Mängude teooria Teooria väidab, et organismid peavad kogu oma elu mängima teatud rolle selleks et lõpuks olla edukad. Edukuse paneb paika otseselt nende järglaste seisund vanematega võrreldes. Edukas on vaid see organism, kelle järglased tema enesega võrreldes on algselt paremas positsioonis. Mängude teooria keskendub erinevatele käitumisstrateediatele, mille kaudu vastav mäng läbi mängitakse. Järelikult ei ole iga organismi edukus seotud mitte ainult otseste võimetega elupaiga nõuete suhtes, vaid ka sellega, kuidas nad suudavad end erinevates olukordades võidule mängida. 1. Halastamatu korntrolli strateegia - "vorst vorsti vastu" strateegia. Strateegia ütleb, et kohates oma mängus uut mängijat, tuleb esimesel korral täpselt jälgida, mida see osapool teeb olles ise samas tema vastu aus. Teisel korral sellesama isikuga uut mängu mängides tuleb täpselt käituda temaga nii, nagu see käitus enne sinuga. Strateegia kehtib olukorras, kus...
Kristo Tammiksaar Sünged saladused Lena Lilleste Autor: Lena Lilleste Sündinud: 21. november 1967, Rootsis Kirjutanud kaheksa detektiivlugu Tommyst ja Kribust Lood on saavutanud suure populaarsuse 8- 14.a laste hulgas Lena Lilleste teoseid: Elu ohus, 2008 Inimröövlid internetis, 2008 Narkodiilerite küüsis, 2010 Süütamine koolis, 2011 Peategelased Tommy ja Kribu Tommy: Tommy elas koos emaga, kes töötas medõena Pere oli vaene, ema oli lahutatud Isa elas koos teise naisega, kes oli Tommyle täiesti vastu karva Kribu: Tommy parim sõber Tavaline tänapäeva poiss, teadis palju arvutitest suitsetas Peategelane Micke Micke oli: Tavaline mees ... Aga siiski mitte Micke oli: Petlik Pettur Pätt Raamatu olulised sündmused Tommy kooli tuli uus kehalise õpetaja nimega Micke Stenberg, kes a...
- Vene keel( russki jasõk) - kiirelt (bõstro) - ja (i ) ! - lõbusalt (veselo) 6 . - õpik 6.klassile (uzebnik dlja 6 klassa) ! Sisukord. Tähestik ....................................................................................... lk 1. 1A ! - Tere ! Asume teele! ................ lk 1 , , Meie perekond: ema, isa ja mina. 1B . Isikulised asesõnad. 2. 2. . Saame tuttavaks! 2. . Vaatame linnas ringi. 2. . Nimetav kääne. 3. 3. ? kuidas läheb? 3. ! T...
Kevade Oskar luts Kui Arno isaga koolimajja jõudis ,olid tunnid juba alanud. Kooli õpetaja pani Arno istuma ühe pikkade, heledate juustega poisi kõrvale Kelle nimi oli Toots. Toots rääkis Arnole punanahkadest ja Kentuki lõvist. Samal päeval Kõndis Arno koos Teelega koju ja ajasid tee peal juttu, Teele päris Arno käest ,et miks too varm kooli ei tulnud, aga Arno vastas ,et ta oli enne haige olnud ega saanud kooli tulla. Nad otsustasid hakkata koos kooli minema ja tagasi tulema. Nädal läks mööda, Arno ja Teele tulid igal hommikul ühes kooli. Järgnevatel päevadel sai Toots igasuguste asjadega hakkama. Üks päev võitis ta püstoli ja hakkas sellega eputama. Ise laskis veel ühe inimese sauna akna puruks, Köster aga tuli veel pragama.
Vargamäe elu Vargamäel oli raske elada. Peremehed tahtsid näidata üksteisele, et nad on paremad. Tegid palju tööd ja oli ka palju muresid. Andres ja Krõõt hakkasid koos elama Vargamäel. Krõõdale ei meeldinud see koht. Koju jõudes juba hakkas Andres tööd tegema. Lehm oli sohu kinni jäänud. Isegi riideid ei jõutud vahetada. Andres tahtis koguaeg plaanida igasuguseid asju. Tahtis teha soost põllu, et vilja hakkaks kanda. Andres oli väga töökas. Esimesel aastal ei jäänud oma saagiga rahule kuid hiljem läks paremini. Krõõt oli Andrese naine. Ta tegi palju tööd ja hiljem sai sellest aru ka Andres. Krõõda ja Andresele sündisid koguaeg tütred. Krõõt oli väga kurb, et jälle tuli tütar. Ta nuttis selle pärast. Andres oli mõistev kuid tal oli ka kurb. Krõõda neljandat last oodates oli tal väga kehv tervis mille tõttu ta suri. Sündis poeg. Pearu oli tagaperes. Ta käis pidevalt kõrtsis joomas. Oli vastik oma naiseg...
Otsisin artikli, mis räägib kuuest nipist kuidas aidata dementset eakat, kes hooldekodus küsib koguaeg koju. See võib olla valus ja masendav kuulda kui lähedane/patsient, kes kannatab dementsuse all, küsib pidevalt koju. Edasi saab lugeda mõnest ideest, mis võib olla abiks. Eakas, kelle eest hoolitsed on emotsionaalsel äärel. Nad võivad olla hiljuti kolinud uude keskkonda/hooldekodusse. Sa oled andnud endast kõik, et teha võimalikult mugavaks keskkond aga sellegi poolest nad võivad: Nutta, anuda ja nõuda sageli, et tahavad koju Keelduda kohvreid lahti pakkimast või ümber pakkimast Võiv olla oht, et nad võivad üritada iseseisvalt koju minna. Perekonnal ja sõpradel võib olla hirm, et tahavad minna koju. Seda eriti kui lähedane, kes hooldekodusse kolis on dementne. Kui dementsus on keskmises staadiumis, siis see võib olla täiesti tavaline reaktsioon ja väljakutse töötajatele. Nüüd siis mõned viisid, kuidas selle olukor...
