Räpina Aianduskool 2. keskkonnakaitse kursus Referaat Keskkond ja kultuur Palamuse, 2013 Keskkond võib hõlmata kogu maailma. Keskkond võib olla näiteks looduslik, majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline, tehnoloogiline (Keskkond). Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus. Mõnikord seostatakse kultuuri tsivilisatsiooni mõistega ning räägitakse kultuurist kui kultuuripärandist. Kultuuri võib kõige laiemalt jaotada aineliseks ja vaimseks (Kultuur). Kultuur ja keskkond võivad üksteist väga palju mõjutada, sest kultuur mõjutab keskkonda ning ka vastupidi keskkond mõjutab kultuuri. Olemas on tehiskeskkond ja looduslik keskkond. Tehiskeskkond on tekkinud inimtegevuse tagajärjel või on tahtlikult inimeste poolt rajatud. Tehiskeskkonna alla kuuluvad näiteks: korterid, majad, poed, linnad ja üldse kõik, mille inimene on ise üles ehitanud. Kõik see tehislik, mis ei ole looduse osa, moodustabki kokku ...
Valguse Levimine ja vari Janmar torn Mõniste kool 8 .klass Mitteühtlases keskkonnas valguse levimine · Mitteühtlases keskkonnas võib valgus levida kõverjooneliselt. · Mitteühtlases keskkonnas paiknevad aineosakesed erineva tihedusega või on tegemist segunemata lahusega Ühtlases keskkonnas valguse levimine · Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. · ühtlasel keskkonnal levib valgus sirgjooneliselt sest, see koosneb kõikjal samadest ainetest ja aineosakesed paiknevad sama tihedusega. Valguse kiirus · Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus sealhulgas valgus. · Valguse kiirus õhus ja õhuta ruumis on 300 000 km/s. · Kõige suurem valgus kiirus on vaakumis. Vari · Varjuks nimetatakse ruumipiirkonda, mida valgusallikas ei valgusta · Kui valguse teele jääb mingi ese või objekt siis valgus sellest läbi ei paista ja tekibki vari. ...
Tuumafüüsika seadused erinevad makrofüüsika seadustest. 1. Aatomituum, tuumajõud. Tuumajõud hoiab koos aatomi. See on tugev vastastikmõju, mis on suurem elektrostaatilisest jõust. Tal on väike mõjuraadius ja ei sõltu laengust. 2. Radioaktiivsus on aatomi võime muunduda teise elemendi aatomiks. - kiirgusel (Heeliumi tuum ) on suur mass ja laeng, sellepärast liigub ta aeglaselt ega suuda läbida paberilehte. Sissehingamisel ja toidu kaudu manustamisel on mõju inimesele väga halb. -kiirgus on kiirete elektronide voog, tervist kahjustav. -kiirgusel on suur läbimisvõime, see on lühilaineline elektromagnetiline voog 3. Poolestusaeg on aeg, mille jooksul laguneb pool isotoobi massist. 4. Tuumakiirgus on ioniseeriv, sellepärast on see organismidele kahjulik 5. Neeldumisdoos näitab mingis keskkonnal neeldunud kiirgusele vastavat energiahulka. Ühikuks on grei (Gy), ka raad 6. ...
Nafta ja Kivi- ja Tuumkütused Tuule- ja Voolava vee ja maagaas pruunsüsi ja päikeseene loodete energia tuumaenergi rgia a Eelised Suur Mitmekülg Äärmiselt Taastuv Ei vähenda jõe kütteväärtus, ne suur energia, vooluhulka ega väga maavara, energiasisald mõju tekita mitmekülgsed millest us ühe keskkonnal jääkaineid kasutusvõimal saab toota massiühiku e on väike used eri tüüpi kohta, keemiatööstus kütuseid, näiteks 1kg es, mugav aga ka uraani käideldavus. muu sisaldab Selle otstarbega umbes sama...
Heli levimine Heliallikana võib toimida iga nähtus, mis tekitab keskkonnas levivaid võnkeid. Helivõnked vajavad levimiseks mingit kandjat või keskkonda, näiteks õhku. Õhuvabas kohas heli ei levi. Vedelikes ja gaasides levib ta piki- ja ristlainena, tahketes kehades pikilainena. Heli levimist pinnalainete puhul võime vaadelda kui kivi viskamist sileda veepinnaga veekogule. Kivi kukub veepinna põhja ja tekitab võnkeid. Kivist levivad veepinnal lained. Sarnaselt levib võnkumine ka õhus ja teistes elastsetes keskkondades. Heliallikas tekitab õhu tihendused ja hõrendused, need eemalduvad hääleallikast teatava kindla kiirusega. Igale keskkonnal on oma iseloomulik kiirus. Heli levimiskiirus on erinevate materjalide korral erinev ning sõltub lisaks kõigele veel ka temperatuurist. Heli kiirus sõltub ka keha kujust ja paljude kristallide korral levimissihist. Levimiskiirus vedelikus oleneb selle kokku...
Valgus- kiirgus, mida inimesed näevad, tunnevad ja tajuvad. Valgusallikas-keha mis kiirgab valgust.Footon-valguseosa.Valguse peegel-nähtus, kus valguse langedes kahe keskkonna piirpinnale, levib valgus tagasi esimesse keskkonda.Valguse murd-nähtus, kus valguse langedes kahe keskkonna piirpinnale levib valgus edasi teise keskkonda oma esialgset suunda muutes.Lääts- keha, mis koondab või hajutab valgust. kumerlääts-keskelt paksem kui servades,koondab valgust. nõguslääts-keskelt õhem kui servadest,hajutab valgustVALG.L:lainepik-kahe samas võnkefaasis olevate punktide vahekaug.sagedus-mitu võnget laine teeb mingis ajas(f).kiirus-kui pika tee läbib laine mingis ajas(v). Periood-aeg mis kulub lainel ühe laine pikkuse läbimiseks(T). Faas-valguslaine muutuse väärtus antut hetkel.intensiiv-kui palju energiat kannab valglain ajaühikus läbipinnaühiku.Infrapun-soojuskiirgus, lainepik on suurem kui 760 nm.omad: suur läbitungimisvõime, keemiline toim...
