Agregaatolek Agregaatolek on aine oleku vorm, mille määravad molekulide soojusliikumise iseärasused. See sõltub välistingimustest, peamiselt rõhust ja temperatuurist. Tavaliselt eristatakse kolme agregaatolekut gaasilist, vedelat, tahket. Sulamisja keemistemperatuur Sulamistemperatuur on temperatuur, mille juures on tahke ja vedel faas tasakaalus rõhu 1. atm. korral. Aine sulamissoojus on energiahulk, mis on vajalik ühe aine mooli sulatamiseks sulamistemperatuuril (enamus tahketest ainetest on tahkumisel vähendavad ruumala ja tihedus suureneb, erandiks on vesi). · Puhtal ainel on oma kindel sulamistemperatuur. · Puhtal ainel on sulamisel temp. muutumatu, kuni kogu aine on ära sulanud. Keemistemperatuur on temperatuur, mille korral aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (mida madalam on rõhk, seda madalam on keemistemperatuur). Tihedus Tihedus näitab, kui suur o...
Oksüdeerija liidab elektrone, o-a
reaktsioonis väheneb.Redutseerija
loovutab elektrone, o-a reaktsioonis
kasvab.R- universaalne
gaasikonstant=8,314J/K*mol=0.0821
atm/K*mol=62400cm3*mmHg/K*mol
Keemistemp:väärisgaasid
Ande Andekas-Lammutaja Keemia Eetrid Eetrite üldvalemiks on R O - R. Hapnikuga seotud süsivesinikrühmad (R) võivad olla erinevad. Nimetuses nimetatakse süsivesinikrühmad tähestikulises järjekorras. Kui ühesuguseid süsivesinikrühmasid on rohkem, siis kasutatakse eesliiteid di, -tri jne. Nimetuse lõpuks on eeter. Enamik eetreid on keemiliselt püsivad, sest sidet süsiniku ja hapniku vahel raske lõhkuda (tekivad tugev nukleofiil alkoksiidioon RO ning tugev elektrofiil karbkatioon R +, mis eelistavad ülikiiret taasühinemist). Eetrid oksüdeeruvad suhteliselt kergelt hapnikuga seotud süsiniku juurest. Tekivad peroksiidid, mis on plahvatusohtlikud. Eetrid on väga lenduvad. Ei moodusta omavahel vesiniksidemeid ning ka veega ei anna vesiniksidemeid. Seetõttu ei lahustu hästi ...
Tallium 81 Tl Tallium Aatomiraskus 204,383 Sulamistemperatuur 303,5°C Keemistemperatuur 1457°C Tihedus 11,85 Mg/m3 Talliumi nimetus tuleb kreeka keelest - thallos, roheline võrse või oks. Talliumi avastas 1861 aastal William Crookes. Element nimetati ilusa rohelise joone järgi, mille abil tuvastati aine. Puhas tallium on sinakas-valge metall, mida leidub väikestes kogustes maakoores. Minevikus saadi tallumi kõrvalproduktina teiste metallide maagisulatamisest. Puhtal kujul on tallium lõhnatu ja maitsetu. Teda võib ka leida kombineeritult teiste ainetega nagu broom, kloor, flour ja jood. Kombineeritult varieerub ta värv värvitust valge või kollaseni. Puhtal kujul on tallium väga pehme ja sepistatav. Seda saab noaga lõigata. Tallium on mürgine. Talliumil esineb 25 isotoopi, massiga 184-210. Looduslik tallium on segu kahest isotoopist. Näiteks elavhõbeda-talliumi sulamist moodustab 8,5% ta...
Atmosfäärirõhk P-.= 762mmHg 762 Keemiste mperatuur T,K h, Jrk.nr t,°C mm Hg Paur =P-h ln paur x=1/ T 1 27 300 647 115 4,745 0,003333 2 41 314 550 212 5,357 0,003185 3 51 324 445 317 5,759 0,003086 4 60 333 350 412 6,021 0,003003 5 66,5 339,5 250 512 6,238 0,002946 6 71,5 344,5 158 604 6,404 0,002903 7 79,5 352,5 ...
Plii JohaNzzo Moosipall Omadused aatomnumber 82 aatommass 207,2 g/mol elektronegatiivsus Paulingu järgi 1,9 sulamistemperatuur 327 oC keemistemperatuur 1751 oC tihedus 11,34 g/cm3 kõvadus Moshi järgi 1,5 Levimus ja ajalugu · Esimesed leiud 5-6 tuhat aastat tagasi · Leidub väheses koguses · mass maakeral pidevalt suureneb · tekib uraani ja tooriumi(Kustase) lagunemisel Mõju elukeskkonnale · Plii mõju organismile · Plii mõju taimedele · Plii õhusaastes
Puhta vedeliku küllastatud aururõhu määramine dünaamilisel meetodi Töö ülesanne. Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõ Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemp rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasesr aab Clapeyroni-Clausiuse v Katse käik. Uuritav vedelik valatakse kolbi 1( täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi a Seejärel kontrollitakse seadme hermeetilisust. Selleks avatakse kraan 10 ning vaakumpumba abil l selliselt, et jääkrõhk oleks 20-30 torri võrra suurem rõhust, mille all aine toatemperatuuril keeb. Su hermeetiliseks, kui 10-15 minuti jooksul rõhk seadmes ei kasva rohkem kui 1-2 mm Hg. Seejärel lü et vedelik hakkaks keema u 10 minuti jooksul. Kolvi kütet, s.o. Vedeliku keemise intensiivsust regul Õige küttereziimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema optimaalne. Ve t...
