Kandseened (Basidiomycota) Kõik seened on heterotroofsed organismid, mis hangivad elutegevuseks vajalikke orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast. Seened eritavad ümbritsevasse keskkonda ensüüme, mis lagundavad keerulised ühendid lihtsamateks, seene rakukesta läbivateks molekulideks. Nii talitlevad surnud organismidest toituvad seened e. saprotroofid, kelle alla kuuluvad ka kandseened. Arvatakse, et kandseened lahknesid kottseentest rohkem kui 500 miljonit aastat tagasi ning nüüd on nendest tekkinud omaette rühm. Neid on määratletud ligikaudu 16 000 liiki, hõimkonnas on kolm klassi ning nad kõik on esindatud ka Eestis. Kandseente hulka kuuluvad tuntud söögiseened - riisikad ja puravikud, aga ka torikseened, roosteseened jne. Nad on ühed olulisemad saprotroofid, puujuurte sümbiondid või parasiidid. Siia kuuluvad ka majaseened, mis lagundavad (mädandavad) puitu ja teisi materjale nt. majavamm võib maja puitosad sood...
Seente ehitus ja elutegevus Enamus seeni koosneb pikkadest silinderjatest rakkudest, mida nimetatakse seeneniitideks ehk hüüfideks. Mullas, puidus ja muudel kasvusubstraatidel moodustavad harunenud hüüfid seeneniidistiku ehk mütseeli. Seene viljakehas asetsevad seenehüüfid tihedalt pakituna ja läbipõimunult, mis tagab viljakehale vajaliku püsivuse ja tugevuse. Seenehüüfid jagunevad enamasti vaheseinte abil üksikuteks rakkudeks, mis on omavahel ühenduses vaheseinas oleva ava kaudu. Selle ava kaudu liigub tsütoplasma ja osadel seentel ka tuumad ühest rakust teise. Evolutsiooniliselt vanemates seenerühmades rakuvaheseinad puuduvad ja seenehüüf on sisuliselt hulktuumne rakk. Seenehüüfid kasvavad ja harunevad erakordselt kiiresti arvutuste järgi võib üksik organism toota ööpäevas üle ühe kilomeetri seenehüüfe! Mitmes seenerühmas on osadel liikidel hüüfidena kasv asendunud üksikrakkude pungumisega ning neid nimetatakse pärmseenteks või ka p...
SEENED. * 1,5 miljonit liiki * eukarüoodid * heterotroofsed * seenteteadus = mükoloogia. * seene keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. - hüüfid jagunevad rakuvaheseintega paljudeks osadeks (rakkudeks); igas rakus on oma tuum rakkude vahel olevad kestad on suurte pooridega * evolutsiooniliselt vanematel seentel rakuvaheseinad puuduvad, seega moodustub üks suur paljurakne hüüf * hüüfide liitumisel = seeneniidistik ehk mütseel. * seenerakkudel puuduvad kloroplastid, pole taim. * kand- ja kottseentel moodustavad seeneniidid väga tiheda mütseeli (viljakeha), mis on palja silmaga nähtav Seene, taime, looma võrdlus. OMADUS seen taim loom LIIKUMINE - - üldjuhul KEST + (kitiin = loomne) + (ligniin + - (glükokaalüks ...
Mükoloogia- teadus seentest, seeneteadus Prokarüoot- organism,mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine(bakterid), eeltuumsed Eukarüoot- päristuumsed,organism,mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine(protistid,seened,taimed,loomad) Heteroof- organism,kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit Mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum Pungumine- vegetatiivse(mittesugulise) paljunemise vorm mõnedel seentel ja selgrootutel loomadel Toksiin- taimse v loomse päritoluga mürkaine Mükotoksiin- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine Torikuline- rühm hrl. nahkja v. puitunud viljakehaga kandseeni Viljakeha- osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ,milles valmivad eosed Tuletael- lehtpuude surnud tüvedel, kändudel ja lamapuidul kasvav puidumädanikku põhjustav se...
IV töö - seened · Hüüf- seenerakk · Seente uurimisega tegeleb mükoloogia. · Seeni on ca 1,5milj liiki. · Seened koosnevad seenerakkudest. On olemas hiidrakud ja hulgirakud. · Seenehüüfide kogum moodustab seeneniidistiku ehk mütseeli. · Evolutsiooniliselt vanematel seentel puudub rakuvahesein. Hilisematel seentel on rakuvaheseinad. · Kogu mütseel on üks harunenud paljutuumne seenerakk. · Seeneraku ehitus: õhuke kitiinist kest, membraan, raku organellid nagu loomarakulgi(plastiide pole, võib olla vakuoole- võib leida neilt seentelt, kes kasvavad vees). · Üherakulised- pärmseened ja nutthallik. Seened Taimed Loomad Ei liigu Ei liigu Liiguvad Kest(kitiin) Kest(tselluloos) Puudub(glükogeen) P...
Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik LIMASEENED Pabula-sõnnikuhallik Sõnnikuhallik Sõnnikuhallikulised Nutthallikulaadsed Limakud Limakud Protistid PRUUNVETIKAD Põisadru Fucus Fucaceae Fucales Pruunvetikad Heterokondid Protistid PUNAVETIKAD Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Punavetikad Punavetiktaimed Protistid ROHEVETIKAD Vesijuus (ulothrix) Ulotrichaceae Ulotrichales Ulotrichales Ulvophyceae Rohevetiktaimed Protistid IKKESSEENED Must täpphallik Täpphallik Nutthallikulised Nutthallikulaadsed Ikkeesseened Seened Rhizopus stolonifer Rhizopus Mucoraceae Mucorales Mucoromycotin...
