Keskaja filmid ja pillid Keskajast üldiselt Keskaeg on ajaperiood vanaaja ja uusaja vahel (5. sajand - 16. sajand) Keskaeg jaotatakse kolme perioodi: 1) varakeskaeg (5. - 11. sajand), 2) kõrgkeskaeg (11. sajand - 13.sajandi lõpp) 3) hiliskeskaeg (14. - 16. sajandi algus) Sõna “Keskaeg” tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi Keskaja muusika Keskaja muusika - Euroopa muusika alates iseseisva kristliku muusikatraditsiooni sünnist 3.–4. sajandil kuni 14. sajandi lõpuni. Tugevalt seotud kristliku kirikuga ja paljud Lääne kunstmuusika tunnused arenesid keskajal just kiriku raames. Suurem osa koolidest ja heliloojatest töötas kirikutes ja vähesed ilmikud oskasid noodikirja. Seetõttu pole varasest keskajast säilinud ilmalikku muusikat rohkem kui mõnisada ühehäälset laulu. Varakristlik muusika - mõjutas kõige tugevamini keskajamuusikat usk ainujumalasse. Gregoriuse laul...
Gregooriuse laul on roomakatoliku kiriku liturgiline ühehäälne saateta ladina keelne laul. Seda iseloomustab korrapäratu rütm, mis tuleb proosatekstist ja rohketest meloodiakaunistustest. Peamine tekst ja sõnum. Tekkis tänu paavst Gregorius 1., kes ühtlustas liturgia ja kirikulaulu. Rütm – heliväärtuste korrastamine Missa on:1)päevakeskne jumalateenistus roomakatoliku kirikus 2)muusikaline suurteos ordinaariumi tekstidele (5-osaline) Missa ordinaariumi laulud: 1)Kyrie 2)Gloria 3)Credo 4)Sanctus 5)Agnus Dei 8.-9.sajandl, mil kujunes Frangi suurriik , tekkis vajadus ühtlustada litugiline laul tohutu suurel territooriumil. Muusika pandi kirja neumadega (keskaja noodikirja märk), mis kirjutati sõnade kohale. 10.s võeti kasutusele noodijooned, et märkida täpsemalt üles helikõrgusi. 11.s võeti kasutuselekompaksete joonte süsteem, mis on püsind tänase päevani. Mitmehäälsus tekkis kloostri ja kiriku kultuuris u 10.s (impro). 11.-12.s lauldi jub...
1. Keskaja muusika (zanrid, noodikiri, pillid) Mõistega ,,keskaeg" tähistatakse pikka ajajärku, mis jäi Rooma impeeriumi lagunemise (395. a) ja renessansiajastu vahele (14.-16. sajand). Selle ajastu muusikat tunneme lünklikult, kuna tolleaegne muusikakultuur oli suures osas suuline. Zanrid: · Gregooriuse laul Sai nime Rooma paavst Gregorius I järgi, kes ühtlustas liturgilised tekstid, mis said gregooriuse laulu aluseks. See on iseloomulik laulmisviis roomakatoliku jumalateenistusel. On väheste muudatustega käibel ka tänapäeval. Peamised on alati tekst ja sõnum. Laul on ühehäälne ja saateta. Rütm lähtub loomuliku kõne rütmist. · Missa - igapäevane peamine jumalateenistus. Missal lauldavad liturgilised laulud jaotuvad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele (missa prooprium), ja laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel (missa ordinaarium). · Kangelasl...
Pillid keskajal PILLIMUUSIKA KESKAJAL NB! Suur osa pillide eelkäijaid idamaadest Enne 13. saj. kirja pandud muusika mõeldud LAULMISEKS Pille mängiti väljapool kirikut, laulude SAATEKS KESKAJA PILLID Al. 13. saj. mitmeid teateid pillide kasutamisest kirikumuusikas Esimesed teated kirikuorelitest 9.,10. sajandist Suurte orelite kõrval väiksemad __teisaldatavad POSITIIV __kaasaskantav, ka ühe käega mängitav PORTATIIV KESKAJA PILLID Portatiivorel KESKAJA PILLID REBEKK Algeline, nõrga "karuse" kõlaga viiul; Pooliku pirni kujuline Viiuli ja vioola eelkäija, lameda- põhjaline KESKAJA PILLID FIIDEL Viiuli ja vioola eelkäija; lamedapõhjaline KESKAJA PILLID HARF _keskaja iseloomu- likem näppepill _jõudis mandrile Euroopasse Iirimaalt ja Briti Saartelt u. 8.saj. Fiidel ja harf KESKAJA PILLID PSALTEERIUM Klavessiini eelkäija KESKAJA PILLID Rataslüüra eelkäija Varasest kesk...
Keskaegsed pillid Keskaja muusika on Euroopa muusika alates iseseisva kristliku muusikatradistsiooni sünnist 3. 4. sajandil kuni 14. sajandi lõpuni. Paljud Lääne kunstmuusika tunnused arenesid keskajal just kiriku raames, ka noodikiri ja polüfoonia, seega keskaja muusika on tugevalt seotud kristliku kirikuga. Suurem osa heliloojatest töötas kirikutes ja vähesed ilmlikud oskasid noodikirja. Seetõttu pole varasest keskajast säilinud ilmalikku muusikat rohkem kui mõnisada ühehäälset laulu. Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos on Leonius ja Perotinus. Kuni 13. sajandi keskpaigani oli kirja pandud muusika mõeldud ainult laulmiseks. Pille mängiti küll väljaspool kirikut laulude saateks, kuid spetsiaalselt pillidele kirjutatud muusikat enne 16. sajandit ei olnud. Pillid mängisid ka tantsumuusikat, üks varasem tantsuvorm oli estampii. Kirikus tähendasid kõik pillid peale oreli paganlust ning olid keelatud. Kirikulaule lauld...
KESKAJA NÄDAL 19. Aprill 2018 KESKAJA MUUSIKA AJALUGU, MIS ON AJALUGU JA MIKS Mõistega ajalugu tähistatakse nii minevikus ME PEAME TEADMA MIS KUNAGI ON toimunud sündmusi kui OLNUD? nende kirjeldust. SAJAND 100 AASTAT = 1 SAJAND SAJAND = SAJ. 501 AASTA 600 AASTA = 6. SAJ. 1901 2000 = 20. SAJ. KESKAEG, MIS SEE VEEL ON? Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. KESKAJA ALGUS JA LÕPP KESKAJA ALGUS KESKAJA LÕPP EUROOPA Lääne-Rooma keisri Konstantinoopoli kukutamine 476. aastal vallutamine türklaste poolt 1453. aastal EESTI Saksa-Skandinaavia Liivi sõda 1558. aastal vallutajate saabumine 1200. aastatel...
