Noore Wertheri kannatused Johann Wolfgang Goethe I raamat Werther ajas ema päranduse asju ja sellega seoses tegi ta järelduse, et inimesed pole sellised halvad nagu jutud nende kohta käivad. Nimelt tuli välja, et Wertheri tädi on vägagi heasüdamlik ja vajadusel oli nõus isegi oma pärandiosa loovutama. Werther asus elama ilusasse maakohta, kus algul ta on täielikult õnnelik, alustas ka uuesti maalimist. Rääkis kuidas aadlikud põlgavad lihtrahvaga rääkimist ja nende aitamist, kui tema mitte. Tundis kaasa inimsoo enamusele, kes terve elu töötavad, et end elatada ja väiksegi vana ajaga üritavad rõhujatest vabaneda. Raamatuid ta lugeda ei tahtnud. Ta rääkis ka oma vanemast naisest, kellest tundis puudust, kuna aastad ta hauda oli viinud. 17.mail- kohtus noormehe V-ga, kes oli akadeemia lõpetanud, kui end tegevaks ei pidanud. Kuuldes Wertheri maalimisest ...
,,Noore Wertheri kannatused" 1. Werther lahkub oma kodukohast ja tutvub, linnas kuhu ta elama asub paljude tema jaoks huvitavate inimestega. Teel tantsupeole tutvub Werther Lottega ja armub temasse. Wertheri päevad mööduvad mõeldes Lottele ja leides ettekäändeid tema külastamiseks. Kui saabub Albert Lotte kihlatu, soovib Wether, et sauudaks teda vihata, kuid Albert ei anna talle selleks põhjust, kuna suhtub temasse liigagi hästi. Werther lahkub Lottest, minnes koos saadikuga teise linna, kus ta tutvub krahv C-ga ja preili B-ga, kellega tal tekib usalduslik suhe ja ta räägib talle oma armastusest Lotte vastu. Krahv C juures külas olles tuleb Wertheril taluda kõrgseltskonna poolt alandust ja ta otsustab naasta Lotte juurde. Tagasi jõudes taipab Werther, et tema viibimine Lotte seltskonnas ei ole enam soovitatav ja lõpuks peale pikka armuvalu kannatamist otsustab ta surma minna. 2. Põ...
Noore Wertheri kannatused. Wether ja religioon Milline oli Wertheri suhe religiooniga? Werther ei olnud usklik, aga jumalast pidas ta lugu. Kui Wertheriga toimusid head sündmused, kiitis ta jumalat. Algul oli ta jumalale tänulik, aga mida rohkem lõpu poole, seda vähem leidis ta jumala kohta häid sõnu, kuna tema õnn pöördus. Näited: ,,Kui meil oleks aval süda selle hea nautimiseks, mis Jumalal on meil iga päeva jaoks tallel, siis oleks meil ühtlasi küllalt jõudu taluda halba, kui see meid tabab"(lk48) ,,Ma tunnen, et Jumal ei anna ei vihma ega päikesepaistet mitte me ägedate palvete peale, ja mälestus neist aegadest ainult piinab mind pidevalt; miks olid need ajad nii õndsad?(lk138) ,,Mu Jumal! Mu Jumal! Miks oled sa mu maha jätnud?" (lk141) ,,Jumal sa näed mu viletsust ning teed sellele lõpu"(lk150) Werther ja kirjandus. Milline oli Wertheri suhe kirjandusse? Raamatuid luges ta harva, kuid kui ta mõne raamat...
„Noore Wertheri kannatused“ Johann Wolfgang Goethe 2004 (esmatrükk eesti k. 1987) „Noore Wertheri kannatused“ Werther 6 õde- venda J. W. Goethe teener ema Albert Lotte Wilhelm isa Werther oli haritud mees, kirglik, unistaja, kannatlik, melanhoolne. Werther on tundeline noormees, keda paelus lihtsus ja looduse ilu. Noormees pole väga seltsiv inimene. Ta armus esimesest silmapilgust Lottesse. Ta oli üsna enesekeskne inimene, sest ta ei tahtnud kellelegi haiget teha. Talle ei meeldinud aadlike südametus, kuna ta ise oli heasüdamlik. Ta luges läbi terve raamatu Ossianit ja Homerost. Lotte oli noor, kena tüta...
Noore Wertheri kannatused (Lotte silmade läbi) 13.juulil Ma ei saa nii jätkata! Ma näen Wertheri silmades sädet, sädet mis ootab minu armastust! Jah, ma tean, mis juhtub sädemega-lahvatab leegiks. Aga Sina ju tead mu kihlusest Albertiga. Teda, jah mul on valus seda isegi öelda, kartes, et Werther võib mind kuulda- Albertit ma tõeliselt armastan. Ma pean selle suhte lõpetama enne, kui Werther haiget saab. 16.juulil Ma ei suuda, ma ei suuda Wertherit maha jätta! Ma kardan, mis see võib Wertherile teha. Sisimas ma tean, et mida kauem ma viivitan, seda valusam on Wertheril. Ma olen osanud Wertherit säästa, ma näen, kui tal on valus. Just siis kui tal on valus, hakkan mängima klaveril tema lemmiklaulu. See laul, justkui vabastaks teda tema mõtetest ja ta muutub tagasi Wertheriks... 30.juulil Albert on tagasi! Ma olen õnnelik, et minu armas...
Raamatu peamine teema on esitatud kirjadena, mis on kirjutatud Wertheri, noore kunstniku, kes on väga tundeline ning kirgliku temperamendiga, poolt tema sõbrale Wilhelmile. Nendes kirjades annab Werther väga intiimse seletuse tema olemisest väljamõeldud külas Wahlheimis. Ta on lummatud talupoegade lihtsatest eluviisidest. Werther kohtab seal Lottet ning armub temassse kohe. Lotte oli ilus noor tüdruk, kes hoolitseb oma õdede-vendade eest peale ema surma. Lotte on aga kihlatud mehega, kelle nimi on Albert ja kes on Lottest 11 aastat vanem. Vältides valu, mida see Wertherile valmistab, veedab ta mõne järgmise kuu kasvatedes oma sõprust nende mõlemaga. Lõpuks kasvab tema valu nii suureks, et ta on sunnitud lahkuma ning minema Weimari. Samal ajal, kui ta on ära, teeb ta tutvust Präulein von B.-ga. Wertheril oli väga häbi, kui külastab oma sõpra siis, kui kogu aristokraatlik rahvas tema juures on. Peagi pöördub ta tagasi Wahlheimi, kus ta ...
