Kirjavahemärgid: koma kasutamine Materjal 10. klassile I. ÜTTE KIRJAVAHEMÄRGID Üte näitab, kelle või mille poole tekstis pöördutakse. Üte eraldatakse muust lausest alati komadega. Nt: Tüdrukud, tulge kiiresti klassi! Tulge, tüdrukud, kiiresti klassi! Tulge kiiresti klassi, tüdrukud! II. LISANDI KIRJAVAHEMÄRGID Lisand on nimisõnaline täiend (lisandus, täpsustus), mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega. · kui lisand on põhisõna ees, siis seda komaga ei eraldata: Eesti Vabariigi pealinn Tallinn on Euroopas hästi tuntud. · kui lisand asub põhisõna järel, eraldatakse ta mõlemalt poolt komaga: Tallinn, Eesti Vabariigi pealinn, on Euroopas hästi tuntud. · kui põhisõna järel olev lisand on omastavas käändes, pannakse koma põhisõna ja lisandi vahele: Tallinna, Eesti Vabariigi pealinn...
Kontrolltöö nr 5 A Lause, kirjavahemärgid 1. Täida lüngad (3) Samaväärsete osalausetega liitlauset nimetatakse............... Lauset, kus pealausele on alistunud üks või mitu kõrvallauset, nimetatakse................ Sageli esinev lausestus viga on näiteks........... 2.Moodusta sõnadega remontima, vannituba laused. (3p) Koondlause: ............................................................................................. ........................................................................................................... Rindlasue: ................................................................................................ ........................................................................................................ Põimlasue: ............................................................................................... ....................................................................................
EESTI KEELE AASTALÕPU KONTROLLTÖÖ 5. KLASSILE NIMI:........................ PUNKTID/HINNE:......... KONTROLLTÖÖ A 1. Jaota sõnad rühmadesse Kolmandik, seda, sportlane, kätega, viiendast, tigeda, tuhandeni, neljale, keegi, lehtedega, vajalikud, see, sügavaid, teineteise, karvasest. NIMISÕNA OMADUSSÕNA ARVSÕNA ASESÕNA 2. Paranda algustähevead ja pane kirjavahemärgid. eesti loodus oleks võrratult vaesem kui siin ei oleks järvi õnneks on eestis üle tuhande järve peale selle veel 20 korda rohkem rabalaukaid eesti järved ei paikne ühtlaselt on nii järverikkaid kui ka järvevaeseid piirkondi üheks järvederikkamaks paigaks eestis on alutagusel asuv kurtna "neljakümne järve maa" järvi on veel aegviidu metsades...
KIRJAVAHEMÄRGID KÕRVALLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID Kõrvallause eraldatakse alati koma(de)ga. Ma ei tea, kuhu ta läks. Kui ta koju minema hakkas, oli väga pime. Poolfinaal, mis peeti vastaste koduväljakul, kujunes raskeks katsumuseks. Jüri ütles, et tal pole aega, ja läks koju. SISENDIGA SEOTUD ERIJUHTUMID Koma asend on kõikuv (sellepärast et, nii et, siis kui, enne kui, juhul kui, selleks et jt). Ma lahkusin sellepärast, et seltskond ei meeldinud mulle. Ma lahkusin, sellepärast et seltskond ei meeldinud mulle. Tehke need tööd ära nii, et keegi ei näe. Jooksime võidu, nii et lõpuks olid kõik higised. isegi kui, olgugi et, ainult et, vaevalt et, peaasi et, ilma et, mitte et kuuluvad kokku, et ja kui ette koma ei panda. Käisin pool linna läbi, ilma et oleks kohanud ühtki tuttavat inimest. Võtke ett...
Kirjavahemärgireeglid 1.Lihtlause Lihtlause kirjavahemärgid seostuvad põhiliselt koondlausega (korduvate lauseliikmetega lihtlause). 1.1 Koondlause korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga. Valssi, rumbat, foksi olime juba ammu õppinud. 1.2 Sidesõnade ja, ning, ega, või, ehk, nii...kui ka ette koondlauses koma ei panda. Täna küsiti nii Antsu, Mallet kui ka Ennu. 1.3 Vastandavate sidesõnade aga, kuid, vaid ette paneme koondlauses koma. Ta vastas valesti, aga valjusti. 1.4 Sidekriipsu kasutatakse liitsõnade korduva osa ärajätmise puhul. Täna õpime nimi-, omadus- ja arvsõna. 1.5 Koolonit kasutatakse koondlauses, kui loetelu ees on mingi kokkuvõttev sõna või fraas: Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja lell. NB! Loetelu ette, mis on lause loomulik osa ja mille ees ei ole kokkuvõtvat sõna, koolonit ei panda. ...
Lisandi kirjavahemärgid Eeslisandi eraldamiseks kirjavahemärke ei kasutata, nt Vend Jaan tuli hiljuti sõjaväest. Järellisand eraldatakse muust lausest tavaliselt komadega, nt Kas sina, koolis käinud inimene, oskad inglise keelt? Kui ta on seejuures omastavas käändes, pannakse koma tavaliselt üksnes lisandi ette, nt Lydia Koidula, meie ärkamisaja suurima luuletaja kalm asub Tallinnas. Meie, sõprade vahel polnud saladusi. Vaid juhul, kui omastavas käändes järellisand kuulub sihitise juurde, eraldatakse ta komaga mõlemalt poolt, nt Leidsin üles Reinu(sihitis), oma kunagise klassivenna, ja kutsusin ta enesele külla. Komaga ei eraldata: a) olevas käändes ja kui-lisandit, nt Onu vanema inimesena ei võtnud noorte trallist osa. Onu kui vanem inimene ei võtnud noorte trallist osa; b) vähendava või hellitleva varjundiga täienditeta järellisandit, nt Laps rumaluke ei saa veel asjadest aru; c) isikulist asesõna laiendavat täienditeta järellisandit,...
Pane puuduvad kirjavahemärgid! 1. Kodust väljudes võtsin kaasa pastaka markeri ja korrektori. 2. Isa läks poodi uue diivani järele. 3. Saabudes koju avastasin et olin unustanud lilled. 4. Kui arno isaga koolimajja jõudis olid tunnid juba alanud. 5. Ta hüppas rõõmust teades et on uue kooli nimekirjas. 6. Edasi kentuki lõvid karjus Toots. 7. Olles läbikukkunud ei morjendanud mind see siiski. 8. Õhtuks olid ema ja isa ära leppinud ning nauditav suveõhtu jätkus lõbusalt 9. Autol olid all läikivad kroomitud valuveljed. 10. Elust tüdinenuna otsustas Anton et elu ei ole elamist väärt ja see tuleks lõpetada. 11. Suhtedraamast hoolimata on suutnud 23 aastane Vadim endale kindlaks jääda. 12. Endale aru andmata kakles noormees edasi korrakaitsjate saabumiseni 13. Ma sulle veel virutan karjus vanamees teiselt poolt teed luuaga veheldes 14. Treeningu lõppedes pakkis treener lapad ja käskis õpilastel poksikot...