Arutlus Kes kasvatab põhikooli õpilast Eestis - kool või kodu? Igal aastal astub Eestis esimesse klassi tuhandeid õpilasi täis ootusärevust, uudishimu ja ka pisut hirmu. Vanemad jätavad oma maimukesed koolipinki nühkima mitmeteks aastateks lootuses, et neist kasvatatakse koolis tublid ja eeskujulikud inimesed. Ent kas selle koha peal lõppebki vanemate poolne kasvatus ja lapse suunamise ning arenemise võtavad üle õpetajad ja koolikaaslased? Mitmetest psühholoogia - alastest uuringutest on välja selgitatud, et laps isiksusena areneb välja juba õige varakult, lausa enne kooliiga. Seega võiks sellest väitest järeldada, et kooli jõudes pole enam midagi kasvatada ega arendada, kogu töö, olgu see hea või kesine, on juba vanemate poolt tehtud. Mõnes mõttes olen ma sellega nõus, sest olles veidike analüüsinud oma tuttavate ning sõprade koduseid olukordi ja kõrvutade...
KASVUKESKKONNA MÕJU LAPSE ARENGULE LAPSE ARENGUT MÄÄRAB: füüsiline keskkond ; tsivilisatsiooni tüüp; riiklik korraldus; ühiskonna arengu tase. Lapse kasvukeskkond on mitmekihiline.Küll on aga teada ,et keskkonnal on kolmesugune mõju inimesele: ülekoormuslik, alakoormuslik või optimaalne. Laps vajab arenguks stimuleerivat ja arendavat keskkonda nii kodus kui lasteaias. Uurijad liigitavad arendava kasvukeskonna vastavalt lapsega tegeleja tüübile järgnevalt: *Ülestimuleeriv keskkond *Hoolitsev keskkond *Nõudlik keskkond *Alastimuleeriv keskkond Eelpool kirjeldatud keskkonnad erinevad üksteisest sõltuvalt sellest, milline suund on lapsega tegelemisel võetud. Kasvukeskkond määrab käitumismudelid sotsiaalses, emotsionaalses ja vaimses sfääris. On leitud kolme tüüpi perekonnastruktuuri muutusi,mis võivad lastele halvasti mõjuda. *Selliste perekondade arvu kasv, kus mõlemad vanemad töötavad . *Abielulahutuste ...
Keskkonna ja geneetika mõju iseloomule ja võimetele Küsimus, kas iseloomu määrab geneetika või keskkond, on üks kõige tähtsamatest küsimustest psühholoogias. On kaks teooriat: 1. Iseloom ja võimed on täielikult päritavad ja inimesel on sündides iseloom ja võimed, mis kasvamise käigus nähtavamale tulevad 2. Keskkond määrab kõik, inimene on sündides nagu tühi leht On tähtis mõista, et perekondades varieerub geneetiline päritavus. Näiteks ühe pere lastel võib tänu vanemate kasvatusele kujuneda välja kerge neurootilisus. Kuid see ei tähenda, et lapsed oleksid nagu üksteise kloonid. Iga laps pärib umbes 50% oma vanema geenidest. Kuid kui pere üks laps võib saada isalt rohkem ja emalt vähem, on tema iseloom erinev teisest, kes sai võibolla emalt rohkem ja isalt vähem geene. Samas kui üht last võib mõjutada rohkem kekskond ning teist last geneetiline päritavus. Seetõttu ei saa oodata, et laste võimed, iseloom ja käitumine täpselt...
Ajalooliselt tuntud õendusteoreetikud ja nende tööd Õendusteoreetik Teooria pealkiri Inimene Tervis Keskkond Keskkonnateooria Ravi vastuvõtja, Tervise ja haiguse Õde manipuleerib mõjutatud õe, keskmes õde. Haigus- keskkonnaga, et keskkonna poolt. reparatiivne-protsess. soodustada patsienti. Florence Keskkonda võimalik Nightingale mõjutada nii, et patsient paraneks. The n...
Muutlikkus Inimesed üksteisest kasvu, kehakaalu, näojoonte, hääletooni, sõrmejälgede, vererühmade ja muude teiste tunnuste poolest. Erinevuste aluseks on muutlikkus. Muutlikkus on organismide võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Pärilik ja mittepärilik muutlikkus Muutlikus jagatakse kaheks: pärilikuks ja mittepärilikuks. Pärilik muutlikkus pärandub järglastele. Sel juhul on muutused toimunud kas geenides või kromosoomides. Mittepäriliku muutlikkuse korral ei pärandu elu jooksul toimunud muutused järglastele. Muutlikkus Pärilik Mittepärilik Muutused geenide Keskkonnateguritest ja pärilikkusest või kromosoomide ...
Intelligentsus Intelligentsust peetakse tänapäevases lääne ühiskonnas üheks inimese olulisimaks omaduseks. Seda on palju uuritud ja testitud ning see on alati inimestele huvi pakkunud. Keegi ei taha olla rumal ehk nagu Rochefoucauld on oma ,,Mõtisklustes" öelnud: ,,Keegi pole rahul oma mäluga, kuid keegi ei kurda oma mõistuse üle." Tänapäeval on kõigil ka võimalus oma intelligentsust internetis IQ-testidega testida. Intelligentsust on üpriski raske kindlalt defineerida, kõige sagedamini kasutatavad mõisted intelligentsuse kohta on: olemasolevate teadmiste efektiivne kasutamine, probleemide lahendamine, ratsionaalne mõtlemine ning võime mõista ümbritsevat maailma. Samas mõistab iga inimene sõna ,,intelligentsus" siiski veidi erinevalt. Kõige paremini on selle mõiste kokkuvõtnud esimese intelligentsustesti autor Alfred Binet: ,,Intelligentsus on üldine tunnetuslik võimekus." Kuna on olemas ka väga pal...
