KERE LIHASED (mm. trunci) Selja lihased (mm. thoracica) musculus trapezius - TRAPETSLIHAS musculus erector spinae SELJA SIRGESTAJA musculus latissimus dorsi musculus longissimus PIKKIMLIHASED (kinnituvad selgroolülidele) musculus rhomboideus major et minor musculus iliocostalis - NIUDEROIDELIHAS musculus levator scapulae ÕLATÕSTELIHAS ? musculus splenius RIHMLIHAS? musculus serratus posterior superior SAAGLIHAS, selgmine, ülemine musculus semispinalis musculus serratus posterior inferior musculus semispinalis capitis musculus infraspinatus musculus teres major et minor Rinna lihased (mm. pecti) musculus pectorialis major et minor SUUR JA VÄIKE RINNALIHAS diaphragma DIAFRAGMA e vahelihas musculus serratus anterior centrum tendineum mm. intercostales externi VÄLIMISED ROIETEVAHELISED LIHASED foramen venae cavae ÕÕNESVEENI MULK mm. intercostales interni - SISEMISED ROIETEVAHELISED LIHASED hiatus aorti...
AINETÖÖ Õppeaines: KERE JA ALUSVANKER Transporditeaduskond Õpperühm: II KAT Üliõpilane: Erko Õppejõud: Janek Luppin Tallinn, 2006 1. Näidisauto üldandmed TOYOTA COROLLA 2006 BENSIIN 1,6 VVT-i Tühimass 1175 1385 kg Täismass 1695 1780 kg 2. Veoskeem ESIVEDU MOOTORI PAIGUTUS PÕIKIASENDIS 3. Vedrustuse tüüp Esisild: MacPersoni vedrustus Vedrustuse käigu pikkus 95 mm Vedrustus sõltumatu Keerdvedrud lineaarse jäikuskarakteristikuga Stabilisaatori varras Elastseks lüliks on kummi puksid Tagasild: Pingetala Vedrustus sõltuv Keerdvedrud lineaarse jäikuskarakteristikuga Elastseks lüliks on kummi puksid 4. Rehvide ja velgede markeering: Rehvi tootja ja toote nimetus: DAYTON Rehvimõõt: 185/65 R15 Kiirusindeks ja max lubatud sõidukiirus km/h: T ( 190 km/h ) Koormusind...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Hüdropneumo vedrustus. Õppeaines: Kere ja alusvanker Transporditeaduskond Õpperühm: AT31a Üliõpilane: M.Karlson Juhendaja: J.Vint Tallinn 2009 Sisukord: Hüdropneumovedrustuse ehitus ja tööpõhimõte Hüdropneumovedrustus on kasutust leidnud kõrgema klassi sõiduautodel. Hüdropneumovedrustuse põhiosaks on hüdrauliliselt reguleeritav pneumoelement, mille pneumaatiline osa täidab elastse elemendi ja hüdrauliline osa aga amortisaatori ülesannet, võimaldades muuta pneumoelemendi rõhku. Hüdropneumoelement koosneb auto raami (kandekere) külge kinnitatud sfäärilisest reservuaarist, mille ülaosa on täidetud inertgaasiga (tavaliselt lämmastikuga). Reservuaari alaosas paikneb membraaniga eraldatult hüdrovedelik. Reservuaari alaosaga on ühendatud si...
docstxt/13159528639179.txt
docstxt/130512427458592.txt
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING REFERAAT ROOLIMEHHANISMID Õppeaines: KERE JA ALUSVANKER Transporditeaduskond Õpperühm: AT-31 Üliõpilane: Kontrollis: J. Luppin Tallinn 2006 Sisukord TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING......................................................................................................2 Sisukord....................................................................................................................................................................3 Roolisüsteemi otstarve.............................................................................................................................................4 Rooliratas...........................................................................................................................
5-1 [S100] SPECIFICATIONS AND SERVICE DATA 1. Supplemental Restraint System "Airbag" 1. Supplemental Restraint 2. Body Datum Points System "Airbag" Various master repair locations are established as Airbag system wiring harness is routed on and datum points used during body repairs. In addition, along body panels. guide holes, locators and indents are provided to facilitate panel replacement and achieve alignment CAUTION: accuracy. ¼ All Airbag system wiring harness and con- nectors are colored yellow. Do not use electri- NOTE: cal test equipment on these circuits. Left and right datum points are all symmetrical to ¼...
1. Kuidas jaguneb selgroog? Kaelalülid (vertebrae cervicales), rinnalülid (vertebrae thoricicae), nimmelülid (vertebrae lumbales), ristluulülid(vertebrae sacrales)sabalülid(vertebrae caudales) 2. Nimeta selgroolülide arv loomaliigiti. (vt tabel) 3. Kandelüli(atlas) iseärasused. Puudub lülikeha, selle asemel dorsaalne ja ventraalne kaar, ogajätke ja ventraalse harja asemel kaudaalne ja kraniaalne köbruke, liigesjätkete asemel liigeslohud. Koeral ja hobusel läbib ristijätket foramen transversarium ning koeral on foramen alare asemel incisura alaris 4. Telglüli(axis) iseärasused. Hamba ja ogajätke kujud loomaliigiti erinevad vt tabel. Kraniaalse lüliotsa asemel on hammas e dens. 5. Kus asuvad telglüli kaudaalsed/kraniaalsed liigesjätked? Ogajätke kaudaalsel serval ning kraniaased hamba lähedal 6. Kolmanda kuni kuuenda kaelalüli iseärasused? Madal ogajätke, tugevad liigesjätked, kaheosalised ristijätked. 7. M...
