Katusekattematerjalid Katus Katust nimetatakse mõnikord maja viiendaks fassaadiks. Sellega tahetakse öelda, et katust ei tohi jätte unarusse, see nõuab vähemalt sama palju tähelepanu ja hoolikust kui fassaadid. Katus koosneb tavaliselt kahest kihist: peamisest. Mis võtab vastu sademete `esimese löögi` ning tõkestab päikesekiirgust, ja alumisest kihist mis kannab pealmist ning kaitseb maja katusekihtide vahele sattuva vähese veekoguse ja võimaliku kondensatsioonivee eest. Katusekivid. Katusekive toodetakse savist ja betoonist. Keeramilisi katusekive on valmistatud tuhandeid aastaid ja need on olnud ka kaasajal peamine katusekattematerjal ligikaudu kuni 1960. aastaseni, kui turg muutus betoonkatusekivide jaoks soodsamaks ning nende läbimüük kasvas. Plekkkatusd Terasplekk Tsinkplekk Alumiiniumplekk Vaskplekk Pliiplekk Pappkatus Pappkatus ei ole see, mida nimelt võiks arvata, ja see on hea, sest katusepind pe...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES Kivikatused Referaat Õppeaine: Tehnoloogia I Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 32 Üliõpilane: Madis Arula Juhendaja: Alt Aivars Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................... 2 KUIDAS KATUS TOIMIB?.................................................................................................................... 3 KATUSETRENDID..................................................................................................................................4 KATUSE HOOLDAMINE.......................................................................................................................6 KATUSE SEISUKORD.............................................................................
Majandusharude kuuluvus majandussektoritesse. metalli-, keemia-, masina-, mäe-, ehitusmaterjalitööstus. Nende osatähtsus erinevates riikides. Energeetika ja kergetööstus) ja ehitus Hankiv majandus- Põllumajandus, kalandus, jahindus, Eesti tähtsamad põllumajandus- ja tööstusharud metsandus Põllumajanduses: Loomakasvatus (sea, piimaveise, linnu, Teenindav majandus- haridus, kaubandus, veondus, hobuse, lamba) ja taimekasvatus (rukis, kartul, loomasööt) tervishoid, riigihaldus ja muud Tööstusharud: (energeetika), metalli- ja masinatööstus, Töötlev majandus- Tööstus(Toiduainete-, puidu-, puidutööstus, kergetööstus, keemiatööstus. metalli-, keemia-, masina-, mäe-, ehitusmaterjalitööstus. Majandu...
INDIA HIINA JAAPAN 1. kultuuri tärkamine III aastatuhat e.Kr Induse kultuur IV aastatuhat e.Kr 5 saj. II poolel loodi ühtne riik. (üks inimkonna vanemaid kõrgetasemeline keraamika ja II kõrgkultuure) aastatuhat eKr kujunenud arhitektuurivormid. 2. usundid, religioon, Hinduism, budism, dzainism Taoism, konfutsianism, budism, Budism, sintoism, zen-budism õpetused (kõigile neile on ühine usk chan-budism hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku) 3. arhitekti omapära Monoliitsed Buddha Arhitektuur on rajatud keerukale Algselt templid, mille eeskujuk...
India Hiina Jaapan 1.Kultuuri tärkamiseaeg III aastatuhandel eKr 4000a eKr 3. sajand pKr 2. Usundid, religioossed Hinduism, budism, dzainism. Konfutsianism harmoonia, Algselt sintoism kogu loodus on õpetused Usk hingede rändamisse, traditsioonid, mõõdukus. Taoism hingestatud, tenno pärineb looduse igavesse ringkäiku. vabadus, sõltumatus. päikesejumalast. Hiljem budism, Tohutu fantaasiarikkus Täiendasid teineteist zen-budism 3. Arhitektuuri omapära Sulanud üheks tervikuks Keerukas palkkonstruktsioon, Templite eeskujuks olid skulptuuriga, ehitised reljeefidega ...
UUS TN., KOSE KÜLA ASUVA ELUHOONE PROJEKT Tehniline projekt Arhitektuur-ehituslik osa Koostas: Jaanuar 2013 Tallinn SISUKORD 1. Seletuskiri 1.1. Asendiplaaniline lahendus 1.2. Arhitektuurne lahendus 1.3. Konstruktiivne lahendus 1.4. Välisviimistlus 1.5. Siseviimistlus 1.6. Küte ja ventilatsioon 1.7. Elektrivarustus 1.8. Vesi ja kanalisatsioon 1.9. Tuleohutus 2. Graafiline osa 2.1. Asendiplaan 2.2. Vaated 2.3. Plaan 2.4. Vundament 2.5. Lõige A-A 2.6. Detailid 2.6.1. Detaillõige S1 vundamendi sõlm 2.6.2. Detaillõige S2 välissein 2.6.3. Detaillõige S3 räästa sõlm SELETUSKIRI 1.1. Asendiplaaniline lahendus Vaadeldav krunt asub Harju maakonnas, Kose alevikus, Uus t...
Katusekonstruktsioonid Katuseks nimetatakse ehitise osa, mille ülesandeks on katta kogu ehitist pealtpoolt ning ära juhtida ehitisele langevat vihmavett, rahet, lund jms. Katus koosneb kahest osast: Katusekattekonstruktsioonis ja katusekandekonstruktsioonist. Üldmõisted: Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalla rõhtpinna suhtes on 1:10 Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on 1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatuse kalle 1:80. Kalde määramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire (tarind, mis on nii ruumi laekas kui ka katuseks) Käidev katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud töö tegemiseks (näiteks parkimisplats, vaateplatvorm, pesu kuivatusplats, päevitamiskatus, suvekohvik). Pööratud katus on katuselagi, milles soojustus pai...
