KOOL OSAKOND Nimi Klass/Rühm Katoliiklus Referaat Juhendaja: Nimi asukoht 2009 Üldiselt Suurim kristlik kirik, millel on rohkem kui 960 miljonit liiget. Õpetus rajaneb piiblil ja sellega lahutamatult seotud Pühal Pärimusel, mille tõlgendamine ja hoidmine on kiriku ja eriti apostlite järglaste (paavstide) pädevuses. Kiriku peana tunnistatakse paavsti, kes on ühtlasi Rooma piiskop ja keda tavapäraselt peetakse Kristuse esindajaks maa peal ning esimese Rooma piiskopi Püha Peetruse järglaseks. Paavsti ametlik seisukohavõtt usu- ja moraaliküsimustes on katoliiklaste jaoks ilmeksimatu ja kohustuslik. Kiriku kõrgeim võimuorgan on kirikukogu. Jumalateenistuse põhivorm on missa. II vatikani kirikukogu (1962-1965) avas tee muutustele, sealhulgas piiskoppide osatähtsuse suurenemisele, ja tihedamale koostööle mittekatoliiklike kirikutega ning liturgia lihtsustamisele. Roomakatoliku kirikul nagu õigeusuk...
Sissejuhstus Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. Katoliikluse alla kuuluvad: aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad, valdeslased, vana katoliiklus. Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. Katoliiklus Vennastekoguduse tegevusega ei jõudnud kristlus mõistagi mitte esimest korda eesti maarahva vaimuilma. Esimesed ristiusu mõjud saabusid Eestimaa...
Katoliiklus Faktid: · Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. · Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. · Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. · Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. · Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. · Katoliikluse alla kuuluvad:aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad, valdeslased, vana katoliiklus. · Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. · Kiriku traditsiooni peetakse sama autoriteetsek...
KATOLIIKLUS KATOLIIKLUSEST · Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. · Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. · Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. · Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. LEVIK · Peamiselt Põhjaja LadinaAmeerika · LõunaAafrika · Euroopas vähesel määral, kuid on peamine usk näiteks Leedus,Prantsusmaal, Poolas ja Slovakkias. SÜMBOLID · Rist · Kala · Lammas · Alfa ja Omega · Pelikan · Krutsifiks(ristilöödu kuju) · Tuvi PÜHAKODA · Peetri kirik ehk Püha Peetruse Basiilika · asub Vatikanis Püha Peetruse väljakul · Pühakoja ehitus algas 18.aprillil 1506. ja lõpetati 1626. · See on püha Peetruse, kes oli üks kaheteistkümnest Jeesuse apostlist ja esimene Rooma piiskop, matmispaik. · Basiilika alla katakomb...
Katoliiklus Mis on katoliiklus? Katoliiklus ehk katolitsism (eesti k `üleüldine') on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana Üks kolmest kristluse põhiharust õigeusu ja protestantismi kõrval Rooma Katoliku Kiriku õpetus Katoliikluse alused Piibel koos deuterokanooniliste raamatutega Püha pärimus Kiriklik traditsioon Uustomism Mõju ühiskonnale Valdavaltnegatiivne Pidurdab teaduse arengut Sümboolika CRUCIFIX Üks olulisemaid sümboleid Asetatud altari kohale ALPHA & OMEGA Kreeka tähesiku järgi Tähistab algust ja lõppu Levik maailmas Levinudüle maailma Suurimad kolooniad asuvad Lõuna- Ameerikas, aga on väga laialt esindatud ka Lõuna-Euroopas ja USA-s. Huvitavat Maailmas on umbes 1,1 miljardit katoliiklast Suur tähtsus pühal pärimusel ja pühakutel Nad usuvad puhastustulle Pildid Tänan vaatamast!
Protestantism .. on peamiselt 16. sajandil eraldunud koguduste üldnimetus. Neid kogudusi nimetatakse protestantlikeks kogudusteks ning nende pooldajaid protestantideks.Sõna "protestant" tuleneb ladina sõnast protestans 'avalikult tunnistav'.Tavaliselt mõeldakse protestantide all luterluse rajaja Martin Lutheri ja kalvinismi rajaja Johann Calvini mõjul katoliku kirikust eraldunud kristlikke rühmitusi. Kalvinism Protestantlik usuvool, rajatud 1536 J. Calvini poolt. Lähtus Jumala ettenägelikkusest ja maailma seaduspärasusse sekkumatusest. Usklik peab kogu oma elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saama (saatust ette ei tea), olema töös püüdlik, kohusetruu, loobuma ilmalikest rõõmudest. Propageerisid lihtsat elu. Kalvinism eitab hierarhilist kirikut, kirik on üksnes usutavandeid toimetavate inimeste koondis. Kõrvaldasid kirikust ka mitmeid riituseelemente (orel, altarid, pühapildid, ristid, küünlad), säilitasid jutluse, palve ja laulu. Sall...
Katoliiklus ja reformatsioon- eesti vaimuelu asendajate takistajad keskajal Keskajal üritati inimeste mitmeid uskusid peale suruda ja jõuga saada Eesti oma usu valdusesse. Peamiseks usuks oli luterlus ja katoliiklus. Aga sellel olid ka plussid ja miinused. Katoliikluse haridus oli kõikjal ladina keelne, aga samas oli see eestlastele võõrkeelne ja enamik inimesi ei saanud seda õppima minna, seega jäi hariduse omandamine inimestel tahaplaanile. Lutheri usu hariduse sai ainult Saksamaalt ja seega oli see väga raskesti kätte saadav. Aga see andis suure tõuke emakeelseks hariduseks. Seega oli inimestel valiku võimalust, aga kumbki polnud piisavalt hea. Katoliiklus ühendas tervet Euroopat ja Eesti oleks saanud olla ühtne ala koos euroopa riikidega. Aga inimestele jäi euroopa võõraks. Lutherlus ühendas saksakultuuri ja usk oli igale inimesel isiklik. Iga inimene leidis enda usu ise piiblist. Seega oli inimesel valikut ja luterlusest ei surutud...
