Klassijuhataja tund. Tunni teema: Mis on tõeline sõprus? Vanuseaste: 5. klass Vahendid: teip ja käärid igasse gruppi, 40 paberist tehtud ühe suurusega inimest, värvilised pliiatsid või markerid, A4-format. paberid, 6 paberist tehtud päikest, 6 pilvekest, 6 lille, 6 südant ja 1 äike. I. Tunni eesmärk: · Õpilane teab mis on ,,sõprus" · Õpilane oskab teha koostööd teistega · Õpilane saavutab uusi oskuseid läbi meeskonnatööd · Õpilane saab aru,et probleemi lahendusel tuleb pöörduda teiste poole ja usaldama teisi · Õpilane oskab kriitiliselt mõelda ja analüüsida II. Tunni sissejuhatus: Tund algab õpetaja tervitusega, millele järgneb teema sissejuhatus. Teema sissejuhatuses tutvustab õpetaja tunni tegevusi (ajurünnak, mäng, harjutus). III. Teema käsitlemine: ·...
Mihkel Kukk Tammistu talu Veeriku küla Valjala vald 94346 Saare maakond Tel 5844 1832 Pr Aive Mõistlik Valjala Põhikooli direktor Posti 18 Valjala 94 302 Saare maakond 21. september 2015 Avaldus Palun võtta mind õpetajate päeval, 2. oktoobril 2015 üheks päevaks tööle bioloogia-, keemia- ja geograafia õpetajana ning 8.klassi klassijuhataja ametikohale. Soovin kandideerida sellele ametikohale, sest minu soovitajaks on Valjala Põhikooli bioloogia-, keemia- ja geograafia...
Lõpukõne 2015 Lagedi Kool Kristiina: Lugupeetud direktor , õpetajad, lapsevanemad , külalised ja klassikaaslased! Valeria: Meil on suur au olla siin koos teiega ning öelda viimased tänusõnad Lagedi Kooliperele. Kristiina: Üheksa aastat tagasi me kohtusime esimese klassijuhataja valvsa pilgu all ja saime sõpradeks, aja jooksul kasvasime üheks. Seda kas me ka tulevikus sõpradeks jäeme näitab vaid aeg. Valeria: Üheskoos oleme saatnud korda koerustükke, ületanud kõigi ootusi ning pingutanud nii, et veri ninast väljas. Kuid me oleme saavutanud peaaegu kõik enda soovid. Raske töö on viimaks puule viljad kasvatanud. Kristiina: Me oleme nüüd valmis jätkama. Vahet ei ole, kuidas keegi edasi läheb, kas gümnaasiumisse, kutsekooli, tööle või kusagile mujale. Igal juhul on meil tagataskus üks tore paber mille nimel oleme üheksa aastat rasket vaeva näinud. Valeria: Mina, Martin ja Rene kosmonautidena, Kait politseinikuna , Risto presidendina, Th...
Õpetaja koolis ja ühiskonnas. Elukestev õpe. Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. Euroopa Komisjon, 2001 Elukestva õppimise eesmärgid EL-i dokumentides * enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh...
Vägivald mu ümber. Vägivald kohtab kõikjal, olgu see siis kodus, tööl, koolis, tänaval või veel mõnes teises kohas. Seda saavad tunda omal nahal kõik ja kõikjal, sest on ju tuntud lause, et vägivald soosib vägivalda. Ainuüksi minu klassis on palju vägivallatsemist, eriti vahetunni ajal. Vahetunnis võetakse kaasõpilaste asju ja peidetakse need ära, kui omanik on väljaspool klassi. Hiljem on nolkidel lõbu laialt, kui asjade omanik oma omandit klassist või koridorist otsima hakkab. Sel ajal irvitavad ja solvavad piimahabemed kiusatavat. Kui mõnitatav lubab klassijuhatajale ära rääkida, siis alandavad tatinolgid veelgi rohkem kiusatavat. Tavaliselt lõppeb asi selliselt, et asjade omanik peab ise oma asjad klassist leidma, isegi kui mõnitatav on juhtunust klassijuhatajale või aineõpetajale teatanud. Enamjaolt ei tee õpetajad sellest kuulmagi. Hiljuti otsustasid nad ka mind kiusata. See algas sellal, kui vi...
Kõne 9. klassi lõpuaktusel Lugupeetud koolipere, On kätte jõudnud aeg, mil meie, tänavuaastane lõpuklass, lõpetame põhikooli. Kahjuks lähevad mõned klassikaaslased mujale edasi õppima ning pole midagi muud, kui nendega hüvasti jätta ja neile palju õnne ja tervist edasiseks eluks soovida. Ma ei suuda uskudagi et olen koolis õppinud juba üheksa aastat. Küll see aeg lendab kiiresti. Ma mäletan aega, mil me esmakordselt kooli tulime. Siis saime me tuttavaks oma esimese õpetaja ning klassijuhataja Piretiga. Ta oli meie klassijuhataja kuus toredat aastat. Peale seda aga läksime Tiiu hoole alla ning ta on senini meie klassijuhataja. Me peaksime neile tänulikud olema, et nad on jaganud meile tarkust ning hoidnud meie klassi organiseerituna. Samuti tänan ma südamest meie õpetajaid, kes on meile andnud aastate jooksul palju tarkusi ja teadmisi, mida läheb ka edasises elus vaja. Nad on ka osaliselt välja kujundanud minust inimes...
1. ÜTE - kelle poole pöördutakse (selline lause, mida tavaliselt otse inimesele öeldakse), ALATI komade vahel. Sageli on see mingi omadussõnaga koos, see on koos, selle tunneb ära ;) Tulge siia, armsad lapsed, hakkame minema. 2. OTSEKÕNE kirjavahemärgid tuleb lihtsalt meelde jätta, mingit erilist loogikat siin pole. 3. LISAND - väljendab põhisõna pikemalt (nt euro=Euroopa ühisraha) 1) järellisand (2 koma) Peil, meie klassijuhataja, kogub lipse. 2) om. käändes lisand (1 koma) Peili, meie klassijuhataja (kelle) habe on ajamata. 3) eeslisand (koma ei pane) Meie klassijuhataja Peil solvub tihti. 4) kui-lisand (koma ei pane) Peil kui meie klassijuhataja aitab kabareed teha. 5) na-lisand (koma ei pane) Peil meie klassijuhatajana hoolib meist. 4. LAUSELÜHENDID - need on lauseosad, mitte laused(öeldist pole) 1) verbita lauselühend/iseseisev nimetav on ALATI komade vahel. Juku astus klassi, müts peas, ning ots...