1) Millal oli renessanss ja mida see tähendab? Vastus: Renessanss oli 1416.sajand ja tähendab taassündi. Antiiksete väärtuste taassündi. 2) Linnaajastu eeldused ja tunnused? Vastus: Linnade kasv, kodanluse tekkimine(jõukam keskklass:käsitöölised ja kaupmehed), kaubanduse areng, teaduste areng(inimese maailmapildi muutumine), kiriku mõju vänenemine, humanistliku mõtteviisi sündimine(kesksel kohal oli inimene). 3) Renessansi muusika üldiseloomustus? Vastus: Muusika oli laialt levinud harrastus, iga haritud linnakodanik tundis nooti, laulis ja mängis pilli. Palju tehti ka muusikat kodus omalõbuks, palgati ka proffesionaalseid muusikuid (mungad). Renessansi ajastu muusika on valdavalt vokaalmuusika ja on mitmehäälne. Mitmehäälsus oli kindlas stiilis. 4) Võrdle renessansi ja keskaja muusikat? Vastus: Keskaja muusika oli anonüümne j enamsti kiriku muusika. Tähtsal kohal oli kirik. Muusika oli põhil...
Muusika keskajal. Hüüdlause:” Õnnis oled siis kui sa midagi ei tea…” Euroopas tähistatakse mõistega „keskaeg” pikka ajajärku, mis jäi ühelt poolt kas Rooma impeeriumi jagunemise (395.a) või Lääne – Rooma riigi langemise (476.a) ning teiselt poolt renessansiajastu (14. – 16. saj) vahele. Selle ajastu muusikat tunneme paraku võrdlemisi lünklikult, kuna tolleaegne muusikakultuur oli põhiosas suuline. Vajadus noodikirja järele tekkis 8. -9. sajandil, mille käigus püüti ühtlustada jumalateenistuse korda ja kirikulaulu. Märksõnad: Kristlus keskusega Roomas – Rooma katoliku kirik Gregooriuse koraal Missa- Katoliku kiriku jumalateenistus Noodikirja teke Mitmehäälsuse teke (13. sajandil – motetid) Kes on pildil? Paavst A.Gregorius Ilmalik muusika – kõlas väljaspool kirikuid ja kloostreid. suuline traditsioon, seetõttu vähe infot esimesed muusika kirjapanejad olid rändavad üliõpilased ja teenistuset...
Elsa Tamm PH11 Vanaaeg muusikas 1. Vanaaeg jaguneb : 1)eelajalooline periood 2)antiik periood 2. Vanad kultuuririigid MuinasEgiptus Mesopotaamia India VanaKreeka Vana Rooma Asüüria Babüloonia UR Makedoonia Hiina 3. Hiinlased võtsid 2700 eKr kasutusele kammertooni. Noodile Fa vastas pambustorusse pandud sada hirsi tera. 4. Vanaaja pillid Löökpillid Puhkpillid Keelpillid 5. Raamtrummid Paanvile Vina E Plagistid Lurr Lanto Tsistrumis Flöödi taolised Harf Tamburiini pillid Rebapp taolised pillid Šalmü Kinnor King simesena v...
1. Millistest allikatest leiad teadmisi vana-aja muusikast? · kaljujooniste põhjal · arheoloogilistel väljakaevamistel leitud pillide põhjal. 2. Vanimad muusikainstrumendid: 1) Egiptuse päritolu: · Otseflööt · Topeltsalmei · Lüüra · Harf 2) Mesopotaamia päritoluga: · Lauot · Lüüra 3. Mis on leviit? Kutseline muusik templiteenistuse tarvis 4. Muusika vanades kõrgkultuurides: · Täitis kultuslik funktsiooni · Kõlas ka tantsu, võistluste või söömaaegade saateks. 5. India kastisüsteem muusikas? · Inimhääl- ülim · Keelpillid- tähtsuselt II · Puhkpillid III · Trummid - kõige alamad 6. ,,Musike" lauldes ettekantud luule, vahetult seotud tantsuga. 7. Kaks tähtsamat Kreeka jumalat + pillid · Valguse- ja...
KESKAEG Brita ja Danil 2018 MIS ON KESKAEG? Keskaeg on ajaperiood kauges minevikus 500 1500.aastal KESKAJA RIIETUS Naised kandsid: Mehed kandsid: · Kleiti ·Särki ·Kleidi peal vööd ·Pükse ·Tanu ·Vööd ·Keepi või muud õlgadekatet ·Kuube ·Pastlaid ·Peakatet · ·Pastlaid KESKAJA MUUSIKA Kiriku muusika Rahva muusika Rüütlite muusika MUUSIKA Keskajal olid kasutusel väga paljud pillid: Harf Trummid Viiul Kitarr Pasunad MUUSIKA Kiriku muusika https://www.youtube.com/watch?v=k6oM1iLJH6k&list=PLfVANJXgaIdfbu0fEVYaOwFDiaQKrbx5 - Rahva muusika https://www.youtube.com/watch?v=qNW0js0qFec https://www.youtube.com/watch?v=-lsKZnAbBFE Rüütli laul https://www.youtube.com/watch?v=7rgmPjYVwOM&list=PLA7WFQXHRS-nPGOR_Lr453G05Ns 7V3kwo AITÄH KUULAMAST! 2018
Keskaeg 5. 13. sajandini, aastat 501-1496. Seda ajastut on nimetatud ka pimedaks ajastuks, sest teadlased arvasid, et tsivilisatsiooni lõpp tuli Rooma hävinguga. Sellel perioodil peeti ususõdu. Euroopas sõlmiti igasugu sõjalisi liite ja hakkas tekkima rahvuslus. Euroopa kaupmeestel avanes võimalus rännata kuni Hiinasse. Keskaja lõpuks kujunes kõigile, kes vähegi lugeda oskasid, hariduse saamise võimalus. Tekkisid kloostrikoolid, ülikoolid ja konservatooriumid. Kloostrikantorid olid muusikahariduse juhid, kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule ning suurematest kloostritest said laulukoolid. Rooma impeeriumi lagunemine tähistas keskaja algust. Muusika Keskajal tekib noodikiri. Enne seda tehti esimesi nootide kirja panemise katseid Hiinas. Noodikirja eelkäija- Neuma. Neuma on noodikirja märk, mis ei tähista ühte nooti või heli vaid kolmest kuni neljast koosnevat nootide gru...
