PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Kristel Rääk XI AH KILEKOTID JA KESKKOND Referaat Juhendaja: Signe Traumann Pärnu 2015 SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Kilekottide kahjulikkus...........................................................................................................4 1.1. Mõju loomadele...............................................................................................................4 1.2. Kilekottide kasutamine Eestis..........................................................................................5 2. Kilekottide taaskasutus......................
Kilekotid on loodusele ohtlikud Viimaste aastate jooksul on palju vaidlusi kilekotide ohtlikuse üle. Tootjate pool väidab, et kilekott pole ohtlik, kuid loodusekaitsjad väidavad vastupidist. Ma arvan, et paljud inimesed ei teagi milline oht peitub kilekotis. Ka mina ise polnud varem sellest huvitatud, kuid viimasel ajal, kui probleem on juba nii laiahaardeliseks muutunud, olen vähendanud kilekottide kasutamist. Soovitan ka kõigil teil seda teha. Kas teie ise teate, mis meid tulevikus ootab, kui me jätkame kilekottide massilist kasutamist? Plastikkott on valmistatud materjalist, mis laguneb peaaegu 1000 aastat. See tähendab, et tulevikus ootab meid kilekottide prügilad ja reostatud ümbruskond. Kas teile meeldib selline mõte? Kui teil endal on ükskõik, siis võiksite vähemalt oma järglastest mõelda. Kuid kilekotid pole ohtlikud mitte ainult inimestele, vaid ka loomadele, nii maapinnal kui ka...
Tallinna teeninduskool Biojäätmete käitlemine Eestis Iseseisev töö Liisi Iling T11K 2009 Sisukord Biolagunevate jäätmete kogumine ja komposteerimine. · Korraldatud jäätmeveo piirkondades tuleb biolagunevaid jäätmeid ehk toidujäätmeid koguda eraldi konteinerisse elamutes, kus on vähemalt 10 korterit. · Biolagunevad jäätmed tuleb pakendada biolagunevasse või läbipaistvasse kotti. Kindlasti ei tohi kasutada musta või läbipaistmatut kilekotti. · Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna: Liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade koorimisjäägid, leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted, juustud, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed. Majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid, teepakid. Toataimed ja lõikelilled....
Kooli nimi Sinu nimi Biojäätmete käitlemine Eestis Referaat Linn 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Biojäätmed.................................................................................................................................. 3 Biojäätmete eraldamine...............................................................................................................3 Biojäätmete konteinerid ja pakendid...........................................................................................4 Biojäätmete konteinerite kasutamine...................................................................................... 5 Konteinerite arv ja suurus, tühjendamise sagedus.................................................................. 5 100% biolagunev kile...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Kristina Mazova Kilekottide maksustamine Eestis Uurimistöö Juhendaja: Jelena Rõbakova Tallinn 2017 Deklareerin, et olen koostanud töö iseseisvalt ja olen viidanud kõikidele töö koostamisel kasutatud teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele, ning ei ole esitanud sama tööd varasemalt ainepunktide saamiseks. Töö pikkuseks on 3800 sõna sissejuhatusest kuni kokkuvõtte lõpuni. Kristina Mazova ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 155485TAAB Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Juhendaja: Elena Rõbakova Töö vastab kehtivatele nõuetele ................................................... (allkiri, kuupäev) ...
Liigne tarbimine See ühiskond, kus me elame, võib nimetada tarbimisühiskonnaks. Päev päevalt tarbivad inimesed rohkem ning see kahjustab nii meid ennast, kui ka meie planeeti, kus elame. Eestlane on hakanud tarbima liiga palju peae iseseisvumist, sest vanasti ei olnud nii suurt valikut ja asjad ei olnud kätte saadavad. Kuid Eesti pole ainuke, kes liigselt tarbib. Skandinaavia poolsaar ja Euroopa, Aasia, Ameerika ja ülejaäänud maailm on juba tarbinud rohkem ja kauem kui meie. Kõige halvemaks tagajärjeks on planeedi reostamine. Kogu see pakend, mis on tarbitavate kaupade ümber, näiteks kohukeste paber kohukeste ümber, kilekotid poest ja nii edasi, visatakse loodusesse. Looduses ei lagune plastmass, kilekotid ning Lisaks planeedi reostamisele on ka inimestel liigsest tarbimisest šoppamis hullused. Kuna raha raisatakse poodides riiete, tehnika, reisimiste, aksessuaaride peale ära, siis inimesed muut...
Tallinna Teeninduskool Referaat Biojäätmed ja nende käitlemine Eestis 011K Mary-Liis Poom Juhendaja:Ülle Toots Sisukord · Biolagunevate jäätmete kogumine ja komposteerimine lk.3 · Jäätmekäitlus lk4 · Ohtlikud jäätmed ja prügivedu lk5 · Jäätmete põletamine ja Radioaktiivsed jäätmed ja ained lk 6 · Eesti on tegelikult puhas Riik lk7 Biolagunevate jäätmete kogumine ja komposteerimine Korraldatud jäätmeveo piir kondades tuleb biolagunevaid jäätmeid ehk toidujäätmeid koguda eraldi kontein erisse elamutes, kus on vähemalt 10 korterit. Biolagunevad jäätmed tuleb pakendada biolagunevasse või läbipaistvasse kotti. Kindlasti ei tohi kasuta...
Minu kaks mina – luksuse nautleja ja tark tarbija Tänapäeval on maailmas õhus suur küsimus. Kas inimesed armastavad pigem luksust või on nad targad tarbijad? Mina, kes ma olen üsnagi suur luksuse nautleja ei pane tavaliselt isegi tähele mida võivad mu ostetud toodete või esemete pakid sisaldada. Kuid kui mul on võimalus valida kas tavalise kilekoti, paberkoti või loodust mitte saastava kilekoti vahel, siis kindlasti valin ma viimased kaks nimetatutest. Seda just sellepärast, et olen palju kuulnud, mis kahju tekitavad mitte lagunevad kilekotid nii loodusele, inimestele kui ka loomadele. Kilekotte tehakse naftatootmise kõrvalproduktina rafineerimise jääkidest. Kilekottidele kulub 4% kogu maailma naftast. Suurim energiakulu kilekoti juures on elektrienergia, mis kulub tootmisprotsessi käigus. Kilekottide valmistamiseks on vaja naftat kuumutada ligi 400°C juures, et eraldada erinevad komponendid. Kui esitada küsimus, et kui...
