Eetika ja kapitalism · Adam Smith (1723-1790) · Määratles kapitalismi kolme tingimusega: vabad turusuhted eraomandus tööjaotus · Konkurentsis võidab see ettevõte, kes suudab pakkuda madalama hinnaga toodangut. · Võitlus tarbija pärast tõstab tootjate loovust, efektiivsust, ebaefektiivsed ning liiga ahned ettevõtjad laostuvad. · Nii kasvab üksikute isikute egoistlikest taotlustest välja suurim võimalik kasu kogu ühiskonnale · Smith tõestas kapitalismi eetilisuse ainult utilitarismi seisukohalt · V.Pareto arendas seda edasi · Ühiskonna piiratud ressursse kasutatakse tootjate poolt nii efektiivselt ja kaupu ning teenuseid jaotatakse konkureerivate turgude poolt samuti nii efektiivselt, et on võimatu veel enam suurendada ühe isiku tulu, ilma et sellega kahjustatakse mõnede teiste isikute huve Pareto optimum · Toota maksimaalset tulu ühis...
Eetika ja kapitalism · Adam Smith (1723-1790) · Määratles kapitalismi kolme tingimusega: vabad turusuhted eraomandus tööjaotus · Konkurentsis võidab see ettevõte, kes suudab pakkuda madalama hinnaga toodangut. · Võitlus tarbija pärast tõstab tootjate loovust, efektiivsust, ebaefektiivsed ning liiga ahned ettevõtjad laostuvad. · Nii kasvab üksikute isikute egoistlikest taotlustest välja suurim võimalik kasu kogu ühiskonnale · Smith tõestas kapitalismi eetilisuse ainult utilitarismi seisukohalt · V.Pareto arendas seda edasi · Ühiskonna piiratud ressursse kasutatakse tootjate poolt nii efektiivselt ja kaupu ning teenuseid jaotatakse konkureerivate turgude poolt samuti nii efektiivselt, et on võimatu veel enam suurendada ühe isiku tulu, ilma et sellega kahjustatakse mõnede teiste isikute huve Pareto optimum · Toota maksimaalset tulu ...
Tallina Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut .. Kas kapitalism on tõesti nii inimvaenulik? Essee Juhendaja: ... Tallinn 2015 Sissejuhatus Essee eesmärgiks on anda ülevaade Kommunistliku Partei Manifestist lehekülgedelt 43-70. Tuues täpsemalt vastuseid küsimusele, kas kapitalism on tõesti nii inimvaenulik? Konkreetsem soov on tuua erinevaid näiteid tekstist, mis kõneleksid eelkõige sellest kui inimvaenulik on kapitalism, kuid samas ka sellest, et mida me teeksime ilma kapitalismita või täpsemalt, kuidas see meie ühiskonda positiivsemas aspektis kõnetab. Kapitalism kui inimvaenulikkuse sünonüüm. Juba varajasest ajaloost on leidunud persoone, kes leiavad peaaegu ühtselt, et kapitalism on olnud ja on ka tulevikus inimressurssi orjastav ühiskondlik-majaduslik süsteem. Kapitalism põhineb seadusel: kas sina või mi...
Valimisseadus riigikogu 1. isikumandaat 2. ringkonnamandaat 3. üleriigiline kompensatsiooni mandaat Isikumandaat: (riigikogus 20-25 inimest) Lihtkvoot = kehtivad hääled : mandaatide arv Ringkonnamandaat · ei osale üksikkandidaadid · saavad osaleda erakonnad, kes on kogunud vähemalt 5% selle ringkonna häältest. · Liidetakse kõik hääled · Häälte arv : lihtkvoot = ringkonna mandaat (kui jään on suurem, kui ,75 saab erakond ühe koha juurde) · Reastatakse nimekiri vastavalt saadud häältele ja kes on kõige kõrgemalt, saab mandaadi. Üleriigilised mandaadid : Jagatakse kompensatsiooni mandaadid d'Holdt'i valemi järgi. Poliitika ja majandus Riik aitab firmasid sõltumata majandussüsteemist: · haridussüsteem · maksusüsteem + muud seadused · infrastruktuur (= taristu) Vastavalt majandussüsteemile võib riik jagada firmadele...
1,2. Sissejuhatus, eetikateooriad 1.Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika on üldised moraalinormid, mis näitavad, kuidas "eetiliselt" käituda tülisituatsioonides, st käituda hästi või (halvasti). Etikett on ajalooliselt väljatujunenud kindlad käitumisreeglid, igas situtsioonis erinevad. Etiketi põhinäiteks on erinevate maade lauakombed; kui sõidad välismaale, oleks hea neid pähe õppida või vähemalt üle vaadata. Eetilised normid võivad muutuda aja vältel, etiketireeglid tavaliselt ei muutu ning peaaegu keegi ei mäleta, miks tehakse just nii ja mitte teistmoodi. 2. Milliseid isiksuse moraalse arenhu tasemeid eristas L.Kohlberg? kolm põhiastet, igaüks veel kaheks alamasteks 1)Pre-konventsionaalne: reeglite järgimine omakasu poolest a)karistus ja kuuletamine: Käitumine, mis ei too karistust b)instrumentaalne relativism: kasu hetkel ja tulevikus 2)Konventsionaalne: rühmamoraal on individuaalsest olulisem a)perekonna lojaalsus: väike ...
1. Kapitalism- aluseks on kaubalisrahalised suhted, on toimunud tööstuslik revolutsioon, seal on olulisel kohal eraomandus ja kasu saamine.(on kaks klassi-kodanlus ja töölisklass). Imperialism- monopolistlik kapitalism, kapitalismi arenenud staadium. Impeerium- maailmariik. Koloonia- paik, mis on kaotanud oma iseseisvuse ja on muudetud sõltuvaks mõnest teisest riigist. Koloniaalimpeerium- emamaa ja tema kolooniad kokku. Koloniaalsüsteem- kõik koloniaalimpeeriumid kokku, kujunes välja 20sajandi alguseks ja lagunes pärast Teist maailma sõda. Monopol- püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Imperialismi 5 tunnust: *on tootmise ja kapitali kontsentratsioon, mille tulemuseks on monopolide tekke. *tööstuskapitali liitumine pangakapitaliga, tekib finantskapital, tekib ka monopol.(tööstus ette võtete omanikud omavad ka panku, finantsoligarhia-väheste rikaste võim) *kapitali väljavedu *maailma majanduslik jaotami...
Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitiliseks liikumiseks 19 sajandil. Pärast maailmasõda kaotasid liberali toetajad, juhtivaks paremerakonnaks sai konservatiivne erakond. Liberaalide langus soodustas sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide esiletekkimist. Nad esindasid pahempoolset tiiba, taotlesid võrdsust ühiskonnas ning kuulutasid ideaaliks sotsialismi varandusliku õigluse. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: reformidega. Nad lubasid valimiskastide juurde mehe, naise, kes olid täiskasvanud. Majandusraskused ja poliitiline ebastabiilsus soodustasid liikumisi, mis lubasid karmikäelise võima diktatuuri kehtestamist. Mõjukamateks neist olid kommunistlik, fasistlik ja natsionalistlikud. Kommunistide arvates oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus, kus tohib kasutada kõiki vahendeid: relva abil võimu kaasamine, terror oma rahva suhtes, sõjalise jõu kasutamine naaberriikide vastu. Fasistid ja natsionalistid ülista...
Marxism ja postmarxism SISSEJUHATUS Selle loengu ülesehitus: · Kultuuri sotsioloogilise tõlgenduse eripära · Marxi teooriat enim mõjutanud ideed · Marx ise, kellele loengus suurim rõhk. Püüan selgitada kogu tema ühiskonna teooriat, sest muidu võib alati tekkida oht, et marksismi kritiseeritakse vulgaarselt - umbes nii, et pannakse ühte ritta plaanimajandus, Lenin, nõukogude võim, Marx ja tegelikult kritiseeritakse hoopis Leninit. · Marxi teoreetilise edasiarenduse kaks võimalust: hegemoonia teooria ja marksistlik struktualism eelkõige Frankfurdi koolkond ja Althusser. Püüan näidata selle edasiarenduse loogikat. Loengu teema kultuurisotsioloogia koosneb kahest sõnast. Sestap osutub vajalikuks nende kahe sõna määratlemine, et leida võim...
Teised majandussüsteemid XVI peatükk · Millised on maailma kahe suurima kapitalistliku majandussüsteemi, Jaapani ja Ameerika Ühendriikida, sarnasused ja erinevused? · Mille poolest erineb sotsialism kapitalismist? · Kuidas on arenenud sotsialism? · Millised on kaasaegse sotsialistliku majandussüsteemi peamised jooned? · Missugused on arengumaade probleemid? · Kuidas arengumaad oma probleeme lahendavad? · Missugust rolli esindavad arengumaade abistamises kõrgelt arenenud riigid ning rahvusvahelised organisatsioonid? Kapitalism Kapitalismi kasutatakse sageli kui turumajanduse sünonüümi. Kapitalistlikus ühiskonnas kuuluvad tootmisressursid pigem eraisikutele kui valitsusele. Kas tootja- või · USA ja Inglismaa majandusteadlased on väitnud, et tarbimiskesksus? majandussüsteemid toimivad vastavalt tarbija ...
Kontrolltöö- Industriaalühiskonna kujunemine (§8 – 12): Tööstuslik pööre (§8): mõisted- tööstuslik pööre, tööstusriik. I ja II tööstusrevolutsioon (Millal toimus? Millised olid energiaallikad? Millised olid peamised tööstusharud?) (vt ka TV ül 1). Miks sai tööstuslik pööre alguse just Inglismaal (vt ka TV ül 8). Suurtootmine ja kapitalism (§9): mõisted- aktsia, börs, turumajandus, kapitalism, monopol. Kapitalistliku ühiskonna positiivsed ja negatiivsed küljed (vt ka TV ül 7, õpik lk 48). Millised olid monopolide tekkimise negatiivsed mõjud (vt ka TV ül 8, õpik lk 49). Tööliste olukord (§10): mõisted- ametiühing, streik. Millised asjaolud mõjutasid tööliste sissetulekut 19.sajandil (vt ka TV ül 3, õpik lk 80). Sotsialism (§11): mõisted- sotsialism, proletariaat, diktatuur, kommunism, sotsiaaldemokraatia, anarhism (vt ka TV ül 3). Kommunismile ja sotsiaaldemokraatiale iseloomulikud tunnused (vt ka õpik lk 56 ja 58). Industriaalse ü...
Tööstuslik pööre Tööstuslik revolutsioon 18.sajandi teine pool ja 19.sajand tõid kaasa suure murrangu, mis muutis ühiskonda ja eluolu. Tekkis tööstuslik tootmine. Uued masinad-kiire tootmine. Nõuti tööjõudu ja toorainet, transport sundis aga veel odavamalt ja rohkem tootma. Põllumajandusest sai arengumootor ja rikkuse loojaks. Tööstusliku tootmise tõttu nimetataksegi seda protsessi tööstuslikuks revolutsiooniks. Revolutsioon algab Inglismaalt 18.sajandi keskel astus esimesena tööstuslikule teele Inglismaa. Seal oli tähtsam villa tootmine ehk ketramine ja kudumine viidi üle masinale. James Hargreavesi tegi nii, et varasemast 1 lõnga asemel saab 16 lõngarulli kedrata. Šoti leiutaja James Wattil õnnestus aurmasin panna tööle ketrus ajamina. Rajati palju vabrikuid jõgede äärde. Kõik tahtsid endale koguaeg uusi masinaid ja täiendusi. Üks ketraja tegi 200 ketraja töö. Suuremad kogused-vähenevad tootmiskulud. Kivisöe ajastu A...
Teema: Nüüdisühiskond, selle kujunemine ja areng alamklass inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu eliit suhteliselt väikesearvuline rühm inimesi, kes paikneb stratifikatsioonistruktuuri tipus, kuna talle kuulub ühiskonnas oluliseks ja väärtuslikuks peetud tunnuseid (päritolu, varandus, võim või haritus) fordism H.Fordi tehastes kasutusele võetud tootmise korraldus, mis jagas kogu tootmise konveieril sooritatavateks üksteisele järgnevateks lihtsateks operatsioonideks. Fordism oli tööstusühiskonnas enim kasutatud tootmise organiseerimise viis genees kujunemine heaoluriik ...