Keskaja muusika 5.-13.saj. Keskajal kannatas euroopas kanda kristlus, mis tõi suure pöörde inimeste mõtte laadi. Oluliseks muutus usk ainujumalasse. Kristlik kirik mõjutas ka kunsti ja kultuuri. Peamiseks vaimuvaraks olid keskajal piiblilood. Jumalasõna kuulutamiseks ehitati palju kauneid kirikuid ja katedraale. Ajastu ideaaliks oli pühak. Rangelt askeetliku eluviisiga kes palvetades ja paastudes, maise elu rõõmudest loobudes valmistas ennast ette igavesele õntsusele, mis peab tulema pärast surma. Keskaja muusika jaguneb kaheks: · Professionaalne muusika (vaimulik muusika) · Rahva muusika (ilmalik muusika) Professionaalne muusika Professionaalne muusika oli võimude poolt tunnustatud. Muusika keskusteks olid kloostrid ja kirikud ning professionaalseteks muusikuteks vaimuliku seisuse esindaja. (mungad, preestrid, paavstid). Euroopa muusika Eu...
LOODUSRAHVAD Muusika on ürgsem, kui verbaalne keel. 200 000 aastat tagasi - homosapiens (tark inimene) Muusika matkis loomi/linde Muusika abil suheldi kõrgemate jõududega - kasutati rituaalide keelt Vaimulik muusika - suunatud kõrgematele jõududele Ilmalik muusika - suunatud maisetele tegevustele/inimestele Paljude rahvaste müütides on laulule omistatud salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida. Oletused muusika juurtest: - Arheoloogilised väljakaevamised (kõla on võimalik ligilähedaselt taastada, vaidlus tekib häälestuse üle) - Koopamaalingud Kiviajast - löökpillid Meso- ja neoliitikumist - flöödi- ja sarvelaadsed ja trompeti eelased (sumerite ajast ka lüüra, harfi ja lauto taolised) Vana-Egiptus - topeltšalmei, otseflööt ja harf Muusika tähtsus vanades kultuurides: - Oluline osa tseremoonias - Meelelahutus - Kujunes kunstmuusika seisus - Muusika, kui loodusteadus - Jumali...
Mis mulle meeldib/imponeerib keskaegses arhitektuuris, muusikas ja moekunstis? Keskaegne maailm erineb tänapäevasest maailmast väga. Keskaegne kunst ja muusika sisaldavad endas omadusi, mis on kindlasti väga huvitavad ja müstilised nüüdisaegsetele inimestele. Keskaegne arhitektuur on väga rikas ja külluslik. Mind kõidavad väga keskaegsed kirikud. Keskaegsed kirikud on väga huvitavad ja omapärased. Kirikud tehti keskajal eriti uhked ja suurejoonelised, et igaüks, kes nendesse siseneb, tunnetaks jumala kõikvõimsust ja tajuks tema lähedust. Enamjaolt kõikides kirikutes on ka palju kunstiteoseid. Mina arvan, et ka kirik ise on üks väga suur kunst. Muljet on avaldanud ka gooti stiilis katedraalid, mis said alguse Prantsusmaalt. Eriti suur ja uhke on Reimsi katedraal. Ka keskaja muusika on väga huvitav ja teistmoodi. Minu jaoks tundub eriti põnev see, et keskaja muusika oli seotud enamjaolt kloostrite ja kiri...
Keskaja muusika ( 5-13.sajand) 1. Millist ajaloosündmust peetakse keskaja alguseks? (lisa ka aastaarv) Keskaja alguseks peetakse Lääne-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 476. aastal. 2. Kes oli Gregorius I Suur (540-604), millega ta tegeles ja kuidas seostub tema nimi muusikaajalooga? Gregorius I Suur oli Rooma paavst, kes viis läbi kirikureformi. Ta ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. 3. Iseloomusta Gregoriuse koraali. Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. 4. Loetle missa (katoliku kiriku igapäevane peamine jumalateenistus) ladinakeelsed osad koos eesti keelse tõlkega. Kyrie eleison – Issand halasta Gloria in excelsis Deo – Au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum – Mina usun ühte jumalat Sanctus – Püha Benedictus – Kiidetud olgu Agnus Dei – Jumala tall 5. Kuidas nimet...
10.klass Arvestuslik kontrolltöö nr.2 Keskaja muusika ( 5-13.sajand) 1.Millist ajaloosündmust peetakse keskaja alguseks?(lisa ka aastaarv) Keskaja alguseks peetakse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) 2.Kes oli Gregorius I Suur (540-604), millega ta tegeles ja kuidas seostub tema nimi muusikaajalooga? Gregorius I Suur oli Rooma paavst kes kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele. 3.Iseloomusta Gregoriuse koraali Gregooriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika aluse. Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju erinevaid esitusstiile, žanre ja lauluvorme. Gregooriuse laul on: roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed retsitatiivne puudub perioodiline taktikorraldus e. taktimõõt rütm lähtus tekstist kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva värsiga va...
Viljandi Linnakapell Asutamine Viljandi Linnakapelli asutas 1971. aastal Tõnu Sepp. Esialgu mängisid seal põhiliselt muusikakooli õpetajad ja õpilased. Tõnu Sepp juhatas linnakapelli kuni 1989. aastani. Tõnu Sepp Ansambli tutvustus Viljandi Linnakapell on viljelenud muusikat keskajast kuni varabarokini. Lisaks Eestile on esinetud ka välismaal. Programmid koosnevad keskaja lauludest ja pillilugudest. Parimad näited kuuluvad rüütlilaulu zanrisse. Liikmed Helika Gustavson Margus Kubo Cätlin Jaago Toivo Sõmer Sandra Sillamaa Marge Loik Anu Taul Anti Einpaul Neeme Punder Arno Anton Siiri Kärt Peep Heinaste Saale Uusma kunstiline juht - Neeme Punder Kasutatavad pillid Torupillid Lehmakellad Flöödid Kellamäng Trummid ...