Tarbimise analüüs Jälgisin oma tarbimist ühe päeva vältel (22.09.2012). Analüüsi eesmärgiks oli teada saada, kui palju ja mida ühe päeva jooksul kasutan ning, et hiljem teha tarbimisharjumustest kokkuvõte, kas saaksin teha muutusi, et säästa rohkem loodusvarasid ning tekitada vähem jäätmeid. Mida kasutasin ? Kuidas, mis otstarbel ja kui palju kasutasin ? Vesi - Pesin hambaid kaks korda, mõlemal korral kulus kaks klaasi vett - Wc-d kasutasin 4 korda ( iga veetõmme kulutab 8 l vett), igakord kulus vett ka kätepesule - Tass teed ...
PUHAS EESTIMAA Milline võiks välja näha puhas Eestimaa ? Kohekindlasti peaks puhas Eesti olema ilma prügita . Selleks et kodumaa metsaaluseid , linna , maantee ääri ja karjamaid näha ilma maas lebavate jäätise pakenditeta , krõpsupakkideta , kilekottidega ja taaraga jms...see algab juba igast inimesest ise . Selleks et prügi viia või panna selleks ette määratud kohta ei ole ju tegelikult raske . See võib küll tunduda tüütuna või ajaraiskamisena , kuid kui see juba elurütmiks muutub , siis on see imelihtne . Prügiga saab ju tegelikkuses teha mitmeid erinevaid asju näiteks ; mõnedest plastmass pudelitest saab teha rahakassasi , kommipaberitest saab punuda poekotti , sama saab ka teha piimapakkenditest , kohvipakkenditest ja muudest tugevast kilepakkenditest . Paljud inimesed viskavad prügi maapinnale täiesti mõtlematult , samas aga kinnitavad endale et kindlasti on see juba 1 aasta pärast kõdunenud . Kuid kas see on ka nii ? Jah , kuid o...
Minu elu polümeeridega Polümeerideks nimetatakse kõrgmolekulaarseid ühendeid, mille ahelas on üle saja elementaarlüli ning molaarmass jääb vahemikku 2 000 - 2 000 000 g/mol. Polümeerid koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest moodustunud ahelatest. Nende elementaarlülid võivad sisaldada ka kõiki muid elemente ja ühendeid. Päritolu järgi jagunevad polümeerid biopolümeerideks, tehispolümeerideks ja sünteetilisteks polümeerideks. Biopolümeerid on polümeerid, mis on tekkinud looduslikult, näiteks luud ja juuksed. Tähtsaimad looduslikud polümeerid on nukleiinhapped (nt RNA), valgud, polüsahhariidid (nt tselluloos, tärklis) ja polüpreenid (nt kautšuk). Need polümeerid on kõige olulisemad meie elus kuna nendeta poleks võimalik inimeste elu. Tehispolümeerid saadakse looduslikest polümeeridest keemilise töötlemise teel (nt tsellofaan). Sünteetilised polümeerid on aga inimeste enda loodud. Nende hulka kuuluvad k...
Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed (TKM) 1. Toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja esemed ei tohi põhjustada toidu saastumist, halvendada selle omadusi ega ohustada inimese tervist ning peavad vastama toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatud nõuetele. 2. Hõlmavad endas kõiki materjale ja esemeid, mis on mõeldud toiduga kokkupuutumiseks: Mis juba puutuvad toiduga kokku ja on selleks ette nähtud; Mille puhul võib eeldada, et need puutuvad toiduga kokku; Või eraldavad toitu oma koostisosi. Sisuliselt on TKM mistahes toiduga vahetusse kontakti minev/olev materjal ja ese. 3. TKM on näiteks kõik toidu vahetud pakkematerjalid: Söögiriistad, Nõud (sh ühekordsed nõud) Töötlemisseadmed, Vahetud säilitamisanumad, Lõikelauad jne. 4. TKM liigitatakse ka inimtarbimiseks mõeldud veega kokkupuutuvad ...
ÄRA TAPA LOODUST Kutsun üles kõiki selle planeedi elanikke tarbima vähem asju ja tooteid, mis tekitavad prügi. Me hävitame reostusega maailma. Varsti lihtsalt upume prügihunnikutesse ja meie maavarad saavad laristamise tõttu otsa. Näiteks kilekottide ostmine iga kord, kui poes käime, on mõttetu. Kilekoti asemel on praktilisem osta korduvkasutatav riidest kott, mis ei purune kergesti. Kilekotid on igal aastal ligi miljon elusolendi piinarikast surma põhjustanud ning nende tõttu on hukkunud ka tuhandeid inimesi. Eestlased soetavad aastas ligi 700 miljonit kilekotti, millest korduvkasutatakse vaid väheseid. Läbipaistvate kotikestega vähendame ka naftavarusid, mida ei ole lõpmatuseni saada. See oli vaid üks näide meie planeedi hävitamisest. Võib-olla inimesed lihtsalt ei tea, kuidas nad tegelikult reostavad maailma. Seega kutsun kõiki üles elama ökoloogilisemalt. Sellega säästate raha ning aitate loodust. Inimesed ise hävitavad enna...
Jäätmed Me kõik puutume iga päev kokku prügiga oleme ise prügi tekitajad. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja loodussõbralikuna, peaksime tekkinud jäätmed võimalikult keskkonnasõbralikult koguma ja käitlema. · Rahvastiku arvu suurenemine toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale, sest tarbimise ja tootmise kasvuga tekitatakse paratamatult rohkem jäätmeid. Üha enam kasutatakse materjale (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine vältab aastasadu. Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi ümber ei töötle, nii ladestatakse aina rohkem jäätmeid prügilatesse ning aina rohkem ressursse visatakse lihtsalt minema. Jäätmed satuvad ka maailmamerre - igal aastal juhitakse ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti. Teadlased on väitnud, et pinnas prügimägede all on lootusetult saastunud. Olmeprügist leostub välja kahjulik...