Tallinna Nõmme Gümnaasium 11B Sander-Ville Võsa Hiina arhitektuur Referaat Juhendaja: Rainer Vilumaa Tallinn 2011 Käesolev Referaat on refereeritud erinevatest Interneti ja kirjalikest allikatest. Referaat räägib Hiina arhitektuuri eripäradest ja üldiselt Hiina arhitektuurist. Hiina arhiteuuri on suuresti mõjutanud relligioosed uskumused. Hiinas eksisteerivad ajaloos kõrvuti 3 usundit, milleks on : taoism, konfutsionism ja budism. Iga uskumus on andnud midagi omaltpoolt arhitektuurikultuurile juurde, nii näiteks on budism viinud Hiina iidsete hoonete katuste servadele viinud pisikesi Buddhasid, taoism omakorda draakoneid ja teisi legendidega seotud olevusi ja tegelasi, kuid kõigest järgemööda. Hiina on oma arhitektuurilt ääretult täpne, nimelt on kõik hooned sümmeetrilised ja üle külvatud pisidetailidega.Huvitav on selle sümmeetria puhul seegi, et enamik hoonetest on v...
Tabelike=) India Hiina Jaapan Ande (Andres Jakovlev) 1. Kultuuri tärkamise aeg. Umbes 4500 aastat tagasi, III IV aastatuhat e. Kr (keraamika), II aastatuhat e. 3-5 sajand. aastatuhandel e. Kr. Kr (arhitektuur) 11c 2. Usundid ja religiooniõpetus Usunditeks olid hinduism, budism, Kunstiajalugu Usunditeks olid Idamaad ...
Palkmaja Maapinnd on korralikult tihendatud, mille peale on monoliitne vundament valatud. Lisaks on alus valatud ka ahjule ja korstnale. Vundamendi sees on ka juba soojustus- penoplast. Palkmaja on ehitatud 30 cm läbimõõduga männi palgist. Ka sisemised kandvadseinad on sama paksud. Sisemised mittekandvad seinad on läbimõõduga 15 cm. Vaheseinad on kalasaba kujulise tapiga ühendatud kandvate seinte külge. Lisa soojustust ei ole. Esimese korruse põrand on puitpõrand, toetub 2500mm paksustele taladele, mille vahel on soojustuseks vill ja tuuletõke ja kõige peal on põranda laud. Lisaks on vundamendis ka tuulutusavad, et õhk põranda all liiguks. Palke hoivad koos salapulgad, on kasutautd ka tenderpalke. Katus on tellitud valmis ferm, kuhu peale läheb kivikatus. Fermi alumiste prusside vahele on pandud samuti vill ja tuuletõke. Lagi on lauast. Sarikate peale on veekindel materjal, selle peal on liiprid kuhu...
Passiivmaja Passiivmaja ● Soojus tagatakse hoonesse värske õhu vooluhulga järelsoojendamisega või -jahutamisega. ● Kompaktsed majad, et vähendada pinda. ● Siseõhu kvaliteedi saavutamiseks on seatud kriteeriumid. Passiivmaja peamised nõuded ● Hoone kütmiseks ja jahutamiseks kulub aastas < 15 kWh/(m²a) ● Primaarenergia tarve – küte, soe vesi ja majapidamiseks kuluv elekter < 120 kWh/(m²a) ● Akende soojajuhtivus Uw < 0,8 W/(m²K) ● Piirete õhupidavus n50 < 0,6 korda tunnis Materjalid ehitamiseks ● Fermacelli kipskiudplaat ● Kivivilla ● Isotex laeplaat. Fermid + kivivill ● Katusekivid ● Passiivmaja plastaknad ● Vesi-Alupex torudes Energia säästmine ● Maja saab ära kütta sissejuhitavat õhku soojendades. ● Kasutatakse taastuvaid energiaallikaid. ● Tõhus ventilatsiooniseade kogub liigse soojuse ning temperatuur püsib terve aasta ühtlasena. Plussid ● Madal energiakulu. ● Hea õhu kvaliteet ruumides ● Välisseinad...
Kelly Olvi AA-15 Viru väravad Viru väravad püstitati linnamüüri idalõigule 14.sajandil (1345-1355). Kaks sajandit hiljem võis Tallinna linnamüüris näha juba kaheksat väravat, mis koosnesid reeglina mitmest tornist ja neid ühendavatest müüridest. Värava peatorn oli alati neljakandiline, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese ümartorniga. Tänaseks säilinud Viru värava tornid on kunagise kaitseehitise kaks valvetorni. Kahjuks ei ole terviklikult säilinud selle eesväravaid, mis lammutati 1888. aastal seoses hobutrammitee rajamisega Tallinna. Säilinud on vaid eesvärava nurkades paiknenud ümartornid ning bastioni osad, mis rekonstrueeriti mitmes osas: 1980. aasta Olümpiamängudeks ja 2003.aasta Vanalinna päevade ajal. Tänapäeval on Viru väravad üks vanalinna sissekäikudest, mille kaudu pääseb paljude kaupluste ja s...
Tartu Kutsehariduskeskus Puidu-ja ehitus osakond Katusematerjalid Referaat Koostas: Juhendaja: Tartu 2011 Sisukord 1. Plekk katused 1.1 Eelised 1.2 Plekk-katuste pinnakatted 2. Kivikatused 3. Bituumensindelkatused 1. Plekk-katused 1.1 Eelised: Teraskatuse kige suurem eelis, eriti just vanade katuste uuendamise korral on tema väike kaal, umbes 4,5 kg/m2. Sellest jhtuvalt ei ole tarvis pead murda ja näha vaeva katuse kandekonstruktsioonide ümberehitamisega, plekk sobib sinna alati. Katusekatte uuendamisel tuleb ilmselt luua ka uus roovitus (mne profiili puhul on roovitusel kindel samm, selle kohta annab infot tootja) ja paigaldada aluskate. Aluskattest l...
Ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid kt3 Mis on tardkivimid,kuidas on need tekkinud? tardkivimid - vedela magma hangumise tulemid Mis on settekivimid, kuidas on need tekkinud? settekivimid - mineraalainete settimise tulemid Mis on moondekivimid, kuidas on need tekkinud? Moondekivimid - tekkinud tard- või settekivimitest nende ümberkristalliseerumisel kõrge temperatuuri või rohu mõjul Eestis leiduv settekivim? Eestis leiduv settekivim - paekivi Eestis leiduv tardkivim? graniit Kas eestis leidub ehitusel kasutatavaid moondekivimeid? Ei leidu Kuidas toodetakse looduskivist müürikive? Murdes Mis meetodil toodetakse killustikku? Purustades Millised on eestis leiduvad sõmeradehitusmaterjalid? Liiv , Kruus , Savi Mis on keraamilised materjalid? Kermaamilised materjalid on põletatud savitooted Millised on keraamiliste ehitusmaterjalide head omadused? Suur tugevus , Pikk eluiga, võimalik kasutada erinevates hooneosades Millised ...
Ehitusmaterjalide tootmine, millest samuti suur osa toimub Virumaal, vähenes 1990. aastate algul kiiresti, põhjuseks aastail 19891994 aset leidnud ehitusmahtude rohkem kui neljakordne vähenemine. Kodumaise ehitustegevuse sesoonsus, idaturu äralangemine ning osaliselt aegunud tehnoloogia põhjustas monteeritavate raudbetoonkonstruktsioonide, seinamaterjalide, pehmete katusematerjalide ning ehitustelliste müügi järsku vähenemist. Renoveerimis- ja remonditööde osatähtsuse suurenemise tõttu kasvas viimistlus-, isolatsiooni-, põranda- ja katusekattematerjalide nõudlus. Olulisemateks toodeteks on selles tööstusharus kujunenud tsement, põletatud savist katusekivid ja tellised ning kergplokid. Samuti on Eestis väga populaarseks saanud betoon. Kuigi ehitusmaterjalitööstus on väliskapitali toel osaliselt kaasajastunud, on selles majandusharus ka viimastel aastatel toimunud kõikumisi. 2002. aastal on ehitusmaterjalide toodang tulen...
INDIA, HIINA JA JAAPANI KUNST India Kunst on seotud religiooniga (hinduism, budism, dzainism - üksikute religioonide piiri on raske eraldada). Arhitektuur ja skulptuur on sulandunud omapäraseks tervikuks. Templid on enamasti vana kunsti mälestusmärgid (meenutavad rohkem monumente) - ehitati kivist (ilma mördita, vahepeal kasutati metallklambreid). Sambad seisavad väga tihedalt üksteise kõrval. Välisseinad näivad koosnevat skulptuuride massist, tühja pinda reljeefide vahel pole peaaegu üldse. Välisseinu kaunistavad jumalate kujud keda lõbustavad muusikud ja tantsijad. Templi keskel asub pühamu, templi torn, jumaluse kuju. Sisekujunduses on kujusid vähe, laed kiviplaatidest, siseruumid on hämarad. (Khajuraho tempel, kaljutemplid, stuupad) Stuupad - Buddha mälestusmärgid. Hakati ehitama u. 3. saj eKr. Neid on üle 84 000. Algselt olid stuupad poolekerakujulised mullahunnikud, kuid siis hakati neid vihma eest kaitseks katma kiviplaatidega....
KORDAMINE 1.Nimeta 3 valitsevat usundit Indias. Hinduism, budism,dzainism. 2. Mis on stuupa? Stuupa on poolkera kujulise kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. 3.Milline oli india skulptuuri valitsev vorm? India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef. 4. Miks ei rõhutata india kunstis erinevust inimese ja looma vahel? Sest see pole jumalate kujutamisel vajalik 5.Kirjelda India templit. Saalide uksed on enamasti ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas, lage toetavad sambad seisavad väga tihedalt ja muudavad siseruumi hämaraks. Templid ehitati kivist,kuid ilma mördita ja ainult mõnikord metallklambreid kasutades. 6. Millal oli india kujutava kunsti õitseaeg? India kujutava kunsti õitseaeg oli Guptade dünastia ajal 4- 7 saj eKr. 7.Kirjelda Hiina arhitektuuri. Hiina arhitektuur on rajatud enamasti keerukale palkkonstruktsioonile. Ehituste ühiseks iseloomulikuks elemendiks on reljeefidega kaunis...
05.oktoober KUNSTIAJALUGU INDIA TÖÖLEHT 1. Millised olid 3 valitsevat usundit Indias ja mis oli neile ühine usk? Hinduism, budism ja dzainism. Neile oli ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäik. 2. Kirjelda stuupat. Kelle auks neid püstitati? Poolkerakujulise kupliga kaetud Buddha mälestuseks. Kupli tasandatud tipus on nerlinurkne aedik, kogu ehitist ümbritseb kiviplokkidest aed, milles on nelja ilmakaarde avanevad väravad. 3. Milline oli india skulptuuri valitsev vorm? Keda ja kuidas neil kujutati? Reljeef. Tõsised pühalikud või hirmuäratavad jumalad on ümbritsetud elurõõmsatest, veetlevatest naistest. 4. Nimeta india maalikunsti alaliigid. Miks ei rõhutata india kunstis erinevusi inimese, looma või jumala vahel? Miniatuurmaalid. Hingede rändamise tõttu. HIINA 1. Kirjelda Hiina arhitektuuri, skulptuuri, maalikunsti, kalligraafiat ja t...