1. Mis takistus oli alguses Lotte ja Wertheri suhtel, kuidas see olukord teose jooksul arenes. Lotte oli kihlatud Albertiga. Esialgu oli Lotte kihlatu ära sõitnud ja Werther sai Lottega omavahel suhelda. Hiljem tuli Lotte kihlatu Albert tagasi ja nad abiellusid. 2. Kas Wertheril üldiselt oli naiste seas menu või mitte. Too näiteid! Tundub, et Werther meeldis naistele. Raamat algab Wertheri kirjaga, milles ta kirjutab, et mitu naist on temast huvitatud.Ta oli naiste vastu tähelepanelik ja oskas huvitavalt vestelda. Werther meeldis Lottele ja tal oli hiljem suhe ka preili B-ga. 3. Miks Werther vahepeal sellest piirkonnast, kus Lotte elas lahkus ja millega ta siis tegeles. Wherter ei talunud näha Lottet koos Albertiga.Ta lahkus sellest piirkonnast ja läks tööle. Werther tutvus ühe krahviga ja ta suhtles ka preili B-ga. Hiljem külastas Werther ka oma kodukohta. 4. Miks Werther oma uuelt ametikohalt lahkus Ta...
Goethe ,,Noore Wertheri kannatused" Goethe romaani peategelane on noor armastaja Werther. Oma sõbrale Wilhelmile saadetud kirjade kaudu saame teada, et ta on varajastes kahekümnendates aastates tundeline artist, poeet ning looduse- ja Homerose armastaja. Ta pole veel kindel, mis on tema eesmärk selles elus, millise ameti ta peaks omandama. Teine roll on Lottel, kes on 19-aastane ning lesestunud ametniku tütar. Ema surmast saati on ta üksi juhtinud majapidamist ning hoolitsenud armastavalt oma mitmete nooremate õdede-vendade eest. Lotte on olnud neli aastat kihlatud endast 11 aastat vanema, seega 30- aastase Albertiga. Albert on sekretär. Ta on helde ja rõõmsameelne mees, kuid temast saab Wertheri vaenlane. Lugeja ei saa midagi teada Wilhelmist, kellele Werther oma kirju saadab. Veel enam, lugeja peab kujutlema Wilhelmi kirjade sisu Wertheri vastuste järgi. Seega võtab lugeja ise Wil...
JOHANN WOLFGANG GOETHE Noore Wertheri kannatused Ly Härm 10d Werther ja loodus: Lk. 8- Kohe siinsamas lähedal on kaev, kaev, mille kütkeks ma olen otsekui Melusine oma õdedega. ... Madal ringmüür kaevu ümber, seda piiravad kõrged puud, selle paiga jahedus- kõiges selles on midagi salapärast. Koguni kõhedaks tegevat. Ei möödu ainsatki päeva, mil ma oma tunnikese seal ei istu. Lk. 24- See on imeline, kuidas ma siia jõudsin ja künkalt alla haljendavasse orgu vaatasin, kuidas ümbrus mind veetles. Seal see salu! Ah, võiksid sa selle varju peituda! Teal too mäehari! Ah, võiksid sa sealt kaugele-kaugele vaadata! Ridastikku kulgevad kuplid ja kutsuvad orud! Oh, võiksin ma neisse kaduda! Lk. 44- Mu südant täitvast soojas tundest elava looduse vastu, mis mind senini tegi nii õnnelikuks ja muutis maailma mu ümber paradiisiks, saab mulle nüüd talumatu piinaja, kiusaja, kes jälitab mind igal sammul. Kui ma muidu...
Retked avarilmas Mõtisklusi Nikolai Baturini loomingust Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond Toimetaja Berk Vaher © autorid Hea ilus valu: Baturini tegelaste estetiseeritud kannatused1 Epp Annus I Kujutlegem sellist lugu: sõjalaevastiku kaptenkomandör viibib kodus puhkusel ja valmistub tähistama oma 20. pulma-aastapäeva, ent saab käsu viivitamatult puhkus katkestada. Enne kodust lahkumist avastab ta juhuslikult, et ta abikaasa on medaljonis ta pildi asendanud tema sõbra ja ülemuse pildiga. Kaptenkomandör sõidab oma laevadega merele. Ta interpreteerib saadud ülesannet kui õppemanöövrite läbiviimist, ent merel õppepommide pähe väljatulistatud pommid osutuvad tuumapommideks. Enesele teadmata paneb kaptenkomandör toime tuumaholokausti, milles hukkub miljoneid inimolendeid, lapsi ja täiskasvanuid. Järgnevad kakskümmend kaks aastat veedavad kaptenkomandör ja tema kolm tuhat alluvat vanglas, kuni viiakse läbi juurdlust. Kaptenkomandör p...
Kokkuvõte ,,Noore Wertheri kannatused" Raamat räägib noormehest nimega Werther. Nooruk kohtab ühel peol Charlotte' (edaspidi Lotte) ja Werther armub. Noore mehe õnnetuseks on Lotte juba kihlatud ning nende suhe peab jääma vaid sõpruseks. Werther saab heaks sõbraks ka noore neiu kihlatu Albertiga. Noor Werther kannatab armuvalu all, sest Lotte teda vastu ei armasta. Et leevendada seda tohutut piinlemist, proovib nooruk kätt ametnikuna kodust eemal, kuid ka see ei vähenda valu. Werther suundub tagasi kodukülla Wahlheimi. Noormehe kurvastuseks on selle aja jooksul jõudnud Lotte ning Albert juba abielluda. Tagatipuks palub neiu Wertheril neid enam mitte nii palju külastada. Niimoodi ei suuda noormees enam edasi elada ning laenab Albertilt püssi. Jättes Lotte abikaasale kirja laseb noor Werther ennast maha.
(28. august 1749 Frankfurt Maini ääres 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik ja loodusteadlane. Elukäik *Johann Wolfgang von Goethe sündis õigusteaduse doktori pojana ja sai kodus mitmekülgse hariduse. Aastatel 17651768 õppis Leipzigi ülikoolis ja 1770 1771 Strasbourgi ülikoolis õigusteadust. Vahepealse aja (umbes poolteist aastat) viibis ta Frankfurdis, paranes teda tabanud haigusest. Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina. *Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks. *Aastal 1775 kutsus Saksi-Weimari hertsog Karl August Goethe Weimari õukonda, kus ta teenis kõrgetel ametipostidel elu lõpuni. *Aastal 1782 tõsteti Goethe aadliseisusesse. *Aastatel 17861788 reisis Itaalias. *Aastal 1794 tutvus Goethe Friedrich Schilleriga, kes asus elama Weimarisse. Weimarist sai tähtis saksa kultuurielu keskus, sest Schiller tõmbas l...