1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Kontrollin pulsi olemas olu. Avan ülemised hingamisteed:painutan pea kuklasse, tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks. Kontrollin,et suus poleks võõrkehi. Kutsun kiirabi. Kui ei hakka hingama ja pulss puudub alustab kaduse südamemassaažiga. Ootan kiirabi tulekut. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Infrakti. Kui mees seisab, panen istuma või poolistuvasse asendisse, ei lase tal kõndida. Keeratan pea halvatud küljele Vabastadan hingamisteed ja eemaldan pigistavad esemed(nööbid lahti) Kutsun kiirabi. Kontrollin elulisi näitajaid. Ootan kiirabi tulekut. 3. Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! H...
Ökoloogilised globaalprobleemid Prügi Prügi Inimtegevuse üheks kaasnähtuseks on prügi teke. Prügi ehk jäätmed (ainsuses jääde) on inimtegevuses moodustunud materjalid või esemed, mida nende omanik on kõrvaldanud, kavatseb kõrvaldada või on kohustatud kõrvaldama kasutusest. Jäätmed tekivad toote elukaare kogu ulatuses alustades tooraine hankimisest ja lõpetades toote kasutamise lõpetamisega. Jäätmed võivad osutuda mingis teises kohas kasulikeks, näiteks orgaanilisi olmejäätmeid saab edukalt kasutada kompostimisel aga on ka jäätmeid, mille lagunemine võtab palju aega ja mis saastavad keskkonda ja muutuvad ohtlikuks ümbritsevale loodusele. Probleemid Tarbimise ja tootmise suurenemisega tekivad ka jäätmeprobleemid . Üha enam on kasutusel materjale, mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Koos rahvastiku arvu kasvuga suureneb ka jäätmetehulk, millest enamust ei tö...
1. Küllastumata süsivesinik-süsivesinik, kus süsiniku aatom on sp² valents olekus.See tähendab, et süsinikul on 3 ühtlustunud energiaga orbitaali. Alkeen- süsinikevahelise kaksiksidemega ühendeid nim alkeenideks Alküün-süsinikevahelise kolmiksidemega ühendeid nim alküünideks Kaksikside--side +-side Kolmikside- -side +kaks -sidet 2. Isomeeria-ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite-isomeeride olemasolu · Ahelisomeeria-tingitud süsinikuahela erinevast hargnemisest · Asendiisomeeria-tingitud mitmiksideme erinevast paiknemisest · Geomeetriline isomeeria- tingitud sarnaste rühmade erinevast, paiknemisest kahelpool kaksiksideme tasapinda 3. Polümerisatsioon on molekulide omavaheline liitumine pikkadeks ahelateks. Polümerisatsiooni aste näitab elementaarlülide arvu. Polümeer on ühend, mille mole...
IV kodutöö. Tarbeplastid 1. Polüeteen ehk polüetüleen on kõige laialdasemalt kasutuselolev plast ning eteeni polümeer, mida toodetakse aastas ligi 80 miljonit tonni. Suur osa sellest on seotud erinevate pakendite tootmisega (näiteks kilekotid). Seda saadakse eteeni (C2H4 ehk CH2=CH2) molekulide polümerisatsioonil. Kui eteenis lõhkuda kaksiksidemed üksiksidemeteks, tekivad pikad polümeerid: -CH2-CH2-CH2-CH2- mille tähistamiseks on kõige mugavam kasutada valemit (CH2)n. Polüeteeni on klassifitseeritud mitmetesse erinevatesse kategooriatesse, peamiselt tiheduse ja hargnemise järgi. 2. Polüvinüülkloriid (sageli lühendatultPVC) on laialdaselt kasutatav termoplastiline polümeer. See on keemiatööstustele üks kõige kasumlikum toode.Toodetust kasutatakse maailmas üle 50% ehitustel.Ehitusmaterjalina on PVC odav, vastupidav ning lihtne kasutada.Viimaste aastatega on PVC hakanud ...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Prügi ja jäätmed Referaat Õpilane: Virko Mägi E-06A Pärnu 2008 Kuidas sorteerida prügi? Prügi võib jagada mitmeti. Oleneb sellest, kuidas kohalik(ud) prügifirma(d) sorteeritud prügi vastu võtavad. Prügi sorteerimine oleneb ka sellest, millised võimalused on sorteerijal (näiteks, kas on võimalik orgaanilist prügi kompostida). Järgnev on üldlevinum prügi sorteerimise skeem: PRÜGI PABER PLASTIK METALL KLAAS ORGAANIKA OHTLIK PRÜGI OLME Lisaks eelnevale võib veel sorteerida eraldi vanad tekstiilid, tetrapakendid, puhtad kilekotid ... Kuidas saada aru, et tegemist on mingit kindlat liiki prügiga? Järgnevalt on käsitletud eeltoodud prügiliike eraldi vastavalt nende omadustele. Pab...
Kui ma oleksin Poseidon Nimi Kui ma oleksin Poseidon, muudaksin ma siin maailmas paljusid asju, mis puudutavad merd. Neid ümberkorraldusi teeksin tänu inimeste põhjustatud probleemidele. Nad on toiminud valesti, enne tekitanud probleemi ning nüüd üritavad tagajärgi likvideerida. Kuid ma arvan, et nad ei saa ise sellega hakkama, seega ulatan neile oma abistava käe. Alustada tuleks ujuvate prügimägede likvideerimisega. Need põhjustavad loomadele, kelle koduks on meri, suuri probleeme. Paljud arvavad, et meres hõljuvad kilekotid ja muu prügi on toit, aga tegelikult see nii ei ole. Nemad kahjuks seda ei tea, ning seda prahti süües võivad nad lämbuda. Kõige suurem jäätmetest moodustunud saar, mida olen märganud, asub Vaikses ookeanis Hawaii saarestiku ligidal. Kõige targem tegu oleks mul luua loom, kes lagundab prügi ning töötleb selle ümber lo...
