Ühiskonna kajastus arhitektuuris – ehitised ja asulad. Viikingid elasid enamuses ranna äärsetes külades. ’ Viikingid, kes elasid rannaäärsetes külades elasid tavaliselt ühekorruselistes majades. Ehitati karkass maju, maja väliskülg tehti laudadest, ei olnud vaja naelu, lauad seoti prusside külge ülevalt, alumine osa läks vastu maad. Sellel oli praktiline põhjus, sest vihma sadades voolasid piisad mööda laudu alla ja vesi ei pääsenud sisse. Viikingid tegelesid kalapüügiga enamasti. Kuid oli ka viikingeid, kes elasid rohkem sisemaal ning tegelesid jahinduse, käsi-, põllutöö ja karjakasvatamisega. Trelleborg (Island) Hooned olid 3 kuni 5 meetri laiused ja nende pikkus ulatus isegi kuni 50 meetrini (tavaliselt 15 kuni 30m). Maja katus kaeti: kas turba, õlgede või laualaastudega (olenevalt sellest millist materjali oli saada). Tavaliselt majadel ei olnud aknaid. Suits mis kütte koldest tuli, lasti kas uksest välja või oli katusele te...
Jean Rouch Moi, un noir Lühiuurimus 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Jean Rouch ja antropoloogia, lühike elulugu.......................................................................... 4 2. Rouch ja film..........................................................................................................................6 2.1 La Nouvelle Vague........................................................................................................... 6 2.2 Cinéma vérité, jagatud antropoloogia ja etnofiktsioon..................................................... 7 3. Moi, un noir.................................................................
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mariliis Allikvee VIIMNE RELIIKVIA Loovtöö Pärnu 2020 Sisukord 2 SISSEJUHATUS „ Viimne Reliikvia” on legendaarne film, mis loodi aastal 1969. Filmi sisu põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad”. Filmi režissööriks on Grigori Kromanov. Muusika heliloojateks Uno Naissoo ja Tõnu Naissoo. Olulistemaks näitlejateks filmis on Ingrida Andrina kes oli Agnese rollis, Aleksander Koloborodko kes mängis filmis Gabrieli osa, Peeter Jakobi oli Ivo osatäitja, Elsa Radzina kloostri abtsissi rollis, Rolan Bõkov vend Johannese rollis ja viimaseks Uldis Vazdiks kes oli Siimu osatäitjaks. Film räägib 16.sajandist, mil oli Vene-Liivi sõda. Selle käigus vallutati Pirita Klooster. Filmi aluseks on eelnevalt mainitud Eduard Bornhöhe romaan. ...
Tänapäeva maailma kujundus antiiktsivilisatsiooni põhjal Meie ühiskonda mõjutavad paljud erinevad asjaolud, aga just eelkõige saame öelda, et need on olnud meie kaugest minevikust, antiiktsivilisatsioonidest tulnud suurkujud. Näiteks paljud suured Kreeka filosoofid: Sokrates, Platon ja Aristoteles. Platoni õpetuse järgi eksisteerib täiuslik ideemaailm, materiaalne maailm on vaid selle ebatäiuslik kajastus, ehk siis ta arvas et kuskil on olemas see ideaalne maailm, kus on kõik võimalik, aga ainuke asi oli see et reaalselt polnud jõutud kuskile selle poole. Tänapäeval on täpselt sama moodi, igal riigil meil siin on olemas oma ideaalne kujutlus meie meeilmast, aga reaalselt on ainult mingi pisikene osa sellest teostatud. Ma arvangi, et see on juba tulnud meie antiikajast. On oluline rõhutada et ükski neist loojatest ei kadunud kordagi järjepideva Lääne tsivilisatsiooni mälust. Mõni neist oli võibolla mõnel perioodil vähem kuulus, kuid mitt...
Andy Warhol 11.reaal Andrew Warhola • 6. august 1928 – 22. veebruar 1987 • Pittsburgh, Pennsylvania • Vanemad Slovakkiast pärit immigrandid • Lapsena oli tal huntingtoni tõbi, närvisüsteemi haigus, mis tekitab kehas tahtmatuid liigutusi ja naha pigmendi muutusi • Pärast haigust hakkas kartma haiglaid ja arste • Haigena kodus olles, joonistas, kuulas raadiot ja kogus kuulsuste fotosid Andy Warhol • Kujunes välja tema isiksus • Õppis Carnegie Tehnikaülikoolis reklaamikunsti • Oma töödes rõhutas masinlikkust, standartsust ja isikupärasust Andy Warhol Algusaastad • Kolis New Yorki ning oli edukas reklaaminduses ja ajakirjade illustreerimises • 1950ndatel kogus kuulsust imelike kingareklaamidega • Albumite kujundaja Andy Warhol • 1962 oli esimene popkunsti näitus ...
