumalariigi saabumisest. Sinna oli avatud tee neile, kes siiralt uskusid. Pärast Jeesuse surma hakkasid jüngrid uskuma, et tegemist oli messiaga (heebrea k messias, kreeka k christos ´salvitu´). Kümme päeva pärast seda, kui ülestõusnud Jeesus oli viimast korda ilmunud jüngritele (50 päeva pärast ristilöömist), sündis nelipüha ime Püha Vaimu väljavalamine. Nüüd hakkasid jüngrid e saadikud e apostlid rääkima võõraid keeli, nad jätkasid Jeesuse tööd ja hakkasid tegutsema tema nimel. Püha Vaimu väljavalamisega loodi esimene kogudus Jeruusalemmas e kirik (kreeka k kyriakos ´issandale kuuluv´). Esialgu levis vaid juutide hulgas nii Palestiinas kui ka diasporaas (rahva hajumine kodumaalt pagenduse tagajärjel). Tähtsamad apostlid Paulus ja Peetrus, viimane levitas kristlust juudi diasporaas ja pani alu...
Kultuur Vene ajal Kultuurimõjutused XVIII sajandil Eesti liitmine Venemaaga ei muutnud siinset kultuuriorientatsiooni. Venemaa oli kultuuriliselt maha jäänud ja ei suutnud Baltikumile mõju avaldada. Tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga. Baltisaksa aadlid said oma hariduse Saksamaa ülikoolides. Kuna Baltikumis oli puudus pastoritest, juristidest, arstidest ja koduõpetajatest, said paljud Saksamaalt pärit haritlased Baltikumis tööd. Kuigi Läänemereprovintsid olid Vene impeeriumi arenenumaid piirkondi, ei olnud Baltikumi kultuuriline tase siiski väga kõrge, kuna Põhjasõda mõjus väga laastavalt nii majandusele, kui vaimuelule. Rahvaharidus Hariduse areng vaevaline. Koole oli vähe. Õpetajaks oli enamasti kiriku köster. Kool asus enamasti mõnes taluhoones ning tegutses vaid talvekuudel. 1739 koolikohustuse algus. 1765 koolipatent Kool igasse suuremasse mõisasse Koduõpe. 18. saj lõpp: u 60%...
EESTI 18 SAJANDIL VENE AEG Põhjasõda oli laastavam kui eelmised. 1721 elas Eesti aladel vähem inimesi kui enne muistset vabadusvõitlust. Rahvapärimustest: · kirikud võssa kasvanud · jalajäljed - in. nende järgi otsitud · põllud söödis · koduloomad hävinud Viletsas seisukorras ka mõisad: õlgkatused, väikesed aknad, puupalkidest seinad 18. saj. keskpaik jõuti sõjaeelse rahvaarvuni. 18. saj. lõpus üle 500 000 inimese. Balti erikord. Venemaale oli oluline kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine. 29.09.1710 kirjutati Harku mõisas alla kapitulatsiooniaktile, mille kohaselt Eesti alad läksid Vene riigi koosseisu sisuliselt autonoomse osana. · elanikkonnale säilitati luteri usk · asjaajamiskeeleks jäi kohapeal saksa keel · säilis kohaliku aadli omavalitsus, privileegid · säilis senine kohtusüsteem, seadused · säilis senine maksukorraldus, tollipiir · aadlile lubati tagasi anda reduktsioonig...
Kes on õnnelikumad inimesed, kas protestandid või katoliiklased? Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Jeesus Kristus löödi risti, suri ja maeti maha. 16. sajandi reformatsioonide käigus eraldusid katoliiklusest protestantlikud kogudused, kuna nad ei nõustunud seniste roomakatoliku kiriku seisukohtadega. Katoliiklus on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana. Katoliikluse aluseks on Piibel koos piibliväliste kirjadega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon. Katoliikliku õpetuse järgi moodustavad Kristuse lepitussurm inimkonna pattude eest ja pühakute heateod jumaliku armuvara, mida katoliku kirik jagab oma liikmetele seitsme sakramendi kui iseenesest mõjuvate õndsakstegevate vahendite kaudu. Peale usu kirikudogmasse aitavad õndsaks saada ka in...