1. Kirjelda nüüdisühiskonna kujunemisalasi tööstusrevolutsioonist millised muutused iga uue ühiskonnatüübi tulemisega ühiskonnas kaasnesid? Kujunesid välja kolm põhilist sektorit: turumajandus, avalik ehk valitsussektor ja kodanikuühiskond. Tööstusühiskond e industriaalühiskond kõige rohkem inimesi on hõivatud tööstussektoris. Tekkisid väikepered. Teenindusühiskond suur osa inimestest töötab teenindussektoris, tekib keskklass ja heaoluriik. Infoühiskond ühiskonnas hakkamasaamisel on oluline info ja teadmiste kättesaadavus, samuti on oluline end pidevalt täiendada elukestev õpe. Teadmusühiskond ühiskonnakorraldus, kus teadus ja uurimistulemused on aluseks igapäevelu korraldusele. Tööaja ja koha määratlus on ähmastunud. 2. Smithi, Marxi, Weberi ja Durkheimi iseloomustus tööstusühiskonnale. Adam Smith Karl Marx Max Weber Emile ...
Karl Marxi ja Max Weberi seos religooniga Suur konflikt usu olemuses on tekitanud tohutuid vaidlusi selle olulisusega maailmas ja inimese elus. Kus algab müsteerium ja kus see lõpeb sellele küsimusele vastaks Karl Marx, et need leiavad oma ratsionaalse lahenduse inimese praktikas ja selle praktika mõistmises. Marx peab religiooni illusiooniks ja oopiumiks rahvale, väites, et religioosne viletsus on ühel ja samal hetkel nii tegeliku viletsuse väljendamine ja selle sama tegeliku viletsuse suhtes ka vastandumine. Saksa filosoofi tsitaatidest ilmneb, et religioon on midagi trivaalset ja aegunut, see on rõhutud olendi hingetõmme, armutu maailma südam. Marxi meelest õigustab kristlus antiikset orjandust, ülistab keskaja pärisorjust, mida ta kaitseb ning millega ekspluateerib inimkonda. Kristlikud sotsiaalsed printsiibid täheldavad klasside vajalikkuses. Edasi nõutakse õiglast karistust patustele, või siis katsetust, mi...
1. nüüdisühiskonna Ei naudi töö tulemust, vaid paigutab tunnusjooned: selle uuesti tootmisesse, et jõukust 1)ühiskonnasektorite eristatavus ja veelgi suurendada. vastastikune seotus 2)tööstuslik kaubatootmine 5. neli heaoluriigi ülesannet 3)rahva osalemine ühiskonnaelu 1) peab tagama oma elanikkudele korraldamises kindla elukvaliteedi 4)vabameelsus inimsuhetes ja 2) majanduse reguleerimine vaimuelus 3) vaesuse leevendamine 5)inimõiguste tunnustamine 4) sotsiaalse tõrjutuse vähendamine 2. leibkond sotsiaalmajanduslik üksus, mis 6. kas tänapäeva Eestit võib koosneb koos elavatest inimestest pidada heaoluriigiks kes ei pruugi olla omavahel ma arvan, et Eesti on heaoluriik, sest sugul...
Marksism Karl Marx Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa 14. märts 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog, vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marx sündis 1818. aastal Saksamaal Trieri linnas. Ta oli päritolult juut, kuid Karl oli esimene oma perekonnas, kes oma rahvust eitas. Teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood, kui ka Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis, vaevas teda kõige enam alkoholism, mille tõttu oli ta sunnitud siirduma Berliini ülikooli, kus ta hakkas õppima filosoofiat. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku, lisaks sellele jäid oma ametikohtadest ülikoolis ilma Marxi toonased hegellastest mõttekaaslased ning doktorikraadi filosoofia alal sai Marx lõpu...
1. Ideoloogia mõiste- õhuke ja paks riik Ideoloogia tuleb kreeka keelest, mis on ideid käsitlev teadus. Õhuke riik on parempoolsed ja vasakpoolsed on paksud riigid. 2. Iseloomusta parempoolset maailmavaadet ja selle jagunemine Parempoolsed jagunevad liberaalideks ja konservatiivideks. Põhimõtteks on : iga inimene on oma õnne sepp ehk nad toetuvad individualistidele. Liberaalid väärtustavad vabadust, erinevaid pere vorme, inimõigusi, toimuvad kiired reformid ja ei kirikule. See eest konservatiivid väärtustavad stabiilsust, traditsioone, perekonda, kirikut ja usku. Parempoolsed on eraomandid, enamasti turumajandus, kus on madalad maksud ja vähe toetus või madalad toetused. Perekond peab toetama oma hädasolijaid. Lapsevanemad peavad hoolitsema laste eest täisealiseks saamiseni ning kui laps on 18+ peab ta hoolitsema vanemate eest kuni surmani 3. Iseloomusta vasakpoolset maailmavaadet ja selle jagunemine Vasak pool jaguneb kommunismiks ja ...
Karl Heinrich Marx Elulugu Karl Heinrich Marx oli (5. mai 1818 Treier, Saksamaa- 14. märts 1883 London) saksa filosoof, materialist, majandusteadlane ja üks rahvusvahelise kommunistliku liikumise rajajaid. Ta oli kahtlemata üks19. saj mõjukamaid sotsialistlikke mõtlejaid. Marx oli mitmekülgne isiksus. teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Talle olid iseloomulikud väärtuslikud omadused: lihtsus, südamlikkus ja elurõõm, vankumatu tahtejõud ja erakordne töövõime, kartmatus ja mehisus. Marx sündis 1818 Treieris, Saksamaal ja oli oma päritolult juut, kes oma rahvust eitas. Kuna tema isa oli advokaat, õppis ka Marx juudi perekonna pojana kõigepealt õigusteadust. Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis vaevas teda alkoholism, mis sundis teda siirduma Berliini ülikooli, kus ta oma isa õuduseks hülgas õigusteaduse ja siird...
Tööleht Külm sõda 1940.- 60.aa 1. Miks, kelle vahel, millal algas külm sõda? 1947-1991 - USA ja NSV Liidu ning nende liitlaste sõjaline, poliitiline, majanduslik, ideoloogiline, kultuuriline vastasseis. Stalin soovis kommunismi levitada, lääneriigid aga üritasid kommunismi levikut peatada (nt USA). Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada (kommunistlikud valitsused Ida- ja Kesk- Euroopas, territoriaalsed pretensioonid Türgile, keeldus vägesid Iraagist välja toomast, Berliini blokaad) 2. Millistes valdkondades toimus külm sõda? Võidurelvastumine: tuumarelvastus, tavarelvastus. III maailmasõja oht Majanduslik võistlus: turumajandus vs plaanimajandus EMÜ vs VMN Ideoloogiline võitlus: kommunism vs demokraatia ja kapitalism Konkurents kultuuri- ja spordi vallas 3. M...