Jäätmete hulga kasv Milles probleem? · Palju inimesi, palju jäätmeid · Kasutatakse rohkem elektroonikat · Elektroonikaseadmete jäätmete hulk kahekordistub 12 aastaga Prügilad · Peamine jäätmetest vabanemise viis · Reostavad õhku, pinnast, vett · Toodavad metaani Jäätmete põletamine · Eelised: Vähendada mahtu 90% Vähendada kaalu 60-70% · Ohustab tervist Ringlussevõtt · Vähendab Jäätmete hulka Energia hulka · Aitab piirata reostust Loodusressursside tarbimist Mida teeb Euroopa Liit? · Mõjutab meid kasutades Ökomärgistusi Ohtlike ainete asendamist Toodete ökokujundust Kampaaniaid Regulatsiooni ja maksustamist Mida saad teha sina? · Sorteeri prügi · Kasuta asju korduvalt · Kasuta plastikkotte, mitte kilekotte · Rikkiläinud asjad vii parandusse Prügi mõju loomadele · Loomad võivad süüa toidu järele lõhnava kilekoti...
Orgaaniline keemia on süsiniku ühendite keemia. Orgaaniliste ainete omadused: sageli suure molekulmassiga, kuumutamisel lagunevad, reaktsioonid sageli aeglased, ainete omadused sõltuvad aatomite järjestusest molekulis. Orgaanilised ained jaotatakse: 1)Mitte tsükliline Ahel on sirge ch3 ch2 ch2 ch3 Ahel on hargnenud ch 3 ch / ch3 ch3 2) tsükliline ch 2 ruuduna Valents näitab mitu keemilist sidet võib antud aatomil olla. Süsinik on nelja valentne. Hapnik on kolmevalentne Lämmastik on kolmevalentne Vesinik on ühevalentne Lihtsustatud struktuur valem: ch3 ch2 ch2 ch3 Molekul valem C4H10 Alkaanid on orgaanilised ained, kus süsinik aatomite vahel on üksiksidemed. Alkaanidel on nimetuses lõppliide aan. 1 meta 2 eta 3 propa 4 buta 5 penta Alkaanide esindajad Metaan CH4 - Soogaas, maagaas, kaevandusgaas Kasutatakse majapidamis gaasina Nafta on süsivesinike segu. Naftast toodetakse: bensiini, petrooliumi, kütteõli, diislit ...
Anti Samsonov, Mihkel Treufeldt, Robin Mõttus, Otto Abel Tarbimine Üllatus? Meie üllatuseks on see, et peamine tootmismaa on Eesti Kõige kaugem – USA ja Prantsusmaa Kodust pärit toidu osakaal on suur Kaugelt pärit tooted. Miks? Parem maitse (Norra lõhe) Harjumus antud toodet tarbida Eestis ei toodeta sellist toodet Juhuslikult sattus ostukorvi Ostueelistus Põhjuseks, miks antud toode valiti on peamiselt hind Siis maitse Ja jälle sattus juhuslikult korvi Keskkonnasõbralikud tooted • Kodused tooted ja mõned ka poest Keskkonnasõbraliku 45% d 55% Tavalised Pakendid Pakendatud kaupa oli 55% 12% 20% Kilekotid 20% Klaastaara Plasttaara Plastikpakend 48% ...
JÄÄTMEPROBLEEMID Anna-Maria Belousova 12. kl Sisukord Üldine kirjeldus Probleemi põhjused Probleemi tagajärjed Pobleemi vältimise võimalused Jäätmed ja Eesti Probleemi kirjeldus * Jäätmed seaduses sätestatud kategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. *Maailmas suureneb rahvastiku arv - surve ümbritsevale keskkonnale. *Mida rohkem inimesi tarbib,seda rohkem tahetakse et toodetaks. *Rahvastiku kasvuga tõuseb jäätmete hulk, kuid neid jäätmeid keegi ei kogu ega töötle. *Jäätmeprobleemid on olemas ka vaesemates riikides, kuigi arengumaades piirdutakse tagasihoidlikuma tarbimisega. Probleemi põhjused Rahvastiku arvu suurenemine Tarbimise ja tootmise suurenemine Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine ...
JÄÄTMED KUI ÜLEMAAILMNE KESKKONNAPROBLEEM JÄÄTMED ● Ülejäänu, mis on otseseks ülesandeks kõlbmatu, kuid toormeks kõlblik ● Liigitatakse: – Biolagunevad jäätmed – Ohtlikud jäätmed – Taaskasutatavad jäätmed MIKS SEE PROBLEEM ON? ● Koos rahvastiku kasvuga suureneb nii olme- kui ka tööstusjäätmete hulk ● Üha enam on kasutusel materjale (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu PROBLEEMI TAGAJÄRJED ● Palju suuri prügimägesid ● Pinnas, vesi ja õhk saastuvad ● Põhjustab kliimamuutusi ● Mõjutab otseselt paljusid ökosüsteeme ja liike PROBLEEMI LAHENDUS ● Populariseerida jäätmete taaskasutust ● Ladustada tekkinud jäätmed võimalikult otstarbekalt ning keskkonnale ohutult ● Prügimägedel eralduvaid gaase kasutada kütteks ● Rohkem tutvustada probleemi inimestele ● Arendada üha uusi viise jäätmete ...