Alumiinium Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisus tabelis IIIA rühmas 3. perioodis aatomnumbriga 13. Alumiiniumi sümbol on Al. See on hõbedase värvusega, massiarv on 26,98154. Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660 kraadi ning keemistemperatuur 2060 kraadi. See on hea elektri ja soojusjuht ning kerge, pehme metall (tihedusega 2700kg/m3 ). Alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud (massisisaldus maakoores 8,2%). Suure aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savide ja mineraalide koostises. Alumiiniumi tootmise lähteaineks on boksiid. Alumiiniumi kasutatakse masina, mootori, tanki, ja suurtükitööstustes; sidevahendites, lõhkainete, valgustus ning süütemürskude ja kaablijuhtmestiku too...
KT ,,Aine ehitus" kordamisküsimused/teemad. Õpikust lk 8-66, näidisülesanded töölehelt Selgita mõisteid: · Aatomorbitaal - aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. · Elektronegatiivsus - keemilist elementi iseloomustav suhtarv, mis arvestab aatomi võimet tõmmata · eksotermiline reaktsioon soojuse(energia) vabanemisega toimuv reaktsioon · endotermiline reaktsioon soojuse(energia) neeldumisega toimuv reaktsioon · kovalentne side aatomite vahel ühiste elektronpaaride kaudu moodustunud keemiline side · kovalentne mittepolaarne side side, milles mõlemad aatomid mõjutavad ühist elektronpaari võrdse jõuga · kovalentne polaarne side aatomeid siduv ühine elektronpaar on enam kui ühe aatomi valduses ja molekulide osadel on erinimelised osalaengud · iooniline side ioonide vahel tekkinud keemiline side metalliline side, · molekulaarne aine osakeste vahel olevad nõrgad molekulidevaheli...
Plii ja Tina Tallinna 32. Keskkool Plii (Pb) Plii (seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka. Plii on väga mürgine, metallidest on mürgisemad ainult kaadmium ja elavhõbe. *Sinakasvalge *Pehme *Raskemetall Ajalugu ja tootmisprotsess Plii on esimesi metalle, mida inimene tundma õppis. Looduslikud pliiühendid lagunevad kergesti lõkkes ning pärast kustumist võis sealt metalli tükke leida. Indias ja Hiinas tunti pliid juba 2000 eKr, Mesopotaamias ja Egiptuses 3000...4000 eKr.Kõige vanemad plii kasutuskohad on leitud Türgist (pliist helme, umbes 6500 eKr). Plii tootmise tooraineks on polümetalsed maagid (tavaliselt 15 % pliid), mida rikastatakse flotatsiooniga ning kuumutatakse õhu juurdepääsul Plii füüsikalised omadused ...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr Puhta vedeliku küllastunud aururõhu määramine dünaamilisel meetodil (6F) Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 19,03 SKEEM Töö ülesanne. Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mille juures tema küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku aurustumissoojuse. Katse käik. Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega. Seejärel ko...
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 6 PUHTA VEDELIKU KÜLLASTATUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL Üliõpilane Irina Petrotsenko Kood 150510CTF Töö teostatud 12.02.2015 .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri Aparatuur (vt joonis) koosneb elektriküttega kolvist 1 ning ebulliomeetrist 2, milles on pesa 3 termomeetri jaoks. Termomeetri tasku on täidetud alumiiniumpulbri suspensiooniga õlis, millel on hea soojusjuhtivus. Kolb 1 on ühendatud vaakumsüsteemiga jahuti 5 kaudu. Jahutis toimub aurude kondensatsioon, millega välditakse nende kondenseerumine ühendustorudes ja manomeetris 8. Süsteemis on kaks v...
w rev - w 0 1. Selgitage järgmisi keemilise termodünaamika kuumemalt kehale külmemale. Kui gaas paisub mahust põhimõisted:termodünaamiline süsteem, vaakumisse siis x suureneb , q paisub, saabub tasakaal. tasakaal,temperatuur. 5. Töö, soojuse ja siseenergia arvutamine ideaalgaasile , kokkusurumisel: Kuidas on defineeritud absoluutne temperatuuriskaala? isotermilise, isokoorilise ja isobaarilise protsessi korral. Termodünaamiline süsteem süsteem eeldab et ta oleks V2 V1...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr. Töö pealkiri: PUHTA VEDELIKU KÜLLASTATUD AURURÕHU 6F MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm: : Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: JOONIS Seade vedeliku küllastatud aururõhu määramiseks Tööülesanne Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Vedelik keeb temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Ülesandeks ongi erinevate rõhkude juures keemistemperatuuride mõõtmine, et saaks teada küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Sellest tulenevalt same Clapeyroni- Clausiuse võrrandi abil arv...