Lastega neitsist ja tunde analüüsist Johann Wolfgang Goethe romaan "Noore Wertheri kannatused" Loone Otsa slaidid Nagu kaks tilka vett? Werther. Goethe u a 1775 Daniel von Chodwiecki gravüür Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Mõned tõigad Goethe müsitmiseks Ema Catharina Elisabeth Textor 21a vanusevahet isaga Cornelia Friederike Christiana, 1750 Kõik teised õed-vennad surid Luterlik perekond, isa-otsustaja, ema allub isale Hiljem eelistab Goethe isa/mehe võimule ema/naise ülimust, vrd Fausti viimane lause "Kõik iginaiselik / ülendab meid."...
,,Noore Wertheri kannatused" Analüüsiv töö Werther ja religioon Suhe religiooniga oli päris hea, sest ta uskus jumalat ja andis inimestele selles asjus ka nõu, kuidas nad peaksid elama ja käituma, et nende tegevus ei satuks jumalaga vastuollu. Näide teosest Kui meil oleks aval süda selle hea nautimiseks, mis Jumalal on meile iga päeva jaoks tallel, siis oleks meil ühtlasi küllalt jõudu taluda halba, kui see meid tabab. Näide2 Jäin oma südames ustavaks tõekspidamisele, et lastega peame talitama niisamuti, nagu meiega talitab Jumal, kes teeb meid kõige õnnelikumaks siis, kui laseb meid heatahtlikus pettekujutluses eluteed tallata. Werther ja kirjandus Suhe kirjandusse ei olnud eriti hea, kuna ta oli tüdinenud kõikidest neist raamatutest mida ta oli siiani lugenud ning üks põhjus miks ta raamatuid enam lugeda ei tahtnud oli see, et ta ei tahtnud, et keegi teda juhiks, mida to...
Johann Wolfgang Goethe ,,Noore Wertheri kannatused" 1. Millisena näeb Werther Lottet? Kirjelda! Wertheri jaoks oli Lotte kõik, mida ta enda elult soovis. Lotte oli talle justkui püha ning iga kord kui Werther Lotte läheduses viibis, taltusid kõik tema ihad. Hommikuti üles ärgates oli Werther alati väga elevil, sest ta sai minna Lottet külastama. Kui seltskonnas Lottest kõneldi ning Werther juhtus samal hetkel kohal viibima, muutus ta alati nii rõõmsaks. Kui Wertheri sõrm kogemata Lotte oma puudutas või nende jalad üksteist riivasid, hakkas Wertheril veri soontes tuikama. Werther armastas teda hingepõhjast ning ta soovis, et Lotte oleks tema oma, kuid ta ei saanud Jumalalt paluda, et Jumal Lotte Wertherile jätaks, sest ta kuulus juba Albertile. Kui Werther lõpuks otsustas, et ta läheb surma, kirjutas ta Lottele l...
Arutlus "Tramm nimega iha" probleemide üle - Blance'i kannatused Filmis "Tramm nimega Iha" oli keskseks tegelaseks Blance, kes otsustas oma nooremat õde, Stellat, New Orleansis külastada. Algul tundus see olevat lihtne puhkus, kuid pärast filmi vaatamist võib nentida, et tegemist oli traagiliste kannatustega, läbi peategelase silmade. Ajaliselt toimus sündmustik pärast Teist maailmasõda ning tol-ajal oli ühiskond pingeline ja rahutu. Lihtsaks ei teinud naise elu ka asjaolu, et noorem õde elas vaeses piirkonnas ning inimene,kes oli mugavustega harjunud, vajas kohanemiseks aega. Blance'i elu varasemad aastad, mis tulevad jutuks alles filmi keskpaigus, ei olnud rõõmsameelsed. Naine abiellus noorelt mehega nimega Allan, kes kahjuks suri. Lähedase inimese kaotamine on alati raske, eriti abikaasa, ning leseks jäänud naine elas kaotust väga tugevalt üle. Ta piinleb ka filmis armastatu lahkumise pärast, kuigi m...
Kallis Lea, 01.10 Ma kirjutan, et rääkida Sulle oma süüdistavatest mõtetest ning oma kohutavast enesetundest. Tahan kurta Sulle oma elu. Albert on minu tulevane abikaasa, kihlatu ning parim, mis minuga juhtunud on. Werther aga hea sõber, kellega tutvusin perekonna tutvuste läbi ning kes leidis minus olevat midagi enamat. Ja ma ei taha nüüd ega tahtnud siis nõnda head sõpra kaotada. Werther ei teadnud, et me Albertiga teame ning me ei rääkinud talle, kuid.. me teadsime tema tunnetest minu vastu. Nägin seda tema käitumises, tema silmades, kui ta mulle otsa vaatas; kuulsin kuidas ta sellest tahtmatult kõneles. Kuid Lea! Me Albertiga ei saanud seda endale lubada! Mängida Wertheri tunnetega, teha tema rumalale väikesele südamele kõige võimsamal viisil haiget pole minu moodi! Ma ei taha nii, Lea. Rääkisin talle, palusin teda. Palusin unustada minu, teise meh...
Tiina - võitja või kaotaja? Usun, et kui enamik inimesi mõtlevad Kitzbergi „Libahundi“ peale, siis meenuvad neile esmalt vaeslapse õnnetu armastuslugu ja kannatused, mis talle ülekohtu ja vale läbi osaks said. Kuid kas oli Tiina siis tõesti see ainuke kannataja või oli neid veelgi? Tiina kaotas juba lapsena oma lihase ema, kelle külarahvas nõiduses süüdi mõistis. Tema kasuõde ässitas kogu külarahva tema vastu, Tiina eluarmastus pööras talle otsustaval hetkel selja ning tema kasupere polnud nõus teda enam koju lubama ja viimaks sai ta veel oma enese armastatu käe läbi surma. Jah, Tiina polnud kindlasti võitja, tema soov oli ju vaid elada rahus koos Margusega, kuid seda tal saavutada polnud võimalik. Ent kas siin loos oligi üldse võitjaid? Mõtleme kasvõi Mari peale, kes oli kogu selle loo süüdlane - kas saab üldse arvata, et ta võis olla õnnelik, kui Tiina lõplikult metsa põgenes? Olgu mis oli, aga Mari ju tegelikult sisimas teadis, et...