Linnastumise keskkonnamõjud Joogivee puudus arengumaades Tänapäeval kasutatakse põllumaa niisutuseks 70%, tööstuse tarbeks 20% ja olmeks 10% tarbitavast veest. Linnastumine, industrialiseerimine ja rohke kemikaalide kasutus põllumajanduses on halvendanud pinna ja põhjavee kvaliteeti, mis omakorda ohustab inimese tervist ja loodust. Aastaks 2015 ei saa arengumaad puhast joogivett, kuna arenenudmaad kulutavad rohkem kui peaks. Energiavarude kulutamine Tänapäeva linnad kurnavad taastumatute energiavarude kulude ja tulude tasakaalu, sest linnades kulutatakse tohutult küttele ja kliimaseadmetele elektrit ja gaasi. Turistid kasutavad rohkem vett, kui kohalikud elanikud, sama palju kulutatakse ka elektrit. Õhusaaste ja müratase Linnade keskkonnaprobleemid on sageli seotud tootmisprobleemidega ning neid saab osaliselt lahendada, muutes tootmist keskkonnasõbralikumaks. Autod on järjest enam kättesaadavamad ja se...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHAANIKATEADUSKOND MASINAEHITUSE INSTITUUT TOOTEARENDUSE ÕPPETOOL PROBLEEMILAHENDUS Töö nimetus: Ostukott Juhendaja: Töö teostamise kuupäev: 15. DETS. 2011 Üliõpilane: Rühm Töö teostamist kinnitan: ....................................................................................................................................... ....... ....................................................................................................................................... ........ .....................................................................
Plastmasside kasutamismahust. Plastikute tootmine. Laura Valk Kaisa-Mai Kallaste Sivert Pomerants Mis on plastmassid ehk plastikud? - Plastikud ehk plastmassid on polümeersed materjalid, mida valdavalt toodetakse naftast saadavatest kemikaalidest. - Koostisaine järgi on eristatavad järgmisi plastikud (nimetatud peamised pakendite tootmisel kasutatavad): kõrge ja madala tihedusega polüetüleen, polüpropüleen, polüstüreen, lineaarse ahelaga madala tihedusega polüetüleen Ajalugu - Sõna ,,plastik" pärineb kreekakeelsest sõnast (plastikos) mis tähendab ,,plastilist või vormitavat" ning sõnast (plastos), mis tähendab ,,vormitud." - 1863- esimene poolplastik- TSELLULOOSNITRAAT - 1899- esimene tõeline plastik- bakeliit - 1938- avastati teflon Tootmismaht - Maailmas toodetakse ligikaudu 170 miljonit tonni aastas erinevaid plastikuid, sellest Euroopa Liidus ca 51 miljoni tonni aastas. Ligi 4% maailma naftatoodangust...
Tööleht: ,,Eesti elanike keskkonnateadlikkus" Loe läbi 2014. a. tehtud uuring Eesti elanike keskkonnateadlikkuse kohta ja vasta küsimustele. Vastused saata elektrooniliselt. Uuringu leiad aadressilt http://www.envir.ee/sites/default/files/uuring_eesti_elanike_keskkonnateadlikkus.pdf 1. Milliseid inimesi küsitleti ja kui palju neid kokku oli? Kuidas mõjutas vastaja sugu, vanus ja haridus tema keskkonnateadlikkust? Küsitleti Eesti elanikkona vanuses 15+ ning kokku oli neid 1 107 791 inimest. Naised, inimesed vanuses 60+ ning samuti keskharidusega inimesed olid rohkem keskkoonateadlikult. 2. Kust leitakse peamiselt keskkonnainfot ja mis eesmärkidel seda kasutatakse? Peamiselt võib keskkonna infot raadiost, televisioonist, ajalehtedest ning seda kasutatakse, et laiendada silmaringi või lihtsalt isiklikust huvist. 3. Millised keskkonnasäästlikud harjumused on sinuvanuste hulgas sagedased? Millised aga kõige harvemad? Mi...
Kordamisküsimused 1. Milliseid polümeere kasutatakse pakendimaterjalidena, millest neid toodetakse, mida toodetakse kõige rohkem? Plast-laialt levinud orgaaniline polümeermaterjal.toodetud enamast naftast ja maagaasist.kerge materjal mis ei ima vett, ei kannata kõrget temper.Plast ei põle vaid sulab. Plastiku tüübid Kõrge tihedusega polüetüleen*, tihedus > 940 kg/m3 (nt HDPE kilekotid, pakkekile, kanistrid, kemikaalitünnid) Madala tihedusega polüetüleen*, tihedus 915 – 935 kg/m3, LDPE elastne – mõõdukal deformeerimisel taastab esialgse kuju (kilekotid jm pakend, põllumajanduskile) Lineaarse ahelaga madala tihedusega polüetüleen*, LLDPE tihedus 930 – 940 kg/m3, suure tugevusega (erinevad kiled, ...
Tarbekeemia kasutus igapäevaelus Maarjo Põder 9b Tarbekeemia tooted Tarbekeemia ja kõikvõimalikud keemiatööstuse tooted ümbritsevad meid tänapäeval peaaegu kõikjal. Meie kodudes on palju tarbekeemia tooteid, mille puhul oleks vaja teada nende toodete keemilisi omadusi, et neid õigesti kasutada. Pesemisvahendid Pesemis-vahendite hulka kuuluvad seebid, shampoonid ja pesupulbrid. Seep on üks vanemaid pesemisvahendeid ning tema efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappe- sooladest Seebid Valmistatakse rasva keetmisel seebikiviga Ei pese hästi karedas vees ja merevees Pesevad hästi soojas vees Ei saasta loodust - mikroorganismid lagundavad seepi Tekitavad vees aluselise keskkonna (pH=9-10) Värvid ja liimid Nii värvide k...
Minu ökoloogiline jalajäg Enne eesti keele loengut ei ole mõelnud ökoloogia teema peale. Internetis on palju uudist kus inimesed räägivad või kirjutavad, et kuskil surevad loomad, veekogused reostuvad ja õhk hingamiskõlbmatu. Kõik need probleemid tekkivad, sellepäras et me kasutame kilekotid ja lihtsalt viskame neid õues ära, tehased välja valavad jäätmed vette ja heitgaasid tulevad autost välja. Kas ma teen midagi, et kuidagi loodust säästa? Kui te vaadate minu igapäeva harjumese peale, siis võite kohe öelda, et mina ei ole keskkonnasõbralik inimene. Ma kasutan väga palju vett: kui dusi all käin, kui pessen nõusi ja koorin kartuleid vett jookseb kraanist. Prügi on meil sorteerimata, viskame kõik ühele prügikastile. Kui on vaja midagi süüa, siis käime turul ja poes. Tavaliselt käib ema poodi toitu tooma ja ta vaatab, et pakendis ei olnud E ained. Elektrit kasutame palju, sest korteris on palju tehnikat (pesumasi...
