Kose Gümnaasium Sisepõlemismootor Referaat Koostaja: Tiiu-Maarja Kink 10A Juhendaja: õp. Kaido Härma 2007 Kose Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sisepõlemismootori ajaloost ja loojatest.....................................................................................3 Üldehitus..................................................................................................................................... 5 Töötsükkel...................................................................................................................................6 Mootoriplokk................................................................................................................................
Pilet 1. 1. Auto üldehitus. Auto üldehituse alla kuulub: 1) Mootor 2) Shassii a) Põhi , alus koosneb: kandekere, esisild , tagasild, rattad, vedrud, amortisaatorid b) Juhtimismehhanismid - * Rool * Sõidupidurid * Seisupidur ehk käsipidur 3) Jõuülekanne a) sidur b) käigukast suurendab rataste veojõudu kiiruse arvel c) autokere 2. Auto valgustus ja signalisatsiooniseadmed Kaug- ja lähituled, need on põhilaternad. Ääretuli märguandeks teistele autodele, nendega ei sõideta. Suunatuled suuna näitamiseks, merevaigukollast värvi. Numbrituli valgustab numbrituld ( 25m ) Tagurdustuli hoiatab tagurdamise eest, lülitub sisse koos tagurdamiskäiguga Ohutuled suunatuled vilguvad koos, ohu märgiks. Pilet 2. 1. Mootor Mootor on jõumasin, mis muudab mingisugust energiat tööks. Autodel kasutatakse sisepõlemismootoreid. Paneb auto rattad l...
Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkool Füüsika Sander Kukk REAKTIIVLIIKUMINE Referaat Juhendaja: Liidia Pogorelova Alatskivi 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin enda refereeritavaks teemaks reaktiivliikumise, sest antud teema on huvitav ning nõuab detailset käsitlust. Samuti leidus reaktiivliikumist tutvustavaid andmeid nii internetis kui ka raamatukogus, mille tõttu tundus referaadi koostamine piisavalt asjakohane, ning on olemas ka isiklik huvi uurida reaktiivmootoreid, nende ehitust ja reaktiivliikumisega seonduvat. Reaktiivliikumine on selline liikumine, mida põhjustab kehast eemale paiskuv gaasi- või vedelikujuga, mis avaldub vastumõjuna ehk reaktiivjõuna. Kui eemale lendava joa liikumissuund läbib keha massikeset, on reaktiivliikumine kulgemine. Reaktiivliikumist kasutatakse rakettide...
Valgamaa Kutseõppekeskus AT-14 Andri Põldsepp BENSIINIMOOTORI TE TOITESÜSTEEMIDE ERINEVUSED Karburaator Karburaatori ülesanne on kütuse pihustamine ja segamine õhuga õiges vahekorras. Ta peab kohandama vajatava segukoguse sobivaks iga tööolekuga. Karburaatorit tänapäeval ei kasutata enam, ainult vanematel autodel (näiteks Moskvitš 412 aastast 1990) Karburaatori tööpõhimõte Sisselasketakti ajal imeb mootori kolb õhujoa karburaatorisse. Joa kiirus suureneb kitseneva ristlõikega segukoonuses. Kitsaimas kohas on voolukiirus ja alarõhk suurim; sellesse kohta suubub kütusepihusti. Õhujuga haarab kütuse kaasa, pihustab ja segab selle segutorus e lõõris iseendasse. Karburaatori tööpõhimõte Pihustumist soodustab kütuse eelnev muutmine emulsiooniks pidurdusõhuga, mida antakse õhudüüsi kaud...