Katoliiklus ja reformatsioon Eesti vaimuelu arendajad või takistajad keskajal? Ristiusustamine algas Eestis 13. sajandil. 10.-11. sajandil võtsid ristiusu vastu nii Taani, Rootsi kui Venemaa. Sellega sattus Eesti kristlike riikide vahele. Kristlus ise jagunes 1054. aastal lõplikult katoliikluseks ja õigeusuks, mis komplitseeris Eesti seisundit veelgi. Luterlus hakkas levima 1520. aastatest. Katoliiklus on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele ning reliikviate kultus. Reformatsioon oli usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lut...
KATOLIIKLUS JA REFORMATSIOON EESTI VAIMULIKU ELU ARENDAJAD VÕI TAKISTAJAD KESKAJAL Nüüd ma hakkangi arutlema, et kas luterlus ja katoliiklus arendasid Eesti vaimulikku elu keskajal või ei arendanud. Keskajal tekkis katoliikluse kõrvale luterlus. Luterlus oli nagu katoliiklus ainult, et seal olid mõned olulisemad muudatused toimunud. Usu alal sidub luterlus üksnes Saksa kultuuriruumi, katoliiklus aga kõike Euroopas. Katoliiklus võimaldas ka pattu kahetseda, mida luterlus ei lubanud teha,mis oli ka inimeste jaoks hea asi, kuna jumalalt sai suhteliselt tihti andeks ja nad võisid uuesti seda teha. Luterluse ajal võid uskuda ükskõik millesse,lihtsalt ise tead, kas usud või mitte. Katoliikluses oli natuke tunda usu peale surumist . Luterluses oli vaba valik ja see ei teinud sind kohe paganaks . Katoliiklus tahtis inimesi uskuma panna millessegi. Luterlus tegi järelikult paremat tööd. Hariduse...
REFORMATSIOON 31. peatükk 1. Mis oli reformatsiooni sügavamad põhjused? Mis sai usupuhastusliikumise ajendiks? Sügavamad põhjused: Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt Katoliku kiriku kõlbeline allakäik Vaimulike privileegitud seisund vaimulike mittekristlikud eluviisid Ajend: indulgentside müük 2. Missugused olid Lutheri peamised etteheited tolleaegsele katoliiklusele? Milline oli paavstikiriku reaktsioon? indulgentside müük leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla Piibel jäiga kirikuhierarhia vastu tunnistas seitsmest sakramendist vaid kahte (ristimist ja armulauda) Paavstikiriku reaktsioon oli sellele ükskõikne, paavst pidas seda munkade omavaheliseks lobaks. Kui Leo X Medict selle tõsidusest aru sai, oli hilja juba. 3. Milliseid muudatusi viidi riigis läbi seoses reformatsiooniga? kohalikud vürstid või linnaisad said kiriku üle võimu vaimulikud said õiguse abi...
Katoliiklus oli tähtsaim märksõna keskajal. Kristlus oli nii religioon kui ka ideoloogia. Usk oli keskajal kõige lähtepunktiks, muutes vaimulikud tähtsaimaks ühiskonnakihiks. Vaimulik võim oli alatihti vaenus ilmaliku võimuga, mis tekitas segadusi kogu keskaja kestel. Kõrg- ja hiliskeskajal ning varauusajal tekkis aga usulisi õpetusi, mis olid vastasseisus katoliku kiriku põhimõttetega ning tänu millele tegi ühiskond läbi suuri muutusi. Rooma riik tunnistas ristiusu lubatuks aastal 313 Milano ediktiga, mille koostas Constantinus Suur. Sellega lõppes kristlaste kauaaegne tagakiusamine. Juba 381. aastal kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Katoliku õpetuse põhituumaks on usk Kristuse ülestõusu, pattude lunastusse ning igavesse ellu. Kristlus levis kiiresti, eriti alades, mis kuulusid Rooma riigi koosseisu ristiusu riigiusuks kuulutamise ajal. ( nt. Hispaania ja Gallia) Algselt oli kristluse keskusteks linnad, kus paikn...
Maailma usundid Natalja Laius 11a Usund Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm. Kitsamas mõttes on usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale. Usundeid eristatakse selle järgi mida usaldatakse, usutakse. Selle järgi on kõik inimesed usklikud, ainult usu kese on erinev. Usundite klassifikatsioone on erinevaid. Üldiseim jaotus on kahene: kas monoteistlik või polüteistlik usund. Monoteism Monoteism on usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse jumalusse. Monoteistlike religioonide seas on Judaism, Kristlus, Islam On olemas erinevad monoteismi vormid, sealhulgas : Teism-tavaliselt usku "isikulisse" jumalasse Deism-usutakse, et on olemas üks jumal, kuid Jumal maailma ei sekku Panteism-universum ongi Jumal Panenteism-Jumal sisaldab maailma, kuid ei ole sellega samane Polüteism Polüteism...
VAHEKESKAEG (11. saj. II p. – 14. saj.) I KATOLIIKLUS ja VAIMULIKE SEISUS PALVETAJAD (oratores) Kristliku keskaja põhiideeks jäid: Jumal on kõige looja ja kõige kontrollija, tema teab nii minevikku, olevikiku kui ka tulevikku. Jumala tahtmise järgi süõnnib kõik. Keskaja inimese mõistes oli maine elu lühike ja ajutine, hauatagune elu igavene. Selleks tuli valmistuda ja igavene õndsus ära teenida. Maapealne elu oli inimese füüsiliste ja moraalsete jõudude järelekatsumine. Siit tulenesid ka asketismi, halastuse ideed ja kannatuse õilistamine. Mõtlemine ja kahtlemine oli siiralt usklikule vale tegevus. Teadmised, otsimine, avastamine ärgitasid uhkust ja upsakust, kehaline ilu ja kehaline nauding oli saatanast. Halastustegevus, kaastunne alandatute, vaeste vigaste vastu oli Jumalale meelepärane. Igaüks peab oma kohaga siin ilmas rahul olema. Jumal näeb kõike, seega karistamatust olla ei saa. Inimest s...
Katoliiklus (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana.Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Kirikupea on Rooma piiskop ehk paavst, keda peetakse Kristuse maapealseks asemikuks. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele ning reliikviate kultus; tsentraliseeritud ja hierarhiline kirik, kellele kuulub Piibli tõlgendamise ainuõigus, ning inimese enda aktiivse rolli tähtsustamine õndakssaamise nimel. Katoliikluse aluseks on Piibel koos apokrüüfidega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon; neid käsitab katoliiklus Jumala vahetu ilmutuse allikaina.Katoliikliku õpetuse järgi moodustavad Kristuse lepitussurm inimkonna pattude eest ja pühakute heateod jumaliku armuvara, mida katoliku kirik jagab oma ...
KT II-Keskaeg Eestis 1.Vana-Liivimaa talupoegade eluolu- õigused. Liigid : adratalupojad-enamus-talupoegi, pidasid sulaseid üksjalad-kõige vaesemad maavabad-maksid koormisi rahas vabatalupojad-aadel Eestlased pidid hakkama kandma koormisi, milleks olid: kümnis-1/10 talu saagist, alguses viljas, hiljem hakati nõudma kümnist ka karjast, metsasaadustest ja heinast. hinnus-talu suurusest lähtuvalt kindlaks määratud vilja hulk, mis tuli mõisale/aadlikule anda Veel tuli talupoegadel ülal pidada preestrit, maksta kirikumaksu ehk anda kirikule 1/10 kümnisest. talupojad pidid mõisnikule tegema kingitusi ja tasuma trahve, ehitama teid, linnuseid ja kirikuid. Ei lubatud linnustes elada, kuid nad pidid neid ehitama. Eestlasi ei usaldatud Teotöö-mingi arv päevi aastas, mil töötati mõisa heaks mõisa põllul, aja jooksul nende päevade hulk tõusis 2. Linnad: Linnad tekkivad kaubateede ristumiskohtadesse, linna oluliseks tunnuseks on selle õiguslik k...
Mis on keskaeg Kerly Saarkoppel 10A Keskaeg on periood antiikaja ja uusaja vahel, mis tähistas humanistide arvates kahe maailmaajaloolise ajastu vahelist pausi. Keskaja alguseks loetakse enamasti Lääne-Roomas langemist aastal 476. Veel loetakse keskaja alguseks Marcus Aureliuse surma aastat 180, aastat 330, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol, või aastat 395, mil Impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine kinnistus. Mõiste "keskaeg" võttis kasutusele Giovanni Andrea, kes oli Paavst II raamatukoguhoidja. Keskaja võib jaotada kolmeks osaks: varakeskaeg (5-11saj), kõrgkeskaeg (11-14saj.) ja hiliskeskaeg (14-16saj.). · Varakeskajal ehk hilisantiikajal tekib uus elukorraldus- feodaalkord. Esile kerkis katoliiklus(millest omakorda arenes romaani...
Keskaeg religiooniks katoliiklus ja ja ühiskondlik korraldus põhineb feodalismil. 5. 11. sajand varakeskaeg : * Ida-Rooma domineerimine, * feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, * roomakatoliku kiriku tugevnemineme, * valitseb naturaalmajandus, * perioodi lõpul algab linnade kujunemine, * feodaalne killustatus * pööratus enesesse, maailmalõpuootus, usaldus kiriku vastu * ainsaks teadmiste säilitajaks olid mungad ja kloostriraamatukogud Varakeskajal jätkusid mõned hilisantiigis alanud suundumused : rahvastiku vähenemine, linnastumise hääbumine ja barbarite sissetungid euroopasse. 11. 14. sajandi lõpp kõrgkeskaeg: * tekkis Püha Rooma keisririik, * ristisõjad Euroopas, * linnakultuuri kujunemine, rahvaarvu kasv * kiriku ja kloostite ümberkorraldaminne ja keskendamine * valitseb feodaalne korraldus, * kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus * areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad * tsunftikäsitöö õi...
Ristiusu põhiharud Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus Kristus on jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Ristiusk ise jaguneb kolmeks põhisuunaks: katoliiklus, õigeusk ja protestantism, ning paljudeks usutunnistusteks. Katoliiklus tuleneb kreeka keelsest sõnast "universaalne" ehk katolitsism, on kristluse levinuim usutunnistus. Vaimuliku peaks on paavst. Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Katoliikluse aluseks on Piibel koos deuterokanooliliste raamatutega ehk apokrüüfidega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele, eriti Maarjale ning ka reliikviate kultus. Tsentraliseeritud ja hierarhiline kirik, kellele kuulub ainuõigus Piibli tõlgendam...
Kirik kõrg- ja hiliskeskajal: probleemid ning nende mõju kirikule ja ühiskonnale Kirikuelul oli keskajale väga oluline roll. Juba varakeskajal alanud kirikusisesed probleemid viisid kiriku võimu langemiseni. Vaimulikke otsuseid mõjutas otseselt ilmalik võim: paavsti roll oli muutunud pelgalt formaalsuseks, vaimulikke määrasid kohtadele ilmalikud valitsejad. Kiriku mõju vähenemine põhjustas ka kõrg- ja hiliskeskajal probleeme ning probleemide tagajärjed mõjutasid nii kirkut kui ka ühiskonda. Ristiusk, mis oli juba sajandeid olnud valitsevaks usuks Euroopas, oli jagunenud kaheks: kreekakatolik ja roomakatolik kirik. Paavstivõimu suurenendes muutusid kombestiku erinemise tõttu tekkinud tülid 11. sajandi alguses tugevamaks. 1054. aastal heitsid paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius üksteist kirikust välja. See tõi kaasa kahe kiriku lõpliku lahknemise ning vastasseisu, mis kestab tänapäevani. Kirik pol...
1. MIS ON KESKAEG Keskaja mõiste. Keskaja alguse probleem Mõiste keskaeg võttis kasutusele Giovanni Andrea 1469. aastal. See termin võeti kasutusele kuna sooviti vastandada vehepealseid keskaja inimesi 15. saj uutele kaasaegsetele. Keskaja inimeste enda meelest polnud nende aeg mitte keskaeg, vaid lõppaeg, sest see pidi olema viimsekohtupäeva eelne ajastu. Humanistide keskaja-määratlus pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele.periodiseerimine on tinglik ja seda tõestab ka see et enamasti loetaks keskaja alguseks lääne-rooma langemist 476.aastal, kuid sellel ajal toimus vaid üks paljudest rooma linna rüüstamistest ja uue ajastu kujunemise seisukohast puudus sellel märkimisväärne tähendus. Keskaja alguseks võiks pidada ka Marcus Aureliuse surma aastal 180, Konstatinoopoli saamist rooma pealinnaks aastal 330 või 395. aastal Lääne- ja Ida-Rooma eraldumist. Keskaja piirid Keskajas võib eristada: Varakeskaega, Vahekeskaega ehk Kõrg...
KONTROLLTÖÖ kristluse kohta. Jeesuse elulugu 1) sünd : Sündis u 2012 aastat tagasi 25. detsembril puussepp Joosepile ja tema naisele Maarjale. Jeesuse ema, neitsi Maarja, jäi Pühast Vaimust lapseootele. Jeesus, kes talle sündis, ei olnud mitte inimese poeg, vaid Jumala poeg. Maarja ja Joosep elasid Iisraelis, Naatsaretis Galileamaal. Lapse sündimise ajaks pidid nad aga minema Petlemma linna, sest parajasti toimus rahvaloendus. Jeesus sündis seal ühe külalistemaja laudas. Kui Jeesus oli sündinud, olid esimesed, kes teda vaatama tulid, lähedal väljal olnud karjased. Hiljem tulid teda külastama veel ka "Tähetargad Hommikumaalt", kes austasid Jeesust kui tulevast juutide kuningat ning tõid talle kalleid kingitusi: kulda, viirukit ja mürri. 2) elu surm: Võimukandjad ostsid ära Jeesuse ühe jüngri, Juudas Iskarioti, kes juhatas sõdurid sinna, kus Jeesus oma jüngritega söömaaega pidas. J...
Rassid, keeled ning usundid Rassid: Inimesed erinevad eelkõige oma välimuse, keele, temperamendi, riietuse, toitumisharjumuste ja kommete poolest. Näiteks põhjapoolsematel inimestel on silmad, juuksed ning nahk heledad kuid näiteks lõunapoolsetel aladel hoopis tumedad. Sellist rassi nimetatakse europiidseks rassiks. Europiidsesse rassi kuuluvad riigid nagu Euroopa, Aasia lääneosa ning Põhja- Aafrika. Järgmine rass, millest võib lühidalt rääkida on Negriidne rass. Negriidse rassi tunnuseks on see, et inimesed, kes kuuluvad sinna on esiteks tume nahavärvus, samuti krässus ja paksud juuksed ning neid võib ära tunda ka laia nina järgi. Viimane rassi tüüp, millest võiks rääkida on Mongoliidne rass. Mongoliidse rassi inimestel on päris palju tunnuseid, mille järgi võib neid ära tunda. Esiteks on neil kollakas nahk, kõrged põsenukid ja tumedad,sirged juuksed ja teiseks on neil mandlikujulised silmad, lai ...
Varakeskaegse Euroopa areng 5.-11. saj. Varakeskaega saab jagada kaheks perioodiks: 1.periood- 5.sajand kuni 9. sajandi algus. Sel ajajärgul tekkis Lääne-Rooma lagunemisest uus elukorraldus- feodaalkord. Sellele tugineb Lääne-Rooma impeeriumi varemetel sündinud Frangi riik, mis kindlustab ka impeeriumi uued kaitsepiirid. 2. periood- 9.sajandi algus kuni 11.sajandi algus. Esile on kerkinud katoliiklus ja roomakatoliku kirik. 5. sajandi II poolel ja 6. sajandi I poolel tekkis endise Lääne-Rooma riigi aladele Frangi riik, mille kuningaks oli Frangi riigi rajaja Chlodovech. 496 a. võttis Chlodovech vastu ristiusu. Kuna ta valis katoliikluse, siis tagas see talle Rooma kõrgvailmulike toetuse teiste rahvaste vallutamiseks. Riik oli tugev, ent alates 7. sajandist olid troonil nõrgad valitsejad, mil kuningate asemel valitsesid majordoomused. 714-741, aga valitses Karl Martell, kes loobus majordoomuse tiitlist ja võttis e...
Arutlus feodaaltsivilisatsioonist Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest siis kujunesid välja feodaalsuhted, ajavahemikul 5. – 16 saj. Riiki valitses kuningas, keda abistasid suurfeodaalid, hiljem seisustekogud. Feodaalse killustatuse ajal oli kuningavõim äärmiselt nõrk (5.-10.saj). Varakeskajal teostas Karl Martell sõjaväereformi, mis lõi rüütlite ratsaväe ja see oli üks peamine põhjus feodaalsuhete kujunemisele ning lisaks sellele oli vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Lisaks aitas feodaalsuhete kujunemisele kaasa rahvasterändamine. Kujunes Frangi riik 5.sajandil Lääne-Euroopas ja roomakatoliku kirik tugevnes. Frankide põhialadel kujunenud feodaalsuhted liikusid koos Karl Suure vallutustega mujalegi Euroopasse – praegusele Saksamaale ning Põhja ja Kesk Itaaliasse. Hiljem levisid need Inglismaale, Hispaaniasse ning Lõuna-Itaaliasse. Keskaja alguses oli rüütlite kohustuseks sõjavägi, 15. sajand...
Maailma usundid Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Ristiusk rajaneb usul ainujumalasse ja tema ilmutusse Jeesusesse. Kristluse põhjal lõi Jumal inimese ja kõik muu olemasoleva, mis Maa peal eksisteerib. Ristiusu tekkeaeg on 1. saj. pKr. Ristiusul on kolm põhisuunda - õigeusk, katoliiklus ja protestantlus. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on ...
Amisid · Usulise valiku vabadus Elavad peamiselt Ameerika Ühendriikides · Riigi ja kiriku lahusus (u.200 000 inim.) · Jumalateenistuse keskne osa on jutlus Kristlik usulahk · Maailmas tänapäeval üle 110 miljoni baptisti ja Ei kasuta moodsat tehnoloogiat u 220 000 kogudust (elekter,telefon,autod) Paljud tavad ja kombed pärinevad 17. Sajandist Budism Puuduvad kirikud · Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi Eiravad tänapäevast ühiskonda, praktiseerivad...
1. RIIK Itaalia, ametliku nimega Itaalia Vabariik (itaalia keeles Repubblica Italiana), on Euroopa riik. Itaalia asub saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas on piiriks Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja veel väikseid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria, Prantsusmaa, Sloveenia ja Šveitsiga. Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia territooriumil asuvad iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. (Vikipeedia 02.11.2014) 1.1 Riigikord Itaalia on parlamentaarne vabariik, mis loodi 2. juunil 1946 korraldatud referendumiga. Põhiseadus kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning jõustus 1. jaanuaril 1948. Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu. Itaalias kuulub võim ministrite nõukogule, mida juhib peaminister. President määrab peaministri ja tema ettepanekul ka valitsuse liikmed. Parlamendi ees on vastutav valitsuse tegevus. (Vikipeedia 02.11.2014) ...
Tartu Descartes'i Lütseum Tsiili Vabariigi rahvastiku-, majandus- ja loodusgeograafiline analüüs Miniuurimus Lee Laanemäe juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2009 1. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. ÜLDANDMED Tsiili Lipp Keel: hispaania Pealinn: Santiago (1) Rahvaarv pealinnas: 5,278,044 inimest (2009) President: Michelle Bachelet Valitsusjuht: Valitsusjuht on president. Pindala: 756 950 km² Rahvaarv: 16 970 000 inimest (2009) Rahvastiku tihedus: 22,4 in/km² Iseseisvus: 18. september 1810 Rahaühik: peeso (CLP) Ajavöönd: maailmaaeg4 Riigihümn: Himno Nacional Usuline koosseis: Roomakatoliku 70%, Evangeeliumiline 15.1%, Jehoova tunnistajad 1.1%, Teised kristlased 1%, Muu 4.6%, ...
Varakeskaeg Mõiste ``keskaeg`` võttis kasutusele Giovanni Andrea 1469 aastal. Pandi alus ilmaliku ajaloo periodiseerimisele, mille tinglikkuse kohta on hea näide just nimelt keskaja alguse probleem. Ei teata kindlalt, millal keskaeg hakkas. Enamasti arvatakse,et hakkas 476 a. ,mil hävines viimane antiikajast pärit suurriik ning tekkisid uued riigid. Kuid võib-olla tekkis hoopis aastal 1492, mil avastati uus manner ning inimeste maailmapilt muutus avaramaks. Varakeskaeg jaguneb kaheks perioodiks: 1. periood- 5 sajand kuni 9 saj. Algus.Ülekasvamis-ja muutuseajastu algus.Tekib uus feodaalkord,millel tugineb Frangi riik. 2. periood-9 saj. Algus kuni 11 saj. Algus. Endised Lääne-Rooma alad on üle saanud rahvastikukriisist. Karolingide impeerium laguneb ning tekkinud on katoliiklus ja roomakatoliku kirik. Perioodi lõpuks on tekkinud ka germaani ja romaani kultuur. Rooma rahu lagunemine aastal 180 juhat...
Ajaloo I arvestus Ristisõjad I ristisõda algas 1096-1099. Ajendiks oli Jeruusalemma tagasisaamine (püha paik) Tegelikud põhjused 1. 1054 kirikulõhe 2. Liita Rooma kirik (kristlus) ja Kreeka kirik (õigeusk) 3. Maa saamiseks idamaadest. 4. Sooviti kulda ja idamaade rikkusi. IV ristisõda- 1204 Rasked olud. Ristisõdijad rüüstasid Konstantinoopoli Ida-kirik pöördus lääne-kiriku vastu Rüütliordud (Saksa e. Tentooni –Marienburgis(Saksa ordu), Templivendade ordu, Hospitaliitide ordu) Kristlane tahtis alati peale suruda oma tahtmist. Balti ristisõdade põhjused 1. Kaupmehed (Gotland e. Ojamaa) Hansa Liidu keskus, Lübec k 2. Rüütlid (maa vähesus) 3. Vaimulikud (Rooma paavst eesotsas) KÕIK TEGID KOOSTÖÖD, ET PAGANAD RISTIUSULE ALLUTADA-1180.ndatel jõudsid esimesed misjonärid Liivialadele (tsistertslased). Meinhard, Berthold- piiskopid. OSALEJAD Eestlase...
Ladina-Ameerika tsivilisatsioon ja religioon Enelin Veski Kristina Bauer Peamine religioon · Ladina-Ameerika peamiseks religiooniks on katoliiklus · Ladina-Ameerikas pole toimunud usureformatsioone · Kõige vanemad põlisasukad olid maiad ja asteegid Katoliiklus · Kristluse levinuim usutunnistus · Vaimulikuks peaks paavst, Rooma piiskop, kellel on piiramatu võim · Õigeusu ja protestantismi kõrval on üks kolmest kristluse põhiharust · Katoliikluse aluseks Piibel Katoliiklastele iseloomulik · Pühakute ja Neitsi Maarja austamine · Käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena · Altarid kodudes Sakrament Sakrament · Ehk riitus, mida Piibli järgi on Kristus ise käskinud läbi viia ning mille kaudu on kristlastele tõotatud Jumala armu · Sinna kuuluvad ristimine ja armulaud Katoliikluse alla kuuluvad · Aktseotandid · Appellandid...
1. Ristisõda oli suur pöördepunkt. Ristisõjaga viidi Eesti muinasajast keskaega, Eesti ei hallanud enam ise oma maad oli võõrvõim ning Eesti ütle lahti muinasusust ja hakkas kuuluma kristlikku kultuuriruumi. JÄI SAMAKS MUUTUS Majandus Endiselt põllumajandusmaa, Eestlased said maaisandad, kelle enamus inimesi põllumajanduses. heaks töötada ja kellele makse maksta. Ühiskond Enamik eestlasi olid talupojad Kõrgkihi moodustasid taanlased ja sakslased, eesti ala jagunenud neljaks väikeseks riigikeseks. Linnad - (linnu polnud) Linnad hakkavad tekkima Usk Muistsed kultus...
Eestis ei ole riigikirikut religioon usund, usk, ateism usuvastane tegevus, jumalasse mitte uskumine, Juutlus jumal Jahve, püha raamat Toora, juht messia, sümbol seitsmeharuline küünlajalg Menora (seitsme oksaga elupuu, jumala võim, maailma loomine), 12,8 mln juuti, paik iisrael tõotav maa, jeruusalemmas nutumüür, pühakiri toorast prohvetist ja kirjutistest heebrea keel, vana testament. Kristlus jumal Jeesus, poeg jeesus kristus, sümbol rist 2 miljardit, harud katoliiklus õigeusk ja protestantlikud kirikud, paik iisrael, rooma kus on paavst, pühakiri heebrea keel, vana-, uus testament. Islam jumal allahh, prohvet muhamed 6 7 saj. Pkr, dikteeris pühakirja koraan (araabia keel), sümbol täht ja kuu, 1 miljard, paik meka (muhamedi sünnikoht), saudia araabias, pühamu kaaba, Hinduism jumalal on mitu kuju ja nime, sümbol püha silp OM, esimene heli, 750 mln hindut, paik india, gangese jõgi, voolab varanasis, pühakiri veeda, upanis...
AUDENTESE ÜLIKOOL Kristlus REFERAAT Koostanud: Kadri Laur Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus................................................................. 2 1. Kristluse tekkimine.................................................... 3 1.1. Pooldjad ja vastasseis.......................................................... 3 2. Uskumused.............................................................. 4 3. Kristluse levik.......................................................... 4 3.1 Varakristluse levik............................................................ 4-5 4. Kirik...................................................................... 5 4.1 Kiriku struktuur.................................................................. 5 4.2 Kiriku funktsioonid............................................................. 5 5. Pühad tekstid............................................................ 6...
ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS Jätkusuutlikkus (ühiskonna) võime jääda püsima, mitte hääbuda. Jätkusuutlikust arengust hakkasid esimesena rääkima rohelise mõtteviisi esindajad, kes juba 1970. aastail viitasid ülemaailmsetele keskkonnaprobleemidele. Jätkusuutliku arengu (ka säästva arengu, ingl sustainable developement) all mõistetakse inimkonna niisugust eluviisi, mis tagab inimeste elukvaliteedi ja selle parandamise nõnda, et püütakse kasutada loodusvarasid säästlikult ning et tarbimine ja muu inimtegevus ei ületaks keskkonna talumisvõime piire. Jätkusuutlik areng on tasakaalu taotlemine ühiskonnaelus tervikuna, nii sotsiaalvaldkonna kui ka majanduse ning keskkonna vahel. Räägitakse elamisväärse keskkonna hoidmisest ka vaimses mõttes (inimsuhete korrastamises ja vastastikuses hoolivuses). Jätkusuutlikkusega tahetakse tagada täisväärtusliku ühiskonnaelu...
Feodaaltsivilisatsioon keskaegse Euroopa ühiskond Feodaaltsivilisatsioon sai alguse 5. sajandil, kui langes Lääne-Rooma keisririik. Vastu võeti katoliiklikus vormis ristiusk ja rajati ka Frangi riik, kust saigi alguse feodaaltsivilisatsioon. Esimesena valitses Frangi riiki Merovingide dünastia. Antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga. Feodaaltsivilisatsiooni ajal kehtis keisrite ja paavstide ainuvõim. Feodaaltsivilisatsioon on ühiskonnakorraldus, mille tunnusteks on feodalism ja katoliiklus. Feodalism on ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris feodaalidevahelisi suhteid. Feodalismi alla käib ka tavamajandus. See tekkis raha vääruse languse tõttu. Kõik, mis tehti tarbiti ka koha peal ära. Keskaegne ühiskond jagunes kolme seisusesse: 1. oratores ehk vaimulikud, 2. bellatores ehk rüütlid, 3. laboratores ehk talupojad. Keskaegne Euroopa oli killustunud. Igal lääniriigil oli oma vasall, aga tema vasalli vasall ei o...
http://www.abiks.pri.ee Demograafiline üleminek (siire) rahvastiku protsesside areng, kus traditsiooniline rahvastiku taastootmise tüüp (kõrge sündimus, kõrge suremus) asendub kaasaegse rahavstiku taastootmise tüübiga (madal sündimus, madal suremus) I Traditsiooniline kõrge sündimus (4045 ); kõrge suremus; väike iive; kuni 15.saj. II Demograafiline plahvatus kõrge sündimus (4045 ); suremus langeb (~15); suur iive (30); rahvaarv kasvab kiiresti III Rahvastiku vananemine sündimus langeb; suremus on väike; iive väheneb; noorte osatähtsus väheneb; Eesti on selle lõpus IV Kaasaegne madal sündimus; madal suremus; nulli lähedane iive Migratsioon e ränne inimese alalise elukoha vahetus Migratsioonisaldo Immigratsioon Emigratsioon (mehaaniline iive) Põhjused...