Sirle Sommer-Kalda kirjutatud artikli "Uuring: pakutav haridus on elukauge" analüüs. Artikkel on ilmunud ajalehes Põhjarannik 16.05.2009. (Artikkel on kättesaadav internetiaadressil: http://www.pohjarannik.ee/modules.php? name=News&file=article&sid=10353) Uuring on läbi viidud aastal 2009 Ida-Viru ettevõtluskeskuse tellimusel "Ettevõtliku kooli" programmi 2009-2025 strateegia koostamise raames. Uuringu eesmärk oli panna alus haridussüsteemi uuendamisele ja luua tegevuskava, kuidas praegust süsteemi parandada ning muuta. Uurimuse kajastus artiklis oli aktuaalne, kuna haridusüsteemi puudujäägid on kogu ühiskonda puudutav probleem ja muudatused haridussüsteemis on olulised nii lapsevanematele, õpilastele, õpetajatele, tööandjatele kui ka teistele sihtrühmadele. Artiklis kajastatud uurimuse originaalsust on raske hinnata, kuna tulemusi ei ole konkreetselt ja selgelt välja toodud. Tekstis kajastatud tulemused tunduvad olevat algupära...
1. Võrrelge järgmistest aspektidest lähtudes Hiina ja Induse varast tsivlisatsiooni -looduslike ja geograafiliste olude roll tsivilisatsiooni tekkimisel; -põlluharimise ning metallikasutuse algus, -kirja kasutuselevõtt, -valitsemiskorraldus, -tsivilisatsiooni langus. Mõlemad tsivilisatsioonid kujunesid kahe jõe äärde ning lõikasid kasu üleujutustest.Samal ajal ehk 1500 a eKr võeti Hiinas kasutusele ka kiri. Indias võeti see kasutusele hiljem veedade ajajärgul aarjalaste valitsemise ajal. Hiinat valitses keiser ja Hiina oli jaotatud piirkondadeks kus valitsesid keiserlikud asevalitsejad.Indias oli poliitiline killustatud, kuid paljud riigid olid sisemiselt hästi korraldatud. Riiki valitses kuningas oma kaaskonnaga ning riik oli jaotatud administratiivseteks üksusteks, mida valitsesid asevalitsejad.Induse tsivilisatsiooni languse tingis aarjalaste sissetung , sisevastuolud, aga ka hävi...
Doriani moraalne allakäik ja selle põhjused Doriani moraalne allakäik on suuresti, või isegi täielikult, seotud lord Henryga. Samas võib ju süüdistada ka Basilit, nagu seda tegi ka Dorian ise, kuna tema ju selle saatusliku maali tegi. Kuid maal kui selline minu arust siiski nimitegelasele probleeme ei tekitanud, probleemid tekkisid täna lord Henryle. Enne Henryga kohtumist oli Dorian Gray normaalne, rikas ja ilus noormees. Temas oli palju rikkumatust ja ilu. Ent kui ta kohtub Henryga ning hakkab taga sõprussuhteid looma, algab Doriani järk-järguline allakäik. Henry sisendab Dorianile pidevalt kui ilus viimane on, aga samas justkui ähvardab teda, et see kõik kaob varsti. Dorian jääb teda loomulikult oma rikkumatuses ja lihtsameelsuses uskuma ning üttleb saatuslikud sõnad, mille sisuks on et vananegu tema keha Basili tehtud piltilusal maalil ja tema jäägu igavesti ilusaks. Just need sõnad hakkavad...
Kontserdisarja „Vilistlane“ Naily Saripova klaverikontsert 19. novembril külastasin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kontserdisarja „Vilistlane“ Naily Saripova tasuta klaverikontserti, mille kavas olid L. van Beethoveni, F. Schuberti ja J. Brahmsi looming. Beethovenilt esitati sonaat klaverile nr 3 op 2 nr 3 C-duur, Schubertilt klaveripala nr 2 op posth Es-duur ning Brahmsilt kaks rapsoodiat klaverile op 79. Saalis valitses kõrgema klassi ning asja tundjate hõng, oli parasjagu nii noori kui ka vanu. Enamus siiski võõrkeelsed vanemad inimesed. Naily Saripova oli aastast 2000 Eesti Muusika -ja Teatriakadeemia üliõpilane professor Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa klaveriklassis. Viimaste aastate ühe tähtsamaks saavutuseks peab Naily Saripova koostööd klaveriduos väljapaistva Ukraina pianisti Vjatšeslav Novikoviga, kes avaldas tugevat mõju Saripova isiksusele. Aastal 2013 klaveriduo andis välja esimese plaadi Mozart-Schubert. Klaver...
Me vaatame piltide reaalsust, mitte pilte reaalsusest Meedia osatähtsus kasvab iga päevaga. Kõik uudised, sündmused, juhtumised on meile kõigile kättesaadavad. Meedia väljaanded valivad, millest me huvitume ja meie, rahvas, valime, millest huvitub meedia. Kogu see uudiste ringlus on justkui mäng, pall keerleb kord ühel pool, kord teisel pool. Ajalehed, ajakirjad pole enam pelgalt uudise täpseks kirjelduseks, see on vahend näidata arvamust ja mõjutada rahvast. Suhtumine uudisesse oleneb uudise edastamise meetodist.Halba uudist saab edasi anda nii, et lugejad lõpus hoopis kurikaelale kaasa tunnevad. Muidugi on vastand see, kui räägitakse heateost sellises võtmes, et inimene tegeleb mingi teemaga vaid tähelepanu köitmise eesmärgil. Selliseid asju juhtub meedias tihti, et artikkel mõjutab inimesi ühes suunas mõtlema. Tean omast käest, kuidas meedia võib mõjutada ja muuta loo tegelikkust. Tookordne juhtum oli Õhtulehe...
Tegu on kodutööga, milles käsitleti üht aktuaalset eetilist küsimust. Teema: Kas abort on naiste põhiõigus või loomuvastane kuritegu. Töö alla on toodud ka kasutatud kirjandus Abort olemuselt on raseduse katkestamine kirurgiliselt või tablettide abiga. Taoline praktika ulatub tagasi juba vana-rooma ja vana-kreeka aegadesse. Meedia ja tänapäevane kajastus abordile on väga vastuoluline. Mõningad pooldavad aborti, teisalt on abordil ka palju negatiivset. Et raseduse katkestamisel on niivõrd palju vastakaid arvamusi, saab selle kindlasti liigitada pigem filosoofilise küsimuse alla. Nimelt on ju abort loomuõiguse vastu. Kuid milles täpsemalt seisnevad need vastakad arvamused?
Ajakirjanduse rollid ühiskonnas; Eesti ajakirjanduseetika koodeks; Eesti meedia ja eetika; Ajakirjanik ja eetika; Reklaam ja eetika; Allikate kaits 1. AJAKIRJANDUSE ROLLID ÜHISKONNAS (MIKS ON AJAKIRJANDUST VAJA) 1) Pakkuda uudislikku ja praktilist teavet 2) Vahendada eri inimrühmade arvamust ja teavet • Eksperdid ja tavainimesed • Nt. USA ja EL, Erinevad parteid, vanurid ja lapsed 3) Meelelahutus 4) Vahendada teadmisi ja sellega avardada inimeste silmaringi • Kuldvillak, Maahommik, Kuuuurja, Radar • Raske eristada meelelahutusest 5) Kujundada ühiseid arusaamu, väärtushinnanguid ja nendele vastavaid käitumisviise • Laulupidu - ühtekuuluvustunna, patriotism • Haridus • Kooseluseadus, pagulasteemad 6) Mõjutada riiklike ja ühiskondlike institusioonide tegevust • Uuriv ajakirjandus, hoiab silma peal, mis toimub • Protestist kirjutatakse artikkel • nt. Egiptuses jõudsid protestid...