Suure-Jaani Gümnaasium Reaktiivmootori töö põhimõte Koostaja: Jane Sassiad Juhendaja: Rihet Aver 2016 Reaktiivmootorid Mudellennunduses kasutatakse pulseerivaid reaktiivmootoreid ringkiirusmudelite jõuallikana. Reaktiivmootor on suurtel lennukiirustel kolbmootorist parem, sest tema tõmbejõud suureneb kiiruse kasvamisega ning erikaal (kaalu ja tõmbejõu suhe) on väiksem kui kolbmootoril. Halbadeks külgedeks on suur kütusekulu ja lühike tööiga. Mootor koosneb alumiiniumist valmistatud mootoripeast (1), 0,2 mm paksusest kuumusekindlast terasplekist valmistatud põlemiskambrist (2) ja resonantstorust (3). Mootoripeas asub kütusepaagiga (5) ühendatud karburaatoritoru (4). Põlemiskambri ja mootoripea vahel on vahesein (6), millesse puuritud auke katab eriterasest klapp (7); tagantpoolt on põlemiskamber avatud. Põlemiskambrisse kinnitub süüt...
TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER Tootmisvõimaluste kõver (TVK) on erinevate hüviste tootmiskombinatsioon olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Tootmine, mis toimub tootmisvõimaluste kõvera igas punktis on selline, et kõik ressursid (maa, töö, kapital) on hõivatud. Ühiskonnas on sellist seisu raske saavutada, st., et keegi pole töötu, kõik maa on kasutusel ja kõik masinad ja seadmed on tööle rakendatud. Oletame, et me toodame leiba ja raamatuid. Leib on kantud vertikaalsele y-teljele ja raamatud horisontaalteljele ehk x-teljele. Punktis F toodab ühiskond 5 ühikut leiba. Kui soovitakse toota ka raamatuid, tuleb loobuda mingist osast leiva tootmisest, selleks, et toota raamatuid. Punktis E on loobutud ühe ühiku leiva tootmisest ja asendatud see viie ühiku raamatutega. Punktis D toodetakse 3 ühikut leiba 9 ühikut raamatuid, kuni punktis A toodab ühiskond vaid raamatuid. Kui ühiskond toodab punktis U, on...
humanitaarkultuur - inimestega seotud massikultuur - kik mis inimesed omavahel toimetavad, televisioon jne. krgkultuur - kindel ja tnapevasel hetkel ainulooming. (Arvo Prt) ei ole kikide jaoks tehnika kujunemine - tehniline lahendus, teaduslikud avastused, disan ja vajadused Teaduste ssteem: loodusteaduste ssteem: tehnikateadused meditsiin (rahendusteadused) astronoomia bioloogia (uurivad teadused) geograafia fsika keemia geoloogia filosoofia matemaatika Tehnika harud: *mehaanika *elektroonika *tuumatehnoloogia *keemia *biotehnoloogia *kberneetika (arvuti alusteadus) Tehnika perioodid: *kiviaeg *rauaaeg *rniaeg Transport ja logistikassteemid Transpordi olemus ja vajadused selle jrele: Transport - kaupade, inimeste, teenuste ja info vedu transpordi liigid: *maismaatransport *veetranspo...
Mootor Olenevalt mootori ehitusest toimub see protsess kas ühe või kahe väntvõlli pöörde jooksul, kui ühe siis on tegemist 2 taktilise mootoriga, kui kahe siis 4taktilise. Taktiks nimetatakse töötsükli osa, mis toimub ühes äärmisest asendist teise. Kolvi äärmisi asendeid nimetatakse ülemiseks ja alumiseks surnudseisuks. 4taktilise mootori töötsükkel koosneb 4jast taktist. 1) Silindri täitmine põleva seguga, kolb liigub A.S.S-i väntvõlli poole väntvõll teeb pool pööret, silindri maht on kõige suurem see on sisselaske takt. 2) Kolb hakkab liikuma vastassuunas põleva segu silindrisse andmine lõppeb silindrisse jõudnud segu surutakse kokku kolb jõuab ülemisse surnud seisu, väntvõll on teinud järgmise poolpöörde silindri maht on kõige väiksem, seda nimetatakse surve taktiks. 3) Kokkusurutud põlev segu süüdatakse eletrisädemega kolb surutakse Ü.S.S alumisse ...