SISUKORD Sissejuhatus Minu valitud teemaks osutus prügimägi ookeanis. Kuna ma ei ole varem kuulnud, et ookeani prügimäest, siis otsustasin selle kohta rohkem uurida, et mida see täpsemalt tähendab. Referaat kirjeldab mis on prügimägi ookeanis ja kuidas see avastati. Samuti toon välja kuidas on prügimägi tekkinud ja kuidas see ohustab elusolendeid maal. Kuna prügi suurenemine on maailmas probleemiks, siis samuti üritatakse ka ookeani prügimäele lahendust leida. Nii räägin ka probleemi lahendamisest, et mida saab teha igaüks vähendamaks prügi ookeanis. Samuti kirjeldan kuidas on lood prügiga Läänemeres. Kasutatud allikad on võetud internetist. Prügimägi Vaikses ookeanis Maailma suurim prügimägi ei asu mitte maismaal, vaid hulbib Vaikses ookeanis. (2) Suurim prügimägi loksub hoovuste toel Vaikse ookeani põhjaosas, kus leidub miljoneid tonne jäätmeid, enamasti kilekotid ja plast.(1) Vaikse ookeani ujuv prügisaar kannab nime Great Pasif...
Tarbimise mõju globaalsel tasandil Tarbimise, eelkõige säästva tarbimise küsimus on viimastel aastatel üha suuremaks küsimuseks osutunud. Kas ikka kõik inimesed teavad, et tema tarbimisharjumused ei mõjuta mitte ainult tema ümbrust, vaid avaldavad kaudselt mõju kogu maailma keskkonnale? Keskkonnaorganisatsiooni WWF hinnangul võib maailma ökosüsteem selle sajandi keskpaigas suures ulatuses kokku variseda, kui ülemaailmne tarbimine püsib senisel tasemel. See kõlab hirmutavalt ja kas tõesti on inimkond valmis võtma endale vastutust looduse hävimise eest? Arvatavasti mitte. Seepärast peaksid inimesed rohkem tegutsema selle nimel, et oma tarbimisharjumusi parandada. Inimesed peavad hakkama säästvalt tarbima. Säästva tarbimise idee tuleb sellest, et loodusressursid on piiratud ja järeltulevad inimpõlved soovivad ka mingil määral midagi tarbida. Meie kanda on vastutus tulevaste põlvede ees. Kui praegu kõik ära ta...
OLMEJÄÄTMED µ µµ 12 Mida nimetatakse jäätmeks? Inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid. Jäätmed võivad osutuda mingis teises kohas kasulikeks, näiteks orgaanilisi olmejäätmeid saab edukalt kasutada kompostimisel või pakendeid/pabereid saab kasutada näiteks wc-paberi tegemiseks. Mis on olmejäätmed? Olmejäätmed on termin, millega kirjeldatakse ringlusesse/taaskasutuseks võetavaid jäätmeid. Olmejäätmed jagunevad igapäevaselt: · pakendijäätmed - pandiga joogitaara ja segapakend · ohtlikud jäätmed · vanapaber ja papp · biolagunevad jäätmed Kuid on ka: · suurjäätmed (s.h. mööbel) · elektri- ja elektroonikajäätmeid (s.h. külmikud ja telerid) · immutamata puitu · vanametalli · kile Vanapaber ja papp: · Ajalehed, ajakirjad, kataloogid ja · reklaammaterjalid · Töövihikud, paberi...
Keskkonnasõbralik tarbimine põhineb tarbijate teadlikul valikul võimalikult väikese keskkonnamõjuga kaupade või teenuste kasuks. Eelistatakse ökoloogilisi tehnoloogiaid, pikka kasutusiga, korduvkasutust, soodsaid lisateenuseid või ühiskasutust. Keskkonnasõbraliku tarbimisega seostatakse tihti ka sotsiaalselt säästvaid eelistusi, näiteks kaupade vältimist, mis on seotud laste tööjõu või suure vahendustasuga.Igapäevaselt kaubandusega kokkupuutuva inimesena, näen, kui palju on tegelikult üleliigset pakendamist, kiletamist ja liigtarbimist. Olen enam kui kindel, et tegelikult saaks hakkama umbes veerandiga praegusest kogusest. Suurte kampaaniate käigus, näiteks ,,Hullud Päevad" toodetakse ligikaudu 200 000 kollast kilekotti, millest pooled satuvad loodusesse ning selle tagajärjel kannatavad loomad, kes pole milleski süüdi. Alternatiivina võiks korraldada kampaania hoopis neile, kes lähevad ostlema oma riidest ostukotiga. ...
Loodusõpetuse võimalused lapse väärtushinnangute ja maailmapildi kujundamiseks ja selle tähtsus Loodusõpetuse roll koolieelses kasvatuses on väga suur. Läbi loodusõpetuse saavad nii lapsevanemad kui ka õpetajad väga edukalt kujundada lapse maailmapilti ja väärtushinnanguid. Kuidas seda aga edukalt teha? Minu arvates on lastele kõige tähtsam positiivne eeskuju. Õpetaja või lapsevanem võib ju lapsele rääkida, et näiteks prügi pole ilus maha visata, kuid kui ta seejuures ise seda teeb, ei võta laps täiskasvanu juttu nii tõsiselt ja hakkab ka ise suure tõenäosusega prahti maha loopima. Samuti on näiteks ka vee kasutamisega. Kui laps näeb, et vett kasutatakse säästlikult, näiteks hammaste pesemise ajal ei lasta veel koguaeg joosta, käitub ta samuti, kui aga kodus ega lasteaias sellele üldse tähelepanu ei pöörata, ei teagi ta, et vett ei tohi raisata. Lapse tähelepanu tuleks s...