Eesti õigekeel Häälikuõpetus Häälikute märkimiseks kirjas kasutatakse tähti. Häälikud jagunevad kaheks: täishäälikud ehk vokaalid ja kaashäälikud ehk konsonandid. Helitud häälikud: k, p, t. g, b, d, s, h, f, s + ki Helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, z, z, v + gi Sõna keskel kirjutatakes helitu hääliku kõrvale k, p, t: ohtlik, uhkelt Helitu hääliku kõrvale võib jääda g, b, d: 1. liitsõna liitumiskohas: raudtee, tiibklaver, algkõrgus, algkool, naisduett 2. liidete liitumiskohas: ringkond, leibkond, lindki, saagki, jalgsi, vargsi 3. sõnade muutevormides: · lihtminevikus ja käskivas kõneviisis, kui ma-tegevusnimes on g, b, d: jõudsin, teadsin, seadsin; jõudke, teadke, seadke · omastavas käändes, kui nimetavas on g, b, d: kärbse, kaudse, kuldse, raudse, õudse Häälikuühendid ja nende õigekiri Vokaalühendi moodustavad kaks või kolm täishäälikut: aus, poeet. Konsonantühendi moodustavad kaks või enam ...
Liitlause. Rindlause Liitlause ·Lauset mis väljendab kaht või enamat tegevust (lauses on kaks või enam öeldist), nimetatakse liitlauseks: - Ants koorib kartuleid ja Külli teeb pannkooke. - Inimesed istusid ning vaikisid, sest kõik oli öeldud. - Märkasin koera, kes kõndis kahel jalal ja lõi trummi. · Suulises kõnes märgistab lausevahelist piiri lühem või pikem paus, kirjalikus tekstis aga kasutatakse lausete eraldamiseks ja ühendamiseks kirjavahemärke, sidesõnu ja siduvaid asesõnu (mis, kelle) või määrsõnu (kus, millal). Sidesõnad ja kirjavahemärgid on eesti keeles eriti olulised, kuna eesti keeles on sõnajärg suhteliselt vaba ja lausepiiride kindla tähistamiseta oleks raske või teinekord lausa võimatu osalauseid eristada. Rindlause · Liitlauset, mis koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest, nimetat...
Lihtlause (koondlause). Liitaluse - rind- ja põimlause (27 punkti) 1. Moodusta lihtlausest liitlause (põim- või rindlause) (4p). Näidis. Kooli talendikonkursi võitis Reena. Kooli talendikonkursi võitis Reena, aga maakondlikul ülevaatusel jäi ta teiseks. 1. Ahv kiikus köie küljes. 1. Ahv kiikus köie küljes; kuni ta sealt alla kukkus. 2. Isa ostis raamatupoest kriminaalromaani. 2.Isa ostis raamatupoest kriminaalromaani, ta pole varem kriminaalromaani lugenud. 3. Buss väljus koolihoovist kell kaheksa. 3. Buss väljus koolihoovist kell kaheksa, aga mina jõudsin varem kohale. 4. Auto pidurdas järsult. 4. Auto pidurdas järsult, tänu sellele jäi inimene ülekäigurajal terveks. 2. Moodusta antud kõrvallausetega põimlaused (4p). Näidis. kui uni oli ära läinud Kui uni oli ära läinud, piilus päike juba aknast sisse. Näidis. kus varandus on Keegi ei teadnud, kus varandus on. 1. kes suundus kohtunike poole. 1. Rahvas nägi treenerit, kes suundu...
-LIK; -LIKKUS Liitliide -likkus (-lik + -us) tuletab nimisõnu ja kirjutatakse alati kahe k-ga. : võimalikkus, tundlikkus, paindlikkus, tootlikkus, teadlikkus ning jätkusuutlikkus. ametlikkust, asjalikkust, avalikkus, maanteeameti heatahtlikkusele, armastuse heitlikkus, inimlikkus, kohusetundlikkust ja täpsust, ei vähenda kõlblikkust, leidlikkus, lõplikkus, mehelikkus ja naiselikkus, muutlikkus, mõistlikkuse piirides, sõltub tellija nõudlikkusest, säästlikkus, tagasihoidlikkus, teadlikkus, terviklikkus, tulemuslikkus, sõrmede tundlikkus k-de arv sõna lõplik peakäänetes: lõplik : lõpliku : lõplikku : lõplikku (ehk lõplikusse) : lõplike (ehk lõplikkude) : lõplikke (ehk lõplikkusid) : lõplikesse (ehk lõplikkudesse),ettevõtlike klubi, kohusetundliku suhtumise, kohustuslikus kirjanduses, korralikku kasvatust, nõudlikumasse peresse, paslikke stseene, puudulik, rahulikke jõule, rikkalikku kultuurikeskkonda, sõbralikus koostöös, teadlikke...
Otsekõne ja kirjavahemärgid ( näited ) 10.klass 1) otsekõne ( tähis O ) 2) saatelause ( tähis S ) (1.1) S:.......................: ,, O...............................( .!? ) (2.2) ,,O..........................( .!? )" s............................ (3.3) ,,O.....................,"s.............., ,,o.................( .!? ) (4.4) ,,O....................( .!?)" s...... ,,O...................( .!? ) Näited nende joonist kohta : (1.1) Isa ütles: , Poiss, kohe kooli !" (2.2) ,, Kohe lähen !" vastas poiss . (3.3) ,,Appi", karjus naine ,,appi!" (4.4) ,,Kuhu sa enda arust lähed?" küsis ema poja käest ,, kuhu sa omaarust lähed ? ,,
Lausmeliikmed: · Alus märgib lauses tegijat või olijat. Lambad sõid. · Sihitis märgib olendit asja, kellele tegevus on suunatud. Lambad sõid rohtu. · Öeldistäide täpsustab kes, mis või missugune on alus. Lambad on krussis loomad. · Määrus on lause moodustaja, mis tähistab tegevuse kaudseid osalisi või tegevusega seotud asjaolusid. Lambad sõid karjamaal. · Täiend iseloomustab põhisõna. Krussis lambad sõid karjamaal. · Üttega väljendatakse lauses seda, kelle poole pöördutakse. Lambad, tulge koju! · Lisandiga iseloomustatakse mingit nimisõna teiste sõnadega. Lambad, krussis loomad, söövad karjamaal. Liht ja liitlause Lihtlauses ei ole korduvaid lauseliikmeid. Lambad sõid karjamaal. Liitlause on lause, mis koosneb kahest või enamast sidesõna või koma abil ühendatud lausest. Lambad sõid karjamaal rohtu ning kitsed aelesid maas. Koondlauses vastab mitu lauseliiget samale küsimu...