LRJ I LIISA DEMANT LIIK PEREKOND SUGUKOND SELTS Puugipask Physaridae Physaraceae Physarales Harilik põisadru põisadru adrulised Fucales Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Keermikvetikas keermikvetikas Zygnemataceae Zygnematales Pabula-sõnnikuhallik sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised nutthallikulised Must täpphallik täpphallik nutthallikulised nutthallikulaadsed Soo-maakeel maakeel maakeelelised tiksikulaadsed Limatünnik limatünnik limatünnikulised liudikulaadsed Kirsiluudik luudik luudikulised luudikulaadsed Esmasseen esmasseen esmasseenelised esmasseenelaadsed Pirniluudik luudik luudikulised luudikulaadsed Väike kühmsamblik ...
Seened · päristuumsed organismid · nii ainu- kui hulkraksed · mikroskoopilised · heterotroofid ei tooda ise toitaineid · ei sisalda klorofülli => ei fotosünteesi · ~1,5 miljonit liiki · ei ole ei loomad ega taimed => eraldi liik: seened · mükoloogia teadusharu, mis uurib seeni Välisehitus: · koosnevad hüüfidest e. seeneniitidest (pikad torujad rakud) · mütseel e. seeneniidistik harunenud ja omavahel põimunud hüüfide kogum; headel kasvutingimustel tekib substraat (puu, muld...) · viljakeha tihedalt pakitud ja läbipõimunud hüüfide kogum sugulise paljunemise organ, kus asuvad eosed koosneb kübarast ja jalast eosed valmivad kas eoslehtede või torukeste pinnal Seenerakk: · rakukest koosneb peamiselt kitiinist · plastiide pole · ei ole klorofülli · väikes...
Seente kasutamine meditsiinis. Seente kasutamst erinevate haiguste raviks nimetatakse seeneteraapiaks. Haigusi põhjustavad mikroorganismid on võimelised moodustama uusi antibiootikumide suhtes vastupidavaid tüvesid. Teadlased on uute bakterivastaste preparaatide otsingul valinud uurimisobjektiks makroseened. Juba Vana-Kreekas kasutati katkiste jalgade, kas hõõrdumise või põletike, raviks hallitanud sandaale. Seda raviviisi võib seletada sellega, et juba sellel ajal märgati et hallitusseened aitavad põletiku vastu. Praegusel ajal tunneme me seda penitsilliinina , mis on antibiootikumide klass ja mida saadakse Penicilliumi seenest. Pentsiliin on ka ajalooliselt tähtis kuna see ravis varem tõsiseid haigusi nagu süüfilis ja stafülokokinakkusi. Penitsiliini kasutatakse ka tänapäeval aga paljud bakterid on nüüd selle vastu resistentsed. Seeneteraapia, mida kasutatakse erinevate haiguste raviks on saadud Jaapan...
Ülevaade Eestis kasvavatest või elavatest liikidest koos Liik perekond sugukond harilik hundipiim (Lycogala hundpiim (Lycogala) Raticulariaceae epidendrum) põisadru (Fucus vesiculosus) põisadru(Fucus) adrulised (Fucaceae) Agarik (Furcellaria lumbricalis) Furcellaria Furcellariaceae vesijuus (Ulothrix zonata) vesijuus (Ulothrix) pabula-sõnnikuhallik (Pilobolus sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised crystallinus) (Pilobolus) (Pilobolaceae) must-nutthallik (Mucor nutthallik (Mucor) nutthallikulised (Mucoraceae) racemosus) väike rohetiksik (Clorociboria rohetiksik Incertae sedis aeruginascens) (Chlorociboria) kollane hüüvik (Leotia lubrica) hüüvik (Leotia) (Leotiaceae) harilik karikseen (Sarcoscypha karikseen ...
BIOLOOGIA KT Seened - Kõik seened on eukarüoodid, sest sarnaselt looma- ja taimerakkudega paikneb nende tsütoplasmas üks või mitu rakutuuma. - Kõik on heterotroofid ja kasutavad seetõttu elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. - Enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest, mis on moodustunud pikkadest hulktuumsetest silindrikujulistest rakkudest. Soodsates kasvutingimustes hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. - Seened paljunevad enamasti eoste abil, nii sugulisel kui ka mittesugulisel teel. Osal seeneliikidel arenevad eosed sugulise paljunemise korral viljakehades. Kui mütseel on tihedalt kasvukeskkonnaga läbi põimunud ja seetõttu me seda enamasti ei märka, siis on viljakeha seene kõige kergemini erist...
SEENED Hüüf pikk silinderjas seeneniit Mütseel hüüfide kogumik seeneniidistik Viljakeha paljunemisorgan hüüfid tihedalt põimunud Seente paljunemine pungumine eostega mittesuguline koniidid e. eosed(1n-hapl või 2n-diplo) idanevad uus organism suguline viljakehades 1n eosed peavad ühinema teise1n eose või hüüfiga Suguline palj: sugurakkude või hüüfide rakuplasmade liitumine. Suguta palj: vegetatiivne hüüfi jagunemine, pungumine eoseline peamine paljunemisviis seentel. Eosed e spoorid tekivad eoslates e sporangiumides. Seente toitumine: Heterotroofsed organismid toituvad valmis orgaanilisest ainest Saprotroofid toituvad surnud organismidest või nende jäänustest Biotroofid toituvad teiste organismide elusatest rakkudest saadavast orgaanilisest ainest Parasiidid elavad ja toituvad elusatel organismidel ning põhjustava...
Mükoloogia eksam 18.mai 2015 1. Sissejuhatus mükoloogiasse. Mükoloogia seeneteadus on seeni uuriv teadusharu. Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi. Ta kasutas seeni: kasekäsn, tuletael. Keskaegsed teadmised seentest: - seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem taimede ja pinnase eritised - seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon - termini ,,mükoloogia" looja. Fries - laiahaardeline seente süsteem. Bary - eksperimentaalne mükoloogia. Seente ontogenees. Seente morfoloogia. Kniep - tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel. Flemming - penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 6000 liigi. 2. Seente iseloomustus. Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest. Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukes...