Ansambel Rondellus Bändi tutvustus · Vanamuusikaansambel Rondellus loodi 1993. aastal Maria ja Robert Staak'i algatusel eesmärgiga esitada keskaja ja renessansi muusikat. · Olenevalt esitatavast kavast koosneb ansambel kahest kuni kuuest muusikust, kes esinevad ajastu kostüümides ja vanade pillide koopiatel. · Rühma liikmed on professionaalid, kes on aastaid olnud tegevad Eesti paremates vanamuusikaansamblites. · Rondellus on andnud menukaid kontserte Baltimaades, Skandinaavias, Poolas, Ungaris, Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal jne. · Rondelluse repertuaar koosneb nii vaimulikust kui ilmalikust muusikast, ulatudes gregooriuse koraalist armastus ja joogilaulude ning tantsumuusikani. · Rondelluse asutajad Maria ja Robert Staak moodustavad ka ansambli tuumiku, valides repertuaari, valmistades ette kavu ja kaasates vastavalt vajadusele teisi muusikuid. Nemad hoolitsev...
Keskaja muusika Keskaeg (5. 15. sajand). Toimus rahvasteränne, Euroopas kinnitas kanda kristlus Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e püha Ambrosiusega- lauluviiside korjaja Lääne kiriku keskuseks sai Rooma 590.a. valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur (Gregorius I) -jätkas Ambrosiuse poolt alustatut- kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele -ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia (jumalateenistuse ülesehitus) -tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks Gregooriuse laulu aluseks. -vaimulik muusika Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku->andis võimaluse ilmaliku laulu tekkeks -Gregarius I ,,Üle Euroopa peab katoliku kirikus olema ühtne liturgia, kõlama ühtne kiriku laul'' Liturgia e jumalateenistuse korrastus kujujunenud ühistest valdustest, lauludest. Kat...
Sissejuhatus muusikalukku Mõisted: Rütm – helivältuste järgnevus Meloodia – rütmiseeritud helikõrguste ühehäälne järgnevus Tempo – heliteose esitamise kiirus Dünaamika – heliteose kõlakujuline järgnevus Tämber - helivärv Harmoonia – erinevate häälte kooskõlalisus Faktuur – vertikaalne helikude Homofoonia – mitmehäälsus, kus on meloodia ja saade Polüfoonia – mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähendusega häältest Liturgia – jumalateenistuse läbiviimise kord Neuma – noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi Kvadraatkiri – võimalik üles märkida täpseid helikõrguseid Musikê – muusade kunst, lauldes ette kantud laule Tragöödia – levinud draama- ja muusikaetendus Vana-Kreekas Trubaduurid – rüütlilaulikud Lõuna-Prantsusmaal Truväärid – rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaal Minnesingerid – rüütlilaulikud Saksamaal Vagandid – rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud Ilmalik – esines väljaspool...
VANA KREEKA Muusikal,poeesial,tantsul oli väga oluline roll. Musike - kreeka keeles muusade kunst. Muusikut peeti jumalate ande profetiks . Muusad kunstide kaitsejumalannad. 9 muusat. Muusika oli jumalike päritolu. Ampioni ja Apollo esimesed muusikud. Muusikat mängiti: jumala austamisel pidustusel moraali tõstmine sõjategevuses kasvatuslik eesmärk KULTUSMUUSIKA Seotud eelkõige 2 jumalaga Valgus- ja tõejumal Apollpn ning looduse ürgjõu jumala Diouysosega. Klassikaline ajajärk 5-330 saj. eKr kujunes välja mõiste Musike, õitsengu aeg. Musike tähendab luulet ja muusikat lahentamatus ühtsuses. Muusika oli seotud ka tantsuga Paljud muusika mõisted pärinevad kreeka keelest: Koor,orkester,muusika,sümfoonia,orel,meloodia,rütm,harmoonia,lüürika. Igal aastal korraldati jumalate auks muusikakapidustused. Kaasnesid pillimeeste ja kooride võistlus. Pillisaatega muusikas eristati 2 alaliiki: Kitaroodia - soololaul kidora saatel ...
Vanamuusikafestivalid Ingrid Tagel, Liina Kokk, Pille-Riin Sootna, Kristiina Moosel, Hele- Andra Kuulmets · Kontserdid toimuvad linna kirikutes, erinevates saalides ja linna muudes põnevates paikades. · Keskaegsed pillid. · Tantsijad. Tartu Vanamuusika Festival · 1996 · Euroopa keskaja muusika · Tihedad sidemed Schola Cantorum Basiliensis'ega Sveitsist · Raho Langsepp · Festivitas Artium · 6.-9. oktoober Viljandi Vanamuusika Festival · 1982. aasta · Neeme Punder · 26. korda · 12.-17. juuli · Öökontserdid · Paolo Pandolfo,Trio Mediaeval, Haapsalu Vanamuusika Festivalid · 1994. aasta · Haapsalu Festivalikoor · CEFEMA · Paul Dombrecht, Sirkka-Liisa Kaakinen- Pilch · Toomas Siitan Rakvere Vanamuusika Festivalid · "Fiori musicali" · Rohkem pille kui varasemal korral. · "Händel Bachil külas" · "Puukingatants" Saaremaa Vanamuusikafestival · Neljas festival (2000) ·...
Muusikaajaloo kirjalik töö Pirje Pesor PT-14 1. Joonista ajatelg, sajandid ja paiguta sellele muusikaajastud alates antiigist kuni klassitsismini. 2. Muusikalised väljendusvahendid on: rütm, meloodia, tempo, dünaamika, harmoonia, helilaad, faktuur, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon, 3. Miks ja kuidas tekkis inimeste poolt loodud muusika? Nimeta vähemalt 5 põhjust : Muusika tekkis ja kujunes ürgühiskonnas looduse ja ühiskondliku elu tulemusena (kombetalitused, jumalate ülistamine jne.). 1) Inimese erutatud, emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2) Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil.Arvatakse, et ürginimene kujunes inimeseks tööpro...