Meedia kui meedium õiguse ja kodanike vahel Laiksoo juhtumi näitel Probleem, et õigusteadlased mõistavad õigussüsteemi teistmoodi kui kodanikud kelle kaitseks see on loodud, on alati olemas. Teatud juhtudel lööb see erinevus juristide ja mittejuristide vahel välja eriti tugevalt. Eriharidusega jurist saab aru miks teatud juhtudel kohtud teevad teatud otsuseid ja miks seadused on sellised nagu need on. Mittejuristi jaoks võivad aga kohtuotsused tunduda ülekohtused ja seadused liiga jäigad. Probleem tekibki sellest, et juristid räägivad nö oma keeles, on liialt valdkonnas sees, kaotades võime vaadata asju tavakodaniku seisukohast, mistõttu juristkonna tegevus jääbki tihtipeale laiema üldsuse jaoks arusaamatuks ja kaugeks. Meedia on aga meedium, mille kaudu edastatakse võimalikult suur hulk erinevaid teemasid ühiskonnani. Meedia on vahelüli mille ülesandeks on avalikkuse suurendamine erinevates ühiskonna osades, nende osade sidumi...
II maailmasõja algusaastatest 1.september 1939-28.oktoober 1940 Johanna Maasik, 9.c, Rocca al Mare Kool 1.september 1939 ● Saksamaa sissetung Poolasse ● Algas II maailmasõda Saksa sõdurid marsivad Poola 1.septembril 1939 3.september 1939 ● Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutavad Saksamaale sõja Ajalehe kajastus Prantsusmaa ja Suurbritannia otsusest 3.september 1939 17.september 1939 ● Stalini Punaarmee vallutas Poola idaosa Kaart Saksamaa ja NSV Liidu vallutustest Poolas 28. september 1939 ● NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmiti sõprus- ja piirileping ● Poola riik kaotati ● Leedu anti NSV Liidu mõjusfääri 30.november 1939 ● Talvesõda- NSV Liidu ja Soome vahel Põlenud maja pärast pommitamist 30.november 1939 Helsingis 17.juuni 1940 ● Punaarmee okupeeris Baltimaad ...
Stalinistlik kultuur Stalinistlik kultuur lähtus sotsialistliku realismi põhimõtetest. Arhitektuur Arhitektuuris kujutas stalinism endast neoklassitsismi erikuju. Monumentaalsus saavutati lihtsuse ja sümmeetria abil. Fassaadil kajastus ehitiste ruumijaotus, tema kujunduses vaheldusid suured krohvitud pinnad portikusemotiivi ja dekoratiivplastikaga, kusjuures fassaadi kujunduse ja ruumijaotuse vahel tekkis mõnikord vastuolu. Hauamonumentidena kasutati palju obeliske. Stalinism Stalini ideede järgijad: imperilistid, kommunistid, rassistid, antisemiidid, ksenofoobid, antidemokraadid Stalinistlik arhitektuur Eestis Stalinistliku arhitektuuri juuri võib otsida juba antiigist. Millalgi 1930. aastatel saadi aru, et töölisi saab paremini tegutsema panna, kui kasutada ka arhitektuuris neile paremini mõistetavat keelt. Nii hakatigi töölistele paleesid ehitama. Seejuures lähtuti klassikalisest antiigile toetuvast arhitektuurist klassitsismis...
Debora Vaarndi (1916 2007) Elulugu Looming Tema luule arenes tunduvalt Isamaasõja ajal, siis ilmus ka tema esikkogu `'Põleva laotuse all'' (1945), milles domineerivad võtleva luule põhimotiivid. Eriti jõuline oli D. Vaarandi luule luule just siis, kui ta kirjutas omaenese tunnetest. Sõjajärgsetel aastatel kajastus ka tema ridades tolle aja kirjanduse üldine optimistlik ellusuhtumine. Tema luuleala avardus kogus `'Rannalageda leib'' , mida iseloomustab inimeste ühtekuuluvse tunne, esile tõusid traagilised toonid ning palju oli teravaid kontraste. Vaarandi hakkas oma uue luulega rõhutama ühiskonnas tekkivad probleeme, sõnastus muutus lakooniliseks ning meeleolu väga intensiivseks. Tema värsiloomingu paremik on koondatud kogusse " Va...