Keskaegsed linnad Ajaloo arutlus Eesti kultuurielu ja linnu mõjutas keskajal suuresti katoliiklus. Eesti keskaegsed linnad on Haapsalu, Kuressaare, Narva, Paide, Pärnu, Rakvere, Tallinn, Tartu, Toompea, Vana-Pärnu ja Viljandi. Hiljem said linnaõigused veel Paldiski, Valga ja Võru. 1. mail 1938 oli Eestis koos eelnimetatutega kokku 33 linna. Rääkides täpsemalt kultuurielust, siis keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu Euroopat. Katoliiklus toodi Eestisse ristisõjaga, mis omakorda mõjutas ka linnade olemust. Linnades oli klooster kui keskus, kuna sealt sai kooliharidust ning õpiti ka eesti keelt. Kahjuks said haridust peamiselt sakslased. Kirikuehitised olid gooti stiilis ning näiteks võib tuua Oleviste kiriku Tallinnas ja Jaani kiriku Tartus. Linnaelu oli sarnane Lääne-Euroo...
Keskaeg Frangi riigi valitsejad ning nende teod Frangi riik Keltide Gallia, Rooma Gallia, Merovingide Gallia, Karolingide Gallia Glodovech Lõi Frangi riigi 496 võtab vastu ristiusu Riik jagatakse ta poegade vahel Majordoomus – Kuninga koja ülem Karl Martell Esimene Frangi hertsog Pippin Lühike Algab karolingide ajastu Algas ka kirikuriik Karl Suur *Oli elu lõpuni kirja oskamatu Kuulsaim Karolingide soost valitseja Võrreldi kuningas Saalomoniga Vallutas Itaalia, Barcelona Rolandi laul Kroonitakse keisriks Feodaalsuhted Põhjused Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Senjööri kohustused vasalli ees Kaitsta teda Anda lään – Maatükk kasutamiseks, koos seal olevate talupoegadega Minu vasalli vasall, pole mi...
Ida- Euroopa Venemaa ja Ukraina Venemaa Venelased · Grupp Ida Slaavi inimesi, kes elavad Venemaal ja selle naaber riikides · Venemaa rahvaarv on 142 miljonit (Venemaa Statistikaamet, juuli 2007) osadel andmetel 147 miljonit. · Umbkaudu 100 miljonit venelasi elavad Venemaal, umbes 17 miljonit elavad naaber riikides ja umbes 3 miljonit ülejäänud maailmas, enamasti Ameerikas. · Venemaa on rahvaarvult üheksas riik maalimas. · Rahvastiku tihedus 8.3 inimest ruutkilomeetri kohta. · Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), Siberis ja Kaug- Idas on suured alad peaaegu inimtühjad. Venemaa rahvaarvu dünaamika 1991- 2008 Iive · Sündimus 10,4 · Suremus 15,2 · Loomulik iive on -4,8. · Venemaa rahvaarv väheneb negatiivse loomuliku iibe mõjul. · Laste suremus on 1,53%. Rahvused · Venemaal rahvuse Rahvuste osakaal (2002) ...
1. Keskaeg 14.sajand, iselommulik feodaalkord, ristiusu kirikul ülemvõim 2. Feodaalkord religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil 3. Katoliiklus läänekristlus 4. Ida-Rooma impeerium 5. Kirikulõhe kiriku lõhenemine õigeusu ja katoliku kirikuks* 6. Kirillitsa slaavi kiri 7. Paavst - Rooma paavst on katoliku kiriku pea ja ühtlasi üks patriarhidest 8. Vasall ehk läänimees oli keskajal lääni haldav väikefeodaal 9. Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses vasallid 10. Feood maavaldus mis anti sõjateenistuse eest 11. Domeen kuninga maavaldus 12. Visitatsioon 13. Rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kautamise eest renti 14. Mõisahärrus talupojad rentisid ise väiksest maalappi mõisniku maast ja suurem osa maad jäi mõisamaadeks 15. Sunnismaine 16. Varjaag skandinaaviast saabunud retklejad e. viikingid 17. Saaga ...
Reformatsiooni tagajärjed Saksamaal, Sveitsis Inglismaal, Prantsusmaal ja Madalmaades Reformatsioon ehk usupuhastus sai alguse 1517. aastal Saksamaal, kui Marthin Luther King selle endateadmata algatas, saates paavstile 95 teesi katolikus kirikus valitseva olukorra kohta. Talle ei olnud vastuvõetav indulgentside müük, sest tema meelest ei olnud võimalik pattude lunastamine läbi raha. Lutheri õpetused levisid veel paljudesse Euroopa riikidesse nagu Sveits, Inglismaa, Prantsusmaa ja Madalmaad. Saksamaal ühinesid reformatsiooniga peale Marthin Lutheri veel Andreas Karlstad ja Thomas Müntzer. Luther sai rahva seas väga kuulsaks ning ennast hakkasid ohustatuna tundma nii keiser kui ka kirik 1521. aastal kutsuti Martin Luther Wormis toimuvale Saksa riigipäevale, lootuses, et Luther loobub oma seisukohtadest, kuid ta siiski ei teinud seda. Luther kuulutati lindpriiks. Varjudes aasta aega Friedrich Targa lossis, pöör...
Krabi põhikool Andre Koger Kristlus Referaat Juhendaja õpetaja:Merike Niitmets Koostas:Andre Koger Krabi 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus. Lk 3 2.Levik maailmas. Lk 4 3.Pühad paigad ja asjad. Lk 5 4.Ajalugu. Lk 6 Sissejuhatus Valisin selle teema sellepärast, et teised usundid ei huvitanud mind nii palju kui kristluse usund.Ja ka tore oleks teada sellest usundist midagi, sest varem ma pole referaate teinud mingite usundite kohta.Ja kui nüüd sai tehtud ,,Kristluse" usundi kohta referaat siis sain nii mõndagi selle kohta teada. ...