Varakristlik muusika keskaeg 5saj.-13saj.(muusikas) · Vaimulik muusika, kristlus · kiriku muusika · 313a. - Milano edikt(kuulutati kristlus ludatud usuks) · Missa kristlaste jumalateenistus e. Mess · koraal kristlik laul/kiriku laul · paavst katoliku kiriku juht, vaimne isa · munk mees usklik, elab kloostris · klooster koht, kus munk ja nunn elavad ja teenivad jumalat, maisevara ära andmine · pandi paika missa reeglid · Gregorius I (paavst) hakkas levitama missa reegleid · Kiriku keeleks sai ladina keel · gregoriuse laul(koraal) -ilma saateta(a capella) -ladina keeles -mungad laulsid(mehed) -ühehäälne(esialgu) -puudub kindel meetrium(taktimõõt) · Organum - esimesed kahehäälsed laulud 10.saj · Motett kolmehäälne laul 13.saj · ...
Keskaeg. 12.-16. saj. Vaata õpikust materjal + pildid lk . 10 - 40 Keskaja muusika on välja kasvanud Vana-Kreeka muusikast. Ta on kirikumuusika, milles nähti vahendit oma võimu kehtestamisel. Seal on kõigapealt Jumal ja alles siis kõik muu. Ka taktimõõt 3 oli ideaalne, viidates Isa, Poja ja Pühavaimu tähendusele. Rahvalaulus ja pillides nägi kirik Saatanat, mille tõttu suurenes lõhe nende vahel. Tähtsamad ehitised olid kirikud ja kloostrid, millest kujunesid kontserdi ja muusika-hariduskeskused. Siin säilitati ja kirjutati liturgilisi tekste ja laule ning õpetati koorilauljaid. Keskaja üks levinumaid laule oli gregoriuse koraal (vaimulik laul), mille loojaks Rooma paavst Gregorius Suur (I) 540-604.Ta korraldas ümber kirikulaulude tekstid, eesmärgiga luua kõikidele kirikutele ühtne liturgia (teenistuse kord). Gregoriuse koraali tunnused *ladina keeles, *1-...
Keskaja muusika 1. Kiriku ülemvõim ka muusika üle. 2. Võtteis üle juudi laule enne Gregoreust samuti kreeklaste laule. Peatähelepanu sõnadel. Kirikutes lauldi valdavalt emakeeles laulud, tekstid piiblist. Igas kirikus, kloostris olid oma laulud. 3. Gregorius hakkas ühtlustama Lääne-Euroopa kirikut,uurima piiblitekste mis sobiks erinevate teenistuste juurde. Jaga kirikuaasta kolmeks . · · · Kehtestas kindlad laulud kirikuteenistustele. Nõudis, et kirikumuusika oleks ladinakeelne ja a capella , ühehäälne väga kõrgetes helistikes, see oli selleks, et inimene pingutaks lauldes ja saaks jumalale lähemale. Need nõuded saadeti Lääne Euroopasse kullerite abil, protsess aeglane, võttis aega üle 100a. Ise pole loonud, otsis tekstid, nimetati tema auks Gregoriuse koraalideks 604, hakkas kehtima ainult Roomas, kuna mujale polnud veel jõudnud. Nõudis, et pille kirikus ei kasutataks. Pillid tulevad kuskil 11 saj. kirik...
KESKAJA MUUSIKA Õhtumaine kultuur sündis antiikmaailma varemeil. Lääne-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 476. a peetaksegi keskaja alguseks. Sellele järgnes Suur rahvasterändamine, otsiti varju sõdade eest. Formeerusid rahvused frangid, saksid, goodid, keldid jt. Euroopas kinnitas kanda kristlus. Läänekiriku keskuseks sai Rooma. Kerkisid suured sakraalehitised algul lihtsamad basiilikad, hiljem võimsad gooti katedraalid. Liturgia (jumalateenistus) kujunes ühistest palvustest ja laulmistest, mida 8. 9. sajandist toetas kirikuorel. Erinevad rahvuslikud arengusuunad liturgias ohustasid kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. Rooma paavsti Gregorius Suure läbi viidud kirikureformiga võeti kasutusele uus liturgia, mis juurdus kogu Lääne- Euroopas. Tema ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu Gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimääduta, vab...
Vanad kultuurrahvas Monday, September 15, 2008 1:12 PM Egiptus Mesopotaamia India Hiina Araabia Mehhiko Vana-Kreeka ja Rooma kultuur 1. Arhailine Vanal ajal omastati muusikale imep2rast v6luj6udu. Muusika n2gi kui jumalate keelana sest ka jumalaid peeti muusikuiks. Kes muusikat lugu ei pea, ei ole tal k6ik korras. Vanaaja muusik oli yheaegselt laulja, pillimees, helilooja, dirigent, luuletaja, tantsija, v6imleja. Iga antiikaja rahva muusikakultuur on omap2rane. Egiptuse templites armastati suursugust, r6hutatud v22rika rytmiga laulu, mida saatis fl66tide ja harfide k6la. Mesopotaamias oli muusika v2ga l2rmakas ja teravak6laline. Muistsetele kreeklastele n2is see mesopotoomia kakofoonia. Vanaaja muusika yhiseks jooneks oli see, et kunstiliigid ei olnud yksteisest eristatud? Kujutava kunsti eriliikide yhendajaks oli arhitektuur. Muusika oli tavaliselt yheh22lne. Muusika ...
Muusikaajaloo vanem periood Muusikakultuur saavutas kõrge taseme muistsetes orjanduslikes riikides. Juba 3000 aastat tagasi toimusid vanas Assüürias avalikud kontserdid, kus õuemuusikud esinesid linnarahva ees. Vanal ajal omistati muusikale võlujõudu . Muusika oli jumalate keeleks. Jumalate hääli võrreldi pillihelidega. Pillid olid pühad. Muusikasse suhtuti erilise austusega. Egiptuse vaaraod kuulutasid end muusikute sugulasteks. Sõjas jäeti ellu muusikud. Muusikud olid vanal ajal väga mitmekülgsed -heliloojad, lauljad , pillimehed, dirigendid ka luuletajad ja tantsijad. Erinevus eri rahvastes oli suur. Nt Egiptuses oli aus, pühalik ja suursugune stiil. Aga idamaades valitses lärmakam stiil. Vanal ajal ei olnud kunstiliigid üksteisest eristunud. Muusika juurde kuulus luule ja tants. Vana aja muusika oli ühehäälne. Muusikalised laadid olid põhiliselt viie astmelised PENTATOONIKAD ANTIIKMUUSIKA V-IV saj. eKr - antiikkultuuri kõrgaeg. Maa...