Sissejuhatus mükoloogiasse Mükoloogia – seeneteadus Jäämees, Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi Ta kasutas seeni: Piptoporus betulinus-kasekäsn, Fomes fomentarius-tuletael keskaegsed teadmised seentest, -seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem: -taimede ja pinnase eritised(exanthema) -seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon (1761-1836) kui termini mükoloogia looja, Elias Fries (1794-1876), - Laiahaardeline seente süsteem Anton de Bary (1831-1888) (jt mükoloogia rajajad) - Eksperimentaalne mükoloogia, Seente ontogenees, morfoloogia, füsioloogia Hans Kniep - Tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel Alexander Flemming (1881-1955) penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 7000 liigi. Seente iseloomustus. Tüüpiliselt mitteliikuvad. Toituvad absorbtsiooni teel. Heterotroofsed organismid (m...
Seened Sõnaga "seen" seostuvad esimesel hetkel ikka tavaliselt jala ja kübaraga seened metsa all. Tegelikult on seeneriigi mitmekesisus palju suurem. Seened esinevad kõikjal maailmas, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Vaid osa seeni moodustab silmaga nähtavaid viljakehi. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Kõik seened on heterotroofsed organismid, mis hangivad elutegevuseks vajalikke orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast. Seente tähtsus Seened orgaanilise aine lagundajatena Üheks elu seaduseks on kõige elusa surm ja lagunemine. Ilma lagunemiseta kattuks maapind peatselt surnud taimede, loomade ja teiste organismidega, mis teeks edasise elu võimatuks. Sapotroofid (seened, mis toituvad surnud organismidest) on peamiselt surnud taimeorganismide lag...
Seenerakk 1. Seeneraku tunnused · Eukarüoodid · Heterotroofne kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet Saprotroofid (toituvad surnud orgaanilisest ainest) ja biotroofid (toituvad elusast orgaanilisest ainest). Hüüfid ehk seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeliks va pärmiseened. Ainu- ja hulkraksed seened 1. Üherakulised seened ümarad pärmiseened, hulgatuumalised täpphallikud 2. Hulkraksed seened hüüfides esinevad vahesõnad nt kottseened Seened paljunevad peamiselt eoste abil, misvõivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seente mitmekesisus : Kottseened pärmiseened, jahukasted, mürkel Ikkesseened täpphallikud (toiduainete hallitus), rohehallik (penitsiliin) Kandseened pilvikud, kärbseseened, roosteseened, majavamm See...
1.Hüüfid on seeneniidid 2.Kandseened on söögiseened 3.Selgita seente rakenduslikku tähendust! Surnud organismide lagundajad 4.Millest tuleb mõndade bakterite patogeensus? Väliskeskkonda eritavatest mürkainetest bakteritoksiinidest 5.Selgita spoori tähtsust! Bakterid saavad spooride kujul ilma vee ja toitaineteta elada aastasadu 6.Kirjelda hetero- ja autotroofide erinevust! Heterotroof saab elutegevuseks vajaaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil.Autotroof sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. 7.Mis ülesanne on bakteritel looduses? Jääk ainete ja surnud organismide lagundajad 8.Millest toituvad maja ämblikud? Teistest majapidamises olevatest putukatest 9.Kuidas mõjuvad rasvased toidud meie ajutegevusele? Hävitab sünapseid, mis mõjutavad mälu ja õppimisvõimet 10.Kirjelda dissimilatsiooni ja assimilatsiooni Dissimilatsiooni k...
Seeneraku ehituslikud iseärasused Seeneraku tunnused : · Eukarütoot Tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga. · Heterotroofne Seened kasutavad elutegevuseks ( nagu loomadki ) teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. Saprotroofid ( toituvad surnud orgaanilistest ainetest ) ja biotroofid ( toituvad elusast orgaanilisest ainest). Hüüfid ehk seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeniks va pärmiseened. Üherakulised seened- ümarad pärmseened; hulgatuumalised täpphallikud Hulkraksed seened hüüfides esinevad vaheseinad nt kottseened. Seente mitmekesisus Kottseened pärmseened, jahukasted, mürkel Ikkesseened- täpphallikud( toiduainete hallitus), rohehallik(pentsilliin) Kandseened- pilvik, kärbseseened, roosteseened, majavamm. Seeneraku organellid : Tuum, rakumembraan, rakukest, mitokondrid, membraansetest struktuuridest: tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid,...
Rakuteooria põhiseisukohad Põhiseisukohad Kõik organismid koosnevad rakkudest Rakk on elussüsteemi elementaarüksus Kõikide organismide rakud on sarnased Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise teel Rakkude ehitus ja talitus on vastastikuses kooskõlas Hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe Rakude morfoloogia Prokarüoodid e eeltuumsed Puudub piiritletud tuum; Suurus 0,1..25 mm Bakterid, tsüanobakterid e sinikud, aktinomütseedid Eukarüoodid e päristuumsed Üldise ehitusplaani järgi jagatakse elusloodus: Üherakulised (nt: bakterid, algloomad, pärmseened jt) mikroskoopiliste mõõtmetega. harilikult iseloomuliku väliskujuga. aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. Hulkraksed (nt. selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened) iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega. § Rakud jagunevad mitoosi teel (kehara...
SEENED * Miks pole loomad? Primaarne saproobsus, hiljem parasitism Esinemine: · maas · vees · parasiidid Ehitus Üldjuhul rakud kestaga Alamatel vormidel esineb üherakulisust, enamasti hüüfidena (seeneniitidena). Sekundaarne üherakulisus: pärmide eluvorm heades tingimustes. Risomorf e seenenöör Sklerootsium tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik Viljakeha keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid. Strooma paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja tihe hüüfipõimik. Paljunemine Vegetatiivne, sugutu, suguline. Vegetatiivne: · Oiidid hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf · Klamüdospoorid paksukestalised üleelamisrakud hüüfides · Blastospoorid õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) · Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks osadeks Sugutu paljunemisr...