Bioloogia kontrolltöö Pärilikkuse Alused Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. DNA on aine, mis paikneb rakutuumas asetsevates kromosoomides ning sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Kromosoomi moodustab üks valkudega seotud DNA molekul. Geen on DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Ühel geenil on organismis vähemalt kaks vormi e. alleeli. Dominante alleel on selline alleel, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub. Retsessiivne alleel on selline alleel, mille määratud tunnus saab organismil avalduda vaid juhul, kui järglasel on ühe geeni mõlemad alleelid retsessiivsed. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoomi k...
Hea stress ja halb stress Stressi põhjustavad enamasti sündmused elus, olgu nad kas head või halvad. Stress tekib kui inimesel ja keskkonnal on raskusi üksteise omaksvõtmisega. Halb stress on negatiivne kogemus. Halb stress tekib kui inimene on läbi elanud mõne lähedase inimese kaotuse või teda on tabanud varaline kahju. Hea stress seevastu on positiivne kogemus. Hea stress on juhtudel kui inimesel on ärevus enne esinemisi, võistlusi jne. Kiud hea stress võib väga kergelt muutuda halvaks stressiks. Halb stress teeb inimesele kahju. Halva stressi ajal ollakse sageli tujutu, vihane, puudub motivatsioon elus edasi liikuda. Sageli sellises olukorras inimesed kipuvad alla andma ja keelduma edasi liikumast, seda võib põhjustada lähedase kaotus või mõne katastroofi läbi elamine. Hea stress on seevastu põnev ja ärevust tekitav. Hea stress paneb küll inimesed muretsema ja närveerima, kui see ei ole kahjuli...
Kordamine: mikromaailma füüsika 1. Planki hüpotees- elektromagnetlained kiirguvad ja neelduvad vaid kvantide kaupa. E=h(6,62*10-3Js)*f(sagedus Hz) 2. Kvant ehk footon- valgusosake (m=hf/c2) 3. Fotoefekt- elektronid väljalöömine ainest valguse mõjul. Laadides tsinkplaati negatiivselt siis elektroskoop tühjeneb valguse mõjul lüües pinnast elektrone, kui positiivselt ja klaasi ettepanekul ei tühjene. 4. Fotoefekti punapiir- sagedus fmin, mille korral võib tekkida efekt (f(sagedus)=A(väljusitöö)/h) 5. Aatomi ehitust- koosneb positiivse laenguga elektrilaenguga tuumast, mida ümbritseb negatiivne elektronkest. Prootonid, neutronid ja elektrorid. 6. Bohri aatomimudel- *elektronid liiguvad aatomis ainult kindlal orbiidil. *elektroni üleminekul ühelt orbiidilt teisele, aatom kiirgab ja neelab valgust kvantides. 7. De Broglie hüpotees- kõigil osakestel on lainelised omadused. 8. De Broglie lain...
Tööleht: Pärilikkuse molekulaarsed alused I Vasta küsimustele: (7p) 1. Mis on pärilikkus? 2. Palju on inimese keharakkudes kromosoome? 3. Nimeta inimesel esinevaid tunnuseid, mille kujunemisele on keskkonnal suur mõju 4. Mis on maatritssüntees, too näiteid. 5. Kas ja kuidas mängib geenide avaldumises rolli meid ümbritsev keskkond? 6. Kui palju on inimese sugurakkudes kromosoome? 7. Millega tegeleb geneetika? II Võrdle replikatsiooni ja transkriptsiooni. Too välja erinevused ja sarnasused. (8p) III Paranda vead: (2p) a) mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära ühe kindla aminohappe valgu molekulis. Seda vastavust nimetatakse komplementaarsuse printsiibiks. b) Ühele nukleotiidile vastavat mRNA molekuli aminohapp...
Tööleht: Pärilikkuse molekulaarsed alused I Vasta küsimustele: 1. Mis on pärilikkus? Pärilikkus on organismide omaduste edasikandumine (pärandumine) mittesugulisel või sugulisel paljunemisel. 2. Kuidas on seotud mõisted geen, pärilikkusaine, kromosoom? Kromosoom sisaldab parilikku informatsiooni,Kromosoom koosneb pärilikkusaine molekulist,mis on valguga kokku pakitud, 3. Kui palju on inimese sugurakkudes kromosoome? Igas sugurakud on 23 kromosoomi 4. Millega tegeleb geneetika? Geneetika uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi 5. Too näiteid inimesel esinevatest tunnustest, mille kujunemisele on keskkonnal suur mõju. Organismi tunnused kujunevad geenide ja keskkonna koosmõjus. Ka haigestumine võib olla tingitud nii pärilikkusest, keskkonnast kui ka geenide ja keskkonna koosmõjust. 6. Millist rolli mängib geenide avaldumises meid ümbritsev keskkond? Too näide. Keskkond k...
Inimene on see, kelleks ta end ise teeb Väidetakse, et teoreetiliselt on kõik võimalik. Kerjusest võib saada miljonär, patusest preester ja sandist sportlane - või vastupidi. Juhused ja välismõjud suunavad meie olemist kaootiliselt ning sageli pealtnäha kontrollimatult ühelt elumere laineharjalr teisele. Kuid kas meid ümbritsevad liikumised on siiski otsustava tähtsusega ja indiviitidele endile kordagi sõnaõigust ei anta? Imikul pole sündides ei mõistust, kogemusi ega keharammu. Oma vanemate või hooldajate järelvalve all kasvades hakkab ta alguses aru saama lihtsamatest asjadest ja edasise õpetusega ka keerukamatest probleemidest. Ta areneb ning sirgub kõigepealt lapseks, siis teismeliseks, noorukiks ja lõpuks saab temast täiskasvanu. Enim mõju avaldab tema isiksusele ümbritsev maailm eelkõige noores eas, kuid ühel hetkel hakkab ilmakodanik ise otsustama ja leiab endale elus meelepärase koha. Kui...