Kui NSV Liit ei oleks lagunenud... NSV Liit oli kahtlemata võimas ühendus, mis omas maailmas väga suurt kohta. Halb oli aga see, et paljud liiduriigid ei olnud seal vabatahtlikult, vaid vastupidi, sunniviisiliselt. Iseenesest oli nõukogude ideoloogia, kommunism, ju kohati isegi siira eesmärgiga. Kui kõik on võrdsed ja keegi midagi päriselt ei oma, pole ei riide, tülisid, kadedust ega kuritegevust. Vähemalt ideaalis oleks pidanud see nii olema ja nii minema. Kuna aga see kõik oli peale sunnitud, mitte vabatahtlik ja inimesed juba kord on sellised, kes tahavad olla paremad kui nende liigikaaslased, siis kukkus see kõik läbi. Missugune oleks aga olukord tänapäeval, kui NSV Liit ei oleks lagunenud? Nõukogude Liidu tähtsad ninad üritasid mitmel moel kommunismi levitada ja seda käima lükata. Plaan oli, et see pidi toimuma astmeliselt. Venemaa kodusõja ajal aastatel 1918-1920 võeti kasutusele sõjakommunism...
Kontrolltöö kordamisküsimused I Nüüdisühiskond 1. Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? V: Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1)ühiskonna sektorite eristatavus: I sektor ehk avalik (sinna kuuluvad kõik riigiasutused) II sektor ehk turumajandus III sektor ehk kodanikuühiskond (kuhu kuuluvad MTÜ-d, seltsid). 2)Tööstuslik kaubatootmine 3)Rahva osalemine ühiskonna elu korraldamises. 4)Inimõigused on tagatud, see tähendab näiteks õigus vabadusele, haridusele. Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes. 5)Vähemustega arvestamine. 2. Ühiskonnaarengu etapid, nende iseloomustus ja tähtsamad sündmused. V: Perioodi nimetus Toimunud muutused Tunnused 1) Tööstus ehk 1) majandusel esikohal 1) ratsionaalsus industriaalühiskond tööstuslik tootmine. 2) võeti 2)Bürokraatia tugevnemine ...
Üldisloomustus Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline ideoloogia ja revolutsiooniline praktika, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi ajaloofilosoofilistel ja majandusteoreetilistel vaadetel põhinevad kirjatööd ja mille sihiks on kapitalistliku ühiskonna asendamine sotsialismiga. Marksismi seisukohast põhineb kapitalism töölisklassi ekspluateerimisel -õõra tööjõu oma huvides ära kasutamine)ning tööga loodud lisaväärtuse omistamisel kapitalistide poolt ning on määratud hävingule klassivõitluse ja revolutsioonitulemusena. Marksism kujunes välja 1850.1880. aastatel koos paljude teiste uute sotsiaalsete ja poliitiliste teooriatega. Marksismi sünnimaaks peetakse Saksamaad Marksismi rakendamine reaalses poliitikas on avaldanud tohutut mõju 20. sajandi maailmale. Marksismile tuginevad paljud ideoloogiad,parteid, grupeeringud, liikumised ja teooriad, ehkki nad omavahel võivad olla äärmiselt erinevad ja vastandlikud. Kujune...
1. Kirjelda tööhõive muutumist ühiskonna arenedes! · Teikib industriaalühiskond ja tööstusühiskond 1970-1980 · Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus · Põllupidajate arv kahanes · Domineerisisd töölisedosatähtsusest esikohale tõusevad teenindussektoris hõivatud inimesed 2. Missugused olid tööstusliku pöörde tagajärjed? · Muutused tööhõive, majanduse põhivaldkondades üha rohkem inimesi töötlevas sektoris · Linna- ja maarahvastiku suhtarv suurenes linnaelanike arv · Leibkonnamudel väiksed pered · Tööaeg domineerib puhkeaja üle · Tekib palgatööliste klass · Tähtsaks muutub haridus · Inimesed asuvad elama linnadesse · Perekonnad muutuvad väiksemateks 3. Võrdle industriaalset ja postindustriaalset ühiskonda! Industriaalne Postindustriaalne Riik ei sekku toimub isevalik, piiranguteta Riik sekkub majandsse,...
Kuidas ühitada rohelist eluviisi praeguste tarbimismallidega? Arvatavasti vähesed inimesed mõtlevad enne, kui autot tankima lähevad, palju naftat veel maakeral alles on, või järgmise hõbeehte ostmisel esitavad küsimuse, kas mul on seda vaja. Me elame tarbimisajastul, me kodud on täis asju, tihti ka ebavajalikke. Palju on küll räägitud ka rohelisest eluviisist, nende ebavajalikke asjade taaskasutamisest, kuid millegipärast ei taha roheline mõtteviis meie ühiskonnas kuigi hästi juurduda. Kas on üldse võimalik ja kuidas on võimalik ühitada rohelist eluviisi praeguste tarbimismallidega? Tihti tundub mulle, et inimeste arvates on maakera ressurssid piiramatud. Või kui isegi mõeldakse, et need on piiratud, siis on väga vähe inimesi, kes seetõttu oma tarbimist ohjes hoiaksid. Tegelikult on probleem üsna tõsine. Kui vaadata seda numbrites, siis viimase kolme aastakümnega on inimkond ära kasutanud 1/3 kogu maakera ressurssidest. Kui siin...
REFOTMATSIOON EHK USUPUHASTUS Eellugu · Kirikut ja paavstimõimu kritsiseerivad liikumised (nt katarid, hussiidid) · Paavstitüli (Rooma vs Avignon'i) · Tööjõupuudus, tehniline areng- kapitalism · Haridustaseme tõus · Rahvastiku vähenemine (katk) · Rahvusluse tõus Usupuhastus · Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517.a. Saksamaal, Wittenbergis · Reformatsioon- ühiskondlik liikumine katoliku kiriku reformimiseks. · Kutsus kirikut tulema tagasi Piibli algsete tõdede juurde. · Piibli tõlkimine saksa keelde · Saksa kirjakeele kujunemine Martin Luther · MartinLuther 10.11.1483 1 02.1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja kateiste kristlike traditsioonide õpetust. Põhjused · Ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla · Vaimne suund- vaimulikud ja humnanistid võitlesid katoliku k...
1.KLASSIKUD Adam Smith Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: • tööviljakuse kasv • turukonkurents • kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt(õiguskord, riigikaitse, avaliku teenused, sh haridus) Vaba turu eeltingimused: • Vaba vahetus ja konkurents • Nähtamatu käsi(lihtsustatud ideaal):liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad; kriitika: ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine • Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega, institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev ...