Põltsamaa Ühisgümnaasium Põltsamaa Ühisgümnaasiumi endise õpetaja Helvi Laasi elulugu Uurimistöö Kristiina Kangro Juhendaja õp. Toomas Annuk Põltsamaa Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................2 1. Lapsepõlv...............................................................................................................................3 1.1 Vanemad........................................................................................................................... 3 1.2 Vanaisa maja ..........................
Lugemiskontroll 8. Klassile M.Unt “Hüvasti, kollane kass” Koostas: Maria Tširkova 1. Miks Aarne Tartusse sõitis? 2. Kui vana oli Aarne ja mitmendas klassis ta õppis? 3. Iseloomusta Aarne tädi lähemalt? (mis oli tema nimi, kuidas ta välja nägi, milline oli tema perekonnaseis jne) 4. Kus elas tädi? 5. Kes veel elas tädiga? 6. Kes on Linda? 7. Miks Aarnele ei meeldinud olla tädi majas? 8. Mitmeks tsooniks oli liigitanud Aarne Tartu linna? 9. Kuhu õpilased sõitsid sügisel koolist? 10.Kuidas suri Aarne isa? 11. Mis oli Aarne perekonnanimi? 12. Kirjelda tundide kulgu õppepäeva jooksul (Aarne arvates). 13.Mis oli tüdruku nimi, kes hakkas Aarnele meeldima, ja mis linnast ta Tartusse kolis? 14.Kus kohas Aarne tutvus selle tüdrukuga lähemalt? 15. Miks Aarne tädiga tülli läks? 16. Missugust ainet õpetas Aarne klassijuhat...
Jäätunud võõras Kristiine Kurema Jutustaja: Peategelane Maria, jutustus on mina vormis Tegelased: Ema, Isa, Joosep, Gerda, Andrus, tädi Olga, Sirkka, klassikaaslased, klassijuhataja Kuplike ja teised õpetajad Peategelane: Maria Aegruum: XXI sajandi algus Eestis Süzee: Maria kodu põleb maha ja ta ema sureb, isa enam lapsega ei suhtle Ainestik (teema): noorte elu Probleemistik: vanema surm, kodu maha põleng ja pärast seda hakkama saamine Kokkuvõtte: Kodu põles, päästjad ema ära ei päästnud. Naaber Olga, keda nad kutsuvad Olga tädiks kutsub ta enda juurde elama. Järgmisel päeval lähevad linna riideid ja kooli asju ostma, kuna kool algab varsti. Linnas ta kohtub oma klassikaaslastega ja ka nemad saavad õnnetusest teada. Samuti kohtub ka ta ühe poisiga, kes uuest õppeaastast nende klassi tuleb. Paari päeva pärast tüdruk saab aru, et isa temaga enam suhelda ei taha. Samuti kuuleb ta, et isal on uus naine. Kes on, tem...
Tüdruk 16. Lühkesed jalad (2010a.) Sue Limb (202 lk) Tegelased Perekond · Jess Jordan Peategelane (Ülekaaluline) · Madeline Jessi ema · Vera Collins Jessi vanaema · John Jessi lahkunud vanaisa · Phil Jessi kasuisa ( Jessi geist isa mees.) · Horace Jessi isa kodustatud kajakas Sõbrad · Fred Parson Jessi poiss · Flora Jessi parimsõbranna (Üli abivalmis ja emalik) · Mackenzie Ben'i parim sõber · Noritsugu Nishizawa Jaapanlane, kes õppis Jessi ema juures · Rasputin Jessi kaisukaru · Marcus Dawson Beni sõber (jalgpallur) · Buster Beresford Fredi sõber Kool · Mr.Powell Tulevane kooli õppelajuhataja. Kooli direktor · Mrs.Forthergill Inglise kelle vanemõpetaja. Jessi tulevane klassijuhataja · Mrs.Thorn Jessi nö ajutine kla...
,,Marek Pieguse uskumatud seiklused" E. Niziurski Selle raamatu tegelased on Marek Piegus (peategelane, tegeles poksiga ja nimetas ennast pigilinnuks ehk poiss, kellega juhtub väga tihti õnnetusi, juhtumeid), Alek (lellepoeg, sportlane), pann Truba (üürnik Marek Pieguse kodus), Czesiek (Mareki sõber, klassivend), tädi Dora (tädi Dorale meeldib hoolitseda tervise eest), Buba I ja Kärbes-Czopek (kaks venda, käivad koos Marekiga poksi trennis), Okulusowa (Mareki klassijuhataja), Zdeb (õpib Marekiga ühesklassis, volask ehk istuma jäänud poiss), Papkiewiczit (Mareki klassivend, sööb kriiti), leitnant Prot (uuris Marek Pieguse kadumis juhtumit), pann Ceduur (pann Truba tuttav sõber, kes tutvustas Hippollit Kwassi), Hippollit Kwass (kuulus detektiiv), Teodor (loomataltsutaja ja väga hea detektiiv ning tal oli oma poiste salk) ja palju teisi tegelasi. See raamat jutustab ühest poisist nimega Marek Piegu...
Kõne Kallid klassikaaslased ja õpetaja , te kindlasti tahaksite ka ise oma klasiiga rohkem koos aega veeta, kui praegu .Sellel teemal ma ka täna kõnelen , et ,,mida võik sellel õppeaastal koos klassiga ette võtta ? " Meie klass käib väga vähe üritustel ja keegi ei paku ka midagi huvitavat välja .Kui käia klassikaaslastega rohkem üritustel ,siis meie klass muutub kindlasti toretamaks , huvitavamaks ja sõbralikumaks. Palju meie klassi õpilased on seda kurtnud ,et me ei käi kusakil koos .Me teame kõik ,et paljudel ei ole raha , et oma lapsi ekskursioonile või teatrisse saata .Selleks tuleks leida üritus kuhu saaksid tulla kõik .Paljud ei saa lubada endale välismaa reise , selleks tuleb midagi leida meie oma kodumaalt .Et leiaksid kohti kuhu kõik koos minna ,tuleb otsida ja uurida erinevaid kohti ja paiku Eestis.Seda ei pea tegema ainult klassijuhataja ,vaid ka meie ise! Sellel õppeaastal võik roh...
Sander Susi 11.C "Organisatsioonikultuur - minu koolis (klassis)" Organisatsiooni kultuur on väärtuste, hoiakute ja põhimõtete kogum, mis aitab kollektiivil edasi minna ja sellest lähtutakse igapäevases töös. Koolis täidab see vajalike arusaamu, kuidas käituda ja mis on õige ning reguleerib omavahelist käitumist. Koolis on organisatsioonikultuuril suur tähtsus. Sellele hulka kuuluvad kõik reeglid, mida koolis täita on vaja ja muud normatiivid ning reguleerib omavahelisi suhteid. Kooli põhiliseks reeglite allikaks on kooli kodukorra eeskiri, seal on kirjas kõik reeglid, mida õpilased ja õpetajad täitma peavad. Nende hulka kuuluvad ka sellised asjad näiteks, et peab õpetajaid teretama, see ei ole küll kuskil kirjas, kuid see on üldlevinud normatiiv. Klassis on ka tähtis järgida kõiki norme ja klassi organisatsioonikultuuri. Sellega on paika pand...
