Iga laps vajab kodu ! Lugupeetud lugejad .! Ma tahaksin teile rääkida ühest väga aktuaalsest teemast.Nimelt kodust.Me võtame iseenesestmõistetavalt , et meil kõigil on koht kuhu pärats kooli või tööd minna. Aga kui palju me mõtleme nende peale, kellel see koht puudub.kui ei ole kodu, kus sind ootab pere, kui ei ole oma tuba, oma riidekappi, ei ole söögilauda maitsvate toitudega .Kus need lapsed ööd veedavad ?Millest saavad jõudu , et elus hakkama saada?Kui teie tutvusringkonnas ei ole kodutut last siis ei tähenda see seda, et neid üldse ei ole olemas . Ma tahan sellega öelda seda , et me peame oskama rõõmu tunda sooja toa üle , armastava pere üle , kõigi nende võimaluste üle mida pakub meile kodu.Me ei pea külmetama keset talve kangialustes, me ei pea tundma tühja kõhtu. Meil on olemas televiisor ja arvuti , me saame kutsuda endale külla sõpru.Meil kõigil on koht kus pesemas käia ja me käime...
Kunstinäituse retsensioon Külastasin 29. aprillil Kuressaare kultuurikeskust, kus oli 2008. aasta pressifoto näitus. Näitus oli üleval 7st aprillist kuni 6nda maini. Pressifoto näitusel on väljas valik 2008. aasta pressifoto konkursil osalenud töödest. Teiste seas on näitusel üleval erinevate kategooriate võidutööd ning kõik nominendid. Näitusel on väljas üleriikliku uudisfoto nominendid: Aripäevas 8. septembril 2008 ilmunud Andres Kralla foto, millel on kohtusaalis oma süüd eitanud endine keskkonnaminister Villu Reiljan, advokaat Tarmo Sild ja ärimees Aivo Pärn; aripäev.ee-s 13. augustil ja äripäevas 15. augustil 2008 ilmunud Erik Prozese foto Gori linnast Tbilsi poole suunduvatest sõjapõgenikest ning Postimehes 24. oktoobril 2008 ilmunud Liis Treimanni foto riigikogulasest Mailis Repsist parlamendi istungi ajal Rimi sooduskuponge kleepimas. Lisaks võidutöödele ja nominentidele on näitusel üleval...
Pagulased ja varjupaigataotlejad maailmas Aastate jooksul on pagulaste ja teiste UNHCRi abistavate arv märkimisväärselt kasvanud. Kasv on olnud kahelt miljonilt 1970. aastal kaheksale miljonile 1980. aastal, viieteistkümnele miljonile 1990. aastal, kahekümne kuuele miljonile 1996. aastal. Aga 1998. aastal langes see arv umbes kahekümne kahele miljonile. 1960ndatel aastatel oli enamik pagulaste tagakiusamisi ja konfliktide ohvreid Aafrikas, Kagu- Aasias ja Ladina-Ameerikas. 1970ndate aastate esimesel poolel taotles hulk ladina- ameeriklasi varjupaika naaberriikides ja Euroopas. Pärast Vietnami sõja lõppu 1975. aastal algas suur indohiinlaste väljaränne terves Kagu-Aasias. 1980ndatel aastatel kasvas märgatavalt pagulaste arv Kesk-Ameerikas ja jätkus massiline sissevool paljudes Aafrika osades, näiteks Aafrika lõunatipus ja Kesk-Aafrikas. Jõudsalt on kasvanud mitte ainult pagulaste arv, vaid ka väljarände intensiivsus. 1991. aasta april...