Kas Inger oli tugev inimene? Knut Hamsuni teos ,,Maa ja õnnistus" käsitleb mitmeid elulisi teemasid inimese vahekorda maaga, rändureid ning hulkureid, aga ka lapsetapu teemat. Viimast vaatleb Hamsun läbi kahe, mõneski aspektis vastandliku, tegelase: Barbro ja Ingeri. Järgnevalt üritangi lahata Ingeri rolli ,,Maa õnnistuses" ning leida vastust kirjandi pealkirjas esitatud küsimusele. Esimese punktina võiks välja tuua selle, miks Inger üldse Iisaku juurde läks. Et tal oli kaasasündinud kehaline defekt, ei leidnud ta külas elades erilist mõistmist. Ta võis olla küll töökas, heatahtlik ning tubli, kuid välimusest põhjustatud eelarvamuste pärast ei vaadanud mehed tema poolegi. Kui aga selgus, et keegi väljastpoolt küla vajab endale naisabilist, haaras Inger võimalusest kinni. Tal polnud midagi kaotada ning lõpuks tasus see ikkagi ära. Tugev on inimene, kes suudab võimalusi ära kasutades enda ...
Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö 1.Vana-Kreeka teater. Teke, ülesehitus, kostüümid. Dionüüsia, saatür, tragöödia 2.Prometheus inimkonna abistaja ja kaitsjana. Prometheuse kannatused ja vabastamine. 3.Inimkonna 5 ajastut kreeka mütoloogia järgi 4.Veeuputus kreeka mütoloogia järgi. Deukalioni laev ja inimsoo taastamine 5.Pandora laegas. Olümpiamängude tekkimine 6.Kreeka jumalad. Zeusi võitlused 7.Maailma loomine kreeka mütoloogia järgi. Kaos, Uranos, Kronos, titaan, kükloop 8.Vanad müüdimotiivid. Oska tuua näiteid õpitud jumalate ja kangelaste järgi 1. Vana-Kreeka teater ehk Atika teater Nüüdisaja teatrile pani aluse Atika ajajärgu Kreeka teater, sest just siis astusid näitlejad esmakordselt rahva ette. Esitati tragöödiaid ja komöödiaid. Etenduste jaoks rajati amfiteatrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega. Tema auks korraldati...
Ande Andekas-Lammutaja Johann Wolfgang von Goethe Johan Wolfgang von Goethe sündis 1749. aastal Saksamaal, Frankfurdis. Ta oli Saksa kirjanik, filosoof ja looduseuurija. Alghariduse sai ta oma õigusteadlaselt isalt, hiljem õppis Leipzigi ning Strasbourgi ülikoolides samuti õigusteadust. Oli tegev ,,Tormi ja tungi" rühmituses (eesmärgiks oli rahvaluule kogumine jms.), olles hiljem selle juht. Weimaris sõbrunes ta Schilleriga, kellega alustas ka koostööd. Oma loometööd alustas ta elurõõmsate luulenäidete avaldamisega, mille eeskujudeks olid Shakespeare ja rahvaluule. Kuulsaimad luuletused on ,,Nõmmeroosike", ,,Ränduri öölaul" ning ballaad ,,Metsahaldjas". Goethe huvitus palju antiikkunstist, reisis palju Itaalias ja muutus tõsisemaks. Siis tekkisidki tähtsamad teosed nagu näid...
Futurism Futurism ladina keeles futurum `tulevik' 1909. aastal tekkinud. "Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad". Umberto Boccioni Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Futurism kunstis. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Futurism skulptuuris Click to edit Master text styles Second level ...
Ettekanne ,,Tõde ja õigus" on romaan kannatusest ja surmast. Romaan ,,Tõde ja õigus" on raamat täis kirjeldusi eestlaste tegemistest ja elu ühiskonnast. Kannatused ja surm on reaalne nähtus meie igapäeva elus. Kuid mida me saame nimetada kannatuseks ja surmaks. Kannatus on inimese vastu pidamine millelegi mis on talle vastumeelt või siis millegi või kellegi pärast halvasti tundma. Surmaks saame nimetada organismi elu lõppemist, kuid miks peab inimene tundma selliseid olukordi? Miks kiskus noore naise, Kõõda, süda valusasti rinnas kokku, nähes Eespere talu, nähes mäenukki, mida ümbritses soo, mõne männijändrikuga? Sellepärast, et tema hing ei oleks iialgi ettekujutanud sellist kodu, tema mõistis ikka kodu all põldu ja metsa- suurt laant, mis õhtuti heliseb, kui huigatakse või kui aetakse pasunat. Kuid mis heliseks Vargamäel, kui tuleks lust lõõritada? See esimene kokk...
Johann Wolfgang von Goethe Johann Wolfgang von Goethe (28. august 1749 Frankfurt Maini ääres 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik ja loodusteadlane. Johann Wolfgang von Goethe sündis õigusteaduse doktori pojana ja sai kodus mitmekülgse hariduse. Aastatel 17651768 õppis Leipzigi ülikoolis ja 17701771 Strasbourgi ülikoolis õigusteadust. Vahepealse aja (umbes poolteist aastat) viibis ta Frankfurdis, paranes teda tabanud haigusest. Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina.Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks.Aastal 1775 kutsus Saksi-Weimari hertsog Karl August Goethe Weimari õukonda, kus ta teenis kõrgetel ametipostidel elu lõpuni.Aastal 1782 tõsteti Goethe aadliseisusesse.Aastatel 17861788 reisis Itaalias.Aastal 1794 tutvus Goethe Friedrich Schilleriga, kes asus elama Weimarisse. Weimari...
ESIMESE MAAILMASÕJA VÕITJAD JA KAOTAJAD ESSEE 28.06.1914 kuni 11.11.1918 kestnud Esimese maailmasõja võitjariigid on kõigile teada, kuid kas tegemist oli ikkagi võidu ja võitjatega? Kas on moraalselt õige väita, et sõjas, kus hukkus nii palju inimesi, saavutas keegi üldse võidu? Mina leian, et ei ole. Esimene maailasõda tõi kaasa Euroopa tsivilisatsiooni kriisi. Hukkunuid oli rohkem, kui üheski teises sõjas enne seda ja kõige rohkem kannatasid just süütud tsiviilisikud, kellest said suurte impeeriumide võimumängude mängukannid. Suuri kannatusi pidid taluma ka ellujäänud. Linnad olid hävitatud, kogu majandussüsteem halvatud. Inimestel polnud enam töökohti, tekkis inflatsioon. Inflatsioon tabas kõige valusamalt vanemaid inimesi, kes olid endale terve elu vanaduspõlveks sääste kogunud ja pidid nüüd pealt vaatama, kuidas nende raha lihtsalt kaob. Kõige hullem oli aga nälg, mis samuti sõjaga kaasnes ja mille all kannatasid ...
