SÖÖDARATSIOON NR 9 Emashõberebased paaritusperioodiks (jaanuar), kehamass 8kg. Karjas 1800 looma. Söödad kogus g kalorsus seed. Prot. seed. Rasv. süsiv. lahja veiseliha 8,4 10 1,59 0,30 lehma udar 12,8 21 1,34 1,58 0,05 veise vats, lahja 12,0 10 1,52 0,33 0,05 trahhea 11,6 10 1,00 0,50 0,23 tursapead 13,3 10 1,84 0,12 0,15 tursa selgroog 13,8 9 1,84 0,08 KOKKU liha ja kalasöötasid 72,1 70 9,13 2,91 0,48 nisu 9,0 22 0,70 0,11 4,34 hapendatud kapsas 23,1 3 ...
HUNT Sisukord: Süstemaatiline kuuluvus.............................................................................3 Leviala.........................................................................................................4 Välimus........................................................................................................4 Elupaik.........................................................................................................5 Eluviis..........................................................................................................5 Pesa ja pojad..................................................................................................6 Toidu hankimine............................................................................................7 Koht ökosüsteemis.......................................................................................
Hunt Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia võsavillemi saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Mõistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik. Nendele omadustele võiks veel lisada kiiruse ja tugevuse. Näiteks võib hunt hambus ära viia terve lamba. Hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Ta kaalub 3050 kg (Eesti rekord on 62 kg, maailmarekord 78 kg). Saba on 35-50 cm pikk. Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas. Hundil on terav haistmine ning kuulmine. Hundid ka näevad paremini kui teised koerlased.Hunt on peamiselt ööloom, tema tegutsemisrütm võib var...
EESTI MAAÜLIKOOL Veterinaarmeditsiin ja loomakasvatuse instituut Ketlin Tekkel KARJA BIOOHUTUS JA HÜGIEENIMEETMED Kursusetöö Karja tervis ja veterinaarprofülaktika Juhendaja : Allan Kaasik Tartu 2018 SISUKORD Sissejuhatus:.......................................................................................................... 3 1.Karja hügieen...................................................................................................... 4 1.1 Hügieen ja bioohutus vasikate sündimisel ja kaasnevad probleemid............4 1.2 Haiguste levik karjas..................................................................................... 5 1.3 Hügieeni ja bioohutusenõuded karjas.......................................................
Tallinna Tehnikagümnaasium HUNT Referaat Koostas: Joosep Heinla 4.a klass Juhendas: Tiia Vainula 2013 Tallinn Levila Hunt on suurim kiskjaline koerlaste sugukonnast, kelle levila ulatub tundratest poolkõrbeteni. Ta elab peaaegu tervel põhjapoolkeral, väljaarvatud Aafrikas, Põhja-Ameerika lõuna osas ja igilume ning jääga kaetud aladel. Hunt on üks kodukoera esivanemaid. Koeratõugudest on hundile välimuselt kõige sarnasemad eskimo koerad ja idaeuroopa lambakoerad. Välimus Hunt on 110-160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 30-50 kg ja saba pikkus on 35-50 ...
HUNT Leviala · Elutseb põhjapoolkeral · Alates 17. sajandist hävitati nad peaaegu kõikjal Lääne-Euroopast · Jäid elama vaid mägedesse ja Ida-Euroopasse Elupaik Eelistab avamaastikku Koobas rajatakse veekogude äärde ja varjulisse paika Eestis enamasti võsastikes ja rabades Eluviis Elavad perekondlike karjadena (tavaliselt on karjas 7-9 isendit) Kari koosneb dominantsest eluaegsest paarist ja nende mitmes vanuses kutsikatest Karjas liiguvad nad sügisest kevadeni Hunt moodustab paari terveks eluks Hundid peavad pulmi südatalvel Märtsiks on nad tagasi oma pesitsuspaigas Suhtlemisviisid ja kord karjas Karja liikmed alluvad juhile vanale isashundile Karjale kuuluvaid jahiala piire märgitakse uriiniga Karja territoorium püsib samades mõõtmetes kuni sureb viimane karja liige Kasutatavad suhtlus kanalid: visuaalne, akustiline, olfaktoorne ja taktiilne Hundikutsikad Sün...
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Carmen Variksaar HUNT Referaat: Üldökoloogia õppegrupp: LB-1 Professor: Margus Pensa Tallinn 2009 1 Üldiseloomustus Hunt kuulub riiki Loomad (Animalia), hõimkonda Keelikloomad (Chordata), klassi Imetajad (Mammalia), seltsi Kiskjalised (Carnivora), sugukonda Koerlased (Canidae), perekonda Koer (Canis). Kokku kuulub perekonda Canis 7-10 liiki, näiteks: hüäänkoer (Lycaon pictus ), kodukoer (Canis familiaris), rebane (Vulpes vulpes), ja hunt (Canis lupus). Hall hunt (Canis lupus L.) rahvasuus tuntud ka kui susi, võsavillem, kriimsilm, hallivatimees jne, on läbi aegade olnud üks kardetavamaid metsloomi. Kuigi sageli peetakse teda hirmuäratav...
T a n i e l Skljar 6.B *HUNT Välimus 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge Kaalub 3050 kg Saba 3550 cm pikk Enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas Terav haistmine ning kuulmine Näevad paremini kui teised koerlased Peamiselt ööloom Eluviis Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad Eesti aladel võib hunti kohata võsastikes ja rabades Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise Hunt võib elada tehistingimustes 16 aastat Looduses ei ela nad kunagi nii kaua Vanurid tõrjutakse karjast välja surema või süüakse lihtsalt ära Hundid elavad eri eluperioodidel kas karjas või pasaridena Karjades liiguvad hundid sügisest kevadeni Kari moodustub vanast isas- ja emashundist ...
