Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

" kodut 2" - 13 õppematerjali

4
docx

Metallkonstruktsioonid kodutöö 2

Nr: Juhendaja: Töö esitatud: Töö arvestatud: Tallinn, 201x.a. 2. kodutöö – algandmed Viimase kahe numbri summa – 1 F=200 kN Teras−S 235 Polt−8.8 Lahendus 1. Poltliide Poltide asetus 2x3. Poldi läbimõõt M12 Poldi töötavate lõigete arv 1 Teraslehtede paksus 12mm. Kandevõime konntroll Ühe lõike tugevus α ⋅f ⋅ A 0.6 ⋅800 ⋅113 F v ,Rd = v ub = =43.4 kN γM2 1.25 Σ F v , Rd=6 ⋅ 43.4=260.4 kN Poltiaukude muljumistugevus Otsmised k ⋅ α ⋅f ⋅d ⋅t 2.5 ⋅0.513 ⋅360 ⋅12⋅12 Fb ,Rd = 1 b u = =53...

Metallkonstruktsioonid-projekt... - Tallinna Tehnikaülikool
28 allalaadimist
2
pdf

AJALUGU - Kodutöö nr 2

2. Mida võtsid roomlased etruskidelt üle linnaehituses? Roomlased võtsid etruskidelt üle oma linnaehituse aluseks nende korrapärast linnaplaani, mida ise kutsusid estruski riituseks. Samuti kasutasid ka üle võetud templide kavandeid. Templid muutusid lihtsamateks ja olid rangemate joontega. Tugipunktide rajamisel kasutasid roomlased etruskidelt üle võetud kavatisi ja eelistasid rangelt geomeetrilist linnaplaani. 3. Antiik-Rooma linnaehitus. Tooge välja iseloomulikud tunnused. Roomas oli mitut tüüpi linnu: 1. Urbs - esimene ja kõige tähtsam. Kõigega seonduv linn, kus tekkiski suurlinnakultuuri mõiste. 2. Colonia - teine ja enamlevinud. See oli kodanikuõigusega sõjaväeline asula. 3. Municipium oli munitsipaalne ehk omavalitsuslik linn, mille elanike kodanikeõigused olid piiratud. 4. Oppidum - kindlustatud paik, kus elasid ja leidsid värju hädaolukorral talupojad ja karjased. Oppidum oli kra...

Ajalugu -
15 allalaadimist
12
docx

Referaat ''Naise ja mehe erinev suhtekäitumine

Valisin selle teema, sest naisi ja mehi on alati sildistatud oma erinevustega vastassugupoolest ning on välja kujunenud kindlad stereotüübid, mis sageli ei pea paika. Seega otsustasingi selles selgust luua, kuidas asjad siis tegelikult on ­ kas mees ja naine on tõesti erinevad kui öö ja päev või oma põhivajadustelt üsna sarnased. See teema on alati olnud päevakajaline, sest me kõik tahame vastassugupoolt mõista tema käitumises, et ära hoida mõttetuid tülisid, kui vastassugupool ei käitu nii nagu talt ootame. Töö materjali kogusin erinevatelt internetisaitidelt. Antud referaadis on kolm peatükki, et esimeses rääkida mehe ja naise esmastest vajadustest suhtes, teises mehe ja naise erinevustest ning kolmandas jagan kasulikke teadmisi vastassoo käitumise kohta. 1 ESMASED VAJADUSED SUHTES 1.1 Mehel Mehe esmased vajadused suhtes on olla armastatud, pälvida positiivseid...

Perekonnaõpetus - Keskkool
37 allalaadimist
3
doc

Kahe kohaliku omavalitsuse noorsootöö korralduse võrdlus. Kohtla-Järve ja Järvakandi

Kohtla-Järve linn ja Järvakandi vald. Kohtla-Järve kohalik omavalitsus ja Järvakandi valla kohalik omavalitsus on väga erinevad mitmelt poolt, sealhulgas ka noorsootöös, kuid nii Kohtla-Järves, kui ka Järvakandi vallas(ja kõikides teistes Eesti Vabariigi ja Euroopa liidu linnades) on noorsootöös ühine eesmärk. Noorsootöö eesmärk on luua noortele tingimused personaalseks (isiksuslikuks) ja sotsiaalseks arenguks läbi uute teadmiste ja oskuste omandamise mitte-formaalse ning informaalse õppimise keskkonnas (noorsootöö strateegia 2006-2013). Järvakandi valla ja Kohtla-Järve linna peamine erinevus seisneb asukohast ja suuruseest. Järvakandi vald asub Rapla maakonnas, aga Kohtla-Järve linn asub Ida-Viru maakonnas. Järvakandi valla pindala on 4,83 km² ja elanike arv on umbes 1300 inimest. Kohtla-järve pindala on 54,02 km2 ja...