Kolmas maailm Tõnis Kütt 9A Mõiste "Kolmandaks maailmaks" hakkati kutsuma riike, mis ei kuulunud arenenud lääneriikide ega ka NSV liidu ja tema liitlaste hulka. Kolmanda maailma riigid Ladina-Ameerika Aasia Aafrika Okeaania Termin, "Kolmas maailm" Väljend "Kolmas maailm" tundtakse tavaliselt nime all "Vaeste riikide maailm" kuid see pole nii, sest kolmanda maailma riigid olid üsna jõukad Näide: Hiina Hiina oma 1.3 miljardilise rahvaarvuga suudaks maailma arengut muuta globaalses ulatuses. Prantsusmaa Aafrika mõrtsukas Bokassa, keda kaitses Prantsusmaa, mõjuvõimu säilitamise nimel Lääneriikide relva sümbol Lääneriikide jaoks sai nõukogude relva sümboliks tuntud relv nimega AK-47 See relv on tuntud oma tugeva löögijõu ja poolautomaatse laskmise poolest Relv loodi aastal 1947 Mihhail Kal...
absolutism-riigivorm kus kõrgeim võim kuulub ühele isikule Tunnused:võim päritav,tugines sõjaväele ja ametnikkonnale,kuuletuma ühele inimesele,annab välja seadusi ainuisikuliselt.merkatilism-riigivalitsemis vorm kus sissevedu takistavad tollid.deklaratsioon-ametlik avaldus.hugenott-prantsuse kalvinist.puritaan- inglise kalvinist.generaalstaadid-seisuste esinduskogu Prantsusmaal.kuulus revulutsioon-Inglismaale tuli Willem ja ta kirjutas alla õigluste deklaratsioonile,krooniti inglise kuningaks WilliamIII.parlamentaarne monarhia-kuningas valitseb koos parlamendiga. Restauratsioon-endise poliitilise korra taastamine(stuartid).õigluste deklaratsioon-kus määrati piirid kununga ja parlamendi vahel.dünastia- kuninga suguvõsa.louisXIII-1610-1643andis seadusi välja,nimetas ministrid ametisse,1614 ajas laiali generaalstaadid,ei huvitunud valitsemisest,jätkas ta asemel richelieu.louisXIV-1643-1715"riik see olen mina"vangistas vastaseid ilma kohtuo...
Keskaeg-vahemik vanaaja ja uusaja vahel 5-15saj Feodaalkord-kord kus maa oli feodaali ja harisid talupojad Feood-maatükk saaja pidi tasuma väeteenistusega Paavst-kirikupea Klooster-kus elasid nunnad või mungad Misjonär-ristiusu levitaja Feodaal-(rüütel,aadlik) maaomanik kes peab tasuma väeteenistusega Senjöör-isand Vasall-alluv Naturaalmajandus-kõik vajalik tehti ise Teorent-maa eest pidi tasuma tööga Turniir-rüütlite sõjaline võitlusmäng Viikingid-skandinaavia mereröövel, kaupmees,röövel 9-11saj Bütsants-ida rooma keisririik 4-15saj Islam-aarabia poolsaarel tekkinud usk Koraan-islami püharaamat Muhamed-islami usualgataja, allahi sõnumitooja, prohvet Allah-islami ainus jumal Kalifaat-kaliifi juhitud riik Mosee-islami pühaehitis Minarett-mosee juurde kuuluv torn,palvus Raad-linnavalitsus keskajal Hansaliit-euroopa kaubalinnade liit 13-16 saj,160linna Tsunft-käsitööliste ühing,erialade järgi Sedööver- meistritöö,teeb sell Indulgents-patul...
Karavell-keskajal ookeani sõiduks sobiv laevatüüp. Orjakaubandus-neegerorjade müümine Ameerikale. Koloonia-väljaspool emamaad paiknev asundus. Konkistadoor-Hispaania ja Portugali seiklejad ja rikkuste otsijad. Uus maailm-Ameerika esialgne nimetus. Eldoraado-kullamaa. Asteegid-Kesk-Ameerika põliselanikud. Indiaanlane-Ameerika põliselanik. Orjakaubanduse kolmnurk-Ameerikas,Aafrikas ja Euroopas inimeste ja kaupade vedu. Piprakott-rikkad inimesed kes ostis kokku palju vürtse. Henrique Meresõitja-portugali prints kes rahastas mereretki mööda Aafrika ida rannikut. Cristoph Columbus-1492 sügisel jõudis ta Ameerikasse, aga ise arvas et Indiasse. Vasco da Gama-avastas meretee Indiasse ümber Hea lootuse neeme kaudu aastal 1498. Hervan Cortes-Hispaania aadlik vallutas asteekide riigi 1519 ja avastas Kesk-Ameerika. Francisco Pizarro-konkistadoor 1532 vallutas inkade riigi. Amerigo Vepucci-sai aru et tegu on uue maailmajao ja mandriga ja pani sellel...
Majandus EKSAM (lk 199- 217) 1. Mis asjaolud tingisid Austria koolkonna tekke? Eelnenud aastate kiire majandusareng ning ühiskondliku mõtlemise, sealhulgas majandusteaduse mitmekesistumisest. Revolutsioon oli purustanud feodaalkorra ning puhastas teed kapitalismi arenguks. Tekkisid soodsad tingimused tööstuse ja kaubanduse arendamiseks. 2. Mis on piirkasulikkuse teooria? Kauba väärtus oli subjektiivne kategooria, mis tulenes kaupa hindavast tarbijast. Subjektiivsete väärtuste teooria aluseks oli kasulikkuse mõiste, millega tähistati kõigi materiaalsete hüvede omadusi, mis on inimesele kasulikud. Seejuures eristati kasulikke ja hinnalisi asju. Teisisõnu, piirkasulikkus on see, mille määrab antud hüviste hulga puhul kõige madalam rahuldatud või kõige kõrgem rahuldamata jäänud tarve. Seega...
Külma sõja võitjad ja kaotajad Külm sõda on igaüks midagi kuulnud, kuid enamikul pole aimugi, milles sõda tegelikutl seisnes, miks see algas ja kes selle üldse võitis. Külm sõda kaasas endaga peaaegu kogu maailma, kuid peamiselt USA ja Nõukogude Liidu. Nõukogude Liidu eesmärgid Külmas sõjas olid: tagada turvalisus, blokeerida kapitalism, saada mõjuvõim maailmas ning parandada oma majandust. Kuid teiselt poolt tahtsid Ameerika Ühendriigid peatada kommunismi levikut, mis näis potentsiaalselt mõjuvõimas relv maailma mõjutamiseks. Ühine kahel suurriigil oli aga see, et nad soovisid vältida Kolmandat maailmasõda oma eesmärkide saavutamisel. Minu arvates ei võitnud keegi nn "sõda". Külm sõda oli minu arvates sõda kus kaks rahvast üritasid tõestada oma valitsuse paremust. Kuigi võiks öelda, et mitmed konfliktid Külma sõja perioodil võib liigitada ühe sõja alla. Korea sõda ja Vietnami sõda oli põhiliselt kommunism...
