Tallinna Tehnikaülikool Keemia ja materjalitehnoloogia teaduskond Toiduainete instituut Toidutehnoloogia õppetool Evelin Edro 045316 Avatud Ülikool KTT0100 - Toidu töötlemise alused ainetöö Toidutootmisahel kakaooast tumeda sokolaadini Tallinn 2010 Sisukord 1. Kakaooa iseloomustus.....slaid 3 2. Tume sokolaad - kirjeldus.....slaid 5 3. Tehnoloogiline skeem.....slaid 7 3.1. Kakaooa puhastamine....slaid 9 3.2. Kakaooa röstimine....slaid 9 3.3. Kakaooa kesta (kakaovello) eemaldamine tuumast....slaid 9 3.4. Kakaooa tuuma jahvatamine kakaomassiks....slaid 10 3.5. Kakaomassi pressimine kakaokoogiks kakaorasva eraldamisega....slaid 10 3.6. Kakaokoogi jahvatamine kakaopulbriks....slaid 11 3.7. Sokolaadimassi segamine....slaid 12 3.8. Sokolaadimassi valtsimine....slaid ...
Kakao Eliise Palk Salme Ojap Mis on kakaopuu? Teaduslik nimetus Theobroma Cacao Bioloog Carl Linne Kuulub taimede riiki, haisupuuliste sugukonda ja kakaopuu perekonda Kasvab Kesk ja LõunaAmeerikas Milline on kakaopuu? Kõrgus on tavaliselt alla 8 meetri Väändunud tüvi ja lai võra Viljad ja õied kasvavad välja otse tüvest või okstest, ning aastaringselt Puulehed on läikivad, õhukesed ja ovaalsed Viljad on oranzikaskollased ja punased, ning meenutavad teravaotsalisi kõrvitsaid Vilja katab kõva koorik, mille sees on 2030 seemet ehk kakaouba Kakaopuu Second level Third level Click to edit Master text styles Fourth level Fifth level Kakaouba Ubades leidub ligikaudu 40...
Põllumajandus ja toiduainetetööstus Karina Trofimov Karel Kristel Christina Ojasoo Siim Kikerpuu Küsimused • Toidukaupade päritolu: Eesti, Läti , Poola, Hispaania, Holland, Leedu • Paljusid toidukaupu ei toodeta Eestis või on kallimad kui sissetoodud kaup • Eestis ei ole looduslikult võimalik kasvatada, toota või on liiga kulukas. Ja kui suurel hulgal sisse tuua on odavam. Import 9000000 8000000 7000000 6000000 5000000 4000000 3000000 2000000 1000000 0 • Põllumajanduslik tootmine võib põhjustada ka: liigniiskust, erosiooni, loomade ja taimede elupaikade vähenemist, metsapinna vähenemist, väetiste ja keemiliste ainete sattumine veekogudesse ja põhjavette. • traditsioonide järgi on paljud rahvad, ka eestlased juba tuhandeid aastaid tegelenud põllumajandusega Kakao ja kakaotooted Kakaotaime kasvutingimused • Kakaouba kasvatatakse niiskes ja ...
Maailma peamised põllumajandustooted Peamised tootjad* ja tarbijad** riigid (toodangu ja tarbimise hulgalt) FAO andmed (2009* ja 2007**) Ringi pindala kaartidel väljendab riigi osakaalu maailma kogutoodangus ja tarbimises. Nisu. Tootmine Rukis. Tootmine Mais. Tootmine Oder. Tootmine Kaer. Tootmine Riis. Tootmine Jamss. Tootmine Kartul. Tootmine Maapähkel. Tootmine Kohv. Tootmine Tee. Tootmine Kakaouba. Tootmine Viinamari. Tootmine Banaan. Tootmine Suhkruroog. Tootmine Suhkrupeet. Tootmine Kookospähkel. Tootmine Õlipalm. Tootmine Sorgo. Tootmine Hirss. Tootmine Sojauba. Tootmine Datlid. Tootmine Oliivid. Tootmine Puuvill. Tootmine Raps. Tootmine Lina. Tootmine Dzuut. Tootmine Apelsinid. Tootmine Mandariinid ja klementiinid. Tootmine Sidrunid ja laimid. Tootmine Greibid ja pompelmuusid. Tootmine
KAKAOPUU Kristin Laas 12.B klass Tõrva Gümnaasium Tunnused Kakaopuu: • tavaliselt alla 8 meetri kõrge • igihaljas • väändunud tüve ja laia võraga • kuni 4 detsimeetri pikkused lehed on õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad, tüve pool ümaramad • lehed on punased • õied on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel Kakaopuu vili: • paksu koorega • kurgikujulised või kerajad • 15–25 cm pikkused ja 10 cm paksused • kollased, rohelised, pruunid või punakad • viljaliha sees on ridadena 20–50 pruuni seemet ehk kakaouba Kasvutingimused • kakaopuu on kasvutingimuste suhtes nõudlik kasvades vaid kuni 1000km kaugusel ekvaatorist vihmametsade jaoks sobivatel aladel Vajab: • palju valgust • sooja kliimat • palju niiskust Leviala Looduses • Kesk- ja Lõuna-Ameerikas Istandused • Brasiilias • Lääne-Aafrikas • Kagu-Aasias Saadused • peamiseks saaduseks on kakaopuu seemned-neist valmistatakse: • kakaovõid •...