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Keskaja kultuur ja muusika Referaat Koostaja: Aare Sepper 14KS1 Vana-Vigala 2014 Sisukord 1.Romaani ja Gooti stiil 2. Vaimuliku muusika areng 3.Missa 4.Noodikirja kujunemine 5.Ilmalik muusika 6.Pillid keskajal Romaani ja Gooti stiil Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantsuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Sa...
Muusikaajalugu Vana aeg Muusika tekkis ürgajal, peamiselt ühiskondlike tegurite mõjul. Ürginimene arvas, et muusika aitab tal kurjadest jõududest jagu saada. Vana aja juhtivamad maad (vana Kreeka, vana Rooma, Egiptus, India, Hiina, Mesopotaamia). Hiina Hiina on vanemaid kultuurmaid. Hiina muusika aluseks on pentatoonika. Pillid olid flöödid ja löökpillid. Esimesed muusika ülesmärkimise katsed on pärilt umbes 1300 aastat enne meie aega. Kreeka Muusika oli tugevasti seotud usuliste rituaalidega. Templites olid tantsijatarid ja muusikateooria preestrite salateaduseks. Vana Kreeka on kõige arenenum kultuurimaa. Muusikaga tegeleti kui teadusega. Pillidest tunti lüürat, aulost, flööti, kitara, paari. Kreeklased pidasid kunstiannet jumala kingituseks. Kreeka peajumala Zeusi üheksa tütart olid kaunite kunstide kaitsejumalateks. Vana-Rooma Vana-Rooma kujunes kõige või...
Lääne-Euroopa * toimus üleminek feodaalkorrale. Suur võim kuulus kirikutele. Levitati ristiusku ning kirjutati ja esitati stseene. *arhitektuuris asendus romaanistiil gootistiiliga. Romaani-paksud seinad, ümarad kaared ustel-akendel. Gooti- teravkaared, peaukse kohal roosaken, klaasidel vitraazid, kirikud õhulised. *maalikunstis pöörati tähelepanu näole- silmad väljendasid kannatust, usku jumalasse, inimesed riietasid end voltidesse. *püharaamat Piibel. Jumalteenistustel laulsid munkade koorid ilma saateta. Kanti ette koraale. *Gregoriuse koraalil puudus rütm, taktimõõt, helisid lauldi rõhutamata. Gregorius I koostas esimese koraaliviiside kogumiku. Kirikumuusika edendajad: Ambrosius- Milano piiskop; võttis kasutusele 4helistikku. Gregorius Suur- lisas veel 4helistikku Munk Arezzo neli noodijoont; hakkas märkima noote. Mitmehäälne koorilaul: *sai alguse 7.saj; säilinud tänapäevani need noodid *9-12.saj oli orkanum 2-häälne laul, kus ü...
VANA-KREEKA JA ROOMA Vana-Kreeka kultuur jaguneb nelja ajajärku: · Arhailine ajajärk 8. 6. saj eKr · Klassikaline ajajärk 5. saj 330. a eKr · Hellenismi ajajärk 330 146 eKr · Rooma võimu ajajärk 146 eKr 395 pKr Arhailisel ja klassikalisel perioodil ei olnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalitluste, pidustust, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud Oidid kandsid ette eepilise lugulaule. Muusik jumaliku andega prohvet, kujutav kunst käsitöö. Auloodia soololaul aulose saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dianysose pidustustel. Puhkpillidest tundi ka paaniflööti, põikflööti ja metalltrompetit. Kitaroodia hingestatud soololaulud kitaara saatel. Armastatud keelpill oli lüüra, mille saatel laulvaid muusikuid nimetati lüürikuteks. Tragööd...
Periood: 5 saj 14 saj 5-7 saj Rahvaste rändamine- Vana-Rooma kultuuri lagunemine Varakeskaeg kujunes Lääne-kristlik kloostrikultuur 8-9 saj hariduse ja vaimuelu tõus 10-11 saj romaanistiilis kirikuarhitektuuri ja vaimuliku luule-ning laulu kõrgaeg 12-13 saj linnade kasvamine, gooti arhitektuuri esimene hiilgeaeg Muusikakultuur põhiosas suuline! 8-9 saj tekkis vajadus noodikirja järele, mil püüti ühtlustada jumalateenistuse korda ning kirikulaulu Kirjandus, arhitektuur, maalikunst jt kunstiliigid olid kiriku teenistuses, ning seotud jumala teenimisega Gregooriuse laul- ühehäälne kirikulaul (Euroopa muusika alusmüüriks) Esitasid posid või mehed (mungad) ilma saateta, ning ladina keeles Palju liike!!! Ühetaolisest tekstilugemisest paaril noodil kuni liikuva meloodiani Alguses lauldi kirikus oma tavade kohaselt, hiljem kinnitati ühtne jumalateenistuse kord ja kindlad laulud (Paavst Gregorius I )- tema auks nimetati katoliku ki...
Tõrva Muusikakool Muusika ajalugu Referaat 7. klass Linda Talts Varajane muusika Vanamuusika on varajane muusika ehk varane muusika, millega viidatakse kolmele muusika ajaloo perioodile: keskajale, renessansile ja barokile. Vanamuusika on üldmõiste, millega üldiselt peetakse silmas barokkmuusika ja barokile eelnenud ajalooperioodide muusikat, kuid on tänapäeval saanud järk-järgult tähendas, kui igasugune muusika, mis vajab ettekandjateajaloolise stiili rekonstrueerimist säilinud originaalpartituuride, traktaatide, muusikainstrumentide või teiste kaasaegsete allikate põhjal. ,,Vanamuusikaliikumine" sai alguse 19. sajandi keskel, seoses Johann Sebastian Bachi kogutud teoste väljaandmisega. Varajane muusika viib sellega tegelejad sadade aastate tagusesse ajajärku. Euroopa muusikas mõistetaks varajase muusika all keskaja muusikat, renessanss- ja barokkmuusikat ehk si...