Küsimused Lugupeetud vastaja! Minu nimi on Kristina Trees ja õpin Riidaja Põhikoolis 8.klassis. Minu uurimistöö teemaks on klassiõhtud Mulgimaa koolides. Palun vastake allajärgnevatele küsimustele nii põhjalikult kui oskate või mäletate. Ootan Teie vastuseid 28.03.2014. Loodan, et leiate aega küsimustele vastamiseks . Lugupidamisega Kristina Trees 1. Millega tegeleti klassiõhtutel? 2. Mida söödi klassiõhtutel 3. Milliseid mänge mängiti kõige tihedamini? 4. Millist muusikat kuulati klassiõhtutel? Nimetage populaarsemaid tolleaegseid lauljaid ja bände. 5. Kas klassiõhtud olid temaatilised ja kas riietus pidi olema vastav ? Kui jah, siis tooge näiteid. 6. Mis meeldis klassiõhtute puhul ja mis ei meeldinud? Miks? 7. Kas klassiõhtul osalemine oli kohustuslik? 8. Kes kattis klassiõhtu läbiviimiseks vajalikud rahalised kulutused ? Kas majanduslik kit...
TRAGÖÖDIA VÕRUS: SÜÜTU NALI VIIS POISID ELUKS AJAKS TRELLIDE TAHA 17.05.2011 Teisipäeval kella kolme paiku leidis juhuslik möödakäija Võrus Juudi pargist, vanema mehe söestunud surnukeha. Esmaspäeva varahommikul kell piinamises, mis tõi ohvrile kaasa 6.58 sai häirekeskus teate, et Võru surma. Teisipäevasel kohtuistungil Juudi pargist leiti mehe söestunud mõistis kohus poistele eluaegse surnukeha. Kohale saabunud vanglakaristuse. kiirabil , ei jäänud muud üle, kui fikseerida surmaaeg ja saata laip Koolidirektor ja klassijuhataja on siiani juhtunust sokeeritud. Mati sõbrad ajalehele intervjuud ekspertiisi. Juhtumi uurimise Direktor ei suuda uskuda, et poisid andmas. e...
Tegelased: Maria, Sirkka, isa, klassijuhataja Kuplike, Andres, Jossu (Joosep),Gerda. On suvelõpp, augusti kuu ja Maria majas toimub põleng. Ta ema põleb majja sisse. Isa läheb kohe peale matuseid linna ära ja ei suhtle naabri Olga-tädi juures elava Mariaga enam mitu kuud. Maria poiss Andres on Mariale koguaeg toeks. Mõni kuu hiljem ütkeb Olga-tädi, et isa oli kutsunud Maria tööreisile Pariisi kaasa ja asju selgeks rääkima. Pariisis sai Maria teada, et isa on eluga edasi läinud ja saab tema klassijuhataja Klaarikaga (Kuplikesega) poja. Maria oli järgnevatel nädalatel närviline ja pinge tõttu ta sattus haiglasse. Seal ta sai tuttavaks laheda ja mitte suud kinni paneva Sirkkaga. Nad said väga headeks sõpradeks. Peale haiglast välja saamist ei rääkinud Maria isaga üldse. Isa kutsus Maria ja Olga, enda ja Kuplikesega elama. Olga tahtis kuid Maria mitte. Isa ütles, et Olga on vana ja ta peab elama kellegi teise hoole all ja Maria võib endale...
Lugemiskontroll 8. Lassile- õpetajale M.Unt “Hüvasti, kollane kass” Koostas: Maria Tširkova 1. Miks Aarne Tartusse sõitis? Õppima 2. Kui vana oli Aarne ja mitmendas klassis ta õppis? 18.a, 11. klassis 3. Iseloomusta Aarne tädi lähemalt? (mis oli tema nimi, kuidas ta välja nägi, milline oli tema perekonnaseis jne) Tädi Idal olid klassikalised näojooned: kõrge laup, sirge nina. Raamatu tegevuse ajal oli ta üle keskea vanatüdruk. Natuke halliga segunenud mustad juuksed. Korralik inimene, kellel on arenenud au- ja kohusetunne. 4. Kus elas tädi? Enda kollases majas. 5. Kes veel elas tädiga? Pime õde Amalie 6. Kes on Linda? Tädi juures Tartus Aarne korterinaaber ning klassiõde. 7. Miks Aarnele ei meeldinud olla tädi majas? Ta arvas, et selles majas võis hulluks minna. 8. Mitmeks tsooniks oli liigitanud Aarne Tar...
LÄÄNERINDEL MUUTUSETA ERICH MARIA REMARQUE 1. AUTOR, TEOS - Erich Maria Remarque, „Läänerindel muutuseta” 2. TEGEVUSAEG- I Maailmasõja ajal. (1914-1918), Prantsusmaal. 3. TEGEVUSPAIGAD- Tegevuspaiku oli palju. Põhiline sõjaline tegevus toimus: Kaevikutes, mürsulehtrites ja eesliinil. Eesliin oli sõjas kõige ohtlikum piirkond. Teised tegevuspaigad: Tagala- Ehk köögitoimkond, seal valmistati toitu rindele viimiseks. Sealt sai ka esmaabi. Mahajäetud vabriku hoone ja armetu kolka asula- seal said poisid peavarju. Autori kirjeldusest sain aru, et enamus kohtadest oli üle pommitatud. Kõik oli hästi räbal ja must, mahajäetud. Poiste magamiskohad olid külmad ning kõvad. Kalmistu oli ka üks jube koht aga poistele elupäästev. Poisid peitsid end laipade varju. Kõik oli verine ja surnud said veelkord surma. Laibad olid kõik laiali ja tükkideks. 4. ÜLEVAADE SÜNDMUSTIKUST- Julm ja m...
Raimond Kaugver „Kas ema südant tunned sa“ 1. Teos algab sellega, kui peategelane Tehvan Kruuda räägib oma endise naise Eneli surmast. Eneli varises kaupluses järjekorras seistes kokku. Ta viidi haiglasse, kus ta pool tundi hiljem suri (lk 6). Mõned kuud peale seda kolis Tehvan teise linna. Ta hakkas uues koolis õpetama. Oli 10. klassi klassijuhataja. Räägib klassile oma elust, et klass hakkaks teda usaldama. (lk 11 osade õpilaste iseloomustus ja väljanägemine, kes käivad tema klassis). Uutest töökaaslastest sai ta esimesena tuttavaks Valve (11. klassi klassijuhataja) ja Harriga, kellega ta suhtlebki õpetajatest üldse kõige rohkem. (lk 13). 2. Paar nädalat hiljem saab Tehvan täitevkomiteelt kirja. See antakse talle kätte õpetajate toas, kuid loeb selle läbi alles kodus. Kiri oli Marianne Rahilt, kes kutsus Tehvani oma tütre Birgiti sünnipäevale. Birgit Rahi käis samuti Tehvani klaas...