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-12 Tiit Jõesalu LABORATOORNE TÕÕ MAZDA 929 Juhendaja: Toomas Kivi LABORATOORNE TÖÖ NR 1 Mazda 929 1) 1. Starter Väntvõlli Poldid 60 Nm 2. Õhupuhasti Kepsu Poldid 60 Nm 3. Klapikambrikaas koos tihendiga Karteri Poldid 20 Nm 4. Käigukast Rihma Ratas 80 Nm 5. Väljalaske kollektor Nukkvõlli Poldid 40 Nm 6. Karburaator Klapikambri poldid 20Nm 7. Generaator 8. Veepump 9. Rihmaratas 10. Ketipinguti 11. Nukkvõlli raam 12. Karter 13. Nukkvõll 14. Õlipum...
Tartu Kutsehariduskeskus Mootor Maiko Teder AT208 Gaasijaotusmehhanism Iseseisevtöö Juhendaja:Kaido Tammepõld Tartu 2009 Sisukord Gaasijaotusmehhanism .........................................................................................................................3 Gaasijaotusmehhanismi ehitus ja liigitus ..........................................................................................3 Nukkvõll ..........................................................................................................................................4 Klappide ehitus ................................................................................................................................5 Sisse-ja väljalaskekollektorid ...........................................................................................................6 Sisselaskekol...
Anton Adoson DAIMLER 1.1 PS D, 1886 REFERAAT Õppeaines: SISSEJUHATUS ERIALASSE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: Sven Andresen Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri:……………… Tallinn 2015 SISUKORD 1. SISUKORD..........................................................................
NAFTA, MAAGAAS Nafta tekkimine Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunevast orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist (ehk taimhõljum) ning protistidest (eukarüoot). Maagaasi tekkimine Maagaas on tekkinud orgaaniliste ainete biokeemilisel lagunemisel ja sellele järgnenud muundumisel geogmeetiliste tegurite mõjul. Maagaasi ja nafta keemiline koostis Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Kütteväärtus (MJ/kg), kütteväärtuste ligikaudne hindamine keskmise oksüdatsiooniastme põhjal Kütteväärtus 43,5-46,0 MJ/kg Erinevad kütteväärtused: http://www.weedcenter.org/mrwc/cig/doc uments/Heating%20Value%20of%2020%20Com monFuels.pdf Nafta ja maagaasi ammutamine maapõuest ...
TEHNIKAAJALOO KONSPEKT TRANSPORT JA LOGISTIKASÜSTEEMID Transpordi olemus ja vajadused selle järele: Transport kaupade, inimeste, teenuste ja info vedu. Transport on kindlalt inimesese tegevusest mahajääv jälg. TRANSPORDI LIIGID: · Maismaatransport · Veetransport · Õhutransport · Torutransport (veevärk, gaasi- ja naftatorud, elektri ja interneti kaablid) TRANSPORDI VAJADUSED: · Toiduainete vedu · Ehitusmaterjalide vedu · Inimeste vedu · Toorainete vedu · Toodangu vedu · Jäätmete vedu ALGELISED TRANSPORTIMISE VIISID: · Seljas kandmine · Veoloomade seljas kandmine (härjad....) · Lohistamine · Vankritega vedu · Veosüsteemide rakendamine Ratta loomine esimesed tehti arvatavasti Sumeris 3000.a eKr. Välja arendati Egiptuses vaarao sõjavankrite tarvis. Ajatu tähtsusega leiutisega on tegu. MAISMAATRANSPORT · Hõlmab: teid, sõidukeid, sildu, tunn...
Järva-Jaani Gümnaasium Auto areng Rasmus Roos 8.a klass Juhendaja Õp Marika Tamm 29.02.2012 Sisukord Sissejuhatus...........................................................2 Etümoloogia...........................................................3 Ajalugu................................................................3-6 Kokkuvõte..............................................................7 Kasutatud materjal................................................7 Lisa.........................................................................7 ...