Füüsika ,,Aine agregaatoleku muutumine" 1. Mis on sulamine? Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse. 2. Mida nimetatakse sulamistemperatuuriks? Temperatuuri, mille juures aine sulab, nimetatakse selle aine sulamistemperatuuriks. 3. Kirjelda aine sulamist. · Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus · Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurde saadud soojussiseenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks. 4. Mis on tahkumine? Tahkumine on aine muutumine vedelast ainest tahkesse olekusse. 5. Kirjelda aine tahkumist. · Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikkuse asendi · Vabaneb soojushulk · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu äraantud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete moodustamiseks. 6. Mida näitab sula...
Materjaliteaduse instituut TTÜ füüsikalise keemia õppetool Töö nr 6 PUHTA VEDELIKU KÜLLASTATUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 19.02.14 Töö ülesanne. Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. Töö käik. Katseseadeldis oli juba kokku pandud. Vaakumpumba abil luuakse seadmes hõrendus. Suletakse kraan 10. Kolvi küte lülitatakse sisse mille int...
Aine füüsikalised omadused, aine tihedus Igal ainel on oma kindlad omadused. Puhtal ainel on iseloomulikud omadused, mille järgi saame teda teistest eristada. Kergesti on võimalik aineid ära tunda värvuse ja lõhna järgi. Füüsikalised omadused on näiteks aine tihedus, sulamistemperatuur ja keemistemperatuur, agregaatolek, aine kõvadus, tugevus jne. Aine agregaatolek Aineid võib esineda kolmes olekus: tahkes, vedelikus ja gaasilises. 1. Tahkes aines • asuvad aine osakesed lähestikku • osakestevahelised sidemed on üsna tugevad • osakesed paiknevad korrapäraselt, moodustades kristalli • igal osakesel on oma kindel koht • tahketel ainetel on kindel kuju 2. Vedelikus • osakesed võnguvad tugevamin kui tahkes aines • muudavad aeg-ajalt oma asukohta • osakesed ei asu korrapäraselt • vedelikul ei ole kindlat kuju • vedelik voolab 3. Gaasis • osakesed asuvad hõredalt • ei ole ükst...
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Praktikum II Töö 5: Aine sulamis- ja keemistemperatuuri määramine Katse 1: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine Töö eesmärk: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine ning hinnata aine puhtust Kasutatud töövahendid: Õhukeseseinaline 5-8 mm läbimõõduga klaastoru (kapillaaride valmistamiseks), gaasipõleti, põleti kalasabaotsik, uhmer, paberleheke, klaastoru, termomeeter, keeduklaas, pliit, statiiv Kasutatud reaktiivid: naatriumtiosulfaat Töö käik: Õhukeseseinalisest 5 kuni 8 mm läbimõõduga klaastorust tõmmati kaks 50 mm pikkust ja 1 kuni 2 mm läbimõõduga kapillaari. Klaasi ühtlasemaks sulatamiseks varustati põleti kalasabaotsikuga. Klaasi sulatamine algas, kui gaasipõleti leek värvus naatriumsoolade lendumise tõttu kollaseks. Kapillaari üks ots sulatati kinni. Kapillaari täitmiseks puistati uhmris hästi peenestatud naatriumtiosulfaati paberlehekesele ja ...
Soojusõpetuse kordamisküsimused tunnikontrolliks 1. Selgita erisoojuse ja sulamissoojuse mõiste. Erisoojus on soojushulk, mis on vajalik 1kg aine soojendamiseks, sulamissoojus on soojushulk, mis on vajalik 1kg aine sulatamiseks 2. Kuidas soojenevad ja jahtuvad suure erisoojusega ained? Soojenevad aeglaselt , samuti jahtuvad aeglasemalt 3. Millise aineoleku muutused vajavad soojust ja millised eraldavad soojust ? Tahkest-vedelaks-gaasiliseks---vajavad soojust Gaasilisest-vedelaks-tahkeks---eraldavad soojust 4. Nimeta soojusülekande liigid. 1.Soojusjuhtivus 2.Konvektsioon 3.Soojuskiirgus 5. Nimeta tegurid, millest sõltub kehade soojenemine ja jahtumine. 1.kehade massist 2.temp. vahest 3.ainest 6. Mis on keemine? Keeemine on aurumine kogu vedeliku ulatuses 7. Millest sõltub vedeliku aurumine? Pinna suurusest (mida suurem pind, seda kiiremini aurustub). Kõige k...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 6. Töö pealkiri: Puhta vedeliku küllastatud aururõhu määramine dünaamilisel meetodil Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi : Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Töö ülesanne. Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mille juures tema küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku aurustumissoojuse. Katse käik. Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud s...
Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas Kelly Jersman Laura-Ly Lotamõis Grete Zõbin Halogeeniühenditest Inimene on loonud ja kasutab laialdaselt väga suurt hulka mitmesuguseid halogeeniühendeid. Reageerimisvõimelt on halogeeniühendid asendamatud paljude ainete valmistamisel. Halogeeniühendid lahustuvad vees vähe, kuid lahustavad hästi teisi hüdrofoobseid aineid. Halogeeniühenditest (2) Halogeeniühendeid kasutatakse rasvade, õlide, vaikude, polümeeride ja teiste materjalide lahustamiseks. Tehnikas leiavad kasutamist peamiselt fluor- ja kloororgaanilised ained. Metüleenkloriid Metüleenkloriid ehk diklorometaan (CH2Cl2) on väga laialdaselt kasutuses lahustina. Diklorometaani sisaldab värvieemaldi. See on mürgine vähki tekitav kemikaal, millel on narkootiline mõju ja mis kahjustab tervist. Diklorometaan mõjub inimesele väga kiiresti. Kloroform Kloroform ehk triklorometaan (CHCl3) on samuti tuntud lahusti, mida on kasutatud ka na...
Ettekanne Keemine Ja Mullid 9.B Klass Koostas: Kaspar Otto Hiiemaa Ja Robin Valing 15.10.2012 Keemine ja mullid 1.Keemine Keemine on aine üleminek vedelast faasist gaasilisse, kusjuures vedelik aurustub intensiivselt kogu ruumala ulatuses. Keemisel tekivad vedeliku sees küllastunud auru mullikesed, mis üha kasvades tõusevad pinnale ja paiskavad auru vedeliku kohal olevasse ruumi. Keemine on füüsikaline nähtus, aine agregaatoleku muutus, mitte keemiline reaktsioon. Keemine on võimalik temperatuurivahemikus, kus vedelik ja aur saavad olla tasakaalus, see on kolmikpunkti ja kriitilise oleku vahel. Keemisel on küllastunud auru rõhk võrdne välisrõhuga ja seega keemistemperatuur vaakumis on madalam. Vee keemistemperatuur kõrgmägedes olenevalt atmosfää...
TTÜ Materjali- ja keskkonnatehnoloogia Instituut KYF0280 Füüsikaline keemia Üliõpilase nimi: Franz Mathias Ints Töö nr: FK6 Töö pealkiri: Puhta Vedeliku Küllastunud Aururõhu Määramine Dünaa Siia tuleb sisestada aparatuuri joonis. keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 23.09.2020 tunud Aururõhu Määramine Dünaamilisel Meetodil Töö eesmärk (või töö ülesanne). Määrata vedeliku küllastatud aururõhu sõltuvus temperatuurist kaheksal rõhul. ja viimane mõõtmine teostada atmosfäärirõhul. Teooria. Kui soojusvahetus süsteemi ja väliskeskkonna vahel on aeglane võib aine süste pöörduvalt, ilma, et see rikuks faaside tasakaalu. Antud juhul määrab faaside t konstantsuse tingimus, seega võimalik vabaenergia muutus dGp, T=0 vaatama üleminek ühest faasist teise. Järelikult on tasakaal kahe faasi vahel või...
TTÜ Materjali- ja keskkonnatehnoloogia Instituut KYF0280 Füüsikaline keemia Üliõpilase nimi: Rebecca Pärtel Töö nr: FK6 PUHTA VEDELIKU KÜLLASTUNUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAM Siia tuleb sisestada aparatuuri joonis. keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 23.09.2020 URURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL Töö eesmärk (või töö ülesanne). Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välis mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuurriolene Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. Teooria. Tegime kokku 8 mõõtmist. Alustasim 100 torrist ja kõige viimane mõõtmine oli Töövahendid. Ebulliomeeter, Vaakumpumba süsteem SC 950, elektriküttega kolb, jahuti, amp Töö käi...
ALKOHOLID JA EETRID MÕISTED: Mitmehüdroksüülne alkohol alkohol, mille molekulis on mitu hüdroksüülrühma. Funktsionaalne rühm kõige kergemini muunduv osa alkoholi molekulis. Alkoksiidioon alkoholi kui happe anioon. Alkoholaat alkoholi sool. Eeter orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R (R-süsinikahel). Alkoholides esinevad vesiniksidemed. Vesiniksidemed esinevad ainetes, kus on N- H või O-H rühmad. Vesinikside on molekulidevaheline side. Vesinikside põhjustab: a) suuremat keemistemperatuuri b) head lahustuvust vees Alkoholide füüsikalised omadused · hüdrofiilsed a) C 1, 2, 3 lahustuvad vees piiramatult (mida väiksem ahel seda paremini lahustub) b) C 4 ~10ml /100ml vees c) dioolid ja trioolid lahustuvad kõik väga hästi (saavad moodustada rohkem vesiniksidemeid. · Vesiniksideme tõttu kõrgem keemistemperatuur. Mida pikem on ahel seda kõ...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 6f Töö pealkiri:PUHTA VEDELIKU KÜLLASTATUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: KAOB-61 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 12.03.2012 Töö ülesanne. Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. Aparatuur (joon. 8) koosneb elektriküttega kolvist 1 ning ebulliomeetrist 2...
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 6 Puhta vedeliku küllastunud aururõhu määramine dünaamilisel meetodil Üliõpilane Kood Töö teostatud .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri Töö ülesanne. Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mille juures tema küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku aurustumissoojuse. Aparatuur. Koosneb ele...
Nitrolahusti 22.09.2011 Kus nitrolahust kasutatakse? Ehituses Tisleritöös Maalritöös Milleks kasutatakse? Nitrovärvide, -lakkide, -pahtlite eemaldamiseks ja lahustamiseks. Vana nitrovärvi ja nitrolaki eemaldamiseks puidu või metalli pinnalt. Maalritarvete puhastamiseks Kuivanud lateksvärvide eemaldamiseks Nitrolahuse koostisosad: Tolueen N-Butanool Etanool N-Butanoolatsetaat Atsetoon Tolueen Teised nimetused: toluool, metüülbenseen Keemiline valem: C7H8 Saadakse kivisöetõrvast, bensiini ja teiste kütuste tegemise käigus Tarvitatakse värvide, lõhkeainete, ravivahendite, värvivedeldite, küünelaki eemaldajate, lakkide, liimide, kummide jne. valmistamiseks. Tervisele ohtlik Tolueeni keemilised ja füüsikalised omadused: Molaarmass: 92.14 g/mol Tihedus: 0.8669 g/mL (20 °C juures) Lahustuvus vees (2025 °C kraadi juures): 470 mg/L Keemist...
Ainete soojuslikke omadusi Sulamis- ja keemistemperatuur Kõikidel tahketel ainetel on kindel sulamis- ja keemistemperatuu r. Keemistemperatuur Keemise ajal keemistemperatuur ei muutu. Aine sulamissoojuse määramine Sulamissoojuse määramiseks võetakse mingi kogus tahkist. Määratakse tahkise mass kaalumise teel. Aine sulamissoojuse määramine Mõõdetakse temperatuur, mille juures toimub aine sulamine. Määratakse soojushulk, miś on vajalik aine täielikuks sulatamiseks. Aine sulamissoojuse määramine Et suurus ei sõltuks ainetüki massist, soojushulk siis jag...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 6f Töö pealkiri: Puhta vedeliku küllastatud aururõhu määramine dünaamilisel meetodil Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 27.02.2012 Seade küllastunud aururõhu määramiseks Töö ülesanne: Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. Töö käik: Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1, mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega. Kontrollitakse ...
TTÜ materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool KYF0080 Füüsikaline ja kolloidkeemia Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr: 6 Puhta vedeliku küllastatud aururõhu määramine dünaamilisel meetodil Töö teostaja: Õpperühm: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll K. Lott 28.02.2011 13.03.2011 arvestatud: 14.03.2011 Skeem: Töö ülesanne Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Töö käik Uuritavaks vedelikuks oli bensee...
MATERJALITEADUSE INSTITUUT FÜÜSIKALISE KEEMIA ÕPPETOOL Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kontrollitud: Töö nr : 6 Kaitstud: PUHTA VEDELIKU KÜLLASTATUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL SKEEM Tööülesanne: Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. Töö käik: Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi ning ühendatakse lihvi abil aparatuuri külge. Selle hermeetilisus kontrollitakse. Lülitatakse sisse kolvi küte nii, et vedelik hakkaks keema u 10 min jooksul. Märgitakse keemistempe...
ALKEENID JA ALKÜÜNID Propeen Propeen on värvuseta ja vees lahustumatu gaas ning ta kuulub alkeenide aineklassi. Keemistemperatuur on -47,6 C Sulamistemperatuur on -185,2 C Keemiline valem on C3H6 Eteen Eteen on normaaltingimusel värvitu gaas. See on lihtsaim alkeen. Molekulvalem on C2H4 Sulamistemperatuur -169.1 °C Keemistemperatuur -103.7 °C Buta-1,3-dieen Isopreen ehk 2-metüülbuta-1,3dieen Isopreen ehk 2-metüül-1,3-butadieen on orgaaniline ühend. Isopreen on madala keemistemperatuuriga (34,067 °C) värvitu vänge lõhnaga vedelik, mis polümeriseerub kergesti. Isopreeni keemiline valem on C5H8 ehk 2=(3) =2. Tööstuslikult saadakse isopreeni nafta termilise krakkimise produktidest. Etüün ehk atsetüleen Atsetüleen on lihtsaim alküün,mis koosneb kahest vesiniku aatomist ja kahest süsiniku aatomist kolmiksidemega seo...
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 6 PUHTA VEDELIKU KÜLLASTATUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL Üliõpilane Kristin Obermann Kood 123482KAKB Töö teostatud 07.03.2014 Töö ülesanne. Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mille juures tema küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni- Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku aurustumissoojuse. Aparatuur (vt joonis) koosneb elektriküttega kolvist 1 ning ebulliomeetrist 2, milles on pesa 3 termomeetri jaoks. Termomeetri tasku on täidetud alumiiniumpulbri suspensiooniga õlis, millel on ...
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 6 PUHTA VEDELIKU KÜLLASTATUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL Üliõpliane: Kood: Töö teostatud: Töö ülesanne. Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. Aparatuur (joon. 8) koosneb elektriküttega kolvist 1 ning ebulliomeetrist 2, milles on pesa 3 termomeetri jaoks. Termomeetri tasku on täidetud alumiiniumpulbri suspensiooniga õlis, millel on hea soojusjuhtivus. Kolb 1 on ühendatud vaakumsüsteemiga jahuti 5 kaudu. Jahutis toimub aurude kondensatsioon, mi...
Tuntumad alkoholid ja eetrid Enel Tubin Click icon to add picture Etanool (CH3CH2OH) Etanool Alkohol ehk piiritus Iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik Kasutusalad: Alkohoolsete jookide valmistamine Autokütus Lahusti (teatud määral) Valmistatakse põhiliselt: eteeni (etüleeni) katalüütilisel hüdraatimisel sahhariidide kääritamisel puidutöötlemisjääkide töötlemisel Click icon to add picture Metanool (CH3OH) Metanool Tuntud puupiirituse nime all, sest teda saadi puidu utmisel. Väliste omaduste poolest sarnane etanooliga, piirituse lõhnaga vedelik. Mürgine vedelik, 5-10 ml vedeliku sissevõtmine võib põhjustada raske mürgistuse ja pimedaksjäämise 30 ml metanooli on aga surmav Metanool imendub ka läbi naha ja isegi aurude sissehingamisel võib saada mürgistuse Metanooli kasutatakse keemiatööstuses suurtes kogustes on näiteks metanaali tootmise lä...
Taevakehadega seotud elementide nimetused Koostaja: Kaivo-Mart Kangro Seleen (Se) Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall. Tal on 6 stabiilset isotoopi massiarvudega 74, 76, 77, 78, 80 ja 82. Levinuim neist on hall pooljuhtiv tahke aine tihedusega 4,8 g/cm³, mis sulab temperatuuril 217°C ja keeb temperatuuril 684°C. Telluur(Te) Telluur on keemiline element järjekorranumbriga 52, poolmetall. Tal on 8 stabiilset isotoopi, massiarvudega 120, 122, 123, 124, 125, 126, 128 ja 130. Telluur on hõbedane, habras, pooljuhtiv tahke aine, mille tihedus normaaltingimustel on 6,24 g/cm³ ja mille sulamistemperatuur on 459°C. Uraan (U) Uraani aatomkaal on 238,0289 g/mol Aatomi energiatasemetel on elektrone alates sisemisest 2, 8, 18, 32, 21, 9, 2. Välimuselt on uraan hõbevalge metall. Uraan kuulub aktinoidide rühma. Uraani sulamistemperatuur on 1132°C ja keemistemperatuur 1797°C Kõik uraani isotoobid on radioa...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 6 Töö pealkiri Puhta vedeliku küllastatud aururõhu määramine dünaamilisel meetodil Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 23.03.2011 TÖÖÜLESANNE Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. APARATUUR Koosneb elektriküttega kolvist 1 ning ebulliomeetrist 2, milles on pesa 3 termomeetri jaoks. Termomeetri tasku on täidetud alumiiniumpulbri suspe...
MEID ÜMBRITSEVAD AINED 1.1 Puhtad ained ja ainete segud Puhas aine koosneb ainult ühe aine osakesest molekulidest, aatomitest või ioonidest. Puhtal ainel on kindel koostis ja temale iseloomulikud kindlad omadused. Ainete segu koosneb mitme aine osakesest. Segu koostis pole kindel segusse võib lisada rohkem ühte või teist liiki ainet. 1.2 Igal ainel on oma kindlad omadused Aine agregaatolek Tahkes aines asuvad aine osakesed lähestikku, nendevahelised sidemed on üsna tugevad. Paljudes tahketes ainetes asuvad osakesed korrapäraselt, moodustades kristalli. Vedelikus ei ole osakesed omavahel nii tugevasti seotud kui tahkes aines. Osakesed võnguvad tugevamini kui tahkes aines ning muudavad aegajalt oma asukohta. Gaasis- asuvad osakesed hõredalt ega ole üldse üksteisega seotud. Gaasi osakesed liiguvad korrapäratult ringi ja täidavad kogu ruumi, kus nad asuvad. Aine sulamis ning keemistemperatuur Puhtal ainel o...
Alkoholide ja eetrite füüsikalised ja füsioloogilised omadused Vesiniksidemed 1. Alkoholide füüsikalised omadused: a) Alkoholid saavad moodustada vesiniksidemeid, kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne laeng b) Vesiniksidemed võivad moodustuda nii alkoholi molekulide vahel kui ka vee ja alkoholide molekulide vahel c) Tänu vesiniksidemetele on alkoholid hüdrofiilsed ained: metüül-, etüül ja propüülalkoholid segunevad veega igas vahekorras pikema ahelaga alkoholid segunevad veega piiratud koguses mitme hüdroksüülrühmaga alkoholid (dialkoholid, trialkoholid jne) lahustuvad vees igas vahekorras d) Vesiniksidemed mõjutavad ka alkoholide keemistemperatuure: mida rohkem ja tugevamad vesiniksidemed (ehk mida rohkem OH rühmi), seda kõrgem keemistemperatuur mida pik...
Kroom ( Cr ) Molübdeen ( Mo ) Volfam ( W ) Kroom · Esineb looduses nelja isotoobina · Aatomnumber : 24 · Aatommass : 51,996 · Tihedus : 7,14 g/cm3 · Sulamistemperatuur : 1900 °C · Keemistemperatuur 2690 °C · Kroom on küllalt aktiivne metall. · Kroom reageerb kergesti lahjendatud hapetega. · Kroomi ühendid on mürgised ja nendega tuleks turvaliselt ümber käia. · tähtsamad ühendid : Kroom(III)oksiid, Kroom(VI)oksiid, Kroom(VI)hape, Kroom(IV)oksiid · Kroom stimuleerib insuliini toimet, osaleb süsivesikute ainevahetuses ning reguleerib vere suhkrutaset lisaks osaleb kilpnäärme talituses. · Kroom satub loodusesse fossiilsete kütuste põlemisel. · Kroomimaagi maailmatoodang on umbes 12 miljonit tonni aastas. Molübdeen · Molübdeeni nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast molübdos . · Selle avastati 1778a. Carl Wilhelm Scheele , aga esimesena tootis puhast molübdeeni Peter Jacob Hjelm. ·...
KEEMINE DIANA LANEVSKAJA DEFINITSIOON VIDEO KEEMINE SELLINE VEDELIKU AURUSTUMINE, MIS TOIMUB KINDLAL TEMPERATUURIL KEEMITEMPERATUURIL KOGU VEDELIKU RUUMALA ULATUSES Viide: Viide: http://www.taskutark.ee/m/keemine/? https://www.youtube.com/watch? NÄHTUSE SELETUS, TEMPERATUUR · KEEMISTEMPERATUUR ON SEOTUD KEEVA VEDELIKU AINEGA, ERINEVATEL AINETEL ON ERINEV KEEMISTEMTERATUUR · SAMUTI SÕLTUB KEEMISTEMPERATUUR VEDELIKULE ATMOSFÄÄRI POOLT AVALDATAVAST RÕHUST ÕHURÕHUST MIDA KÕRGEM ON RÕHK, SEDA KÕRGEM ON VEDELIKU KEEMISTEMPERATUUR · KEEMISEL TEMPERATUUR EI MUUTU Viide: http://www.taskutark.ee/m/keemine/?auth=dGFza3V0YXJr AINEOSAKESTE PAIKNEMINE JA LIIKUMINE Keemisel aineosakeste: Liikuvus Suureneb ...
1. Aatomorbitaal aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem Elektronipaar ühel orbitaalil asuvad 2 elektroni, mis moodustavad ühe elektronpaari Paardumata elektron üksik elektron mingil orbitaalil Katioon positiivse laenguga elektron Elektronegatiivsus keemilist elementi iseloomustav suhtarv, mis arvestab aatomi võimet tõmmata Eksotermiline reaktsioon soojuse(energia) vabanemisega toimuv reaktsioon Endotermiline reaktsioon soojuse(energia) neeldumisega toimuv reaktsioon Anioon negatiivse laenguga osake Oksüdatsiooniaste näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis, eeldusel, et see aine koosneb ioonidest Keemiline side kahe või enama aatomi(iooni) vaheline side, mis liidab aatomeid molekuliks või aatomeid ja ioone kristallideks Kovalentne side aatomite vahel ühiste elektronpaaride kaudu moodustunud keemiline side Osalaeng iseloomustab elektron...
Johannes Tann II KODUTÖÖ: LEGEERIVATE ELEMENTIDE MÕJU TERASE OMADUSTELE REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI 11 Õppejõud: Annika Koitmäe Tallinn 2014 TERASE LISANDID Teras on rauasüsinikusulam, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%. Peale süsiniku on terastes alati teisi lisandeid, mis on jäänud sulameisse nende saamise käigus. Need on tavalisandid, juhulisandid ja spetsiaalselt lisatud legeerivad elemendid. Tavalisandid on Räni(Si), Mangaan(Mn), Väävel(S), Süsinik(C) ja Fosfor(P). Juhulisandid on Lämmastik(N), Hapnik(O) ja Vesinik(H). Legeerivad elemendid on Kroom(Cr), Molübdeen(Mo), Koobalt(Co), Räni(Si), Nikkel(Ni), Nioobium(Nb), Tantaal(Ta), Titaan(Ti), Vanaadium(V), Vask(Cu) ja Volfram(W). Vanaadium Vanaadium on hõbehall, väga kõva, tugev ja plastne metall, mille: tihed...
Butaan. Butaani (C4H10) struktuurivalem on CH3CH2CH2CH. Ta on nelja süsiniku aatomiga alkaan. keemistemperatuur on -0,5 °C, tahkumistemperatuur -138,3 °C. Butaan on üks alkaanide tuntumaid esindajaid. Teda leidub nii looduslikus gaasis kui ka lahustununa naftas. Ta on värvusetu, lõhnatu, vees lahustumatu, õhust raskem gaas, mis suhteliselt kergesti veeldub. Butaani lisatakse bensiinile lenduvuse tõsmiseks. Ta on ka lähteaineks mitmete polümeeride tootmisel. Butaan on laialdaselt kättesaadav kui välgumihkligaas. Butaan leiab noorte seas tarvitamist rekreatiivsetel eesmärkidel, põhjustades eufooriat. Samas on gaasi sissehingamine ohtlik, takistades tarvitamise järel hapniku normaalset omastamist õhust. Hapnikuvaeguse ja muude kõrvalmõjude tagajärjed võivad olla eluohtlikud. 15. augustil 2013. a. suri Pärnus välgumihkligaasi hinganud 13-aastane poiss. Butaani struktuurvalem? Kus leidub butaa...
1.Keemiline side on mõju,mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks. 2. Elektronegatiivsus- suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustumisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Polaarsed ained- polaarsetest molekulidest koosnev aine. Mittepolaarsed ained – mittepolaarsetest molekulidest koosnev aine. Kordne side - on keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil. Iooniline side - Elektronide üleminek ühelt aatomilt teisele./ ioonidevaheline keemiine side,mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Kovalentne side – aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel. Metalliline side – keemiline side metallides, mis tekib metalli aatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. Vesinikside- on täiendav side molekulide vahel, ...
FLUOR ÜLDANDMED Füüsikaline olek tavatingimustes: kahvatukollane gaas Aatomnumber: 9 Aatommass: 18,9984 Elektronegatiivsus: 3,98 Leidumine maakoores: 950 g/t Sulamistemperatuur: 219,6 oC Keemistemperatuur: 188,1 oC Tihedus: 1,516 g/cm3 (keemistemperatuuril) LEVIMUS, AVASTAMINE, SAAMINE Levinuim halogeen maakoores, üldse 13. kohal. Ühendite koostises tunti juba 18. sajandil. Mitmed keemikud said tervisekahjustusi või surid fluoriga tehtud katsete tagajärjel. Lihtainena eraldas esimesena fluori H. Moissan KHF2 ja HF segu elektrolüüsil 1886. aastal. Tähtsamad mineraalid fluoriit (sulapagu) CaF2, krüoliit Na3AlF6 ja fluorapatiit Ca5(PO4)F. Nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast fluere ("voolama"). Praktikas eraldatakse vaba fluor tavaliselt sulatise KH2F3 elektrolüüsil keskmistel temperatuuridel. OMADUSED Toatemperatuuril kahvatukollane, õhust raskem väga mürgine gaas. F on aktiivseim mittemeta...
Füüsikalised omadused · o Metaani ja temaga sarnaste süsivesinike - alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis. o Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad üksteisest aatomite rühma - CH2 - võrra. Niisugust ühendite rida nimetatakse homoloogiliseks reaks. Rea üldvalem on CnH2n +2 o Metaani homoloogilise rea 4 esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani vedelikud ja kõrgemad on tahked ained. Molekulmassi kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. o Alkaanid vees ei lahustu. o Homoloogilises reas muutuvad homoloogilise rea liikmete - homoloogide - füüsikalised omadused korrapäraselt. Molekulmassi suurenemisega kasvab homoloogide tih...
Halogeeniühendite, alkoholide, amiinide ja eetrite omadused
Halgeeniühendite omadused:
1. Füüsikalised omadused:
• Lineaarse ahela puhul tugevad omavahelised sidemed, kõrge keemis ja madal
sulamistemperatuur, hargnenud ahela puhul vastupidi.
• Veest raskemad.
2. Füsioloogilised:
• Kõik halogeeniühendid on mürgised, kahjustavad kesknärvisüsteemi.
• Mürgisuse järjestus: RF
Keemiline side Iooniline side Metalli ja mittemetalli vahel, koosneb ioonidest. Ioonvõre omadused Kõrge sulamistemperatuur Kõrge keemistemperatuur Kõvad, kuid haprad Enamik lahustub hästi vees Sulas olekus ja vesilahuses juhivad elektrit Kovalentne side Polaarne side Erinevate mittemetallide vahel, koosnevad molekulidest Molekulvõre omadused Madal sulamistemperatuur Madal keemistemperatuur Väikeste molekulidega ained on gaasid või vedelikud, suurte molekulidega ained on tahkised Tahkised on pehmed ja kergesti peenestatavad Mittepolaarne side Sarnaste mittemetallide vahel, võimalik molekulvõre ja aatomvõre Aatomvõre Tahked ained Kõrge sulamistemperatuur Ruumilise võrega ained kõvad aga mõnevõrra haprad Kihilised või kiulised on pehmed ja kergesti peenestatavad Vees praktiliselt lahustumatud Ei juhi elektrit(v.a. grafiit) Täiendavad sidemed Vesinikside H-F H-N H-O Tõstab sulamis-ja keemistemperatuuri, ...