No nii mis ma nen. Siin realklassiga on tegu, kuid siiski matas palju vigu. Kuid kll me sellega harjume, ja varsti hoopis Kreegi peale karjume. Meil fsika ja keemia pris head, aga nendeski mned vead, Klassikaaslased on toredad, ja tdrukud pole ka ju koledad. Vaid hoopis nad meie kullatkid, kaitseme neid nagu rauast suurtkid. Klassijuhataja titsa vinge, vahest tema tunnis kerin lesse pinge. Loodan et see jb ka varsti ra, ning siis teeme tunnis vhem kra. Poiste kehka nagu venemaa hoki, Johannes siiski kik korvid ra blokib. Ise olen klassiga titsa rahul, ainult vahest Holgeri ego klassi ei mahu.
Makaagid ja Majad Sündmustik · Vladi e. Vladmir Soolokitarr. Lisaks oli tema ülesandeks otsida omale bändikaaslased ja saada rebastepeoks 7 lugu selgeks. Ta sai omale liikmeteks: Janeki trumm; Esso bass, Markus Laul ja Olari-helimees. · Läbi sai esimene oktoobri koolinädal ja poisid kogunesid fuajeesse. Arutasid õhtust bändiproovi ja lugusid mida peaks harjutama jne. · Sellel ajal, kui kaheteistkümnendikud kümnendike retsisid, tegelesid poisid transa tööga, (viisid võime, kitarre, trumme jne alla saali) sest ei olnud mitte kedagi teist võtta. Kontsert oli hea, poisid suutsid lood puhtalt esitada. Peale kontserti leidis Esso omale silmarõõmu (Hele- Mariin). · Markusel oli tahtmine minna tähistama esimese kontserdi õnnestumist, kinoskäiguga. Posid olid kõik nõus. Enne eesti keele tundi hakkasid kaks üheteistkümnendikku (Andres ja Viljar) Vladiga rahvuslikk...
K ooli kiusamie Sisukord 1 Koolis kiusamine Erinevate maade andmed näitavad, et vägivald ja kiusamine koolis on muutunud viimasel ajal tõsisemaks probleemiks. Eestis 2005. aastal läbi viidud uurimuses selgus, et kiusamiskäitumisega oli 5.7. klassi õpilastest seotud 15,5%. Nendest 6,9% osutusid kiusajateks ja 7,59% ohvriteks ning 1% olid kogenud nii ohvri kui ka kiusaja rolli. Eelkõige oli tegu verbaalse kiusamisega - alandavad märkused, karjumine, solvamine ja sõimamine. Neljandikul juhtudest olid õpilased kogenud füüsilist vägivalda või ähvardamist sellega. Keda kiusatakse kes on targemad või jõuavad õppetöös aeglasemini edasi kui teised; kes on kehaliste näitajate poolest erinevad; kes on vaesemad või jõukamad kui teised; kes ei löö vastu ega osuta ka muul viisil vastupanu. Kuidas peaks vanem toetama last, keda kiusatakse? 2 Kuidas lapsevanem peaks aitama Tuntud ja laialt käibel olevad soovitused kiusatud lastele...
Jana Kask Laiuse Jõgevamaa Lugupeetud Viive Kibena Põltsamaa Ametikooli direktor SELETUSKIRI 22. november 2009 Lugupeetud direktor Mina, Jana Kask, III kursuse müüja eriala õpilane, olen tihti puudunud koolist seoses transpordi ebakorrapärase liikluse ning koduste põhjustega. Vahemikus 12. - 21. november puudusin koolist, sest olin haigestunud grippi ja kooli tulles unustasin arsti tõendi koju, õppematerjalide vahele, mille ainetunde 22. novembril ei toimunud, see ajendas klassijuhatajat pöörduma direktori poole. Minu puudumised on pahandanud klassijuhatajat eelnevaltki kuna pole ette teatanud...
Kirjaklambritest vöö Maris Niilus Autor Raamatu autoriks on Mare Sabolotny. Tegelased Kati (peategelane): 16aastane neiu, kellel olid halvad kombed ja probleeme käitumisega Kersti: Kati noorem õde Liis & Anni: Kati parimad sõbrannad, kellele ta sai kõike rääkida Juhan: Kati kohtas teda juhuslikult ja armus temasse Merilaas: Kati klassijuhataja Markus: Kati tuttav Sündmustik Jaanipäeval kohtus Kati Juhaniga. Kerstil tuli sünnipäev, Juhan tuli Katile külla. Juulis toimus Pärnus pidu, kus Katile anti tablett, mis ta uimaseks muutis. Markus vägistas ta. Juhan pettis Katit. Sügisel teatas Markus Katile, et tal on HIV. Tuli välja, et ka Katil on see. Kati hüppas parkimismaja katuselt alla. Alles hiljem said kõik aru kui tore ja hooliv Kati oli. J...
Andrus Veerpalu 8.02.1971 Kes on? Murdmaasuusataja Sportimist alustas 8-aastaselt Eesti parim meessportlane 23-kordne Eesti meister 2-kordne maailmameister ja olümpiavõitja Lapsepõlv Sündis ja kasvas Pärnus Lapsepõlves oli Veerpalu aeglane ja pikaldane Andrus oli väiksena küllaltki vaikne 4-aastaselt olid Andrusel juba korralikud suusad Kooliaeg Veerpalu õppis Rääma koolis Andruse klassijuhataja oli Reet Mikk Kool asus jõe ääres Kooli ajal oli Andrus täis krutskeid Tunnistusel olid tal esimesest seitsmenda klassini Perekond Andrus ja Angela tutvusid Otepääl Andrusel on 2 õde 1993 algas nende ühise elukoha ehitus 1994 sündis nende esimene laps Andreas Elumaja valmis 6 aastaga Küsimused ja vastused Mis on teie lemmikvärv? Sinine Mis on teie lemmiksöök ja –jook? ...