COLUMBIA PÄRAST II MAAILMASÕDA PARTEID Peamised parteid Columbias 20. sajandil olid: Kolumbia Liberaalne partei Rahvuslik rahvaliit Kristlik-Demokraatlik Partei Kolumbia Kommunistlik Partei KODUSÕDA Pikaajalist kodusõda on ka nimetatud külma sõja aegseks ideoloogiliseks konfl iktiks Algas 1948. aasta aprillis Kodusõja esimest dekaadi nimetatakse La Violencia 1953. aastal tuli võimule kindral Gustavo Rojas Pinilla, kes üritas Kodusõja esimene dekaad La kodusõda lõpetada. Violencia 1948-1958. 1964. aastal ründasid Konservatiivse partei relvaüksused Marquetaliat 1970-tel aastatel sekkus kodusõtta Kolumbia maffi a Sõda lõppes 26. september 2016 VALITSUS JA POLIITIKA Columbia oli (on ka praegu) vabariik, seadusandlik võim kuulus Senatist ja Esindajate kojast koosnevale Rahvuskongressile. Täidesaatev võim kuulus presidendile. Columbia oli küll väliselt v...
Lastindus ja laondus · Last meretranspordivahendiga ümberpaigutatav kaup. · Ületades laeva parda, muutub kaup lastiks. · 2006 a veeti mööda merd 7,4x109 tonni kaupa Lastide liigitamine · Lasti füüsiline seisund · Veomoodus · Veoreziim · Füüsikalised-keemilised omadused · Lastide kokkusobivus Lastide liigitamine Jaotus füüsikalise seisundi ja veomooduse järgi · Kuivlastid Tükklastid (nt metall-lastid, kottlastid, liikuvtehnika jms) Pakkimata ja pakitud kaubad, ühe kaubaühiku väärtus kõrge; Puistlastid (nt maagid, süsi, teravili, boksiit/al oksiid, fosfaat) Homogeense füüsikalis-keemilis omadustega suhteliselt väikese ühesuguste mõõtmete ja kaaluga pakkimata kaup, ühe ühiku väärtus suht väike · Vedellastid (nt nafta, maagaas, toiduained) Veetakse laste, mis on vedelal või gaasilisel kujul. Lastide liigitamine Jaotus veoreziimi järgi · Mit...
Lastindus ja laondus · Last meretranspordivahendiga ümberpaigutatav kaup. · Ületades laeva parda, muutub kaup lastiks. · 2006 a veeti mööda merd 7,4x109 tonni kaupa Lastide liigitamine · Lasti füüsiline seisund · Veomoodus · Veoreziim · Füüsikalised-keemilised omadused · Lastide kokkusobivus Lastide liigitamine Jaotus füüsikalise seisundi ja veomooduse järgi · Kuivlastid Tükklastid (nt metall-lastid, kottlastid, liikuvtehnika jms) Pakkimata ja pakitud kaubad, ühe kaubaühiku väärtus kõrge; Puistlastid (nt maagid, süsi, teravili, boksiit/al oksiid, fosfaat) Homogeense füüsikalis-keemilis omadustega suhteliselt väikese ühesuguste mõõtmete ja kaaluga pakkimata kaup, ühe ühiku väärtus suht väike · Vedellastid (nt nafta, maagaas, toiduained) Veetakse laste, mis on vedelal või gaasilisel kujul. Lastide liigitamine Jaotus veoreziimi järgi · Mit...