Eesti teatrielu areng 1920-1940 1920. ja 1930. aastail teatrielu mitmekesistus. Eesti iseseisvumine 1918 kaotas senised tsensuuripiirangud ning andis teatritele siiamaani puudunud riigi- ja omavalitsustepoolse ainelise toetuse. Hakati lavastama suuri klassikalisi tragöödiaid ja kaasaja näidendeid ning dramatiseerima eesti proosateoseid. Järgneva kahekümne aasta peamiseks saavutuseks oli kutselise teatri arvuline ja geograafiline laienemine. Umbes kümnekonnast teatrist koosnev võrk kattis kogu maa, jõudes ka mõnede vähem kui 5000 elanikuga keskusteni. Väljaspool Tallinna lisandusid täiskutselistena "Ugala" ja Narva Teater, poolkutselistena "Kannel", "Säde", Kuressaare Teater ja Rakvere Teater. Tallinnas endas, mis perioodi teatrielu kindlalt valitses, tõusis sõnalis-muusikaliseks esinduslavaks "Estonia" Ants Lauteri juhtimisel. Põhijooneks oli teatrite tehnilise varustuse ja ametioskuste pidev paranemi...
ARVUTI JA TERVIS Arvuti kuulub paljude inimeste igapäevaellu. Noored kasutavad nutitelefone, milles on olemas internet ja see on koguaeg kaasas kantav. Suure osa inimeste jaoks on arvuti meelalahutuseks kuid on ka neid, kelle töö koosnebki arvuti kasutamisest. Arvuti on õppevahend ning sellega saab väga kiiresti ja kergelt suhelda inimestega. Need, kellel on arvuti 8 tundi päevas töövahendiks, peavad kindlasti tegema päeva jooksul mitmeid puhkepause, et vältida sundasendit ja ülekoormust silmadele. Puhkepauside ajal on soovitav teha erinevaid võimlemisharjutusi kätele, õlgadele, seljale, kaelalihastele. Silmade puhkamiseks soovitatakse vaadata kaugusesse ning pilgutada silmi liigse silmkesta kuivamise eest Silmaarstil peaks käima regulaarselt, et kontrollida silmanägemist ja ega see ei ole halvenenud ning juhul kui on, tuleb hakata kasutama prille või läätsesid. Oluline on ka arvuti asukoht, nt peab...
1. Iseloomusta filosoofilist teooriat, too Idealism (immaterialism)- arusaam, mille järgi 7. Võrdle Interospektiivne ja biheivioristlikku näiteid pooldajate kohta tuntud olemas on vaid see, mis on mittemateriaalne. psühholoogiat. filosoofide seas: Idealismiks nim. tavaliselt iiri filosoofi George Dualism- Prantsuse filosoof Rene' Descartes Berekley' Interospektiivne Biheivioristlik oli seisukohal, et keha ja vaim mõjutavad Arusaam, et olemas olla tähendab `tajuda või olla - Uurib - Uurivad teineteist vastastikku: teatud kehalised tajutav' . inimese inimese protsessid tekitavad mentaalseid Dualistlik interaktsionism- prant...
Iseloomusta Maunot. Millise muutuse teeb Mauno näidendi jooksul läbi? Kirjelda Mauno ja vanaema suhteid. Kes oli onu Paul? Millisena näeb teda Mauno? Mis Sulle Mauno juures meeldis, mis mitte? Mis võiks olla selle näidendi põhiidee? Käis esimeses klassis 8 aastat. Tahtis püsida esimeses klassis, kuigi õpetajal olid plaanid teda teise klassi panna. Tal hakkas isegi juba habe kasvama.• Vanaema on tal surnud. Suhted olid head. Meenutab koguaeg kuidas vanaema talle lapsepõlves süüa tegi. Vanaema jäi haigeks ja suri. Paul oli tema onu kes tema eest hoolitses.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Ämmaemanda õppekava Julia Šnurova, Karina Selivanova, Aleksandra Ganyavina FLORENCE NIGHTINGALE Iseseisev töö Õppejõud: MSC Margit Lenk-Adusoo Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Tartu 2015 Florence Nightingale Inglise põetaja ja õde, keda peetakse õenduse rajajaks. Ta sündis 12. mai 1820 aastal jõukas inglase-aristokraadi perekonnas Florentsia villas, Itaalias. Florence sai hiilgava mitmekülgse hariduse, ta oskas viit võõrkeelt, luges palju, õppis matemaatikat, filosoofiat ja ajalugu, samuti tegeles maakunstiga ja muusikaga. Jumala kutse Florence tunnetas oma eripärast elu ülesannet ja koguaeg mõtles sellest. Veebruaris, aastal 1837 jalutas ta aias ja kuulis jus...
ESSEE FILMIST «KLASS» Diana Kuzmina 7 „B“ «Klass» on rohkem õppe-eesmärgil tehtud film, kuna ma ei usu, et mingisugune inimene selle ise vabatahtlikult kodus vaataks. See draama ei pakkunud mulle absoluutselt pinget, sest olen teiste žanride armastaja. Kogu filmi kestel ootasin ainult, millal juhtub midagi naljakat, huvitavat, rõõmsat – seda aga, kahjuks, ei toimunud. Täiesti võimatu oli vaadata kuidas Joosepit koguaeg sõimati ja peksti. Tahtsin lihtsalt ekraani sisse hüppata ja karjuda nende värdjate peale. Ainuke hea olukord seal on see, et mitte kõik inimesed klassis polnud Andersi jooksupoisid ning Joosep sai endale lõpuks vähemalt ühe kaitsja, aga ka see suutis teda filmi lõppus petta. Konflikti süüdlasteks saab pidada kohe mitut inimest: Joosepit ja tema vanemaid, klassikaaslasi ja nende vanemaid ning loomulikult õpetajaid, kes seda kiusamist vaikselt pealt vaatasi...
Mõisted Aritmeetiline keskmine ehk keskväärtus tunnuse kõigi väärtuste summa ja objektide arvu x1 + x 2 + .... + x n x= jagatis. n Mediaan Me arv, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on variatsioonireas ühepalju. Mood Mo tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus. Minimaalne element xmin tunnuste väärtuste hulgas vähim. Maksimaalne element xmax tunnuste väärtuste hulgas maksimaalne. Variatsioonirida järjestatud kasvavate või kahanevate väärtuste jada. Variatsioonikordaja Variatsioonirea ulatus u maksimaalse ja minimaalse elemendi vahe. Sagedustabel näitab, mitmel korral saab antud tunnus antud väärtuse. Korrelatsioon kasutatakse statistikas võrdlemisel. Näitab, kas uuritavate objektide puhul on tegemist mingite sarnaste ilmingutega või mitte. ( x1 - x )( y1 - y ) + ( x 2 - x )( y 2 - y = +... + ( x n - x )( y n - y ) r= n x ...