Retsensioon Käisin Kumu Kunstimuuseumis 2 märtil koos Agnes Lillemetsaga. Eesti Kunstimuuseumi peahoone asub Tallinnas Kadriorus. Hoonesse pääseb Kadrioru poolt (esimesele korrusele) ning Lasnamäe poolt (teisele korrusele).Meie sisenesime Kadrioru poolt ja jõudsime esimesele korrusele. Muuseumi sisenedes saime Kunstimuuseumi kleepsud, mis pidime kleepima omale nähtavasse kohta. Muuseum nägi nii väljast kui seest väga ilus välja. Selle kleepsuga saime õiguse minna 5 korrusel näitust vaatama. Näitus kandis nimetust ''Taani kaasaegne kunst''. Kohapeal olid väga kummalised helid, mis väsitasid ära ja tegid suurepärase enesetunde. Samuti olid kummalised stuktuurid. Nägin seal helendavat heeliumkerat, mis oli väga huvitav. Samuti seal oli videokunst,mis pani mind imestama. Paljudest kunstiteosteste põhimõtetest ei saanud ma kahjuks aru. Oli alumiinimust tehtud riietehoidja ja ma ei saanud aru selle põhimõttest...
Mina, Hamlet, direktori poeg Tere, minu nimi on Hamlet! Ma võin tunduda nagu iga tavaline seitsmeteistaastane keskkoolipoiss, aga sa eksid. Minus pole midagi tavalist, ma olen direktori poeg. Lisaks sellele, millisel normaalsel tänapäeva lapsel on nimeks Hamlet? Ma räägin Sulle sellest päevast, kui ma surin. Nõnda see toimus! "Ema, sa ei kujuta ette, mis täna koolis juhtus?" "Ei oska arvatagi, räägi, ma ootan põnevusega!" "See on pikk ja raske jutt, lähme elutuppa, mul on sulle jalustrabavaid uudiseid." Me läksime emaga koos elutuppa ja istusime akna lähedusse, tema tugitooli ja mina põrandale, sest juhtunud oli midagi kohutavat. Ma võtsin ennast kokku ja hakkasin rääkima. "Ema, see mees, Claudius, ta tappis mu isa ja on nüüd kooli direktor, aga keegi ei usu mind. Kõigile meeldivad lõdvemad reeglid ja tohutu korralagedus." Ma vaatasin oma emale sügavalt silma, ta hoidis vaevu tagasi paa...
Kirjaklambritest vöö MARE SABOLOTNY KOOSTAJA: GERMAN LAND Tegelased Peategelane on Catherine Vanessa Park Hüüdnimi Kati 16. aastane Lühikesed blondid juuksed, hallikad silmad ja keskmine kehaehitus Väga mässumeelne Suitsetas ja tarbis alkoholi Kõrvaltegelased Johnathan Park ja Marianne Park on Kati vanemad Kersti- Kati õde Juhan- Kati poissõber Liis ja Anni- Kati parimad sõbrad Markus- nakatas Kati HIV-i, toetav sõber Merilaas- Kati klassijuhataja, Merilaas kiusas Katit pidevalt Probleemid Kati ja Juhani vahelised suhted Kati seksuaalvahekord Markusega Elamine HIV viirusega Sisu kokkuvõtte Tänapäeval Tallinn Ja Pärnu Tähtsamad sündmused 1. Kati usaldab Juhanit 2. Pidu Pärnus 3. HIV-ist teada saamine 4. HIV-ga elamine Huvitavad tegurid ja faktid Ülimalt noortepärane Ootamatu lõpplahendus Sõnavara Raamat saavutas 2006. aastal noorsooromaanivõistlusel teise koha VAT teater on teinud raamatust lavastuse Põhjen...
Õpetajad on olnud meie kõigi jaoks tähtsad isikud. Nemad on meile tarkust andnud, aidanud ette valmistada eelseisvaks eluks. Ka pedagoogid ise on oma teadmised saanud ei kelleltki muult kui oma kunagiselt õpetajalt. Nii nagu koole, on ka õpetajaid erinevaid. Eriti väljendub see iseloomus. Mõni õpetaja on kannatlik, aitab õpilasi ülesannetega; teine on lõbus, räägib erinevatel teemadel. Igas koolis on vähemalt üks pedagoog, kes on range ning taunib tunni ajal muude asjadega tegelemist peale õppimise. Kuigi õpilaste silmis ei pruugi ta kõigi lemmik olla, annab ta sageli parima hariduse. Mida mina siis õpetajas hindan? Loomulikult peab ta oma ainet hästi tundma. See on muidugi kõige tähtsam. Ka on tal vaja head suhtlemisoskust lastega. Kui ikka õpilasega läbi ei saa, ei tule ka tulemused paremad. Veidike randust ei teeks ka paha. Muidugi mitte nii palju, et ühe kaasõpilasega vahetatud sõna eest ukse taha saadetakse. Tähtis on veel, et õpet...
Tere kallid õpetajad, vanemad ja teised kohalviibijad! Me oleme täna kogunenud siia selleks, et astuda teelt kõrvale ja alustada uuelt leheküljelt. Me kõik oleme näinud vaeva, et olla täna siin, teie ees. Me oleme käinud konsultatsioonides, mis siiski pole aidanud meid, me oleme proovinud leida muid lahendusi, et saada aru kõikidest füüsika ja keemia teooriatest ning seda kõike tulutult. Kuid siiski suutsime me teha eksamid nii, et tuua rahulolu enda kui ka õpetajate hinge. Üheksa aastat tagasi me kohtusime meie esimese klassijuhataja valvsa pilgu all, me saime sõpradeks, kasvasime üheks ja oleme seda tänaseni. Mis saab edasi, kuhu meid teed viivad, kas jääme sõpradeks? Keegi ei tea sellele vastust. Üheskoos oleme saatnud korda koerustükke, ületanud kõigi ootusi ning pingutanud nii, et veri ninast väljas, kuid kõige selle juures, et oleme ühtekasvand, on see kõik tühine. Lõpetuseks tahan ma tänada kõiki õpetajaid, kes on aidanud kujunda...
UNIT 1: Töövihikust harjutus 7. 1 Puhkuse alguses külastasin ma oma vanavanemaid. At the beginning of my vacation I visited my grandparents. 2 Juulikuu lõpus veetsime nädala Saaremaal. At the end of July we spent a week on Saaremaa. 3 Me tutvusime vaatamisväärsustega ja lõõgastusime rannas. We went sightseeing and relaxed on the beach. 4 Enne reisi Saaremaale olin ma treeninglaagris. Before the trip to Saaremaa I was at a training camp. 5 Laager asus mere ääres. The camp was at the seaside. 6 Pärast treeningut käisime sageli ujumas. After the training we often went sightseeing. 7 Õhtuti mängisime rannas palli. In the evenings we played ball on the beach. 8 Leidsin laagris palju uusi sõpru. I made a lot of new friends at the camp. 9 Augustis käisime perega Lätis. In August we went on a family trip to Latvia. 10 Külastasime lõbustusparki ja matkasime Siguldas. We visited an amusement park and took a walk in Sigulda. 11 Suve joo...