Põltsamaa Ametikool SISSEJUHATUS ERIALASSE A1 Martin Kim Kaarlimõisa 2009 1. Põltsamaa Ametikool Põltsamaa Aleksandrikool asutati 1888. Aastal. Kool asub 2,5 kilomeetri kaugusel Põltsamaast, Väike- Kamari külas. Põltsamaa Ametikoolil on väga üpalju erialasid mida on võimalik õppima asuda. Põltsamaa Ametikooli erialad mida saab õppida on; autotehniku eriala, koka eriala, ehituse eriala, põllumajandus, ja koka eriala. Sotsiaalhooldus eriala. Samuti ka müüjatele on siin koht olemas. Ja ka muid ameteid. Õpilastel on Põltsamaa Ametikoolis head võimalused oma õpinguteks. On olemas uued klassiruumid ja kooli oma söökla. Kõikidele õpilastele on kohade ühiselamus. Põltsamaa Aleksandrikool 2 2. Autotehnik Autotehniku erialal on põhiliseks autode ja teiste sõidukite remont j...
Wilbur Wright sündis 1867 Indianas Millville'is, Orville 1871 Ohios Daytonis. Neil oli viis õde- venda: Reuchlin, Lorin, Katharine ning kaksikud Otis ja Ida. Kumbki vend ei abiellunud kunagi. 1878. aastal tõi nende isa, kes oli piiskop ja reisis tihti, kahe noorima poja jaoks koju mängu helikopteri. Seade tugines Prantsuse lennunduspioneeri Alphonse Pénaud' leiutisele. See oli umbes pool meetrit pikk. Wilbur ja Orville mängisid sellega, kuni see katki läks, ja ehitasid siis endile ise uue. Nad said sellest mänguasjast huvi lendamise vastu. Mõlemad vennad käisid keskkoolis kuid kumbki neist ei lõpetanud. Pere äkiline kolimine 1884. aastal Richmond, Indianast Daytonisse takistas Wilburil oma diplomit saamast pärast nelja aastat keskkooli. Orville sattus algkoolis pahandustesse ja visati sellepärast koolist välja. 1885 või 1886 aastal löödi Wilburit kogemata hokikepiga näkku, mille tagajärjel ta kaotas oma esihambad. Ta oli seni ajani väga...
Mootor Autodel kasutatakse sisepõlemismootoreid, mis muudavad vabaneva soojusenergia tööks. Nende levinum tüüp on kolbmootor. Selles põleb kütuse ja õhu segu põlemiskambris. Põlemisel tekkiva gaasirõhu võtab vastu kolb, selle edasi-tagasi liikumise aga muudab väntmehhanism pöörlemiseks.Kolbmootorid jagunevad otto- ja diiselmootoriteks. Otto- ehk bensiinimootoris seguneb bensiin õhuga kas karburaatoris (karburaatormootor) või sisselaskekollektoris (pritsemootor). Küttesegu süüdatakse kõrgpinge-elektrisädemega. Diiselmootoris pritsitakse diislikütust kõrgel rõhul põlemiskambrisse, kus kütus seguneb kuuma õhuga ja süttib. Õlitussüsteem. Õli vähendab hõõrdumist, eemaldab kulumissaadusi ning jahutab mootori hõõrduvaid pindu. Mootoris tuleb tarvitada ainult ettenähtud õlisid. Juht peab olema alati kindel, et mootoris on küllalt õli. Õli taset mõõdetakse enne...
Teliku liigid ja konstruktsioon Suusktelik – talvel ja mägedes suusktelik viib tsentreerigu taha. Starditakse ja maandutakse vastu mäe külge. Piduriteks kahvelpidurid. Suuskadel nina üles. Ei tohi maandumisel lumme minna. Muudavad lennuomadusi kehvemaks. Raske telikut sisse tõmmata Linttelik- muruväljadel1.rattad ühendatud 2. Kummilint Teliku osad o Rehv o Velg o Kahvel o Õliamortisaator o Käärid o Shimmy (amortisaator) vältida vibratsiooni küljelt küljele, aeglustab pööramist o fikseerimishoob o hüdrosilinder esitelikut juhitakse kahe hüdrosilindriga ressoortüüpi lehtvedru-kevlarist, süsinik kiud võib ka olla o viskab lennukit üles, kui raske maandumine murtud telik- töötab õlaga hoolduseks võetakse polt kääridest välja, on võimalik rattad ...
Põltsamaa Ametikool Automootor A1 Andres Asson Kaarlimõisa 2009 Liigid Kütuse liigid: Bensiin Diisel Gaas Bio Elekter Hübriid Tahke Automootori litraaz: 0,75 ; 0,9; 1,0; 1,2; 1,3; 1,4; 1,5; 1,6; 1,7; 1,8; 1,9; 2,0; 2,2; 2,3; 2,4; 2,5; 2,6; 2,7; 2,8; 3,0; 3,5; 4,0; 4,5; 5,0; 5,6; 6,0 Mootoritüübid: R3; R4; R6; R8; R10; R12; R14 V4; V6; V8; V10; V12; V14 Mootoritöötsükkel Töötsükkel Progresside kogum, mis kindlas järjestuses Ülemine surnud seis: Kolvi kõige ülemine asend (ü.s.s.) Alumine surnud seis: Kolvi kõige alumine asend (a.s.s) Takt Töösüli osa mis toimub kolvi ühe käigu jooksul Kolvikäik Kolvi äärmise asendite vahekaugus, mis võrdub vantvõlli...
Sissejuhatuseks Soojusmasinad on masinad, mille ülesandeks on muuta soojusenergia mehaaniliseks tööks. Tänapäeval võib neid kohata kõikjal meie ümber ning igas eluvaldkonnas: tööstuses, põllumajanduses ja transpordis. Nad teevad inimeste eest ära palju tööd ja nad hoiavad kokku meie aega. Samuti teevad soojusmasinad ära palju rohkem tööd kui ükski inimene seda suudaks. Energiat saadakse põhiliselt kivisöe, nafta ja gaasi põletamisel. Umbes 90% maailma energiatoodangust saadakse sellel teel. Kütuse siseenergia muutmine mehaaniliseks energiaks on tänapäeval üks masinate põhilisi ülesandeid. Mehaanilist energiat võib aga kasutada mitmetel teistel eesmärkidel, näiteks muudetakse seda elektrienergiaks elektrijaamades, kus kasutatakse kütust näiteks turbiinide ringiajamiseks. Soojusmasinad on tähtsal kohal meie ühiskonnas. Aja möödudes on see tähtsus kasvanud. Tänapäeval oleks raske e...
Väiketraktor RAPTOR 40 DT, lisaseadmed, pargihooldusmasin Referaat aines Aiatöömasinad Räpina Aianduskool Tea Heinaste raserfsaerfaesfes- 1 - 1 2011 - 1 - - 1 -- 1 Sisukord 1. RAPTOR 40 DT tutvustus .................................................................................................. 3 2. Struktuursed omadused ....................................................................................................... 3 3. Tehnilised näitajad .............................................................................................................. 4 4. Lisatarvikud ........................................................................................................................ 5 4.1 Pinnasefr...
1 Contents SISSEJUHATUS 1. GENERATSIOON 2. GENERATSIOON 3. GENERATSIOON 4. GENERATSIOON 5. GENERATSIOON 6. GENERATSIOON 7. GENERATSIOON 8. GENERATSIOON 9. JA 10. GENERATSIOON KOKKUVÕTE 2 SISSEJUHATUS Chevrolet Impala on täissuuruses sedaan mida hakati tootma General Motorsi Chevrolet osakonna poolt 1958. aastal. 1965. aastal võistles Impala kõige kallim mudel Ameerika turul Ford Galaxie 500 ja Plymouth Furyga, olles kõige rohkem müüdud auto Ameerikas. Impala jätkas Chevrolet kõige populaarsema täissuuruses mudelina kuni 1980. keskpaigani. Aastal 2000 tutvustati Impalat uuesti tavalise esiveolise keskmise suurusega sedaanina. 2014. aastast alates müüakse Impalat USAs, Kanadas, Mehhikos ja Lähis-Idas. Ed Cole, Chevrolet peainsener nimetas Impalat 1950. lõpus prestiižikaks autoks, mis on kättesaadav ka tavalisele Ameerika kodanikule. ...
