Kilodzaulide vajadus Säästumarket Toiduaine Toidu nimi 1Kg hind Kogus Summa Liha Sea aba liha 42.90kr 100g 4.29kr Kala Rookimatta 25.22kr 120g 3.02kr räim Piim 2.5% Tere piim 6.90kr 0.5l 3.45kr Juust Hollandi juust 93.20kr 30g 2.79kr Õli Rapsiõli 18.90kr 20g 0.37kr Virtuosso Või Saaremaa või 96.57kr 20g 1.93kr Kartul Vanaema oma - 25g - Sai Kirde sai 17.58 6g 0.10kr Leib Tallinna 20.84 6g 0.12kr peenleib Suhkur ...
Travestia Minna trenni või mitte minna see on küsimus. Mis oleks üllam kaotada kilosid, kõik kilod , mida me aastate jooksul kogunud oleme, või süüa end jälle täis ja uuesti rasvuda, vaev lõpetada ? Süüa, rasvuda - muud midagi, sest nõnda rasvudes tekiks need tuhat haigust, mis rohke saast meie kehale paiskab. See oleks lõpetus, mis juba ammu on ihaldatav: Minna trenni või mitte minna? Jah minna trenni... võibolla lihaseidgi kasvatada? Siin ongi konks. Sest see, mis lihasvalu meil trennis võib tulla kilosid kaotades, kui ükskord jõusaalist õhtul koju saame, see paneb kõhklema, siin peitub põhjus, miks kalorite põletamisel iga on nii pikk: kes taluks üleliigseid kilosid ja rasvu, inimeste kalkust, kõrgi solvamisi, põlatud piinu trennis , ras...
Tartu Katoliku Kool Kristiina Kütt 9.klass GMO Referaat Juhendaja: Katrin Lõhmus · Mis onGMO ? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend, kelle pärilikkuse ainet on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Seda loodus ise ei saa muuta. Eestis on GMO jaotatud kolmeks : · Keskkonnaministeerium vastutab geneetiliselt muundatud ainete oleku eest looduses ja nende müüki laskmise eest. · Põllumajandusministeerium vastutab nende kasutamise lubade eest ( st. väetised, sööda kasutamine jne.) Põllumajandusministeerium vastutab ka lookatsete teostamise eest. · Sotsiaalministeerium vastutab geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise lubade väljastamise eest. · Keskkonna riskid 1. Kui ...
Pdurid Tehnoülevaatusel kontrollitakse autode pidureid rullstendidel millede tööpõhimõte on kõigil ühesugune. Piduristend mõõdab rataste pidurdusjõudusid ja seejärel analüüsib saadud mõõtetulemusi ning võtab iseseisvalt vastu otsuseid arvestades auto kaalu (esitelg, tagatelg ja ka kogu auto kaal). Piduristendi testirullide elektrimootorid asuvad liikuval alusel mis on omakorda ühendatud hoovastiku abil dünamomeetriga. Pärast seda kui elektrimootorid on pannud stendirullid pöörlema, hakkab arvuti kohe andmeid salvestama. Kui auto ratast pidurdatakse siis on elektrimootoril raskem piduristendi rullikuid ringi ajada ja sellega tahab elektrimootor nihkuda. Mootori alus on ühendatud hoova abil dünamomeetriga mis mõõdabki pidurdusjõudu njuutonites (kilod saame siis kui jagame mõõtetulemuse 9,81 ja ega väga palju mööda ka ei pane kui jagame lihtsustamise mõttes 10-ga). Piduristend töötab tavaliselt...