Raimond Kaugver "Kas ema südant tunned sa?" Tegelased : 1. Tehvan Kruuda Peategelane. Eesti keele, kirjanduse õpetaja ja ka klassijuhataja. Hea südamega, hooliv, kes käitus nii taktitundeliselt kui ka ennastohverdavalt. 2. Birgit Rahi Üks peategelasi. Tehvani ja Marianne tütar. Ta juhtus olema juhuslikult oma pärisisa klassis. Alguses varjati tema eest, kes on tema isa. Tal oli pidevalt kooliga/koolis probleeme. Teda taheti saata Kaagvere eriinternaatkooli. 3. Eneli Tehvani naine, tema teine armastus. Kes varises kaupluses kokku ja kes hiljem haiglas suri. Ja kellest Tehvan väga hoolis, Tehvan külastas Eneli hauda üsna tihti. 4. Marianne Rahi Tehvani vana armastus.. enne Enelit. Birgiti ema. Hoidis oma tütart. Üritas teda erikoolist päästa. Käskis Tehvanil Birgitit koolis jälgida ja teda pahandustest eemale hoida. 5. Harri Tehvani esimene tu...
Austatud klassikaaslased ja klassijuhataja, Oma kõne teemaks valisin Eesti alkoholipoliitika võimalused, sest alkoholi liigne tarbimine on Eestis tõsine probleem. Ja seda mitte ainult täiskavanute, vaid ka alaealiste seas. Läbi aastate, on üle terve Eesti tehtud uuringuid, saamaks teada, kui suures ulatuses on näiteks kooliealiste laste hulgas levinud narkootikumide, alkoholi ja tubakatoodete tarbimine. Uuringu tulemustest on selgunud, et alkoholitarbimine on noorte seas üpris populaarne, sellepärast sooviksingi oma kõnes rääkida lähemalt sellest, et mis aitaks alkoholi populaarsust vähendada. Kas Eesti alkoholipoliitika on liiga leebe? Kas alkoholireklaamide keelamine aitaks vähendada selle tarbimist koolilaste seas? Või aitaks hoopiski vanusepiiri tõstmine? Alkoholireklaamidel on üpriski suur mõju, sest need edastavad sõnumeid, mis võivad kooliealisele lapsele õigena tunduda. Alkoholireklaamides ei rõhutata pii...
Hüvasti kollane kass Autor: Mati Unt Käes oli viimane suvepäev. Aarne valmistus kooli minekuks. Viimasel õhtul ei suutnud ta kuidagi kodus olla ning läks välja värsket õhku hingama. Väljas kohtus ta sõpradega ning nad läksid koos kinno. Sprade seltsis oli ka Eda, kes Aarnele väga meeldis, kuid Eda ajas liini juba Tiiduga. Tädi Ida juurde jõudes soovis ta esimese asjana välja minna. Värsket õhku hingama. Aarne kurvastas üsna tihti tädi Idat. Kord oli Aarnel tüdrukutega jama ja koolis probleemid. Ta ei õppinud koolis. Klassijuhataja Karneliga oli neil konflikt. Koridori peal vastu tulles ei teretanud nad kordagi. Aarnele hakkas ka Maia meeldima. Tüdruk joonistab väga hästi, kuid tal pole seda julgust nii palju. Kord võtab Aarne ta käeotsa ning viib oma sõbra juurde näitama. Kõik on ühel meelel, et temast võib asjagi saada. Maia teeb seda kõike Aarne pärast, sest ta armastab seda pois...
Õpetaja koolis ja ühiskonnas Elukestev õpe Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. 4 eesmärki EL dokumentides: enesearendamine aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine sotsiaalse tõrjutuse vähendamine konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul. Prioriteedid: õppimise väärtustamine informatsioon, juhendamine ja nõustamine aja ja raha investeerimine õppimisse õppijate ja õppimisvõimaluste kokkuviimine uued põhioskused – lugemisoskus, arvutioskus, võõrkeeled innovatiivne/uuenev pedagoogika – aktiivõppemeetodite kasutamine Õpetajakoolituse kriitika Fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri jooksul. Ignore...
Minu esimene koolipäev Meie kõigi elu üks tähtsamaid sündmusi minu arvates on meie esimene koolipäev- päev mil me tõstame oma jala esmakordselt koolimaja uksest sisse õpilastena. See päev jäi mulle alatiseks meelde. Oli imeilus 1.septeber, päike säras taevas ja linnud siristasid. Ma ärkasin ja ma teadsin ,et see tuleb üks tähtis ja uhke päev. Selle varasügisese ilma keskel astusin ma õue, seljas ülikond ja käes lilled oma esimesele õpetajale. Sammusin koos venna, ema ja isaga autosse. Korraga olingi jõudnud oma uhke koolimaja ette. Astudes autost välja ja kõndides uhkelt sirge seljaga kooli poole polnud mul õrna aimugi mis mind ees ootab nii sel päeval, kui ka järgneva vähemalt üheksa aasta jooksul. Astudes koolimajja juhatas ema mind minu kõige esimesse klassiruumi- see oli võimas. Korraga sammus mu ette minu klassijuhataja, kellele ma ulatasin ka lilled. Koos oma õpetaja ja klassikaaslastega läksime me kooli aulasse, ...
KIRJAKLAMBRITEST VÖÖ Mare Sabolotny PEATEGELANE Täisnimi Catherine Vanessa Park, hüüdnimi Kati 16-aastane Lühikesed blondid juuksed, sinakashallid silmad, pikad ripsmed, lühikest kasvu, keskmine kehaehitus Ülbe, sünge mõttemaailmaga, mässumeelne, enesekriitiline, julge, endassetõmbunud, tahtis olla metsik Suitsetas, veetis sõpradega aega, pidas päevikut, tegi poppi KÕRVALTEGELASED Marianne Park ema, eestlane, püüdis olla Kati sõbranna Jonathan Park isa, inglane Kersti õde, 13-aastane Anni ja Liis parimad sõbrannad, pikka kasvu, pruunide juustega toetasid ja andsid nõu Juhan sõber, hiljem peigmees, talus Kati pidevaid tujutsemisi, hoolis alati Markus sõber, nakatas HIV-i, oli hiljem toeks Merilaas klassijuhataja, kiusas pidevalt SÜNGE MÕTTEMAAILMAGA NOORE TÜDRUKU ELU Kati ja Juhani usaldusprobleemid Pidevad konfliktid Kati ja Juhani ning Kati ja Merilaasi vah...