Kendi Paet TAH-10 II.Inimestevahelised suhted Miks ebaõnnestus koostöö Pearuga maa viljelemisel? Kuna Pearu tahtis Andresest ja tema perest lahti saada. Pearu üritas neist lahti saada kiusamise teel, ning sellepärast ebaõnnestus ka koostöö. Veel proovisid mõlemad üksteist koguaeg üle lüüa erinevatel viisidel, ning see takistas koostöö tegemist. Vahel leppisid ka Pearu ja Andres ära, kuid see ei kestnud kaua. Kuidas oli Pearu omandanud talu? Pearu oli terve elu talus elanud ja ta isa oli kogu Tagapere talu üles ehitanud, ning see päriti hiljem Pearule. Missuguseks oli kujunenud tema suhtumine maaharimisse võrreldes Andresega? Pearu ei võtnud kõike nii tõsiselt, ning see käis ka maaharimise kohta. Pearu võttis kõike rahulikumalt ja mängulisemalt, kui Andres. Pearul oli ka maa parem kui Andresel, mis tähendas, et...
Tänapäeval käib enamus suhtlemine läbi interneti. Sest see on odav, kõigile kättesaadav ja ka kiire, võrreldes vanaaegsete kirjatuvide ja postihobustega. Läbi interneti saavad inimesed üksteisega suhelda üle maailma. Tänapäeval enamus inimesi ei näegi üksteist pikka aega, aga neil on võimalus üksteisele kirjuta meilile, helistada läbi Skype või klõbistada MSN- is. Inimesed julgevad arvuti taga igasugu asju öelda ja kirjutada, sest keegi ei näe neid. Aga varsti inimesed ei julgegi enam teistega silmast- silma rääkida. Nad pole harjunud teisele inimesele otsa vaatama ja nad on ära unustanud kuidas teist inimest peaks kuulama. Ja kui inimesed ainult kirjutavad üksteisele läbi MSN-i siis muutub ka nende kirjakeel. Nad kasutavad järjest rohkem slängi sõnu ja igasuguseid lühendeid. Ning kui nad peavad ise oma käega midagi kirjutama, siis on käekiri ebaloetav ja tekstist ei saa ka suurt midagi aru. Aga läbi telefoni on suhtlemine hoopis teine....
Isemoodi muinasjutt See lugu rääkis kahest kuningriigist - Vaesest Kuningriigist ja Sõjakast Kuningriigist. Sõjakas Kuningriik tahtis alati halba Vaesele Kuningriigile. See oli juba sõja märk, kui Vaese Kuningriigi poolel olev puu leht kukkus Sõjaka Kuningriigi poolele. Sõjaka Kuningriigi Kuningale öeldi, et tema peab ka hakkama rüütlitega koos sõdima ja ette valmistuma selleks kõigeks, kuid temale ei meeldinud üldsegi sellised asjad. Vaese Kuningriigi unistav printsess ja Sõjaka Kuningriigi noor kuningas armastasid üksteist. Need sündmused arenevad väljamõeldud ajas, kus keskaegsetel rüütlitel on tänapäevased relvad, ja peavad läbirääkimisi satelliidi kaudu. Vaeses kuningriigis oli peaaegu koguaeg midagi halvasti, kui söödi, siis võis hakata igahetk sulle pähe tilkuma vesi, või kui soovid päikest võtta ilusal ilmal, siis järsku hoopiski hakkas sadama lund, või sadama vihma. Vaeses kuningriigis ...
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. SUVI TALV *Algab juunis *Tiirlemisest ümber päikese *Algab detsembris *Päike käib kõrgemalt *Päike on seniidis *Päike käib madalamalt *Päev kõige pikem pöörijoonel *Päev kõige lühem *Maakera telje kalle on koguaeg sama *Poolusel algab polaarpäev KEVAD SÜGIS *Märtsis algab *Päike on ekvaatoril seniidis *Septembris al...
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. SUVI TALV *Algab juunis *Tiirlemisest ümber päikese *Algab detsembris *Päike käib kõrgemalt *Päike on seniidis *Päike käib madalamalt *Päev kõige pikem pöörijoonel *Päev kõige lühem *Maakera telje kalle on koguaeg sama *Poolusel algab polaarpäev KEVAD SÜGIS *Märtsis algab *Päike on ekvaatoril seniidis *Septembris algab *Päev ...
Hüvasti,kollane kass Autor:Mati Unt Tegelased:Aarne(peategelane),tädi Ida,pime tädi Amalie,Linda(tädi Ida allüürnik ja Aarne klassiõde),Ando(klassivend),Kornel(õpetaja),Maia(klassiõde ja Aarne tüdruksõber),Indrek(hea sõber ja klassivend),Ingrid(klassiõde),Eda(Aarne uus tüdruksõber,kellega ta hakkab raamatu lõpus käima),Aarne ema. Raamatust: Raamat räägib ühest kaheksatesitkümne aastasest posist Aarnest,kes käib koolis.Ta elab oma tädi Ida juures ja ema elab kaugemal,kuna käib tööl.Ta on tädi niiöeldes allüürnik,nedega koos elab veel teine tädi Amalie ja Linda,kes on samuti allüürnik ja Aarne klassiõde.Jutustatud on Aarne elust,kuidas ta käib koolis ja kuidas viidab oma vabaaega.Raamat on jaotatud erinevateks alapealkirjadega jutustuseteks.Aarne ei saa oma tädiga üldse läbi,tädi süüdistab teda koguaeg halvas käitumises ja,et ta on pahaks poisiks ära läinud.aarne algul õpib väga hästi ja on tubli,kui ...
Tegelased: *Luke Fitzwilliam-tark,asjalik ja kaval uurija,kes asus uurima nnetusena nivaid mrvu,mis olid tema arvates kahtlased. Tal olid suhteliselt lhikesed juuksed,ta oli pikk ja sale. Ta kandis vahest prille. Oli vga detailne. *Bridget Conway-Pikk,sale,pikkade tumedate juustega,vga tark kaunitar. Aitas Luke'i mrvade uurimisel. Ta oli mrvari naine ja sekretr. *Lord Esterfield-Ta oli mrvar,vanaaegne ja armastas klassikat. Ta oli tse,kiilakas ja kandis prille. Ta oli karmi kasvatusega ja oli Wychwood under Ashe'i kla omanik. *Mr Ellsworthy-antiikpoe omanik,kes korraldas ,,Nidade aasal" imelike ja veidraid orgijaid. Ta oli pikk,khn ja lapsik. Ta kitus nagu ullike,kes koguaeg keksis ja irvitas. Wychwood under Ashe'i klakeses toimusid mrvad,mis tundusid nnetustena. Surid kik,keda klas eriti ei sallitud,seega arvas mrvar,et teeb klale teene. Esimesena suri Lavina Fullerton. Ta oli vana,seniilne vanamutike,kes oli vga taiubukas. Tema rkisk...