Kas keskkond või pärilikkus ? Küsimust, mis on ennekõike määravaks meie intelligentsuse kujunemisel, on viimastel aastakümnetel intelligentsuse uurijatele esitatud üha uuesti ja uuesti. On see pärilikkus või keskkond ? Teadlased on püüdnud sellele küsimusele ka vastust leida, kuid sageli on pärilikkuse osakaalu väljaselgitamist intelligentsuse kujunemisel ning rassiliste erinevuste uurimist peetud poliitiliselt ebakorrektseks. Kuidas siis aga seletada valgete püsivalt kõrgemaid tulemusi intelligentsuse testimisel võrreldes Afro-ameeriklastega ja madalamaid tulemusi võrreldes Aasia päritoluga inimestega. Enamasti on põhjusteks pakutud kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke erinevusi. Oluline oleks aga silmas pidada, et küsimust, kas geenid või keskkond ei saagi nii absoluutsena asetada. Mõlemad faktorid on väga tähtsad ning neid ei saa teineteisest eraldada. Geenide avaldumine on alati se...
Tuuleenergia Ajalugu Tuuleenergiat on inimene rakendanud aastatuhandeid. Veel 20. sajandi alguses olid Eestis tuuleveskid väga levinud. Tuulegeneraatoreid hakati suuremas mahus tootma 1970. aastatel, kui oli naftakriis. Pärast seda on vastav tehnika kiiresti arenenud. Praeguse tehnoloogia baasil ei ole otstarbekas rajada tuulegeneraatoreid piirkondadesse, kus tuule keskmine kiirus on alla 6 meetri sekundis. Eesti esimene tuulegeneraator rajati Hiiumaale Tahkunale 1997. aastal. Tuuliku võimsus oli 150 kW. Eestis on mitu tuuleparki, näiteks Virtsu (esimene Eestis; tinglikult ka Virtsu 1 tuulepark), Virtsu 2, Esivere, Pakri ja ViruNigula. Üldine Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienerg...
Küsimus 1 Väär 0,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Atributsiooni stiil peegeldab seda, kuidas inimene tõlgendab endaga toimuvaid sündmusi. Veelgi täpsemalt öeldes, kellele/millele ta omistab sündmuste põhjuseid. Pange tõlgenduse stiil inimese omistusega vastavusse. ÕIG seesmine stiil "Ma ei varunud õppimiseks piisavalt aega" E! globaalne stiil "Ma olen nii saamatu!" ÕIGE! Püsiv stiil "Alati läheb just minul kõik halvasti!" ÕIGE! Püsiv ja globaalne "Minul läheb alati valesti!" stiil ÕIGE! Väline stiil "Mina ei saa sinna midagi parata, sest kõik on ju valitsuse süü!" ÕIGE! Mittepüsiv stiil "Noh, seekord ei tulnud välja, mis siis ikka!" ÕIGE! Küsimus 2 Väär 0,00 ...
Virtuaalsed inimsuhted. Kirjand Meie elus mängivad suurt rolli suhted teiste inimestega. Kuidas me saame läbi oma sõpradega, vanematega mõlemad on tähtsad. Kumbagi ei saa teisest kõrgemale tõsta, kuna oma tähtsuselt on nad meile samasugused. Me sõltume neist võrdselt. Saab öelda, et kõik, mis toimub kodus, kajastub suhetes sõpradega ja ka kõik, mis väljendub sõprussuhetes, mõjutab meie pereelu. Nüüd vallutab maailma virtuaalne inimsuhe. Selle roll ühiskonnas üha suureneb. Miks muutub see üha populaarsemaks? Kas sellepärast, et ta on uus ja huvitav ning selle kohta on väga vähe teada? Võib-olla tõesti. Virtuaalmaailma ajalugu on lühike. Seda, mis see meile edaspidi toob, saame teada lähitulevikus. Virtuaalmaailm toob endaga kaasa mitmeid positiivseid asju. Üheks nendest võib lugeda anonüümsust. Inimene saab vabalt rääkida kellegi teisega, ilma et...
Meie elus mängivad suurt rolli suhted teiste inimestega. Kuidas me saame läbi oma sõpradega, vanematega mõlemad on tähtsad. Saab öelda, et kõik, mis toimub kodus, kajastub suhetes sõpradega ja ka kõik, mis väljendub sõprussuhetes, mõjutab meie pereelu. Nüüd vallutab maailma virtuaalne inimsuhe. Selle roll ühiskonnas üha suureneb. Miks muutub see üha populaarsemaks? Kas sellepärast, et ta on uus ja huvitav ning selle kohta on väga vähe teada? Võib- olla tõesti. Virtuaalmaailma ajalugu on lühike. Seda, mis see meile edaspidi toob, saame teada lähitulevikus. Virtuaalne maailm toob kaasa endaga palju positiivsust. Saab inimestega suhelda kodunt lahkumata. Kui sul näiteks hea sõber kolis välismaale, siis on hea temaga interneti teel suhelda. Inimene saab vabalt rääkida kellegi teisega, ilma et peaks olema otseses kontaktis. Miks on see hea? Inimene säilitab tänu sellele oma vabaduse. Ta saab öelda kõike, mida oleks näost ...
Tuuleenergia Koostas: Klass: Juhendas: Pärnu 2012 Tuuleenergia on üks mitmetest 'rohelistest' energiatootmise liikidest. Juba ammustest aegadest peale on inimene tuuleenergiat enda heaks ära kasutanud tuuleveskite näol. Nüüd tahan ma teile tutvustada tuuleenergiat tema tänapäevasel kujul. Kõigepealt käsitlen tuulenergiat üldiselt ja lõpupoole annan ülevaate tuuleenergiast Eestis. Et võimalikult tõhusalt tuule liikumisest energiat toota peavad tiivikud olema hästi disainitud, ja siin ei mõtle ma esteetilist vaid pragmaatilist disaini. Võrreldes vanemate põlvkondade turbiinidega on tänapäeval kasutatavate efektiivsus palju suurem. Kui me mõtleme tuuleturbiinides...