Flavonoidid Koostajad: Flavonoidid on vees lahustuvad taimsed pigmendid, mida esineb rikkalikult kõigis taimedes ja peaaegu kõik taimsed koed on võimelised neid sünteesima. Nad annavad taimele lõhna, õitele, koorele ja viljadele värvuse ja maitse. Flavonoidid moodustavad suure polüfenoolsete ühendite rühma, mida esineb rikkalikult köögiviljades, puuviljades ja marjades, tees, aga ka veinis. Looduses esineb vähemalt 2000 flavonoidi. Nad põhjustavad lõhna ja maitset. Flavonoidid on suhteliselt kuumutamiskindlad, nt ei kao mustsõstramoosi keetes mustsõstardele iseloomulik värv. Jaotus 6-ks: 1) Antotsüaniinid 2) Flavoonid 3) Flavonoolid 4) Flavonoonid 5) Leukoantotsüanidiinid 6) Flavanonoolid Flavonoidide rühmas leidub ka selliseid aineid nagu kvertsetiin, tsitruse bioflavonoidid, isoflavonoidid, polüfenoolid, kurkumiin, ginkgoheterosiidid ja silmariin. Milliseid aineid...
Kakao ja kakaotooted Birgit, Hedi, Kärolin, Regina 11.B Kakao saadused on tooraineks nii toiduainete- kui ka kosmeetikatööstuses. Kõige suurem osa kakaosaaduseid läheb sokolaaditööstusesse. Kuid kakaoprodukte kasutavad ka kosmeetika- ja parfümeeriatööstus. Kakaooad Kakaopuu pärineb LõunaAmeerikast Amazonase vihmametsadest. Tänapäeval kasvatatakse kakaopuid peale LõunaAmeerika ka Kesk- Ameerikas, Aafrikas ja Aasias. Niiske ja soe keskkond Viljad valmivad 45 kuuga Kakaopuu viljad on paksu koorega- 1525 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased või punakad. Viljaliha sees ridadena 2050 pruuni seemet ehk kakaouba. Nägus kakaopuu kannab lehti, õisi ja vilju samaaegselt ja aasta ringi. Kakaopuu kasvatus annab tänapäeval maailma vaesemates piirkondades tööd ja ülalpidamist kümnetele miljonitele inimestele Meie magusatootja Kalev saab oma tooraine Ghanast Kakaoubadest tehakse kakaod Sokolaad, kakaopulber, kakaojoogid, kakaovõi Kaka...
GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protesside. Peamiseks tõukejõuks edusammud tehnika arengus. Globaliseerumine on muutnud maailma väiksemaks, globaalseks külaks. Peamiseks iseloomujooneks on turumajanduse üleilmne levik, üleilmne tööjaotus, migratsioon kogu planeedi ulatuses. Eeldused: Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng Riikidevaheline koostöö Finantssfääri rahvusvahelistumine Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine Kolooniate poliitiline iseseisvumine Globaliseerumine eri valdkondades: Majanduses Kiiresti kasvab rahvusvaheline majandus Kapitali-liikumise kasv maailmas s.k. rahvusvaheliste otselepingute kasv Rahvusvaheline reisimine ja turism Rahvus...
Shokolaad Erik Rattasepp 8b TÕHG 2008 SISUKORD 1. Sisukord lk 2 2. Sissejuhatus lk 3 3. Shokolaadi ajalugu lk 4 4. Shokolaadi valmistamine lk 4-5 5. Shokolaadi põhitooraine kakao lk 5-7 6. Shokolaadi tervislikkusest lk 7-9 7. Shokolaadi sulatamine lk 10 8. Shokolaadist hõrgutiste retsepte lk 11-12 9. Nalju shokolaadi teemal lk 13 10. Kokkuvõte lk 15 2 11. Kasutatud kirjandus lk 16 SISSEJUHATUS Shokolaad on kakaost valmistatav toiduaine. Seda kasutatakse enamasti maiustuste nagu kommid, jäätis, küpsised ja koogid ühe koostisainena. Shokolaad on teatavasti üks maailma vanimai...
Kool Kakaopuu Referaat Autor: 10.kl Tartu 2007 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Kultuuri pärtolumaa.................................................................................................................... 3 Botaaniline iseloom.....................................................................................................................4 Peamised kasutusalad..................................................................................................................5 Peamised eksportiad....................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus...............................