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Bugatti veyron 8b. klass Juhendaja: Riina Tralla Palamuse 2012 1 Sisukord: Sissejuhatus................................lk 3................................................................................................. Miks ma valisin selle teema......lk 3.................................................................. Auto kiirus ja nimi......lk 3.................................................. Konkurents Bugattile...lk 4............................................................................... Bugatti võimsus.........lk 4.................................................. Olulised tulemused......lk 4............................................................................ Töö eesmärk...............lk 4........................................................................ Kelle see meeldiks.........lk 4....
Vargamäe elu Vargamäel oli raske elada. Peremehed tahtsid näidata üksteisele, et nad on paremad. Tegid palju tööd ja oli ka palju muresid. Andres ja Krõõt hakkasid koos elama Vargamäel. Krõõdale ei meeldinud see koht. Koju jõudes juba hakkas Andres tööd tegema. Lehm oli sohu kinni jäänud. Isegi riideid ei jõutud vahetada. Andres tahtis koguaeg plaanida igasuguseid asju. Tahtis teha soost põllu, et vilja hakkaks kanda. Andres oli väga töökas. Esimesel aastal ei jäänud oma saagiga rahule kuid hiljem läks paremini. Krõõt oli Andrese naine. Ta tegi palju tööd ja hiljem sai sellest aru ka Andres. Krõõda ja Andresele sündisid koguaeg tütred. Krõõt oli väga kurb, et jälle tuli tütar. Ta nuttis selle pärast. Andres oli mõistev kuid tal oli ka kurb. Krõõda neljandat last oodates oli tal väga kehv tervis mille tõttu ta suri. Sündis poeg. Pearu oli tagaperes. Ta käis pidevalt kõrtsis joomas. Oli vastik oma naiseg...
Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................................................1 Hõõrdsiduri põhiülesanded ......................................................................................................................................2 Siduri tööprotsess ....................................................................................................................................................2 Hõõrdsiduri põhiosad ..............................................................................................................................................2 Hõõrdsiduri koost lahtilõigatuna .............................................................................................................................4 Kuidas sidur lahutatakse ? .......................................................................................
Kottpime kuusik Kord kõndis kivisel kruusateel kahvatu kapten. Kapten kõndis koos kirju koeraga, kes käis koguaeg kasside kannul. Kapten kandis kohevat kuube, krasivajat kotti. Kirjule koerale kinkis krasnõise kaelarihma kunksmoori kass. Kunksmoor käis kunagi kapteniga kohtingul. Kahekesi kruiisisid kunksmoor, kapten Kreekasse, Koreasse kui ka Kanadasse. Kreekas kohtas kunksmoor kullakarva kassi, kellega koos koju kõndis. Koreas kohtus kapten kirju koeraga, kelle kohe koju kaasa kutsus. Kunksmoori kodustatud kass käis koguaeg kapteni koeral külas. Keset kohutavat keskööd kadus kass kottpimedusse. Kullakarva kass kartis kurje kiskjaid, kes käisid kuusikus kariloomi küttimas. Kass kohkus kohtudes kollaste kullisilmadega. Kass karjus kõvasti, kuid kuulis kõigest kaja. Korraga kuulis kullakarva kiisu kaugelt koera klähvimist. „Kuhu kadusid, kotik,“ kajas kassini koera klähvimine. „Kaldusin kruusateelt kõrvale, kaotasin kodutee,“ karjus kas...
Kuidas elad, Ann? Aidi Vallik Sirli Sala Liis Krislin Jõgi Kristiina Mihailenko 8.a klass Pea teema · Ann leidis ema päeviku · Ann oli emas väga pettunud · Ann põgenes kodust · Ann hakkas jooma ja suitsetama Sisu kokkuvõte · Tegevuskoht Reena suvila · Olulisemad sündmused: päeviku lugemine, kodust ära minemine · Tegevus algab sellest, kui Ann leiab enda ema päeviku Tegelased · Ann Kees 14-aastane, heledapäine, sõbralik, solvub kergesti, perekond ema ja kasuisa · Kõrvaltegelased : - Kätlin - Rita - Timo - Villem Huvitav ja üllatav · Ann ei suutnud uskuda, et ta ema oli talle kõik need aastad valetanud · Anni ema teadis koguaeg, kus Ann on · Sõnavara vahepeal ropp aga mitte koguaeg · Tsitaat Villem ütles Annile : "Miks sa arvad ,et on liiga hilja? Hilja on siis, kui ...
Milline on edukas juht ja juhtimine? Milline peab olema ideaalne juht tänapäeva reaalides? Mulle koguaeg tundus, et edukas juht on see inimene, kes organiseerib tööd firmas nii: iga alluv töötaja mõtleb, et justnimelt tema töö toob firmale edukust. Aga tõepoolest hea lõplik resultaat tuleb ainult õige organisatsiooni pärast. Tõeline juht peab koguaeg olla varjus, ta peab nähtmatult suunata oma töötajaid vajalikku nõvasse ja koguaeg olla kõigide asjade kursis. Ta peab olema kõige asjade kursis, kõige eest vaadata, aga ei pea olema nähtav, et keegi ei tunduks tema ebameeldiva kontrolli. Juht peab omama spetsiaalsete omadustega, mis iseloomustaksid teda nagu liidri. Ideaalne juht peab olema nagu õpetaja alluvate jaoks, nagu iga õpetaja peab olema kogemusega ja teadmistega, kuidas tehingu sõlmida, firma kasumid suurendada. Firma juhataja kogemuseta ja teadmisteta on nagu auto ilma rattadeta ta on, aga ei ole sellest kasu. Min...