HUNT Canis Lupus Allar Kadai SÜSTEMAATILINE KUULUVUS Riik:Loomad Hõimkond:Keeliklooma d Klass:Imetajad Selts:Kiskjalised Sugukond:Koerlased Perekond:Koer Liik:Hunt Allar Kadai LEVIAL A Hundi levila ulatub tundratest poolkõrbeteni. Ta on levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral, v.a. Aafrikas, Põhja- Ameerika lõunaosas ning igilume ja -jääga kaetud aladel. Allar Kadai VÄLIMU S · Hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge. · Hunt kaalub 3050 kg · Saba on 35-50 cm pikk. · Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv kikkis kõrvad ,viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole ...
Edu on elu alus? Mens sana in corpore sano - terves kehas terve vaim. Kui inimene on füüsiliselt terve, siis on ta vaim terve ja kui inimene leiab, et ta vaim on terve, siis leiab, et ta on õnnelik ja edukas. Mis on edu valem? Tihti räägitakse elu õnne valemist ja on pakutud isegi viise, kuidas seda arvutada saaks, kuigi tegelikkuses see vist päris nii ikkagi ei toimi. Samamoodi ei saaks arvutada edu valemit. Tänapäeva maailmas on väga palju edukaid inimesi, kuid kindlasti ei ole see ,,edu" neile lihtsalt sülle kukkunud. Edu on miski, mida saab kogeda läbi vaevaga tehtud töö ja saavutuste tulemusena. Tänapäevases ühiskonnas on noorte põhiprioriteediks elus olla edukas ning edu all peetakse silmas rohkem läbimurdelisust karjääriredelil kui mõnes muus valdkonnas, näiteks pere loomisel. Kui vanasõnadest lähtuda, siis on ju täitsa olemas ütlus, et ,,Tee tööd, siis tuleb armastus." Mei...
Vari Juhan Liiv I Kukulinn ja sealne elu Kukulinn oli vaene linn ja see linn asus keset sood. Linnas elasid vaesed inimesed, kes ei olnud kellegi päralt. Need inimesed lahkusid sealt võimaluse korral, sest seal oli halb elu. Kukulinnas oli ka midagi, mida ei olnud terves vallas: käekatsujad, kupulaskjad, nikastuse- arstid ning jala lahasesse panijad. Kukulinna ei teatud eriti, ainult kohalikud inimesed teadsid sellest linnast. See linn ei olnud kuhugi kirja pandud. II Villu ja järv metsa taga Villu oli ühe vaese pere laps, kes elas Kukulinnas. Ta tahtis teada, mis on järve, sest ta polnud kunagi järve näinud. Ta ei saanud järve minna vaatama, sest järve varjas mets ja tal polnud särk ega saapaid. Villu ema pidi kellelegi midagi tegema, et ta saaks küla peal pü...
Rõivastus . Rahvarõivaste käiste mustreid ja seeliku värvitriipe imetledes jätame tihtilugu vöö tähelepanuta. Aga vöösidki on tuhandeid, igal oma muster ja värvid. Naiste kirivöö on eesti rahvapärases tekstiilikunstis olnud eriti armastatud, teda on kantud nii vaipadele kui kinnastele, aga isegi õllekannud pole sellest rikkalikust geomeetriast puutumata jäänud. Ilus vöö ju ka - valgele linasele põhjale kootud värviline villane kiri. Saaremaa Saaremaal oli peaaegu igas kihelkonnas mõningal määral erinev rõivastus, suuremate rühmadena eralduvad lääne ja idapoolsemate kihelkondade rõivad. Ida Saaremaal, kus asub Karja kihelkond, oli rõivamood võrdlemisi sarnane. Karja naine 19. sajandi jooksul muutus naiste rõivamood oluliselt. Allpool vaatleme 19. sajandi kolmandal veerandil kantud rahvarõivakostüümi, mil ülikonna põhiosad olid särk, seelik, vöö, põll, liistik, kampsun, pe...
Gustav Adolfi Gümnaasium Timothy Tamm 8c Hunt (Canis lupus) Referaat Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2009 Välimus Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia võsavillemi saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Hunt on koerlaste sugukonna suurim metsikult elav liik ja kodukoera eelane. Hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 3050 kg (Eesti rekord on 62 kg, maailmarekord 78 kg). Saba on 35-50 cm pikk. Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis ...
Karja kihelkonna rahvariided 2011 Sissejuhatus Saaremaal olid rahvariided igas kihelkonnas erinevad. Ühisjooni võis leida eestirootslaste riietusega - kurrutatud seelikud. Ühevärvilised seelikud muutusid 19. sajandil põikitriibuliseks, hiljem pikitriibuliseks. Põlle kandsid ka naised, mitte ainult noored. Suuremate rühmadena võib eristada lääne- ja idapoolsemate kihelkondade riideid. Ida-Saaremaal, kus asub ka Karja kihelkond, oli rõivamood võrdlemisi sarnane. Karja naine Särk 19. sajandi vältel muutus naiste rõivamood. Särk tehti linasest riidest.Särkidel oli lai ja niplispitsiga äärestatud krae. Kraed ja vahel ka varruka värvleid kaunistati tumedavärvilise villase tikandiga. Sageli õmmeldi särke ka kraeta, kodust välja minnes pandi särgile lahtkrae. Nii sai kraed vajaduse korral vahetada. Saaremaal oli ka varrukateta pihakate ehk abu. Seelik Karjas...
TALLINNA ÜLIKOOL Psühholoogia Instituut Jaanus K. KAPIBAARA JA TA KÄITUMINE Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: Aleksei Turovski Tallinn 2008 SISUKORD Tallinn 2008............................................................................................................................... 1 SISUKORD................................................................................................................................2 ÜLDINFO.................................................................................................................................. 3 Kapibaara ehitus......................................................................................................................3 Levik ja kaitse........................................................
Gepard Kirjeldus Kuulub kaslaste sugukonda Kiirem maismaaloom Kehapikkus on 150cm,millele lisandub saba pikkus 70cm Kaal on umbes 70kg Vabas looduses võib elada 15 aastaseks Leviala Levinud enne kogu Aafrikas,Lõuna-Aasias ja viimasel jääajal ka Euroopas ja Põhja- Ameerikas Nüüdseks Aafrikas peamiselt Saharast lõunapool:Iisraelis ja Indias Pakistanis ja Afganistanis on välja surnud Kokku elab maailmas 9000-12 000 Eluviis Emasloomad elavad üksi või poegadega nende kasvamise ajal Isasloomad elavad karjas,mille juht langetab kõik otsused Peab jahti päeval Võib saavutada lühiksel distandsil kiiruse kuni 120 km/h Võimaldab sellise kiiruse pärast jahtida väledaid saakloomi gaselle Paljunemine Saavutab suguküpsuse kolmeaastaselt Tiinus kestab nii umbes 95 päeva Emasloom toob ilmale 4-6 pisikes...