Pane koondlausesse kirjavahemärgid: 1. Sahvris olid purgid pannid potid. 2. Garaazis leidus kõike naelu mutreid polte. 3. Uhke sile kollane koer istus ukse taga. 4. Mulle meeldib joonistamine maalimine värvimine kui ka joonestamine. 5. Mati on andekas aga rumal. 6. Mari läheb reisile 18 juunil Võrust. 7. Annile ei meeldi koerad ning kassid. 8. Eduard Vilde on sündinud 4. märtsil 1865 Pudiveres Avanduse vallas surnud 26 detsemberil 1933 Tallinnas. 9. Kaelakeed käevõrud sõrmused kõiki neid leidus tema ehtekarbis. 10. Vikerkaar on punane oranz kollane roheline sinine tumesinine ja violetne. 11. Tema aadress on Puidu 7-12 Rakvere Rakvere vald Lääne-Viru maakond Eesti. 12. Kontsert algab kolmapäeval 16 veebruaril kell 3 päeval. 13. Avastus tehti Märjamaal 17 jaanuaril 2000 aastal.
Kordamine eesti keele tasemetööks 1.Veaohtlikud sõnad Nt: telkkond, erakordsed, kitlid , kristalne, usjas, muutsin, leidsin, kaupu, postiviija, käia, kodukäija, seltskondlikke, hallikassinine. 2.Kirjavahemärgid Koondlause nt: See linn, kus ma tahaksin elada, asub Ameerikas. Täna võime õpetöö tulemust hinnata: kõik teevad homme tasemetööd. Neljapäev 17. mai. 12. mai. Olen käinud Soomes, Rootsis ja Norras. Jutumärgid. 3.Loetelu kirjanduslikest vormidest 4.Kõnekujundid 5.Riimid Aabb, abab, abba. Draama mõisted: tragöödia-kurb looline näidend, mis on kurva sisuga. Nt: Libahunt Komöödia- naljaka sisuga näidend. Kapsapea, või Lydia Koidula ,,Säärane mulk``. Monoloog-ühekõne Dialoog- kahekõne Rekvisiit laval olevad esemed Remark autori ääremärkus Tee vahet romaanil(pikk) ja novellil(lühike). Novell- lühike, tavaliselt 1 keskne sündmus, üheplaaniline, 1 keskne teema, lä...
Kirjavahemärgid Lausete abil väljendame ning vormindame oma mõtteid. Selleks et mõte saaks kirjapildis selgelt väljendatud, peame kasutama kokkuleppelisi lausete liigendamise vahendeid milleks on kirjavahemärgid. KOMA Komadega eraldatakse lihtlauses järgmised osad: 1) järellisand, nt Ott, vastne üliõpilane, ei olnud pikkade loengutega veel harjunud. Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma ainult lisandi ette, nt Otti, vastse üliõpilase elupaigaks oli ühiselamu NB! Komaga ei eraldata kui-lisandit, nt Jaan Krossi kui üht parimat ajalooliste romaanide autorit tunneb vist iga eestlane. 2) omadussõnad järeltäiendina, kui neid on lauses rohkem kui üks, nt Töömees, aus, usin, lahtiste kätega, saab tööd eramaja remontimisel 3) koondlause korduvad liikmed (Koondlause on lihtlause, milles korduvad ühesuguse funktsiooniga sõnad) nt Ott kollektsioneerib liblikaid, postmarke, lauljate pilte ja vanu triikimislaudu. Käisime koos kohv...
Sõnar Sõnar on rakendus, mis aitab kiiresti leida sobiva reegli, kui tekib kahtlus, kas kasutada suurt või väikest algustähte, panna koma või mitte, kirjutada kokku või lahku. Sõnar on koostatud nii, et selle kasutamine ei eelda grammatikaterminite tundmist. Tulemuse leidmiseks tuleb vastata lihtsatele valikvastustega küsimustele, mille juures on abiks erinevad keelenäited. Peamenüüs on valik erinevaid alateemasid. Loetellu kuuluvad: algustäht, kokkukirjutamine, kirjavahemärgid, sarnased sõnad, nimede ja numbrite kirjutamine, lühendamine ja ametikirjade kirjutamine. Sõnari tõhusaks kasutamiseks tuleks seda enne lähemalt õppida. Kui vajutada peamenüüs Algustähe ikooni peale, siis avaneb valik: · Koht/ehitis/paikkond ( Toome kirik, Narva jõgi) · Teos/väljaanne ( ,,Kõrboja peremees", Õhtuleht ) · Sündmus (jõulud ) · Asutus/organisatsioon ( TTÜ, Pärnu Linnavalitsus ) · Seotud riigi või ...
Modernism Dekadents langusmeeleolude luule, loobusid sotsiaalsetest teemadest (rikkad/vaesed jne); teemaks isiklik elu ja selle ummik. Prantsusmaa. Baudelaire tõi kirjandusse rõveduse ja seksuaalsuse. Impressionism kujutavast kunstist välja kasvanud. Kujutab hetkemeeleolusid, tundmusvarjundeid, emotsionaalsust; teemad loodus ja armastus. Prantsusmaa. Vennad de Goncourt'id, Hamson. Sümbolism kujutatakse sümbolite kaudu, mis pole lõpuni seletatavad, nõuab kaasamõtlemist, võeti kasutusele vabavärss. Prantsusmaa. Baudelaire, Maeterlinck, Wilde. Estetism taotleb välimist ja sisemist ilu, seotud sümbolismiga. Prantsusmaa. Wilde. Uusromantism sümbolism + impressionism põhjamaades ja Saksamaal. Yeats, Leino. Futurism eitas minevikku, ülistas tööstust, linnu; stiil agressiivne, lööv, jultunud. Itaalia. Majakovski, Severjanin, Marinetti. Ekspressionism närviline, ülierutatud, võigas; sõjameeleolud ja koledused. Saksamaa. Trakl, ...
Kristiina Ehin luuletaja ja proosakirjanik Anna-Britt Pähkel 12C elulugu 18.07.1977 Rapla isa Andres Ehin ja ema Ly Seppel Rapla keskkool Tartu Ülikool Erakkond vaht Mohni saarel abikaasa Silver Sepp koht kirjanduses üks kõige edukamaid enim tõlgitud ja maailmas tähelepanu pälvinud Täiskuu luulefestival Tartu esimene linnakirjanik looming luuletused ja proosapalad elulisus armastus ja lootus urbanismivastasus eeskujuks Viivi Luik iseloomulikud jooned naise vaatepunkt vaimsus ja tundlikkus maalähedus ja looduslikkus soome-ugri juurtega modernne rahvapärimus vabavärss puuduvad pealkirjad, kirjavahemärgid jne luuleliselt kujundirohke Näited http://arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-luigeluulinn-kristiina-ehin-loeb-tiina-tauraite https://www.youtube.com/watch?v=JNlIy9BkZQE&t=393s peamised teosed ,,Kevad Astrahanis" 2000 ,,Luigeluulinn" 20...
RINDLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID 1. Pane puuduvad kirjavahemärgid. 1. Tuba oli korda tehtud külalised olid tulekul. 2. Ärkasin kell seitse kui jäin uuesti magama. 3. Koer hakkas haukuma aga kedagi ei tulnud. 4. Väike tüdruk virises ta ei tahtnud piima. 5. Ma ei kuulanud eile uudiseid ega lugenud ajalehti. 6. Ema tahtis maale sõita ent jäi bussist maha. 7. Päike hakkas paistma ning see tegi tuju paremaks. 8. Kell on kuus järelikult tulevad vanemad kohe koju. 9. Homme on kontrolltöö see tähendab vähemalt kaht tundi õppimist täna õhtul. 10. Kompromiss oli saavutatud niisiis võisid kõik rahul olla. 11. Ma ei teinud poppi vaid olin haige. 12. Kõht oli täis meel rõõmus mida võis veel tahta? 13. Jaak vaatas igaks juhuks seljakoti üle kõik vajalik oli olemas.14. Pidu toimub reedel see on 10. detsembril. 15. Eestimaal on kauneid ajaloolisi paiku Otepääl ootab ekskursante linnamägi Haanjas kõrgub Suur Munamägi Viljandis tuletava...
EELTÖÖ KORRIGEERIMISE ETAPID 1. öeldis Jooni alla tegusõna vormid, sest nendest lähtuvalt saad korrigeerida kirjavahemätrke ja ka seda, et töö piires oleks tegusõna võimalikult samas vormis (O M) 2. sõnakordused Tähista liiga lähestikused sõnakordused ristiga või märgista mõnel muul moel, et otsida neile hiljem sünonüüme! 3. asesõnad Ümbritse asesõnad ringiga, otsida neile hiljem kas või ÕS-i abiga sisukaid tähendusi! 4. vale sõnakasutus Ümbritse sõnad, sõnad ,,suur", ,,asi", ,,enamus" ja ,,probleem" ringiga, otsida neile hiljem täpsemaid ja õigemaid tähendusi! 5. vormiühtsus A M (ainsus ja mitus pole kooskõlas) O M (olevik vaheldub minevikuga ja vastupidi) I U (isikuline tegumood vaheldub umbisikulise tegumoega ja v astupidi) ÄRA KIRJUTA UMBISIKULISES TEGUMOES, KUI TEGIJA ON TEADA!!! 6. sina- stiil Kõige kergemini saad ümber sõnastada kas da- tegevusnime või des- vormi abil! hakkab olema ja saab olema Kasuta seesuguse konstru...
Otsekõne Saatelause Otsekõne 1. Saatelause : Otsekõne .!? Õpetaja ütles : , Avage vihikud ja täitke lüngad esimesest ülesandest 2. ´´Otsekõne , ´´ saatelause . ´´Avage vihikud ja täitke harjutuse lüngad, ´´ ütles õpetaja 3. ´´Otsekõne , ´´ saatelause, ´´otsekõne´´ . ! ? ´´Avage vihik, ´´ ütles õpetaja, ´´ja täitke harjutuse lüngad.´´ Lauselühend Lauselühend peasõnaks on tegusõna käändeline vorm: · Ma tegevusnimi (- ma, -mas, -mast, -maks, -mata ) · Da tegevusnimi (-da, -des) · Nud, -tud kesksõnad · V, -tav kesksõnad Lauselühendi kirjavahe märgistamine sõltub suuresti peasõnast Kirjavahemärgid ja reeglid 1. Täiendilisi (missugune ? milline? ) Nud, - tud, v tav, lauselühendeid komaga ei eraldata. N. Hirmust hullunud loom jo...
ÜTE on pöördumissõna, eraldatakse (koos juurdekuuluvate täienditega) komadega, nt Kus sa, armas väikevend, oled? Lapsed, lähen tööle! OTSEKÕNE Saatelause: „Otsekõne.(!)(?)” „Otsekõne,(!)(?)” saatelause. „Otsekõne,” saatelause, „otsekõne.(!)(?)” KAUDKÕNE OTSEKÕNE: „Tule siia!” ütles ema. KAUDKÕNE: Ema ütles, et ma tuleks siia. Kaudkõnes küsilauses „et-i” ei ole, nt OTSEKÕNE: Ta küsis: „Mis sina siin teed?” KAUDKÕNE: Ta küsis, mis ma siin teen. ÜLESANDED HARJUTAMISEKS. 2. Lisa puuduvad kirjavahemärgid ja saatelaused sinna, kuhu pead vajalikuks. * Ahv tuleb loomaaia direktori jutule Mina ei saa enam jänese ja kaelkirjaku lähedal elada Miks Jänes räägib päev läbi anekdoote ja kaelkirjak naerab öö otsa nende peale * Filmilaos krõbistavad kaks hiirt filmilinti närida On sul hea film Raamatuna oli parem * Ema hakkas tube koristama ja saatis pojad õue mängima Mõni minut hiljem kostis sealt väiksema nutt. Mis seal lah...
Morsekood Morse ehk morsekood ehk morsetähestik on lühikestest ja pikkadest signaalidest koosnev telegraafikood. Morsekood seab tähed, numbrid, erisümbolid ja kirjavahemärgid vastavusse punktide ja kriipsude kombinatsioonidega. Informatsiooni edastatakse nii, et punktile vastab lühike signaal ja kriipsule pikk signaal. Telegraafivõtmeks e. morsevõtmeks nimetatava lüliti abil kodeeritakse tekst lühikeste ja pikkade vooluimpulsside jadaks. Sama kood sobib ka sidepidamiseks valgus- või heliimpulsside abil. Ajalugu 1836. aasta alguses arendasid Samuel F.B Morse, füüsik Joseph Henry ja Alfred Vali elektromagnetilise telegraafi süsteemi. Oli vaja koodi, mis edastaks keelt kasutades ainult vooluimpulsse ja vaikust nende vahel. Seetõttu arendas Samuel F.B Morse välja kaasaegse morsetähestiku eelkäija. Kasutusviisid Seda on kasutatud raudteel semaforide ja merel lipukestega signaliseerimise juu...
KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON gümnaasiumile LIHTLAUSE Lihtlause on ühe öeldisega lause. NB! Öeldis sisaldab alati verbi pöördelist vormi. Lihtlause kirjavahemärgid seonduvad koondlausega. Koondlause on korduvate lauseliikmetega (vastavad ühele ja samale küsimusele) lihtlause. Korduda võivad alused: Fille ja Rulle on Vaasalinna vargad; täiendid: Turul müüdi lõunamaiseid, põhjamaiseid ja idamaiseid maiustusi; sihitised: Karlsson armastab torti, sokolaadi ja komme; määrused: Päeval ega ööl ei andnud mõte talle rahu; öeldistäited: Öö oli vaikne, soe ja tähine. Sidesõnata koondlauses eraldatakse korduvad lauseliikmed koma(de)ga: Armastan päikest, tuuli, soojust, merd. Sidesõnadest. Ja ja ning on ühendavad sidesõnad, samuti nii ... kui ka, kuid see võimaldab mingit sõna enam ...
Koondlause sidesõnad ja kirjavahemärgid Valssi, rumbat, sambat olime juba ammu õppinud. Sidesõnata koondlaused! Olime juba ammu õppinud valssi, rumbat, sambat. Pisikeses poes oli saada kõike vajalikku: juustu, sinki, saia ja teisi toiduaineid; vihikuid, pliiatseid, paberit ja muidu koolitarbeid; jopesid, kleite, pluuse ja püksegi. Semikooloniga eraldatakse koondlause loetelude rühmad. Me oleme juba ammu õppinud nii sambat kui ka rumbat. Sidesõnaga koondlause! Me õppisime sambat, kuid(,aga, ent) rumbat mitte. Me ei õppinud rumbat, vaid sambat. Vastandava, koma nõudva sidesõnaga koondlause Oskame juba peaaegu kõiki tantse: valssi, sambat, rumbat. Valss, samba ja rumba- kõik need tantsud on meil nüüd selged. Kokuvõtufraasiga kondlause! Siis kunagi väga ammu unistas ta näitlejaks saamisest. Vastanduse, järelduse, täpsustuse või Kohal jõudsid lõpuks kõik nahavedajad, igavesed...
Minu kirjandi meelespea Kirjandi teema valin selle järgi, mida kõige rohkem tean ning mille kohta oskan näiteid tuua. Kui teemade vahel on raske valida, siis koostan pingerea et missugune teema sobib kõige paremini. Enne eksamit peab kindlasti jälgima uudiseid ning uurima teemade kohta, milles olen nõrk ning mida võib kirjandis vaja minna. Kindlasti ei tohi liialdada sõnaga „probleem“. Kirjutamise ajal võiks olla kaasas vett ja/või sokolaadi, see paneb mõtte paremini jooksma. Tsitaatväljend oma lause sees eraldatakse jutumärkidega, autori väljendit ei pakuta omana; eriti kui tegemist on katkendiga väga tuntud tsitaadist. Proosatsitaatide kasutamisel peavad olema raudselt selged otsese kõne kirjavahemärgid ehk jutumärgid! Mustandile kirjutan süvenenult kõik mõtted mis pähe tulevad, ja kui mõtted otsas hakkan vaatama mida saaks juurde lisada. Kui arvan, et mustandi tekst enamvähem valmis ja sõnade ar...
1 Mis on lause? Lause on keelelise suhtluse põhiüksus ja ühe mõtte terviklik väljendus. 2 Millised on lause liigid suhtluse järgi Lause liigid suhtluse järgi on väit-, küsi-, käsk-,soov-ja hüüdlause. 3 Millised on lause liigid ehituse järgi? Lause liigid ehituse järgi on liht- ja liitlause. 4 Mis on lihtlause? Lihtlause on lause, milles on üks öeldis 5 Mis on liitlause? Liitlause on lause, milles on kaks või rohkem öeldist. 6 Mis on lihtlause alaliik? Lihtlause alaliik on koondlause. See on lause, kus on üks öeldis, kuid korduvad teised lauseliikmed ( alus, sihitis, määrus, täiend, lisand, öeldistäide). Korduvad lauseliikmed vastavad samale küsimusele. 7 Mis on rinnastav seos? Rinnastav seos on võrdväärne seos osalausete vahel. 8 Mis on alistav seos? Alistav seos on, kui üks osalause sõltub teisest. Neid ei saa kirjutada iseseisvate lausetena, ilma et tähendus muutuks. 9 Missuguses lausetüübis kasutat...
LIHTLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID Lihtlause on lause, milles on üks öeldis. SIDESÕNAD, MILLE PUHUL KOMA EI SIDESÕNAD, MIS NÕUAVAD KOMA : KASUTATA: aga, kuid, vaid, ent. ja ning ega ehk või nii ... kui ka KOONDLAUSE JA KOKKUVÕTTEV SÕNA KOKKUVÕTTEV SÕNA PUUDUB. Treeningud on meil esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel. Samba, rumba ja valss on meil juba selged. KOKKUVÕTTEV SÕNA LOETELU EES. Treeningud toimuvad kolm korda nädalas: esmaspäeval, kolmapäeval, reedel. Haige tundis valu igal pool: kätes, jalgades, peas ja rinnus KOKKUVÕTTEV SÕNA PÄRAST LOETELU. Esmaspäeval, kolmapäeval, reedel neil päevil toimuvad meil treeningud. Rahulik, nõudlik ja vähese jutuga selline peabki ülemus olema. NB! SIDE...
Nõuanded teksti kirjutamisel ja vormistamisel Kahe sõna vahel on ainult üks tühik. Kirjavahemärgid (.,;:?!) kirjutatakse sõna lõppu. Peale kirjavahemärki lisatakse tühik. Päike paistab. Ilm on soe. Kes on Henri Tamm? Kas ta on teleseriaali tegelane? Väljapoole sulge jäetakse tühik. Sulgudes sisse ei jäeta tühikut. Viikingiajal kandsid mehed arvukalt ehteid (helmeid, kaelavõrusid ja sõlgi) Väljaspool jutumärke jäetakse tühik. Jutumärkide sisse ei jäeta tühikut. Martin Padar sai tuntuks huumorisaates ,, Wremja" tegelasena. Musketäride etenduses oli mul ainult üks lause: ,,Mine oma teed, musketär!". Lõikude vahele jäetakse tühi rida või alustatakse taandreaga. Tekstilõigud joondatakse. Parim srifti suurus (front) on 12. Loetavaim srift on Arial Või Times New Roman. Tekst kirjutatakse enne valmis ja alles siis (redigeeritakse) kujundatakse. Arvu ja ühiku vahele jäetakse tühik. 7 kg, 7 cm, 7 kr...