Jaana Sisas 013-009 Minu kriis, mis oli tingitud minu tütre haigusest. Olukord. Kõik algas nii järsku. Minu tütar Stella 12 a oli koguaeg terve laps ja ühel päeval muutus meie elus kõik. Haigus algas ühest põlvevalust ja tursest, millele lisandus nädala pärast ka teine põlv. Käisime kohaliku kirurgi juures, ning saime valuvaigisteid mis meid sugugi ei aidanud. Lisandusid nädalapärast valud puusaliigestes ja edasi hüppeliigestes, lisaks meeletu nõrkus ja pahaolemised. Arstid kirjutasid erinevaid valuvaigisteid ,millest polnud kasu. Arstide arvates on põhjuseks lampjalgsus ja meile öeldi , et vaja tallatugesid, siis saab kõik korda. Ma olin väga kurb ja meeleheitel, lootsin ikkagi arstidele , et nad oskavad aru saada mis lapsel viga on. Mul puudusid kogemused ja ei osanud last kuidagi aidata. Olin lapse kõrval mitmeid öid üleval, lihtsa...
kirjaklambritest vöö. autor: mare sabolotny zanr: tänapäeva noorsooromaan. tegelased: katriina park/ catherine vanessa park, Kersti park, juhan, margit, heigo, marju merilaas, mari-liis merilaas ja teised. Kati oli täiesti tavaline 16-aastane neiu, kes hilines pidevalt kooli. Ta suitsetas, jõi ja tarvitas isegi narkootikume. Katil oli väiksem õde nimega Kersti, keda ta ei sallinud, kuna ta kiusas Katit koguaeg. Tal oli veel kaks parimat sõbrannat, kelle nimed olid Liis ja Anni. Kati sai neile kõigest rääkida ning usaldas neid väga. ühel Jaanipäeval kohtas Kati üht poissi nimega Juhan ning armus temasse. Algul ei tundnud Juhan Kati vastu midagi. nad tülitsesid pidevalt. Peale 10-nda klassi lõppu lubas Kati,et hakkab korralikuks ning käib korralikult koolis. Igal hommikul ajas teda üles tema telefoni äratuskell, mille ta oli korduvalt lubanud katki visata. Eesti keele õpetaja ja klassijuhataja Merilaas ei sallinud teda, kuna ta hilines k...
Millest lugu räägib? Süzee? Kust algab, kust lõppeb? Inimeste vahelistest suhetest, sõprusest, usaldusest, üksteise mõistmisest, elu reeglitest, hirmudest, soovidest. Puhas elu. Elu tüüp olukorrad. Alati ei saa olla valmis, üles alla ette taha. OMA ELU? Lugu jutustab kahest sõbrast, Ziggyst ja Doodlest.loost jääb mulje et tegemist on vanade sõpradega Nad on erinevad justkui öö ja päev. Ziggy elab kartuses, ta ei näe asju erinevate külgede alt. Loos on 2 tegelast: Ziggy ja Doodle. Nad on väga erinevad, lausa vastanduvad. Ziggy kardab, et kivi kukub taevast ja tapab ta ära, sellepärast vahib ta koguaeg taeva poole. Doodle ei karda kivi, ta tahab mängida ja elust röömu tunda. Nad mõlemad mõjutavad üksteist.Ziggy räägib Doodle'i uskuma, et kivi on ohtlik ning enda kaitseks peab olema koguaeg Doodle paneb Ziggy uskuma, et kivi tuleb hoopis tagant mitte taevast. Sellepeale hakkavad nad ehitama müüri enda ümber. Sündmuste arenedes jõuti arv...
Kodutöö I TULEB TEHA MÕLEMAD ÜLESANDED Ülesanne 1: Psühholoogiline kontakt. Püüa saada teisega (kes pole sinu hea tuttav) psühholoogilist kontakti (vt. suhtlemisakti etapid). Kirjelda mida tegid ja kuidas kontakti saamine õnnestus. Kirjelda kuidas teine reageeris. Läksin oma uue kursusekaaslase juurde ja naeratades tervitasin teda. Tema tervitas vastu. Küsisin esmalt, et mis tund meil hakkab ja kus. Ta naeratas ja vastas viisakalt. Tahtsin teada, kas tema on saanud aru meie kursustest ja muust kooliga seonduvast nt õis. Juhtisin jutu sinnamaale ja saime asjad ilusti aetud. Hiljem istusime tunnis koos ja suhtlemine oli juba lihtsam. Loengute lõppedes jätsime hüvasti (tsau homme näeme) ja läksime oma teed. Mina arvan, et kontakti saamine õnnestus mul hästi. Kui minna inimese juurde naeratusega ja lahkelt talle otsa vaadata, siis ei juhtu just tihti,et keegi kurjalt vastaks või ära jookseks. Oleme nüüdseks selle tüdrukuga juba päris hea...
Kuidas elad, Ann? Aidi Vallik Probleemid Leidis ema päeviku Põgenes kodust, Reena suvilasse Sauna põlemine Olegi kadumine, uppumine Lühikokkuvõte Ann leiab ema päeviku, seepeale solvub ema peale ja otsustab kodust põgeneda. Reena lubab tal olla oma vanaisa suvilas. Anni suvailasoleku ajal hoiab ema tal silma koguaeg peal vana tuttava Villemi kaudu. Suvilasse tulevad inimesed, kes seal pidu panevad ja selle käigus põleb maha saun. Saab surma, jääb kadunuks üks inimene, Oleg. Peale seda otsustab Ann koju tagasi minna, Villem viib ta ära. Enne koju minemist saab ta, aga teada, et ema on tal koguaeg silma peal hoidnud. Tegelased Ann Kerli Rita Rita vend Kärts e. Anni ema Evelyn Anni isa Juss Reena Oleg Kätlin Timo Villem Artur Siim Peategelases iseloomustus Õppis hästi Vihkas valetamist Hoolis sõpradest Solvus kergest...
Kuidas elad, Ann? Aidi Vallik Probleemid Leidis ema päeviku Põgenes kodust, Reena suvilasse Sauna põlemine Olegi kadumine, uppumine Lühikokkuvõte Ann leiab ema päeviku, seepeale solvub ema peale ja otsustab kodust põgeneda. Reena lubab tal olla oma vanaisa suvilas. Anni suvailasoleku ajal hoiab ema tal silma koguaeg peal vana tuttava Villemi kaudu. Suvilasse tulevad inimesed, kes seal pidu panevad ja selle käigus põleb maha saun. Saab surma, jääb kadunuks üks inimene, Oleg. Peale seda otsustab Ann koju tagasi minna, Villem viib ta ära. Enne koju minemist saab ta, aga teada, et ema on tal koguaeg silma peal hoidnud. Tegelased Ann Kerli Rita Rita vend Kärts e. Anni ema Evelyn Anni isa Juss Reena Oleg Kätlin Timo Villem Artur Siim Peategelases iseloomustus Õppis...