Afganistaani sõda (79-89)-NSVL vägede väljaviimine, kodusõja jätkumine Berliini blokaad (48-49)-Lääne-Berliini maismaa- juurdepääsuteede tõkestamine Berliini kriis (55-61)-Inimeste lahkumine Ida-Berliinist Berliinimüüri püstitamine (61)-Saksamaa eraldamise tuntuima sümboli ehitamine Brüsseli pakt ehk Lääneliit (48)-Sõjajärgse Euroopa esimene sõjalis-poliitiline rühmitus Hallsteni doktriin (55)-SLV(Saksamaa Liitvabariik) ei tunnusta SDV'i(Saksamaa Demokraatlik Vabariik) Kommunistlik riigipööre Prahas(48)-Demokraatlik valitsus kõrvaldati, riigi juhtimine kommunistidele Korea sõda (50-53)-NSVL ja Hiin RV ning USA konflikt endistel Jaapani aladel Kuuba Kriis (62)-USA ja NSVL konflikt Kariibi mere piirkonnas Marshalli plaan (48-52)-Majanduslik abiprogramm kommunismi ennetamiseks Külm sõda (47)-"Ärgem petkem end-me oleme praegu külmas sõjas" NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon)(49) Pariisi kokkulepped (54)-Okupatsiooni reziimi kaotamin...
Külma sõja võitjad ja kaotajad Külm sõda on igaüks midagi kuulnud, kuid enamikul pole aimugi, milles sõda tegelikutl seisnes, miks see algas ja kes selle üldse võitis. Külm sõda kaasas endaga peaaegu kogu maailma, kuid peamiselt USA ja Nõukogude Liidu. Nõukogude Liidu eesmärgid Külmas sõjas olid: tagada turvalisus, blokeerida kapitalism, saada mõjuvõim maailmas ning parandada oma majandust. Kuid teiselt poolt tahtsid Ameerika Ühendriigid peatada kommunismi levikut, mis näis potentsiaalselt mõjuvõimas relv maailma mõjutamiseks. Ühine kahel suurriigil oli aga see, et nad soovisid vältida Kolmandat maailmasõda oma eesmärkide saavutamisel. Minu arvates ei võitnud keegi nn "sõda". Külm sõda oli minu arvates sõda kus kaks rahvast üritasid tõestada oma valitsuse paremust. Kuigi võiks öelda, et mitmed konfliktid Külma sõja perioodil võib liigitada ühe sõja alla. Korea sõda ja Vietnami sõda oli põhiliselt kommunism...
1.TURG koht, kus tehakse vabatahtlikke vahetusi (kauplused, telefon, kataloog, internet). 2.Inimesed tegelevad turumajanduses tootmisega, et teenida kasumit, näiteks vabatahtliku vahetuse käigus, mis on tootmise organiseerimise peamine viis. Ostetakse neid kaupu mida ise vajavad. 3.MAJANDUSTEADUS uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad. 4.KAUBAD füüsilised tooted. 5.TEENUSED tooted, mida ei saa katsuda. 6.RESSURSID põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel. (maavarad, puit, vesi, õhk) · Loodusressursid - rent · Inimressursid palk · Kapital intress, rent. A)füüsiline kapital, B)finantskapital · Ettevõtlus kasum 7. Nappuseprobleem tekib sellepärast, et kõikide soove ei ole võimalik rahuldada, kuna selleks puuduvad ressursid. 8. Nappuseprobleem kimbutab kõiki. Üksikisikuid, ettevõtjaid, riike. 9. Tootmistegurid: Loodusr...
ROSSEAU 1712-1778 16. aastaselt põgenes laia maailma Madame de Warnes- ülalpidaja, armuke, õpetaja, ärakuulaja 1749 Dijoni Akadeemias tõestas, kuidas teaduste ja kunstide progress on viinud moraali igakülgse riknemiseni. II Dijoni essees väidab, et mõtteseisund on loomuvastane. Mõtisklev inimene on rikutud loom Tagasi loodusesse! ''Emilé'' Kaitseb lapse loomupärast õigust olla laps, mitte üksnes täiskasvanu algjärk. Revolutsiooni alusraamat ''Ühiskondlik leping'', 1762 Kodanikud moodustavad kõrgema riigivõimu Vastutustundetu-ta hülgas kõik oma lapsed. HOBBES peateos ''Leviathan'' Maailmapildis avaneb inimene olemuslikult hirmu kaudu Inimlik põhiolukord- kõikide sõda kõikide vastu Rahu saavutatakse, kui isekad inimesed alustavad rahulikku kooseksisteerimist ja alluvad keskvõimule. Inimene on kui automaat. Võrdelb vibu, kella ja mehhanismidega. MARX ...
MODERNISEERUV EUROOPA Richard Viil & Ragnar Paas Moderniseerumine Riigi tasandil demokratiseerumine Rahva kasvav osalus poliitikas Riigi alusdokumendiks sai konstitutsioon Kõigi kodanike võrdõiguslikkuse printsiip Sotsiaalsed barjäärid nõrgenesid Majanduskasvu hakkas määrama tööstuse areng Industriaalühiskonna kujunemine Elanikkonna sissetulekute kasv Tehniline innovatsioon Tööstuslik kapitalism tekitas tööturu Vabrikutöölised ei vajanud põhjalikku väljaõpet Tööstuse areng andis hoobi aadliseisusele Keskklassist vabrikuomanike jõukus suurenes Külaühiskonna ja modernse ühiskonna võrdlus Traditsiooniline külaühiskond Modernne ühiskond · Jõukuse ja võimu peamine allikas on · Tähtsaimad majandusharud on põllumajandus tööstus ja kaubandus · Kehtivad jäigad hierarhilised ja · Ühiskondlik kihistumine on seisuslikud raamid mitmetahuline ja mobiilne · Suurem osa ini...