Reostaja Sven Lapsed Sven ja Robin kõnnivad kahekesi ranna ääres. Neil on igav ja plaanivad midagi teha. SVEN (tüdinenult): Kuule, teeks midagi? Nii igav on. ROBIN (salapäraselt): Sa merd viitsid reostada? Minu arvates Brasiilias võib vett reostada. SVEN (uhkustavalt): Vabalt, ma olen varem ka prügi vette visanud. Ma tean, et tegelikult ei või aga mind väga loodus ei huvita. Pealegi olen näinud kui suuremad poisid on ka seda teinud. ROBIN: Mul on taskus kaks kilekotti, viskame need vette! No muidugi kui sa ikka julged. SVEN (uhkustavalt): Ikka julgen, anna siia teeme ära. Robin ja Sven viskavad kilekotid vette ja naljatlevad omavahel. Nad olid uhked, et julgesid midagi sellist teha. Neil polnud mõtteski, et selle eest võib karistada saada ja see on ebaseaduslik Lapsi märkab olümpiakorraldaja Tom. Ta vaatab huviga millega poisid tegelevad. Tom vastutab olümpia ohutuse ja sportlaste tervise ees...
Enim ohustavad meie julgeolekut kliimamuutused 28.04.2007 00:01 Margaret Beckett, Suurbritannia välisminister Kliimamuutustest tingitud loodusõnnetused õõnestavad kogu maailma julgeoleku alustalasid, hoiatab Suurbritannia välisminister Margaret Beckett. Viimasel ajal on ÜRO Julgeolekunõukogu aruteludel tihti tõstatatud kliimamuutuste probleemi. Kongo saadik lausus selle kohta järgmiselt: «Mitte esimest korda maailma ajaloos ei toimu sõjalised kokkupõrked maa, joogivee ja rikkuste pärast, kuid võrreldes varasemate konfliktidega on olukord nüüd mitu korda tõsisem.» Prantslaste arvates on tegemist lausa inimkonna tulevikku ohustava küsimusega. Belglaste sõnul peab aga võitlust loodusjõududest tuleneva ohu vastu alustama meie julgeolekukäsitluse ümbersõnastamisest. Probleem on selles, et me ei saa enam lubada endale seisukohta, nagu ei muutuks planeedi olukord praegusega võrreldes. ÜRO peasekretär Ban Ki Moon sõnas, et meie keskkonna o...
SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................3 1.Mis saab jäätmetest?................................................................................................................4 1.1 Mida teha vana külmkapi või pesumasina ehk elektroonikaromuga?...................4 1.2 Tasuta võetakse vastu ka romusõiduk ja vanarehvid..............................................5 1.3 Väldi "mustalt" tegutsevat ettevõtjat.......................................................................6 1.4 Patareid ja akud ei kuulu olmeprügi hulka..............................................................6 2. Kas ja millised jäätmeid võib kodus põletada?....................................................................8 3.Pesuvahenditootjad saastavad jätkuvalt Lääneme...
Maailma Looduse Fondi raporti järgi on Eestis elaniku kohta üks suurimatest ökoloogilistest jalajälgedest maailmas, vajades igapäevaste vajaduste rahuldamiseks 2,8 Maa jagu ressursse (World Wildlife Fund, 2014). See raport peegeldab tõsiasja, et Eesti peab viivitamatult võtma keskkonnasõbralikuma suuna ning leidma viise, kuidas vähendada oma ökoloogilist jalajälge. Eesti elanike keskkonnavaenuliku käitumise taga on kõige tõenäolisemalt tarbijate pime teadmatus. Inimesed ei teadvusta endale oma tarbimise tagajärgi ja ohte planeedile. Nii sulgutakse mugavustsooni, kus valikuid tehakse läbimõtlemata ja pimesi, vastavalt harjutud kommetele. Selleks, et astuda samm lähemale keskkonnasäästlikumale Eestile, tuleks esmalt algatada mahukas teavituskampaania, mis paneks elanikud reaalse fakti ette, mis on nende tarbimisharjumuste tagajärjed ning miks tuleb tarbida mõtestatult ja säästlikult. Seeläbi mõistavad elanikud oma vigu ning nende mõju üm...
PLASTIKU AJASTU... Üliõpilane Ülikool KAS TEADSID ET... · ...maailma suurim prügimägi asub Vaikses ookeanis? · See on ujuv ,,prügisaar" nimega Great Pacific Garbage Patch (Vaikse Ookeani Suur Prügisaar). · Saar koosneb merevee, planktoni ja prügitükkide segust. Nimetatakse ka ookeani prügisupiks. · Avastati 1997 a juhuslikult Charles Moore´i poolt, kes hakkas peale nähtut keskkonnaaktivistiks ning müüs oma isikliku naftaäri. MIDA SILMAD EI NÄE, SEDA SÜDA EI TUNNE http://www.greenpeace.org/international/en/news/f eatures/ocean_pollution_animation/ PRÜGISAARED... · Prügisaared on pindalalt suuremad kui Ameerika · Prügisaared asuvad veepiirist allpool ja palja silmaga vaadeldes võivad need märkamatuks jääda. · Satelliitidega on hea ilma korral prügisaared hästi nähtavad. · Prügi ulatub ligikaudu 10 meetri sügavuseni, kohati isegi ...