· MA EI TAHA SÜÜA · Austatud kuulajad, · et paremini teile selgitada , millest ma täna räägin, loeksin alustuseks teile ühe teismelise päevamenüü: · Hommikusöök: kaerahelbepuder õunatükkidega ja klaas rasvavaba piima. · Lõunasöök: tatrapuder ja klaas vett · Õhtusöök: suhkruta marjatoormoos ja tükk leiba. · Selline toitumine on iseloomulik vaid inimesele, kes kannatab toitumishäirete all. Seda tihti surmavat haigust iseloomustab kõige paremini niinimetatud kehataju häire, mille tõttu on haigel hirm paksuks minna ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid,ühesõnaga EI TAHA SÜÜA. Iga aasta sureb vähemalt 50 000 inimest söömishäire tagajärjel. · Toitumishäired on juba tõsine probleem ka Eestis, üha enam toitumishälvete all kannatavaid noori eriti teismelisi tüdrukuid pöördub spetsialistide poole, et leida probleemile lahendus. · Tavaliselt on toitumishäirete tekkimispõhjused vai...
Tervislik toitumine ja eluviis Alusta päeva hommikueinega. See täidab Sinu pika öö jooksul tühjaks kulunud „paagi“ uue energiaga. Hommikune söömine aitab Sul ka koolis paremini toime tulla. Hommikueineks sobivad pudrud, teraviljahelbed piima või mahlaga, täisteraleib juustu-vorsti vm kattega. Võimalusi on palju, peaasi, et Sa kooli tühja kõhuga ei lähe! Liigu! See on lihtne. Kõnni, sõida jalgrattaga, sörgi – koos sõpradega võib see saada mõnusaks ajaviiteks! Püüa teha aktiivseid 10-minutilisi pause ka kodus õppimise, lugemise ja televiisori vaatamise vahele. Püüa liikuda vähemalt 30 minutit iga päev! Pinguta higistamiseni! Energiline pingutus, mille puhul tekib hingeldus ja higistamine, aitab sinu südamel paremini töötada, lisab energiat, aitab parandada Sinu väljanägemist ja tunda e...
Toit on tervise alus 1. Tervislikud toidud ( köögiviljad, vitamiinid, vesi) 2. Söögikorrad ja harjumused ( hommikusöök.. jne) 4. dieet ja ülekaalulisus (3. koolitoit rämpstoit) Söömine on meie jaoks igapäevane tegevus, millele me teadlikult ei mõtlegi. Juba väiksena on selgeks tehtud tervisliku toidu tähtsus, kellele rohkem, kellele vähem ja just nende teadmistega kujundamegi oma arusaamise seoses tervisliku toitumisega. Tervisliku toidu alla ei käi ainult köögiviljad nagu arvavad väga paljud meist, kes tahavad saledat joont hoida. Inimene vajab erinevaid toiduaineid, et iga elund saaks normaalselt töötada. Mida tuleks kõige rohkem süüa ja mida kõige vähem on väga hästi ära toodud toidupüramiidis. Palju peaks tarvitama teravilja- ja piimatooteid. Paljud ei joo näiteks piima, selle asemel võib juua teisi piimatooteid nagu pett või jogurt. Meile on seda vaja sest see sisaldab kal...
Trenn ja söök Toidus peaks süsivesikuid olema 55-60%, proteiine 10-15%, rasva mitte rohkem kui 30%. Peale selle peaks eine sisaldama organismile vajalikke vitamiine, kiud- ja mineraalaineid. Kasulik on süüa 5-6 korda päevas. Päevase energiahulga peaks jagama: hommikusöök 25%, oode 10%, lõunasöök 30%, oode 10%, õhtusöök 25%. Hommikune treening ei tohiks olla liiga raske ega kesta pikalt, sest trenni eesmärk ei ole organismi nõrgendada ja n-ö tühjaks tõmmata, vaid üleliigseid rasvu põletada. Hommikuse treeningu sobiv kestus on 20-60 minutit. Intensiivse treeningu puhul piisab 20 minutist. Enne varahommikust treeningut on soovitav juua üks või kaks klaasi vett või veega lahjendatud mahla, ka gaasita mineraalvesi on hea. Kui lõuna on olnud väga kerge, on oht, et tunned end treeningus nõrga ja väsinuna. Kui nii, siis tuleks umbes pool tundi enne treeningut süüa üks banaan, energiabatoon või juua mahla, ...