-
24 allalaadimist
4
doc

Raamatupidamise alused - kodutöö

TALLINNA TEHNIKAKRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES KODUT ppeaines: RAAMATUPIDAMISE ALUSED Ehitusteaduskond pperhm: KEI 52/62 Juhendaja: Helen Rihma Tallinn 2010 Ülesanne 1 Äriühingus on kolm töötajat, kes on tööle vormistatud järgmistel tingimustel: · Ants- ametipalk 7 000.- kr kuus. Töötasu maksmisel arvestatakse maksuvaba tulu määra. · Mart- tasu töövõtulepingu (ei arvestata maksuvaba tulu) alusel 3 100.- kr . · Kaarel- tükipalk( jaanuaris 140 toodet a 40.- kr). Tasub kogumispensioni makseid 2%. Töötasu maksmisel arvestatakse maksuvaba tulu määra. Kaarelile maksti jaanuarikuus preemiat 700.-kr. Kõik palgad kantakse üle töötajatele panga kaudu jooksva kuu viimasel tööpäeval Millised maksukohustused tekivad äriühingul vastavalt erinevatele maksuseadustele jaanuarikuu tööjõukuludelt? Täitke vajalikud maksudeklaratsioon...

Raamatupidamise alused - Tallinna Tehnikaülikool
55 allalaadimist
2
txt

Kuidas elad, Ann

V��RAS, �RA PUUTU! K�rtsuks h��avad Anni ema tema noorep�lve s�brad. Ann v�ttis kaustiku ja l�ks tagasi �les oma tuppa. Ta hakkas lugema. T�druk ei uskunud lihtsalt, et tema ema on selliseid asju kirjutanud. J�rgmise p�eva �htul sai Ann oma parimate s�pradega K�tlini ja Reenaga kokku. Ta r��kis neile kogu loo �ra ja teised arvasid lihtsalt, et Ann v�iks ema k�est k�sida, miks ta t�trele ei ole sellest midagi r��kinud. L�puks nii sama naljatades �tles Reena, et kui Ann tahab, v�ib ta vanaisa majja minna elama, vanaisa on surnud ja maja seisab niisama seal t�hjana, keegi ei k�i ka seal. Ann otsustas selle �le j�rele m�elda. J�rgmisel p�eval, kui koolis oli suur vahetund, k�is Annil Rita kogu aeg sabas ja tahtis, et Ann talle mata kodut��d n�itaks. Kuna Rita oli juba t�iesti v�imatuks muutunud, t�ukas Ann teda ja karjus talle, et ega tema pole s��di, et Rital kodused t��d tegemata on ja et ta nii loll on, et ei oska ise midagi teha. Peale seda saadeti t�drukud direktori kabineti juurde, kuna direktoril oli tegemist, pidid nad ukse taga ootama. �kki jooksis Ann sealt �ra. M�ni t�nav koolist eemal j�i ta seisma ja hakkas nutma. �kitselt oli Rita ta juures ja pakkus talle suitsu. Ann v�ttis selle k�ll vastu, kuid suitsetades hakkas ta k�hima ning kustutas suitsu kohe �ra. Nad l�ksid Rita juurde. Kui l�puks 11 aegu �htul v�i isegi hiljem otsustas Ann koju minna, lasi ta ennast Rital koduni saata ning seej�rel tagasiminekuks andis ta Ritale taksoraha ja tellis takso. Kodus oli sel hetkel mingi t�li ja Ann l�ks v�lja tagasi. �kki t�mmati ta autosse. Hiljem selgus, et see oli Rita. �� veetiski Ann Rita juur...

Kirjandus -
19 allalaadimist
7
docx

Metallkonstruktsioonid kodutöö 1

Nr: Juhendaja: Töö esitatud: Töö arvestatud: Tallinn, 201x.a. 1. kodutöö – algandmed Viimase kahe numbri summa – 1 L=21 m B=56 m 2 Viimane number – 1 s k =1.75 kN m tuul=−0.455 kN m2 Lahendus 1. Koormuse määramine Alalised koormused (v.a. tala omakaal) Hoonel on soojustamata katusekonstruktsioon, mis koosneb profiilplekist ja roovidest. - Kandva profiilpleki omakaal - 10kgm2 - Katuseroovide omakaal - 10kgm2 - Raamide samm 5,6m - Roovide samm 2,1m gok =5.6 ∙ 20∙ 0.01=1.04 kN m Lumi (tabelist, vastavalt oma koodile) gsk =1.75 ∙ 5.6∙ 0.8=7.84 kN m Tuul (tabelist, vastavalt oma koodile) gtuul=...