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS KERAAMIKA Referaat Juhendaja: Merle Salu Koostaja: Riho Rüütel 105 MRA TALLINN 2011 SISSEJUHATUS Keraamika (kreeka 'savi') on üldtermin, millega tähistatakse põletatud savitooteid ja portselani. Keraamilised on anorgaanilised mittemetalsed materjalid, mis muunduvad kuumuse mõjul. Kuni 1950-ndate aastateni oli neist tähtsaimad traditsioonilised savid, millest tehti nõusid, telliseid jne. Savist tehtud keraamikatooteid nimetatakse pottsepisteks. Omaette haru moodustab ka metallkeraamika. Sõna keraamika võid olla nii omadussõna, kui ka nimisõna, mis tähistab keraamilist materjali või valmistoodet. Paljud keraamilised materjalid on kõvad, poorsed ja rabedad. VALMISTAMINE Keraamika valmistamisviise jagatakse ko.lmeks: Valamine Vormimine Pressimine ehk stantsi...
Hiina kunst Kultuuri tärkamise aeg IV aastatuhat e. Kr (keraamika), II aastatuhat e. Kr (arhitektuur) Usundid ja religiooniõpetus Usunditeks olid konfutsianism ja taoism. Konfutsianism taotles ühiskonna harmooniat ja pidas selle saavutamise vahenditeks traditsioonide austamist, äärmuste vältimist ja mõõdukust. Taoism rõhutas inimese vabadust ja sõltumatust ühiskonnast ning pidas viimast loodusega võrreldes ebaloomulikuks ja suhteliseks. Inimesel pole mõtet sekkuda asjade loomulikku käiku, vaid õigem on elada lihtsalt looduslähedast elu. Need mõlemad vastandlikud õpetused täiendasid üksteist, näiteks nõnda, et välispidiselt elatakse konfutsianismi, seesmiselt aga taoismi põhimõtete järgi. 3. sajandil hakkas levima budism, varsti küll eelneva kahe peamise usundiga segunedes. Arhitektuuri omapära Hiina arhitektuur on põhiliselt puitarhitektuur. Puit võimaldab võrreldamatut paindlikkust, ...
Putukate mitmekesisus KAHETIIVALISED Kehakujult on kahetiivalised äärmiselt mitmekesised. Kärbsed, sääsed, parmud ja teised kahetiivalised kasutavad lendamiseks vaid esimest tiivapaari, tagatiivad on muutunud nuiataolisteks sumistiteks. Kahetiivalised on nobedad lendajad, kes oskavad lennata tagurpidi, küllili ja isegi selili. Paljud kahetiivalised on kõigesööjad, mõned aga toituvad püsisoojaste lihast ja verest. Sääskedel ja parmudel imevad verd vaid emased, et enne munemist valguvarusid täiendada. Isased imevad vaid taimemahla. Paljud kahetiivalised on taimele ökoloogiliseselt tähtsad tolmeldajad ja nende vastsed orgaaniliste ainete lagundajad. KILETIIVALISED Kiletiivalised on üks liigirohkemaid (umbkaudu 150 000 liiki) putukate seltse. Kiletiivalised on näiteks: mesilased, kimalased, herilased, sipelgad jne. Osadel sugukondadel on kaks paari kilejaid lennutiibu, mõnedel tiivad puuduvad. Neil on peenike piht ja emastel on tagakeh...
Põletamata tehiskivid Põletamata telliskivi saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistumisel Liigitus sideaine järgi lubitooted kipstooted tsementtooted Silikaatkivi Silikaatkivi toorained: Kvartsirikas liiv Kustutatud või kustutamata lubi Vesi · Kasutatava liiva kvartsisisaldus peab olema vähemalt 30%. liiv ei tohi sisaldada savimineraale ega huumust. · Lubjasisaldus hoitakse võimalikult madalal, lubi peaks olema peeneks jahvatatud, aktiivne ja pehme. · Värviliste silikaatkivide valmistamiseks lisatakse segule pigmente: kollast, pinuni ja musta. · Silikaatkivi on ennast näidanud usaldusväärse ehitusmaterjalina meie muutlikes ilmastikuoludes. · Tervisele ja keskkonnale ohutu, kohalikust toormest valmistatud ehitusmaterjal. · ...
LOODUSKIVIMATERJALID 1. Kuidas jagunevad kivimid? 1) SÕMERAD teralise struktuuriga, eraldi. 2) MASSIIVSED ühes suures tükis. 2. Millest koosnevad kivimid? Kivimid koosnevad ÜHEST VÕI MITMEST MINERAALIST. 3. Mille järgi jagatakse looduskivimaterjalid markidesse? Looduskivimaterjalid jagatakse markidesse KÜLMAKINDLUSE JA TUGEVUSE JÄRGI. 4. Kuidas jagunevad kivimid geoloogilise päritolu järgi? TARD-, MOONDE- JA SETTEKIVIMID. 5. Milline vahe on süvakivimite ja purskekivimite vahel? Süvakivimid on hästi tugeva struktuuriga ja sügavates kihtides tardunud kivimiteks. Purskekivimid on nõrga struktuuriga ja tarduvad maapinnale lähemates kihtides. 6. Graniidi veeimavus ja külmakindlus? Veeimavus on väga väike 0,5 0,8% mahust. Külmakindlus on üle 200 tsükli. 7. Eestis leiduvad settekivimid. Dolomiit(lääne-eesti), lubjakivi(mandri-eesti), liivakivi, pruunikad savid (lõuna-ees...
Tornaadod, trombid, vesipüksid Teadlased kasutavad tavaliselt terminit "tornaado". Vastupidiselt laialt levinud arvamusele ei ole tromb tornaadost väiksem. Eksitus tuleneb ilmselt sellest, et USA-s kasutatakse sõna tornado, Euroopas aga tavaliselt "tromb" (itaalia sõnast tromba; näiteks saksa keeles Trombe). Et Euroopa trombid on reeglina oma Ameerika "ametivendadest" väiksemad, siis on tekkinud arusaamine trombist kui väikesest tornaadost või tornaadost kui suurest trombist. Tegelikult on need sõnad sünonüümid. Eesti keeles on trombi nimetatud mitmeti, levinuimad nimetused on tuulispask ja vesipüks (vee kohal tekkinud ja liikuv pööris). Tromb ehk tornaado on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Vesipüks on tornaado vee kohal. See on 100 kuni 600 m läbimõõduga ümber madala rõhu keskme pöörlev keeristuul. Tornaado peab puudutama ...