LASTINDUS JA LAONDUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Mis on kuivlast? Kuivlastid a. Tükklastid (segalastid) – tooted, mida veetakse pakitult (kotid, kastid, vaadid) või pakkimata kujul (nt metall, sõidukid, masinad, konstruktsioonid, detailid). Võib koosneda paljudest kaubapartiidest ja olla mitmeliigiline, määratud mitmesse sadamasse. Ühe kaubaühiku väärtus kõrge. Last võetakse veoks vastu põhiliselt kaubakohtade arvu järgi. b. Puistlastid – homogeensete füüsilis-keemiliste omadustega suhteliselt vä...
Peruu Sisukord: · Asend · Rahvastik · Linnad · Majandus · Põllumajandus · Kasutatud kirjandus Asend Peruu on Lõuna-Ameerika lääneosas asuv riik, mis iseseisvus Hispaania ülemvõimu alt 1821.aastal. Maa nimi tähendab guaranii indiaanlaste keeles "jõgi, vesi". Peruu Vabariik on unikaalne mitmeparteiline vabariik, kus on üksainus koda, mida nimetatakse Kongressiks. President on ühtlasi nii riigipea kui ka valitsusjuht. Peruu territoorium jaguneb kolmeks piirkonnaks. Kõigepealt kitsas, kuni 160 kilomeetrit lai, Vaikse ookeani hoovuste tõttu äärmiselt kuiv rannariba Costa. Selle taga kerkib neli vägevate Andide ahelikku. Orud ja kiltmaad nende vahel moodustavad Sierra (mägismaa), mis hõlmab umbes 30% riigist. Sierra taga, kus Andide nõlvad laskuvad Amasoonia madalikule, asub ürgmetsaga kaetud Oriente, mis hõlmab 60% riigist. Sierrast algavad ja Vaikses ookeanis lõppevad jõed on lühikesed, kuid tähtsad, sest varustava...
KOOL klass Õpilase Nimi SAVANN Referaat Juhendaja:Õpetaja Nimi Linn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................... 1. ASEND JA KLIIMA......................................................................................... 2. MULLASTIK & TAIMESTIK......................................................................... 2.1 MULLASTIK................................................................................................................................. 2.2 TAIMESTIK...................................................................................................................... 2.2.1 AKAATSIA................................................................................................................. 2.2.2 BAOBAB.......................................................................
Tartu kutseharidus keskus Majandus ja toitlustus osakond ŠOKOLAAD Referaat Tartu 2013 SISUKORD 1 1. Sissejuhatus..................................................................................................................3 2. Ajalugu.........................................................................................................................4 2.1. Varajane ajalugu...............................................................................................4 2.2. Euroopa ajalugu.............................................................................................4-5 3. Tume šokolaad..............................................................................................................6 3.1 Tume šokolaad tervisele..................................................................................6 4. Piimašokolaad..............
Mahlad ja muud joogid Mahl on tähtis vitamiinide ja mineraalainete allikana, mahlale võib lisada ka suhkrut 15g liitri kohta. Tomatimahlale võib lisada ka soola või vürtse. Konsentreeritud mahl saadakse üht või mitut liiki mahlast vähemalt 50 % vee eraldamisega. Nektaris on mahla osakaal 25-50 protsendini. Mahlajookides on mahla ainult 10%. Smuutid on püreestatud puuviljade ja marjade segu. Vesi Vett on vaja rakkude elutegevuseks, toidu seedimiseks, toitainete imendumiseks, vesi on oluline vere koostisosa. Vesi ei anna organismile kaloreid. Vett liigitatakse olenevalt koostisest, saamis kohast ja lisanditest. Mineraalvesi- Loodusilik mineraalvesi pärineb põhjaveee kihist kuhu on lahustunud mitmesuguseid mineraalaineid ja mikroelemente. Looduslikku mineraalvett ei töödelda. Seda võib ainult filtreerida ja karboniseerida. Mineraalveed jaotatakse kolme...
Puhja Gümnaasium Madli Tuvike 10r Venezuela Referaat Juhendaja: Õpetaja Aili Tamm Mariann Karja Puhja 2009 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Riigi üldandmed .........................................................................................................4 1.1 Üldandmed............................................................................................................4 1.2 Riigi asend maailmas.............................................................................................5 2. Loodus..........................................................................................................................6 2.1 Pinnamood.............................................................................