Kibe tõde või ilus vale? On inimesi , kes alati ütlevad otse tõe välja ilustamata, mis võib väga haiget teha. Teised aga juskui kardaksid tõde kuulda ja seda ka välja öelda. Ausus on kiiduväärt voorus, kuid mina arvan, et kõik vahel valetavad või ilustavad tõde. Ma tean mõnda inimest, kes on väga otsekohene. See on just eriti hea tunne, kui keegi midagi otse välja ütleb ja võibolla ma isegi natukene pelgan selliseid inimesi. Niisuguseid inimesi pole just minu ringkonnas palju, kes on väga otsekohesed ja ausad, kuid mõni kogemus ikka on. Ma usun, et iga inimene ilustab tõde mingil määral ja arvan, et ka valetamine on mõnes mõttes voorus. Näiteks siis, kui ei taha tõesti kellegile haiget teha. Ükskord küsis üks tüdruk minult, et kas ta soeng on ära vajunud, rääkis veel, et ta on just juuksuri juurest tulnud ja ma tõesti ei tahtnud ta tuju rikkuda, nii et ma valetasin või siis ilusatsin tõde. Üt...
RASEDUSE MÕJU NAISE ORGANISMILE . Rasedus ehk gestatsioon on naise füsioloogiline seisund eostuse ja sünnituse vahel. Keskmiselt kestab rasedus 40 nädalat. Rasedusele võivad viidata teatud sümptomid: näiteks menstruatsiooni ärajäämine, väsimus, unisus, iiveldus, oksendamine, rindade hellus, pingetunne ja kerge valulikkus kõhus, sagenenud urineerimine. Rasedusega kaasnevad suured muutused tulevase ema elus. Üks varasematest ning imetlusväärsematest muutustest toimub rindadega. Alates 16. Nädalast tumenevad rinnanibudja neid ümbritsevad pigmenteerunud nibuväljad märgatavalt. Rinnanibud suurenevad ja nende ümbruses asuvad tillukesed näärmed Montgomery kühmud laienevad, meenutades kananahka. Loomulikult teab enamik naisi, et raseduse ajal kasvab kõht ja surenevad rinnad, vaid on ka teised muutused: Naiste toiduenergiavajadus suureneb raseduse (+ 300 kcal) ja rinnaga toitmise ajal (+500650 kcal). Rasedusaegne kaalutõus või...
Kadrioru Saksa Gümnaasium SOOME TOIDUD Tallinn Soome toitude hulgas leiame rohkesti meilegi levinud toite, iidsetest aegadest alates rakendatud toiduvalmistamisviise ja omaseid toiduaineid - rukkijahu, pohlad jm. Soomlased tarvitavad toiduks rohkem kala kui meie, sest oma tuhande järve tõttu on nad mageveekaladega paremini varustatud. Toitude valmistamises ja lauale andmises on soomlased praktilised ja lihtsad, kuid äärmiselt puhta ja kauni joonega. Toiduaineid segatakse omavahel vähe, toiduainete maitset ning toiteväärtust säilitatakse otstarbekate töövõtete ja vahendite abil. Tunda on rootsi mõju: kuivikleivad, rikkaliku kattega võileivad ja leelises leotatud kalad on sealt pärit. Toitude maitsestamine on tagasihoidlik, peamiseks maitseaineks on till, peterselli- ja sibulapealsed, sageli köömned. Küüslauku lisatakse haruharva, sinepit veidi rohkem. Saiade ja kookide retsepte on soomlastel rikkalikult. Eelista...