Prügikastimehed probleem? Prügikastimehed, kodutud, paadialused selliste nimedega kutsume me inimesi, kes elavad tänavatel, ilma oma kindla majapidamiseta. Nad on üks osa pluralistlikust ühiskonnast, keda võib kohata igas riigis. Kuigi nad tegelikkuses on inimesed nagu kõik teised, on nad ,,paremate" inimeste jaoks probleemiks. Prügikastimehed rikuvad vaatepilti. Nendele mõeldes tekivad silme ette kujutluspildid räpastest ja haisvatest mutantidest, kes tänaval liikudes terve ümbruskonna kohe koledaks muudavad. Tänapäeval aga on seis paranenud ja kõik kodutud ei ole enam sellised. On mitmeid ühinguid, mis hoolitsevad selle eest, et nad saaksid võimaluse pesta ja selga korralikud riided. Nende kohalolek ei mõju enam nii laastavalt kui eelmisel sajandil. Paraku on jäänud selline arusaam inimestele külge ja nii peetakse neid probleemiks, kuigi võimalik, et mõnda kodutut nähes ei saaks arugi, et tegu on ü...
KODUTUS probleem nii Eestis kui ka Maailmas Inimese heaolu jaoks on vaja kolme tegurit pere, töö ja eelkõige kodu. Kodu on see, mis pakub inimesele turvatunnet. Kuid mis saab inimesega siis, kui tal kodu pole, kui tal pole kuhugi varjule minna? Temast saab kodutu. Kodutus ja kodutud on probleemiks üle terve maailma. Keegi ei oska kindlalt öelda, palju neid tänapäevaks juba kogunenud on. ,,Eests puudub kindel definitsioon, kes on kodutu. Kas ta on inimene, kellel pole alalist elukohta, või on ta ka inimene, kes ei saa koju minna, kuna seal tarvitatakse vägivalda. Tänu sellele ei saa kindlat kodutute arvu ka registreerida," räägib MTÜ Iseseisva Elu töötaja Merilin Mänd. Kuid ta mainib ka, et ainuükis Tartus võib see arv küündida kuni 500inimeseni. Eestis on kokku ligikaudu 3000-5000 kodutut. Maailmas on aga alaliselt ilma koduta 1,6miljonit, millest 40% on pered ja 28% haritud inimesed. Kuid ...
Kuressaare Vanalinna kool ''Ma ei tule tagasi'' retsensioon Helena Himanen 9.b klass Erina Küüra Mina käisin vaatamas Ilmar raagi tehtud filmi ''Ma ei tule tagasi''. See toimus Kuressaare Linnateatris 05.11.2014 kell 18:00. Seal rääkis ühest tüdrukust nimega Anja(Polina Pusharuk). Ta oli edukas noor õppejõud, kes lõpetas kooli kuldmedaliga. Pärast läks ta Byronisse loenguid lugema. Seal oli ta romantilises suhtes professorist kolleegiga. Pärast kodus olles tuli Anjale külla tema vana sõber Dima(Sergey Yatsenyuk). Dima andis talle paki kus oli narkootikumid. Dima alguses valetas, et need on ta tüdrukule ehted ja Anja võttis need vastu. Pärast läks Dima politseiautoga minema. Anjale tuldi ukse taha politseid ja õeldi, et tal on narkootikumid paki sees mis Dima andis talle. Politsei aga ei uskunud et need pole tema omad. ...
Keemia minu elus Igapäevaelus me puutume kokku erinevate keemiliste elementitega ja keemiliste ühenditega. Ma arvan , et inimene kes teab keemiast midagi, väljendab sellega ka kindlasti oma haritust, sest üldjuhul teavad tänapäeva inimesed keemiast ainult seda, et on olemas selline aine, kus on hapnik ja vesinik ja toimuvad igasugused reaktsioonid. Iseenesest keemia on aga kindlasti iga inimese jaoks väga tähtis ning esineb inimeste igapäevases elus. Võib võtta lihtsa näite vahenditest, mida kasutame kodus või mujal. Naised kasutavad keemiat väga palju, kui teevad süüa, koristavad, meigivad, kasutavad aias putukate hävitamiseks putukatõrjet. Sidrunhapet kasutatakse üsna sagedalt toitude ja jookide valmistamisel. See on üks tuntumaid happesuse regulaatoreid. Tordi küpsetamiseks me kasutame söögiäädikat ja maitseaineid nt: kaneel. Praegu mõnedes toiduainetes on palju keemiat, selleks et nad ei läheks halvaks...