AB vocabulary 1. Absorption power 1. Imavusvõime 2. Abutment 2. Tugi, kaldasammas 3. Acceleration 3. Kiirendus 4. Accelerator pedal 4. Gaasipedaal 5. Access 5. Juurdepääs 6. Acidity 6. Happelisus 7. Additive 7. Lisand 8. Adhesion 8. Adhesioon, kleepumine 9. Adjacent area 9. Külgnev ala 10. Adjust 10. Reguleerima 11. Advance sign 11. Eelsuunaviit 12. Advisory speed 12. Soovitatav kiirus 13. Aerodynamic drag 13. Õhutakistus 14. After-compaction 14. Järeltihenemine 15. Aggregate plant 15. Purusti, purustusjaam 16. Aggregate spreader 16. Kivipuru laotaja 17. Agriculture 17. Põllumajandus 18. Air hammer 18. Suruõhuhaamer 19. Air resistance 19. Õhutakistus 20. Air sand plower 20. ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool MK Jan Pikhof AUTOHOOLDUSVAHENDID Referaat Õppejõud: Liina Maasik Lähijuhendaja: Ergo Petermann Mõdriku 2011 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................... 4 1.1 Salongi hooldamine.................................................................................................5 1.1.1 Autoglym Autofresh õhuvärskendaja .............................................................6 1.1.2 Autoglym Car Interior Shampoo......................................................................6 1.1.3 Loctite Hygiene Spray .............................................................................
Järvamaa Kutsehariduskeskus Mootorsaed Referaat Koostas: Juhendaja: 2011 Mootorsaagide hooldamine ja korrashoid Filtri kontroll Tuleb aegajalt filtrit kontrollida. Korras filter on valget värvi, kui filter on muutunud kollaseks siis peaksime muretsema endale tagavara filtri. Pruunikaks muutunud filter tuleb välja vahetada. Viltfiltreid saab puhastada ainult suruõhuga, kapronfiltreid puhastatakse pintsliga, suruõhuga ja aegajalt peaks nad läbi pesema, soovitavalt nõudepesuvahendiga. Karburaatori reguleerimine Kõige täpsema reguleerimise saame tahhomeetri kasutamisel. Normaalsed tühikäigu pöörded reguleeritakse 2400-2800p/min. Töökäigu pöörded on 12000p/min. Reguleerimiseks on sael kolm kruvi: L - väntvõlli väikeste pöörete reguleerimine. H - väntvõlli suurte pöörete reguleerimine T tühikäigu reguleerimine (segusiibri t...
Eksami kordamisküsimused Füüsikalised suurused ja nende etalonid 1) SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+ etalonid) 1 Pikkus Meeter 1m Valguse poolt /299 792 458 sekundiga vaakumis läbitav vahemaa 133 Aeg Sekund 1s Tseesiumi Cs aatomi teatud kiirguse 9 192 631 770 võnkeperioodi Mass Kilogramm 1kg Plaatina-iriidiumi sulamist silindrikujuline prototüüp Temperatuur Kelvin 1K 1 ⁄273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist Voolutugesus Amper 1A Voolutugevus, mille korral 1m pikkused juhtmed mõjutavad teineteist ...