Näeme veel , Simon! See raamat räägib neljanda klassi poisit Simonist ja Nathanist. Simon on ratastoolis, kuna tal on haigus kus lihased kokku kärbuvad. Enamus neist inimestest sureb teismeeas. Aga simon ei nukrutse, ta on rõõmsameelne ja teeb koguaeg nalja. Simonile ei meeldi kui talle kaasatundtakse ja teda haletsetakse. Kolmandas klassis käis Simon koolis veel karkudega ,aga neljanda klassi alguses olid tema lihased liiga nõrgad. Klassikaaslased on samuti väga seltsivad. Nad teevad filmi ja orienteeruvad. Kui klassis küsiti kes ei karda vanaks saada, oli Simon ainuke kes käe tõstis ja ta põhjendas seda sellega, et ta ei jõuagi kunagi vanaks saada, sest ta sureb ennem ära. Klassis tekkis vaikus, sest keegi ei teadnud mida öelda. Nathan oli isegi natuke vihane Simoni peale, et ta selle välja pidi ütlema. Vahepeal läks Simoni seisund halvemaks ja ta pidi haiglas olema , hiljem pidid hakkama tema ema, is...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Mis on minu arvates koolivägivald? Kellelt: tjorwen treu KP-23 Mis on koolivägivald ja kuidas tekib koolivägivald? Koolivägivald on vaimne või füüsiline vägivald ning koolivägivald on algklassidest kuni keskkoolini kuid keskoolis väheneb seda ja põhikoolis esineb seda tihedamini. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt ehk siis kui inimest kiusatakse sõimatakse, mõnitatakse või siis ükskõik mis sõnalisel teel tekitatakse vaimne kahju inimesele. Füüsiline vägivalla puhul inimest pekstakse, togitakse või siis nügatakse, igaljuhul inimesele minnakse kätt pidi kallale. Mõlematel juhtudel on kiusatuteks inimesteks kes on nõrgemad, vaesemad, ei suuda enda eest seista, kelle vanemad on joodikud või siis kellel on halvad või head hinded koolis, õpilased kes on vaiksed ja üldiselt ei anna tegelikult põhjust enda kallal norimiseks neid noritakse nt. vaesemast perekonnast ja käivad teistmoodi riide...
H.Ibsen "Peer Gynt" 1. Ema Ase ja Solvejg kui truu armastuse võrdkujud: Ase oli Peer Gyndi ema, ja ka lesk. Tema mees oli Jon Gynt, kes oli Peeri isa. Ase'le ei meeldinud Peeri egoistlik käitumine, kes vaid raiskas tema ja ta mehe kogutud varandust ja muud ei oskand ta mitte midagi teha ja ega ei tahtnudgi. Kuid Ase oli liiga hea, et keelata oma last nii julmalt, ta küll proovis pahandadada temaga. kuidas lubas tal alati olla selline nagu ta on. Ta rääkis talle koguaeg ,et ni ei tehta kuid ette ei võtnud midagi ainult rääkis, ja Peer teadis seda, et ema ainult räägib ta ei tee päriselt midagi.(näiteks:) "Vaiki nüüd sa võrukael, Sinust pole kuskil tulu, seintest kukub viimne nael, aknaauke sulgend topid, tara viltu, põld on kulu, tühjad salved, viimsed sopid, Veised jäänud näljaohtu, puudub hädavajalik, Iga kuu läheb miski panti!" (lk.19) See milline Peer oli oma emale oli kindlasti nende endi süü, tal lasti teha kõike mis ta tahtis ja...
,,Kui laulvat revolutsiooni ei oleks olnud..." Laulev revolutsioon on nimetus Eestis aastail 19871988, toimunud sündmustele, mille eesmärk oli taastada Eesti Vabariigi iseseisvus. Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon ilma verevalamiseta. 31. märtsil 1988 võttis NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega Eesti NSV viidi üle täielikule isemajandamisele. 14. Mail toimusid Tartu X levimuusikapäevad, kus Tähtvere laululaval toimunud vabaõhukontserdil lehvisid sinimustvalged lipud ja esimest korda kõlasid Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu, mille ajal esimeste ridade inimesed ühendasid käed ja õõtsutasid end muusika rütmis. Sama pilt avanes Tallinna Lauluväljakul 1987 suvel, kui noored igal ööl 6. juunist 13. juunini koos laulmas käisid.Viimasel 2 ööl ansambel Rodeo saatel. Minu arvates kui ei oleks olnud laulvat revulutsiooni ei oleks ka Eesti Vabariiki. Eesti on väga väga suur laulurahvas. See, et me...
Diplom õpetajale Kes meile ikka ,,Sauna teeb``, see on VALDU naljamees. Aitäh õpetamast! IX klass Diplom õpetajale Kersti Tema tantsust kõike teab, kaunist kunstist lugu peab. Aitäh õpetamast! IX klass Diplom õpetajale Ivi Viskab nalja kui on vaja, Annab julgust lõpetada. Hea, et tuli tagasi! Aitäh õpetamast! IX klass Diplom õpetajale Külli Tema teab kõikke Eestist, loodusest ja mis muust. Oskab visata nalja ja olla tore. Aitäh õpetamast! IX klass Diplom õpetajale Anu Teab kõikke arvutist, surfab WORDIS ja EXELLis. Oskab nalja hästi visata! Aitäh õpetamast! IX klass Diplom õpetajale Mare Kõige mõnusam õpetaja Mõnuverest! Alati tore ja viisakas! Diplom õpetajale Küllike Kõige naljak...
KONTROLLTÖÖ lugemiskontroll Tõde ja õigus (A) 1) Kummal oli raskem, kas krõõdal või maril? Miks? Krõõdal, kuna tema pidi päev läbi tööd tegema ja laste eest hoolitsema. 2) Kuidas Andres ja Pearu omavahelisi tülisid lahendasid? Ei tea. Minuarust tavaliselt peksuga. 3) Kuidas oli Peaaru talu koguaeg korras kui ta koguaeg kõrtsis istus? Temal oli palju parem maa kui andresel ja tal olid lapsed kes aitasid tööd teha. 4) Kuidas Krõõt suri? neljanda lapse sünnitamisel. 5) Millised olid Mari ja Jussi vahelised suhted? - 6) Kuidas Andres ja Indrek jõudu katsusid, et kumb on tugevam? Kivide tõstmisega, Andres tõstis rohkem kui Indrek. 7) Missususte kaalutlustega ostis Andres Paas Vargamäe? Andres oli unistanud elamisest oma talus ,mille eest ta hästi hoolitseks ja kus palju tööd teeks. Kuigi Vargamäe ei olnud kõige soodsama kohapeal ja ei olnud just parim koht, mida tahta ,o...