Ettevõtlus ehk aita teisi ja saad ise kasu Kui vahel mõtled, et elu on karm ja mitte midagi pole teha siis mõtle uuesti. Miks mitte ise ettevõtlusega tegelema hakata? Aga otseloomulikult. Kui endal ideid pole siis maailm on täis inimesi kes vajavad abi oma ideede elluviimiseks. Minu jaoks on eriti eriline see, kui leiad viisi kuidas ka teised inimesed kasu saavad. Näiteks projekt loomad, kodutud, lapsed, vanurid jne. Asju mida teha on küll ja veel. Takistavad omadused ettevõtluse alustamiseks on reeglina ikka materiaalsed ja ideed. Aga need on nii pisi-probleemid mida annab väga edukalt parandada. Tuleb leida endale ,,abiväge". Maailmas on inimesi küll, kes otsivad ideid kuhu oma raha paigutada ja keda aidata samas saavad nad ka ise kasu sellest. Aga kui on ideede puudus siis tuleb lihtsalt leida mõni idee mida aitad teostada nii materiaalselt kui ka vaimselt. Enamus omadusi ettevõtluse alustamiseks on siiski...
Üks heategu päevas! Selleks, et teha midagi head, ei pea ilmtingimata olema miljonär ega vaid rahapatakaid jagama. Kui sul on käed-jalad terved, on mitmeid võimalusi, kuidas aidata erinevaid abivajajaid. Tallinna tänavatel elab kolm tuhat, mõningatel andmetel kuni kümme tuhat kodutut inimest. Varjupaigas on aga voodikohti vaid kolmesajale. Ülejäänud ööbivad, kus juhtub, tänavatel, maha jäetud majades... On olemas väga lihtne lahendus, kuidas sina saad neid inimesi aidata! Grupp inimesi käib kodututele nädalas paar korda süüa pakkumas ja võimalusel vajalikuga varustamas. Ja just selle vajalikuga saaksid sa abiks olla. Räägi sellest oma sõpradele ja tuttavatele, pane nad mõtlema selle üle, igaüks meist võib sattuda just sinna, kuhu me väga ei taha. Kui me ise ei taha elada tänaval, siis me peaks hoolima nendest, kes seal on ja paljudki neist on olnud täiesti heal tasemel oma eluga, kuid ...
KODUTUTE HOOLEKANNE EESTIS Kes on kodutu? Kodutu inimene, kellel ei ole mingit seaduslikku suhet (omand, üürileping, alaline majutusleping) ühegi elamispinnana kvalifitseeritava hoone, ruumi või nende osaga. Sellesse gruppi kuuluvatel inimestel puudub nii elukoht kui selle muretsemiseks vajalik sissetulekuallikas ja sotsiaalsed oskused neis tingimustes enda staatust muuta. (Sotsiaalministeerium 2005: 3) Tüüpilised kodutuks saamise arengulood: Töötus alkoholi kuritarvitamine perekonna lagunemine või kooselu lõppemine eluaseme kaotus; Kinnipidamiskohast vabanemine võimetus leida tööd võimetus leida eluaset sissetuleku puudumise ja isikliku tausta tõttu; Narkomaania perekonnast väljaheitmine või perekonna lagunemine eluaseme kaotus; Ränne töökoha leidmiseks linna püsiva töö mitteleidmine ebapüsiv eluase või kodutus; Omavoliline eluruumi kasutamine omanikupoolse kontrolli tugevnemine varjup...