Os Väli Nimetus, materjal Tähis Hulk Märkus a Detailid 1 Kere IG.04.00.01 1 2 Kaas IG.04.00.02 1 3 Klapi varras IG.04.00.03 1 4 Survepuks IG.04.00.04 1 5 Survemutter IG.04.00.05 1 6 Klapp IG.04.00.06 1 7 Käepide IG.04.00.07 1 8 Tihend kumm 1 9 Tihend kumm 1 Standard tooted 10 Mutter M8 x 1,25 1 15526-70 11 Seib Ø 8 113171- 68 ...
Auto kere kaitse korrosiooni vastu. Rooste, see on inetu, kole ja vastik.Kuna keegi ei osta roostes asja sest see alandab auto müügihinda ehk väärtust. Neile kes ostavad vana auto oleks hea teada kuidas korrosioonist hoiduda, hoida seda alustamast ja leida rooste kui seda on juba tekkinud. Näiteks üks artikkel käsitles 71. aasta Plymouth Barracuda keretöid. Kere puhastamiseks otsustati kasutada kemikaalide vanni. Kere paljaks, üleni vanni üheks päevaks. Happevann - näiteks 10% HCl lahus (hape eemaldab rooste, metalli ei puutu); 3-4tundi - ja roostega juba ok, aga ka päevane ligunemine ei tee metallile midagi tulemuseks oli kõik värv ning pahtel lahti. Survepesu täies ulatuses ning teise vanni, kus roostevastane kemikaal. Uuesti survepesu ja tulemuseks haljas plekk. Kogu autokere puhastamine keemiliselt on suhteliselt keerukas (keemiliselt) operatsioon. Nagu öeldud, kõigepealt leelisevann, kõige muu kui pleki ja roos...
Kere ja kaela lihased liigutuste kaupa · Kere fleksiooni lülidevaheliigestes teostavad lihased o M. rectus abdominis o M. obliquus abdominis o M. obliquus abdoinis externus internus · Kere ekstensiooni lülidevaheliigestes teostavad lihased o M. iliocostalis o M. multifidus o M. longissimus o Mm. Rotatores o M. spinalis o M. quadratus lumborum o M. semispinalis · Kere lateraalfleksiooni lülidevaheliigestes teostavad lihased o M. iliocostalis o M. multifidus o M. longissimus o M. rotatores o M. spinalis o M. quadratus lumbo...
Viljandi Kutseõppekeskus AMK16 naisgrupp TUNNITÖÖ 5. JA 9. SEPTEMBER 2016 AUTO KERE JA SISUSTUSE OSANDAMINE JA KOOSTAMINE Aruanne Juhendaja: Andrus Küttä Vana-Võidu 2016 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 ALUSTAMINE........................................................................................................... 4 Töökoha ettevalmistamine................................................................................. 4 Chrysler 300 esistange eemaldamine.................................................................4 Chrysler 300 esistange osandamine...................................................................8 Esi- ja tagastange kokkupanek............................................................................. 10 KOKK...
1.sissejuhatus 2. tööriistad 3.valgustid 4.salong 5.auto kere 6.kinnitusvahendid 7.kasutatud kirjandus Sissejuhatus Selles töös teen üldise ülevaate autode kere ja sisustuse osandamisest ning koostamisest. Tööriistad Archimedes (287 E.KR 212 E.KR) leiutas keerme ja kruvi põhimõtte. Alguses ei kasutatud keermeid nii nagu meie seda tänapäeval teeme, ehk siis asjade ja koostude ühendamiseks. Aja möödudes hakkasid roomlased keeret kasutama ka asjade kinnitamisel ja leiutasid algupärase mutri. Näiteks kasutasid nad sellist algelist poltliidet vankri rataste kinnitamisel. Keskajal kasutati mutreid ja keeret järjest rohem. Koos tehnoloogia ja masinate arenguga tekkis vajadus kinnitada erinevaid masina detaile üksteise külge ja oli vaja leida lahendus, et saaks kuluvaid detaile kiiresti vahetada. 18. sajandil, kui leidis aset tööstus revolutsioon, tekkis jä...
Miks tuleb auto kere värvi- ja lakikihi seisukorda kontrollida? Too välja kõik võimalikud meetodid ja selleks vajalikud seadmed. Kõige peamisem põhimõte võib olla see, et sa võid osutuda pettuse ohvriks, kui sa ei kontrolli nende seisukorda. Veebist võib leida väga ilusate, läikivate piltidega müügikuulutusi. Isegi pilte, mida on arvutis hilisemalt järeltöödeldud. Miks nii tehakse? Seda selleks, et tekitada tulevases potentsiaalses ostjas positiivne emotsioon, kindel omandiplaan ning ostusoov, ning just sellepärast tuleks värvi ja lakikihi seisukorda kontrollida. Tihtilugu kui sõiduk on saanud kahjustada (mõlgid jms) siis lihtne lahendus on tasapind katta pahtliga. Seda omakorda katab juba värvi ning lakikiht. Kehvasti ja valede töövõtetega teostatud tööd annavad endast märku aja möödudes. Meie kliimas võib kuluda paar aastat või vähemgi, kus ebaprofessionaalsed lahendused rooste või värvi koorumise näol esile kerkivad. See tähendab hil...