1) 20. saj. Algusele iseloomulikud jooned. Oska tõestada, et 20. Saj alguses kujunes areng progressi suunas või vastupidi. Oska näha, et areng oli vastuoluline. *Maailma valitses Euroopa. Peale Euroopa veel 2 iseseisvat riiki: Jaapan ja USA. *teaduse ja tehnika areng *Tühistati seisuslikud eesõigused *turumajanduse levik *liberaal-demokraatliku riigikorra levik* Rahvusküsimuse teravnemine-talurahval tekkis oma haritlaskond ja keskklass, mis tõi kaasa rahvusliku liikumise, väikerahvad tahtsid saada oma riiki või saavutada autonoomiat.*Imperialism suurriikide soov valitseda maailma üle, riigi soov laiendada oma piire luues kolooniaid. *tööstuse areng *linnastumine *Massikultuuri tekkimine *Kodanlus(Keskklass)*töölisklassi ehk proletariaatide teke *sterigid-töölisklassi olukorra parandamine, taheti vana korda asendad sotsialistliku korraga 1) Polnud piiranguid elukohavalikul-see andis inimestele rohkem vabadust, aga enamik inimesi suundus ...
Industriaalühiskond 1. Millised tegurid aitasid kaasa inimeste mõtteviisi muutusele pärisorjuse suhtes? 1) Prantsuse revolutsioon, mille käigus kaotati seisused ja fiodaalsed igandid. 2) Napoleoni sõjad, mille läbi levisid eesrindlikud ideed üle kogu Euroopa. 3) Valgustusideede levik, mis rõhutas inimeste vabadust, võrdsust, õigust haridusele 4) Rahvarahutused 2. Orjuse ja pärisorjuse kaotamise põhjused. 1) Ei motiveeri inimesi töötama 2) Ebamoraalsed, kuna mitte kellelgi ei ole õigust sundida teist enda heaks tööle. 2) Pidurdavad majanduse ja kogu ühiskonna arengut. 3. Kujutle, et oled 19. sajandi alguse baltisaksa mõisnik, kes arutleb pärisorjuse kaotamise üle. Mis oleks olnud sinu kui mõisniku poolt- ja vastuargumendid? TV lk. 18 ül. 4. POOLT VASTU Ühiskond ei arene Tasuta tööjõud kaob Talupojad töötaksid paremini Ka...
TÖÖ MÕISTE INFORMATSIOONILISE KAPITALISMI AJASTUL JA INTERNETIS Christian Fuchsi on artiklis väidetud, et informatsioonilise kapitalismi ajastul ei tohiks mõistet ,,klass" piirata ainult ühe määratlusena ehk ,,kapitalina" ja ,,palgatööd" teise klassina. ,,Klassi" mõistet tuleks laiendada selliselt, et see hõlmaks kõiki, kes loovad ja taasloovad ühise kogemuse ruume ning need ruumid ja kogemused on omaks võetud ja seeläbi võõrandatud ning ära kasutatud kapitali poolt, et koguda samuti kapitali. Ta arutleb selle üle, kuidas toimus Marxi klassi liigitus meie teadmiste töö teooria käsitlemisel ning kuidas mõista klassi määratlust internetiajastul. Klass Christian Fuchs käsitleb selles artiklis Marxi klassikontseptsiooni määratlust, mis on normatiivne ja poliitiline ning selle eesmärk on kasutamise muutmine ja parlamentaarse demokraatia loomine. Manu...
Maailm 20. saj. algul Imperialismiajastu ja ühiskond Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Imperialismajastu · 19. saj. lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse, sest ... ... seda sajandit oli mõjutanud rahvusluse levik, mõjukate rahvusriikide teke (Saksamaa, Itaalia) ... suuremate rahvuste puhul ovinism (e. marurahvuslus) ... suurriigid püüdsid saavutada võimalikult suurt mõjuvõimu tööstus, turu hõivamine Maailma jagamine 20. saj. algul · 20. saj. alguseks oli kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks (56% maakera elanikest elas kolooniates) · Euroopa kõrval olid veel 2 mõjuvõimsat riiki Ameerika Ühendriigid ja Jaapan · Norra rahumeelne eraldumine Rootsist (1905) · Noor suurriik Saksamaa oli maailma jagamisele hiljaks jäänud! Suurbritannia ja tema kolooniad India Briti koloniaalvaldus · Kiire majanduslik kasv · Traditsioonilise elukorralduse kokkuvarisemine ·...
1. Mis on kommunism See on ühiskonnavorm, mille puhul tootmisvahendid kuuluvad rahvale ning kehtib põhimõte Igaühelt tema võimete järgi, igaühele vastavalt tema vajadustele, erinevalt sotsialismist, mis juhindub põhimõttest Igaühelt tema võimete järgi, igaühele vastavalt tema tööle. See on teooria, ühiskondlik liikumine või poliitiline süsteem, mis taotleb kommunistliku ühiskonna ülesehitamist. Kommunistlikuks on nimetatud Nõukogude Liitu 1917 aastast kuni 1990. aastate alguseni. 2. Kuidas on see tekkinud? See on siis üks marksismi suunadest, ning selle loojateks on Karl Marx ja Friedrich engels. Nende teoses the communisto manifesto on kirjas et kõige pealt peab olema kapitalism, kus majanduse arengus olulisim osa vabalturumajandusel ja konkurentsil, riigi osa majanduse reguleerimisel on piiratud seejärel asendub see sotsialismiga, kus riigil on suurem roll majanduse reguleerimisel ning see kõik viib kommunismi, kus kõik on v...
Sissejuh. Sotsioloogiasse Sotsioloogilise uurimise meetodid Teaduste eesmärgid: · Kirjeldamine uuritava objekti oluliste omaduste kindlakstegemine · Seletamine põhjuste väljaselgitamine (miks asi nii on) · Ennustamine tuleviku kohta järelduste tegemine · Mõjutamine teadmisest lähtudes maailmas mingite muutuste tegemine Teadus koosneb 2 komponendist: empiiria ja teooria. Empiiria: andmete kogumine, analüüs, ütleb teooriale millised ideed vastavad tõele. Teooria: süstemaatilised ideed mingi valdkonna kohta, ütleb empiiriale mille kohta andmeid koguda. Need kaks peaksid toimuma koos, harmooniliselt. Teaduslike uurimuste tüübid: · Empiiriline uurimus uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta, nende analüüs ja tõlgendamine · Teoreetiline uurimus uute ideede loomine ja analüüs · Ülevaateuurimus ülevaate andmine varem tehtud empiiriliste uurimuste tulemustest · Meta-analüüs varem tehtud emp.u...