Romaani ,,Noore Wertheri kannatused" saamislugu ja mõju lugejatele Goethe teose ,,Noore Wertheri kannatused" oli saksa kirjanduses esimene bestseller, mis sai otsekohe tormilise vastukaja. Põhjuseks sellele võis olla, et tollane lugeja, nagu sageli tänagi, ei osanud võtta kirjandusteost fiktsioonina ja otsis sellest eluloolist tagapõhja, mis teosel tõepoolest ei puudunud, uskus ära arvavat prototüüpe, aset leidnud sündmusi ja tegevuspaiku. Romaan põhineb elamustel, mis said Goethele osaks Wtzlaris, kuhu ta 1772. aastal oli läinud isa nõuandel riigikohtu praktikandiks. Ühel ballil kohtas Goethe Saksa Ordu ametimehe tütart Charlotte Buffi, kes oli kihlatud kohtusekretäri Christian Kestneriga. Kõik kolm sõbrunesid. Sedalaadi sõprust tunti tolle aja romaanikirjanduses hästi, ja teati selle riske: harva püsis see puhta sõpruse ja platoonilise kiindumuse taktitundelisis piires. Goethe, tajudes nähtavasti nende piiride lähedust, lahkus Wetzlar...
(1889-1966) . (mitte ainult loomingu eest) (mõju) , (.) . ""- (õitseng). (?). t , . . - , (kannatused), (valu) , (pisarad), (mahajätmine) . (tahtis luua) . 1920. (ilmusid luulekogud) "", " " " " (valge parv). , . . (uuris Puskini elu ja loomingut) : " (hukk) ", "" " ", "". 1923- 1943- . (ei avaldatud) (pandi vangi) (tapeti) . . (nende auks) " " " ". (haavatule) . a (andis talle nimetuse) . 1966- . " ".
KAMMERLAUL 19. Saj muusikažanr – kammerlaul ehk Lied, salongikultuur kodune seltskondlik musitseerimine kodanlikes peredes. Oluline tunnusjoon on soolohääle ja saatepartii ühtne läbikomponeeritus ja terviklikkus. Saateinstrument klaver. Oluline oli dünaamikamuutus. Saade oli tehniliselt keerukas. Franz Schubert Austria helilooja. Kirjutas üle 600 laulu. Schuberti elu oli raske - emotsionaalsed läbielamised ja kannatused. Koondas laule tsüklitesse.
Jeremy Bentham (15. veebruar 1748 6. juuni 1832) Valitsemine on nagu arstiteaduski, seisneb valikute tegemises mitme halva vahel. Iga seadus on halb, sest iga seadus piirab vabadust. ("Principles of Morals and Legislation", 1789) Jeremy Bentham oli oli inglise õigusteadlane, sotsioloog, filosoof, majandusteadlane ja ühiskondlik tegelane, kes kasutas terminit kasulikkus, kui kõikjal toimivat põhimõtet. Bentham ise väidab, et ta jätkab oma arutlustes joont, mille alguses on vanakreeka filosoof Epikuros. Bentham sündis Londonis jõukas perekonnas ning tema vanemad arvasid, et ta on imelaps, kui leidsid poja istumas isa kirjutuslaual ning lugemas Inglismaa ajalooraamatut. Väike Jeremy alustas ladina keele õpinguid juba kolme aastaselt. 1760. aastal läks ta õppima Oxfordi ja sai seal 1763. aastal bakalaureusee ning 1766.aastal magistrikraadi õigusteaduses. Jeremy Bentham...
Johann Wolfgang Goethe 1749 1832 Proosa `'noore Wertheri kannatused'' (1774) `'Wilhelm Meisteri õpiaastad'' (1796) Wilhelm Meisteri rännuaastat'' (1829) `'Luule ja tõde'' nelja osaline autobiograafiline romaan üks autobiograafiliste tipp teoseid (1811 1839) `'reisikirjad'', `'itaaliareis`', `'kirjad Sweitsist''. Draamad 1771 `'Götz von Berlichingen'' (16. Saj talupegade sõda Saksamaal) 1773 `'prometheus'' (nimitegelane ei allu Zeusile, vaid kuulutab oma sõprust inimestele ja tööle) 1787 `'Egmont'' 1790 `'torguato Tasso'' 1787 `' Iphigenia Taurises''
Miks renessanss hääbub? 1)Lutheri tegevus 2)ususõjad, rahutused 3)inimesed arvavad, et neile on kõik lubatud, see viis moraalikriisini 4)renessanss on ennast ammendanud (seda ütlesid Montaigne ja Erasmus) Millise uued värgid tekivad? Uus mahe stiil(dolce stil nuovo) rõhutas armastuse filosoofilist käsitlust,tekib platoonilise armastuse ideaal.traktaat tertsiin uus stroofivorm,Dante leiutas,skeem: aba bcb cdc ded efe jne.grotesk üleloomulikkuseni küündiv,madaldav liialdus. sonett luulevorm,koosneb 2 nelikvärsist(katräänist) koos 2 värsikolmikuga(tertsetiga), Petrarca tüüpi sonett: abba abba cdc dcd.Shakespeare'i sonett. madrigal lembeteemaline naljatlev lühiluulevorm, tekkis Petrarca-aegses Itaalias. petrarkism Petrarca luulekunsti ja armastusfilosoofia järgimine, platoonilise armastuse idee+melanhoolia,igatsus ja tundelisus. ekloog karjaselaul, mis kirjutatud kahe karjase dialoogina. novell itaalia keeles uudisjutt, päeva uudis. ...