Pidurisüsteemi ülesanne: võimaldada juhil auto kiirust vähendada ja vajadusel seisata. Pidurisüsteem muundab auto liikumise kineetilist energiat soojusenergiaks. Pidurisüsteemi moodustavad: pidurdusmehanism(tagab auto rataste pidurdamise), piduriajam(vähendab pidurdamiseks vajalikku jõudu). Pidurdussüsteemi põhiosad: piduripedaal, vaakumvõimendi, peasilinder, pidurdusjõu regulaator, piduriketas, piduritrummel. Peatumise teekond: reageerimise teekond+ pidurite rakendumise teekond + püsiva aeglustusega läbitud teekond. Pidurdusteekond: aeglustuse kasvu teekond + püsiva aeglustusega läbitud teekond. On olemas trummelpidurid(töösilinder, piduriklots, piduriklotsi hõõrdkate, piduritrummel, kolb, kolvi rõngastihend) ja ketaspidurid. Seisupidur: trossiga liigutatava hoova abil surutakse ketaspiduri sisemise trummelpiduri klotsid vastu trummlit. Pidurdusjõu regulaatoriga süsteem: vaakumvõimendi, vedeliku reservuaar, pidurdusjõu regulaator, esi-...
Keretehnik Põhiõpingute moodulid • Autokeretehniku eriala alusteadmised. • Autode hooldus ja pindade hooldus • Ettevalmistus järgnevateks kereremondi etappideks • Auto kere ja sisustuse osandamine ning koostamine • Elektriseadiste, mugavus- ja ohutussüsteemide seadistamine ja remont • Keevitus- ja tuletööde teostamine • Kere ja raami mõõtmine ning õgvendamine • Põhiõpingute moodulid • Pindõgvendustööd ja lehtmetallide töötlemine • Keredetailide ühendamine • Klaasitööde tegemine • Plastdetailide töötlemine ja remont • Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused • Praktika I • Praktika II Nõuded õpingute lõpetamiseks Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud autokeretehniku eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel Valikõpingute moodulid • Automaalritöö alused • Üldkehaline ettevalmistus • Autoremonttööde alused • Erialane...
Atlas- anatoomia foramen- mulk Tuba- tõri, toru Axis- teine kaelalüli fossa- auk, süvend Bucca- põsk Caput- pea fovea- auk Gingiva- ige Cerebrum- suur aju hiatus- lahtine koht Lingula- keeleke Collum- kael humerus- õlavarre luu Papilla- näsa Columna- sammas incisura- sisselõige Protuberantia- mügar Corpus- keha mandibula- alalõug Pulpa- säsi Cranium- kolju maxilla- ülemine lõualuu Clavicula- rangluu Dorsum- selg membrum- jäse Fascia- sidekirme Encephalon- peaaju olecranon- küünarnukk Fibula- pindluu os, mitm. ossa- luu, luud periosteum- luuümbris Squama- soomus skeleton- skelett radius- kodarluu Nucha- kuklatagune substantia- aine scapula- abaluu Tonsilla- mandel...
Auto on mootorsõiduk, millel on 3, 4 või rohkem ratast ja mis on mõeldud sõitjate oma veoste veoks, haagiste veoks või eriotstarbeliste tööde tegemiseks. Kui auto liigub aeglasemalt kui 25 km/h, siis ei ole ta auto. Autoks loetakse ka elektrikontaktliidetega rööbasteta sõidukit. Üldehitus Mootor: Ülesanne on muuta vedelkütuse põlemisel tekkinud soojusenergia mehhaaniliseks energiaks. Mootori üldehitus: 2 mehhanismi: väntmehhanism ; gaasijaotusmehhanism. 4 süsteemi: jaotus; õlitus; toite; elektri. Shassii: on autole aluseks või baasiks, mille külge kinnituvad kõik autoosad. 1.Alusvanker e. veermik: kandekere; sillad; rattad; vedrud; amortisaatorid. 2.Jõuülekanne: ülesanne on kanda mehhaaniline energia ratastesse. Ehitus: Sidur; käigukast; kardaan; peaülekanne; diferentsiaal-võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erineva kiirusega; veovõllid e. rattavõllid. 3.Juhtimismehhanismid: rool; pidurisüsteem(sõidupidur); käsipidur. Auto kere:...
keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse: ...
Auto alusraamid Juhul sõidukid termin sassii tähendab raam pluss "veermiku" nagu mootor, käigukast, kardaan, erinevus, ja vedrustus. Keha (vahel nimetatakse seda "kere"), mis ei ole tavaliselt vajalik konstruktsiooni terviklikkus, on ehitatud sassii täita sõiduki. Tarbesõidukite sassii koosneb kokkupanek kõik olulised osad veoauto (ilma kere) olema töövalmis teedel. disaini rõõm auto sassii on erinev kui üks tarbesõidukite tõttu raskemat koormat ja pidev töö kasutamine. Kaubik tootjad müüa "sassii ainult", "kapott ja sassii", samuti "sassiilt" versioonid, mida saab seadistatud erialaasutustega. Nendeks ratastel majad, tuletõrje, kiirabi, furgoonid veoautod jne. Soomusmasinad sõiduki kere toimib sassii ja hõlmab alumise osa AFV, mis sisaldab lugusid, mootor, juhiiste, ja kabiini. See kirjeldab madalam kere, kuigi sage kasutamine võib hõlmata ülemine kere tähendab AFV ilma torn PowerMac G4 sassii ...