Kontrolltöö Paranda vead. 1. Kitarr kaenlas ja palitu üle õla, lahkus ta uhkes üksinduses. 2. Menüüs oli kartulipuder, hanepraad ja kohv koorega. 3. Kõige õnnelikum inimene terves grupis oli Maria 4. Ära räägi sellest kellelegi. 5. Õppimisega ollakse hädas 6. Töötada ei meeldi kellelegi, palk meeldib kõigile kontrolli õigekirja sõbralikus seltskonnas, seltskonna sõbralikkus, petlikesse imedesse , sõbra heasoovlikkus, inimlikust soovist, poisi heatahtlikkus. Ühenda kokkukirjutavad sõnad Hiiumaa on Eestimaa saar. Olen aru saanud, et sul oli tol korral õigus. Käisime suvel Abruka saarel ja Roomassaarel. Sugulaste puhkekodu paikneb Võrtsjärve ääres. Päevast päeva läheb ilm aina külmemaks. Põhja -Ameerika suurim riik on Ameerika Ühendriigid. Paranda väike täht suureks Suur Tõll, ajakiri Pere ja Kodu, Kuku raadio Eesti kirjandus Kolme koopia kohvik kirjuta lünka õige täht Eesti iseseisvus kuulu...
Referaat Aidi Vallik Kaiu põhikool 8. klass Koostaja: Kalver Kahl Juhendaja: Anne Kalf 2010 Sissejuhatus Selle referaadiga püüan Aidi Valliku elust ja loomingust teada saada. Referaadiga püüan harida ennast ja ka teisi. Elulugu Aidi Vallik sündis 11. mail 1971. aastal. Ta on eesti noorsookirjanik. Oma lapsepõlves elas ta vanaisa ja vanaema juures, kuna tema ema õppis Tartus juristiks. Vanaisa tegeles temaga rohkem kuna vanaemal oli alati vähe aega. Ta on õppinud paljudes erinevates koolides. Ta on töödanud Haapsalus kuntsnikuna ja Õpetajana. Õpetajana on ta töödanud alates 1996. aastast. 2004. aastal lahkus ta õpetaja ametist ja hakkas vabakutseliseks kirjanikuks. Ta on abielus Ott Vallikuga kes on kuntsnik. Ott on Aidi teine mees. Esimesest abielust on tal tütar Mari. Oma esimese raamatu, mis oli luulekogum, andis ta välja 1990. aastal. Looming Luule Aidi Valliku esimesed luuletuse...
Üleminekueksami kordamine 11.kl 1.Suur ja väike algustäht *Nimi Kirjutatakse Läbiva Suurtähega.(v.a.side-ja abisõnad,nt.Keel ja Kirjandus) *nimetus kirjutatakse väikese algustähega(väljendab liiki v tüüpi, nt.kass, aktsiaselts) *"Pealkiri kirjut. esisuurtähega ja jutumärkides." Erireeglid:*Kui Nimetust Kasutatakse Nimena,Võib Ta Kirjutada Läbiva Suurtähega. Sümbolireegel tühistab nimetusreegli:1.kui nimetusele omistatakse sümboli tähendus (nt.Poiss,Tüdruk,Saatan(jutus)) 2.kui rõhutatakse nimetuse kandja ainulisust 3.kui soovitakse esile tõsta nimetuse kandja erilisust *Juriidiliste Isikute Ametlikud Nimekujud Kirjutatakse Läbiva Suurtähega. Ametlikkuse reegel tühistab nimetusreegli: 1.kui asutusel ei olegi nime ja teda kutsutakse nimetuse järgi(nt. Tartu Ülikool, Eesti Vabariik) 2.kui asutuse nimega kaasneb nimetus (nt. Starman Kaabeltelevisiooni AS) *Ajaloosündmuste nimetused kirjutatakse esisuurtähega(vahel ka ülemaailmsed üritused) *...
TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE MERLE PINTSON PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM TEADUSLIKUD TEKSTID KOOLIS REFERAAT UURIMISTÖÖ Edastab Olemasolevale olemasolevat teabele lisandub teavet autoripoolne uurimus Toetub kirjandusallikatele Koosneb algallikatele Annab ka kirjutaja tuginevast oma arvamuse referatiivsest osast EI OLE allikmaterjali ja autori loodud sõnasõnaline uurimuslikust osast ümberkirjutus Analüüs, järeldused VIITAMINE Viide: 1) ...
KORDAMINE TASEMETÖÖKS Kirjavahemärgid, suur ja väike algustäht 1. Pane puuduvad komad ja lõpumärgid. A. Üksik mees istus järve ääres sest ta püüdis kala Järsku tundis ta et õnge otsa on hakanud mingi kala Mees tiris ja tiris Tirimisega kaotas ta tasakaalu ja kukkus järve Tulge kõik ruttu appi Naabrid kuulsid appihõikeid Kes seal niimoodi kutsub Naabrid kiirustasid kuid üks mees oli kõige kiirem Ta andis abivajajale käe ning nii saigi mees päästetud Ära ole hooletu vee ääres B. Kuhu me nüüd läheme Me kiirustame bussile sest peame maale sõitma Head aega Meelis lehitses pildiraamatut et midagi teha Kes on pildil Sellel olid kolmikud Kati Mati Mart ning õde Kärt Oi juba olemegi maal Aitäh meeldiva sõidu eest C. Kord elasid kana rott ja lammas Nad olid suured sõbrad Mis võis juhtuda et nende sõprus sai otsa Kust sai alguse tüli ja pahandused Kana andis lamba kätte kotitäie teri aga lam...
Komaga eraldatakse samalaadilised täiendid. See oli suur, viiekorruseline hoone. Professor lehitses eesti-, saksa- ja ingliskeelseid raamatuid. Komaga eraldatakse samalaadilisi omadussõnalisi järeltäiendeid. Uksel seisis koer, suur, sassiskarvaline, lontiskõrvaline. Komaga ei eraldata erilaadilisi täiendeid Suured valged lumehelbed langesid külmunud konarlikule maapinnale. Korduvad aja- ja kohamäärused võivad olla oma ulatuselt kas samamahulised või üksteist hõlmavad. Komaga eraldatakse samamahulised määrused. Koosolek toimub reedel, 27. novembril. Sel suvel käisin Pärnus, Viljandis, Kuressaares. Komaga ei eraldata hõlmavaid määrusi. Tädi Reet sündis 27. juulil 1960. aastal Jõgevamaal Pala vallas Tooma talus. Korduvad öeldistäited (kuuluvad olema-verbi juurde) eraldatakse komadega (mitte segi ajada määruse või täiendiga). Tema aadress oli Tartumaa, Ülenurme vald, Tõrvanid, Papli 8. Lisandi kirjavahemärgid Komaga eraldatakse järell...