Hispaania Üldandmed Pindala : 504 782 km² Rahvaarv : 46 120 000 Pealinn : Madrid Pealinna el.arv : 4 miljonit Keel : Hispaania Rahaühik : EUR Sümbolid : hümn – La Marcha Real, lipp, vapp, rahvuslill–punane nelk, loom-härg, rahvuslind-madukotkas Kuningas : Juan Carlos I (konstitutsiooniline monarhia) Sümbolid Hümn http://www.youtube.com/watch? v=0S19dt7JWQs Geograafiline asend Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel Naaberriigid : Prantsusmaa, Andorra ja Portugal(läänes), lõunasse ja idasse jääb Vahemeri Atlandi ookean aga lõunasse, läände ja põhja. Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast kitsas Gibraltari väin Riigi territooriumi alla kuuluvad Baleaari ja Pitiuusi saared Vahemeres ning 13 Kanaari saart (millest suurimad on Tenerife ja Gran Canaria) Atlandi ookeanis Kaart Paiknemine Euroopas Loodu...
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon[1]. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas[2] ja Lõuna-Koreas[3]. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks. Nimetus "kristlane" (kreeka keeles ) tähendab "kristusele kuuluvat" või "kristuse pooldajat"[4], ning seda kasutati esmakordselt Antiookia (praegune Antakya) jüngrite puhul (Apo...
Nimi: Patrik Sebastian Unt EUROOPA RIIKIDE TUNDMAÕPPIMINE 2 RIIGI VÕRDLUSENA. VÕRDLUSE RIIK - Horvaatia RIIK - Portugal ALUS Pealinn Zagreb Lissabon Pindala 56 610 km2 (UMA) 92 345 km2 (UMA) 1p. Asukoht: Põhi - 46°33 N, 16°22 E Põhi - 42°9' N, 8°11' W geograafilised Lõuna - 42°23 N,16°21 E Lõuna - 36°57' N, 7°53' W koordinaadid Ida - 45°12 N, 19°27 E Ida - 41°34' N, 6°11' W 2p. Lääs - 45°29 N, 13°30 E Lääs - 38°46' N, 9°30' W Avatus N ei piirne N ei piirne ookeanidele ja S Aadria meri S Atlandi ookean meredele E ei piirne E ei piirne (N; E; S; W...
Maidla Põhikool Hispaania Referaat Õpilane: Risto Männi Klass: 9 Maidla 2012 1 Sisukord: Üldandmed...........................................................................................................3 Geograafiline asend.............................................................................................4 Kliima...................................................................................................................4 Veestik..................................................................................................................4 Taimestik...........................................................................................................4-5 Loooomastik.........................................................................................................5 Majandus...........................
AJALUGU Suure prantsuse revolutsioon(1789-99)i tähtsus Enne revol. Oli prantsusmaa absolutismilise(piiramatu võimuga valitseja,kunn) valitsusega riik..ka teists euroopa maades. Vabariiki oli 18.sajandi lõpus 2 Sveits, Holland Enne revol. Valitses seal seisulik kord. (seisus-ühiskonna grupp) 1. Vaimulikud 2. Aadlikud 3. Kolmas seisus(kõik ülejäänud..talupojad, käsitöölised,manufaktuuride omanikd jne) 1,2 olid priviligeeritud(eesõigused) nad ei pidanud maksma makse. Feodaalkord ( talupoeg sõltus mõisnikust, rentis maad, pidi kandma koormisi..raharent) Feodaalil oli ainuõigus jahti pidada. Talupojal oli kohustus..peletada öösel konni, et feodaalid magada saaksid, ei tohi omada veskit Prantsusmaal oli lubatud vaid üks usk-katoliiklus(selle usu määras valitseja) Võeti vastu uusi seadusi nn vana korra lammutamiseks.Need seadused mis olid enne revol. Nimetatase vanadeks seadusteks, korraks. Tehti kõik, etvana korda lammutada. Tatatatatatayay...
Bütsants Lääne-Euroopa Bütsants Keisrivõim oli päritav Keisrivõim ei olnud päritav Kirikuvõim on kõrgem Ilmalikvõim on kõrgem Kohustuslik sõjaväeteenistus Palgaarmee Sõltuvad talupojad Vabad talupojad Talupojad maksid üksikisikutele Talupojad maksid riigile makse Riigisisene kaubandus Riikidevaheline kaubandus Katoliiklus Õigeusk Nõrga keskvõimuga riik (feodaalne killustatus, Kogu aeg tsentraliseeritud hiljem alles tsentraliseeritud) - türklased olid mõlemale vaenlased - Kiievi-Venemaa - rajasid viikingid - rassia - asustatud territo...
1. Liivimaa ristisõja põhjused ja algus Hamburgi-Bremeni peapiiskop lootis taastada oma kiriku kunagise liidripositsiooni Põhja-Euroopas. Rahulik misjonitöö ei andnud tulemusi. Saksa kaupmehed tahtsid ligipääsu uutele aladele ning turvalisemat kauplemiskeskkonda. Rüütlid läksid sõtta oma maavalduste saamise nimel. Sõda toetasid ka tsisterlaste ordu mungad, kes ei kannatanud paganlust. Piiskop Berthold sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, kuna liivlased olid hakanud sakslasi umbusaldama. 2. Allajäämise põhjused ja tagajärjed Vastaseid oli rohkem, nende sõjamehed olid elukutselised ja hea väljaõppega, omasid kogemusi. Neil oli parem relvastus ja sõjatehnika. Liivlastel võidelda sakslaste, taanlaste ja rootslastega samal ajal. Vallutajad olid head diplomaadid. Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus olid viletsamad ning kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. Meestel polnud eriti kogemusi. Eestlasi oli vähem ning ne...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