Auto remont, hooldamine Ginemaatiliselt seotud pindade sissetöötamine Detailide ühtlane purunemine lubatud tolerantsi piires. Rikete liigitus Konstruktiivsed defektid Hõõrduvate detailide materjalide ebaõige valik, ginemaatiliselt seotud detailide ebõige alglõku määramine, hõõrduvatelt pindadelt soojuse halb ärajuhtimine. Tootmisalased defektid Mittekvaliteetsed või vastav materjal (mittekvaliteetsed detailid), detailide ebõige terminile töötlemine, detailide ebaõige mehaaniline töötlemine, nõrk tehniline kontroll valmis toodangu üle. Käitlemisest tulenevad defektid Mittekvaliteetsed kütte- ja määrdained, mootori hoolduse graafikust mitte kinnipidamine. Avariilise iseloomuga defektid Muttrite ebõige pingutamine. · Hammasrihma vahetus. Klapi vahede kontroll, vajadusel reguleerimine. Hammasrihma vahetusega tuleb tavaliselt vahetada ka rullikuid. · Kiil- ja soonikrihmade kontroll, vajadusel pingutus · Mootoriõli ja...
docstxt/1557780447809.txt
Kere корпус tala балка plaadistus обшивка kiil киль vöörtaav форштевень ahtertääv ахтерштевень kaar шпангоут teras сталь piim бимс tekk палуба peatekk bakk бак jüüt ют sektsioon отсеки vöörpiik форпик ahterpiik ахтерпик veekindel водонепронецаемость vahesein переборка reeling леер parras бор poort кайма lastiruum трюм sõuvöll гребной sõukruvi гребной винт rool руль roolileht перо руля topeltpõhi двойное дно varustus снаряжение tross тросс võrk сети köis канат nöör шнур tank емкость для жидкости tekiehitus палубные надстройки rooliruum рулевая kamber штурманка logiraamat судовой журнал masina päevaraamat машиный журнал eluruum жилые помещения kajut каюта laevapere команда meeskondэкипаж liige член ühikajut кают компания kambüüs камбуз lastiluuk грузовой люк korsten труба heitgaasid влыхопоные газы illuminaator trapp лестница mast мачта taak штаг vant ванта lossimisseadmed погрухочное устройства tõstamehhanism laevakraana кран losspoom ...
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Auto- ja metalliõpetus osakond Autoplekksepp Hendrik Karu Erinevad materjalid autokerede juures Referaat Juhendaja : Ülvi Paas VANA-VÕIDU 2014 Sissejuhatus Autod on väliselt üksteisest erinevad, aga nad koosnevad ühesugustest seadmetest ja agregaatidest. Tänapäeva auto loomisel on suurt tähelepanu pööratud kerele. See peab olema võimalikult kerge ja seeläbi säästlik, kuid samas piisavalt tugev, et kaitsta kokkupõrkel reisijaid või jalakäijaid. Tänapäeva kere on auto juures väga tähtis komponent. See peab tagama turvalisuse, hoidma kere jäigana et säiliks juhitavus ja tema külge kinnituvad kõik detailid ja agregaadid. Kasutatud allikas: http://gmotors.co.uk/news/wp-content/uploads/2010/12/frame.jpg 2 Autokerede ehitus Sõiduautod konstrueeritakse kandekerega, mis on lihtsam...
Arusisalik Arusisalik on 10...16 cm pikkune, tumeda värvusega sisalik. Noored arusisalikud on tumepruunid või peaaegu mustad, kasvades muutuvad nad järk-järgult heledamaks ja kehale ilmub iseloomulik muster, mis koosneb kitsast triibust selja keskel ning laiadest tumedatest triipudest kere külgedel. Kindlaks eristustunnuseks on isasloomadel esinev oranz või telliskivipunane kõhualune, emasloomadel on kõht valkjashall, kollakas või rohekas. Saaremaal võib kohata ka üleni musti isendeid. Arusisalikku võib kohata peamiselt niiskematel aladel - rabades, soodes, madalatel heinamaadel, võsastunud oja- ja kraavikallastel. Tihti elutseb ta talude lähedal - lauavirnadel, puuriitades või kiviaedadel. Ohu korral põgeneb arusisalik sageli vette, jookseb natuke maad mööda põhja ning kaevub seejärel mutta või veekogu põhjas olevate lehtede alla. Maismaal varjub kivide, kändude või puukoore alla või poeb sambla ...
Tallinna Ülikool Tervisteaduste ja Spordi instituut Ujumissport Vabaujumine ’ Tallinn 2011 1 Sisukord 1. Ujumisest üldiselt.........................................................................................................2 2. Vabaujumine ehk rinnulikrool...................................................................................4 3. Rinnulikrooli tehnika mudel.......................................................................................5 4. Rinnulikrooli starditehnika mudel.............................................................................7 5. Rinnulikrooli pöördetehnika mudel..........................................................................11 6. Kokkuvõte....................................................................................................................17 7. Kasutatud ...
Autokerede Ehitus Autokerede ehitus Auto kere koosneb enamasti konstruktsioonidest. Auto kere on paigutatud kas poolraamile või siis täisraamile. Tänapäeva autod tehakse tavaliselt poolraamile ja suuremad veokid tehakse täisraamile. Auto kerekonstruktsioonid on valmistatud tugevamast terasest näiteks A-,B- piilarid on tehtud ekstratugevast terasest ja C-piilarid on tehtud kõrgtugevast terasest. A-,B-,C-piilarid on valmistatud lehtmetallist mis on painutatud karbi kujuliseks kuna karbikujuline post on tugevam kui täismetallist post. Üks põhiline ja üks tähtsamaid keredetaile on põrkeraud mis võtab enamus löögist vastu ja annab löögi edasi teistele keredetailidele. Kui põrkeraud on vigastada saanud siis ei tohi seda taastada kuna selle tugevus muutub ja järgmise löök võib olla liiga jäik ja löögi ülekanne teistele kerekonstruktsioonidele ei pruugi olla enam sama. Kabriolettide puhul on tehtud kerekonstruktsioonides muudatusi, kabriol...