Liblikalised Kris Korn Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist. Taksonoomia Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Putukad (Insecta) Alamklass: Tiibputukad (Pterygota) Infraklass: Uustiibsed (Neoptera) Selts: Liblikalised (Lepidoptera) Ehitus Pea Pea kinnitub rindmikule peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Liitsilmad on arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Suiseid on liblikate seas kaht tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ning kolmelülilised alahuulekobijad, ülejäänud suiste osad on neil taandarenenud. Valmikuna mittetoituvatel liikidel (näiteks kedriklased, mõned surulased) on see sageli täiesti kadunud, sellal kui troopilisel surulasel Macrosila morgani ulatub imilondi pikkus kuni 35 sentimeetrini. Tundlad Tundlad on liblikatel...
Põletatud tehiskivid Keraamiliste materjalide tootmine toimub poolkuiva-, plastse-, või lobrimeetodi järgi. Kogu tootmistsükkel koosneb järgmiselt: · savi ettevalmistus, · toote vormimine, · kuivatamine ja põletamine · lisanduda võib ka glasuurimine Savi ettevalmistus savi laagerdatakse, peenestatakse, eraldatakse kivid ja segatakse ühtlaseks massiks, vajadusel lisatakse vett. Toote vormimine toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil. Pressi suudmest surutakse tellise mõõtmetele vastav savipruss, mis lõigatakse tellise paksusteks lõikudeks. Toodete kuivatamine on vajalik seepärast, et märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiiresti ja toode võib praguneda. Kuivatamine toimub enamasti kamber või tunnelkuivatis 80...90 0C. Toodete põletamine toimub enamal juhul tunnelahjus, mille pikkus on 60...120 m. Tooted läbivad 3 temperatuu8ritsooni: eelkuumendus...
Katused Iseseisev töö EVS 838:2003 Katused EVS 837-1:2003 Piirdetarindid. Osa 1 Üldnõuded ET & RT kaardid G. Samuel Kivikatused, 1994 RIL 107-2000 Rakennusten veden- ja kosteudeneristysohjeet Toimivat Katot 2007 (http://www.kattoliitto.fi/files/238/Toimivat_Katot_07.pdf) 2 1 Üldmõisted Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väväliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind; Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii, et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää ...
Lülijalgsed Lülijalgsete loomarühm on loomadest kõige arvukam - neid on üle miljoni liigi. Lülijalgsete hulka kuuluvad vähid, putukad ja ämblikud. Lülijalgsete loomade ühine tunnus on lüliliste jalgade olemasolu. Lülijalgsete keha katab tugev kate, mis on kehale väljastpoolt toeks ja kaitseks. Veekogudes elavad lülijalgsetest loomadest peamiselt vähid. Nad hingavad lõpuste abil. Vaid mõned üksikud liigid, nagu kakandid, elavad niisketes paikades maismaal, kuid hingavad siiski lõpustega. Meie veekogudes elavad tillukesed planktoniloomad, vesikirp jt. on toiduks kaladele. Jõevähid toituvad lagunevatest loomakorjustest. 6. Vähkide hulka kuulub ......................................... Kõigil selgrootutel loomadel puudub ................................................. . Liblikate välisehitus Putukatel jaguneb keha peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Liblika keha on sale ...
EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA TOORAINE Üldjuhul savist või savi sisaldavatest segudest põletatud tooted Peamine tooraine on savikad Na2O·Al2O·6SiO2+CO2+2H2O materjalid, mis koosnevad Na2CO3+Al2O3·SiO2 · 2H2O+4SiO2 Keraamiline toode valmib paakumisprotsessi tulemusena, mille plastsest saviainest ja Lisandid - algmaterjalideks on looduslik või mehaaniliselt peenestatud mitteplastsest osast kvartsliiv ja tolm - tavalistes pulber ja võimalikud sideained. Kuumutamisel kasvavad pulbri Mitteplastsed koostisosad - tolm, tellise-savides ca 50...60%, osakesed ühtseks massiks. Mida kõrgem on liiv, lubjakivi, raua...
Sissejuhatus Referaadis on kokkuvõtlik ülevaade silikaattoodete ajaloost, tegemisviisist ning valik erinevaid tooteid. Infot sain erinevatelt Eesti internetilehekülgedelt. Samas peab tunnistama, et silikaattoodete kohta väga palju materjale ei ole leida, mis on kummaline just seetõttu, et silikaattellis on väga populaarne ehitusmaterjal nii nõukogude ajast ning ka praegusel ajal väga kasutatav eriti meie ilmastikuolusid arvestades. Silikaatkivi on raske, mürakindel, suure soojamahtuvusega, väljast hooldevaba, tulekindel ning pea viis korda tugevam tavaliselt kivist. Vähe tähtis pole ka fakt, et silikaatkivi koosneb ainult looduslikest materjalidest nagu lubi, liiv ja vesi. Seega sobib silikaatkivi ideaalselt Eesti niiskesse ja jahedasse kliimasse. Käesoleva referaadi eesmärk ongi uurida lähemalt silikaattooteid ning nende kasutamist. Ajalugu Silikaatkivide tootmise tehnoloogia patenteeriti 1880. aastal Sak...
Maavarad Brigita Park 9.B Mida nimetatakse maavaradeks? Vaatamata Eesti väikesele pindalale, on Eesti maapõu maavarade poolest rikas. Maavaradeks peetakse maapõuerikkusi, mida on otstarbekas kaevandada ja kasutada. Eesti maavarad on nt: põlevkivi, mineraalvesi, lubjakivi ja dolomiit, ravimuda, savi, turvas, fosforiit, liiv ja kruus. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetatakse maardlaks. Maavarade varud... Tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega. Leiukohtade uuringute tõepärasust hindab ja detailselt uuritud varu kinnitab Eesti Maavarade Komisjon (asutatud 1990). Väikesele pindalale ja lihtsale geoloogilisele ehitusele vaatamata on Eesti nii maavarade mitmekesisuselt kui ka olulisemate maarete varudelt suhteliselt rikas. Eesti peamiste maavarade ajalugu Need on seotud pealiskorra erivanuseliste settekivimite ja neid katvate pudedate setetega. Neist vanimate kivimitega s...
AJALUGU Keraamilised materjalid on vanimad, sideained (lubi antiikajast). Põhiline areng toimus 19. sajandil. 1824 Inglise teadlane avastas Portlandi tsemendi. 1828 Saksa teadlane sünteesis esimest korda orgaanilist ainet. Sai alguse plastmasside areng. (Wöler) 1867 Prantsuse aednik Monier' patenteeris esimese raudbetooni konstruktsiooni (suur lillepott, liitmaterjal). 1876 Avastati silikaattellis. Silikatsiidi areng, tootmine. (Johannes Hint) 1889 Pariisi maailmanäituseks tehtud Eiffeli torn, metallikonstruktsioonide areng. 20. sajand arendas edasi neid materjale. EHITUSMATERJALIDE OMADUSED FÜÜSIKALISED OMADUSED: 1) ERIMASSIKS nim. materjali mahuühiku massi tihedas olekus (poorideta). Kivimaterjalidel 2,2 3,3 g/cm3 Metallidel 7,2 7,8 g/cm3 Org. materjalidel 0,9 1,6 g/cm3 2) MAHUMASSIKS e. tiheduseks, nim. Materjali mahuühikus massi looduslikus olekus (poorid...
K2009 Iseseisev töö aines Hoonete konstruktsioonid Teilt on tellitud väikese tervisespordikeskuse hoone ehitusprojekt. Tervisespordikeskuse tegevus talvel: suusatamine uisutamine, matkamine ja suvel: rattasõit, orienteerumine, jooksmine. Hoones on võimalik rentida spordivarustust (suuski, uiske, rattaid, kelke jne.), pesta ja saunatada, võistluste korral pidada staapi jne. Projekteerimisel tuleb lähtuda järgmistest ehitisele esitatavatest nõuetest ja ruumiprogrammist: ehitisealune pind maksimaalselt 200m2; kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni kuus meetrit; hoone on ühekorruseline; hoones ei saa olla otsest elektrikütet; hoone välispiirded peavad olema pikaajaliselt õhkupidavad ja piisavalt soojustatud; peab olema rahuldatud puuetega inimeste liikumise jm. vajaduste rahuldamine; ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Caroliine Sagaja 011MT Linnamüür Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2007 SISUKORD · Sissejuhatus ........................................................................................................2 · Linnamüür ...........................................................................................................3 · Linnamüüri ehitised............................................................................................ .4 · Pika jala väravatorn ............................................................................................. .4 · Suur Rannavärav............................................................................................. ...4 · Harju värav ................................................................................................... ..4-5 · Viru värava eesvärav................
Iseloomulikud tunnused Putukad on lülijalgsed. Neid on üle miljoni liigi. Eestis on neid leitud üle 12 000 liigi. Keha liigendub 3 osaks: pea; rindmik, tagakeha. Putukate kehad on kaetud kitiinkestaga. Peas paiknevad 1 paar liitsilmi. Paljudel putukatel on tundlad. Putukad on ainsad lendavad selgrootud. Nad näevad UV ja see on oluline nektari leidmisel. Putukate süda on mitmekambriline. Neil on 1 veresoon mis lähebsüdamest pähe. Nad kasutavad hingamiseks trahheed, mis avanevad kehakülgedel. Toitumine Putukad võivad olla taimetoidulised, segatoidulised ja on ka putukaid, kes toituvad väljaheidetest ja surnud organismide jäänustest. Taimetoidulised putukad on näiteks paljude putukate vastsed. Segatoidulised on näiteks prussakad. Putukad kasutavad toitumiseks suuava ümber asuvaid suiseid. Suiseid on 4 erinevat liiki- haukamissuised, libamissuised, pistmissuised, imemissuised. Putukate jagunemine (peamised) Kahetiivalised- (nt k...
RAUDBETOON · Toormaterjalide (tsement, liiv, killustik, sarrus) Liitmaterjal, mis koosneb betoonist ja terasest. vastuvõtt ja ladustamine Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad: · Sarruse valmistamine · Betoon töötab hästi survele; teras tõmbele · Betoonisegu valmistamine · Betoon nakkub hästi terase külge · Toodete vormimine · Betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed · Toodete kivistamine joonpaisumise tegurid · Toodete vormist vabastamine · Betoon kaitseb terast korrosiooni eest · Tehniline kontroll ja toodete markeerimine · Tulekahju korral kaitseb ...
Vähikasvatustehnoloogiad Eestis Vähipüügiga on Eestis tegeldud 20 sajandi algusest alates, kus teati Eestit siis ühe tuntuma vähieksportijana Euroopas. On teada, et enne kolmekümnendaid eksporditi Rootsi 100-150 000 vähki aastas. Hilisemalt on teada, et vähivarud Eestis kahjuks vähenesid oluliselt (vähikatk, keskkonaseisundi muutused jne). Eesti vabas looduses on jõevähk aeglase kasvuga . Kasutades aga õiget tehnoloogiat kasvatuses, suudame me neid saada rohkem ja kiiremini. Vähikasvatus pole Eestis veel oluliselt levinud, mistõttu on tarvis kasutada konsulentide abi, et saaks rajada efektiivselt toimiva kasvanduse. Omakorda on aga murekohaks, konsulentide vähesus. Sellest hoolimata on olemas põhilised tehnoloogilised lahendused kasvanduste rajamisel. Vähikasvanduse tähtsaim eeldus on piisav hulk kvaliteetset vett kogu vähi elutsükli aeg. Kui vee kvaliteet pole piisav, on tarvidus ...