Muusikaajalugu · Sissejuhatus · Muusika on olnud nii kaua, kui Maal on elanud mõtlev ja kõnelev inimene, on ta end väljendanud muusikaliselt. · Muusika on suhtlemisvahend. · Muusika on ürgsem kui verbaalne keel (loodusrahvaste muusika matkis lindude ja loomade keelt tämber, rütm, muutuv helikõrgus, tants). Tants on alati muusikaga seotud. · Lauldes ja tantsides otsis inimene Jumalaga suhet. · (paljude rahvaste) Müütides on muusikale omistatud salapärane vägi (suudab loodusjõude juhtida). Müüdid kõnelevad, et muusika ise on jumalikku päritolu, taevaand. · Keelte ajalugu. Ladina k canto (laulan) tähendas ,,loitsin". Eestlased ,,ütlesid" laule. · Väljendab inimlikke tundeid (kütid-sõdurid). · Varakeskaegses muusikas on harmoonia hoopis vähem oluline komponent ...
1 Muusikaajaloo kirjaliku töö näidisküsimused 1. 2. Muusikalised väljendusvahendid on: Muusika tekib, kui on olemas üks järgmistest nähtustest: Rütm, meloodia, tempo, dünaamika, harmoonia, helilaad, faktuur, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon,… 3. Miks ja kuidas tekkis inimeste poolt loodud muusika? Nimeta vähemalt 5 põhjust 1) Inimese erutatud, emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2) Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil.Arvatakse, et ürginimene kujunes inimeseks tööprotsessis ja seega võib muusika üks tekke põhjus peituda töös ja selle rütmis. 3) Jumalate kummardamiseks maagia, rituaalide täitmisel – tantsiti, lauldi, et võimendada edastatavat sõnumit 4) Soojätkamise vajadus – kes kõvemini laulab (esin...
OOPER itaalia 17. saj, eelkäijad: antiik kreeka amfiteater, rändmuusikute etendused, aadelkonna etendused, vana kreeka tragöödia, ühendab: muusika, tants, kirjandus, arhitektuur, näitekunst, heliloojad: giuseppe verdi rigoletto ja othello, georges bizet carmen, eevald aav vikerlased, eiki sven tüür wallenberg, richard wagner lendav hollandlane, ooperid praegu: rigoletto, tosca, padaemand, wallenberg, pärlipüüdjad. OPERETT prantsusmaa, pariis 19.saj, eelkäijad: itaalia koomiline ooper, prantsuse vodevill, ühendab: laul, muusika, komöödia, mood, kõne, heliloojad: johann strauss nahkhiir, imre kalman silva, jacques offenbach orpheus põrgus, paul abraham savoy ball, ferenc lehar lõbus lesk, operetid praegu: viini veri, savoy ball, minu leetlev leedi. MUUSIKAL ameerika, new york, broadway 20. saj, eelkäijad: prantsuse vodevill, prantsuse muusika lavastused, operett, koomilised ooperid, ühendab: laul, muusika, tants,...
Muusika kontrolltöö vastused Annabel Soovik M-13 1.- 2.Muusikalised väljendusvahendid on : tempo, meloodia, helilaad, rütm, dünaamika, harmoonia, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon... 3. Muusika tekkepõhjused: 1)inimese erutatud emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2)Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil. Arvatakse , et ürginimene arenes inimeseks tööprotsessis ja seega võib muusika üks tekkepõhjuseid peituda tööd ja selle rütmis 3)jumalate kummardamiseks maagia, rituaalide täitmisel - tantsiti, lauldi, et võimendada edastatavat sõnumit. 4)Soojätkamise vajadus- kes kõvemini laulab, sel on paremad võimalused tugevamat järglasekandjat valida. 5)Sündis häälitsustest, millega inimene püüdis lindude ja loomade hääli järgi arvata. Avastati, et tühjad ja õõnsad taimeosad tekitavad heli kui neisse...
Kirikukesksus. Inimesed elasid vaimse müüdi maailmas. Puudus imetlev hoiak nähes ilu, kiideti Loojat. Usuti jumalikku algesse. Inimene oli üksik indiviid, kes orienteerus olevikule, sest tulevikku üldiseloomustus kardeti (viimne kohtupäev). Kontseptsiooni kaitsmise nimel oldi valmis tegema kõike ususõjad Germaanlaste riikide teke ja Karl Suure impeeriumi kujunemine, kõrgkeskaeg (ristisõjad, linnade teke, paavstluse ja keisrivõimu konflikt, ajalugu tsentraliseeritud riikide kujunemine). Oluline oli astroloogia ehk tähtede järgi ennustamine. Kasutusele tulid vesi ja tuuleveskid. teadus Eeposed: Be...
KESKAJA MUUSIKAAJALUGU mõisted Gregoriuse laulRooma katoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul.Lähtub loomuliku kõne rütmist,peamine tekst ja sõnum.Tavaliselt lad.keelne. Missakatoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia,toiminguid hakati 45.saj lauludega saatma.Lauldavad liturgilised laulud jagunevad:1.laulud,kõlavad kõikidel teenistustel nn.missa ordinaariumi laulud.2.laulud,vahelduvad igapäev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele. Neumatähistavad kindla helikõrgusega helisid vaid 4 helist koosnevaid meloodia elemente. Vagant e.Goljaarlad.keelsed,pilkavad kirikulaule,võisid olla siivutud,13.saj algul pandi kokku I suurim vagandi luule kogu ,,Carmina Burana". Menestrel e.zonglöörkeskaegne alamast seisusest rändmuusik.esit.enamasti teiste loodud rahvakeelseid laule,täiendasid neid omalt poolt.fenomenaalse mäluga. Rüütlilaulenamasti kõrgest seisusest,ise lõid ja esitasid laule.Võisid olla ka naised.nim.trubaduurideks,...
Muusika Muusika enne ajaarvamist · Esimeseks muusikariistaks oli kindlasti inimhääl ning rituaalset leelotamist saatis tõenäoliselt rütmiline käteplaksutamine või jalgade trampimine. · Esimeseks rütmipillideks kasutati käte plaksutamist ja helisevate esemete kokkulöömist. · Muusikat oli vaja üleloomulike jõududega suhtlemiseks (loodusjõud, surmatud jahilooma hinged, surnud lähedaste vaimud). Muusika ja rituaal on olnud lahutamatult seotud läbi kogu inimkonna ajaloo. · Üsna pea avastati, et vastu kõva puupakku lüües kostab teistsugune heli kui õõnsast puupakust. · Õõnsas ,,muusikariistas" tekib heli kahe elemendi korpuse ja õhusamba või õhuga täidetud kasti abil. Sellel avastusel põhinevad tänapäeva puhkpullid (metsasarv, oboe), samuti keelpillid (viiuli kõlakast). · Varaseimate muusikariistade hulka kuuluvad õõnsad torud (pilliroog, torukujulised luud),...