Seened Jaana-Liis Hummuli Põhikool 8.Kl Seened ● Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest ● Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. ● Seened eraldatakse omaette pärisseente rühma mis on arvatavast monofüleetiline rühm ● Seened on lähemas suguluses loomadega kui taimedega. Seente elukeskond ● Seened elavad kõikjal biofääris, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. ● Elavad pinnases, vees ja surnud ning elusate taimede ja loomade välispinnal ja sees ● Muutuvad märgatavaks viljakeha ilmumisel ja hallitusena Kübarseened ● Suuremjagu seeni kuulub kübarseente hulka ● Suurem osa seenest - niidistik elab mullas. ● Mükoriisa seeneniidid varustavad puid vee ja mineraalainetega ja saavad ise puujuurtest toitaineid Kübarseened 2 ● Elavad sümbioosis eelistatult teatud puuliikidega ● Seeneniidistik hakkab arenema soodsatesse tingimustesse sattunud seeneeostest ...
Lk 72-Seened 1. Kirjeldage seente looduslikku mitmekesisust. Seeni on üherakulisi kui ka hulkrakseid, samuti seened evolutsioneeruvad kiirelt, seega tekib uusi liike pidevalt juurde. 2. Missugustest osadest koosneb hulkrakne seen? Seeneniitidest (hüüfidest), mis moodustab mütseeli ja viljakehadest, kus moodustuvad eosed. 3. Tooge kand- ja kottseente näiteid. Kandseened: riisikad, puravikud ja kottseened:pintselhallik 4. Missugused ehituslikud iseärasused on seenerakul? Üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 5. Milles seisneb seente looduslik tähtsus? Seened ühed peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin) 6. Missugust kahju toovad seened looduses? Puudel olevad torik...
SEENED * Miks pole loomad? Primaarne saproobsus, hiljem parasitism Esinemine: maas vees parasiidid Ehitus Üldjuhul rakud kestaga Alamatel vormidel esineb üherakulisust, enamasti hüüfidena (seeneniitidena). Sekundaarne üherakulisus: pärmide eluvorm heades tingimustes. Risomorf e seenenöör Sklerootsium tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik Viljakeha keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid. Strooma paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja tihe hüüfipõimik. Paljunemine Vegetatiivne, sugutu, suguline. Vegetatiivne: Oiidid hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf Klamüdospoorid paksukestalised üleelamisrakud hüüfides Blastospoorid õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks...
METSAFÜTOPATOLOOGIA 1. TAIMEHAIGUSTE MÕISTE JA TUNNUSED Taimehaiguseks nimetatakse keerulist patoloogilist protsessi, mis tekib taimes haigustekitaja mõjul või taimele ebasoodsate kasvutingimuste tõttu. Haigusega kaasnevad muutused taime elutegevuses (ainevahetuses, hingamises, fotosünteesis, transpiratsioonis, kasvus ja arengus) ehituses ja välimuses. Taimehaigusi saab klassifitseerida mitmeti. Tekkepõhjuste järgi jagatakse taimehaigused nakkushaigusteks, mida omakorda põhjustavad seened, bakterid ja viirused ning mittenakkushaigusteks, mida põhjustavad ebasoodsad keskkonnatingimused ja parasiittaimed. Tekkekohtade järgi jagatakse haigused juurehaigused, tüvehaigused, okste ja võrsete haigused, viljade ja seemnete haigused, lehtede ja okaste haigused jne. Peremeestaime järgi jagatakse kuuse-, männi, lehise jne haigusteks. Haiguste välistunnused on väga mitmekesised: · Taimede närbumine seen ummistab juhtsooned, vesi ei saa liikud...
!!!Taime kui eluvormi paikutamine paljuriigilisse elupuusse. Fotosünteesijad Taimeriik (nt rohevetikad, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, soontaimed) Esiviburlaste riigi mõni esindaja (nt ränivetikad) Silmviburlaste riigi osad esindajaid Osad alveolaadid (nt neelvetikad) Punavetikad Sinivetikas(bakter) esiviburlased(kõik rohelised taimed) ja üks veel mingi ainurakne vist on. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest-tselluloosist, hemitselluloosist, pektiinist või ligniinist, erilised rakkude vahelised ühendused- plasmodesmid. Rakukest seab rakkudevahelisele kommunikatsioonile teatud piirangud. Seetõttu on taimerakkudel olemas plasmodesmid - rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat. Fotosünteesi 4 vaianti ja näited aint 3 leidsin B.1) fotoheterotroofid- kasutavad valgusenergiat ATP saamiseks. Rohelised mitte-väävli bakterid. B.2) foto-autotroofid- toodav...
BIOLOOGIA RAKK KONTROLLTÖÖ Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia - rakubioloogia Hans ja Zacharias Janssen - esimene mikroskoop Robert Hook - esimene valgusmikroskoop Karl Ernst von Baer - avastas munaraku Matthias Schleiden ja Theodor Schwann - Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega Rudolf Virchow - rakuteooria põhiseisukoha sõnastaja Prokarüoodid ehk eeltuumsed Eukarüoodid ehk päristuumsed Loomaraku ehitus ja talitus Rakumembraan: ümbritseb rakke andes rakule kuju, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke Difusioon - gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt konsentratsioonilt madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni Osmoos - lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas Tuum: sisaldab ja säilitab pärilikku infot, juhib raku elutegevust ja rakus toimuvaid protsesse Tuumake: ribosoomide moodustumine ja RNA süntees Tsütoplasma: seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks n...
1. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest?. Plastiidide funktsioon on fotosüntees, varuainete (näiteks tärklis) säilitamine ja paljude ainete süntees (nende seas on rasvhapped ja terpeenid, mis on vajalikud taimeraku struktuuride ehituseks). Plastiididel on võime diferentseeruda. Kõik plastiidid põlvnevad proplastiididest (varem nimetati neid eoplastiidideks) ja asuvad taime meristeemis. *kloroplastid fotosüntees; kloroplastide eellased on etioplastid. Rohelise värvusega, mille annab neile klorofüll. *kromoplastid pigmentide süntees ja säilitamine. Sisaldavad kollaseid ja oranzpunaseid värvaineid, mis võivad anda juurtele, õitele või viljadele kollase, oranzi või punase värvuse. Ere värvus meelitab kohale õite tolmeldajaid ja viljade levitajaid. *leukoplastid monoterpeeni süntees; leukoplastid on värvusetud ja nende peamine ülesanne on varuainete, eelkõige tärklise talletamine ja nad...
Kordamisteemad kontrolltööks nr 3 (1. kursus) Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus (erinevused, sarnasused). PROKARÜOODID EUKARÜOODID NT: bakterid, tsüanobakterid ehk sinikud. NT: taimed, loomad, seened, protistid. DNA hulk väiksem, üks rõngaskromosoom. DNA-d rohkem, lineaarsed kromosoomid. (pulgakesed, alguse ja lõpuga) Tuumamembraan puudub. Tuumamembraan on. Sisemembraanistik (ER, Golgi kompleks) On olemas sisemembraanistik. puudub. Tsütoplasma on jäik. Tsütoplasma on liikuv. Topeltmembraaniga organelle pole. On topeltmembraaniga organelle. (plastiidid, mitokondrid) 2. Taime- ja looma- ja seeneraku võrdlus (erinevused, sarnasused). ...
Taimedele on ainuomased plastiidide esinemine, lisaks arenevadtaimerakkude tsütoplasmas suure vakuoolid, mis teistelpäristuumetel organismidel puudub. enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritetud tiheda rakukestega. Kesta põhiline koostisaine on tselluloos. lisaks sellele on keste ehituses mitmeid teisi biopolümeere(nt ligniin ja pektiin) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi). raku vananedes kest pakseneb,veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävinevad. Rakukesta ülesanded- tugifunktsioon( nt sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu ja niinekiudusid) põhiliselt tselluloosist koosnevad rakukestad loovad väga vastupidava ...
Seente kasutamine meditsiinis Seeneriiki kuulub suur julk erineva välisehitusega üherakulisi ja hulkrakseid organisme. Seeneliikide täpne arv ei ole teada, kuid arvatakse jääb see 1,5 miljoni piiridesse. Osa neist on mikroskoopilised, kuid palju on ka palja silmaga nähtavad. Seentega seonduvaid protsesse rakendatakse toiduainete- ja farmaatsiatööstuses, loomakasvatuses, keskkonnakaitses ja meditsiinis. Juba Vana-Kreekas kasutati katkiste jalgade , kas hõõrdumise või põlike, raviks hallitanud sandaale. Sellist raviviisi võib põhjendada ainult sellega, juba sel ajal pandi tähele et hallitusseened aitavad põletuku vastu. Praegusel ajal me tunne meda penitsiliinina, mis on antibiootikumide klass mida saadakse perekonna Penicillium seentest. Penitsilliin on ajalooliselt tähtis, sest tegu oli esimeste ravimitega, mis ravisid varem tõsiseid haigusi nagu süüfilist ja stafülokokinakkusi. Ehkki penitsill...
Seened -1,5 miljonit liiki Teadus, mis tegeleb seentega on mükoloogia. Seened on eukareütsed (tuumaga) ja heterotroofsed (ainevahetusega): Evolutsioonliliselt vanematel seentel puuduvad rakuvaheseinad -> seenerakud ehk hüüfid (nad on niitjad). Ehitus: seenerakku ümbritseb membraan, mille peal on kitiinkest. Seenerakud ehk hüüfid hargnevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Osad seentel on mütseel nii tihe, et moodustab palja silmaga nähtava viljakeha (kübarseen). Võrdlus: Seened Taimed Loomad Ei liigu Ei liigu Liiguvad Kest (kitiin Kest ( tselloloos) Puudub (glükokalüks) Plastiidid puuduvad Olemas Puuduvad Glükogeen Tärklis Glükogeen l.rasvad ...
SEENED Seenteriiki kuulub suur hulk üherakulisi ja hulkrakseid organisme. Soodsates tingimustes kasvavad ja paljunevad seened suhteliselt kiresti, seega tekib neid koguaeg juurde ning ei teata nende täpset arvu. Teadlased arvavad, et seeneliike on u 1.5 miljonit. Kõik seened on eukarüoodid, sest sarnaselt looma v taimerakkudega paikneb nende tsütoplasmas üks v mitu rakutuuma. Vaatamata seente suurele mitmekesisusele on nad kõik heterotroofid ja kasutavad seetüttu elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. VÄLISEHITUS Enamik seentest on hulkraksed ja nende keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Need on moodustunud pikkadest silindrikujulistest rakkudest. Soodsates tingimustes need kasvavad ja arenevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbi põimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. PALJUNEMINE Paljunevad enamasti eoste abil. Need moodustuvad sugulisel aga ka mittesugulisel teel. Os...