Mustang on Põhja-Ameerika preeriates vabalt ringi liikuv metsistunud hobune. Ta kuulub seltsi kabjalised, sugukonda hobuslased ning perekond ja liik on Equus caballus. Ajalugu Mustangid pärinevad XVI sajandil hispaanlaste poolt Ameerikasse toodud hobustest. Osa nendest hobustest pääses vabadusse ja metsistus seal. Mustang ei ole algupäraselt metsik loom. Ta eksisteerib tänu inimesele, kes hobuseid Ameerikasse kaasa tuues ning vabadusselastes neil metsistuda lasi. Ometi põhjustas inimene ka mustangi peaaegu täieliku hävimise. 17. sajandi lõpul esines mustangi vähemalt üheksas Põhja- ja Ameerika lääneosariigis. Sel ajal elas seal 2-5 miljonit isendit. Kui inimene hakkas preeriat harima, tõrjus ta sealt mustangid välja, tappes tuhandeid loomi. Kõige enam mustange tapeti siiski 20. sajandil. Püüti kinni arvukalt loomi, et neid Buuri sõjas ja I Maailmasõjas kasutada. Mustange püüti ka selleks, et neid igapäevases elus kasutada. Mustange ...
JUHEND KARJAMAASAAGI ARVESTAMISEKS (Põlluraamatu täitmiseks karjatatavatel aladel) Saku 2007 Karjamaade saagitase sõltub mullaviljakusest, karjamaade rajamisel külvatud seemnesegudest ning karjamaade hooldamisest, väetamisest ja kasutamisest. Karjamaasaagi määramine on vajalik karjamaade saagivõime ja karjamaadel kasutatud agronoomiliste võtete hindamiseks ning loomade suvise söötmise ratsionaalseks korraldamiseks. Saagiarvestuse meetodid, olenevalt sellest kas arvestuse aluseks on võetud loomakasvatuse- või taimekasvatusetoodang, jaotakse zootehnilisteks ja niitelisteks: - zootehnilised arvestusmeetodid hindavad karjamaasaagina loomade poolt ära söödud ja loomakasvatuse toodanguna (piim, liha, vill, töö) väärindatud rohukogust. -niiteliste arvestusmeetodite aluseks on vahetult enne karjatamist niiteliselt kaalutud rohusaak, millest edasi saame määrata karj...
Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune) ? Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune) ? Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) ? Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) ? Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm) ? Kuum kivi aida ääre all. (Lehma udar) ? Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma. (Lehma keel) ? Rähn raiub raudses linnas. (Kell või krapp lehma kaelas) ? Pere sööb, laud laulab. (Emis imetab põrsaid) ? Mees läheb metsa, selg teibaid täis. (Siga) ? Mees künnab, ei ole atra ega hobust. (Siga tuhnib) ? Heinamaa, kaks korda aastas niidetakse. (Lammas) ? Tuhat tutulutulist, sada sarvilist. (Kari) ? Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama. (Kass) ? Pärval karjas, öösel orjas. (Koer) ? Mees läheb metsa, mõõk seljas. (Kass) ? Kera ees, ora taga, hiirekelder ...
Tegevus toimub Lesbose saarel. Kitsekarjus Lamon leiab ühe oma kitse poisslast imetamas. Poisi kõrval on ka väärtesemed, mis kinnitavad poisi kõrget päritolu. Lamon viib imiku koju, oma naisele Myrtale. Poiss saab nimeks Daphnis. Mõni aasta hiljem leiab lambakarjus Dryas ühe oma lamba tüdruklast imetamas. Imiku kõrval on samuti väärtesemed, mis kinnitavad imiku kõrget päritolu. Dryas viib samuti imiku oma naisele Napele. Tüdruku nimeks saab Chloe. Lapsed sirgusid ja hakkasid koos karjas käima. Daphnis valvas kitsi ja Chloe valvas lambaid. Daphnis mängis vilepilli ja Chloe laulis ööbikutega võidu. Nad mõlemad austasid jumalaid väga. Karjamaa lähedal oli koobas, kus seisid kolm nümfide kuju. Seal karjamaa ligidal oli ka Paani kuju. Kord pesi Daphnis end allikas ja sel hetkel, kui Chloe jälgis pesemist, armus ta Daphnisesse. Chloe tundis suurt valu, aga tal polnud ühtegi haava. See oli armastus. Chloe oli väga ilus tüdruk. Ta meeldis nii D...
Eduard Tubin 1905 Torila 1982 Stockholm Helen Kapp, MHG 12.b Lapsepõlv Sündis Peipsi-äärses Torila külas kaluri pojana. Naelvere kool, Torila ministeeriumkool Karjas käies õppis mängima pikoloflööti I MS algusaastal astus 10aastane Eduard Tubin kooli orkestrisse Tartu Õpetajate Seminaris 15.aastaselt astus Tubin Tartu Õpetajate Seminari, kus õppis 1920-1926 Mängis orkestris tsellot, juhatas kooli laulukoori 1924.a astus Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus õppis ühe aasta orelit, seejärel läks üle Heino Elleri kompositsiooniklassi Nõos õpetajana 1926-1930 Nõo algkoolis matemaatika ja füüsika õpetaja Juhatas Nõo segakoori, oli kiriku organist Jätkas õpinguid Elleri juures 1928 kutsuti Eduard Tubin Tartu Meeslaulu Seltsi dirigendiks. (Juhatas kuni Eestist põgenemiseni 1944.aastal.) 1930 lõpetas Tartu Kõrgema Muusikakooli ja asus elama Tartusse. E...
Viimsel hetkel tulnud pääsemine. Küsimused artikli põhjal. Kus elavad piisonid? Ameerika piisonid elavad Põhja-Ameerika rohtlas, preerias. Kuidas on piisonid kohastunud eluga rohtlas? Too näiteid piisoni toimetuleku kohta preerias. Piisonid söövad taimetoitlastena ise toitu, mida teatud määral ise kasvatavad. Talvel jääb nende toit(rohi), lume alla, sellepärast hakkavad piisonid juba esimese lume maha sadades oma maid lumest koristama. Kui lund pole, naudivad piisonid tolmuvanne, sest paks tolmukord kaitseb piisonite õrna nahka putukate ja päikese eest, ka talvekasuka vahetamine sujub tänu sellele paremini. Piisonid mäletsevad nagu lehmad ja on karjaloomad. Lehmad ja vasikad liiguvad oma karjas, mida juhib eakas, tugev ja kogenud isane. Kuidas on preeria koosluse säilimine sõltuv piisonitest? Piisonid langetavad aeg-ajalt väikesi puid, mis maas kuivavad ja süttivad kergesti põlema ning aitavad ka tulel edasi levi...
Hunt, Eesti metsade peremees Hunt elab karjas. Ainult mõned üksikud isased tegutsevad üksi. Karja juhib alfa-emane kutsikad sünnivad kevaditi, ning nad püsivad oma emaga kuni suurekssaamiseni. Noorukid otsustavad kas tahavad luau oma karja, või jäävad karja edasi. Hundil on palju nimesid: kriimsilm, hallivatimees, kõrvekutsikas, susi, võsavillem, lambavaras. Eesti keeles on hundil üle saja nime. Rahvas ei öelnud hundi nime otse välja, kuna kes tahaks hunti oma aia taha? Nüüd inimesed ei karda hunti. Teda uuritakse, ja kartmise asemel minnakse koguni loomaaeda vaatama! Hunt sööb metsades kitsi, jäneseid ja metssigu. Karjaga võivad nad võtta isegi põdra. Hundi isu on ka küllaltki suur: näljane hunt võib ühekorraga ära süüa üle kahekümneviie kilogrammi liha! Samas ta ka nälgib hästi, kasutab kogu rasva ära. On olnud ka niimoodi, et hunt oli ühes koopas söömata üle seitsmeteistkümne päeva. Hunt elab põhiliselt ...
Kraapimistõbi Mis see on? Kraapimistõbi on surmav haigus, mis mõjutab lammaste ja kitsede närvisüsteemi. Nimi tuleneb sellest, et loomad kraabivad oma villkatte kivide, puude ja aedade vastu maha. Haigus põhjustab sügelust loomadel. Muude haiguse tunnuste hulka kuuluvad muutunud kõnnak ja kramplik kokkuvarisemine. Haigus on nakkav ja üks loom võib haiguse üle kanda teisele, seepärast on üks levinumaid viise selle ohjeldamiseks panna nakatunud karantiini ja hävitada. Kuid haigus võib ka tulla esile varasemalt terves karjas. Viisi, kuidas haigus levib, pole täielikult veel mõistetud, kuid hiljutised uuringud näitavad, et prioonid võivad levida uriiniga ja püsida keskkonnas aastakümneid. Kraapimistõvi avaldub tavaliselt 3-5 aastaselt. Ilme on võimalus, et haigus on edasi kandunud platsenta kaudu. Pole leitud tõendeid, et see haigus on inimesele nakkav. Prioonide mõju Prioonid sisenevad alguses läbi soolestiku nahk...
LOOMAKASVATUS Lambakasvatus 1) Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis (lammaste arvukus, karjade suurus, lambakasvatuse suunad). Aasta Lammaste arv (tuh) 1992 123,1 2000 29 2010 78,6 Viimastel aastatel on probleemiks tõusnud lammaste müük lihatööstustele, sest lihaks müüdavate lammaste hulk on kasvanud, kuid lambaliha kokkuostvaid ja lammaste tapmisega tegelevaid lihatööstuseid on jäänud vähemaks ja nende tapavõimsus on väike. Enamasti on karjas üle 100 lamba. Aastal 2010 moodustasid sellised karjad 59% lammaste üldarvust. Eesti suurim lambakari asub Valgamaal Laatres, kus OÜ Kopra Karjamõisa kuuluvas mahefarmis peetakse 2300-2400 põhikarja utte. 2010 Lammaste arv kokku 87140 Karjas 1-2 lammast 0,3% Karjas 3-9 lammast 3,2% Karjas 10-19 lammast 7,3% Karjas ...
JAAN VAHTRA Sündinud 23. mail 1882. aastal Võrumaal, Mooste vallas, Kaaru külas Kitse talus. Pere kolis taludest tööd otsides tihti. 1893-96 Vanaküla vallakool. Õpiraha teenis taludes . 1896-99 Räpina kihelkonnakool. Raha nappusel arendas ta oma kirjanduslikke ja kunstikalduvusi esialgu iseseisvalt. 1900 alates trükiti temaluuletusi ja jutukesi ajakirjanduses sh "Lastelehes" 1900-01 Töötas vallakirjutajana Räpina ja Meeksi vallas. 1901-02 Õpeteja Parapalu külakoolis. 1902-09 Õpetaja Metste koolis. Seejärel "Viljandi teataja" toimetuses. Pikapeale sai kunst ülekaalu ja jäigi Vahtra põhialaks, kuid selle kõrval tegeles ta pidevalt ka ajakirjandusliku tööga, tõlkis ilukirjandust eesti keelde, kirjutas jutte, rahvajuttude töötlusi ja mälestusi. Asus õppima Riia Kunstikooli. 1913 asus õppima Keiserliku Kunstiseltsi Kunstikoolis Peterburis . 19141915 aitas ta toimetada käsikirjalist kunstiajakirja "Ronk". ...
MÕISTATUSED 1) Pool on temast üks jooginõu, pool hoiab rakmes härja jõu, kuid terve õitseb siniselt, kui lumi läinud kinkudelt. 2) Tules ei põle, vees ei upu, mullas ei mädane. 3) Laut lambaid täis, ühelgi pole saba. 4) Väike mees, terav kirves. 5) Valge poiss, rohelised juuksed. 6) Punane pullike, jõhvist lõoke. 7) Kuldkera keset koplit. 8) Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab. VASTUSED: (1. kannike 2. nimi 3. leivad ahjus 4. mesilane 5. kartul 6. jõhvikas 7. päike 8. pilv) Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune) Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune) Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm) Kuum kivi aida ääre all. (Lehma udar) Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma. (Lehma keel) Rähn raiub r...
SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1.Lõvi välimus......................................................................................................... 4 2. Eluviis ja toitumine............................................................................................. 5 3. Loomade kuningas.............................................................................................. 6 4. Sigimiskäitumine................................................................................................ 8 5.Kokkuvõte............................................................................................................ 9 6.Kasutatud kirjandus........................................................................................... 10 SISSEJUHATUS Lõvi (Panthera leo) on Aafrika savannides ja poolkõrbetes ning India lääneosas elutsev suu...
Aasia Riigid: Afganistan, Kabul, Armeenia, Aserbaidzaan, Bahrein, Bangladesh, Bhutan, Birma, Brunei, Egiptus, Filipiinid, Gruusia, Hiina, Iisrael, Jeruusalemm, India, Indoneesia, Iraak, Iraan, Jaapan, Lõuna-Korea, Malaisia, Mongoolia, Tai, Türgi, Venemaa. Loomad: Rengaali tiiger ta on üksik loom. Elab Lõuna-Aasias. Ta on kiskja. Komodvaran pikkuseks on 3m ja kaalub 200g. Elab Indoneesias. Ta on kiskja. Amuuli tiiger elab kagu idas. Ta on kõige suurem tiiger, kaslane ja röövloom. Hunt koerlane ja kiskja. Elab karjas põhja poolkeral. India elevant elab Indoneesias, Aasias, Indias. Suurim Aasia loom. Elavad karjas ja taimetoitlased. Reljeef: Aasia on väga mägine ¾ on mägine maa. Aasia ja euroopa ühine Uraania. Seal on leetmullad, kesk osas hallmullad, lõunas punamullad ja vihmametsad. Taimestik nigel, okasmetsad. Loodus: Seal on väga palju erinevaid taimkatte vööndeid: tundrad, metsavöönd, metsastepi- ja stepivöönd, parasvöötmekõrbed, s...
Eno Raud "Kalevipoeg" 1. Linda silmaveest tekkis ... 10. Alevipoeg oli Kalevipoja ... a) Saadjärv a) vend b) Võrtsjärv b) sõber c) Ülemiste järv c) sugulane 2. Linda röövis ... 11. Kes varastas Kalevipojalt mõõga? a) Vanakurat a) vetevaim b) Soome tuuslar b) näkineid c) Vanapagan c) sarviktaat d) sorts 3. Sepp valmistas vana Kalevi mõõka ... a) 6 aastat 12. Kuhu kukkus Kalevipojalt b) 9 aastat varastatud mõõk? c) 7 aastat a) Kääpa jõkke ...
Hunt on suur loom. Hundi pea on piklik. Hundil on väikesed kikkis kõrvad, pikk koon. Huntidel on suur kere ja päris pikad jalad. Karvastiku põhivärvus on hall. Hunt on Eesti metsade kõige kardetuim kiskja. Hundi lähim sugulane Eestis on kodukoer. Teda peetakse ka kodukoera üheks esivanemaks. Hunt eelistab elada avamaastikul, sest sealsed jahtimistingimused on paremad. Hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. Talvel on hundid karjas ja hulkuvad, suvel aga elatakse paariti. Pesa ehitatakse veekogu äärde looduslikku paika. Huntide jooksuaeg on jaanuaris-veebruaris. Perekonda kuulub 6-9 isendit, Eestis on tavalise karja suuruseks aga 2-11 isendit. Tiinus kestab 4 kuni 5 kuud. Pojad sünnivad aprillis või mais pimedate ja suletud kõrvaavadega ning kaaluvad 300 kuni 500 g. Silmad avanevad hundilastel 10 kuni12 päevaselt. Hundi kutsikas hakkab iseseisvalt tahket toitu sööma alles 6kuu vanuselt. Hundikutsikate eest hoolitsevad kik karja ...
Lõvi Loomade kuningas Läbi aegade on lõvi peetud loomade kuningaks. Selleks on mitu põhjust:Lõvi on suur ja ilus loom. Kiskjatest on ainult jääkaru ja tiiger lõvist pisut suuremad. Isalõvi lakk annab talle suursuguse välimuse. Lõvi on kiskja, keda teised loomad üldiselt kardavad. Ainult ninasarvikud ja elevandid, eriti karjas, ei anna lõvidele teed. Erinevalt tiigrist ja enamikust teistest loomadest ei tegutse lõvid kuigi varjatult. Lõvil on vali hääl. Loomariigis suudavad valjemini möirata ainult tiiger, krokodillid ja möiraahv. Lõvi elupaigad Lõvi sobivamateks elupaikateks on avarad, veekogudega savannid, kus leidub ohtralt sõralisi. Eluviis ja toitumine Lõvid ei ela ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremates rühmades praidides. Praidi kuulub tavaliselt 1-2 täisealist isalõvi, mõned emalõvid ja noorloomad. Tavaliselt on praidis 7 kuni 10 või rohkem isendeid. Päeval puhkavad lõvid tav...
Tänapäeva lapsed ning noorukid ei kujuta ette elu ilma internetita. Arvatakse, et erinevad veebisaidid ongi need, mis elule mõtte annavad. Keegi aga ei mana silme ette kujutluspilti sellest, kuidas aastaid tagasi hakkama saadi, kui puudus igasugune internetilehekülgede süsteem, millega oma igapäevaelu vürtsitada sai. Tegelikult ei osatudki millestki nii väga puudust tunda, sest kõik oli justkui olemas: sõbrad, hoolitsev perekond, soe katusealune, hea toit laual ning kõike muud, mida hing ihaldas. Interneti puudmine võimaldas lastel elada muretut elu, nad nautisid lapsepõlve täiel rinnal, käies sõpradega mängimas, kinos, teatris ja mujal. Kellelgi ei tulnud mõttessegi varem koju minna ja leides sealt eest valgust kiirgava ning sõltuvust tekitava arvutiekraani. Kõik see muutus, kui loodi internet ning ühtlasi ka sait Facebook. Noored sattusid ekstaasi ja Fabebooki konto loojate arv tõusis väga vähese ajaga üpris kõrgele. Rahvatarku...