KIVIMATERJALID Kivimaterjalid 1. looduskivimaterjalid 2. tehiskivimaterjalid 2,1. keraamika e põletatud tehiskivid 2,1. põletamata tehiskivid LOODUSKIVIMATERJALID SISSEJUHATS Looduskivid on ühed vanimad ehitusmaterjalid. Ehituste püstitamine looduskividest on sõltuv kivide liigist. Rahvuslikuks sümboliks teatud looduskive. Näiteks Eestis – paekivi. KASUTUSALAD Kasutatakse oma omaduste tõttu laialdaselt ehitusmaterjalina, samuti on tooraineks paljudele mineraalsetele sideainetele. Kasutatakse looduslikke kivimaterjale ehk lühemalt looduskive näiteks kivimitest müüritise-, voodri-, katusekatte, teekatte- ja muid selliseid materjale. LIIGITUS GEOLOOGILISE PÄRITOLU JÄRGI Tard - e. magmakivimid on tekkinud maakoores aset leidnud vulkaanilise tegevuse tulemusena. Olenevalt laava jahtumise kiirusest maakoore sees, peal või purskumisel atmosfääri...
LIBLIKAD SISSEJUHATUS Lülijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on kohastunud eluks Maal ja neid võib leida meredest, järvedest, metsadelt, põldudelt, mullast, taimedes jne. Lülijalgsed KOORIKLOOMAD (vähid, krabid, langust) ÄMBLIKUD (ämblikulaadsed) PUTUKAD (liblikad, mardikad, ristämblik, kile-ja kahetiivalised) Esimesed putukad ilmusid Maale u. 500 milj. aastat tagasi. Putukad on kõige arvukam loomarühm Maal. Neid leidub neid peaaegu kõigis elupaikades külmadest piirkondadest ja kõrgmäestikest troopiliste vihmametsadeni. Putukate klassi kuulub vähemalt 1,1 miljonit liiki lülijalgseid- mardikad, liblikad, sipelgad jpt. Liblikaliste selts on üks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki liblikaid, kuid ei ole kahtlust, et tegelikult on liblikaliikide arv veelgi suurem. Eestist on leitud umbes...
humanitaarkultuur - inimestega seotud massikultuur - kik mis inimesed omavahel toimetavad, televisioon jne. krgkultuur - kindel ja tnapevasel hetkel ainulooming. (Arvo Prt) ei ole kikide jaoks tehnika kujunemine - tehniline lahendus, teaduslikud avastused, disan ja vajadused Teaduste ssteem: loodusteaduste ssteem: tehnikateadused meditsiin (rahendusteadused) astronoomia bioloogia (uurivad teadused) geograafia fsika keemia geoloogia filosoofia matemaatika Tehnika harud: *mehaanika *elektroonika *tuumatehnoloogia *keemia *biotehnoloogia *kberneetika (arvuti alusteadus) Tehnika perioodid: *kiviaeg *rauaaeg *rniaeg Transport ja logistikassteemid Transpordi olemus ja vajadused selle jrele: Transport - kaupade, inimeste, teenuste ja info vedu transpordi liigid: *maismaatransport *veetranspo...
Sisukord Sissejuhatus.................................................................... 2 1. Betooni iseloomustus.................................................3 2. Betoontellis..................................................................5 3.Telliste tüübid ja omadused........................................6 Sissejuhatus Betoonist valmistatakse tänapäeval majade vundamentide, kandepostide, silluste, vahelagede, kandvate seinte jms kõrval ka põrandaid, sissesõiduteid, õuesillutisi, õuemööblit, basseine ja nende ümbrust, aiainventari, tööpindu, mööblit, baarilette, kaminaid ja nende ümbrusi, vesiseadmeid. Ning kõik need võivad osaval tegijal välja kukkuda märksa isiku- ja kunstipärasemad kui muudest materjalidest valmistatuna. Sest betoonil on omadusi, mida teistel materjalidel ei ole sellest võite kohapeal luua nii samalaadse pinna ja vormi, mida võimaldavad ka teised materjalid, kuid ka sellise, mida muud materjalid ei ...
Türi Gümnaasium Liblikalised Referaat Sisukord Türi Gümnaasium ................................................................................................................... 1 Liblikalised .............................................................................................................................. ...
PÕLETAMATA TEHISKIVID PÕLETAMATA TEHISKIVID SILIKAATKIVI Põletamata tehiskivi saadakse mineraalse sideaine Kasutatava liiva kvartsisisaldus peab olema vähemalt 30%, liiv ei taigna, mördi- või betoonisegu kivistumisel tohi sisaldada savimineraale ega Liigitus sideaine järgi huumust. Alkaalide sisaldus peaks olema võimalikult väike. lubitooted Lu...
Ehitusmaterjalide klassifitseerimine: kasutamise, tooraine, tootmistehnoloogia, kuju, materjali moodustavate ainete oleku ja omaduste järgi. Kasutamine: seina-, katusekatte-, soojaisolatsioon-, akustilised-, põrandakatte-, viimistlus-, hüdroisolatsioonmaterjalid, sideained. Tooraine: päritolu järgi (looduslikud, tehislikud), keemilise koostise järgi (anorgaanilised, orgaanilised), tooraine algupära järgi. Tootmistehnoloogia: looduslike materjalide puhul saab teavet töötlemis protsesside ja seadmete kohta, tehismaterjalide puhul tootmiseks vajalike tehnoloogiliste protsesside ja seadmete kohta. Kuju: kujusad tükk-, rull-, puiste-, vedelad-, pulbrilised materjalid. Ainete olek: kristalsed- (ehituskips, betoon), amorfsed materjalid (aknaklaas) Omadused: tihedus, tulekindlus, akustilised omadused, vastupidavus survele/paindele, tugevus veeimavus jne. Tootmise põhiprotsessid: tootmisprotsess on too...