Kirjanduse kodutöö Andres Mõttus Kirjandus3 Mäeküla piimamees 1. Kirjelda tegevust 7.lausega Tegevus toimub Eesti väikses külakohas, mille nimeks on Mäeküla. Seal on põhitegelased mõisnik Ulrich von Kremer, talunik Tõnu Prillup ja naine Mari. Mari abiellus Tõnuga, et saaks koos kasvatada enda surnud õe lapsi ja tõnu lapsi. Kuid kuna Tõnu majanduslik seis ei ole just kõige parem, siis pakub mõisnik tõnule tehingut. Tehing seisneb selles,et mõisnik lubab tõnul kasutata oma maad ja tehnikat, kui Tõnu lubab mõisnikul oma naist kasutada. Mari algul küll keeldub sellest aga lõpuks nõustus. Kuid siis hakkas Tõnu tehingut kahetsema. 2. Sõnasta romaani 1 põhiprobleem ja 2-3 korvalprobleemi. Suurim probleem oli sealtalunik Tõnu kehv majand...
Kas eestlased oleksid võinud Vabadusvõitlust võita ? Muistne Vabadusvõitlus algas 1208.aastal ja lõppes 1227. aastal. Eestlased võitlesid sakslaste, taanlaste, rootslaste ja venelastega. Taanlased vallutasid Põhja-Eesti 1219. aastal. rootslased vallutasid Läänemaal Lihula linnuse 1220. aastal aga saarlased lõid nad välja. Venelased olid alguses vaenlased aga 1224. aastal Tartu kaitsmisel võitlesid nad koos eestlastega. Sakslased olid aga põhilised vaenlased. Arvan, et eestlastel oleks olnud küll natukene suurem võimalus võita, kui eestlased oleksid leidnud endale kindla liitlase, kes oleks koguaeg kindlalt nende poolel ja kaitseks kindlalt koguaeg eestlasi. Või kui eestlased oleksid enda kaitse teinud nii, et see oleks mõeldud pikemaajalisemaks, mitte nagu neil oli - lühemaajaliseks. Ka kui eestlased oleksid koondunud kõik kokku ühiseks suureks armeeks, mitte ei oleks võidelnud eraldi aladena, oleks neil olnud väikene võimalus võita....
Mehed, naised ja võrdõiguslikkus Väga palju räägitakse just meeste ja naiste vahelistest teemadest. Kõige kuulsam teema on meeste ja naiste vaheline võrdõiguslikkus. Võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Milline on meeste ja naiste positsioon looduses ja ühiskonnas ning kas võrdõiguslikkuse teema on õigustatud? Mees ja naine toimivad täiesti erinevalt. Inimeste esivanemateks peetakse inimahvi. Kui vaadata loodust, kust inimene on arenenud ja milline ta praegu on, siis võib öelda, et mitte mingil juhul ei ole naine ja mees looduse ees võrdne. Mehed on suurema kasvuga ja võimekamad. Naised see-eest on väiksemat kasvu ja võimekuselt mitte nii head kui mehed. Juhul kui me mõistame võimekuse all võimet teha raskemat tööd. Samas on ka asju mis on antud naistele ja meestele looduse po...
Arutlus Miks hävis Rooma riik Rooma riigi hävingu peamiseks põhjuseks olid pidevad vallutussõjad. Nende tagajärjel talupojad laostusid ja pidid müüma oma maa suurmaaomanikele. Talupojad ei suutnud muretseda omale sõjavarustust. Seega sõjavägi vähenes. Ma arvan, et kui juba siis oleks midagi ette võetud talupoegade laostumise osas, siis poleks võibolla Rooma riik hävinud. Koguaeg arenes orjandus. Vallutatud rahvaste orjad töötasid suurmaaomanike põldudel. Suurmaaomanikud muudkui rikastusid. Kuna orjad töötasid läbi sunni, siis nende töö oli oluliselt viletsam kui talupoegade oma, sellepärast vähenes ka põldude saagikus. Orjade arv koguaeg suurenes ja Rooma riik pidi tegelema ka nende vaos hoidmisega. Ma arvan, et kui põldudel oleksid töötanud talupojad, oleks olnud saak oluliselt suurem ja poleks pidanud tegelema orjade ülestõusudega. Laostunud talupoja...
Bert ja vennad Autorid:Sören Olsson ja Anders Jacobsson Illustratsioonid Sonja Härdin Rootsi keelest tõlkinud Anu Tarvis Tegelased:Bert Ljung(peategelane,kellele kuulub ka päevik),tema ema,isa ja vanaema,Ake Nordin(on Berdi parimsõber,kes on alati Berdi kõrval),Nadja Nilsson(Berdi pruut),Väike-Erik Linstett(samuti Berdi parimsõber),Nadja kolm räkkaritest venda:Roffe,Ragge ja Reinhold,Klimp(keda kõik kartsid,kuna lõi kõiki ja oli teistest tugevam),teised koolikaaslased(klassiõed ja klassivennad),Linda(Ake pruut,raamatu lõpus) Raamatust: Raamat on üles ehitatud päevikuna,kuid mitte täitsa päevikuna nagu Bert ütleb see on lihtsalt üks musta värvi märkmik. Bert kirjutab sinna oma mõtteid ja päeva sündmusi ja asju/tegemisi mida peab ta veel tegema või on juba teinud.Bert on 12aastat 3kuud ja 17päeva vana,kes elab Rootsis,vendi ja õdesid tal pole.Ta kandis prille ja oli arg poiss.Ta korrutab raamatu vältel ...
Võnkumine © Rain Ramm, Hans Univer 2009 Võnkumine üks osa perioodiliselt korduvatest liikumistest. Võnkumisel kordub liikumine võrdsete ajavahemike tagant. Nt: · Võnkumine on mootorikolvi üles-alla liikumine. Võnkumise liigid: · Vabavõnkumine · Sundvõnkumine · Sumbumatu võnkumine · Harmooniline võnkumine Vabavõnkumine Vabavõnkumine on võnkumine, mis toimub süsteemisiseste jõududega. Nt: · Niidi otsa riputatud kivi, kui miski talle tõuke annab. Sundvõnkumine Sundvõnkumine on võnkumine, mis toimub mingi välise perioodilise jõu mõjul. Nt: · Õmblusmasina nõel, mis liigub üles-alla, kui käsi või mootor vänta ringi ajab. Sumbumatu võnkumine Sumbumatu võnkumine on võnkumine, kus hõõrdumisel tehtavat tööd tuleb millegagi kompenseerida. Nt: · Kellapendlile annavad lisaenergiat vedru või pommid. Harmooniline võnkumine Harmoonilist võnkumist kirjeldab valem: x=r sin t Et võnkumise amplituud on võrdne ketta raadiu...