Botticelli Elulugu · Pärisnimi Alessandro di Mariano di Vanni Filipepi · Sündis 1445 · Hüüdnimi Boticelli(väikesed tünnid) · Kullassepa õpipoiss · Filippo Lippi õpilane elulugu · 1470. aastaks oli avanud töökoja · Töötas Medicite õukonnas · Rooma · Maeti 1510 Tööde iseloomulikud omadused Vähene ruumisügavus Graatsiline joon Valgus ja vari Mütoloogilised stseenid Kevad(La Primavera) Armastusjumalanna Kolm graatsiat Iseloomulik stiil Venuse sünd Kõige tuntum Tuulejumal Aastaaegade jumal harmoonia Mars ja Venus Armastuse võit saatürid f Maagiline sünd Savonarola eeskuju Vaimne heilus Madonna raamatuga Neitsi maarja Jeesuse kannatused Tänan Kuulamast
Valgustuse teine osa tööst 9.Herder ja tema looming: Saksa poeet, kriitik, teoloog ja filosoof.kes pidas kirjanduses ja kultuuris oluliseks rahvuslikkust, hindas kirjanduslike allikatena ajalugu ja rahvaluulet. Herder andis välja maailma rahvaste laulude sarja, mis sisaldas ka eesti regivärsi näiteid. "Tormi ja tungi" rühmituse liikmeid (nt Lenz, loomingu algul Goethe, hiljem liitunud Schiller), ühendas mäss isiksust ahistavate ühiskondlike ja esteetiliste normide vastu. Oma loomingus nõudsid nad vabadust, võrdsust ja õiglust kõigile inimestele, neilt tuli nn tugeva geeniuse idee. "Torm ja tung" valmistas ette saksa romantismi. 10.Torm ja tung:Noorte saksa kirjanike liikumine,mis oli kantud ennekõike Rousseau ja herderi filosoofilistest ideedest,alustasid teiste seas oma loometeed Goethe ja Schiller.See liikumine valmistas ette romantismi.Liikumises osalejad rõhutasid üksikisiku rolli ajaloos ja kutsusid üles tegelikult aktiivselt mõjut...
Zanr ja vorm muusikas (mõisted, 9. klass) Zanr muusikateose liik Vorm muusikateose ülesehitus Ambrosiuse hümn värsstekst, vabaltvoolav, kaunistustega meloodia Gregoriuse koraal korrapärane meetrum puudub, proosatekst, ühehäälne, saateta, ladinakeelne Organum mitmehäälne (põhihääleks Gregooriuse laul, teine hääl laulab kõrgemalt/madalamalt) Motett mitmehäälne, pillid saatsid, tekstid olid sageli eri keeltes Missa katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm, keeruline ülesehitus Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud missa Protestantlik koraal ümberseatud tekstidega saksa rahvalaulud, ladina keelest tõlgitud ja kohandatud Gregoriuse koraalid Oratoorium ulatuslik kontserdteos solistidele, koorile ja orkestrile, sisu edastatakse ilma lavastuseta Passioon koorile, solistidele ja orkestrile kirjutatud teos, mille sisuks on Kristuse kannatused Kantaat mitmeosaline teos koorile ja solistidele või ...
Johann Wolfganag von Goethe (22.oug 1749-22märts 1832) Goethe oli eelkõige Filosof, Kirganik, ja loodusteadlane. Oma kirjandusliku teed alustas ta ülikooli ajal luuletustega. Kokku üle 1600 luuletuse teemadel armastus ja loodus. 1774 a. ilmus esimene proosateos- romaan "Noore Wetheri kannatused" mis sündis autori isiklike kogemuste põhjal. Noore kunstniku kujunemiste eest jutustavad romaanid "Wilhelm Meistri õpiaastad" (1796), "Wilhem Meistri rännuaastad" (1807-1829) Goethekõige kuulsamaks teoseks ja élutions tragédie "Faust" Sentimentalism Nimetatud ka pisaratevooluks ja haledusvooluks. Tegemist on romantismi eelvooluga, mis levis 18. Saj teisel poolel. Tunnused: Rõhutati inimese tundeelu, kannatuslike külgi ja kurbust. Peategelasteks lihtsad inimesed. Tegevus looduserüppes. Protest ühiskondliku julmuse vastu. Palju retoorilisi küsimusi ja hüüdlauseid, tundeline sõnavalik ja ilukõnelisus. Levinumad zanrid: Päevikud Reisikirjad Kirja...
BAR.AJASTUL poliitiline elu rahutu. Ususõjad prot,kat. vahel. FRA priiskav abs. monarhia (raha õukonnale). Kolooniatest rikkus Euroopasse. Monarhiavastased kodanlikud rev. Inglismaal ja Madalmaades. Bar ajastu muus dünaamiline, rahutu, liialdav, teatraalne, tugevalt emo. Puudus muus.sisemine areng. Muusik.bar. kodumaa Itaalia (enamik uusi zanre). Senisest õukonnakesksem.Tekkis kontsertstiil.Muusika pingsaks kuulamiseks.Kujunes välja prof. muusikute klass. Vok.muus.varjust tuli instrum.muus. Pillide areng(Amatid, Guarnierid,Stradivari). Uued puhkpillid (põikflööt, fagott), haamerklaver. Tavaline ansambel: barokktrio. Orkestrimuusika buum (esinesid igal pool). Bar.triost kasvas välja bar.orkester. Võitis populaarsust homof.mitmehäälsus. Vok.muus. kasvas teksti osatähtsus. Muusika muutus rõhutatult tonaalseks. UUED ZANRID Ooper: 1.op.JacopoPeri"Daphne"(1597). Eelkäijad: vanakr.trag., keskaegsed liturg.dr.ja müst.,renes.õukonna...
Kui sa ei näe elujooksul sõdu, siis ei tea, mis maik rahuajal. Maailmas on olnud palju sõdu, kus on kannatused väga suured olnud. Suuremates sõdades saab väga palju inimesi surma ja kahjustada saavad ka elukohad. Sõja ajal on olukord pingeline, sest ei tea kunagi, kust keegi rünnata võib. Samuti võivad sõjas osalevad lähedased iga hetk langeda. Kui sõda saab läbi, siis inimesed näevad oma silmaga, kui palju kahju see teinud on. Nad tunnevad puudust nendest lähedastest, kes sõda üle ei elanud. Rahuajal saabudes tunnevad inimesed kergendust, et sõda on läbi ja proovivad oma normaalse elu juurde naasta. Need, kes on terve elu elanud rahuajal, ei kujuta ette, kui palju kannatusi reaalselt sõda kaasa toob ja mis tundeid see tekitab. Kui pole olnud kogemust sõjas, siis ei oska hinnata rahu nii nagu need, kes on sõda näinud või selles ise osalenud. Sõda tundnud inimesed hindavad rahu rohkem kui need, ke...
Mõjutamisvahendid Mõjutamisvahendi eesmärgiks on panna inimesed mõtlema, tundma või tegutsema eesmärgi päraselt. Nad peaksid muutma oma 1. seisukohti 2. või võtma omaks uue mõtteviisi Veenmisel on 3 kompnenti, mille klassikalised kreekakeelsed nimetused on: Pathos kannatused, tunded, emotsioonid; kuulajaskonna või lugejaskonna mõjutamine emotsionaalselt hingestatud esinemise kaudu Ethos (eetos) harjumused, kombed, iseloom; lähtub isikust; inimhinge moraalimõõde, autoriteedi läte Logos - lause, sõna või väide; mõistuspärane argumentatsioon Esineme filosoof, kes määratles mõjutamisvahendeid, oli Aristoteles. Ethose puhul peab Aristoteles silmas põhitähendus kõlblust, moraali. Kreeka seadused kohustasid kaebealust endale ise kaitsekõnet pidama, juba seetõttu oli argumentatsioon seal väga levinud. Cicero oli Rooma oraator e kõnemees ja väitis, et kõneleja, kes tahab kuulajaid veenda, pe...