Minu tüüpilised vead kirjandis ° Sõnakordusi esineb küllaltki palju. Peaksin rohkem kasutama sünoüüme. Mitmes kirjandis kordub mul sõna inimene, seda saaks asendada näiteks selliste sünonüümidega : hingeline, inimhing, inimlaps, jumalaloom, inimeseloom, inimloom, inimesepoeg, ligimene, lihtsurelik, lihtmees või argipäevainimene. Ja veel näiteks sõna raske, mille asemel võiks kasutada kontimurdev, üle jõu käiv, mittejõukohane, kurnav, väsitav või pingutav ° Suur viga on sõnade järjekord lauses. Minu moodustatud lause: ,,Nii tema ja Carmeni suhted algasidki.", õigem oleks siiski: ,,Nii algasidki Carmeni ja tema suhted." Või näiteks : ,,Ta kirjeldab väga täpselt kõike.", korrektne oleks: ,,Ta kirjeldab kõike väga täpselt." Tuleks lausestuse ja sõnade järjekorra üle rohkem mõelda.Kuid kahjuks, tunnen ma kirjandit kirjutades sageli, et ei suuda oma mõtteid lauset...
Eõppepäev Daisy Mällo 9.c Kas internet on inimõigus? Võiks mõelda selle üle, kas internet on hüve või inimõigus. Internetis saab vaadata õigusi/seadusi, riiklikke teadaandeid, retsepte ning palju muud. Eesti on muutunud eriigiks, kus kõik info on internetis üles laaditud. Kui usaldusväärne on internet? Raamatutes on info must valgel paberile trükitud ning seda ei saa muuta, kuid internetis saab ning seda infot peaks kindlasti võrdlema seda teiste allikatega. Turvalisusest digiajastul Telekas on võrdne internetiga; kui sa vaatad telekat ning sulle ei meeldi see kanal, siis sa saad kanalit vahetada, nii on ka internetiga, saad vaadata erinevaid lehekülgi. Kiiver on võrdne viirusetõrjega; viirusetõrje peab olema korralikult installitud ning korralik. Relv on võrdne telefoniga; kui sa tahad kellegile anda telefoni, siis võiksid mõelda relvale, kas sellel on paroolid peal ning kas sa usaldad seda inimest. Sotsiaalvõrgustikud...
Teksti redigeerimise ülesanne. 1. Käivita tekstitöötlusprogramm ning kopeeri kogu Harjutus 2 tekstitöötlusprogrammi. 2. Salvesta dokument ,,redigeerimine1_perekonnanimi" NB! Vaata, et dokument jääks personaalsesse kausta 3. Täida ära failis olevad ülesanded. 4. Salvesta dokument üle ning välju programmist. Harjutus 2 1. Tee laulusalmist luuletus ja joonda see keskele. Pane ka puuduvad kirjavahemärgid. Põdral maja metsa sees; väiksest aknast välja vaatab. Jänes jookseb kõigest väest; lävel seisma jääb. Koppkopp lahti tee; metsas kuri jahimees. Jänes tuppa tule sa; ...
KE 31_MODERNISM Kodune kontrolltöö modernism 1. Miks on XX sajandi kirjandusest kogupildi saamine keeruline? Sest, et massihariduse kättesaadavus tõi kaasa kirjaoskuse kasvu ja laiendas lugemishuvi põhjustas ajaviitekirjanduse enneolematu äriedu.Tulemuseks oli kirjanduse kvantiteedi ehk raamatute üldhulga tohutu kasv. 2. Kuidas teaduse areng muutis XX sajandi maailmapilti? Hakati kasutama tööpinke, mille võttis kasutusele Henry Ford enda autotehases, mis kiirendas autode valmistamist, seega sai müüki panna poole rohkem autosid väiksema hinna eest, mille tõttu hakati autosid rohkem ostma. Ka lennunduses toimus läbimurre. Alguses küll ainult mõne-sekundilised lennud Zeppelini ja vendade Wrightide lennukiga, aga juba 1909. lendas Louis Bleriot´ üle La Mance. 3. Millised muudatused on mõjutanud ja mõjutavad kirjanduse positsiooni tänapäeva maailmas? 4. Mis on: ...
Blogikeel Kuna ma ise eriline blogide lugeja pole,siis panen vaid mõned oma mõtted kirja. Blogides kasutatakse palju slängi keelt, mida väljendatakse ühendites, nagu Pirta, Pässa, füss, keha, dire, karts , kasutades labast kõnepruuki roppude sõnadega, omastades uusi sõnu , näiteks tünn - paks inimene, luukere - peenike inimene, mis võib lugejale mõjuda halvustavalt ja tekitada pahameelt. Blogides unustatakse kasutada suurt ja väikest algustähte, kirjavahemärke või tehakse sõnadest erinevaid lühendeid, , nii eesti kui ka inglise keeles, lõpuks on kõik nagu segapudrukapsad.- ,, Oh issand, mis õudne seadus see GPRRRR? nüüd jälle on ,kas mind ka see puudutab?!!!" ,, Aiblääd sa nahka teed" kasutatakse, kui keegi sulle vastu läheb või kuidagi muud moodi halba teeb ,,nõulaifer (nolifer) inimene, kel pole elu, mõttetu inimene, näiteks selline, kes istub päevad läbi kodus, mängib arvutimänge . Kuna blogimaailmas kasutatav keel on lihtne j...
Kaudne kõneviis Kaudne kõneviis ehk kvotatiiv väljendab kaudset (st kelleltki kolmandalt kuuldud) teatelaadi, nt Laps jonnivat väga palju. Ta nägevat tööga suurt vaeva. · Kõneleja ei võta ise öeldu suhtes seisukohta, vaid edastab kelleltki teiselt pärineva info koos tõeväärtushinnanguga. · Kaudse kõneviisiga võib väljendada ka seda, et kaheldakse öeldu sisus. nt Nad olevat ära kolinud. · Enda kohta käivaid väiteid kvotatiivis esitades näidatakse, et need ei ole esitaja veendumustega kooskõlas. nt Mina ei oskavat naelagi seina lüüa. Ma ei teadvat sellest loost midagi. · Kvotatiivi tunnus on vat, nt söövat, vaatavat · Kaudsel kõneviisil on kaks aega olevik ja üldminevik. o Olevik: nägevat, rääkivat. o Üldminevik: olevat näinud, olevat rääkinud. Kvotatiivi funktsioonis toimivad mõningad tarindid ja vormid, millel on en...
REFERAAT.. .. lühikokkuvõte teose sisust või mingi valdkonna senistest uurimistulemustest; eri allikate põhjal tehtud kokkuvõtlik ülevaade. Referaadis on oluline · informatsiooni kogumine · läbitöötamine · valimine · esitamine Kuidas koostada referaati? 1. Kui sulle on ette antud laiem valdkond (nt loomad), mitte konkreetne teema, tuleb esmalt teema piiritleda ja teha endale selgeks, millest täpselt referaati koostad (nt Eesti kaslased). Liiga laia teema puhul võib materjali koguneda väga palju ning töö laiali valguda. 2. Seejärel kogu teemakohast materjali ja tööta see läbi: loe teemakohane materjal läbi ning kirjuta sellest välja olulised mõtted ja tsitaadid. Lisa kõigile mõtetele täpsed viited (autor, teos, lehekülje number, internetiaadress, lehe külastamise kuupäev), kust need leidsid. Otstarbekas on leitud ...