Imesid juhtub harva Barbi-Katrin Lõhmus Raamat anti välja Tallinnas 2007. aastal, kirjastuses Tänapäev. Teos võttis osa Noorsooromaanide võistlusest ning nimetati äramärgitud teoseks. Teos räägib sellest, kuidas vanemad oma lastele tihti liiga vähe tähelepanu pööravad, sest on töö ja muude asjadega liigselt hõivatud. Samuti on teoses käsitletud ka kodutute probleeme ja võrreldud üsnagi erinevaid perekondi. See on küllaltki ebatavaline noorsooromaan, sest ei käsitle tüüpilisi teemasid nagu narkootikumid, esimene armastus, pidutsemine, koolielu jms. Teos räägib ühest jõuka ärimehe tütrest, kelle ema on surnud. Ta saab kõik materiaalsed asjad, mida ta soovib, kuid ta ei ole õnnelik, sest tema isal ei ole tema jaoks kunagi aega. Rebecca on 13-aastane väheke naiivne, kuid vahetevahel päris täiskasvanuliku mõttelaadiga tüdruk. Lugu saab alguse sellest, kui tema isa Valdo lubab temaga kinno minna ja jätab ta hotelli ootama. Valdo ...
Autor: Matrikkel nr. Jüri Kõre,Riina Kiik,Eva Kõiv KODUTUD EESTIS-KAS INDIVIIDI VÕI ÜHISKONNA PROBLEEM? Akadeemia 2005,nr.4 lk.715-734 Jaanuar 2006 SISSEJUHATUS Me kõik teame,mida tähendab kodu.Kodu on kui kindlus-sealt leiame kaitset ,turvatunnet, lähedaste armastust,mõistmist,hoolimist.Paraku on koduta inimeste hulk alates 1980.aastatest kasvanud.See pole ainult vaeste rahvaste probleem.Ka maailma rikkamates riikides on inimesi,kes on jäänud pikemaks või lühemaks perioodiks alalise koduta(Casavant 1999).Eestis sai kodutus märgatavaks 1990.a.keskel(Kõre 2003).Peavarjuta inimeste üle pole kahjuks võimalik täpset arvestust pidada.Nii ka Eestis.Arvatakse,et Euroopas on kolmandiku võrra suurenenud kodutute arv viimasel kümnendil.Ka Eestis kasvab kodutute arv ja seda peaks käsitlema sotsiaalse probleemina(Kährik,Kõre,Hendrikson 2002). KODUTUD TARTU LINNAS-UURIMUSE METOODIKA Eestis on kodutuse uur...
1 ,,ENNE KUI MA SUREN" See raamat räägib 16-aastasest tüdrukust nimega Tessa. Ta elab oma isa ja venna Cal'iga. Ta on üsna üksik ja maailma peale pahane. Nimelt ta põeb Leukeemiat. Ta on kogu aeg oma toas voodis ja ei tee mitte midagi. Ta isa ja vend üritavad teda iga päev voodist välja meelitada aga see ei õnnestu. Ühel päeval tuleb Tessale külla tema parim sõbranna Zoey. Tessa räägib Zoeyile et tal on nimekiri 10st asjast mida ta tahab enne surma teha. Esimeseks asjaks tema nimekirjas on seks. Zoey otsustab Tessa klubisse vedada. Tessa isa küll ei luba seda aga Tessa läheb ikkagi. Zoey leiab klubist kaks noormeest ja nad lähevad koos Tessaga nende poole. Tessa hakkas kartma ja otsustas juba vahepeal ümber ja ta ei tahtnud kaasa minna aga Zoey tuletas talle meelde et nad teevad seda Tessa enda päras...
Vabadussõda Konstantin Päts andis 24. veebruaril 1919. aastal esimese traditsioonilise kõne iseseisvuspäeva paraadil. Nõrk esindatus vasakpoolses domineerivas põhiseaduskogus jättis Konstantin Pätsi vähe võimuga maareformi seaduse ja 1920. aasta põhiseaduse koostamisel . Päts asutas Eesti Kaitseliidu, et pakkuda kaitset areneva Punaarmee eest . 28. novembril 1918 vallutasid Nõukogude Vene väed Narva , mille tulemuseks oli Eesti Vabadussõda . Valitsuse koosolekul põrutas Konstantin Päts oma rusikat lauale ja keeldus kommunistidega kompromissist. See veenis teisi valitsuse liikmeid alustama sõda Nõukogude Venemaa vastu. 1919. aasta jaanuaris sundisid eestlased bolsevikke taganema ja 24. veebruariks 1919 oli kogu Eesti territoorium ajutise valitsuse kontrolli all. Oma 1919. aasta iseseisvuspäeva paraadil toimunud kõnes ütles ta: "Me peame kindlustama oma majanduse, et saaksime muutuda vähem sõltuvaks meie liitlastest. Selleks, et vältida ...