1.SISUKORD SISUKORD 2. SISSEJUHATUS Teema on valitud pisut ka isiklikel põhjustel, kuid eelkõige huvi pärast inimeste toitumisharjumuste vastu ning selleks, et näha, milliseid võimalusi pakutakse. Samuti on teema valik tehtud seetõttu, et ajakirjanduses pidevalt üritatakse meid panna vältima mingisuguseid teatud toiduaineid, pidevalt tehakse kuskil uuringuid selle kohta, kuidas üks või teine toiduaine võib jäädavalt meie tervist kahjustada. Minu hüpoteesiks on see, et kõiki toiduaineid võib tarbida, kuid teatavas koguses ning et end piirates, muutub inimene pigem stressialtiks ja/või kurjaks. Tervislikust toitumisest räägitakse tänasel päeval palju. Niisamuti vaieldakse ja leitakse pidevalt uut tõestusmaterjali erinevate ´´kõige õigemate´´ toitumisharjumuste kohta. Selle töö eesmärgiks on objektiivselt vaadelda erinevaid võimalusi ja leida kuldne kesktee, seejuures vältides äärmuslikke dieete. Töö meetoditeks on eelkõige kirjand...
RASEDUSJÄRGNE TREENING Kui ilus rasedusaeg möödas on ja veelgi imelisem aeg koos oma vastsündinuga käes on, siis ilmselt paljud on kimpus oma uue kehaga. Tahetakse muuta end siit-sealt kõhnemaks või taastada raseduseelne vorm. Inimesed, kellel ei ole lapsi, ei pruugi mõista, kui keeruline võib olla taas elurütmiga harjumine ning sinna sisse veel trennimise mahutamine. Arvatakse, et on väga kerge ning et aja jooksul taastub loomulikul teel varasem keha. Vähestel õnnelikel säärane algsesse vormi saamine toimibki ent enamus peaksid ilmselt veidi vaeva nägema. Muutused värske ema kehas ning abinõud. Raseduse ajal suureneb koos beebi kasvamisega ka emakas märkimisväärselt ja pärast sünnitust muutub emakas jälle väiksemaks, kuid mitte päris nii väikseks kui see oli enne rasedust. Peale sünnitust kaalub emakas sama palju, kui see kaalus umbes 16. rasedusnädalal. Emaka kokkutõmmetele aitab kõige parem...
Tallinna 37. Keskkool 12.klass Getter Voolaid Jooga Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Mis see jooga siis õieti on? 4 Jooga liigid 5 Kokkuvõte 9 Pildid 10 Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Minu referaat toob hea ülevaate joogast, selle kasulikkusest ja erinevatest liikidest. Olen kasutanud internetis ning ka raamatutest kättesaadavat materjali. Referaat on koostatud kehalise tunni raames. Mis see jooga siis õieti on? Jooga on india traditsioonilise maailmakäsitlus põhim...
KOOL Referaat Toitumishäired Tartu 2010 Sisukord Sisu Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sisu......................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Kes võivad haigestuda?.......................................................................................................... 4 Kuidas haigestutakse?............................................................................................................ 4 Mis võib olla tõukeks?............................................................................................................. 5 Millised võivad olla inimeste mõtted kes kan...
Nooruse allika iidne saladus (II raamat) Taassünni Pärl Peter Kelder 6. peatükk Toiduainete omavaheline sobivus ja õige dieet. Doktor Stanley S. Bass Arutlustes tervisest, pikaealisusest ja viiest rituaalsest toimingust, annab polkovnik Bredford mõned soovitused, mis puudutavad dieeti ja toitumist ning toidu olulist rolli inimese elus üldiselt. Bredfordi sõnul aitab õige dieet kaasa füüsilise seisundi paranemise sümptomite ilmnemisele. Vaadakem siis tema dieedialaseid soovitusi. Järeleproovitud aja jooksul veendus polkovnik, et hea tervise saladus peitub lihtsas toidus. Ta kirjutab, et Tiibeti laamad tegid rasket füüsilist tööd ning toitusid peamiselt omaenda kasvatatud viljadest järgisid enamasti taimset dieeti, lisanditena muna, või ja juust. Seejuures, ühe toiduko...
Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Toitumishäired Referaat Meiliin Soome 7a Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Toitumishäired lk 4 3. Haigestumine toitumishäiretesse lk 5 4. Kehakaalu vähendamine lk 6 5. Mehhanism lk 7 6. Psüühika muutused lk 8 7. Anoreksia lk 9-11 8. Buliimia lk 12-13 9. Kokkuvõte lk 14 10. Kasutatud kirjandus lk 15 Sissejuhatus Maailmas on 300 miljonit ülekaalulist inimest ja viimased uuringud Euroopas näitavad, et ka Euroopas on see muutunud probleemiks. Samal ajal, kui osad inimesed võitlevad ülekaaluga, tuleb teistel tegeleda toitumishäiretega. Kogu maailmas kasutatakse...
Tasakaalustatud HOIA TERVIST toitumine Toitumissoovitused ülekaalu, kõrge vererõhu ja vere suure kolesteroolisisalduse korral Koostas Evelyn Aaviksoo Koostamise aluseks oli Eesti toitumis- ja toidusoovitused; koostajad Sirje Vaask, Tiiu Liebert, Mai Maser, Kaie Pappel, Tagli Pitsi, Merileid Saava, Eve Sooba, Tiiu Vihalemm, Inga Villa; Tervise Arengu Instituut ja Eesti Toitumis- teaduste Selts; 2006. Koostamist nõustasid Anu Hedman, Eve Sooba, Tiia Ainla, Katrin Martin- son, Ruth Kalda ja Pille Ööpik Kujundus ja küljendus: Egle Raadik Fotod: Dreamstime Trükk: OÜ Print Best Väljaandmist on finantseerinud Eesti Haigekassa. Tasuta jagamiseks. ISBN 978-9985-9855-7-1 © OÜ Lege Artis 2008 Vajadusel saate lisainfot ja nõu oma perearstilt ja pereõelt või helistades perearsti nõuandetelefonile 1220. tervisLiKud toitumisharJumused Tasakaalustatud toitumise...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Egne Juudas, Merelle Paart, Kätrin Pärn KÕRGVERERÕHKTÕBE PÕDEVA HAIGE ÕENDUS Iseseisev töö Õppejõud: Marit Kiljako Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2018 SISUKORD 1. SITUATSIOONI KIRJELDUS .............................................................................................. 2 2. SEISUNDI HINDAMINE ...................................................................................................... 4 3. ÕENDUSPLAAN ................................................................................................................. 11 3.1 Puudulik perifeerne verevarustus ................................................................................... 11 3.2 Aktiivsuse talumatus.........................
VIIMSI KESKKOOL TERVISLIK TOITUMINE Referaat Töö koostaja: Paula Luks Juhendaja: Marika Seppor Viimsi 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................2 SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. TERVISLIK TOITUMINE............................................................................4 1.1. Toidupüramiid........................................................................................4 1.2. Toiduring...............................................................................................5 1.3. Toitained...............................................................................................5 1.3.1. Süsivesikud..........................................................................................5 1.3.2. Valgud......
TERVISLIK TOITUMINE Referaat Lauréne Männik Pärnu Hansagümnaasium 11.c 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TERVISLIK TOITUMINE 1.1. Toidupüramiid 1.2. Toiduring 1.3. Toitained 1.3.1. Süsivesikud 1.3.2. Valgud 1.3.3. Rasvad 1.3.4. Vitamiinid 1.4. Suhkur 1.5. Kehamassiindeks 2. TUNTUIMAD DIEEDID 3. TERVISLIK ELUVIIS 3.1. Suitsetamine 3.1.1. Passiivne suitsetamine KOKKUVÕTE Kasutatud kirjandus Lisad SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies süüakse ära lugematutes kogustes kiir- ja rämpstoitu. Maailmas on üle 300 miljoni rasvunud inimese ja s...
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