Pärilikkuse tõttu sarnanevad järglased vanematega. Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemiseja arenemise iseärasusi. Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. See on desoksüribonukleiinihape e. DNA. Molekul koosneb kahest pikast ahelast, mis on spiraalselt teineteise ümber keerdunud. Üks valkudega seotud DNA molekul moodustub kromosoomi. Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome. Kromosoomid on pärit isalt ja emalt. Sugurakkudes on iga kromosoom ühekordselt, st neis on kromosoome poole vähem kui keharakkudes. Inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes23 kromosoomi. Igal liigil on oma kromosoomide arv ja iseloomulik kuju. DNA molekulid liigenduvad geenideks. Geen on DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Geen on pärilikkuse alg...
Lasnamäe muusikakool Mis on muusika? referaat 08.11.2011 Muusika on helikunst Muusika on helikunst see tähendab, et muusika on kunstiliik, mis kasutab helisid. Nii nagu maalikunst kasutab värve ja sõnakunst sõnu. Raamatu tekst koosneb tähtedest. Muusika koosneb helidest. Tähti kokku liites saame sõna, millel on oma tähendus. Helisid liites saame muusika, millel ei ole mingit tähendust. Muusika on kunstiliik, mis ei kujuta mitte midagi. Kuidas nii, et ei kujuta midagi? Ometi, kui sa õpid mõnda pilli mängima, kohtad kindlasti palasid pealkirjadega: "Karu", "Kägu" või "Kass ja hiir". Tõepoolest, viiuliga võib järele aimata kassi näugumist ja plokkflöödiga käo kukkumist, kuid me ei saa ühegi muusikainstrumendi abil kujutada magavat kassi ja vaikivat kägu. Me võime kirjutada kirjust angoorakassist, kelle vasak kõrv on pisut puretud luuletuse, joonistada temast pildi, kuid me ei saa tema iseärasusi kujutada muusikas. ...
Vanemliku kasvatusstiili ja perekonna sotsiaalse staatuse mõjud laste akadeemilistele saavutustele Kokkuvõte teadusartiklist Referaat aines Sissejuhatus sotsioloogiasse Roksa, J., Potter, D. (2011) Parenting and Academic Achievement: Intergenerational Transmission of Educational Advantage. Sociology of Education. 84(4) 299-321. Käesolev referaat baseerub teadustööl milles uuritakse Ameerika kontekstis vanemliku kasvatusstiili ja perekondliku sotsiaalse staatuse mõjusid laste akadeemilistele saavutustele. Ning seda millisel määral vanemate sotsiaalne staatus lastele üle kandub. Autorid püstitavad hüpoteesi mille kohaselt sõltub vanemlik efekt nende endi päritolust. Ning otsivad vastust, kas vanemate praegune sotsiaalmajanduslik staatus determineerib nende laste akadeemilise edu läbi saavutatava sotsiaalse klassi. Meetod Infot koguti mi...
Kati Kõiv ÕO13-001 Õenduse kesksed mõisted ja nendest tulenevad õe ülesanded Inimesed väärtustavad ja hindavad tervist. Kui tervis halveneb, pöördudakse tavaliselt arsti poole ja loodetakse oma murele lahendus leida. Kuid kui asjad osutuvad halvemaks, siis tihtilugu suunatakse inimene haiglasse ravile ja seal saab temast patsient ning tekib paratamatu kokkupuude õdedega. Toredate ja sõbralike inimestega, kes on oma professiooniks valinud inimeste aitamise ja nende eest hoolitsemise meditsiinilisel tasandil. Aga samas peab õde olema võimeline patsienti toetama ka sotsiaalsel ja psühholoogilisel tasandil, kui selleks tekib vajadus. Mõnikord ongi vajalik, et õde astuks patsiendi lähedase rolli, kui on näha, et inimene on täiesti üksi ja murest murtud. Kindlasti ei tohiks üks meditsiinialal ja üldse tervishoiualal töötav õde olla külm ja eemal...
Tallinna polütehnikum Interneti ajalugu ******* ******* Juhendaja: ***** **** Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus On vähe inimesi planeedil maa, kes ei teaks mis on Internet. Kuid selguse huvides: Internet on ülemaailmne miljoneid arvuteid ja servereid ühendav masinapark, mis võimaldab ligipääsu digitaalsel kujul asuvale informatsioonile. Teke Interneti sünniks võib pidada aastat 1969, mil USA kaitseministeeriumi osakond ARPA (Advanced Research Projects Agency) ühendas omavahel informatsiooni vahendamiseks mõningad arvutid. Interneti eellane sai nimeks ARPAnet ja tema loomise põhjuseks ei olnud levinud müüdi kohaselt arvutivõrgu ehitamine, mis elaks üle tuumapommi rünnaku. ARPA-t aastail 19651967 juhtinud direktori Charles Herzfeldi sõnul oli ARPAneti loomise põhjuseks pigem frustratsioon, et USA-s oli piir...
1.Mis on pärilikkus? Pärilikkus on organismide omadus omandada oma eelaste tunnuseid ja anda edasi oma järglastele. Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid 1. Kuidas kujunevad organismide tunnused? Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid mis koosnevad DNA-st. Teatud kromosoomi lõigud on geenid, mis määravad teatud kindlaid tunnuseid 2. Kuidas tagatakse raku jagunemisel see, et mõlemad tütarrakud saavad samasuguse pärilikkuse informatsiooni? Kuna kromosoomid on rakkudes paaridena ja paarilised sisaldavad samu geene, siis enne raku jagunemist DNA kahekordistub ja mõtlemisse rakku jääb vajalik arv kromosoome ja DNA on samasugune 3. Kuidas tagatakse organismide paljunemisel see, et järglane saab mõlema vanema tunnused, aga säilib liigile omane kromosoomide arv? Sugurakudes on mõlemas ainult 1 kromosoom, mis sugurakkude ühinedes moodustavad vajaliku kromosoomide paari, saades mõlemat vanemalt ühe kromosoomi paari 4. Võrrelge dominantse...