August Gaililt ,,Leegitsev süda" ,,Leegitsev süda" on raamat, mida võiksid lugeda igas vanuses olevad inimesed. Noortele annab see teos suurepärase ettekujutuse elust, mida elasid meie esivanemad. Vanematele inimestele, aga see-eest toob mälestused mõõdunud ajast. Küll aga sobiks see raamat eriti lugeda isikutel, kes mõistavad kunsti ja elu vahelist suhet, sest teose kohta on õeldud sellised laused: ,,Romaan "Leegitsev süda" on pühendatud elu ja kunsti suhetele. See on teos täis monoloogseid arutlusi, kunstifilosoofilisi mõtisklusi ja aforistlikke tähelepanekuid. Autor sedastab, et kunstiloomingu juured on rahva ekus ja saatuses." Kuid kuidas siis mõistavad raamatut nii mitte kunstimeelsed inimesed? Ma usun, et kui pingutada ja oma ajusid veidi ragistavad, saavad kõik selle raamatu põhimõttest aru. Teos võib sisaldada küll sügavamõttelisi arutlusi elu üle, kuid see ei muuda lugemist sugugi raskeks. ,,Gaili...
Euroopa Nõukogu • Euroopa Nõukogu – EN Ajalugu • EN on vanim Euroopa institutsioon. • Asutati 5. mail 1949. aastal Londonis. • Loodi eesmärgil tagada see, et 20. sajandi maailmasõdade õudused ja kannatused enam kunagi ei korduks. EN • Eesmärgiks on edendada demokraatiat nind kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet Euroopas. • Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni koostamine aastal 1950. Liikmesriigid • Albaania, Andorra, Armeenia, Austria, Aserbaidžaan, Belgia, Bosnia ja Hertsogoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Gruusia, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Island, Iirimaa, Itaalia, Läti, Liechtenstein, Leedu, Luksemburg, Malta, Moldova, Monaco, Montenegro, Madalmaad, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Venemaa, San Marino, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Šveits, Makedoonia, Türgi, Ukraina ...
Georg Philipp Telemann ja saksa tüüpilised muusikazanrid · Georg Philipp Telemann (14. märts 1681 Magdeburg 25. juuni 1767) oli saksa helilooja · Õppis Leipzigi ülikoolis juurat · Muusikas oli ta iseõppija · Ta oli Johann Sebastian Bachi, Antonio Vivaldi ja Georg Friedrich Händeli kaasaegne · Telemannil oli mitmeid tähtsaid muusikalisi töökohti, ta asutas ja juhtis orkestreid ja oli õukonnamuusik · Telemanni on tihti kirjeldatud kui ajaloo kõige viljakamat heliloojat. · Telemann lõi ligi 1500 kirikukantaati, 1000 orkestrisüiti, üle 40 ooperi ja passiooni ning kammermuusikat. · Oma eluajal oli Telemann väga kõrgelt lugupeetud ja veel mitu aastakümmet hiljem , kuid 19.sajandi esimestel kümnenditel esitati tema töid harvemini. · Taas hakati Telemanni tööde vastu huvi tundma 20.sajandi esimestel kümnenditel. Fuuga · Fuuga on muusika polüfooniazanr, mis on kirjutat...
Dünaamika helitöö esitamise tugevus ja selle muutumine, itaaliakeelseid m.s. (nt piano vaikselt, forte valjult) Tempo helitöö esitamise kiirus. (allegro, modernato, presto) Rütm helivältuste korrastatud järgnevus Avamäng üheosaline sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile Ballett muusikaline lavateos, mille sisu väljendatakse orkestrimuusika taustal zestide ja miimika kaudu Concerto grosso 17. sajandil väljakujunenud muusikavorm, kus peavad dialoogi suur orkester ja väike pillide rühm Gregoriuse laul liturgiline ühehäälne laul katoliku kirikus, nimetus tuleb paavst Gregorius I järgi, kes kogus ja süstematiseeris neid viise Kantaat vokaal-instrumentaal suurvorm koorile, orkestrile, solistidele. Koosneb mitmest eraldi osast. Eriti populaarne oli J. S. Bachi ja Händeli ajal Kontsert instrumentaalmuusikavorm, kolmeosaline, kujunes välja klassitsismi ajal Missa vaimuliku muusika vokaal-instrumentaalvorm, tekkis 16. sajandil...
Vana testament – Juutide ajalooallikana 1. 9000 aastat eKr ● IX aastatuhandel eKr tekkis Palestiinas teadaolevalt vanim põlluharijate asula – Jeeriko ● „Jeeriko Vallutamine“ 2. 1900 aastat eKr ● Heebrealaste arvatav asumine Palestiinasse ● „Jumala kutse Aabramile“ 3. 1700 aastat eKr ● Iisraellaste rändamine Egiptusesse ● „Mooses vaarao tütre pojana“ 4. 1500 aastat eKr ● Palestiina ja Süüria langesid Egiptuse ülemvõimu alla. ● „Jumal viib Iisraeli rahva Egiptusest välja“ 1491 a eKr. 5. 1250 – 1200 aastat eKr ● Iisraellased rändasid Egiptusest välja Moosese juhtimisel. ● Kujunesid välja tavaõigused-10 käsku ● „Jumal kutsub Moosest“ „10 käsku“ ● Michelangelo - Moosese skulptuur 6. 1200 aastat eKr ● nn. mererahvaste sissetung, mis tõi kaasa suuri purustusi Süüria linnades ● Iisraellased vallutasid K...
Avamäng- lavateost või vokaalsümfoonilist teost sissejuhatav orkestriteos Barokktrio- barokiajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad 2 meloodiapilli ja basso continuo Basso continuo- katkematu bass, e generaalbass, barokkmuusikas iseloomulik imrovisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest Da-Capo- aaria- see koosneb kolmest lõigust(ABA). Esimesed kaks erinevad helistiku ja karakteri poolest, pärast teist lõiku kordub esimene osa muutusteta ja seda ei kirjutata noodis välja. Selle asemel kasutatakse märkust aria da capo. Faktuur- helikude, heliteose kooskõlalise ülesehituse omapära Fuuga- polüfoonilise muusika üks põhilisi vorme, üles ehitatud ühe või mitme teema imiteerimisele eri häältes. Kantaat- mitmeosaline teos vokaalsolistidele või koorile, pillide saatel Kantor- luterlikes maades linnakooli muusikaõpetaja Kapell- instrumentaalansambel, väike orkester Klavessiin- klaveri eelkäija Klavikord- klaveri eelkäija L...
Futurism (ladina keeles futurum 'tulevik') on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. Futuristide manifesti loojaks on itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti ning see ilmus 20. veebruaril 1909. aastal Pariisis ajalehes Le Figaro. Esimeses manifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ning nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Marinetti väitis näiteks, et: "Kihutav võidusõiduauto, mis sarnaneb suurtükikuuliga, on kaunim Samothrake Nikest!". Aastal 1910 esitati teine, futurislike maalikunstnike manifest, kus neid ideid edasi arendati. Manifesti autoriks oli skulptor Umberto Boccioni. Selle manifesti kohaselt pidi maalikunst loobuma traditsioonilistest motiividest, näiteks aktimaalist. Ajastu dünaamika väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas, so ühel pildil esitada ajas järg...
Arved Viirlaid Elulugu: Arved Viirlaid sündis 1922. aastal Harjumaal taluniku pojana. Ta õppis 19371941 Tallinna Riigi Rakenduskoolis. Töötas Eesti Kirjastuse Ühisuse tehnilise toimetajana. 1941. aastal liitus ta metsavendadega ja osales Suvesõjas. Aastatel 1943 1944 sõdis vabatahtlikuna Soome armee eesti üksuse koosseisus ning naasis augustis 1944 Eestisse. Pärast sõda elas lühikest aega Rootsis, 19451953 Inglismaal, kus valmistus luuretegevuseks Nõukogude tagalas ning aastast 1953 Kanadas. 1954. aastal pälvis Viirlaid Henrik Visnapuu fondi auhinna. 1997. aastal loobus ta president Lennart Meri poolt talle määratud Riigivapi III klassi teenetemärgist. Looming: Arved Viirlaid alustas luuletajana. Tema esimestes luulekogudes on olulisel kohal sõja-aastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Tuntuks sai Arved Viirlaid proosakirjanikuna. Tema looming on kantud ühest eetilisest põhimõttest: r...
Barokk 17. saj – 18. saj esimene pool ÜLDISELOOMUSTUS Muusika kui emotsionaalne mõjutusvahend, rahutu, peegeldas konflikte ühiskonnas. Instrumentaalmuusika populaarsuse kasv, pillide tormiline areng, orkestrimuusika buum, kujunes välja barokkorkester. Muusika muutus rõhutatult tonaalseks. MUUSIKA KOHT ÜHISKONNAS Muusika muutus kuulamisobjektiks, kontserdid publikule. Tekkis professionaalsete muusikute klass, muusikud töötasid õukonnakapellides ja kirikukapellides (kirik kontserdipaigana) ning ooperiteatrites. Ooperi teke. ÜHEHÄÄLSUS VÕI MITMEHÄÄLSUS Polüfoonilise mitmehäälsuse kõrvale astus homofooniline mitmehäälsus. MUUSIKAINSTRUMENDID Täiustati keelpille, tähtsaimaks soolopilliks sai viiul. Konstrueeriti fagott, võeti kasutusele haamerklaver. Populaarsed ka oboe ja plokkflööt. UUED ŽANRID JA VORMID Ooper Esimene ooper: “Orpheus” Orpheuse aaria – C. Monteverdi Oratoorium (messias) – mitmeosaline teos solistid...
basso continuo e generaalbass – barokkmuusikas iseloomulik improvisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest barokktrio – barokiajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad kaks meloodiapilli ja basso continuo, viimast mängitakse tavaliselt mitme pilliga concerto grosso – barokiajastul tuntud instrumentaalkontserti tüüp, mille esituskoosseisus on väiksem iseseisev ansambel ja suurem toetav pillikoosseis homofoonia – mitmehäälsus, kus üks hääl kannab iseseisvalt meloodiat ja teised hääled moodustavad sellele harmoonilise saate polüfoonia – mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest imitatsioon – meloodiaosa matkimine erinevate häälte poolt kammermuusika – ansamblile või sooloesitajale loodud instrumentaal- või vokaalmuusika keelpillikvartett – kammeransambel, kuhu kuuluvad kaks viiulit, altviiul (vioola) ja tšello; ka sellisele ansamblile loodud heliteos ooper – muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmin...
„Jumalaema kirik Pariisis” Victor Hugo Tunnused: • Romantilises kirjanduses oli esiplaanil autori isiklik mulje ja ideaalid, mitte tegelik elu. • Tundmuste, jõulise elamuste ja fantaasi eriline rõhutamine. • Erandlikud, suursugused, uhked kangelased, kes kehastasid tugevaid kirgi, kuid olid seesmiselt lõhestatud. Nt peategelane Quasimodo, kes oli Jumalaema kiriku küürakas kellamees. • Looduseülistus. Hoonete täpne kirjeldus. • Tundelise stiili kasutamine. • Rahvuslikkuse rõhutamine. • Üleva ja madala, traagilise ja koomilise ühendamine. KOKKUVÕTE: Tegevus toimub Pariisis, 15. sajandi lõpus, ühelt poolt räägib Hugo tegelaste elust ja kannatustest, teisalt aga kirjeldab selle aja elu ja ehitisi Prantsusmaal. Tegelaste armukolmnurgast saavad alguse nende kannatused. Ülemdiakon Claude Frollo ja Quasimodo on armunud Esmeraldasse, aga tütarlaps on sissevõetud hoopis kapten Phoebusest (naistemees), kes näeb ...
Vokaal-sümfooniline muusika 1.Oratoorium- on koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos. Erinevalt ooperist ei kasutata oratooriumis lavakujundust, kostüüme ega liikumist. Oratoorium on vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega. Georg Friedrich Händeli tuntumad oratooriumid on ,,Messias". 2.Passioon- on vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil ja võib seepärast kanda pealkirja kas Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. Passioonide teemaks Kristuse kannatused ning neid kanti ette kannatusnädalal. Tuntuim passioon on Johann Sebastian Bachi ,,Matteuse passioon" 3.Kantaat- on mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel. Barokiajastul oli kantaat aaria kõrval tähtsaim vokaalzanr. 17. sajandi alguses tähistas see lihtsalt vokaalteost, sajandi teisel poolel kujunes umb...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