Vastused: 1. Mootorikütuste mõiste, liigitus. Kemomotoloogia mõiste. Kemomotoloogia- rakenduslik tehnikateadus kütuste, määrdeainete ja tehniliste vedelikkude omadustest, kvaliteedist ning optimaalsest kasutamisest tehnikas. Mootorikütused- sisepõlemismootorites, s.t gaasi-, karburaator-, pritse- ja diiselmootorites, gaasiturbiiniseadmetes, otsevoolu- või turboreaktiivmootorites kasutatavad vedel- või gaasikütused eripõlemissoojusega tavaliselt 36,5 ...45,5 MJ/kg ehk 8700...10900 kcal/kg. Mootorikütuseid liigitakse: 1. Toormelt ja selle töötlemisviisilt(6): · Nafta töötlemise saadustest toodetud · Tahkekütustest · Maagaasist · Biokütused · Veest · Suure eripõlemisesoojusega ühenditest toodetud mootorikütused 2. Agregaatolekult(3) · Tahke-, vedel-, gaaskütused 3. Mootori- ja keskkonnasäästlikuselt(4) · Tavamootorikütused · Keskkonna- ja mootorisäästlikud ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Masinaehituse instituut Autotehnika õppetool ELEKTRIAUTODE EHITUS, TEHNILISED NÄITAJAD JA ARENGUPERSPEKTIIVID. ELEKTRIAUTODE LAADIMINE. AKUTÜÜBID. ELEKTRI- JA SISEPÕLEMISMOOTORIGA AUTO KULUDE VÕRDLUS. KAS ELEKTRIAUTO VÕIDAB TAVAAUTO? Referaat Koostaja: Tallinn 201 SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 1.ELEKTRIAUTODE EHITUS........................................................................................... 4 1.1.Elektrim...
Saeõpetus 1. Bensiinimootorsae ehitus 1.1. Mootori ehitus 1.2. Mootori tööpõhimõte 1.3. Gaasijaotusmehhanism 2. Mootorsaagide toitesüsteem 2.1. Küttesegu koostis 2.2. Küttesegu valmistamine karburaatoris 2.3. Tühikäiguseadised ja käivitusseadised karburaatoris 2.4. Karburaatorite reguleerimine 2.5. Kasutatavad bensiinid ja õlid 3. Mootorsaagide süütesüsteem 3.1. Magneetosüüde 3.1. Elektronsüüde 4. Mootorsaagide jahutus- ja õlitussüsteem 4.1. Jahutussüsteem ja selle hooldamine 4.2. Õlitussüsteem ja selle hooldamine 5. Saeaparaat ja selle hooldamine 5.1. Jõuülekanne ja sidurid 5.2. Saeketid ja nende teritamine 5.3. Saeplaadid ja nende hooldamine 5.4. Vedavad tähtrattad 6. Saagide rikked, nende põhjused ja juhised remondiks 6.1. Mootorsaagide hooldus 7. Mootorsaagidega puude langetamine, laasimine ja järkamine 7.1. Langetamine 7.1. Laasimine 7.2. Järkamin...
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes ...
Sisukord KÜTUSED JA MÄÄRDEAINED Põlevaid aineid mida kasutatakse soojusenergia saamiseks nimetatakse küuseks. Neis ainetes sisaldub energia. Kütuseid liigitatakse agragaat oleku järgi: tahked (kivisüsi, põlevkivi, puit jne) vedelad (naftasaadused, piiritus jne) gaasid (looduslikud gaasid CH4 propaan, naftagaasid, generaatorgaasid) Kütus koosneb üldjuhul: põlevast osast (H2 vesinik 12 – 14%, C süsinik 84 – 87%, S väävel 0,01 – 3,5%, O2 hapnik 0,02 – 1,9%) ballastist niiskusest Kütuse füüsikalis keemilised omadused: Kütteväärtus – näitab kui palju 1kg kütuse täielikul ärapõlemisel eraldub soojust. Q = kj / kg kütuse kohta Vedelkütuse põletamisel tehakse vahet madalkütteväärtus kõrgekütteväärtus Vee sisaldus kütuse põlemisel kulutab teatu osa energiast, (selleks, et ...