Tartu Raatuse Gümnaasium Holger Asmann Slängi kasutamine 17-18 aastaste noorte seas Uurimistöö Juhendajad: Sirje Astel ja Ülle Kask Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................... 2 RESÜMEE .......................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................. 4 I SLÄNG, SELLE KUJUNEMINE JA KASUTAMINE .................................... 6 1.1 Mis on släng?................................................................................................. 7 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutakse? ........
24.10.2011 Olukorra määratleme probleemina alles siis, kui me saame aru, et 5h 500 lk materjali läbitöötamiseks, kui järgmisel hommikul on eksam. Objetivistid lähtuvad probleemi tefineerimisel ja nende mõistmisel alati oma teoreetilisest usust kuidas peab maailmas käituma. See on klassikaline ettekujutus et probleem on kõrvalekalle, hälbivus normaalsest maailmast. Et nt kodutud on sotsiaal-probleem sellepärast, et normaalne on see, et inimesel on kodu. See et normaalne on, et inimesel peaks olema kodu pole aga teoreetiline usk. Konstruktivistid seevastu keskenduvad sellele, kuidas inimesed võtavad oma usku, mida täpselt maailmas peaksid käima. Objektivistid väidavad sageli, kuidas maailm peks ideaalis korraldatud olema, mis käib inimesega kaasas. Et öelda, et miski on kõrvalkalle normaalsest ideaalsest maailmast, peab meil olema algne ettekujutus, milline on ideaalne maailm. Konstruktivistid seevastu keskenduvad küsimusele, kuidas in...
PROJEKTITÖÖ Loengukonspekt SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. PROJEKTITÖÖ PÕHIALUSED.....................................................................................4 1.1 Projekt ja projekti etapid............................................................................................4 1.2 Projektiorganisatsioon ja projektid põhiorganisatsioonis.......................................... 7 1.3 Projektide liigid..........................................................................................................8 2. PROJEKTI MÄÄRATLEMINE......................................................................................9 3. PROJEKTI PLANEERIMINE (KAVANDAMINE).................................................... 16 4. PROJEKTI PLAAN..................................................................................
Kirjandus 2: Realism maailmakirjanduses 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi algul DRAAMA Realism näitekirjanduses. August Strindberg (1849 1912) Realism jõudis näitekirjandusse hiljem kui teistesse kirjandusliikidesse. Teatrid sõltusid rikkast kodanlikust publikust ning pidid selle maitsega arvestama. Levinud olid lõbustusteatrid, kus etendati operette, melodraamasid ja komöödiaid. Rahvusliku ärkamisajaga kaasnes ka rahvusliku teatri loomine. Teater muutus uute ideede ja ühiskondliku võitluse tribüüniks. Eriti jõuline oli see Skandinaaviamaades. 19. sajandi keskpaiku tõusis kirjanduses juhtivale kohale Norra, mis tol ajal kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu. Rahvusliku iseseisvumise mõjul loodi oma kultuuriasutusi, võitlus innustas kirjanikke, kellest nn suur nelik Henrik Ibsen, B. Bjørnson (1832 1910), J. Lie (1833 1908) ja A. Kielland (1849 1096) tegi norra kirjanduse maailmakuulsaks. Rootsi näitekirjanduse tegi maailmaku...
Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sih...
ÜHISKONNAÕPETUS III KURSUSELE TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast juhindub UNICEF oma missiooni täitmisel lapse õiguste konventsioonist. UNESCO ÜRO Haridus- ja Teadusorganisatsioon. Tegutseb alates 1946. aastast, sellesse kuulub 186 riiki, sh Eesti. 1998. aastal võeti Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse, kuhu praegu kuulub 552 haruldast kultuuri- ja loodusobjek...
KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Eu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