Talvehullus Marianne Harju 2010.a MARIBEL KALLAS - Peategelane. Sokolaadi pruunide juustega ja roheliste silmadega (9.b klass; nelja-viieline) MEELIS- Maribeli poiss-sõber (1,5a koos) Tumedate juustega, pikad ripsmed. Käib 11 klassis MERLE- Maribeli ema.Tema lemmikuks joogiks on must tee kolme suhkruga. PAULO- Maribeli vend, 14 aastane. Tumepruunid juuksed, rohelised silmad, pikka kasvu. Maribel kutsus teda itaallaseks, tema ilu pärast. KATI- Maribeli parimsõbranna. Punaste juustega. Käib 8 klassis. (jäi 7 klassis istuma) KRIS(KRISTOFER)- Meelise sõber,21 aastane, modell, elab üksi. Naistemagnet, brünett, silmipimestava naeratusega. Rikkad vanemad. ERIK- Meelise sõber. Kiilakas, tüse, natuke üleolev. Rikkad vanemad. Käib 11 klassis, eliitkoolis. Tema üle tehti pidevalt nalja. ROBERT- Meelise sõber 18 aastane, andekas, blond, kena, vaikne, kirjutab väga p...
Perelugu Perekond Sinikas Meie pere elab Tallinna lähedal Raasikul vanas talus, mis asub 10 km Raasikust väljas. Meie talu võits 2008 aastal Eesti ilusaima kodu tiitli. Meie pere on 4 liikmeline : Rainer , Kristi ja meie 2 last Mihkel ja Jorgen. Mihkel on 7 aastane ning ta on Kristil eelmise mehega. Kuna Mihkel on teise mehega saab meie pere iga kuu 3000 krooni alimente ja 300 krooni lasteraha. Jorgen on 3 aastane ja temaga saame ka 300 krooni lasteraha. 4 aastat tagasi kohtasime me teineteist ning aasta hiljem sündis meil poeg. Nimeks panime talle Jorgen. Nüüd on Jorgen juba 3 aastane ja käib Raasiku lasteaias. Mihel käib Raasikul koolis. Kristi on 32 aastane üliõpilane, ta õpib Tallinna Tehnikaülikoolis ärindust. Kristi saab stipendiumi 15000 krooni. Kristi otsib tööd. Rainer on 25 aastane õpetaja klassijuhataja, matemaatika õpetaja ja vajaduselt annab ka era...
,,Nullpunkt" Margus Karu Nimi Kool Aasta Autorist 27aastane (sünd. 11.09.1984) Lõpetanud Tallinna pedagoogikaülikoolis audiovisuaalse meedia eriala Töötas reklaami ja filmiprodutsendina firmas Kuukulgur Film Rändas kaks aastat välismaal Noorteromaan ,,Nullpunkt" on tema esimene raamat ,,Nullpunktist" üldiselt Probleemne kodu ja halva mainega kool Pääseb Tallinna Rootsi gümnaasiumisse Satub koolikiusamise ohvriks Nullpunkt Elu parandamine Tulid sõbrad, kuulsus ning klassikaaslaste poolehoid Raamatu tähtsamad tegelased Johannes Tamm minategelane, 17aastane koolipoiss Kreete Tamm Johannese kaksikõde, Tais Johannese ema ja isa ema skisofreenik, isa ei elanud nendega enam koos Irina Popova klassijuhataja Mõned klassikaaslased: Eeva, Bianka, Raimo, Karmo, Liisa Vanad tuttavad: Riina, Zaiid, Jansa, Esko Tekkinud sõbrad: Sasa, Kairi Sisu Johannes saabub uude kooli Tutvused uute klass...
Koolikiusamine Koolikiusamise all mõistetakse vaimset ja füüsilist vägivalda, mis on seotud koolisuhetega. See tähendab, et koolikiusamise osapoolteks võivad olla nii õpilased, õpetajad kui ka teised koolitööga seotud inimesed. Koolikiusamine ei pruugi alati toimuda vaid koolis või kooliterritooriumil. See võib toimuda ka kooliteel, huviringis, interneti või telefoni teel jne. Koolikiusamine on näiteks: alandamine mõnitamine narrimine norimine hirmutamine ähvardamine solvamine ignoreerimine grupist väljaarvamine grimassitamine löömine peksmine tõukamine tutistamine küünistamine liikumise takistamine ja kinnihoidmine eraldamine lukustatud ruumi laimujuttude, piinlike piltide ja videote levitamine ebameeldivust tekitavate toitude sööma sundimine raha ja asjade väljapressimine, äravõtmine või lõhkumine...
Loovtöö kokkuvõte ,,Eesti muistsed linnused"- turismikaart Karl-Gabriel Hiie 8c Sisukord Töö valik Ma valisin oma loovtöö teemaks ,,Eesti muistsed linnused-turismikaart", sest see tundus kõige huvitavam ja ma olen ise ka keskajast ja sellele eelnevast huvitatud. See teema tundus hetkel kõige parem ja siis ma selle valisingi. Töö kirjeldus Minu töö on Eesti muistsete linnuste turismikaart , kus ma tegin internetis kaardi loomis programmiga turismikaardi Eesti muistsetest linnustest koos lühikirjeldusega. Juurde on ka lisatud pildid, et näeks, mida sa külastama lähed. Tööst jätsin välja linnused, millest pole palju järel (nt. ainult 1 müüritükk, vundament vms.). Seega, et tööd terviklikumaks muuta tegin ma selle juurde veebilehe. Töö tegemise protsess Tööd pidi hakkama tegema sellest, et tuli leida kaarditegemis pro...
E. M. Remarque’i sõjaromaan „Läänerindel muutuseta“ (1928/1929) 1. Mida tähendab väljend „kadunud põlvkond“? Kadunud sugupõlveks (inglise keeles lost generation "kadunud põlvkond") hakati nimetama Esimeses maailmasõjas osalenud ja sellest osavõtmise tulemusena invaliidistunud või vaimselt ning moraalselt muserdatud noort põlvkonda.. Raamat kirjeldab sõda ühe 20-aastase nooruki silme läbi, kes ei ole veel ellu astunud, otse koolipingist sõtta läinud ja kõik tema teadmised elust on järsku meeleheide, hirm ja surm. Lisaks rusub peategelast igatsus rahu ja kodu järele, kuid kui ta mõneks ajaks koju pääseb, ei oska ta seal enam kohastuda. Kõik, mis talle varem vähegi oluliseoli mõjunud, ei tekitanud enam ainsatki emotsiooni, sõda oli võtnud kõik vaimse viimseni. Tema mõtted olid sõja ja sõjakaaslaste juures. See kõik aga ei pane neid noori sõdureid tahtma surra, nad väärtustavad elu roh...
nullpunkt margus karu Mihkel Juhkam Tegelased JOHANNES:hea südamega Lasnamäe poiss, kelle keeruline kodune olukord ta aastaks Noarootsi õppima viis. LIISA:Liisa on usin ja korralik klassivanem, kelle sõbranna õppis Johannesega koos Noarootsis. ZAIID:Zaiid on Johannese nooruspõlve tuttav. Nüüdseks on temast saanud oma gängi bossK. JOHANNESE EMA:Johannese ema töötas raamatupidajana, kuni raskekujuline depressioon selle võimatuks muutis. IRINA:Õpetaja Irina on Johannese klassijuhataja. BIANKA:Bianka on Johannese klassiõde, tal on oma dzässbänd ja ta on suurepärane laulja. PAULA:Paula on Liisa parim sõbranna ja see tõstab ta klassi poppide õpilaste staatusesse VEEL TEGELASI GUNNAR POST:Gunnar Post on edukas muusikaprodutsent, kelle bänd Red Spots on kuulus üle Euroopa ESKO JA BERT:Esko ja Bert on Johannese lapsepõlvesõbrad Lasnamäelt. sisukokkuvõte minategelane Johannes Tamm on Lasnamäe poiss, kes jõuab mingil hetkel oma...