Mina ja asjad Tänapäeval ümbritsevad meid igal pool asjad ja arvame, et ilma nendeta ei saaks me hakkama. Oleme harjunud liigse tarbimisega. Ometi tulid inimesed sadu aastaid tagasi toime oluliselt vähemaga kui meie harjunud oleme. Küsimus on selles, kas oluliselt vähema koguse asjadega on võimalik elada või mitte. Selles kirjandis hakkangi seda teemat lahti harutama. Kogu mailma on vallutanud elektroonilised seadmed. Tavaliselt me näeme midagi uut ja põnevat ning usume, et meil on kindlasti seda vaja . Tihti aga pole need asjad nii vajalikud ja me viskame need ära ise arusaamata kui väga me sellega loodust ja elu enda ümber rikume. Hetkel on väga palju räägitud Planeet Maa globaalsest soojenemisest ja on ju tõestatud, et selle tekitavad vaid kõiksugu vidinad, mille me ühe hetkel ära viskame. Me saaksime kõik koos pingutada ja aidata sellel lõppeda, aga maailm areneb igatpidi nii kiiresti, et kogu a...
**Alati kontrolli vigastusi Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Kontrollin teadvust Kontrollin pulssi Vaatan, ega tal ei ole silmnähtavaid vigastusi, verejookse vms Kutsun kiirabi. Alustan südame massaasiga- kuni kiirabi kohale jõudmiseni Kui kiirabi on jõudnud räägin neile mis juhtunud on ja annan patsiendi neile üle 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Teen kindlaks kus tal täpsemalt valutab Kahtlustan infarktieelset seisundit Panen ta istuma Kutsun kiirabi Vaatan et tal oleks värsket õhku Räägin temaga, püüan rahustada ja uurin kasutatavate ravimite kohta Kui kaotab teadvuse, elustan kuni kiirabi tulekuni 3 Mille jä...
Prügisaared Tallinna Ülikooll Mis on prügisaared? Prügisaared on saared ookeanis, mis on tekkinud tänu inimestele poolt tekitatud olmejäätmetest, mis on segunenud merevee ja plantoniga. Saarte asukoht Prügisaarte piirkonnaks on Vaikne ookean Piirkonna nimeks on Great Pacific Garbage Patch (Vaikse Ookeani Suur Prügisaar). Prügisaared on jaotanud kaheks piirkonna järgi – Ida prügisaar(California kandis) ning Lääne prügisaar (Jaapani läheduses) Prügisaarte piirkond Prügisaare arvatav suurus Prügisaarte faktid: Prügisaarte kindlat suurust ei tea keegi, kui arvatakse, et see jääb ligikaudu 700,000-15 mil ruutkilomeetri vahele Prügisaared on pindalalt suuremad kui Ameerika Prügisaared on 658 korda suuremad kui Saaremaa Prügi ulatub ligikaudu 10 meetri sügavuseni, kohati isegi kuni 30 meetri sügavuseni. Prügisaarte faktid Prügisaared asuvad veepiirist allpool ja palja silmaga vaadeldes võivad need märkamatuks jääda. ...
Tööleht – polümeerid 1. Selgita mõisted: Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid. Polümeer ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. Elementaarlüli on komponent, millest koosneb ahel. Näiteks on polümeeri elementaarlüliks monomeerist kujunenud aatomite rühm, mis polümeeri molekulis kordub. Polümerisatsiooniaste on elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Polümerisatsioon ehk polümeerumine ehk polümeriseerumine on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi Polükondensatsioon on polümeeride või po...
Polümeerid on nii suur osa meie maailmast, et nendeta on raske elu ette kujutada. Aga mis need üldse on? Polümeerid koosnevad pikkadest ahelataolistest molekulidest, mis on saadud omavahel väiksemate molekulide, monomeeride, ühendamise käigus. Sõna polümeer on tulnud kreeka keelest: poly ehk palju ning meros ehk osa. Paljud polümeerid on valmistatud korrates sama monomeeri uuesti ja uuesti, kuid osad koosnevad kahest monomeerist, mis on ühendatud mustriliselt. Kõik elusolendid on koosnevad polümeeridest. Mõned organismides olevatest orgaanilistest molekulidest on väikesed ning lihtsa ehitusega, omades ainult ühte mõnedest funktsioonaalrühmadest. Teised molekulid aga, eriti need millel on struktuurne roll või need, mis hoiavad endas geneetilist informatsiooni, on makromolekulid. Paljudel juhtudel on nendeks makromolekulideks polümeerid. Näiteks süsivesikud, mis on tavaliste suhkrute polümeerid või nukleiinide ja aminohapete polümeeride...
Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 1 Sissejuhatus....................................................................................................................... 2 Kuidas sorteerida prügi?.....................................................................................................3 Paber, plastik, metall, klaas, orgaanika ja olme...............................................................3 Ohtlik prügi...................................................................................................................... 4 Mis saab prügist.................................................................................................................5 Jäätmete kodus põletamine............................................................................................5 Biokäitlus.....................
Heleen Sinijärv 12.A Nüüdisühiskond-kas ühiskonna arengu lõpp? Nüüdisühiskond ehk postindustriaalne ehk infoühiskond kujunes välja 20. sajandi lõpus. Seda iseloomustab kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur, mitmekesised väärtushinnangud ja teenindussektori suur osatähtsus. Ühiskond areneb küll kogu aeg edasi, kuid seda millegi teise arvelt. Püüdes tagada endale heaolu, hävitame me samas loodust, mis on tegelikkuses kogu meie eksisteerimise alus üldse. Loodusvarade suur tarbimine viib nende lõppemiseni. Näiteks hetkel massiliselt tarbitav nafta on taastumatu loodusvara, üks hetk seda enam ei ole ja peame leidma alternatiive. Samas, leides mingi alternatiivi, tarbime me jällegi midagi muud, mis kindlasti hävitab kuidagi ümbruskonda. Praegu kerkib vaikselt esile biokütus, mida on võimalik too...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Ave Hüüs LÕE-1 JÄÄKMATERJALID ettekanne TALLINN 2009 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................................... 3 1.JÄÄKMATERJALID................................................................................................ 4 2. JÄÄKMATERJALIDE KASUTAMINE LASTEAIAS................................................. 5 3.MITTE MILLESTKI MILLEGI TEGEMINE............................................................... 6 3.2. Värviline vaas.................................................................................................. 6 3.3 Kilevaip............................................................................................................ 7 3.4 Mahlapakkidest mängumajad.............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