Rikkevoolukaitsest 1. Elektriseadme või paigaldise pinge all oleva osa kogemata puudutamine (näiteks kui mõne elektritarviti ümbris või kaitsekate on kahjustatud) 2. Isolatsioonikahjustuse või lahtitulnud faasi- juhi tõttu pinge alla sattunud 0-klassi elektri- tarviti kere puudutamine. Sama oht tekib I klassi tarviti kere puudutamisel, kui kaitsejuhti ei ole või kui see on mingil põhjusel lahtine. 3. II klassi elektritarviti (näiteks elektritrelli) kere puudutamine, kui selle kaitseisolatsioon on riknenud. 4. I klassi elektritarviti kere puudutamine isolatsioonirikke korral, kui kaitsejuht (näiteks painduvas ühendusjuhtmes) on katkenud. 5. I klassi elektritarviti kere puudutamine, kui kaitsejuht on ekslikult ära vahetatud faasijuhiga (näiteks lülitis, pistikupesas või pikendusjuhis). 6. I klassi elektritarviti kestvalt pinge alla jäänud kere puudutamine, kui TN-juhistiku rikkesilmuse takistus on nii suur, et l...
Reaktiivliikumine Reaktiivliikumine on selline liikumine, mida põhjustab kehast eemale paiskuv keha osa. Kui eemale lendava keha osa liikumissuund läbib keha massikeset, on reaktiivliikumine kulgemine. Reaktiivliikumist kasutatakse rakettide lennutamisel kosmosesse, aga seda kasutavad ka mõned loomad liikumiseks, näiteks seepia. Raketi korral on keha (raketi) osaks sellest suure kiirusega väljalendav kütuse põlemisprodukt kuum gaas. See põhjustab raketi liikumise vastassuunas. Raketi kiiruse saab leida impulsi jäävuse seaduse abil. Süsteemiks, mille kohta me seda seadust rakendame on raketi kere ja selles olev kütus. Kui rakett pole veel startinud, siis on paigal nii raketi kere kui ka selle sees olev kütus. Järelikult süsteemi koguimpulss võrdne nulliga. Järelikult süsteemi impulss peab võrduma nulliga ka pärast starti. Kui eeldada, et kogu põlenud kütus paiskub raketist välja korraga, siis saame: mkevke + mküvkü = 0, kus mke ...
Laskumisviisid: laskumine kõrgasendis- kasutatakse, kui eesmärgiks ei ole kiirus ja kukkumisohtu pole. Kiõrgasendis laskumine on enamiku mäesõiduelementide õpetamise aluseks, kuna selles õpitakse ära tarvilik säärte ettekallutus hüppe-ja põlveliigestest. NÕUDED asendile: Jalalabade vahekauguseks on üks pöia laius Üks jalg on teisest 0,5 kuni 0,75 jalalaba pikkuse võrra eespool (see pikendab tugipinda, millega aitab säilitada tasakaalu). Keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallala Sääred on hüppe-ja põlveliigestest kallutatud ette, nii et ülalt vaadates põlved katavad saapaninasid. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge Käed on kas all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha. Laskumine põhiasendis- kasutatakse, kui eesmärgiks on kiirus või laskumisel on kukkumisoht, asend on seda madalam, mida suurem on kiirus. NÕUDED: Jalalabad ja sääred samamoodi...
Ehitus ja kasutamine Basskitarr (joonis 1) on puidust valmistatud keelpill. Enamasti on basskitarrid elektrilised, harvem akustilised, kuid on ka elektroakustilisi basskitarre. Nagu elektrikitarrilgi ei tugevda keele võnkeid mitte pilli kõlakast/kõlalaud ehk korpus ise, vaid elektrooniline võimendi (elektrilise basskitarri puhul). Basskitarri keeli mängitakse näppude või mediaatoriga (medikaga). Erinevalt kontrabassist hoitakse basskitarri horisontaalselt bassisti keha ees. Joonis . Basskitarri ehitus. Pea Basskitarri pea (joonis 2) võib olla kaelaga ühest tükist tehtud, kuid võib ka olla kahest eraldi tükist ühendatud liimi või kruviga. Kitarri pea küljes olevate kruvimehhanismide külge kinnitatakse keeled, mida saab häälestuskruvidega häälestada. Kael Kaela eesküljel on sõrmlaud, millel mängitakse tavaliselt vasaku käega (joonis 3). Kaelal asetsevad krihvid ehk astmetraadid. Kahe krihvi vahele ...
Valgamaa Kutseõppekeskus Kehalise kasvatuse referaat Akrobaatika Õpetaja: Evo Saar Heimar Halliste LKT-12 18.10.2012 Valga 2012 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................3 Mõisted..............................................................................................................4 Sportakrobaatika...............................................................................................5 Kokkuvõte.........................................................................................................6 Kasutatud kirjandus...........................................................................................7 ...
Siim Jaansoo VAKa09 Väljaandja : Teede- ja Sideminister Akti või dokumendi liik : määrus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 16.09.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Autoveol veose laadimise ja kinnitamise eeskiri Vastu võetud teede- ja sideministri 28. septembri 2000. a määrusega nr 81 (RTL 2000, 106, 1647 ), jõustunud 9.10.2000 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 29.08.2002 nr 56 (RTL 2002, 102, 1555) 16.09.2002 Määrus kehtestatakse « Autoveoseaduse» (RT I 2000, 54, 346) paragrahvi 23 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Reguleerimisala (1) Käesoleva eeskirjaga kehtestatakse autoveol veoautole ja veoauto haagisele (edaspidi sõiduk) veose...
Kehalise kasvatuse tunni ettevalmistusosa Harjutuskompleksi eesmärk: õpetada lapsi liikuda „Maona“ ning ettevalmistamine tunni põhiosale Klass: 7.klass Riviharjutus: Liikumine „Maona“ Üldarendavad harjutused (märkida vahend): rõngas Tunniandja nimi: Tunniandja kursus: Kuupäev: Harjutuste toime Harjutuste kirjeldused Korduste Metoodilised arv märkused Organiseeritud Tunni alustamine. Tunni teema Max. 1 Pikkuse tegutsemine rühmas seletamine minutit järjekorras, pikemad ees Riviharjutus Taktsammul „Maona“ vasakule – Max. 2 MARSS! minutit Üldarendavad harjutused Jooks ...
Tallinna Laagna gümnaasium Suusatamine Laskumisasendid Kristiina Pärtel 9.A 2016 Laskumisasendid Kõrgasend, põhiasend, puhkeasend, madalasend, põikilaskumisasend. * Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. * Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad. Keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja käed küünarnukist kergelt kõverdatult all-ees-kõrval. Kepiteravikud on suunatud taha. * Laskumine puhkeasendis * Matkavariant:...
Põltsamaa Ametikool Materjali õpetus A2 Tarmo Prants Kaarlimõisa 2009 1.VEDRUSTUSSÜSTEEM . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...................... . . 1 1.1. Vedrustussüsteem .......... . . . . . . . . . . . . . . ...................... . . . . . . . . . . . . . . . . ..... 1 1.2. Vedrustuse osade põhifunktsioonid ............... . . . . . . . . ...................................... 1 1.3. Vedru .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..................... 2 1.3.1. Vedru töö .............. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................ 2 ...
Referaat Suusatamine Paigalpöörded Lehvikpööre eest tehakse nii, et tõstetakse suusanina sinnapoole, kuhu tahad pöörata ja tuuakse teine suusk juurde. Suusakannad on koguaeg paigal. Kui tahad teha suurt pööret, siis pead mitu korda astuma ja nii võib kas või täisringi teha. Lehvikpööre tagant käib samamoodi, ainult, et nüüd jäävad suusaninad paigale ja tõstetakse suusakandasid. Tõstepöörded: · Toeta kepid ühele poole. · Tõsta üks suusk lumelt. · Viia see nina ees vastassuunda. · Tuua teine suusk juurde. Mäest üles Trepptõus: · Pööra küljega mäe poole. · Astu samm mäe poole ja tõsta teine suusk juurde, kuni tõusu lõpuni. Käärtõus: · Hoia suusaninad kogu aeg hästi laiali ja suusakannad koos. · Suusad aga toeta sisemistele kantidele. Mäest alla Kõrgasendis: · Üks jalg on teisest poole saapa jagu eespool, sest nii on parem tasak...
Suusatamise laskumisviisid Silvia Vihula Suusatamise laskumisviise on viis, nendeks on kõrgasend, põhiasend, puhkeasend, madalasend ja põiklaskumisasend. Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad. Keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja käed küünarnukist kergelt kõverdatult all-ees-kõrval. Kepiteravikud on suunatud taha. Puhkeasendis laskumisel on jalad põlvest peaaegu sirged, kere kallutatud ette, küünarvarred toetuvad reitele, kepid on kaenla all ning kepiteravikud suunatud üles-taha. Puhkeasendis laskumisel on ka ...
Materjalid laeva ehituses Anton Adoson AT 11/21 üliõpilane Tallinna Tehnikakõrgkool 2015 Sissejuhatus Erinevad laeva liigid: purjelaevad; reisi-ja kaubalaevad; allveelaevad. Materjali valik: vastavalt ajastule; vastavalt vajadusele. 1. Purjelaev Materjalid: kere kinnitused messingust; kere puidust: kuusk; mänd; tamm. korpuse veealune osa on messinguga kaetud; ankur, kett, kõik trossid- mitte magnetiline materjal. 2. Reisi- ja kaubalaev Materjalid: alumiinium: klaaskiud: süsinikkiud; teras; raudbetoon; plastmass; nende materjalide kombinatsioone; harva titaani. 3. Allveelaev Materjalid: kere terasest; plast; klaas; erinevad metallid: vask; alumiinium; messing. Kokkuvõte Laevade ehitamiseks kasutatakse palju erinevaid materjale vastavalt vajadusele. Põhilised materjalid: ...
Kadrina Keskkool Reaktiivliikumine Referaat Martin Proosa Juhendaja: Meelis Vaher Saukse 2011 1 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Raketi kiiruse määramine............................................................................................................ 9 Kasutatud kirjandus................................................................................................................... 10 2 Reaktiivliikumine Rektiivliikumise põhimõtteks on, et lõhkeaine põlemisel tekkivate gaaside rõhu tõttu liigub raketi kest koos kütuse tagavaraga gaaside liikumisele vastassuunas. Lendamine raketi põhimõttel kannab nimetust reaktiivliikumine. Seejuures on olet...
Puurpingid Puurpink on metallitöötluspink avade puurimise, nende avardamiseks, hõõritsemiseks, keermepuuriga keermestamiseks ja süvistamiseks. Nad võimaldavad puurida avasid läbimõõduga kuni 100mm, rõngaspuuridega isegi suuremaid. Puurpingid liigitatakse: universaalpingid; püstpingid; radiaalpingid; eripingid. Puurimine Ülepuurimine Avardamine Hõõritsemine Puurpingid võib jagada kahte rühma: püstpuurpingid – ettenähtud avade puurimiseks ja keermestamiseks kergetesse detailidesse, mida on kerge töölaual liigutada. See koosneb rõhtsast töölauast ja spindlist, millesse kinnitatakse lõikeriist. Spindlile antakse püstsihiline ettenihe. radiaalpuurpingid – kasutatakse keskmiste ja suurte detailide töötlemiseks. Nendel on võimalik silinderhülssi pöörata ja nikutada spindlikasti radiaalselt mööda konsooli. Avasid läbimõõduga kuni 12mm puuritakse lauapuurpinkidel. ...
COSCOOTER BY E C OT E R MAAILMA ESIMENE TÄISÖKOROLLER UUENDUSLIK •Roller on ehitatud keskkonnasõbralikest materjalidest •Madalad ülalpidamiskulud ja lihtne opereerida •Moodne disain ja nutikad lahendused KESKKONNASÕBRALIK •Klaas – ja süsinikkiud on tõelised saasteained… Ühe süsinikkiu tootmiseks kulub 1000x rohkem energiat kui ühe klaaskiu tootmiseks. Samas ühe klaaskiu tootmiseks kulub 100x rohkem energiat kui ühe kanepikiu tootmiseks... •Kere koosneb kanepikiu ja linakiu segust, mis on omavahel kokku segatud keskkonnasõbraliku liimiga •Rolleri kere juures on kasutatud tehnoloogiaid, mida kasutatakse ka F1 vormelite tootmises MADALAD ÜLALPIDAMISKULUD JA LIHTNE OPEREERIDA • Elektrikulu 100 km läbimiseks ~ 20 - 40 senti • Ühe laadimisega saab sõita 60 kuni 90km • Laetav kodusest pistikust MOODNE DISAIN JA NUTIKAD LISASEADMED •LED-tuled •USB-akulaadija •GPS •Pesa nutitelefonile SPETSIFIKATSIOON •Rolleri kere materjaliks o...
VAATLUS Laura Järv klassiõpetajad II Vaadeldav loom: KODUKASS Latte, vanus üks aasta PEA - Pea on mu kassil üsna suur (nii umbes meesterahva rusika suurune), selle pikk ja puhvis karvastik muudab pea veel massiivsemaks. Värvuselt on ta üldtoonilt helepruun, kuid mõnest kohast tulevad nähtavale ka tumedamad triibud karvastikus. Pea kuju on otsevaates üsna ümar, külje pealt on näha, et ette ulatub väike koon. Tema kolmnurksed kõrvad on süsimustad, suuruselt ehk keskmised kassikõrvad, asetsedes pealael kikkis. Salapärased mandlikujuga tumepruunid silmad upuksid justkui karvastiku sisse ära. Ime, et ta sealt alt üldse välja näeb. Tema väike niiske nina meenutab otsevaates kujult kolmnurka. Kompimiskarvad justkui veniksid ja veniksid kaugusesse. Need o...
Ardi Randlaht KaidoVildersen SÕIDUKI REGISTREERIMINE Õppeaines: SÕIDUKITE TEHNONÕUDED Transporditeaduskond Õpperühm: KAT 41 Juhendaja: Taaniel Tigas Tallinn 2015 1 Sõiduki kategooria valik. Tegemist on L2e kategooria sõidukiga. Täpsemalt kolmerattalise mootorsõidukiga, mille valmistajakiirus ei ületa 45 km/h ning mootori kubatuur on 49 cm3. Suurim kasulik võimsus on 3,76 KW ja ei ületa kategooriat reguleerivat 4kw. 1. L2e kategooria sõiduk peab vastama järgmistele tehnonõuetele. 1. Maksimaalne mootori töömaht ei tohi ületada 50cm3, antud masinal on töömaht 49cm3 2. Valmistajakiirus ei tohi ületada 45km/h antud masinal on see aga 44km/h. Suurim kasulik võimsus L2e kategooria sõidukil ei tohi ületada 4kw sellel masinal on võimsus 3,76kw 3. Masinal peab olema 2 kaugtulelaternat kuna ta on üle 1300mm lai, 1320mm 4. L2e kategooria sõidukile, ...
KITARR. Kitarr on kromaatiline keelpill. Enamasti on kitarril 6 keelt, kuid leidub ka teistsuguse keelte arvuga pille. Tavapärase mänguviisi korral mängitakse kitarri ühe käe sõrmedega sõrmlaual keeli alla vajutades ning teise käega keeli sõrmitsedes või plektroniga tõmmates. Valmistatakse vasema- ja paremakäeliste pille, mille erinevus seisneb selles, et on niiöelda "peeglis". Kitarr koosneb kerest ning selle külge kinnituvast kaelast. Kere küljes on roop, mille külge kinnitatakse keeled. Roobist kaela suunas, või roobil asub alumine sadul, millele keeled toetuvad. Kaelal asetsev sõrmlaud on tavaliselt astmetraatide ehk krihvide abil jaotatud astmeteks, mille täpne arv sõltub kitarri mudelist, samas valmistatakse ka astmetraatideta nn fretless-kitarre. Kaelaga on ühendatud kitarri pea, kus asuvad pingutid, mille abil toimub kitarri häälestamine. Kitarri pea ja kaela ühenduskohal asub keelte asendit ...
TRAALPÜÜK Marianne Kiholane KP-31 2009 T ra a lp üünis e d ja tra a lp üük · Traalpüünis on püünis, millega püütakse kala ühe või kahe laeva järel veetavasse võrkkotti. Lubatud traalpüünised on: · traalnoot, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 2 punkti a alapunktis i; · põhjatraalnoot traalnoot, mis on varustatud grunttropiga; · pelaagiline traalnoot traalnoot, millel grunttropp puudub; · agariku tragi jäigale karkassile rakendatud traalpüünis agarikupüügiks. · Grunttropp käesoleva määruse tähenduses on alumise selise alla eraldi otsale kinnitatud raskus Traalnoot Vaier Traallaud Paljasots Kahlepuu Üleminekuots Skväär Grunttropp ...
Klassikalise suusatehnika sõiduviisid Klassikaline sõiduviisid: 1. Paaristõukeline sammuta 2. Paaristõukeline ühesammuline 3. Vahelduvtõukeline kahesammuline 4. Paaristõukeline kahesammuline 1.Paaristõukeline sammuta Paaristõukelist sammuta sõiduviisi kasutatakse, kui suuskade liugekiirus või pidamistingimused ei võimalda resultatiivselt suusaga tõugata. Sõiduviisi eesmärk on saavutada suuskade liugekiirus, mis vastab suusataja kehalisele seisundile ja taktikalisele kaalutlusetele. Paaristõukelise sõiduviisi õpetamisel on tähtsam võimsa, kogu kere jõudu rakendava paaristõuke arendamine. Tsükkel koosneb käta paaristõukest ja vabalibisemisest kahel suusal. Hoogsal kepitõuke sooritamisel võib üks jalg kere tasakaalustamiseks veidi ette liikuda, kuid jalaga ei tõugata. Sõiduviisi kasutatakse kiirusel 8..10m/sek. Väiksemal kiirusel tasub veel jalaga tõugata, suuremal kiirusel on efektiivsem libiseda madal- või...
Euroopa Sotsiaalfondi meetme 1.1.7 alameede 1.1.7.5 "Kaasav, mitmekesine ja turvaline üldharidus" Projekt TehnoTiiger+ Solid Edge 1 3d modelleerimine Sisukord Sisukord ....................................................................................................................................................... 1 1. Solid Edge ........................................................................................................................................... 4 1.1 Akadeemilise versiooni installeerimine ja käivitamine ........................................................................................... 4 1.2 Installeerimine ja häälestamine ............................................................................................................................. 4 2. Modelleerimine PART moodulis ................
Audi TT Coupé Õpilane : Tarmo Ungur AM11 Juhendaja : Margus Kõverik Sisukord . LK 1 Teema. LK 2 Sisukord. LK 3 Tutvustus. LK 4 Disain. LK 5 Kere. LK6 Mootor. LK7 Keretüübid. LK8 Interjöör. LK9 Lisavarustus. LK10 Kokkuvõte. Audi TT - kirest sündinud jõud Uus Audi TT Coupé on palju kõneainet pakkunud Audi TT - kultusauto II põlvkonna mudel. Veidi vähem kui 8 aastat tagasi turule toodud ja samast hetkest ka kiirelt sportkupeede maailma vallutanud Audi TT on olnud sensatsiooniline ja tähelepanuväärne auto igas mõttes. Berliinis 6. aprillil esitletud ja palavalt oodatud uus Audi TT kupee on oma eelkäijast veelgi dünaamilisem - seda nii disaini, jõuülekande kui ka veermiku poolest. Disain. Uue Audi TT kupee välimus väljendab eheda sõidumõnu pakkumiseks loodud masinale omast stiili, kindlust ja võimsust. Kere härjalik jõulisus väljendub lihtsates ja enesekindlates joontes, mida voolujoonelised ...
Puurpinkide ja reduktorite ehitus ja tööpõhimõte Reduktoriks4 nimetatakse tavaliselt kinnist hammas- või tiguülekannet, mis on projekteeritud kas iseseisva agregaadina või siis ehitatud masinasse sisse. Hammasülekanne on ülekanne, mis koosneb kahest või enamast hammasrattast või hammasrattast ja hammaslatist. Selle abil kantakse üle pöördliikumist või muudetakse see kulgliikumiseks või ka vastupidi. Tiguülekanne on ülekanne, mida kasutatakse pöörlemisliikumise ülekandmiseks võllide vahel, mille teljed on kiivad. Telgede vaheline nurk on tavaliselt 90°. Võimalikud on ka teised nurgad, kuid selliseid ülekandeid kohtab harva. Reduktori tööpõhimõte Reduktori ülesandeks on vähendada veetava võlli nurkkiirust võrreldes vedava võlliga; nurkiiruse vähendamisega kaasneb pöördemomendi suurenemine veetaval võllil. Seadmeid, mis suurendavad nurkkiirust, nimetatakse kiirenditeks ehk multiplikaatoriteks. Üheastmelised reduktorid, Üheastmelised sil...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