Keskaja muusika (V saj a 1300) Varakristlik laul Kristliku muus. lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused (nt Antiookias). Kristlik liturgia koos oma põhitekstidega ja kloostritraditsioon kujunesid eelkõige Süüria aladel. Pika aega oli kristlaste ühiskeeleks kreeka keel (Kyrie). Apostel Pauluse sõnul on kristlaste lauludeks psalmid, hümnid ja vaimulikud laulud. Pillide kasutamine kirikus algselt keelatud. 313 a saab ristiusk Milano ediktiga lubatud usundiks ning muutub varsti laguneva Rooma riigi ametlikuks usundiks. Psalmoodia psalmitekstide laulmine, aluseks on Vana Testamendi lauluraamat, nimetatud ka Taaveti lauludeks. Hümnoodia ühehäälne pidulik laul stroofilise värsstekstiga keskaegses vaimulikus muusikas. Responsoorne laulmine eeslaulja ja kooriga laulmisviis, nn küsimuste vastuste laul. Antifooniline laulmine laulmisviis, kus kaks koori laulavad vastastikku, n.ö vastukõlav laulmine. Reekviem-...
Sven Meltsas Avinurme Gümnaasium 12.klass Eestimaalaste usk ja uskmatus Tänapäeval on palju erinevaid uskumusi, samuti ka palju uske ja jumalaid. Kõige levinumad usundid on tänapäeval ristiusk, hinduism, budism ja palju teisi väiksemaid usundeid. Eestlased on küll aegade algusest olnud niinimetatud paganad ehk uskumatud. Tänapäeval on eestlasi köitnud paljud erinevad usundid. Kunagi ammu, kui polnud veel välja arenenud kindlaid riike, uskusid muistsed eestlased sellist jumalat nagu Taara. Selle kohta võib tõestust leida ,,Liivimaa kroonikas" kus on kirjeldatud sõtta jooksvaid eestlasi karjumas ,,tharapita" mis võib tähendada ,,taara avita" ehk siis ,,Taara aita". T...
Vene aeg Eestis Pärast Põhjasõda elas Eestis 120- 140 000 inimest Kirikud olid metsa kasvanud Põllud kasvatati söödis (vilja ei kasvatatud) Koduloomi ei olnud Mõisad nägid välja nagu rehielamud Siiski taastus maa sellest kiiresti, kuna sõjale järgnes pikem rahuaeg 18.sajandi lõpuks ületas Eesti elanike arv juba 500 000 Mõisa- ja põllumajandus Põllumajanduse taastamine põhines viljakaubandusel Tollivaba kauplemisõigus soodustas vilja väljavedu Rootsi Peamiseks väljaveetavaks kaubaks Vene turule sai viin Roseni deklaratsioon Talupojad, kes ei olnud rahul oma elamistingimustega, pöördusid toestuse saamiseks Peterburgi Kultuurimõjutused Venemaa oli kultuuriliselt maha jäänud ja ei suutnud Baltikumile mõju avaldada Tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga Baltisaksa aadlid said oma hariduse Saksamaa ülikoolides Kuna Baltikumis oli puudus pastoritest, juristidest, arstidest ja k...
Väike-Maarja Gümnaasium Kaspar Bork 11.klass Õigeusk Referaat Väike-Maarja 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ÕIGEUSU TEKKIMINE........................................................................................................4 2.ÕIGEUSU KIRIK....................................................................................................................4 3.ÕIGEUSK EESTIS..................................................................................................................6 3.1Aleksander Nevski katedraal..............................................................................................6 4.ÕIGEUSKLIKE PALVERÄNNAKUD...................................................................................7 5.PÜHAKIRI.......................................