PUNK ROCK PUNK ROCK Punk rock on sündinud 70. aastatel (~1974.-1976. a). Mässumeelses muusikas kajastus noorte tüdimus ja ängistus. Tihti rääkisid lood poliitilistest ja sotsiaalsetest probleemidest. Punk oli vastandiks 70. a algul populaarsust kogunud diskomuusikale. Punki tabas ootamatu edu 1976. aastal tänu inglise bändile Sex Pistols. PUNK ROCK Muusikaliste oskuste puudumine polnud probleemiks. Punki peetakse senini väga agressiivseks ja mässumeelseks muusikaks. Punk pole ainult muusika, vaid ka elustiil. Populaarsed punkbändid on The Clash, Sex Pistols, The Exploited, Ramones ning Eestis Vennaskond, J.M.K.E, Velikije Luki. PUNGI TUNNUSED Teravad, mässumeelsed, poliitilised, anarhistlikud jms tekstid, lihtne harmoonia, kiire tempo, taktimõõt 4/4, agressiivsus, lärmakus, helivõimendus. Punk ansamblisse kuulusid peale laulja trummar, basskitarrist ja vahel rohkem kui üks ...
Kuuekümnendate vaim Aastatel 1956- 1965 toimus ühiskonnas järkjärguline vabanemine, mida tähistatakse sõnaga sulaaeg. See oli aeg, kui esteetiline tsensuur taandus ja poliitiline tsensuur oli varasemaga võrreldes üha leebem. Sel ajal debüteerinud luuletajaid kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid" nimetatakse kassetipõlvkonnaks. Põlvkonnaks võib kassettides esindatud autoreid nimetada üksnes tinglikult, kuna nende sünniaastad jäid vahemikku 1927 (Aleksander Suuman) kuni 1947 (Leelo Tungal), samuti puudus neil läbiv ühine ideoloogia. Kassetipõlvkonna vaimseks eelkäijaks peetakse Artur Alliksaart ning tema piirelõhkuvaid mänge keeleliste võimalustega luules. 1960ndad olidki Eesti luules suure vormiuuenduse ajastuks. Ühiskondliku taustana kaasnes sellega inimeste suur huvi luule vastu ning kirjandusele avaldatava ideoloogilise surve mõningane lõdvenemine seoses Hrustsovi "sulaga". Sul...
EESTI KUNST 1940-1955 Liisa Taal RVG 2011 AJALUGU 1940 NSVL ülemnõukogu vormistab Eesti annekteerimise 1941 I massiküüditamine 1941 Sakslased vallutavad Tallinna 1944 Nõukogude väed vallutavad Tallinna 1949 II massiküüditamine 1953 Stalin sureb 1955 I Tallinna televisioonisaade KUNSTI MÕJUTAJAD Nõukogude okupatsioon Sotsialistlik realism Sõda Arreteerimised, küüditamised ja mobilisatsioon Pagulus ja Eesti lõhenemine Impressionism ja modernistlik realism TUNNUSED Kujutati töötavaid inimesi. Eesti loodust, lilli ja inimesi maaliti ilusate värvitoonidega just nagu trotsides ümbritsevat maailma. Teostest võis tihti välja lugeda ängistust ja kurbust. Kunstielu oli vilgas, kuid endassesulgunud, sest sidemed demokraatliku Läänega olid katkenud. Isikupära suruti maha ja järelda...
Sageli väidetakse et raamat on parem kui film. Raamatu võlu seisneb just selles, et igaüks saab kujutleda peategelast isemoodi ning raamatu süzee on kordades mahukam. Samutli leidub filmifanaatikuid, keda paelub just filmi ootamatu lähenemine ja peategelaste elustamine. Raamat ja film võivad olla väga sarnased või hoopis väga erinevad. Kas Oscar Wilde ajatu klassika ,,Dorian Gray portree" sarnaneb või pigem erineb samanimelisest linateosest? Film ,,Dorian Gray portree" algas erinevalt raamatust hoopis sündmuste keskel. Seejärel jätkus Doriani lugu nii, nagu on Oscar Wilde seda kirja pannud. Juba esimesest hetkest oli köidetud pealtvaataja tähelepanu ning õhku jäi palju vastuseta küsimusi. Säärane lähenemine on väga iseloomulik linateostele, sest põnev ning kohati kaootiline algus paneb vaatajaid kaasa mõtlema ning garanteerib filmi menukuse. Filmis on muudetud ka peategelase välimust. Oscar Wilde kirjeldas oma raamatus Doriani heleda pä...