Kalevipoeg Teine lugu Vana Kalev: Kallis Lindakene, sina saad meil sügisel üllatuse osaliseks, meie suure ja uhke seerja viimase kivi, sind ootab ees nüüd viimse poja sünd, meheks kasvatamine.Üht sa pead tegema kallis naiseraas, kuningriik peab jääma jagamata, saab üks ainus liisu tõmbaja, nii säilib kuningriik tugevana. Teised mingu kus tahes aga igaljuhul minema siit. (Taat põdes voodis) Linda: Lepatriinu kallikene, mine teata kõigile me taadi santi voodi vanglat, uuri kas on lootust veel. (Lepatriinu lendas ringi 7 päeva, jõudis kuule) Lepatriinu: Kuukene, kas me taadikene pääseb veel sel korral? (Kuu ei andnud vastust, lepatriinu lendab tagasi 7 päeva) Linda: Armas lepatriinu, palun räägi head, mis me kuu meil vastas? Lepatriinu: Kuult me vastust kätte ei saand. (Lepatriinu suundus edasi uurima päikse juurde) Lepatriinu: Tere,tere päikseke, kuuluta meil häid uudis...
Juhan Liiv Elulugu ja esimene loominguperiood Juhan Liiv sündis Tartumaal, Alatskivi vallas. Ta sündis 30. Aprillil 1864. aastal, Benjamini ja Marianne Liivi seitsmenda lapsena. Ta kasvas üles koos nelja vanema vennaga, kelle hulgas oli ka teine tulevane kirjanik Jakob Liiv (1859- 1938). Benjamin ja Marianne üritasid oma lapsi jõudumööda koolitada, saates oma nooremad pojad kihelkonnakooli. Samal ajal nägi Marianne kõige rohkem vaeva Juhani kasvatamisel. Juhan oli nõrga tervisega, enesesse pöördunud ja teiste lastega vähe seltsiv. Karjas ja koolis hakkas Juhan Liiv käima umbes 10- aastaselt. Karjas- suved Alatskivi vahelduva looduse rüpes pakkusid poisile unustamatuid muljeid. Kirjatarkusega oli Juhan Liiv esimest tutvust teinud juba kodus vanemate vendade kõrval. Sellele järgnes 3 õ...
Tööd ja tööriistad Madis Aavik ja Ivo Rohula Ankeet Küsitlesime neljateist inimest vanuses 44-78 Ankeedis oli 21 küsimust Kõik küsitletud vastasid kirjalikult, lisati ka suuliselt veidi Töö vormistamiseks kulus ~3 tundi Slaidiseeria tegemisele kulus ~3 tundi Tööd ja tööriistad Tööd erinesid peamiselt selle poolest, et palju tehti käsitsi Masinaid olid vähe Kasutati palju inim ja loomajõudu Tööpäevad olid päikesetõusust kuni loojanguni (vahel isegi kauem) Pühapäev oli harilikult puhkepäev Tööd ja tööriistad Majapidamistes kasutati vahel ka kõrvalist tööjõudu ning neile maksti asjades (lina, toit, toitained jne) Tööriistu hoiti kuuris ning nende eest hoolitses peremees Osades taludes olid ka sepikojad, kus tehti kõik metallitööd Tööriistad valmistati enamjaolt ise, kuid vahel ka osteti Töid ei...
Tartu Forseliuse Gümnaasium Uurimustöö Metssiga Koostaja: Hendrik Hiiop Juhendaja: Ester Oja Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Tutvustus 3. Toitumine ja eluviis 4. Vaenlased 5. Kokkuvõte 6. Lisa 7. Kasutatud allikad Sissejuhatus Tutvustus Eestis elab umbes 30 tuhat metssiga. Põrsad on neljanda elukuuni heledad ja triibulised. Kuldid tähistavad oma territooriumi kihvadega puudele jutte vedades ja end nende vastu sügades. Metssead armastavad võtta mudavanne, sest kehale jääv mudakiht kaitseb putukate eest. Metsseal on 44 hammast. Kultidel arenevad välja võimsad silmahambad (kihvad). Kõige paremini arenenud meel on metsseal haistmine, ta võib tunda toidu lõhna isegi 70 cm sügavuselt kõdu ...
Hunt Martin Palmiste | 6A | . aprill 2014. a. Rahvapärased nimetused Hundil on palju rahvapäraseid nimetusi, kuna vanarahvas ei tahtnud kunagi hunti enda koju kutsuda. Ta murdis koduloomi (lambaid, kanu, veiseid) maha. Et mitte kohale kutsuda teda, nimetati teda teiste nimedega. Need on näiteks: Susi Hallivatimees Kriimsilm Võsavillem Pajuvasikas Metsakutsu Levik Eestis Võsavillemit leidub pesakondadena üle Eesti (Igas Eesti maakonnas on vähemalt 1 pesakond). Hiljuti alles jõudsid hundid ka Saaremaale ja Hiiumaale. 1997. aasta loendusandmete põhjal on Eestis hunte 150 ja 200 isendi vahel. Üldiselt leidub teda kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas, Gröönimaal ning igilume ja –jääga kaetud aladel. Praeguseks on arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. LK 1 Elupaik ja eluviis Elupaigana väldi...
Delfiinid Delfiinlased on vaalaliste seltsi kõige liigirikkam rühm (kuni 50 liiki) ning nad asustavad nii rannikumerd kui ka ookeane. Paljud delfiiniliigid elavad karjadena koos, karjas kuni 1000 isendit. Nad elavad kuni 30 a. vanaks. Delfiinidel on voolujooneline, torpeedojas keha ja sile karvadeta nahk, väliskõrvad ning tagajäsemed puuduvad. Keha on 1-10 meetrit pikk. Nende jõuline sabauim liigub vees üles- alla ning tõukab neid edasi, loivataolised eesjäsemed talitlevad samal ajal kõrgustüürina. Seljauim hoiab keha püstasendis. Nende ujumiskiirus on enamasti 36 km/h, kuid võivad ka ujuda 60 km/h. Delfiinid on väga iseloomulikult värvunud, sulandudes lainete sillerdusega veepinna läheduses ning hajutades keha piirjooni. Ülalt vaadates sulandub nende tume selg kokku veesügavustega, alt üles vaadates aga ei hakka delfiini valge kõht heleda taeva taustal kuigivõrd silma. Delfiinid püüavad pe...
Elevant Elevant kuulub imetajate klassi londiliste seltsi. Tänapäevaste elevantide eellased on asustanud peaaegu kõiki kontinente (v.a. Austraalia ja Antarktis). Need olid erineva suurusega loomad: hobusesuurusest kuni 5m kõrguse lõunaelevandini. Elevandid elasid peamiselt metsades, savannides ja jõeorgudes. Kliima jahenemisel kohastus üks liik, mammut, isegi tundra karmide tingimustega. Nüüdisajaks on neist säilinud ainult kaks liiki, kes kuuluvad küll ühte sugukonda, kuid kumbki omaette perekonda. Elevantide kehaehituses on eriline nende lont, millele pole loomariigis analoogi. See on ninaga kokkukasvanud ülahuul. Lont on hämmastava liikuvuse ja suure jõuga. Londi otsas paiknev haardemehhanism võimaldab maast tõsta pisimaidki esemeid. Lont on elevandile tähtsam kui inimesele käsi. Selle abil ta hingab, hangib toitu, kaitseb end, väljendab oma tundeid, vabaneb parasiitidest ja suh...
Rakke Gümnaasium ÕPPEMATERJAL TALUPIDAMISEST Loovtöö Autor: Sten Lehter Juhendaja: Marika Tekkel Rake 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS 1 AJALOOST 2 RABA TALU KIRJELDUS 3 PÕLLUTÖÖD RABA TALUS 3.1 Randaalimine 3.2 Väetamine 3.3 Külvamine 3.4 Vilja koristus 3.5 Sõnniku laotus 3.7 Kündmine 4 LAMBAKASVATUS RABA TALUS KASUTATUD KIRJANDUS LISAD SISSEJUHATUS TÖÖ EESMÄRGID,TEEMA VALIKU PÕHJENDUS Kirjutasin loovtöö teemal „Õppematerjal talupidamisest algklassidele“. Valisin antud teema sest, elan ise talus, kus tegeletakse põlluharimise ja lambakasvatusega ja nii on mul selle vastu huvi ja sellest lihtne kirjutada. Töö eesmärk on selgitada algklassi õpilastele kuidas käib talupidamine, kuna seda on väga väheseks jäänud ja lastel puudub võimalus nendest teadmistest osa saada. Olen tööd illustreerinud piltidega ,et anda lastele parem ettekujutus tal...
Kas Tiina oli libahunt? "Libahunt" on 1908. aastal August Kitzbergi kirjutatud meistriteos, kus autor püstitab teema, et teistest erineval inimesel on raske oma elus õnne leida. Lugedes teost, tekib küsimus, kas Tiina oli libahunt Libahunt oli inimeste arvates inimene, kes elas looduses ja rääkis loomadega. Sarnane oli ka Tiina. Selline elustiil aga ei meeldinud tolleaegsetele inimestele. Need inimesed olid orjameelsed, mahasurutud ja sõltuvad külaühiskonna tõekspidamistest. Tiina oli ka välimuselt teistsugune. Erinevalt Margusest ja Marist, olid tal tumedad juuksed ja tõmmu jume. Tema välimus ja käitumismaneerid süvendasid Tammaru ja muu rahva kahtlust, et ta võib olla libahunt. Pärast ema surma, kui Tiina oli laps, polnud tal enam kusagile minna. Otsides varjupaika huntide eest põgenes ta Tammaru tallu. Sellest võib järeldada, et teadmisi kuidas metsas hakkama saada polnud tal osk...
Holstre kool HUNDID Referaat Koostaja: Tarvo Raba 6. klass Raassilla 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................lk 3 2. Hundi välimus........................................................................................................lk 4 3. Elupaik ja viis.......................................................................................................lk 5 4. Toitumine...............................................................................................................lk 6 5. Kokkuvõte.............................................................................................................lk 7 6. Kasutatud kirjandus...............................................................................................
Loodus üks osa kirjaniku elust ja luulest Lugedes Juhan Liivi looduseteemalisi luuletusi on aru saada, et loodus oli tema jaoks väga tähtsal kohal ja see oli ka talle põgenemispaik kõigest halvast, mis teda ümbritses. Pere seitsmest lapsest noorimat Juhanit mäletati kui põdura tervisega ja üksildusse kalduvat poissi. Suviseid karjaspoisiks olemisi on ta ise meenutanud kui oma elu kõige õnnelikumat aega. Noorena oli Liiv üksildust armastav poiss, kes paistis silma küll pikkusega, kuid samas ka kõhnusega, sellepärast ei olnud ta eriti sportlik ja teda narriti teiste koolikaaslaste poolt. Sellele aitas kaasa ka see, et Liiv oli pärit vaesest perest ja ta kandis kulunud rõivaid ja pastlaid. Kuna ta ei olnud seltskonnas väga populaarne otsis ta lohutust loodusest, mida ta sai poisina karjas käies. See arendas tema armastust koduümbruse maastiku vastu. Oma karjaaega meenutab kirjanik veel 1891. aastal järgmist...