Metallkonstruktsioonid-projekt... - Tallinna Tehnikaülikool
42 allalaadimist
3
pdf

Esimesed linnalised asulad

Esimesed linnalised asulad. Kus ja millal tekkisid? Nimeta ja iseloomusta lühidalt. Linnastumise algus toimus nii Aasias kui Aafrikas 40 ja 23 paralleeli vahel – paikades, kus klimaatilised tingimused olid sobivad püsiva asustuse tekkimiseks. Varaseimad püsiva asustuse märgid ulatuvad 10 000 aasta taha, need on praeguses Türgis 8. aastatuhandel eKr. tekkinud Catal Hüyük ning 7. aastatuhandel eKr. praeguse Jordaania territooriumil asuv Jericho linn. Esimesed linnalise iseloomuga asulad tekkisid juba keskmises ja nooremas kiviajas. Esimene linnaline asula tekkis Ees-Aasias, Mesopotaamia aladel. Sealse varaseima linnalise kultuuri - Obeidi kultuuri tekkimise ajaks pakutakse ajavahemikus 5500-4000 aastat eKr. Mesopotaamia külades ja väikelinnades ehitati päikese käes kuivanud savitellistest maju, mille seinu, põrandat ja katust kaeti krohviga. Majade vahel olid väikesed savitellistest müürid. Väikelinnas võis olla mitukümmend maja, mille vahele tekkis ka organiseerimatu tänavavõrk. Peale seda tekkisid ka Sumeri, Assüüria, Babülooni, Egiptuse ja Kreeta-Mükeene l...

Ajalugu -
4 allalaadimist
2
pdf

AJALUGU Kodutöö nr 3

Nii pfalzide kui kloostrite ligiduses paiknes arvukalt külasid, kus elasid käsitöölised ja põllumehed. Linnad muutusid turvalisemaks, kuna neid hakati kindlustama. Turvalised olid kloostrite või linnuste vahetus naabruses asuvad käsitööliste asumid – vicus, suburbium või portus. Kindlustatud linnust aga hakati nimetama burgus, kloostrit civitas. Kuna nii kloostrid kui ka linnused paiknesid strateegiliselt üsna kaitstud kohtades, kas saarel, mäel, jõekäärus või jõesuudmes, oli sinna ümber tekkinud asulatelgi suhteliselt soodne seis. Mida suuremaks ja tugevamaks muutusid aga kloostrite ja linnuste ümber tekkinud asulad, seda aktuaalsemaks muutus nende ühinemine, seesmise struktuuri korrastamine ning kindlustuste rajamine. Keskaja linnad hakkasid kiiremini arenema majanduse ja kaubanduse kasvamisel ning hiljem ka alates Ristisõdadest (1096-1270), mil kogu Euroopa kattus tiheda linnade võrguga. 2. Kuidas neid vastavalt tekkimisele ja arengule grupeeritakse? Iseloomustage lühidalt ja tooge näiteid Keskaegsete linnade tekkimist on püütud nende arenguskeemi põhjal jagada kolme grupi: 1. Antiikaja linnade asemele kerkinud asumid Keskaja linn säilitas plaanis antiigist pärineva ristkülikukujulise skeemi, kunagised peatänavad on linnaplaanis praeguseni loetavad, sest nad olin kaljusesse pinnasesse süvendatud. Keskaegne linnamüür , mis on tänaseni osaliselt säilinud,rajati Rooma-aegsele vundamendile. Näiteks: Bordeaux Prantsusmaal, Viin Austrias, Köln Saksamaal, Chester Suurbritannias. 2. Sõjalise otstarbega linnad Keskajal tekkinud sõjalise otstarbega linnad olid rajatud ainult sõjaliseks otstarbeks, neil puudub keskaegsetele linnadele omane maalilisus, sest taoliste linnade peamine eesm...

Ajalugu -
8 allalaadimist
2
pdf

AJALUGU Kodutöö nr 4

Renessansiideede rakendamine linnaehituses. Renessanssi ajal põhiliseks ideeks oli luua ideaalne linn, kus inimene tunneks ennast mugavalt ja hästi. Inimene on kõikide asjade mõõt- leidis mõningates linnaplaneerimiskavades isegi täht-tähelist rakendamist. Renessanssi linnade rajamisel arvestati looduslikult soodsa kohaga ning pidasid silmas paikkonnas puhuvaid tuuli. Eriti soodsaks peeti merekallast või suurt laevatatavat jõge puhta vee ning kõrgete kallastega. Samal ajal on iga renessansiajastu ideaallinn ikkagi veel kindlustatud linn. 2. Nimetage ideaallinnade projekte ja lisage nende plaanid. Sforzinda linn - hulknurkse põhiplaaniga linna keskus asus tsentrumis, väravad paiknesid hulknurkade sisenurkades. Tänavavõrguna rakendati radiaal-ja ringtänavate süsteemi. Radiaaltänavad läbisid seesmise ringtänava, iga teine tänav oli ka laevatatav kanal. Ümber linna keskuses asuva peaväljaku olid planeeritud täisnurkse põhiplaaniga hooned, sinna kavandati ka haldushooned ja katedraal. Pietro Cataneo ja Cataneo linn - lähtusid uue linna loomisel inimfiguurist. Cataneo ideaallinna plaan koosnes regulaarsete tänavatega liigendatud linnast, mille kümnenurkne põhiplaan oli selliste proportsioonidega, et sinna mahtus vabalt ära laialisirutatud jäsemetega inimfiguur, kelle pea kohal asus viisnurkne tsitadell. Palma Nuova - See Veneetsia lähistel asuv kindlus rajati täiesti lagedale ühetasasele paigale ning kujutab endast ideaallinna igavaimat varianti – peamag...