1. Millised organellid on taimedele ainuomased? Rakukest, vakuoolid (leidub ka teistes rakkudes pisikesi vakuoole), plastiidid. 2. Kirjeldage rakukesta ehitust. Rakukest koonseb tselluloosist. 3. Selgitage rakukesta ülesandeid ja tooge näiteid. Rakukesta ülesanne on garanteerida tugifunktsioon, mis tähendab võimet toestada taime (näiteks ranniksekvoia, kes on ühed vanimad elusolendid ja suurimad) Täita on ka veel kaitsefunktsioon, mis kaitsevad taime kliima kui ka mehhaanilistele teguritele (vähesed loomad toituvad puitunud taimeosadest). Kuna juhtkoe moodustab rakukest, siis on ka oluliseks tagada transportfunktsioon (taime kõrgemad osad saavad samuti toitaineid, mida juured maapinnast võtavad). 4. Kirjeldage kloroplasti ehitust. Kloroplastid sisaldavad klorofülli ja on sarnased mitokondritele- neil on sise ja välismembraan ja on lamellide kogumik, samuti sisaldavad DNA ja RNA molekule ning muid valgumolekule. 5. Mis tähtsus on taimede...
Seened(Eumycota, Fungi) Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Suur erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukest kitiinist, taimedel tselluloosist, loomadel aga rakukest puudub. Selle ja teiste tunnuste alusel eraldatakse seened omaette pärisseente rühma, mis on arvatavasti monofüleetiline rühm. Sellesse rühma ei kuulu ehituse poolest lähedased limahallitus ja vesihallitus. Seeneteadust nimetatakse mükoloogiaks. Seda peetakse sageli botaanika haruks, ehkki geneetilised uuringud on näidanud, et seened on lähemalt suguluses loomade kui taimedega. Seeneriik hõlmab niihästi pärmi ja hallituse kui kübarseened. Ta jaguneb järgmisteks hõimkondadeks: · Viburseened (Chytridiomycota) · Jõnksviburseened (Blastocladiomycota) · Neocallimastigomycota · Krohmseened (Glomeromycota) · Ikkesseened (Zygomycota) · Kottseened (Ascomycota) · Kandseened (Basidiomycota) · Teis...
Riisikad Evelyn Landing 2016 Sissejuhatus • Riisika perekonna sihipärane teaduslik uurimine algas teiste Eesti lehikseente kõrval möödunud sajandi 30.aastatel Nikolai Witkowski ja Tõnis Leisneri mükoloogiaalase tegevusega. • Eestis esineb kindla määranguga 60 liiki riisikaid • Ning on veel 22 liiki mis võivad meie seenenimestikule lisanduda Sissejuhatus • Ligi 80 aasta jooksul kogunenud materjal Eesti riisikate kohta on talletatud kuivatatud eksemplaridena peamiselt Eesti Maaülikooli põllumajandus-ja keskkonnainstituudi mükoteegis TAAM, vähemal määral Tartu Ülikooli loodusmuuseumi seenekogus TU. Taksonoomia Riik: Seened Fungi Hõimkond: Kandseened Basidiomycotina Alamhõimkond: Agaricomycotina Klass: Agaricomycetes Selts: Pilvikulaadsed Russulales Sugukond: Pilvikulised Russulaceae Perekond: Riisikas Lactarius Pers.1797 Iseloomustus • Viljakeha kübara, jala ja ...
Seened ja Inimene Paratamatul on nii, et seened ja inimesed on väga palju seotud. On olemas palju erinevaid liiki seeni, ühed neist on head ja kasulikud inimesele, teised aga väga kahjulikud. Neid võib leiduda metsades, puudel, parkides, aedades, inimese nahal, toidus jne. Kasulikeks võib pidada söögiseeni nt puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid jne, mis kasvavad tavaliselt metsades. Inimesed käivad neid igal aastal korjamas. Igal aastal kasvavad nende asemele aga uued seened. Enamiku seeni moodustab mütseeli, kuid kõige rohkem korjatakse ikka selliseid seeni, mis koosnevad jalast ja kübarast (koosnevad hüüfidest). Kandseened on kasulikud see tõttu, et nad söövad surnud piutu, nii kõduneb see kiiremini ära ja inimestel pole vaja sellepärast pead murda, sest seente tähtsus ongi lagundamine. Pärmseeni kasutatakse Pagaritoodete kergitamisel ning lahjade alkoholide valmistamisel. Pagaripärm ...
Bioloogia: seened · Kõik seened on heterotroofid ja kasutavad energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. · Seened jagunevad saprotroofideks (surnud organismidel) ja biotroofideks (elusorganismidel). · Enamik seeni koosneb seeneniitidest e hüüfidest. · Hüüfid moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku e mütseeli. · Osadel seeneliikidel arenevad eosed sugulise paljunemise korral viljakehades. · Seente hõimkonnad on: Kandseened, kotteened, ikkesseened . · Põhiliselt kasutatakse söögiks kandseente hõimkonda kuuluvaid puravikke, riisikaid, pilvikuid ja sampinjone. · Toiduainete riknemist põhjustavad tavaliselt mitmed hallikute liigid. Neist tuntum on kottseente hulka kuuluv pintselhallik. · Hallikud eraldavad mürgiseid mükotoksiine. · Enimtuntud üherakulised seened on pärmseened. Nt pagaripärm. · Üherakulised pärmseened on üm...
Kontrolltöö 12.Klass Makroevolutsioon 1) Mis on makroevlolutsioon ning milles see seisneb? Makroevolutsioon on liigist kõrgemate taksontide teke ja areng, mis seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutioneerumises. 2) Mis tüüpi protsesse makroevolutsioonis eristatakse? Mitmekesistumine, täiustumine ja väljasuremine. 3) Nimeta eukarüootide neli riiki ning too vähemalt 2 näidet iga riigi kohta. Protistid juurviburprotistid,punavetikad ; Taimed sammaltaimed,sõnajalgtaimed Seened kottseened, kandseened ; Loomad lameussid,lülijalgsed,keelikloomad 4) Mida nimetatakse evolutsiooniliseks progressiks ehk täiustumiseks? Evolutsiooniliseks progressiks nimetatakse uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teket ja edasist arengut. 5) Kust saavad alguse suured evolutsioonilised ...