TARTU FORSELIUSE GÜMNAASIUM LIBLIKALISED PÄÄSUSABA Referaat bioloogias Koostaja: Kairit Veri 8a Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 1. Liblikalised.........................................................................................4 1.1. Areng...........................................................................................4 1.2. Toitumine.....................................................................................4 1.3. Levik............................................................................................4 1.4. Sise- ja välisehitus.......................................................................5 2. Pääsusaba........................................................................................6 2.1. Paljunemine........................
1. Materjalide kasutamine inimajaloo vältel, selle muutumise põhjused.- a. 10000BC kasutati eelkõige klaasi,keraamikat ning puitu,nahka. Esmene metall oli kuld . See on pehme ja hea töödelda,samuti leidus seda looduses.Edasi suurenes ka hõbeda,pronksi ja raua kasutus. Metallide kasutamine on järjest suurema protsendi võtnud ning selle hiigelaeg oli 1940-1980, sellel ajal kastuati keraamikat ja plaste väga vähe. Alates 20.sajandi teisest poolest hakkas vähenema metalli kasutus ja väheneb tänapäevalgi.Metalle asendavad aina rohkem erinevad plastid ,komposiitmaterjalid ja keraamilised . 2. Metallide aatom- ja kristallehitus. a. Metalli aatomi ehitus- Metalli aatomid paiknevad kindla seaduspärasuse kohaselt, moodustades korrapärase kristallivõre b. Kristallivõred- Metallide kristallivõred on kuubi ja prisma kujulised, millede ti...
Liblikas Liblikaliste selts on üks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki liblikaid, kuid ei ole kahtlust, et tegelikult on liblikaliikide arv veelgi suurem. Eestist on leitud umbes 2 200 liiki liblikaid, kuid tegelik liikide arv on ilmselt 2 400 - 2 500 piires. Liblikaliste selts jagatakse kolmeks alamseltsiks: lõugadega liblikad e. pisisamasoonelised (Laciniata s. Microjugata), samasoonelised e. suursamasoonelised (Jugata s. Macrojugata) ning erisoonelised (Frenata). Selle jaotuse aluseks on suiste ja tiibade ehitus. Tuntakse veel ka liblikate jaotamist suur- ja pisiliblikateks, kuid see jaotus on suvaline ja ei järgi liblikate süsteemi. Liblikaliste selts on suhteliselt noor, vanimad fossiilsed liblikad on leitud tertsiaari lademetest. Süstemaatiliselt on liblikalistele lähimaks putukaseltsiks ehmestiivalised (Trichoptera). L...
Ehitustarind ja konstruktsioonid Materjaliõpetus Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Kasutuse järgi > Seinamaterjalid (puit, tellis, silikaatkivi) > Katusekatte ( rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) > Soojusisolatsioonid (kivivill-plaat, vahtplast) > Akustilised materjalid > Põrandakatte ( keraamiline plaat, parkett) > Hürdoisolatsiooni ( kiled, mastiksid, vahud) > Viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteemid) Toormaterjalist lähtuvalt > Päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (Looduskiviplokk , silikaatkivi); > Keemilise koostise järgi: mineraalsed, orgaanilised ( polüstreen) > Lähtematerjali algupära järgi: puit, keraamilised, klaas, metalsed materjalid. Tootmistehnoloogia järgi 1. Looduslikud töötlemine 2. Tehislikud a) Põletatud paakumistemperatuuril madalal temperatuuril ...
Uthna Põhikool Raimo Holm Kapsaliblikas ja kapsas referaat Uhtna Põhikool Sissejuhatus Lülijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on kohastunud eluks Maal ja neid võib leida meredest, järvedest, metsadelt, põldudelt, mullast, taimedes jne. LÜLIJALGSED KOORIKLOOMAD ÄMBLIKUD PUTUKAD (vähid, krabid, langust) (ämblikulaadsed) (liblikad, mardikad, ristämblik kile-ja kahetiivalised) Esimesed putukad ilmusid Maale u. 500 milj. aastat tagasi. Putukad on kõige arvukam loomarühm Maal. Neid leidub neid peaaegu kõigis elupaikades külmadest piirkondadest ja kõrgmäestikest troopiliste vihmametsadeni. Putukate klassi kuulub vähemalt 1,1 miljonit liiki lülijalgseid- mardikad, liblikad, sipelgad jpt. Liblikaliste selts ...
Kasutatud materjalid. http://www.4seina.com/uudised/vana-maja-renoveerimine-saastab-keskkonda-ja-raha-1 http://www.baltichouse.eu/?m1=101 http://kuidasehitada.com/palkmaja-renoveerimine/#more-55 http://www.artellehitus.ee/tasub-teada/67-vana-maja-remontimise-meelespea.html http://www.ehitus.ee/et/article/163/ http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/18771/Ivo_Leiaru_2011.pdf?sequence=1 http://www.kuukaar.ee/artiklid4.html Panu Kaila. Majatohter. Tallinn 1999. Arvo Veski. Puusepa ja laudsepa tööd. Tallinn 1948. Tartu Kutsehariduskeskus xxx Renoveerimistööde plaan Juhendaja A. Rukki Tartu 2013 Sissejuhatus Uued elumajad tarbivad vanadega võrreldes palju vähem energiat, kuid nende ehitamisel paisata...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