Bioloogia 7. aprill 1. Mis on pärilikkus? Pärilikkus on organismide omadus omandada oma eellaste tunnuseid ja anda neid edasi oma järglastele. Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid. 2. Kuidas kujunevad organismide tunnused? Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid mis koosnevad DNA' st. Teatud kromosoomi lõigud ehk DNA lõigud on geenid, mis määravad teatud kindlaid tunnuseid. 3. Kuidas tagatakse raku jagunemisel see, et mõlemad tütarrakud saavad samasuguse pärilikkuse informatsiooni? Kuna kromosoomid on rakkudes paaridena ja paarilised sisaldavad samu geene, siis enne raku jagunemist DNA kahekordistub ja mõtlemisse rakku jääb vajalik arv kromosoome ja DNA on samasugune. 4.Kuidas tagatakse organismide paljunemisel see, et järglane saab mõlema vanema tunnused, aga säilib liigile omane kromosoomide arv? Sugurakkudes on mõlemas ainult 1 kromosoom, mis sugurakkude ühinedes moodustava...
Tööleht: Pärilikkuse molekulaarsed alused I Vasta küsimustele: (7p) 1. Mis on pärilikkus? - Tunnuste edasikandumine (pärandamine) vanemorganismidelt järglastele. 2. Palju on inimese keharakkudes kromosoome? - Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi. 3. Nimeta inimesel esinevaid tunnuseid, mille kujunemisele on keskkonnal suur mõju - 4. Mis on maatritssüntees, too näiteid. - Matriitssüntees – DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Nt. transkriptsioon ja replikatsioon. 5. Kas ja kuidas mängib geenide avaldumises rolli meid ümbritsev keskkond? - Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Seejuures ei saa keskkonnatingimused ilma vajalike geenideta tunnust välja arendada. 6. Kui palju on inimese su...
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper VALGUS Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2011 1. VALGUS Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nm suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Valguskiirgust mõõdetakse nt valgusmõõdiku ehk fotomeetriga. Mõnikord mõistetakse valgusena ka ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust. Ülekantud tähenduses mõistetakse valguse all ka teadmisi või tarkust. Mõisteid: Valgus- kiirgus, mida inimesed näevad, tunnevad ja tajuvad. Valgusallikas-keha mis kiirgab valgust. Foot...
,,Vastus oled sina ise" Ütlust '' Vastus oled sina ise'' saab mõista mitmeti: ühest küljest väljendab see suhtumist, et inimene teeb ise oma elu ja vastutab selle eest, teisest küljest võib lauset mõista ka kui egotsentrilise käitumise põhitõde, kuigi reaalses elus peitub selles enamatki. Budistliku printsiibi järgi saab viimast tõlgendada kui nirvaanasse jõudmist omaenese käe läbi. Sellegipoolest tekib küsimus, kas iseendast tõesti piisab, et eluga hakkama saada. Juhused ja välismõjud suunavad meie olelemist kaootiliselt ning sageli pealtnäha kontrollimatult ühelt elumere laineharjalt teisele. Kas meid ümbritsevad liikumised on siiski otsustava tähtsusega ja indiviididele endile kordagi sõnaõigust ei anta? Väidetakse, et teoreetiliselt on kõik võimalik. Kerjusest võib saada miljonär, patusest preester ja sandist sportlane -- või vastupidi. Imikul pole sündides ei mõistust, kogemusi ega keharammu. Oma van...
Nadezda Matõljova O15-010 Eksamitöö Õendus keskendub hoolitsemisele patsiendieest,mis väljendub tervise edendamis ja säilimises,haiguste ennetamises,tervise taastamises ja vaevuste ja kannatuste leevendamises. (Õe eetika koodeks.29.11.1996) Õde vastutab oma tegevuste eest ja peab oma teadmisi ja oskusi pidevalt täiendama.Tundes isiklikku vastutust õde täitma ainult need kohustused,mille kohta ta omab piisavalt tedmisi ja oskusi ning keelduma kohustustest,mida ei saa ohutult täita teadmiste ja oskuste puudumise tõttu. .(Õe eetika koodeks.29.11.1996) Olulist rolli õendustegevuses on eetika, mis põhineb moraalsel käitumisel. Eetika põhimõtteks on kahju ja kannatuste vältiminehead tegemine ja hoolivus,õendusabi kättesaadavus ja järjepidevus: võrdsus, õiglus, solidaarsus,privaatsus, konfidentsiaalsus, autonoomia, tervisekesksus, t...
TÜPk lektor Valter Parve. Kogukonnatöö meetodid. Teemad kordamiseks. EKAK - dokument, mis määratleb avaliku võimu ja kodanikualgatuse vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel ning Eesti kodanikuühiskonna ülesehitamisel KATA - Kodanikualgatuse toetamise arengukava KÜSK – Kodanikuühiskonna sihtkapital, eesmärk on suurendada Eestis avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste tegevusvõimekust ja kujundada nende tööd soodustavad keskkonda. Selle eesmärgi saavutamiseks korraldab KÜSK vabaühendustele mitmeid erinevaid taotlusvoorusid ja konkursse – nii nende tegevusvõimekuse suurendamiseks kui kogukondade arendamiseks. Lisaks pakub KÜSK ühendustele nõustamistuge maakondlike arenduskeskuste kaasabil ning muidki tugitegevusi, mis Eesti kodanikuühiskonda läbi vabaühenduste tubli töö tugevamaks vormivad. EMSL - Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL) on avalikes...
Sisekaitseakadeemia Päästekolledz Sven Veek RS 130 Tuuleenergia Juhendaja Taavi Raadik Tallinn 2014 Mis on tuuleenergia? Tuuleenergia on üks mitmetest rohelistest energiatootmise liikidest. Juba ammustest aegadest peale on inimene tuuleenergiat enda heaks ära kasutanud tuuleveskite näol. Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseks). Disain Et võimalikult tõhusalt tuule liikumises...