BIOLOOGIA SEENED JA BAKTERID KODUNE KONTROLLTÖÖ KOOSTAS: KAIRI SUVI KLASS: 11-K1 TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM SEENED Seeni on nii hulk- kui ka üherakulisi organisme. Seened ei sisalda klorofülli ega suuda päikeseenergia abil sünteesida anorgaanilisi aineid orgaanilisteks aineteks, seetõttu ei kuulu nad taimeriiki. Nende olemusvormiks on seeneniidid ehk hüüfid, mis moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seened jagunevad järgmisteks hõimkondadeks: 1.Viburseened- taimede, loomade, seente parasiidid 2.Ikkesseened- kõik hallikulaadsed 3.Kottseened- maismaal, harvem vees elunevad saproobid või taimede, loomade ja seente parasiidid või poolparasiidid. 4.Kandseened-nende hulka peetakse kõige enam arenenumad seened, sinna kuuluvad riisikad, puravikud, samuti majaseen On veel ka teisseened, aga kuna nende suguline paljunemine on teadmata , ei kvalifitseerita neid teistesse see...
1. Rakuorganellide ehitus ja ülesanded · Rakutuum asub tavaliselt raku keskel. Tuuams asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni. TÄHTSUS: sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni, juhib raku elutegevust, reguleerib rakus toimuvaid protsesse, tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. · Tsütoplasma on poolvedel raku sisaldis. Koosneb peamiselt vest, lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. TÄHTSUS: seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö, tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks, sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. · Rakumembraan ümbritseb kõiki rake.ÜLESANDED: ümbritseb rakku andes rakule kuju, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke. · Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) rakusisene ainete liikumine. Siledapinnalise ERi ülesanded: varu...
Seened orgaanilise aine lagundajad Üldised tunnused: 1. Seenerakud on peenikesed niitjad rakud moodustades niidistikke e mütseeli. 2. Seened paljunevad eoste abil või seeneniidistiku abil. 3. Seeneraku kesta koostises on kitiin, mida kohtame veel loomariigis putukatel, vähkidel ja ämblikel. 4. Seened toituvad valmis orgaaniliselt , aines loomne toitumine. 5. Seente rakud sisaldavad vakuoole ja võivad piiramatult jaguneda. Hallitusseened tavalisemad hallitusseened, mida kohtame on nutthallik ja pintselhallik. Pintselhallik e rohehallik Pintselhallikute mütseelist valmistatakse antibiootikume bakterite põhjustanud haiguste raviks. Tuntuim perekond on Penicillum, millest valmistatakse penitsillini. Pärmseeni eidub looduses kõikjal. Eriti palju on neid taimedel (marjad, lehed) mille tõttu lähevad katkised marjad käärima. Pärms...
SEENED. Kõik seened on eukarüoodid. Enamus on hulkraksed, hulkraksete keha koosneb seeneniitidest e hüüfidest. Seene keha koosneb üksteise otsa paigutatud rakkudest, mis moodustavad seeneinifid. Neid katab kest-kitiin. Noorematel seentel on inifid jagatud osadeks rakuvaheseintega, mille vahel on poorid, et rakutuumad saaksid ühest rakust teise liikuda. Soodsates tingimustes inifid harunevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seenerakk on kaetud membraaniga ja kitiinist kestaga. Rakk sisaldab mitokondreid, TPV, ribosoome ja vakuoole. PALJUNEMINE. Seened paljunevad eostega, kas sugulisel või mittesugulisel teel. *Sugulisel: eoste arenguks on vajalik viljakeha. Eosed on alati haploidsed. Uute viljakehade tekkeks on vaja eoste ühinemist. Viljakehadeks on kottseentel askused. *Mittesugulisel: eosed paljunevad kas koniididel (lülieosed) või sporangiumites (eostades). Eosed võivad olla nii haploidsed kui diploidsed. Kandseentel tekiv...
Bioloogia küsimused IV töö 1. Selgita tsentrosoomi ehitust ja ülesannet. Koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest.Tsentrosoom paikneb rakutuuma läheduses. Moodustab rakujagunemisel kääviniite. Tagab kromosoomide võrdse lahknemise. 2. Millised organellid on taimerakkudele ainuomased? Rakukest, vakuoolid, plastiidid ( rohelised kloroplastid, kollased või punased kromoplastid ,värvusetud leukoplastid ) 3. Kirjelda rakukesta ehitust. Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Kesta läbivad poorid mille kaudu toimub raku ainevahetus.Noore raku kest on suhteliselt õhuke ja elastne, raku vananedes kest pakseneb, poorid ahenevad. 4. Rakukesta tähtsus. Raku ja kogu taime toestamine, tugifunktsioon, kaitsefunktsioon, transportfunktsioon. 5. Plastiidie ehitus ja nende ülesanded. ...
Seentest veel nii palju, et neil puudub emas- ja isassugu, kuid neil on erineva füsioloogia ja erineva paaritumistüübiga hüüfid e. seeneniidid ning suguline paljunemine toimub omavahel ühilduvate hüüfide vahel. Kindlasti vaadake üle seente suguliste eoste joonised. Küsimus võib tulla ka selline, et joonise järgi peab ära tundma, millega tegu on. Kokkuvõtlikult KOTTSEENTE((Ascomycota) PALJUNEMISE kohta: Suguline paljunemine: KOTTEOS- suguline eos EOSKOTT (e. ASKUS, see on ühe või kahe rakuseinaga)- selle sees moodustuvad KOTTOESED. EOSKOTT võib moodustuda otse taime pinnal või sugulises VILJAKEHAS (e. ASKOOM e. ASKOKARP). Viljakehasid on eri tüüpe: 1. PEITEOSLA- suletud askoom, kotteosed vabanevad pärast viljakeha seina lagunemist 2. SULGEOSLA- pirnja kujuga, üleval avaus (OSTIOOL), kust kotteosed välja pääsevad 3. LEHTEREOSLA- avatud, karikjas või ketasjas, eoslava ülaküljel 4. PSEUDOTEETSIUM- sarnane peiteoslaga, kuid õhem sein Mittesu...