Kordamisküsimused pagaritoodete tehnoloogias 1. Pagaritoodete klassifitseerimine Jagatakse lihtpagaritoodeteks ja valikpagaritoodeteks. Samuti võib pagaritooteid klassifitseerida retsepti, kergitusmeetodi, pH, niiskussisalduse ja vee aktiivsuse järgi. 2. Pagaritoodete põhi- ja abitooraine, mõisted Põhitooraine- pärm, vesi, sool, jahu. Abitooraine- maitse, välimus ja muud omadused 3. Miks saab rukki- ja nisujahust valmistatud taignaid kobestada? Jahud moodustavad taigna, mis hoiab poorides kinni pärmi elutegevuse käigus moodustuvat CO2. 4. Nisujahu tüübid ja sordid Tüüp 405-Poelettidel "kõrgeim sort". Kõige heledam ja peenem jahu, mis saadakse terade esimesel purustamisel. Sobib kasutada kondiitritoodetes.g Tüüp 550-Kõrgem sort. Väga peene jahvatusega, puhta valge värvusega, kreemja varjundiga. Kasutatakse saiade ja väikesaiade valmistamiseks. Tüüp 1050-Värvuselt valge kollakashall...
1 Referaat Konteinervedu JANARI KRISTIAN LV1E 2 Konteinervedu Konteiner on kauba vedamiseks kohaldatav kindlakujuline suletav veoühik, mida on võimalik toimetada ilma kauba vahepealse käsitlemiseta saatjalt vastuvõtjale. On kasutusel mitmesuguseid erinevaid konteinereid, mis erinevad teineteisest kas mõõtmete, ehituse ja kasutatud materjalide järgi. ISO-standardi soovitustega on konteinerid standardiseeritud mõõtude, kuju, kaalu, tugevusnäitajate, ehituse ja otstarbe järgi. Konteinerite mõõtmed Praegu on kasutusel peamiselt kaks erinevate mõõtmetega konteineritüüpi: 20-jalane konteiner ja 40-jalane konteiner. Esimese kasulik pikkus (sisemised mõõtmed) on üldjuhul 5,9 m, teisel 12,03 m. Konteinerite kasulik laius on 2,352 m. 20-jalasesse konteinerisse on võimalik paigutada ühes kihis 10 FIN või 11 E...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Referaat: Maiad Koostas: E.Goman Õpetaja: Tallinn 2011 Sisukord: Tsivilisatsiooni algus. Olmeegid 3 Maiad 4 Ühikond 4 Kultuur 5 Kiri 6 Religioon 6 Arhitektuur ...
ÕPIMAPP SISUKORD Eritoit.......................................................................................................................................... 5 Eritoidu all mõistetakse sellist toitu, mis on mõeldud tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis. Eritoidud on näiteks imiku- ja väikelapsetoit, gluteenivaba toit, laktoosivaba toit, sportlaste toidud, kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega toit, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit. . 5 Eritoit on spetsiaalselt valmistatud inimestele, kes on haiguse tõttu piiratud, halvenenud või häiritud tavatoidust saadavate toitainete või nendest moodustunud ainevahetusproduktide saadavus, seedimine, imendumine, metabolism või eritumine ja kui tavalist toiduvalikut m...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool K14KÕ Jana Annuk TOIDUKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik. MA Mõdriku 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. KAUBAMÄRGI MÕISTE, AJALUGU JA KAITSE................................................5 1.1Kaubamärgi mõiste................................................................................................5 1.2 Kaubamärgi ajalugu..............................................................................................5 1.3Kuidas kaubamärki kaitsta?...................................................................................6 2SALVEST...........................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui vää...
MIKROBIOLOOGIA I KONSPEKT Sisukord ELU TEKE MAAL .................................................................................................................... 3 MIKROBIOLOOGIA AJALUGU ............................................................................................. 5 KOCHI-HENLE POSTULAADID ........................................................................................ 6 PROKARÜOODID ELUSLOODUSES, SUURUS JA NIMETAMINE .................................. 8 PROKARÜOOTIDE KIRJELDAMISEL JA SÜSTEMATISEERIMISEL KASUTATAVAD TUNNUSED ......................................................................................... 10 BAKTERITE KUJURÜHMAD ............................................................................................... 12 RAKUKUJUD JA NENDE EELISED NING PUUDUSED KESKKONDADES ............. 12 Kokid- kerakujulised bakterid. ......................
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