Eesti keskaeg I kokkuvõte Võitjad jaotavad oma maa ja hakkavad seda valitsema. Leedu jäi sakslastel alistamata. *Kurelased alistati 1267. a ja semgalid 1290. a *Eesti ja Lätis vallutatud alad on Liivimaa *Põhja-Eesti langes Taani kuninga valdiusesse -kutsuti Eestimaaks *Areng kujunes feodaalse Eurooa eeskujul. Maa jagati üksikuteks osadeks, eesotsas olid enamvähem sõltumatuid valitsejad e. maahärrad. (nende valdused kujutasid väikseid feodaalriike). *Taani kuningas oli samaaegselt Eestimaa hertsog. (TLN-s oli tal asehaldur). *Rävala oli Harjumaa osa ning Taani valdust nimetati üldiselt Harju-Viruks *Kõik ülejäänud alad kuulusid Saksa-Rooma riigi keisrile. (kauguse tõttu see praktilist rolli ei mänginud). *Eestit valitsesid suht. iseseisvalt Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. *Feodaalse killastumise ajajärku Eestis nim Vana-Liivimaa ajaks, Eesti keskajaks või orduajaks. *Ilmaliku võimu kehastuseks suurim ...
1.Veiste kodustamine ja põlvnemine. Veise kodustamise ajaks võis olla u 6-2 tuhat aastat eKr . Kodustamise kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. 2. 1) Perekond:veised, 1.1 Alamperekond:veised, liik:ürgveis, kodustatud vorm: koduveis. 1.2 Alamperekond: jakid, liik: jakk, kodustatud vorm: kodujakk. 1.3 Alamperekond: kaguaasia veised, liik: banteng, kodustatud vorm: baali kari, liik: gaur, kodustatud vorm: gajaal. 1.4 Alamperekond: piisonid, liik: euroopa piison, ameerika piison, kodustatud vorm: puudub. 2) Perekond: aasia pühvlid, liik: inda pühvel, kodustatud vorm: india veepühvel, liik: filipiini pühvel, kodustatud vorm: puudub. 3)perekond: aafrika pühvlid, liik: kahverpühvel, kodustatud vorm: puudub. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub arengumaades, seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega. Vajalik piima ja liha toodang saadakse tä...
Eestlane kes ta on? Eestlased on väga pika ajalooga rahvas. IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asukoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Esimesed elanikud tulid siia kusakilt lõuna poolt, mida kinnitavad Pulli asulast leitud esemed. Selle pika ajalooga rahvas on läbi elanud alates muinasajast kuni tänapäevani nii raskemaid kui ka kergemaid aegu. Aja jooksul on välja kujunenud eestlase iseloom. Kuna ellu jäid ainult tugevamad ja töökamad, nõrgemad surid, siis muutus ka eestlase iseloom. Eestlane armastab vabadust. Mäletame eestlase muistset vabadusvõitlust, kus eestlased olid ligi 20 aastat kestnud sõja vältel kaitsnud oma maad ja rahvast nii, nagu nad seda oskasid ja suutsid. Kuna sõjaline ülekaal vastase pool, tuli alla vanduda. Ka Jüriöö ülestõus 1343.a. jüriööl näitas eestlaste püüet vabadusele. See oli relvastatud mäss, kus põletati mõisaid ja kirikuid...
Ainult üksinda olles ollakse vabad Inimesed elavad enamasti perekondades. See näitab, et ta on karjaloom. Nii ümbritsevad meid iga päev paljud ligimesed. Nüüd tekib küsimus, kuna ollakse omaette, omade mõtetega, et saaks mõelda elu üle ja lihtsalt unistada? Kõikidel on perioode, millal nad tunnevad vajadust ennast ühiskonnast ära isoleerida ja lihtsalt olla. Inimloomad on juba kord sellised, kes vajavad küll teist enda kõrvale aga tahavad samas ka üksi olla. Ja see on arusaadav, sest kõikidel peab ka olema oma hingamisruum. Sinna sisenedes aga tungitakse teise privaattsooni, mis ei ole meeldiv. See tekitab trotsi ja tahet veel rohkem eemale minna oma mõtetega. Kõigil on vaja üksi olla. Kuid üksi olekul ja üksindusel on vahe. Üksindus on pigem negatiivne, see ehitab üksnes müüre inimeste vahele. Inimesed kibestuvad ja ei oska enam armastada ega teise inimesega arvestada. Pikaaegne üksindus ei mõju ühelegi meist häs...
Vana-Egiptus Iidne egiptus: · paikneb niiluse kesk- ja almamjooksul · jaguneb alam- ja ülemegiptuseks · ainuvalitsejaks vaarao (suur maja) · vaaraod samastati jumalatega · egiptuse kuningavõimu peamiste sümbolite hulka kuulus pistrik, kuna tihedaimini samastati vaaraosid taevajumala Horosega kes oli pistrikukujuline · pärast surma sai vaaraost surnute riigi valitseja Osiris peale selle oli ta ka Egiptuse kõrgeima jumaluse Ra poeg · Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline · lubatud oli sugulaste vaheline abielu · väga viljakas maa · soodsad tingimused · liiguti ringi, et leid toitu · valmistati pilliroogudest hütte · laialt levinud oli kalastus · tööriistad olid kivist, luust jne. · niiluse jõe orgu asuti elama u. 4000 a. E.Kr. · valmistati kangast taimekiud...
STEGOSAURUS Selts: lindvaagnalised Sugukond: stegosaurused Stegosaurus on väljasurnud loom. Ta elas umbes 140 miljonit aastat tagasi. Tema seljal oli kahekordne luuplaadirida, mis ulatus kaelast sabani. Enda kaitsmiseks oli tal nelja terava ogaga lõppev saba. Oma hirmuäratavale välimusele vaatamata oli ta rahumeelne ning taimtoiduline loom. Stegosaurus kaitses end eelkõige karjaeluviisi abil, mitte ainult sabaogadega. Stegosauruse iseloomulikuks tunnuseks on piki selgroogu paiknevad luuplaadid ja selle tõttu on ta ka väga äratuntav. Plaatide funktsiooni tõlgendatakse erinevalt. Üks teooria väida, et plaadid oldi loomal enesekaitseks. Teine teooria väidab aga et plaadid olid, et kehatemperatuuri reguleerida. Eeldatakse, et plaate oli nahas palju ja sellepärast oli ka rohkesti veresooni, mis tõstsid kehatemperatuuri. Varjus viibival loomal aga aitasid organismi jahutada. Saba otsas oli loomal neli umbes ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