Lauselühend Lauselühend on lause aluse ja öeldiseta moodustaja, mille peasõna on tegusõna käändeline vorm. (NB! Tuleta meelde tegusõna käändelised vormid.) Kirjavahemärgid 1. Verbita lauselühend (tegusõna „olema“ pöördeline vorm on ära jäänud) eraldatakse komaga. Poiss sisenes ruumi, lilled käes, ja vaatas ringi. (Verbita lauselühendi peasõna on nimetavas käändes.) 2. Määruselised nud- ja tud-lauselühendid eraldatakse komadega. Seisma jäänud, hakkas ta laulma. (Võrdle: Kui ta oli seisma jäänud, hakkas ta laulma.) Puud laotud, oli poistel aega puhata. (Võrdle: Kui puud olid laotud, oli poistel aega puhata.) 3. Eestäiendilisi nud- ja tud-lauselühendeid komaga ei eraldata. Hirmust hullunud loom tormas metsa poole. (Võrdle: Hirmust hullunud, tormas loom metsa poole.) Koertest ehmatatud loom jäi seisma. (Võrdle: Koertest ehmatatud, jäi loom seisma.) 4. Kesksõna- ja mata-lauselühendid järeltäiendina eraldatak...
IT MATEMAATILISED ALUSED Loogika (TAUNO ÕUNAPUU) 30.01.14 Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest. Loogikat võib pidada ka mõtlemise mudeliks, nimelt arutlemise mudeliks keeles. Loogika esitab väiteid ja arutlusi formaliseeritud kujul, kasutades kuntslikke formaalseid keeli. Selle valdkonnaga tegelevad nii filosoofia kui ka matemaatika. Klassikaline loogika puhul võib eristada kahte formaalset keelt – lausearvutust ja predikaatarvutust. Lausearvutus on klassikalise loogika lihtsaim osa, mis tegeleb lihtlausete vaheliste seoste uurimisega ning mille abil on võimalik välja selgitada, kuidas liitlause tõeväärtus sõltub osalausete tõeväärtustest.Lausearvutust kasutatakse väga paljudes valdkondades, rakendusalad ulatuvad arutluste analüüsist filosoofias liittingimuste konstrueerimiseni programmeerimises. Predikaatarvutus on lausearvutuse laiendus...
1. intelligents 34. brosüür 67. balansseerima 2. taburet 35. potentsiaalne 68. Schopenhauer 3. Kreutzwald 36. ressursid 69. mateeria 4. kaheksateistkümneaastane 37. mehhanism 70. boheemlane 5. karameljas 38. efektne 71. Sisyphos 6. professionaalne 39. Faehlmann 72. saslõkk 7. familiaarne 40. kurioossed 73. portsjon 8. annulleerima 41. mahhinatsioonid 74. sedööver 9. rezissöör 42. palsam 75. bestseller 10. atentaat ...
Kirjavahemärgid Mõisted Rindlause - on liitlause, kus on korduvad lauseliikmed. NB! Aga, kuid, vaid, ent. Lisand - nimisõnaline täiend, on põhisõna ees/järel ,,kui" lisandiga ja olevas käändes. NB! Järellisand omastavas käändes (1 koma) ja järellisand sihitisena (2 koma). Põimlause - liitlause, mis koosneb pealausest ja kõrvallausest. Koondlause - lihtlause, kus on korduvad lauseliikmed v.a öeldis. Koondlause: 1.1) ei saa esineda iseseisvalt 1.2) algab sidesõnaga 1.3) kuulub mõne pealauses esineva sõna juurde Lauselühend 1. des-lauselühend - näitab samaaegset tegevust, mõlemas lausepooles (tohib olla 1 alus). 2. nud;tud-lauselühend (millal?). 3. Verbita lauselühend (käed olid taskus) Kiil - lausega sisuliselt mitte seotud lauseosa, mis annab informatsiooni või lisateavet. Kiiluga on siis tegemist, kui see on põhisõnast er...
Prinditavate õppematerjalide koostamine veebis Juhendi koostas Margit Lindau 1. Puzzlemaker.discoveryeducation.com keskkond Word search Alusta kodulehelt http://puzzlemaker.discoveryeducation.com/WordSearchSetupForm.asp 1 Prinditavate õppematerjalide koostamine veebis Juhendi koostas Margit Lindau Kuidas võõrkeelne tööleht eestikeelseks muuta? Selleks tee veebis koostatud valmis word search aktiivseks (Jälgi, et teed ainult mängu aktiivseks). Tee aktiivsel pinnal parem hiireklõps, vali COPY/KOPEERI Ava tekstitöötlus MS Word, kleebi see lehele: parem hiireklõps, vali PASTE/KLEEBI Saad töölehe vormistada just nii nagu sina seda soovid, lisada ülesandeid, lisada nime ja kuupäeva rea vms. 2 Prind...
Kuidas on elada Marianne Kümnik 12.klass Elulugu • Tõnu Õnnepalu • 13. september 1962. • Tartu Ülikoolis õppis botaanikat ja ökoloogiat. • Vabakutseline ajakirjanik, kirjanik ja tõlkija. • Kirjutanud romaane, luulekogusid, esseesid ja tõlkinud mitmeid teoseid. (http://estonianworld.com) (Wikipedia, tonuonnepalu.wordpress) • On olnud ka õpetaja. • Töötas ajakirja Vikerkaar toimetuses. • 1993. Töötas kirjastuses Tuum ja sama aasta septembris Eesti Vabariigi välisministeeriumis. • 2003. Aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. • Kirjanikunimed Emil Tode ja Anton Nigov. • Elanud ka Pariisis...
Rindlause Rindlauseks nimetatakse liitlauset, mis koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest. Rindlauses asuvad osalaused üldiselt järjestikku ning need on suhteliselt iseseisvad. Rindlauset saame kergesti muuta lihtlauseteks. Nt. Tõnu sõi ja jõi. Tõnu sõi. Tõnu jõi. Et ühendada lauseosi, kasutatakse komastamist, sidesõnu, üldlaiendeid või kirjavahemärke. Ühendavad sidesõnad ja, ning, ega. Nende ette koma ei panda. o Nt. Marju pesi pesu ja laulis. Eile tantsiti ning lauldi kogu öö. Ma ei joo ega suitseta. Eraldav sidesõna või, mille ees koma ei kasutata. o Nt. Kas sa tantsid või laulad? Vastanduvad sidesõnad kuid, aga, ent, vaid, siiski, ometi. Nende ees kasutame alati koma. o Nt. Tõnu armastas Marjut, aga vihkas naabrinaist Jutat. Juta solvus, kui...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