Minu tunded Minu negatiivsed Mõtete Ratsionaalsed Kuivõrd usud (emotsioonid) mõtted seoses vaidlustamine. mõtted (nö oma esialgset selles situatsioonis selle positiivsed negatiivset mõtet (ühesõnalised). situatsiooniga Milliste mõtted). praegu. Palun hinda iga (pikemad laused). küsimustega saab oma mõtet 1-10 Palun hinda iga neid mõtteid Palun hinda iga Palun kirjuta skaalal (kui oma mõtet 1-10 kahtluse alla oma ratsionaalset ainult number 1- tugevalt see mõte skaalal (kui seada? Palun esita mõtet 1-10 skaalal 10 skaalal. sinu pead läbis) tugevalt see mõte iga mõtte juurde (kui tugevalt see sinu pead läbis) küsimus mõte sinu peas ...
Postmodernistlikud tunnused Mati Undi ,,Sügisballis'' Teos ,,Sügisball'' on aastal 1979 ilmunud Mati Undi postmodernistlik romaan. Teoses on palju postmodernistlike tunnuseid, romaanis ei ole kindlat õiget ega valet, iga lugeja loeb erinevalt ja näeb erinevalt põhjuseid ja tagajärgi, seetõttu ongi tegemist postmodernismiga. Järgnevalt toon välja tunnused, mida leidsin. Esimesena tooksin välja selle, et teos on fragmenteeritud ehk ühel hetkel räägib Maureri tegemistest ja teisel hetkel Laura mõttemaailmast ja tegemistest. Teoses oli kindlasti ka urbaniseerumist ja getostumist, leian, et see väljendus selles, et kogu teose sündmustik toimus Mustamäel ja harva viidi tegevustik välja sealt ümbrusest. Getostumine tuleb välja sellega, et Mustamägi on kui eraldatud linnaosa ja nähtamatu. Teoses oli kahestumist, Laura tegelase kaksikelu, ühtepidi Laura oli kodune, kasvastas last ning Laura vaatas koguaeg televiisorit, inglise sarja, kus...
,,Mustamäe armastus`` Sisukokkuvõte Tegelased : Mihek Jürimäe - Neljakümnendates mees , tavaline ,keskmise palgaga insener.Naisest lahku läinud .Ühe lapse isa (naisega kellega ta lahku läks). Maire Look-Üksildane ,noor, elu igatsev,aus neiu , puhta hingega,hea palgaga. See raamat rääkis mehest nimega Mihkel Jürimäe. Ta läks oma naisest lahku.Mihkel läks eraldi elama teisse korterisse.Kõrvalmajas elas aga üksik naine nimega Maire Look .Ta elas Sõpruse pst. 249 oma üksildast igatsusrohket elu .Ta oli endaarust väga korralik ja väga üleküpsenud naine.Tema harjumus oli iga päev vaadata aknast välja inimesi ja seista seal tunde.Ükskord märkas naist Mihkel ,kes mõtles ,et mida see naine küll seal akna peal koguaeg jõllitab.Mihkel vaatas ja nägi seda sama naist iga päev aknal kuni nende pilgud kohtusid.Nad vaatasid üksteisele koguaeg otsa .See sai igaõhtuseks rutiiniks.Neil ...
1. Milline on teose põhiteema? Faust müüb oma hinge kuradile maha, kuna tahab tunda ülimat õnne. Selle saamiseks proovib ta kõike, mida inimene õnneks saab pidada armastus, peod, raha, võim, kunst. Õnneni ta elusana ei jõua, kuid tema rahulolematus saab lõpu alles taevas, Jumala poole minnes. Teos on lihtne võitlus hea ja kurja vahel. 2. Mida tähendab mõiste ,,faustilik hing"? See on hing, mis on kuradile müüdud, millegi lühiajalise vastu (õnn terveks maapealseks eluks näiteks). 3. Selgita loetud teose põhjal järgmist väidet On inimlik püüelda ettepoole ning kahjuks sel teel vigu teha. Faust tahtis kogeda ülimat õnne ja ta tegi selle saamiseks ka vigu, sattudes kuritegelikule eluteele. 4. Miks saab väita, et ,,Fausti" esimene osa on romantilise alatooniga? Faust armus ühte tüdrukusse, ning nad hakkasid kurameerima. See polnud sellel ajal sobilik kui abielus polnud. 5. Millin...
Ettevõtja ja palgatöötaja võrdlus. On väga suur vahe, kas oled ettevõtja või palgatöötaja. Mõlemal on omad plussid ja miinused. Neid ma siis hakkangi siia alla kirjutama. Ettevõtja suured plussid on ise otsustada ja olla enda „peremees“. Vabadus ise tegutseda ja mõelda. Aga see toob kaasa ka suuri vastutusi ning kohustusi. Põhiline miks hakatakse ettevõtjaks on muidugi raha pärast, teenid ju kogu kasumi endale. Muidugi summa oleneb sellest millega ettevõte tegeleb, kui ettevõtlik ja töökas on ettevõte ja kas kliente jagub. Üheks suureks plussiks on veel see, et saad enda töögraafiku ise paika panna. Aga samas on see ka miinuseks, kuna ise-otsustamisega tuleb ka laiskus, näiteks ei viitsi tööd teha täna, teed homme. Ja siis lükkad tööd koguaeg edasi. Keegi ju otseselt ei sunni sind tegema, ikka sina ise. Edukus oleneb palju ettevõtjast endast, iga üks sellega hakkama ei saa ja võib ebaõnnestuda. See on ka jäl...
Miks kujunes Saksamaal diktatuur ? Diktatuuri riikide teke oli tingitud sellest, et paljud riigid olid eelmisest riigikorrast pettunud ning nad arvasid , et diktatuur aitab nende riiki välja majanduskriisist või aitab riiki kergitada teistest riikidest tähtsamale kohale. Mõned riigid olid olnud demokraatsed juba kaua aega varem ja rahvas oli sellise riigijuhtimisega väga rahul. Enamus diktatuursetes riikides ei teadnud demokraatlikust riigikorrast eriti midagi ja sellepärast nad pidasidki diktatuuri täiesti normaalseks. Diktatuuride iseloomulikuks jooneks oli inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. On olemas kahte erinevat liiki diktatuuri autoritaarne ja totalitaarne. Autoritaarses riigis on koondunud kogu võim ühe isiku või väikese grupi kätte, kellel on ühtne arusaamine . Rahval pole mitte mingit õigust osaleda riigi juhtimises ja seadusi saavad muuta ainult valitsejad, nii kui...