Reformatsiooni all mõistame kiriku ja ühiskonna muutmist laiemalt, sealhulgas valitsemise, poliitilise ning ka majndusliku võimu alal. Kirikute probleemid: piiskopid ja paavstid elasid üpris ilmalikku elu; sageli ei peetud kinni tsölibaadist ja levis mitmesuguseid pahesid. Suur taha kulutamine sõdadelem uutele kirikutele, oma sõjaväe ülalpidamine jne. Täiendavad maksud, kiriklikud kohad olid müügiks. Patukaristuskirjade müük. Karl V valitsemise ajal toimus Saksa reformatsioon. Kõige tähtsamad olid kuurvürstiriigid, sest need valisid keisri. Iga osalisriigi valitsejal oli oma õukond, ametkond ning ka sõjavägi. Martin Luther: naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta. Luther väitis, et paavst ei saa andestada ühtegi patusüüd, vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust. Oli indulgentside vastu. Ründas katoliku kiriku sakramendi õpetust, pidadaes küllaldaseks ristimist ja armula...
Kas Rootsi aega saab nimetada vanaks heaks Rootsi ajaks? Rootsi aeg oli periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi kuningriigile. Rootsi aja alguseks loetakse Liivi sõda ning lõpuks Põhjasõda, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Üheks tähtsaks muutuseks võime nimetada usuvoolu vahetust. Nimelt Rootsi aja algul valitses Eestis nii luterlus kui ka katoliiklus. Kuna kirikud olid purustatud, rüüstatud ja kogudused olid jäänud õpetajateta võttis talurahvas taas kasutusele muinasusu kombed. Ühele kindlale usule üle minnes muutus see kõik. Rootsi aja lõpuks olid kõik kirikud taastatud ning juurde olid ehitatud ka uusi. Talurahvas suhtus nüüd kirikutesse ja usku palju paremini. Samuti tuleks plussina välja tuua hariduse tuleku. Koolmeistreid hakkas väl...
Kiriklikud sakramendid Kiriklikuks sakramendiks peetakse Kristuse poolt seatud püha toimingut, milles Jumal annab oma Sõna ja sellega ühendatud kiriklike atribuutidega meile armu, mille Kristus on ära teeninud. Enamikud kogudused ja kirikud tunnustatavad kahte sakramenti, ristimine ja armulaua sakrament. Lisaks neile kahele on veel viis sakramenti. Katoliku kirik tunnistab meeleparanduse sakramenti, vaimulikuseisuse sakramenti, haigete salvimise ja konfirmatsiooni sakramenti. Õigeusu kirik tunnistab patutunnistamise, vaimulikku ametisse pühitsemist, õlitamise ja salvimise sakramenti. Luteri kirik tunnistab sistimist, pihilkäimist ja armulauda. Üks ühine tunnustus erinevate uskude sakramendiks on abielu sakrament. Kristlaseks saadakse ristimise sakramendi läbi. See tähendab, et inimene ei tee ennast ise kristlaseks, vaid seda teeb Jumal kindla tegevuse kaudu. Pühitsus lähtub Kristuselt Kiriku kaudu. Risti...
VANA KREEKA Muusikal,poeesial,tantsul oli väga oluline roll. Musike - kreeka keeles muusade kunst. Muusikut peeti jumalate ande profetiks . Muusad kunstide kaitsejumalannad. 9 muusat. Muusika oli jumalike päritolu. Ampioni ja Apollo esimesed muusikud. Muusikat mängiti: jumala austamisel pidustusel moraali tõstmine sõjategevuses kasvatuslik eesmärk KULTUSMUUSIKA Seotud eelkõige 2 jumalaga Valgus- ja tõejumal Apollpn ning looduse ürgjõu jumala Diouysosega. Klassikaline ajajärk 5-330 saj. eKr kujunes välja mõiste Musike, õitsengu aeg. Musike tähendab luulet ja muusikat lahentamatus ühtsuses. Muusika oli seotud ka tantsuga Paljud muusika mõisted pärinevad kreeka keelest: Koor,orkester,muusika,sümfoonia,orel,meloodia,rütm,harmoonia,lüürika. Igal aastal korraldati jumalate auks muusikakapidustused. Kaasnesid pillimeeste ja kooride võistlus. Pillisaatega muusikas eristati 2 alaliiki: Kitaroodia - soololaul kidora saatel ...