Ajalugu -
9 allalaadimist
4
pdf

AJALUGU Kodutöö nr 5

Barokiajastu iseloomulikud jooned linnaehituses. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, rikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad. Linnaehituse inspiratsiooniks on renessanssiajastu ideaallinnade planeeringud. Baroki linnade jaoks oli oluline luua linn, mis oleks pühendatud inimestele ja heale sotsiaalsele elule. ➢ Metropoli ilme - suurlinn 200 000 - 400 000 elanikke ➢ Avatud väljakud - väljakukompleksid, suurejoonelised väljakud ➢ Esindusväljak - ehk linna peaväljak ➢ Langeva varju- ja valgusemänguga tänavad ➢ Arenenud pargi kultuur: suveresidentsid, pargid ja ümberplaneeritud jahimaad ➢ Suured tänavad - prospektid, peatänavad ➢ Siseruumi mugavus väljatoodud välisruumi ➢ Perspektiivsete vaadete rida ➢ Kolme kiire süsteem ➢ Trapetsikujuline väljak ➢ Ansambliehitus ➢ Purskkaevud - skulptuuride kasutamine purskkaevu vormina 2. Mis linn kujunes barokiajastu linnaehituse näidiseks, iseloomustage lühidalt kuidas ümber planeeriti ja lisage linnaplaan. Barokiajastul uute linnade planeerimiskavade koostamisel võeti eeskujuks renessansiajastu ideaallinnade ideid. Roomast kujunes barokiajastu linnaehituse näidis, kuna selles linnas esimesena hakati rakendama ühest punktist kiirjalt hargnevate tänavate s...

Ajalugu -
19 allalaadimist
5
pdf

AJALUGU Kodutöö nr 6

Mis olid peamised põhjused Euroopa pealinnade ümberehitamiseks? Pariis, Viin, London – mida tehti? (lühidalt) ● Linna sanitaarse olukorra paranemine ● Keskaegsetesse piiridesse surutud linna laienemine ● Elanikkonna suur kasv - linnastumine ● Tööstuse pidev kasv - linnastumine ● Transpordi muutus ja selle kasutamise kasv ● Suur vajadus transpordimagistraalide järgi Pealinnade ümberehitamiseks üritati vanu hooneid lammutada ja renessanssi ajal olid isegi ajad, kui põlev hoone oli õnneks, kuna siis sai midagi uut ehitada. Kuna kõik eelnimetatud pealinnad olid ehitatud keskajal ja elanikkonna kasvu tõttu tänavate võrgud hakasid stiihiliselt muutuma, ümberehitamises alustati tänavavõrgu süsteemi muutmisega. Ehitati laiad ja sirged esinduslikud tänavad. Hoonestus muutus kõrgemaks ja linnad hakkasid kasvama. Pariisis hakati tähelepanu pöörama pargiarhitektuurile - hakati ehitama suu...

Ajalugu -
18 allalaadimist
1
txt

Aine -ja energiavahetus (Bioloogia)

5: Vasta �htsus lk 110-117 1. kes on ts�htsus anobakterid? ehk ts�htsus anoprokar�htsus oodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite h�htsus imkond. Ts�htsus anobakterid on autotroofid, energiat saavad nad valdavalt fotos�htsus nteesi teel. 2. Milline on bakterite roll looduses? Bakterite roll looduses on v�htsus ga t�htsus htis.Bakterite k�htsus ige t�htsus htsam roll looduses on srunud organismide lagundamine 3. Too n�htsus iteid bakterite s�htsus mbioosist teiste organismidega. Mullas elavad bakterid on olulised l�htsus mmastiku aineringes.L�htsus mmastiku siduvad bakterid liidavad l�htsus mmastikule vesiniku,muutes selle ammoniaagiks. Liblik�htsus ieliste hulka kuuluvad taimed teevad l�htsus mmastiku paremaks omastamiseks bakteritega koost�htsus �htsus d,moodustades juurem�htsus garaid. 4.Millist kasu toovad bakterid inimesele? Inim...

Bioloogia - Keskkool
0 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun