Soovituslik suvine treeningkava 7-12. aastastele judokatele Eesmärk: iseseisva sportimisharjumuse kujundamine, üldfüüsilise vormi parandamine Harjuta 3-5 korda nädalas 1. Sörkjooks rahulikus tempos (jookse sellise kiirusega, et oleksid võimeline sõbraga samal ajal vestlema). Kokku jookse nii mitu minutit kui vana oled. Igal nädalal jookse 1 min rohkem kui eelmisel nädalal. 2. Võimlemine: käteringid, puusaringid, põlveringid, painutused ette ja taha, käte vibutused jms (vali ise 5-10 harjutust) Vali järgmiste harjutuste hulgast 4-6 harjutust (ühel päeval vali erinevate värvide seast), vali erinevatel treeningpäevadel erinevaid harjutusi. 3. Põlvetõstejooks: 10 sekundit kiiruse peale, tee seda ühel treeningul 2-4 korda vastavalt enesetundele 4. Kiirjooks: 30-50 m täiskiirusega jooks, tee seda ühel treeningul 2-4 korda 5. Täiskükist üleshüpped: nii mitu korda kui vana oled. Igal uuel näda...
Võimlemiskava Algseis, mõlemad käed kõrval. Parem käsi üles, loa saamisel alla. Lendtirel (kätega hoian jalgadest kinni). Sealt hooga tirel ette (,, " )toengkükki. Toengkükist viin end ette . Tõukega tirel taha (,, " ) . Taha seliliolekusse, käed kõrval. Viin end üle sillale. Püsin. Langen seliliolekusse, käed kõrvale. Turiseis käte toenguga puusadele. Püsin. Turiseis käte toenguga otse maha. Püsin. Langen seliliolekusse, käed taha. Sirutus. Püsin. Keeran end kõhuliolekusse, käed kõrvale, keha vastu. Viin end keskele, käed ette. Kaar. Püsin. Langen sujuvalt kõhuliolekusse. Viin käed kõrvale, keha vastu ja maasthüppega algseisu. Hundiratas paremale harkseisu, käed üleval. Parem jalg juurde, käed alla. Rööbaspuul ülehoog ette ja taha . Ülehooga paremale kõrvale mahahüpe. Algseis, käed üles.
Poomi kava 1. Kahe jala tõukega toengkägar poomile (käed poomil) 1p 2. Pööre kükkis 180 kraadi (käed all) 1p 3. 3 põlvetõste kõndi ette (käed puusal) 0,5p 4. Pööre päkkadel 180 kraadi (käed puusal) 0,5 p 5. Toengrõhtpõlvitus (käed poomil) 1p 6. Poolspagaat (käed kõrval) 1p 7. Tõus sammuga ette (käed all) 0,5p 8. Rõhtseis (käed kõrval) 2p 9. 3 sammuga kõnd taha (käe kõrval) 0,5p 10.Hüpe poomilt maha (käed poomil) 2p Kokku 10p Akrobaatika kava 1. Tirel ette toengkägarasse 0,5p 2. Turiseis 1p 3. Tirel taha 0,5p 4. Poolspagaat 1p 5. Tagumise jalaga astudes sammuga püsti 0,5p 6. Kaarsild jalatõstega 1p 7. Pöördega kükki 2p 8. Tirel taha 0,5p 9. Kala 1p 10.Spagaat 1p 11.Hundiratas kõrvale 1p 12.Sirutus 0p Kokku 10p Rööbaspuu kava 1. Tireltõus ülemisele rööpale ripplamangust vasaku jala tõukega ja parema jala hooga 2p 2. Eestoengust jala viimine üle rööpa 0,5p...
Kehaline kasvatus eksam G1 Kergejõustik 1) mitmevõistlus - naiste seitsmevõistlus Esimene päev Teine päev 100m tõkkejooks kaugushüpe kõrgushüpe odavise kuulitõuge 800m jooks 200m jooks - Meeste kümnevõistlus Esimene päev Teine päev 100m jooks 110m tõkkejooks kaugushüpe kettaheide kuulitõuge teivashüpe kõrgushüpe odavise 400m jooks 1500m jooks 2)Heited, tõuked, visked Odavise- M 800g, N 600g (3 katset) Kettaheide- M 2kg, N 1kg (3 katset) Kuulitõuge- M 7,257kg, N 4kg (3 katset) Vasaraheide- M 7, 257kg, N 4kg (3 katset) 3) Hüpped Kaugushüpe- Kolmikhüpe- Kõrgushüpe- Teivashüpe- 4) Jooksud Tõkkej...
REFERAAT Jalgpalli maailmameistrivõistlused 2010 Juhendaja: Rain Ruuder Koostaja:Roman Tukmatsov 8.c Tartu Kivilinna Gümnaasium Tartu 2010 2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused on XlX maailmameistrivõistlused jalgpallis. Need toimusid 11.juunist kuni 11.juulini 2010 Lõuna-Aafrika Vabariigis. Mängude toimumiskohad Jalgpalli mängud toimusid kümnel erineval jalgpalli staadionitel, mille nimed on : 1. Free State Park, mis mahutab 40 000 inimest. Bloemfontein 2. King's Park, mis mahutab 60 000 inimest. Durban 3. Soccer City, mis mahutab 94 700 inimest. Johannesburg 4. Ellis Park, mis mahutab 60 000 inimest. Johannesburg 5. Mbombela, mis mahutab 40 000 inimest. Nelsbruit 6. Peter Mokaba, mis mahutab 46 000 inimest. Polokw...
Kehaline kasvatus Kooli minnes muutub kõigile kohustuslikuks kehaline kasvatus, millest pole võimalik mööda hiilida. Kas kehaline on üldse meile vajalik? Mida võiks muuta paremaks? Mis selle puhul meeldiv ja mis mitte? Minu arvates on kehaline isegi vajalik. Kui lapsed ennast üldse ei liigutaks muutuksid nende tervised nõrgemaks. Kehaline on küll vajalik, aga paljudele ei meeldi see eriti. Alati on mille üle vinguda, aga eks selle jaoks ole ka omad põhjused. Kehalise tunnid võiksid olla sellised, et laped läheksid sinna rõõmuga. Selleks peaksid lapsed ja õpetajad rohkem koostööd tegema, mis tihtipeale tänapäevad peaaegu puudub. Õpetajad võiksid küsida õpilastelt rohkem nende arvamust. Mitte alati karmilt kinni pidada õppekavast. Kehaline pole ka minu jaoks eriti lemmik. Vahest on selliseid tunde, mis mulle meeldivad. Mulle ei meeldi, kui ma pean oma jõust üle pingutama. Kui pole jõudu, siis ei tasu mid...
1. Millest on valmistatud sulgpallid? a) Üleni plastikust b) Korgist pallist, mis on kaetud sünteetilise riide või nahaga ning mille ümber on lendu stabiliseerivad suled c) Plastikust pallist, mis on kaetud sünteetilise riide või nahaga ning mille ümber on lendu stabiliseerivad suled 2. Mitme punktini käib üks geim? a) 24 punktini b) 22 punktini c) 21 punktini 3. Sulgpalli mängitakse... a) üks ühe vastu b) kaks kahe vastu c) kuni kolm kolme vastu 4. Vali õige väide a) Platsi piirile kukkunud pall loetakse väljas olevaks b) Platsi piirile kukkunud pall loetakse sees olevaks 5. Kui pikka vahemaa läbib mängija tüüpilises kahegeimilises mängus? a) 1,6-2 km b) 1,8-2 km c) 1,4-2 km 6. Kui kõrge on sulgpalli mängus võrk? a) 135 cm b) 145 cm c) 155 cm 7. Milliste mängudega sarnaneb sulgpall kõige enam? a) Indiaca b) Tennis c) Võrkpall 8. Täida lüngad Män...
Kehalise kasvatuse tunni ettevalmistusosa Harjutuskompleksi eesmärk: õpetada lapsi liikuda „Maona“ ning ettevalmistamine tunni põhiosale Klass: 7.klass Riviharjutus: Liikumine „Maona“ Üldarendavad harjutused (märkida vahend): rõngas Tunniandja nimi: Tunniandja kursus: Kuupäev: Harjutuste toime Harjutuste kirjeldused Korduste Metoodilised arv märkused Organiseeritud Tunni alustamine. Tunni teema Max. 1 Pikkuse tegutsemine rühmas seletamine minutit järjekorras, pikemad ees Riviharjutus Taktsammul „Maona“ vasakule – Max. 2 MARSS! minutit Üldarendavad harjutused Jooks ...
Valgamaa Kutseõppekeskus Kehalise kasvatuse referaat Sportvõimlemine Õpetaja: Evo Saar Heimar Halliste LKT 12 30.10.2012 Valga 2012 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................3 Riistvõimlemine, iluvõimlemine......................................................4 Rühmvõimlemine, sportaeroobika...................................................5 Trampoliinvõimlemine.....................................................................6 Kokkuvõte........................................................................................7 Kasutatud kirjandus..........................................................................8 ...
Valgamaa Kutseõppekeskus Kehalise kasvatuse referaat Akrobaatika Õpetaja: Evo Saar Heimar Halliste LKT-12 18.10.2012 Valga 2012 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................3 Mõisted..............................................................................................................4 Sportakrobaatika...............................................................................................5 Kokkuvõte.........................................................................................................6 Kasutatud kirjandus...........................................................................................7 ...
MIS ON SKOLIOOS? Skolioos on selja kõverdumine küljele, mida näeb selga tagantpoolt vaadaates. Kõverus võib asetseda kõikjal selgroos, aga saab tavaliselt alguse selgroo alumisest osast. Tihti kõverdub selg kahes suunas moodustades S-tähe kuju. Selgroolülid asetsevad üksteise suhtes mitte täpselt kohakuti, vaid nihkes. Kui kõverus ilmneb enne täiskasvanuiga, võib selgroog luustuda valesti. Muutuda võib ka rinnakorvi kuju, seda juhul kui nihkesolevad selgroolülid asuvad kohas, kuhu ribid kinnituvad. Muutunud rinnakorv võib lükata ribid nii kaugele ühele poole, et need ulatuvad küüruna ühelt seljapoolelt välja. Kui selg juba kõverduma hakkab, siis juhtub see kiiresti, eriti lapse või noorukieas. Iseloomulik on, et skolioos süveneb, kuigi lihasjõud oluliselt ei nõrgene. Üheks skolioosi arenemise põhjuseks võib pidada harjumust toetada end ühele jalale. Seistes on põhiraskus tugevamal jalal, mille tagajärjel vaagen asetseb viltu ja see ...
TARTU ÜLIKOOL Spordipedagoogika ja treeningõpetuse instituut Martin Mölder JALGPALLURITE TOITUMINE Referaat Kehalise kasvatuse ja spordi alal Juhendaja: Janar Sagim, MSc Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................... ........................................3 1. PEAMISED TOITAINED JALGPALLURI TOIDULAUAL...............................................4 1.1SÜSIVESIKUD.................................................................................................. 4 1.2VALGUD.......................................................................................................... 5 1.3LIPIIDID (RASVAD)........................................................................................... 6 2MINERAALAINED JA...
Pärnust pärit maailmameistrid Jüri Jaanson- 1990. aastal Tasmaanias toimunud sõudmise maailmameistrivõistlustel võitis ta ühepaadil kuldmedali. Andrus Veerpalu- 2001.aastal Soomes sai maailmameistriks 30 km klassikas ning 2009. Aastal Liberecis 15 km klassikas. Jüri Poljans- võitnud 1981 MM-il neljasüstal 500 meetris kulla. Tiiu Kimber- omaaeliste seas( 61.aatane) tuli maailmameistriks Tsehhis tõstmises. Ken-Kristjan ja Andre-Kristopher Toomjõe- tulid Viinis kuni 16.aastaste paarismängus reketloni maailmameistriteks. Ott Joala- tuli veemotovõistlustel 2011.aastal Poolas maailmameistriteks. Jaak Akermann- tuli 2008.aastal Poolas jääpurjetamise juuniorite maailmameistriks. Kaisa Pajusalu- tuli juunioridemaailmameistriks 2006. aastal kahepaadis koos Jevgenija Rõndinaga. Kuna rohkem maailmameistreid ei leidnud, siis toon välja mõned Pärnust pärit inimesed, kes on maailmameistri võistlustel esi kolmikusse saanud: Rau...
Vastupidavuse ploki teooriaküsimused · Mis on vastupidavus? võime säilitada vajalikku töö intensiivsuse taset pika aja vältel nendes spordialades, kus töö kestus on üle ühe minuti, · Kuidas jaotatakse vastupidavust? Tavaline (üldine) ja spetsiaalne (erialane) · Mis on üldine vastupidavus? keha poolt võime teha möödukat tööd lihastega. · Kui vanalt on võimalik hakata parandama aeroobset vastupidavust? Kui kaua seda arendada saab? 11-12 aastaselt, võimalik arendada 20 aastat · Kirjelda, mis toimub organismis tervisetreeningu puhul paraneb ainevahetus ja lihastoonus, tugevneb süda ning arenevad südamelihased. Positiivselt mõjub treening ka vererõhule,mis alaneb ja sellega koos madalneb ka kolesteroolitase ning rasvaprotsent organismis · Kirjelda, mis toimub organismis põhivastupidavuse treeningu ajal toimub rasvade põletus ja organism saab rohkem hapnikku, kui ta ära tarbib. · Kuidas määra...
Põltsamaa Ühisgümnaasium Irving Jahir Saladino Aranda Biograafia Maidu Targama 12A 12. aprill 2010 1. Lühidalt................................................................................................................................... 3 2. Tee tippu................................................................................................................................. 3 3. Võistlustel osalemine.............................................................................................................. 4 4. Pildid....................................................................................................................................... 5 1. Lühidalt Irving Jahir Saladino Aranda (sündinud 1983 23 jaanuar Colón, Panama) on Panama kaugushüppaja. Ta on Olümpiavõitja ja Panama esimene Olümpiamedali omanik. Saladino on 176 cm pikk ja kaalub 7...
Ülevaade toitumisest raamatu "Sportlase toitumine", Rein Jalak & Vahur Ööpik, Tallinn 2006 põhjal. Loodan, et on kellelegi abiks, arvestades, et raamatu autorid on väga asjatundlikud mehed ja, et netis kõiksugu spordiportaalides leiduv info toitumise kohta, mida mina varem usaldanud olen, võib ikka väga mööda olla! 1. Üldiselt: Korralik toitumine peaks koosnema 57 toidukarrast päevas, s.t., et põhitoidukordade vahel võiks olla kerged eined puuviljad või müslibatoon nt. Pirukaid või okolaadi ei soovita eelistada, sest see tõstab päevase suhkrukoguse liiga kõrgeks ja langetab vitamiinikogust. 2. Süsivesikud: Eelkõige peaks menüüs palju süsivesikuid olema leib, kartul, riis, müsli, pasta, muud teraviljatooted ja puuviljad. See on väga tähtis, sest lihastes ja maksas on salvestatud energiavaru, mille keha saab ainult süsivesikutest ja selle energia varal töötab keha koormusel esimesed 6090 min. Peale korralikku söögiko...
KEHALISE TÖÖVÕIME TESTID DÜNAAMILINE TÖÖ · Töö kestvus < 3 min - skeletilihaste omadused · Töö kestvus 3-10 min - südame-veresoonkonna süsteem - hingamissüsteem - O2 kandjad · Töö kestvus 11-30 min - skeletilihaste omadused - piimhappe ainevahetuse omadused · Töö kestvus üle 30min - lihasesisene glükogeenidepoo (saame infot, kui hästi on arenenud meie lihastesisene glükoosivaru aeroobne ainuvahetus) KEHALINE TÖÖVÕIME · Aeroobne töövõime - piiriks on max O tarbimine - töö toimub oksüdatiivse formuleerimise teel - mõõdetakse mitu l/min suudab organism max hapnikku tarbida NB! Peab välja arvutama ka suhtnäitaja (hõlmab sportlase kehakaalu), et kg'i peale võrdlusmoment tekitada l/min/kg > hea: ~50ml/min/kg (tav sportmängurlased) tav inimene: 25-30 ml/min/kg ülihea: 80-90ml/min/kg (suusatajad, jalgrat...
Kehalise kasvatuse tunni ettevalmistav osa Harjutuskompleksi eesmärk: harjutada kolonnis liikumist ja üldarendavad harjutused pingiga Klass: 8. klass Riviharjutus: Ümberrivistumine ühest viirust kahte viirgu ja tagasi Üldarendavad harjutused(märkida vahend): harjutused pingiga Tunniandja nimi: Tunniandja kursus: TSKB-1 Kuupäev: 09.04.2015 Harjutuste toime Harjutuste kirjeldused Korduste arv Metoodilised märkused Organiseeritud 1) Rivistumine ühte viirgu, klassi tervitamine, tunniteema. Pealagi üles, selg sirgu, käed sirgelt, sõrmed tegutsemine rühmas kokku, pingutatud kehahoid. Riviharjutus Ümberri...
KEHALISE SUULINE EKSAM: 1. Liikumismäng tunni põhiosas – osavuse arendamiseks ja lõimitud teema ..... kinnistamiseks. !! - METSA SEENI KORJAMA. Panen ruumi keskele kasti ja rõngad, samuti ka pallid laiali. “Klass, joonele kogu!” “Klass, tervist!” 1. Kõigepealt sõidame autoga metsa äärde (läbisegi jooks). 2. Kivine tee (hüpped kahel jalal). 3. Tunnel (kükkis kõnd või roomamine) 4. Autosõit (jooks) 5. Jõudsime metsa äärde, rahulik kõnd, seente korjamine, rõngast kasti viskamine. 6. Koju minek, autosõit (jooks) “Klass joonele kogu!” - tänamine. 2. Pallimäng tunni põhiosas palli söötmise ja püüdmise peatamise (vali ise kumb) õpetamiseks/harjutamiseks. Reguleerimine, varieerimine. MÄNGU REGULEERIMINE: Koormuse reguleerimine – aeg, ruum, korduste arv. MÄNGU VARIEERIMINE: Mängu huvitavamaks muutmine, uus liikumisviis, harjutuse...
Kehalise kasvatuse vajalikkusest koolis. Kehalise kasvatuse ja spordiga tegeleja on tõenäoliselt õnnelikum kui inimene, kes sellega ei tegele. Kehalise liikumise kaudu saab positiivseid emotsioone kõige loomulikumalt väljendada. Spordiga tegeldes saab võimendada positiivseid emotsioone ja elada välja negatiivseid. Spordi abil saab emotsioone teistega jagada. Kehaline kasvatus pakub palju võimalusi õpetada last käituma rühma liikmena. Koos sportimine, eriti meeskonnamängud, aitavad arendada grupitunnetust ja teistega arvestamist. Edu saavutamiseks peab üksikisik allutama oma tahtmised ja soovid kollektiivi omadele. Kehalise kasvatuse tund annab võimaluse ennast kehtestada neil, kes on just füüsiliselt andekad, samuti soosib neid, kelles on aktiivsust ja võitlusvaimu. See aitab ennast kollektiivis kehtestada ka neil, kelle akadeemilised võimed on nõrgemad. Kehalise kasvatuse ülesannete hulgas on palju tegevusi, mis n...
REFERAAT JÜRI JAANSON . . . Gümnaasium 6 A klass Koost as: SISUKORD 1.Lühitutvustus 2.Tunnustused 3.Sportlikud saavutused 3.1.Maailma meistrivõistlused 3.2.Olümpiamängud 3.3.Maailma karikas 4.Isiklikku 5.Iseloomust 6.Karjääri lõpp 7.Lõpetuseks 8.Kasutatud kirjandus 1.LÜHITUTVUSTUS Jüri Jaanson on sündinud 14.oktoobril 1965 aastal Tartus.Ta on endine Eesti tippsõudja,praegune poliitik ja Riigikogu liige. 1984 aastal lõpetas Jüri Viljandi 4.Keskkooli.15-aastasena läks Jaanson sõudetrenni ja ütles treenerile,et tahab tulla Nõukogude Liidu meistriks.Mõni päev hiljem teatas ta kodus kalendrisse vaadates,et 1988 aastal jõuab ta olümpiale.Vend Erkiga sõlmiti kirjalik leping,millega Jüri kohustus tulema maailmameistriks.Mõistagi pakkus see kõigile palju nalja....
Korvpall. Korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega 15 x 28 m suurusel. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on 3,05 m kõrgusel asuv tagalaud (1,05 x 1,8 m), mille küljes on 45-sentimeetrise läbimõõduga korv (asub laua küljes horisontaalselt) koos võrguga. *24 sekundi reegel. Rünnaku aeg on 24 sekundit. *8 sekundi reegel. Kaitsetsoonist peab ründemeeskond jõudma ründetsooni 8 sekundiga. Pärast ründetsooni jõudmist ei tohi mängija enam palli kaitsetsooni toimetada. See reegel kehtib igas olukorras, nii audist sisseviskel kui ka lauapallide hankimisel. *5 sekundi reegel. Audist sisseviske ja vabaviske peab tegema mängija 5 sekundi jooksul pärast palli saamist. Vastasel juhul on see määruste rikkumine ning pall läheb vastastele. *3 sekundi reegel. Ründaja ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit vastaste vabaviskealas. *1 punkti v...
Pikamaajooks Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes nimetatakse pikamaajooksudeks ainult 3000 m jooksu, 5000 m jooksu ja 10 000 m jooksu staadionirajal, mis on IAAF-i (International Association of Athletics Federations) poolt tunnustatud pikamaajooksu alad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks (staadionirajal), tänavajooksud (5 kilomeetrit, 10 kilomeetrit), poolmaraton (21,0975 km), maratonijooks (42,195 km) ja ultramaraton. Pikamaa jooksu ajalugu: Kergejõustiku algaegadel võisteldi 5 (8047 m), 6 (9654 m) ja 10 (16090) miili jooksus. 1906. a tuli olümpiakavva esimese pikamaajooksuna 5 miili – 8047 m – jooks. Sama ala oli kavas 1908. aasta suveolümpiamängudel. Alates 1912. aasta suveolümpiamängudest on kavas 5000 ja 10 000 m jooks. Esimesed naiste pikamaajooksuvõistlused peeti 195...
Kas koolis peaks olema kehalisekasvatuse tund? Kas koolis peaks olema kehalise kasvatuse tund!?Muidugi peab olema nädalas korra või paar kehalise kasvatus tund. Kehaline peaks olema nauditav tund- see oleks justkui võimalus lasta oma ajul puhata ja maandada veidi koolistressi.Koolistress ongi just neid põhjuseid ja muidugi ka faktipõhine õpe mille pärast peaks olema koolis kehalise tund.Kuna kehaline aitab maandada tunni jooksul kogutud pingeid ja annab võimaluse liikuda ja mõnel veerandil ka õues olla.Kehalisetund muutub laste jaoks tähtsaks just kevade poole, kuna siis kipub koolimaja ja klassid ülekuumenema ja õpilastel on paraku võimatu seal ajuga tööd teha.Sellistes olukordades ongi heaks vahepalaks päevale kehalise tund,kus õpilane saab joosta ja trenni teha.Inimene teeb oma ajule nii öelda puhkepausi,tegeledes füüsilise poolega.Kuna me elame arenevas ühiskonnas ja ei ol...
ESSEE Kui mina oleksin kehalise kasvatuse õpetaja... Kehaline kasvatus on tund, kus õpilased saavad pikale istumisele vahelduseks ka end liigutada see ongi selle tunni peamine mõte. Tänapäeva noorte seas on sporditegemine jäänud unarusse ning kehalise kasvatuse õpetajad on just need, kes võiksid ja peaksid noorte silmad taas avade tervislikule elule ning spordiga tegelemisele. Samas aga tuleks arvesse võtta tõsiasi, et kehalise kasvatuse tunnis ei kasvatata välja uusi tippsportlasi, sest et see on juba noorte enda otsustada, kui palju nad soovivad spordiga tegeleda ning kui hingelähedane see neile on. Siiski, peaksid kõik sporti tegema, arvesse võttes oma keha vajadust selle järgi. Kehalise kasvatuse õpetajana paneksin rõhku õpilaste soovidele ning püüaksin muuta tunni neile nauditavaks. Arvestada tuleks ka õpilaste vanusega, kas on tegemist algklassi, põhikooli ...
Kui ma oleksin kehalise kasvatuse õpetaja. Viimasel ajal on esile kerkinud kehalise kasvatuse tundide teema - väidetavalt ei taha paljud õpilased tundides osaleda ning selle nimel käiakse arstide käest tõendeid toomas. Tunnist pääsemise nimel haigeks jäämine või enda haigeks tembeldamine ei ole kindlasti mitte lahendus. Tavaliselt on põhjuseks öpetaja, kes ei tohiks oodata igas kehalise kasvatuse tunnis tipp-sporti, hinnata tuleks tunnis kaasa tegemist ja iga õpilase isiklikku arengut. Kehalise kasvatuse tund ei tohi õpilasi sporti vihkama panna, vaid vastupidi, see peaks innustama igaüht leidma endale sobivaima ala, millega tegeleda. Ma väga ei imesta, et õpilased ei taha just kõige meelsamini kehalise kasvatuse tundides käia. Piiratud aeg keset teisi ainetunde - näiteks otse jooksurajalt tormad matemaatika kontrolltööd tegema või midagi muud sellist. Kõikide ühe latiga mõõtmine, kehaliselt vähemvõimekate alandamine ...
Tervislik toitumine ja kehalise aktiivsuse põhimõtted Referaadi koostaja: - Juhendaja: - - Põhikool Tervisliku toitumise põhimõtted ●Tuleb süüa nii palju, kui vajad ●Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras ●Võid süüa kõike mis maitseb aga mõõdukalt. ●Söö mitmekesiselt Toidupüramiid Kehalise aktiivsuse põhimõtted ja nende kasutamine igapäevaelus ● Iga päev peab kõndima värske õhu käes või jalgrattaga sõitma ● Liikumisega kaasneb ka energiakulu ● Kehaline aktiivsus nõuab ka erinevaid füüsilist liikumist nõudvaid tegevusi ● Kehaline aktiivsus on on tervisliku eluviisi tähtsamaid koostisosi ● Aktiivne liikumine aitab hoida haigusi eemale ● Et vabaneda stressist ja pingetest on kasulik minna õue jalutama Tagajärjed halbade toitumisega ja vähese liikumisega ●Väsimus ● halb enesetunne ●näljatunne ja magusaisu ●Rahutus ●Unetus ●Ülekaal ●Vererõhu tõus ●haigestumised Kokkuvõte ●Ma sain selle esitluse tegemisel ki...
TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuri teaduskond Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut Anti Pungar Sangpommi tõstmise ajalugu KKSP.05.259 Sportliku eriala õpetamise metoodika. Raskejõustik Kehalise kasvatuse ja spordi eriala Juhendaja: Peep Päll Juhendaja allkiri Tartu 2010 Sangpommiks peetakse kindla fikseeritud raskusega metallist kuuli, mille otsas on sang. Sangpommiraskusteks on: 8 kg, 12 kg, 16 kg, 24 kg, 32 kg ja 48 kg. Sangpommi harrastust nimetatakse sangpommi...
Arutlus Interaktiivne inimene vs kehaliselt aktiivne inimene. On selge, et inimese keha on mõeldud liikumiseks. Et keha heas vormis hoida tuleb end liikutada. Nii hoiad saad ära näiteks tervise probleemid mis tekivad interaktiivsetel inimestel kes ei liiguta ennast. Kõige peamised tervise probleemid mis interaktiivsetel inimestel tekivad on järgmised:ülekaalulisus,südamehaigused,kõrge vererõhk, valud liigestes jne. Inimesed kes on kehaliselt aktiivsed ei esine selliseid tervise hädasid. Inimesed kes tegelevad spordiga on rohkem lõõgastunud ja vabamad igapäevastest pingetest. Nad vabanevad stressist ja pingetest tehes sporti mis aitab neil olla õnnelik ja lõõgastunud. Tervise kõige tähtsamad komponendid on näiteks aeroobne võimekus,tugi-ja liikumissüsteemi võimekus ja motoorne võimekus. Kehalise koormuse liikidest tuleks eelistada kestvat ja suuremat hulka lihaseid hõlmavaid tegevusi. Parimad ...
Jalgpall Tallinn 2010 Sisukord Mis see on?..........................................................3 Ajaloost................................................................3 Eesti jalgpall........................................................4 Mänguplats ja reeglid.........................................4 Klubid ja liigas.....................................................5 Auhinnad.............................................................6 Kasutatud materjalid..........................................6 Mis see on? Jalgpall on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljakul vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid erandina on see lubatud väravavahile. Võidab...
Kehaline aktiivsus ja tervislikud seisundid Kehaline aktiivsus on tänapäeval vägagi palju kõneainet pakkuv teema. Räägitakse kehalisest aktiivsusest kui trennist, mõnikord nimetatakse ka lihtsalt liikumist kehaliseks aktiivsuseks. Seega, kehalise aktiivsuse mõiste on väga lai ja seda tõlgendavad erinevad ühiskonnagrupid erinevalt. Siiski eestlaste liikumine on küllaltki vähene- aktiivselt tegelevad sellega 10% naistest ja vaid 15% meestest. Kehaline aktiivsus on igasugune skeletlihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energiakulu üle rahuliku oleku taseme. Kogu ööpäevane energiakulu jaguneb : põhiainevahetuseks kuluv energia, kehatemperatuuri säilitamiseks kuluv energia ja kehaliseks aktiivsuseks kulv energia. Kui rääkida energiast, mis kulub kehaliseks aktiivsuseks, siis see moodustab päevasest energiatarbest viisteist protsenti. Kehaline aktiivsus on tegevused, mis mõjutavad kogu organismi. K...
Põltsamaa Ühisgümnaasium KÕRGUSHÜPE Põltsamaa 2009 Kõrgushüpe Kõrgushüpe seisneb horisontaalse lati ületamises ilma seda puutumata, kasutades üksnes keha jõudu. Keldid pidasid kõrgushüppevõistlusi juba sajandeid tagasi, ametlikult peeti esimesed võistlused Suurbritannias 1840. aastal. Pärast reeglite kehtestamist 1865. aastal sai kõrgushüppest Ateenas 1896. aastal ka olümpiaala. Esimene naiste kõrgushüppevõistlus peeti 1895. aastal USA-s ja naiste esimene kõrgushüppevõistlus olümpiamängudel toimus Amsterdamis 1928. aastal. Võistluskorraldus Hüppejärjekord otsustatakse loosiga. Kohtunikud tõstavad latti 5cm kaupa, hiljem tõstetakse kõrgust minimaalselt 2 cm kaupa. Organiseerijad kehtestavad minimaalse kvalifikatsiooninormi, mis peab olema edukalt ületatud kolme katsega. Sportlastel on ühe katse sooritamiseks aega 1,5 minutit. Strateegilistel kaalutlustel võib võistleja kvali...
Kehakultuur kui kommunikatsioonivahend Meie suhtlemisest on vaid 7% verbaalne tekst. Ülejäänud moodustab meie kehakeel, hääletoon jne. Seega keha mängib suurt rolli suhtlemises. Kasvõi see, kuidas sa suhtlemise ajal oma keha kasutad- kas sa vaatad inimesele silma, kas sa naeratad, kas sa oled seljaga, kas sa zestikuleerid kätega vestlusele kaasa- näitab, kuidas sa suhtud vestlusse ja oma vestluskaaslasesse. Mõndadel rahvastel on puudutus väga oluline osa suhtlemisest, teistes kultuurides peetakse nt naisterahva puudutamist tabuks. Oma koha on leidnud tavades tervitused ja zestid. Tervitus on kahe või enama inimese sõbraliku suhtlemise viis. Kogu maailmas on tuntud ametlik tervitus käepigistus ja käelehvitus tähendab hüvastijättu või tervitust. Kaug-Idas tervitatakse kummardusega: pea langetamine näitab lugupidamist. On ka kultuure, kus tervitatakse ninade hõõrumisega. Maoori keeles on selle enamas...
Mängud a) Sportmängudele juurdeviiv liikusmismäng Eesmärk: Jooksmisega saab terve keha soojaks ja keerutamisega saab ka enda puusad soojaks. Vanus: 2-3 klass Koht: Spordisaal Vahendid: Õhupallid, nöör Tunni osa: Sissejuhatav Mängu kirjeldus: Kõikidel õpilastel on selja taha kinnitatud õhupall. Mängijad peavad lõhkuma kaaslase õhupalli ära, aga samas enda õhupalli kaitsma. Mäng lõpeb, kui kõikidel on õhupallid katki. Mängu saab teha kergemaks, kui piisab ainult õhupallile markeriga märke tegemisest. Mängu saab teha raskemaks, kui õhupallides on vähem õhku, siis peab saama parema võimaluse, et purustada palli, kuna palli on raskem katki teha. b) Liikumismäng ühe kehalise võime arendamiseks Eesmärk: Õpilase osavuse arendamine korvpallis Vanus: 5-6 klass Koht: Spordisaal Vahendid: Korvpall, torbikud Tunni osa: Põhiosa Mängu kirjeldus: Õpilased on jaotatud kahte gruppi, üks grup...
Jakob Westholmi Gümnaasium EUROOPA JALGPALLI MEISTRITE LIIGA Retsensioon Nimi 8.a klass Õpetaja nimi Tallinn 2015 1 Sisukord ● Euroopa jalgpalli meistrite liiga……………………………………………3 ● Fc Donetski Shaktari koosseis……………………………………………………………...
Aeroobse võimekuse mõõtmise meetodid Otsesed meetodid: Maksimaalne koormuskatse veloerogomeetril või liikurrajal koos väljahingatava õhu analüüsimisega Kaudsed: Wattmax test, Helisignaalidega dikteeritava rütmiga 20- meetriste lõikude vastupidavus-süstikjooks ehk PACER- jooks, Hoosier´i vastupidavusjooks 6-17 aastastele lastele ja noorukitele, Kolme minuti vastupidavusjooks koolieelikutele, 1000 m jooks, Ühe miili (= 1609,35 m) kõnd/jooks, Cooperi 12 minuti jooks, PWC 170 = kehaline töövõime SLS 170 lööki minutis) Lihasjõu mõõtmise meetodid · Istessetõusud ja modifitseeritud istesse tõusud · Ülakeha tõsted selililamangust · Paigalt kaugushüpe, kolmikhüpe, üleshüpe · Kätekõverdused toenglamangus · Rippes kätekõverdused kangil · Ripe kangil kõverdatud kätega · 150 grammise liivakoti vise parema ja vasaku käega · Fantoomtoolil istumine ...
Kuidas seista kätel 1. Otsi koht, kus maapind on lame ja ühetasane ning kus pole mööbliesemeid ega muid asju, mille otsas võid end vigastada, kui peaksid kukkuma. Kõige paremini sobivad õues muruga kaetud pinnad või võimlamatid. 2. Seisa sirgelt ja tõsta käed pea kohale. 3. Vii käed hooga maa poole ning painuta samal ajal ülakeha ettepoole 4. Kui su käed maad puudutavad, pead raskuse jalgadelt kätele viima. Tõuka jalad üles, kõigepealt üks ja siis teine. See on kätelseisu kõige raskem osa. Kui sa jalgu piisavalt kõrgele ei tõuka, kukuvad need maha tagasi. Kui sa aga liiga kõvasti tõukad, kukud selili. Kui sa ei suuda jalgu kuigi kaua üleval hoida, siis harjuta kõigepealt seina najal või lase sõbral/treeneril end jalgadest kinni püüda ning sind pisut stabiliseerida, kui sa jalad üles tõuganud oled. 5. Tammu pisut käte peal, kuni oled korralikult tasakaalus. Alguses võid jalgu põlvedest...
VÕRKPALL Referaat [Type text] SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 1.VARUSTUS.............................................................................................................................. 4 1.1 Mänguala................................................................................................................................4 1.2 Võrk....................................................................................................................................... 4 1.3 Pall......................................................................................................................................... 4 2.MÄNG.................................
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 2 1 KEHALINE AKTIIVSUS JA SELLE MÕJU TERVISELE........................................... 3 1.1 Kehalise aktiivsuse vajalikkus................................................................................... 4 1.2 Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid........................................................................5 1.3 Lapse jalgade areng....................................................................................................6 1.4 Lampjalgsuse tekke põhjused ja ennetamine ............................................................7 1.5 Õiged jalatsid............................................................................................................. 8 1.6 Harjutusi pöiale.......................................................................................
Mida ma teeksin, kui ma oleksin kehalise kasvatuse õpetaja ? Õpetaja amet ei ole kerge. Olla kehalise kasvatuse õpetaja kõlab kergelt, kuid ei ole seda. Et olla kehalise kasvatuse õpetaja peab olema väga treenitud, huvitavate mõtetega ning kindlasti on meil vaja head esmaabi oskust. Kui mina oleksin kehalise kasvatuse õpetaja, tahaksin teha lastele kehalise kasvatuse tunni huvitavaks ja meeldejäävaks. Kindlasti ma mängiks lastega väga palju, aga ma laseks neil ka raskemaid ülesandeid teha, sest kehalise kasvatuse tund on tähtis, nii füüsilisele vormile kui ka hea puhkus ja vaheldus õppetööle. Kehalise kasvatuse õpetajana ma kindlasti teeks selliseid tunde kus saaks õppida matemaatikat, näiteks väikestele teeks palli mängud koos korrutustabeliga. Ühesõnaga ma ühendaks meeldiva kasulikuga. Ma arvan et sellised teematilised tunnid aitaksid paljusi lapsi kellel on koolis koolitöödega probleeme. Kehalise kasvatuse tunnid peaksid oleme väga ...
Tallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade..............................................................................6 3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk.......................................................................9 kokkuvõte............................................................................................................................13 kasutatud kirjandus.....
Kehaliste võimete arendamine ja oskuste õpetamine? Idealist ja realist keskendub aine sisule Pragmatist ja eksistentsialist rõhutab kogemusi mitmesugustes tegevustes Naturalist pooldab mängulist ja enesele suunatud tegevust · eesmärgi püstitamine · vahendid, meetodid selle saavutamiseks · tagasiside õppimisel · õpitud, omandatud kinnitamine üks asi on mingi oskuse nn fundamentaalne äraõppimine teine asi on selle õpitud oskuse kasutamine teatud mängulises situatsioonis või võistlustel Kehaliselt haritud inimene on (4) *on omandanud liigutusoskusi mitmesugusteks kehalisteks tegevusteks *on kehaliselt vormis *osaleb regulaarselt kehalises tegevuses *omab teadmisi kehalise tegevuse kasulikkust ja oskab neid kasutada *väärtustab kehalist tegevust ja selle osatähtsust tervislikule eluviisile Keh. kasvatus ja sport kui akadeemiline distsipliin(3)? *On üks akadeemilisi aineid, mis hõlmab endast nii õpetust kui teooriat *Kehalise...
Võistlustants Võistlustants ehk tantsusport on spordiala, kus võisteldakse nn peotantsu tantsimises. Võistlustants on spordiala, mida Rahvusvaheline Olümpiakomitee tunnustas ametlikult 8.septembril 1997.a. teatades, et ta aktsepteerib võistlustantsu kui spordiala. Eesmärgiks on muuta võistlustants olümpiaalaks. Tänapäeval kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quickstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Euroopasse jõudis võistlustants tänu Prantsusmaale. Pärast I Maailmasõda oli Prantsusmaa üheks tooniandvaks maaks Euroopa kultuurielus. Prantslased olid need, kes võtsid kiiresti omaks uuendused nii kunstis, muusikas, riidemoes kui ka tantsus. Pariis oligi tolleaegsete kunstide keskuseks. Eelmise sajandi algusaastail tulid just Pariisi ka...
· Spetsiaalselt välja töötatud liikumisvorm, kus säilitatud on kõik hea ja vajalik tavalisest käimisest. · Lisaks alakeha lihastele, pannakse keppidega käimisel tööle ka õlavöö, ülakeha ja nimmepiirkonna lihased, tegelemine kepikõndimisega võimaldab vabaneda kaela- ja nimmepiirkonna valudest ning radikuliidist. · Käimistreening keppidega on tavalisest kõnnist intensiivsem, tõstes käija pulsisageduse märkamatult kõrgemaks. · Keppide abil on enne ja pärast harjutamist hea teha venitusharjutusi, seega on kepid ka heaks võimlemisvahendiks. · Käimiskepid peavad olema suusakeppidest paarikümne sentimeetri võrra lühemad. Sobiva pikkusega kepp ulatub küünarnukkidest täisnurkselt kõverdatud käest otse maha. · Kepirõngas on suusakepiga võrreldes pisem ning näiteks kõval pinnasel käimiseks pannakse kepi otsa kummist konts. · Reguleeritav randmerihm hoiab käimiskeppi mugavalt käe küljes, ...
Kiiruse arendaminse kava 11.klassi õpilasele Koostasin kiiruse arendamise eesmärgil kava 18 aastasele tütarlapsele. Esialgne tulemus 60 m jooksus oli õpilasel 13.6 sekundit. Oodatav uus tulemus pärast kolme nädalast teeningut oleks 12.6 sekundit. Kõikide jooksualade põhieesmärk on koguda maksimaalne või vajalik kiirus ning säilitada see kogu distantsi vältel. Selle ülesande täitmiseks õpilane peab keskenduma maksimaalse kiiruse saavutamisele ja säilitamisele. Õpilase kiiruse määravad sammupikkus ja sammusagedus. Optimaalne sammupikkus sõltub sportlase kehaehitusest, kasvust, tehnikast ja tema poolt igasse sammu suunatava pingutuse suurusest. Viimast mõjutavad õpilase oma lihasjõud, avaldatava pingutuse võimsus ja mobiilsus. Optimaalne sammusagedus sõltub sportlase individuaalsetest iseärasustest, tehnikas ja koordinatsioonist. Jrk Aeg Tegevus Eesmärk . 1. 1.nädal ...
Eesti kaugushüppajad Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Eestis tegeleb kaugushüppega tõsisemalt 11 inimest, kes on võitnud nii euroopas kui ka maailmas erinevaid medaleid - Ksenija Balta, Helena Kannus, Paavo Kivine, Lauri Leis, Tõnu Lepik, Annely Ojastu, Tõnis Sahk, Jaak Uudmäe, Jaanus Uudmäe. Ksenija Balta Ksenija Balta, kes on sündinud 1. novembril 1986 Minskis, on Eesti kergejõustiklane. Tema põhialaks oli varem seitsmevõistlus, praegu kaugushüpe. Ksenija on püstitanud kuus kehtivat Eesti rekordit ning kaugushüppes saavutanud Maailmameistrivõistlustel Berliinis 8.koha hüpates 6.62 meetrit. Lisaks on Balta sisemeister kaugushüppes, hüpates Euroopa sisemeistrivõistlustel 2009 aastal kaugushüppes 6.87. Helena Kannus Helena Kannus on Eesti kergejõustiklane, 1992–2004 kuulus ta Eesti koondisse. Nägemispuudega võistlejana on ta korduvalt osal...
Kui ma oleksin kehalise kasvatuse õpetaja Kui ma oleksin kehalise kasvatuse õpetaja, oleks mu perekonnanimi Pallid. Mul oleks keemia eriala kõrgharidus, aga ma hingaks liiga palju CO 2’te sisse ja tegeleks liiga palju CH3CH2OH’ga (etanool), nii et mul mõistus sodi ja lasen oma raskelt teenitud stipendiumi raisku ja hakkan kehalise kasvatuse õpetajaks. Kooliaastas teeksime nelja erinevat ala: kuulitõuge, jooksmine, võrkpall ja jõutreening. Kuulitõukes hindaks ainult seda, et visatakse vähemalt kaks meetrit ja kõnniks „vuntside” tagant. Jooksmises loeb ainult see, et läbitakse ettenähtud teepikkus. Võrkpallis loobiksin õpilastele lihtsalt viisi, kuna see ala neile meeldib. Ning lõpetaksin aasta jõutreeninguga, et saada ilus rannakeha suveks. Ma ei nõuaks, et õpilased käiks alati tunnis, kuna tahestahtmata on kehalise tunnid alati ebasobival ajal. Kas õpilased pole söönud või alles söönud, koolipäevast juba väsinud või alles ...
Laste ja noorukite kehalise aktiivsuse ning kehalise võimekuse mõõtmise käsiraamat. Maarike Harro. KA on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energia kulu üle rahuolekutaseme. Kogu ööpäevane energiakulu jaotub 1. energiaks, mis on vjalaik põhiainevahetuseks südame, aju, kopsude ja teiste elundite tööks (50-75%) 2. toidu seedimiseks ning kehatemperatuuri säilitamiseks (7-10%) 3. kehaliseks aktiivsuseks (umbes 15% või rohkem) Kehalist aktiivsust iseloomustab: - ühekordse tegevuse intensiivsus ja sealjuures kulutatud energia hulk - sagedus (päevas, nädalas) - kestus (korraga, päevas, nädalas; minutites, tundides) - sooritatud tegevuse tüüp - eesmärk (sportlik treening, igapäevane kehalist pingutust nõudev töö jms) - pikem ajaperiood, mille vältel eelnevalt kirjeldatud ühekordseid tegevusi harrastatakse Kehalise aktiivsuse olulisus täiskasvanu tervisele. Kehaliselt aktiiv...
REFERAAT Andrus Veerpalu Gümnaasium 6 klass 2011.-2012.õ.-a. Koostas: SISUKORD 1.Kes on Andrus Veerpalu? 2.Teekonna algus. 3.Elustiil. 4.Sportlikud saavutused. 5.Karjääri lõpp. 6.Lõpetuseks 1.KES ON ANDRUS VEERPALU? Andrus Veerpalu nime teavad tänapäeval kõik-ka need,kes ise ei olegi suured spordifanaatikud.Sellest tagasihoidlikust Pärnumaa poisist sai läbi aegade Eesti kõige edukaim meessportlane olümpiamängudel,olles võitnud kolm medalit,millest kaks on kuldsed.Lisaks on meie endine murdmaasuusataja ka kahekordne maailmameister. Oma sportlaskarjääri lõpetas Andrus 40-aastaselt.Vastava otsuse tegi ta meedias teatavaks 23.veebruaril 2011 aastal.Oma osa mängis lõpetamise juures ka positiivseks osutunud dopinguproov,mida sel ajal avalikkuse eest kiivalt varjati. 2.TEEKONNA ALGUS. Andrus Ve...
Referaat ,,Vesiaeroobika" Antud referaat annab kerge ülevaate vesiaeroobika eesmärgist ning tutvustab selle põhilisi jooni ja olemust. Nendele, kelle jaoks on see 21.sajandi uus suund spordimaailmas võõras, leiab siit kindlasti palju valgustavat informatsiooni ülevaateks. Mis on vesiaeroobika? Vesiaeroobika treening on emotsionaalne, annab hea koormuse ning kulutab palju energiat. Klassiklaine tunni pikkus on 45-60 minutit. Nagu iga treening koosneb ka vesiaeroobika treening nö kolmest osast: soojendusest, aeroobsest treeningust ja lihastööst ning lõppeb kergete venitustega. Soojenduse põhieesmärgiks on keha ette valmistada algavaks lihastööks ning tavaliselt kestab see 5-10 minutit. Aeroobses osas (keskmiselt 20-40 min) toimub keha intensiivne töö tõusva koormuse foonil ja jõuosa (keskmiselt 5-15 minutit) koosneb tasakaalustatud lihastreeningust. Tunni lõpuosas venitatakse (keskmiselt 3-5 minutit) kõiki koormatud lihaseid oma esialgs...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