USUVABADUS EESTIS Eesti Vabariigi Põhiseaduse, mis on vastu võetud kahekümne kaheksandal juunil tuhande üheksasaja üheksakümne teisel aastal, paragrahv nelikümmend ütleb, et : igaühel on usuvabadus; kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba; riigikirikut ei ole; igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. Vaadates usuvabaduse ajalugu Eestis tundub, et umbes aastani tuhat kakssada kehtis siin usuvabadus, tuhat kakssada kakskümmend seitse kuni tuhat üheksasada kaheksateist oli riigiusuks ristiusk, tuhat üheksasada kakskümmend kuni tuhat üheksasada nelikümmend taastati usuvabadus, tuhat üheksasada nelikümmend kuni tuhat üheksasada üheksakümmend üks kiusati uskusid taga, tuhande üheksasaja üheksakümne teise aasta põhiseadusega kehtestati jällegi usuvabadus, mis lõpeb kahe tuhande teisel aastal vastu võetud kirikute ja k...
Maailma usundid Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Ristiusk rajaneb usul ainujumalasse ja tema ilmutusse Jeesusesse. Kristluse põhjal lõi Jumal inimese ja kõik muu olemasoleva, mis Maa peal eksisteerib. Ristiusu tekkeaeg on 1. saj. pKr. Ristiusul on kolm põhisuunda - õigeusk, katoliiklus ja protestantlus. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on ...
Eesti pärast Põhjasõda: eestlaste arvukus langes kriitilisele piirile. Maa oli laastatud ja inmieste elujärg vilets.Haldusjaotus jäi samaks mis Rootsi ajal. Balti erikord: Balti aadli omavalitsuse kinnitamine Vene võimude poolt. Omavalitsuse säilitasid ka linnad. Linnavõimuorganiks jäi raad,mis otsustas linnaeluküsimusi ja andis kodaniku õiguseid. Balti erikord garanteeris baltikumi püsimise Saksa kultuuriruumis. Balti provintsides domineeris Luteri kirik. Talurahva olukord halvenes 18.saj II poolel, seda väljendab ka Roseni Deklaratsioon.- Liivimaa maanõunik parun Otto Fabian Roseni seletuskiri Vene riigivõimule talupoegade õiguste kohta (1739) Eesti 18.saj II poolel. Venemaa keisrinnaks sai Katariina II. Tema eesmärgiks oli keskvalitsuse võimu tugevndamine ja ääre alade allutamine keskvõimule. Sel eesmärgil kehtestas ta 1783 Balti provintsides asehalduskorra(muudatused nii administratiivses kui ka poliitilises korralduses.) Balt...
Vana hea Rootsi aeg? Eesti on olnud paljude riikide võimu all. Üheks Eestit valitsenud riigiks oli Rootsi. Rootsi aega nimetatakse samuti ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Perioodi, mil valitses Rootsi võim Eesti aladel, on alati mäletatud kui `'vanat ja head'' aega, mis kestis 1629-1699 aastani. Kindlasti oli sellel ajal eestlaste elu nii mõnestki küljest parem, kui võrrelda seda eelnenud Saksa ajaga või järgnenud Vene ajaga. Kas vana hea Rootsi aeg oli ikka hea, nagu rahvasuu räägib või on need lihtsalt tühi paljad sõnad? Rootsi aja alguses ei muutunud Eesti haldusjaotus suurelt. Eesti ala oli ikka jagatud kahe kubermangu vahel - Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega hiljem, kuulus Liivimaa kubermangu. Viimase Eesti alana läks ...
Muinasaeg 13. saj alguses 8 maakonda ja Kesk-Eestis Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Kiviaeg Kunda, Narva, kammkeraamika ja 9000 eKr - väikesed maakonnad, 45 kihelkonda nöörkeraamika kultuur, pronksiaeg, rauaaeg 1227 Keskaeg Feodaalriigid, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne 1238 Stensby leping - Taani saab Põhja-Eesti (va Linnade rajamine, feodalismi kujunemine, 1227-1561 piiskopkond, Eestimaa hertsogkond Taani Järva) tagasi mõisate rajamine, talupoegade sunnimaisuse valdus Põhja Eestis (1227 ja 1238-1346), 1343-1345 Jüriöö ülestõus Taani müüb valdused kujunemine, katolik usulevik, kloostrite orduriik millele kuulus kuni 1238 ja alates (1346) Saksa ordule, see annab omakorda (1347) rajamine, munga ordud, domiiklased, ...
Victor I Pühak on püha isik; legendaarne inimene või ajalooline isik, keda religioosselt austatakse, kelle usklikkus ja vagadus avalduvad erilisel viisil ning kelle kaudu Jumal maailmas toimib. Õigeusu ja katoliku kirikus on pühakud (ka kaitsepühakud ehk patroonid) inimeste eestkostjaks Jumala ees. Erinevates religioonides on pühakutel erinevaid tähendusi. Katoliikluses ja õigeusus on pühakute eestkoste ja abi palumine laialdaselt levinud. Iga pühakoda on pühendatud mõnele pühakule. Igal pühakul on oma mälestuspäev kalendris. Ristimisel ristitakse laps pühaku(te) nime(de) järgi, et pühak(ud) teda edaspidises elus kaitseks(id). Kaitsepühakud on paljudel maadel, linnadel, asulatel, tegevusaladel jne. 1999. aastal nimetas paavst Johannes Paulus II Euroopa kaitsepühakuks püha Birgitta. Kiriklikus traditsioonis nimetatakse pühakuteks (ladina keeles Sancta, lühendatult St, vene ke...
Puritaanlus- ref algas 16saj Inglismaa Henry VIII valitsemise ajal ja tähendas anglikaani kiriku algust. Ref oli kindlustatud Elisabeth I ajal. 5 nov 1605 Guy Fawkes kavandas parlamendi hoone õhku lasta. Samas säilis katoliiklus Iirimaal ja osa sotimaast. Katoliku usu vastu kogunes Inglismaal oponisatsioon puritaanlus (protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täieliku puhastamist). Ettemääratud õpetus e. predestinatsioon. Ühed on loodud õndsaks, teised jumala poolt hukatuseks määratud. Puritaanlus hakkas soodustama majanduse arengut, kuna väärtustati *ettevõtlikust *riski *kokkuhoidu *töökus *ärimehe vaistu. Tsunfti kord oli piirangutega ja seetõttu enam ei rahuldanud vajadusi. Inglismaal hakkavad uut tüüpi manufaktuurid. Esialgu tekkisid maal, tegemist oli hajamanufaktuuriga. Manufaktuuris töötades oli olemas tööjaotus suurosa tööst tehti käsitsi ning maksti palka. Töölise jaoks tähendas see et ta pidi tööl käima, selle tulemusena n...