Võru Kutsehariduskeskus Iseseisevtöö Suhtlemispsühholoogia 2009 1). Filmi kokkuvõte Donnie Darko on kirjaniku ja lavastaja Richard Kelly 2001 aasta psühholoogiline triller. Film kujutab tegelikkuse painutamist ja nimitegelase iseloomu, kes püüab mõista oma maailmalõpu nägemuste tähendust. Filmi keskmes on teismeline noormees Donnie ja tema pere ning nendevahelised suhted. Darkod on tavaline Ameerika perekond, kes elavad Virginia osariigis Middlesexsis. Nad on keskmisest jõukamad ning perekonna sisekliima on hea, liikmete vahel valitseb üldine mõistmine ja üksteisega arvestamine. Darkode perre kuuluvad pereisa Eddie ja ema Rose, tütred Elizabeth(20) ja Samantha(11) ning poeg Donald e. Donnie(17).Eddie ja Rose abielu on kestnud oma tõusude ja mõõnadega harmooniliselt juba 20 aastat. Laste vahel esineb küll nägelemisi ja väiksemaid tülisid, kuid üldiselt on nad lähedased ja hoiavad kokku. ...
Geriaatrilise patsiendi ja tema pere nõustamine Usalduse loomine Usaldus tuleb võita. Väga sageli testib abistatav mitmeid aitajaid, enne kui kellelegi oma tõelise probleemi avaldab. Usaldus, see on lootmine kellelegi ilma küsimusi esitamata. Ilma usalduseta suhe jääb pinnapealseks. Kui abistajat ei usaldata, siis ei räägita tõelistest probleemidest, intiimsetest asjadest. (Soots 1999.) Kontakti loomine Hea kontakti saamisel on suur roll täita ruumil, keskkonnal, kus suhtlemine aset leiab. Ei saa rääkida nii, et ei nähta teineteise nägu, nii, et üks seisab ja teine istub jne (Soots 1999). Tunnete jagamine Et võimaldada patsiendil tunnete avamist, peasid sina olema valmis omaenda tundeid jagama. Et mõista patsiendi tundeid, peaksid oskama vaadelda, mõista nende käitumist ja jagatud tundeid, mis on seotu vaadeldud käitumisega. Kui abistajad ennast õigesti kliendi käitumisele häälestavad ja oma tundeid jagavad,...
GENEETIKA Mendelism - mendeli geneetika. Objekt: hernetaimed Uuris: · Seemne värvus · Seemne kuju · Kauna kuju · Kauna värvus · Õite asend · Taime pikkus Uurimise objekti valik oli edukas järgmistel põhjustel: · Tunnused on alternatiivsete paridena · Hernes on looduslikul isetolmleja ja Mendel sai taimi tolmeldada · Seemneid oli palju, sai rakendada statistilist jaotuvust Mendeli I seadus käsitleb monohübriidset ristamist (vaadeldakse ühe tunnuse kujunemist järglastel). Olgu meil värvusgeen, mis esineb kahe alleelina, dominantne alleel A määrab ära kolase värvuse, ja retsessiivne allees, määrab rohelise värvuse. P: AA x aa Kollane x roheline 1)Sugurakkudes saab olla ainul A alleel antud alleelipaari suhtes 2)Sugurakkudes saab olla ainult a alleel antud alleelipaari suhtes F1: Aa kollane F1:esimene järglaspõlvkond Mendeli I seadus. Homosügootsete vanemate ristamisel antul alleelipaari suhtes on ...
TURISMIETTEVÕTLUS SISSEJUHATUS TURISMIMAJANDUSE ALUSTESSE TERMINID: Turism inimeste reisimine väljaspoole nende igapäevast elukeskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel kestusega vähemalt 24 tundi kuni üks kalendriaasta. Turismi alla kuuluvad reisid, mille eesmärgiks on muu kui tasustav tegevus sihtpunktis. Turismi alla ei kuulu reisid oma elukoha piires, rutiinreisid ja pikaajalised elukohamuutused. Laiemalt võiks turismi vaadelda kui süsteemset käsitlust: · Inimest, kes turisti või külastajana asub väljaspool oma igapäevast tegevuspiirkonda. · Turismiinfrastruktuuris ja -võrgustikest, mis rahuldavad turisti vajadusi. · Paikadest kust tulevad turistid ja paikadest, kuhu turistid lähevad ning nendevahelistest suhetest. · Suhetest turistide ja kohaliku kogukonna vahel. TURISMIMAJANDUS/ETTEVÕTLUS: Turismiettevõtluse/turismimajanduse all mõeldakse turismialast et...
KAS KÕIK ON JUHUS? RAAMATU KOKKUVÕTE Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA ALUSED Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Priit Pärnapuu Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 Kas kõik on juhus? Raamatu autor biofüüsik Stefan Klein on vabakutseline kirjanik, kes võttis omale missiooni, et uurida juhust ennast, tema mõju ja inimeste arusaama sellest ning seaduspärasusi. Ühes sellega pakub välja ka võimalused kuidas kaasaegses globaliseerunud, automatiseerunud ühiskonnas juhuse toimaga hakkama saada. Käesolev kokkuvõte on jaotatud neljaks osaks nagu ka teos ise: teke, mõju, taju ja strateegiad,...
Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. See on desoksüribonukleiinhape e. DNA.DNA on kõikides organismides alates bakterites lõp. Imetajatega. Iga DNA molekul koosneb kahest pikast ahelast, mis on spiraalselt teineteise ümber keerdunud. Organismi paljunelmise kandub infot sisaldav DNA kromosoomides edasi järglastele. Üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi. Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome. Kromosoome saab jaotada sarnasuse alusel paarideks. Paaris üks kromosoom on pärit isalt, teine emalt. Inimese keharakkudes on 46,sugurakkudes 23 kromosoomi. Igal liigil on oma kromosoomide arv ja iseloomulik kuju. DNA molekukild liigenduvad geenideks, geen on DNA lõik, mis osaleb organismi ühe v mitme tunnuse kujundamises. Geenid päranduvad DNA koos...