Sellelt lingilt saab tõmmata Arvo otsa soojustehnika raamatu. http://digi.lib.ttu.ee/i/?967 Faili lõpus on eksami näide, mida tunnis vaadati. 1. Termodünaamika põhimõisted, termodünaamiline süsteem, termodünaamiline keha jatermodünaamilised olekuparameetrid. Termodünaamiline süsteem. Nimetus „termodünaamika” hõlmab see mõiste kõik nähtused mis kaasnevad energiaga ja energia muundusega. Jaguneb füüsikaline, keemiline ja tehniline termodünaamika. Tehniline termodünaamika käsitleb ainult mehaanilise töö ja soojuse vastastikuseid seoseid. Termodünaamiline süsteem on kehade kogu, mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga energeetilises vastasmõjus. Väliskeskkond on termodünaamilist süsteemi ümbritsev suure energia mahtuvusega keskkond, mille teatud olekuparameetrid (T, p jne.) ei muutu, kui süsteem mõjutab teda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul viisil. Termodünaamilise süsteemi üks lihtne näide on gaas balloonis. Süstee...
Hoone- ja saoojusautomaatika Soojusmootorid Üldandmed ja mootorite liigitus Kütuse põlemisel silindril paisub gaas paneb enamjuhtudel kolvi liikuma kusjuures ja kolb sooritab kulgliiklemist aga nn rootormootorites on kolb asendatud pöörleva rootoriga. Tavalistes kolbmootorites kus on tegemist kulgliikumisega muudab väntvõllmehhanism selle energia hoorattakaudu pöörlevaks liikumiseks. Mootori pidevaks tööks on vajalik 1. Gaasi jaotusmehhanism(klapid), mis on oluline, sest ta juhib kütuse ja õhu sisselase silindrisse ja heitegaasi eemaldamist silindris. 2. Toitesüsteem 3. Õlitus 4. Jahutussüsteem Ehituse järgli liigitatakse mootorid 1,2 ja enam silindrilised mootorid. Kasutusala järgi liigitatakse: on mobiilsed mootorid ja statsionaalsed mootorid kusjuures mobiilsed mootorid on laevamootorid, nii bensiini kui diiselmootorid. Statsionaalsed otto ja diisel mootorid üle 1000kW mida kasutatakse elektri ja soojuse tootmiseks koostoot...
Sisukord LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID...............................................................................................2 4.Aatomi jõuseade........................................................................................................................3 LAEVA DIISELJÕUSEADMED.....................................................................................................3 SPM klassifikatsioon.......................................................................................................................5 SPM Geomeetrilised suhted.............................................................................................................7 SPM TÖÖTSÜKLID JA NENDE VÕRDLUSED...........................................................................8 NELJATAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID..................................................................................9 KAHETAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID.......................
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Harles Jahnson 11.a klass 1. DETSEMBRI KOMMUNISTIDE RIIGIPÖÖRDEKATSE Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Vootele Hansen Tallinn 2013 SISSEJUHATUS 1. detsembril 1924 toimus Tallinnas kommunistide riigipöördekatse. Selle käigus hõivasid 347 kommunisti kell 5 hommikul mitmeid tähtsaid kohti nagu Auto-Tanki divisjoni, sõjaministeeriumi, Lasnamäe sõjalennuvälja ning Balti ja Tallinn-Väike raudteejaamad. Tänapäeva Eestis on see aga saamas unustatud sündmuseks, kuigi sellest oleks toona võinud suuresti sõltuda Eesti tulevik. Seepärast otsustasingi seda uurida. Hüpoteesiks on, et mäss oli suuresti välisriigist (ehk Nõukogude Liidust) organiseeritud ja kohalikud kommunistid pidid selle ainult täide viima. Eesmärk on vaadelda, kas Venemaalt tulnud mässajatele oli ka määratud põgenemi...
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõn...
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadu...
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