KORDAMISKÜSIMUSED. 1) Eesti pärast Liivisõda! Vastus: Aastal 1583.aastal sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu. PõhjaEesti kuulus Rootsile, LõunaEesti ja PõhjaLäti kuulus Poolale ja Saaremaa kuulus Taanile. 2) Rootsi aeg! Vastus: Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100.aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. 1645.aastal liideti Saaremaa Rootsi kuningriigiga. 16.septembril 1629.aastal sai Rootsi terve mandriosa endale Altmargi vaherahuga. Baltierikord oli Liivimaa ja Eestimaa mõisnike eriõigused Põhjasõja järgses Vene võimu koosseisus. Reduktsioon ehk riigistamine oli mõisate riigi omandusse võtmine. 17301740.aastal koostati rüütelkonna liikmete erilisi nimekirju, mida nimetati aadlimatrikliks. Üksnes aadlinimekirja kantud aadllikud omasid Eesti ja Liivimaa poliitilise ja majanduslike eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete aadl...
Orel 1. Sissejuhatus Orel on muusikainstrument, mis tekitab heli õhuvoolu juhtimisega läbi erineva suurusega puidust või metallist vilede. Orelit nimetatakse pillide kuningaks. Orelil võib olla 1–5 klaviatuuri ehk manuaali. Oreli pedaal on samuti klaviatuur, mida organist mängib jalgadega. Oreli registrid on vilede read, milleta pole võimalik mängu ajal orelil heli tekitada. Oreli nähtav osa on prospekt, mis koosneb Principali registri viledest ja sageli rikkalikult kaunistatud oreli kapist. Oreleid eristatakse ehitusviisi ehk traktuuri järgi: mehaanilised, pneumaatilised ja elektriorelid. Oreleid kasutatakse peamiselt kontserdisaalides ja kirikutes. 2. Oreli Ajaloost Sõna "orel" tuleneb kreeka sõnast organon, mis tähendab tööriista, instrumenti. Oreli juured on muinasajas, sugulaseks ja prototüübiks võib pidada paaniflööti. Paaniflööt koosneb mitmest vilest ühisel vile...
Eesti usuline maastik KT 1 Kordamisküsimused 2018 EV Põhiseadus. Igalühel on südametunnistuse-, usu ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. (Eestis riigikirikut ei ole) Igalühel on vabadus nii üksinda kui ka koosteistega avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust (moraal). 2011 a Statistikaameti teave. TERAS ON ÜLEVAL Haridus tase: kõrgharidus 116 837 Levinuim kristlus 320 872 Õigeusk 176 773 Luterlus 108 513 Baptistid 4507 Katoliiklus 4501 Islam 1508 Tradits. usundi ja uususundi vahe. Uususund - erineb kohalikust traditsioonist, on uus selle kontekstis (17.saj). Näiteks Jehoova tunnistajad, moorid, New Age, krisiidid jne. Traditsiooniline usund - unustunnistuse alus : VT ja UT, kirku püha pärimus. Sakramendid : ristimine, salvimine, pat...
Ajaloo suuline arvestus Pilet nr.1. 1. Eesti ajaloo periodiseerimine Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg algas 9000eKr. Tegu on eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Esimesed teadaolevad inimesed eksisteerisid Pulli küla lähedal Pärnumaal umbes 11 000 aastat tagasi. Keskaeg algas eestlastel 5-11. sajandil pKr. ja kestis kuni Liivisõja alguseni ehk siis 16.sajandi alguseni. Keskaeg algas siis kui eestlastel olid kirjalikud allikad. Uusaeg algas Eestis koos Liivisõjaga (16.sajandi I pool) ja ka Vana-Liivimaa lõplikku kokkuvarisemisega. Uusimaeg algas Eestis pärisorjuse kaotamisega. Lähiajalugu algab Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. 2. Tartu Ülikooli asutamine · 1630 Johan Skytte eestvõttel loodi Tartus Akadeemiline gümnaasium · 1631 avati gümnaasium Tallinnas ja Riias · 1632 Gustav II Adolf kirjutab alla ülikooli asutamise ürikule · 15. oktoober ...
MÕTTEVIIS 1. RENESSANSS Renessanss tähendab itaalia keeles taassündi. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri jaFrancesco Petrarca tekstidest.1 Renessanssi taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade" vastu, tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lip...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