Referaat TUULEENERGIA Koostasid: Peeter Loomus Rakvere Ametikool 25. 01. 2009 Tuuleenergia Tuuleenergia on üks mitmetest rohelistest energiatootmise liikidest. Juba ammustest aegadest peale on inimene tuuleenergiat enda heaks ära kasutanud tuuleveskite näol. Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseks). Disain Et võimalikult tõhusalt tuule liikumisest energiat toota peavad tiivikud olema h...
PÄRILIKKUSE ALUSED 1. DNA, GEENID JA KROMOSOOMID Pärilikkuse tõttu sarnanevad järglased vanematega: · Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Kromosoomides olev DNA säilitab pärilikku informatsiooni: · Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. · See aine on DNA. · DNA on kõikides organismides. · Iga DNA molekul koosneb kahest pikast ahelast, mis on spiraalselt teineteise ümber keerdunud. · Organismi paljunemisel kandub infot sisaldav DNA kromosoomides edasi järglastele. · Üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi. Organismi keharakus on pooled kromosoomid pärit isalt, pooled emalt: · Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome. · Kromosoome saab sarnasuse aluse...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool INTELLIGENTSUS JA ISIKSUS Tartu 2015 Sissejuhatus Intelligentsus on loomuomadus, mis seostub loogika, empaatiavõime, planeerimise, arutlemise, ülesannete lahendamise, keelte õppimisvõime, järelduste tegemise ning abstraktse mõtlemisega. Lisaks, see on võime käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ning tulla sotsiaalselt edukalt toime. Intelligentsus on mõjutatud pärilikkuse, kasvukeskkonna, sünnijärjekorra ning varase lapsepõlvega (Wikipedia 2015). Isiksus tähendab neid käitumise, mõtlemise ja tunnetuse omapärasid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad (Rajaleidja 2015). Isiksus hõlmab kõiki isiku püsivaid omadusi - vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis (Wikipedia 2005). Intelligentsus Intelligentsuse kujunemisel on oluline roll nii geenidel, keskkonnal kui ka nende omav...
Turundus reisibüroos Estravel AS Grete Jakobson Katriin Mats TH2 1. Reisibüroo Estravel AS on Eesti ja Baltikumi suurim reisibüroo. 20. tegevusaasta jooksul on Estravelis loodud 11 esindust Eestis, filiaal Lätis ja tütarettevõte Vilniuses. Estraveli omanik on Soome suurim reisibüroo Suomen Matkatoimisto (SMT), mis kuulub Finnairi kontserni. Estraveli reisibüroos on turunduse roll suur ja ettevõtte tegeleb igapäevaselt turundustegevustega. Selleks on ettevõttes eraldi loodud turundusosakond, mis koosneb seitsmest meeskonnaliikmest. Turundustiimis on peale turundus-ja kommunikatsioonijuhi veel turundusspetsialist, kelle ülesandeks on peamiselt kampaaniad läbi viia ja assisteerida nende ettevalmistamist, lojaalsusprogrammide juht, kes tegeleb püsiklientuuriga ning v...
TTT tabel Erika Meister R14 KÕ1 Teadsin Sain teada Tahan veel teada Tööstress Stressi kutsub esile stressor. Stressi dünaamika on kas Millest koosneb edukas toimetulek stressiga, mis stressikogemus ja Stressi tagajärjel võivad tagab edu või mitteedukas kuidas võib stress olla tekkida füüsilised või vaimsed toiumetulek stressiga ning stress kasulik? haigused on jätkuv. Hea ja halb stress. Stressorite tüübid: Läbipõlemine võib tekkida * muudatused meie elus inimestel, kes tööülesannete Stressi dünaamikast * krooniline stress ehk me ei täitmisel peavad palju suhtlema. pikemalt. suuda oma pingetest vabaneda ja probleemidega toime tulla...
Laps ja tema arengukeskkond 1. Teema I- Sissejuhatus teemasse Tänapäeva koolide juurde kuuluvad nii õpetajad kui ka õpilased. Õpetajatel on laste arendamisel suur roll ning nende ülesanne on neile õpetada eluks vajalikke asju. Kui võrrelda Eesti koole Sudbury Valley kooliga, siis märkame üsna suuri ja mitmeid erinevusi. Eesti koolides on kindlasti oluline see, et õpetaja õpetab last ning laps järgib õpetaja poolt määratud juhiseid. Lapsel on üsna vähe vabadust teha ise otsuseid koolis toimuva kohta, sest õpetajad on juba kindla plaani paika pannud. Tänapäeva koolide eesmärk on ka õpetada lastele eluks vajalikku teooriat ning vähem iseseisvat toimetulekut. Vaadates seda videot, tekkisid minus segased mõtted. Mõtted sellest, kui tore oleks seal koolis käija, ei mingisugust pealesundimist, laps saab teha ise oma valikud ning õpib seeläbi iseseisvust ning valikuid tegema ja otsuseid langetama. Tekkisid ka ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LAOMAJANDUS REFERAAAT Ene Külaots Gerlin Jaanson LH-11 12.12.2012 Pärnu 2012 Sissejuhatus Minu võimalused säästa keskkonda saastumisest on ? Mis võimalused mul siis on, et hoida ära keskkonna saastumist? Selleks saab muidugi igaüks palju ära teha.Kui igaüks annab oma panuse keskkonna puhtamana hoidmisel siis oleks meie metsaalused ja ka põllud ,kraavid jne.puhtad. Mina saan samuti anda oma panuse selleks. Olen juba praegu selle panuse ka andnud sorteerides prügi.Tuleb ju panna meil kõik eraldi klaas,paber jne. Samuti ei viska ma prügi maha, selleks on meil ikka jätkuvalt prügikastid kuhu saab prügi panna. Prügimäele saab viia ka ohtlike jäätmeid, et need ei jääks kuhugile vedelema. Ohtlike jäätmete punktid peaks minu teada olema ka igas...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