Bioloogia (kreeka sõnadest 'elu' ja 'logos'; varem on eesti keeles kasutatud ka sõnu eluteadus ja bionoomia) on loodusteaduse haru, mis uurib elu. Bioloogia uurib kõiki Maa elavate organismide eluavaldusi ja nendega seonduvaid kõikvõimalikke aspekte (ehitust, talitlust, kasvu, päritolu, evolutsiooni, levikut jne). Elusorganismidega on tihedalt seotud energia ja aine liikumine, mille tõttu organismidel on võimalik ainevahetuse käigus oma keha üles ehitada, paraneda vigastustest ja reprodutseerida ehk anda järglasi. Kuna bioloogia keskendub peamiselt elusorganismidele, saab eluvormide järgi eristada zooloogiat, botaanikat ja mikrobioloogiat. Neid bioloogia allharusid lahates eristatakse kitsamaid allharusid, näiteks algoloogiat ja protistoloogiat. Bioloogia tähtsaimateks meetoditeks on organismide vaatlus, kirjeldus, võrdlus ja eksperiment (katse). Elusorganismidega seotud saladused on inimesi köitnud ajast aega. Üks osa uudishimust...
Tööleht: Rakk 11.kl. 3.KONTROLLTÖÖ RAKU EHITUS JA TALITLUS 1. Seosta tabeli lahtrid! Pane nad ajaloolisse järjekorda! Punktiirile number täht. 5 p 1 Karl Ernst von Baer A Esimene mikroskoop ...5A..... 2 Robert Hook B Ainurakne ...4B...... 3 Rudolf Virchow C Rakuteooria ...3C...... 4 Anton van Leeuwenhoek D Munarakk ...1D.... 5 Hans ja Zacharias Jannsen E Valgusmikroskoop ...2E.... 2. Pildil on kaks organelli. Milliste organellidega on tegu? 2 p A ...Mitokonder........... ...
Taimedele on ainuomased plastiidide esinemine, lisaks arenevad taimerakkude tsütoplasmas suure vakuoolid, mis teistel päristuumetel organismidel puudub. enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritetud tiheda rakukestega. Kesta põhiline koostisaine on tselluloos. lisaks sellele on keste ehituses mitmeid teisi biopolümeere(nt ligniin ja pektiin) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi). raku vananedes kest pakseneb,veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävinevad. Rakukesta ülesanded- tugifunktsioon( nt sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu ja niinekiudusid) põhiliselt tselluloosist koosnevad rakukestad loovad väga vastupidav...
Kõik seened on heterotroofid nad kasutavad elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. Seened kasutavad antibiootikume üksteisega võitlemiseks tugevam jääb ellu. Kes on torikseened? Torikseened koosnevad kahest osast - seeneniidistik elab puidus või mõnes muus kasvusubstraadis ja omastab sellest toitaineid. Seeneniidistik meenutab ämblikuvõrku, selle olemasolu näitab puidu lagunemine. Seene nähtav osa on viljakeha, mille ülesandeks on võimaldada seene paljunemist. Liiki saab määrata viljakeha tunnuste alusel. Tüüpilistel torikseentel on puu küljes kasvav kõva viljakeha; selle alakülg on kaetud võrvuti asetsevate peente torukestega, mille siseküljel arenevad eosed. Torikseente hulka loetakse ka jäigalt korkjad või puitkõvad eoslehekestega liigid. Teisalt on aga paljud torikseened pehmed ja haprad ning kasvavad puidul õhukese kihina. On ka jalaga, maapinnal kasvavaid like. Tüüpilis...
SEENED Seenekeha on seeneniidistik e mütseel Üherakulised: ühetuumaga näit. pärmseen hulktuumsed näit. nutthallik Mitmerakulised: (enamus) näit. puravik, pilvik, kukeseen Hüüf seeneniit Mütseel seeneniidistik (ka viljakeha koosneb seeneniidistikust) Seenerakud Kuju: ümarad, piklikud, silindrikujulised Iseärasused: rakukestades suured poorid, organellid võivad liikuda ühest rakust teise Osad: rakukest, rakumembraan, Golgi kompleks, vakuool, tsütoplasmavõrgustik, lüsosoomid, mitokonder, tsütoplasma, ribosoomid, tuumakesed , tuum Rakukesta iseärasused: õhem ja elastsem kui taimeraku oma Toitumine Heterotroofid Biotroofid - toituvad elusast orgaanilisest ainest Sümbiondid sümbioosis puudega kuuseriisikas kuuskedega, kaseriisikas kaskedega Parasiidid elavad teiste organismide kulul teda kahjustades vamm, torikulised, rõngasmädanik,...
BIOLOOGIA II KT 1. Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: · Desoksüribonukleiinhape ehk DNA · Ribonukleiinhape ehk RNA DNA DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA koostises on 4 erinevat nukleotiiti: · Adenosiinfosfaat ehk A · Guanosiinfosfaat ehk G · Tsütidiinfosfaat ehk C · Tümidiinfosfaat ehk T Desoksüribonukleotiid on moodustunud kolme molekuli- lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Monomeeride erinevus tuleneb üksnes nende ehitusse kuuluvast lämmastikalusest. Iga desoksüribonukleotiidi koostises esineb üks neljast lämmastikalusest: adeniin (A), guaniin (G), tümiin (T) või tsütosiin (C) Nukleotiide järjestust molekulis nim. DNA esimest järku struktuuriks (primaarstruktuuriks). Teist j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