1. Imperialism on suurriikide püüe saavutada suur mõjuvõim kogu maailmas. 2. Imperialistliku maailma suurriikide eesmärgid – majanduslik laienemine, koloonia vallutused, nõrgemad maad muueti tooraine andjaks,kolooniates sai toodangut turustada, monopolide teke, kapitali väljavedu 3. 20.sajandi tööstuse areng – uued tööstusharud (naftatoodang, kummi tootmine, elektrotehnika keemiatööstus. Tekivad monopolid ja kapitalism. 4. Monopol – hiigelettevõtted ja nende ühendused. Haaravad enda alla kogu tootmisala, konkurente lämmatati hinnaalandustega. 5. Kapitalism – ühiskondlik-majanduslik süsteem, mis põhineb tootmisvahendite eraomandusel. Konkurents sunnib teisi odavalt tootma. Parema kvaliteedi-hinna suhe. 6. Tehniline areng – Autotehastes esimesed konveierid (Henry Ford), autode tootmine suurenes. Esimene lend tsepeliiniga (F. Zeppelin). Esimene lennuk õhus, mis lendas 12 sekundit (vennad Wrightid). Sidetehnika arenes k...
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Oliver Stimmer SUUR DEPRESSIOON Aastatöö Tertia aste Juhendaja Peep Eenraid Pärnu 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1. Majandusolud enne Suurt Depressiooni...................................................................................... 5 1.1 Globaalne kapitalism............................................................................................................. 5 1.2 Majanduslik olukord, mis oli tekkinud I maailmasõjas.........................................................6 1.3 Maailmamajandus peale esi...
1. Klassikaline inglise majandusteaduse koolkond. Adam Smith, 1776 ,,Rahvaste rikkus", ,,nähtamatu käsi" e. turumajandus, liberaarsele turumajandusele aluse panija. Thomas Robert Malthus, 1798 ,,Essee rahvastiku alustest", milles kaitses maa- aristokraatia kui valitseva klassi huve ja tõestas, et valitsus ei vastuta rahva vaesuse eest. Ta sõnastas rahvastusseaduse -- elanikkond kasvab geomeetrilises, elatusvahendite hulk aga aritmeetilises progressioonis. John Stuart Mill, 1848 ,,Poliitilise ökonoomia alused", rajas oma teooriad inimese omakasule, töödes näha sotsialismi algeid 2. Utopistid. Utopistlik sotsialism on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Termini utopistlik sotsialism võttis kasutusele Karl Marx, seda on kasutanud ka temale järgnenud sotsialistlikud mõtlejad. Varajased sotsialistlikud või sotsialismile lähedased mõtlejad püüdsid luua ühiskonna ümberkujundamise plaani, ...
Reformatsiooni sarnased ja erinevad jooned kolmes riigis Ma valin räägitavateks reformatsioonimaadeks Taani, Norra ja Inglismaa. Taanis hakati luterluse heaks propagandat tegema juba 1520. aastate algul, 1524 aastal kerkis esiplaanile kirikutegelane Johann Hans Tausen. Reformatsiooni mõtteks Taanis oli põhiliselt võitlus kuningatrooni ümber. 1523. aastal tagandati kuningas Kristian II ning tema asemele tuli Frederik I. Ka tema keelas alguses Taanis luterluse propageerimise, kuid 1527. aastal kuulutas välja südametunnistuse vabaduse. Peale Frederik I surma puhkes Taanis kodusõda ja sellest väljus võitjana Kristian III , kes hakkas oma võimu tugevdamiseks läbi viima luterlikku reformatsiooni. 1536. aastal kutsuti kokku Härradepäev, seal võeti vastu uus kirikukorraldus, et kogu võim läks kuninga kätte. Kirikule kuulunud mõisad ja maad läksid riigi omandiks. Kiriklik usupuhastus Taanis lõppes 1545. aastal Ribe artiklitega....
Nüüdisühiskond Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1) Ühiskonnasektorite eristatavus 2) Vastastikune seotus 3) Tööstuslik kaubatootmine 4) Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises 5) Vabameelsus inimsuhetes ja vaimelus 6) Inimõigusete tunnustamine 19. sajandil kujunesid välja 3 põhilist sektorit: 1) Tulundus ehk ärisektor ehk majandus 2) Avalik ehk poliitiline sektor 3) Mittetulundussektor (kodanlik algatus) Tööstusühiskonna põhijooned Majanduses tõusis esile tööstuslik tootmine. 1) Tööd korraldati konveieritel 2) Ratsionaalsus range arvestus 3) Bürokraatia ametnike võim 4) Tööaeg domineerib puhkeaja üle Tööstuspööre ja üleminek kapitalismise muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. 1) Leibkonnamudelid 2) Linna- ja maarahvastike suhtarv 3) Tööhõive majanduse põhivaldkondades Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühi...
Ande Andekas-Lammutaja Ühiskonnaõpetus Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna etapid on ürgkari (jahipidamine, korilus), sugukond (kindel struktuur ja liikmete arv), hõim (koosneb sugukondadest, on valitsejad ja oma sümboolika), hõimuliit (tekib paikse eluviisiga rahvas, põlluharimine, karjakasvatus, metalli kasutamine) ning riik (tekivad seadused, jaguneb orjanduslikuks ühiskonnaks, feodaalseks ühiskonnaks, agraarühiskonnaks, kapitalistlikuks ühiskonnaks, tarbimis- e. heaoluühiskonnaks, modernismiks, postmodernismiks ning infoühiskonnaks). Ühiskonna kolm sektorit on avalik e. riiklik sektor (riiklikud ettevõtted ning asutused, mille põhieesmärgiks on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine; haiglad, kooli...
THEODOR ADORNO -- KUNST SUBJEKTIIVSE VABADUSE KAITSEL Adorno side marksismiga on komplitseeritud. Adorno põlgab sotsialismi nagu kõiki teisigi instrumentaliseeritud mõistuse rakendusi. Sarnaselt Paul Virilioga arvab Adorno, et igas heas idees on varjul pahupool (lennuki leiutamises allakukkumine, majanduses varimajandus jne.) ja instrumentaliseeritud mõistust kasutatakse paratamatult valedes tingimustes ja seatakse ohtu subjektiivsus e. indiviidi vabadus. Olles ülikriitiline Hegeli absoluutse mõistuse idee suhtes (samuti valgustuse, platonismi jt. mõistuse ülistuste osas), absolutiseeris Adorno Hegeli sobimatuse (non-identy) subjekti ja maailma vahel. Nii on Adorno igasuguse reduktsionismi (ideele taandamise) ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