HIINA RIIGI TUTVUSTUS Hiina on muistne tsivilisatsioonipiirkond Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi ning Hiina Vabariigi vahel Rahvakeel: hiina keel Rahvaarv: 1 350 695 000 inimest Pealinn: Peking Pindala: 9 640 821 km² Hiina Rahvavabariik hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 350 000 000, kellest enamik on hiinlased Hiina president on Xi Jinping AJALUGU Traditsiooniliselt peetakse hiina tsivilisatsiooni hälliks Huanghe jõge. Hiina ajalugu algas Shangi dünastiaga Shangi dünastia ajast pärinevates hieroglüüfkirjas olevate ennustusluude vanimaks vanuseks on dateeritud 1500 eKr Hiina kultuuri, kirjanduse ja filosoofia alused arenesid välja Zhou dünastia (1045256 eKr) ajal. Ajaarvamise järjepidev kirjalik date...
ILMALIK LAUL KESKAJAL Varakeskaegsest ilmalikust laulust ja luulest on vähe andmeid. Mõningane ettekujutus on meil I aastatuhande lõpu kangelaseepikast, aga seegi põhiliselt hilisemate kirjapanekute põhjal. üleskirjutuste puudumine on loomulik, kui arvestada kultuurisituatsiooni, kirjaoskuse levikut ja seda, et eurooplased õppisid paberit valmistama alles 12. saj. Koos põhiliselt 18. saj. pärit legendiga "pimedast keskajast" on see asjaolu aga lasknud kirjeldada rahvakeelset ja mittekiriklikku laulu ja luulet põlatuna ning mahasurutuna. Rikkaliku keskaegse ilmaliku luuletraditsiooni eksistentsis pole põhjust kahelda. Teame, et hiljemalt 6. saj. tegutsesid kutselised õue- ja rändlaulikud (keltidel bardid, germaanlastel skopid, skandinaavlastel skaldid), rahvalik laul on kõikjal oluliselt suunanud kirikulaulu arengut, alates 8.-9. saj. näeme vaimulikke laule selgelt jäljendamas rahvalikke lauluvorme ning on võima...
1. Nimeta muusikaajaloo perioodid ja stiilid alates 13. saj.( stiil+ sajandid) /3p. gooti: 13-16. saj; renessanss: 14-17 saj I pool; barokk: 17-18 saj I pool; klassitsism: 18 saj II pool; romantism: 19 saj; 20-21 saj: impressionism, neoklassitsism, ekspressionism, modernism 2. Askeetlik iluideaal ( tunnused ja kus väljendus) / 1p. askeetlik iluideaal - õblukesed, kõhetud inimesed, tagasihoidlik, pilgud alla peidetud, ilu on ALATI riietega kaetud askeetlus, rangus väljendus gooti stiilis nt arhitektuuris 3. Gooti stiil (kuidas väljendus arhitektuuris) / 1p. Kõrged tornid - Jumalale lähemal; kirjud mosaiikaknad; ukse kohal rosett 4. Gooti arhitektuuri näiteid Eestist ja mujalt Euroopast. (vähemalt 4) / 2p. Tallinna vanalinn; Kuressaare linnus; Kirikud: Kihelkonna, Karja, Pöide, Muhu, Valjala, Kaarma, Oleviste, Niguliste, Pühavaimu, Kiek in de Kök, Jumalaema; Kölni katedraal 5. Gregooriuse koraal (millal tekkis, mõiste ja omadused) ...
Keskaja muusika (V saj a 1300) Varakristlik laul Kristliku muus. lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused (nt Antiookias). Kristlik liturgia koos oma põhitekstidega ja kloostritraditsioon kujunesid eelkõige Süüria aladel. Pika aega oli kristlaste ühiskeeleks kreeka keel (Kyrie). Apostel Pauluse sõnul on kristlaste lauludeks psalmid, hümnid ja vaimulikud laulud. Pillide kasutamine kirikus algselt keelatud. 313 a saab ristiusk Milano ediktiga lubatud usundiks ning muutub varsti laguneva Rooma riigi ametlikuks usundiks. Psalmoodia psalmitekstide laulmine, aluseks on Vana Testamendi lauluraamat, nimetatud ka Taaveti lauludeks. Hümnoodia ühehäälne pidulik laul stroofilise värsstekstiga keskaegses vaimulikus muusikas. Responsoorne laulmine eeslaulja ja kooriga laulmisviis, nn küsimuste vastuste laul. Antifooniline laulmine laulmisviis, kus kaks koori laulavad vastastikku, n.ö vastukõlav laulmine. Reekviem-...
Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: ·kirikumuusika ·rahvamuusika ja kultuur ·rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika ääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja....
Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika Pildil 16. sajandi Inglise muusikud. Kirikumuusika sünd ja areng Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva ...
Renessanss on üks ajajärk , mis oli 1300-1600 aastal. Renessanss hakkas arenema keskaja lõpus ning lõppes baroki alguses. Renessanss tähendab Prantsuse keeles taassündi. 2.1 RENESSANSSI ALGUS Renessanssi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat. Renessanssikultuuri iseloomustas eneseteadvus. Kirikuõpetus kaotab oma aktuaalsusening inimene õpib oma elu kindlustama nii materiaalselt kui ka vaimselt. Renessanssi ajal tekkis inimesel usk oma enda jõusse. Inimesi iseloomustas tol ajal suur teadmistejanu , soov uurida ning avastada uusi asju, hakati väärtustama erootikat ning meelelist armastust. 2.2 MUUSIKA ARENG Kirikumuusika kõrval muutus oluliseks ka ilmalik muusika, suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes mängisid õukondades ning rikaste kodudes. Itaalias muutus populaarseimaks lauluks Madrigal mis tähendab tõlkes emakeelset laulu. Tihti põhinesid renessanssiaegsed laulud rahvaviisidel, kuna need olid inimestele tuttavad ning...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