Mis toimub trammis? Nii mis juhtub trammis? Kui ma olin olnud umbes 10 minutit trammis nägin HÄMMASTAVAID asju. Näiteks (poiss) see sama tüüp, ta lihtsalt istus terve aja oma toolil istus ja istus endal kõrvaklapid peas. Näe Laiutas veel üle kahe tooli. Näe kärbes. Tegelikult ta magas... Okei järgmine vot need kasks neidu rääkisid üle terve trammi poistest, terve trammi. Üks isegi karjus „Mul on päevad“, eriti tark tegu. Ma mõtlesin muidugi oma mõtetes, et lähen ütlen EI KÜSINUD, kuid nii intelligentne ma siiski olen, et ei läinud. Vaatasin ringi ning nägin seda imearmast pisikest poissi. Ta kõrval oli koht vaba, istusin sinna... ja järsku see nunnu poiss karjus mu peale: „See oli sinu süü, et ma sain surma, miks sa pidid mulle pihta minema.“ Kuna mu mõned lapsikud klassivennad mängisid ka seda mängu teadsin ma kohe, et tegu on ülimalt popi mänguga millest MINA aru ei saa. Veel oli seal kaks Üli lahedat tüüpi, k...
Tere Raamat, Mul on hea meel, et ma saan esimest korda elus proovida kirjutada kirja raamatule. Veel parem meel on mul selle üle, et selleks õnnelikuks raamatuks osutusid just sina. Selle kirja kirjutamine ei pruugi olla kõige lihtsam, kuid ma annan endast parima. Enne sinu lugemist arvasin, et oled jälle üks tavaline raamat, mida lugedes tuleb vahepeal kiusatus midagi hoopis põnevamat teha. Mulle räägiti, et sind lugedes on valatud pisaraid, kuid ma ei uskunud seda. Ma ei suutnud uskuda, et üks raamat võib nii tugevaid tundeid väljendada. Sind lugedes sain ma aga peagi kinnitust lausele: „Ära hinda raamatut selle kaane järgi.“ Ma ausalt poleks uskunud, et sa mind niimoodi oma sisuga kaasa haarad. Sind lugedes oleksin ma justkui ise kohapeal olnud. Mulle meeldis, et sa olid oma peategelaseks valinud noore poisi, kellel puudus sõjaline kogemus. Paul astus lõpuklassis koos oma klassivendadega sõtta eesmärgiga kaitst...
Neile püstitaksin ausamba Eestlased on läbi ajaloo pidevalt pidanud võitlema enda, oma vabaduse ja iseseisvuse eest. See on nad kasvatanud tugevaks ja sihikindlaks. Üks õige eestlane ei löö millegi ees risti ette ja on alati valmis lõpuni minema. Meie kaunis kodumaa on näinud palju tublisid inimesi, olgu siis nendeks meie kuulsad olümpiavõitjad kes panid iga eestlase oma päritolu üle uhkust tundma või tavalised kodanikud kes on midagi head teinud ja said Eestimaa uhkuse tiitli. Esimesed kaasaegsed olümpiamängud leidsid aset 1896.aastal Ateenas. Selle 112-aasta jooksul on eestlased võitnud 25 kuldmedalit. Seda kogust ei anna võrreldagi venelaste või ameeriklastega, kuid uhke tunne on isegi selle vähese üle. Eesti on väga väike riik ning siit ei võrsu palju andekaid sportlasi, kuid see käputäis on teinud ära suure töö, mis läheb paljudele hinge. Näiteks,siis kui toimusid 2006.aastal Torinos taliolümpiamängud...
Mida kooli selga panna? Kuna olen ise põhikooli õpilane ja kannan koolis enamasti tavalisi ja harilikke riideid, olen mõelnud selle üle kas koolis peaks kandma riideid mis on erilisemad ja erinevad või peaks ikkagi kõigil olema ühesugused riided näiteks koolivormid või lihtsalt ühesugused stiilis rõivad. Korrektseid ja mugavaid riideid on ka olemas aga, et neid enda lastele osta peab lapsevanema rahakott olema ka üpris priske. Samas mugavaid riideid ei pea ostma nii kalleid ja kauneid. Piisab ka mingitest dressidest aga need peaksid ikkagi kehalise kasvatuse tundidesse jääma. Veel on igasugu lühikesed riided mille kandmine õpetajatele meelepärane ei ole, näiteks lühikesed püksid. Esimesel septembril rääkis meie klassijuhataja, et uuel õppeaastal on lühikeste pükste kandmine kooliruumides mitte soovitatav. Erandiks olid kehalise kasvatuse tunnid, kus enamustel on lühikesed püksid. Minule isiklikult meeldib v...
Lugupeetud klassijuhataja ja klassikaaslased! Tänapäeva väga aktuaalseks teemaks on saanud probleem, kas 16-aastased noored on valmis valima? Hetkel on Euroopa riikides valimis alampiiriks 18 aastat, väljaarvatud Austrias ning Saksamaa viies liiduvabariigis, kus on alampiiriks 16 aastat. Eestis on palju arutletud sellel teemal, kuid pole otsustatud midagi muuta. Kas probleem on noortes endas või on hirm hoopis tuleviku ees? Viimasel ajal olen kuulnud mitmeid arvamusi, et Eesti noortel pole piisavalt huvi poliitika vastu. Mina sellega ei nõustu. Arvan, et väga paljud aktiivsed noored huvituvad poliitikast. Eriti need tublid noored, kes loevad igapäevaselt lehti ja vaatavad uudiseid on piisavalt haritud ning omavad enda seisukohta. Kindlasti saaks huvi suurendada kui koolis oleks rohkem tähelepanu pööratud poliitikale, näiteks rohkem ühiskonna tunde. Kui toimuks sama palju harivaid loenguid seotud Eesti poliit...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