Kontserdiarvustus Käisin teisipäeval 24. november Estonia kontserdisaalis kuulamas Põhjamaade sümfooniaorkestri kontserdit „Kohtumispaik Eesti“. Solistina esines Mihkel Poll klaveril ning sümfooniaorkestriks oli Põhjamaade Sümfooniorkestri Kontsert algas pianistide lemmikloo Rahmaninovi Klaverikontsert nr 3, mille solistiks oligi Mihkel Poll, kes õpib praegusel hetkel Londoni Guildlhalli Muusikakolledžis. Olles käinud ka tema mõnel eelneval kontserdil, võis jällegi näha tema pähendunult vaba ja voolavat mängu. Oli näha, et ta elas sellesse teosesse sisse ning suutis muusikaga terve saali kuulama panna. Minu enda istekoht oli üsna kehv, paremal rõdul ja tagumises reas, mille tõttu ei näinud ma pianisti kätetööd, küll aga tema keha hoogsaid liikumist, mis minu jaoks on iseloomulik just tema mängule, sisendades muusikale hoogsust. Kontserdil esitati kaks teost, milleks olidki...
PABLO PICASSO Joko Jõgi 12c Täisnimi: Pablo (ka Pablito) Diego José Santiago Francisco de Paula Juan Nepomuceno Crispín Crispiniano de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Ruiz Picasso. Sünninimi : Pablo Ruiz Picasso Sünnikuupäev : 25. oktoober 1881 Surma kuupäev : 8.aprill 1973 Rahvus : hispaanlane Kunstivool : kubism Tegevusvaldkonnad : maalikunst, lavakujundused ja illustraator MIS ON KUBISM? 20. sajandi kunstivool Algselt kajastus P.Picasso ja G.Braque töödes Kubism vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele Jaguneb: 1. Analüütiline 2. Sünteetiline Värvid : tagasihoidlikud, tuhmid. BIOGRAAFIA Isa oli kunstiteadlane Õlimaalide tegemise oskus Tugevad kunstialased teadmised Õppis Madridi kunstikoolis, kuid ei lõpetanud Esimesed kunstikatsetused olid Barcelonas 23. eluaastal asus elama Prantsusmaale Oli patsifist ja ...
Heiti Talvik sündis 9. novembril 1904 Tartus. Seitsmeteistkümnendaks sünnipäevaks kinkis isa talle kaks köidet Schopenhauerit, mis õhutas Talviku huvi filosoofia vastu. Mitmekülgne lugemus kajastus hiljem tema loomingus. Talvikute kodune õhkkond oli üldse kunstilembene – ema oli tuntud pianist; kunstilise eneseteostuse poole püüdlesid ka õde Hella ja vend Ilmari. Luuletamise vastu ärkas Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides . Ehkki põhjused pole teada - ilmselt perekondlikud sisepinged -, lahkus Talvik ootamatult koolist ning sõitis Kohtla-Järvele põlevkivikaevandusse. See lahkumine, eemaldumine oli nii iseloomulik Talvikule, kes ei olnud võitleja ega energiast keev teoinimene. Tasakaalu pidi ta leidma sisemises läbikannatamises – alles konfliktist kaugenedes saabus selgus. Siin, Kohtla-Järvel, eemal tavapärasest keskkonnast, sai ta õige ruttu teadlikuks oma tõelisest kutsumusest – luulest Oma varasemates luuleproovides otsib Talv...
2.1 Thermal treatment of physical properties of polyethylene Märksõnad: polyethylene, thermal treatment, physical properties Otsiprofiilid: polyethylene AND thermal treatment polyethylene AND physical properties polyethylene AND properties polyethylene AND treatment polyethylene AND thermal AND treatment polyethylene AND physical AND properties 2.1.1 a) polyethylene AND thermal AND treatment: 1441 artiklit polyethylene AND physical AND properties: 7410 artiklit b) polyethylene AND thermal AND treatment: 143 artiklit kasutades Ei controlled terms Polyethylene AND physical AND properties: 866 artiklit kasutades Ei controlled terms 2.1.2 Malle Krunksile leidsin 60 artiklit 2.2 2.2.1 http://search.proquest.com/docview/230171400/13CC363D7D13127162A/1? accountid=28786 a) Jim Brown heads a management consulting firm, Tech-Clarity Inc. in Media, Pa. he also serves as the product lifecycle management specialist for the PLM Evalua...
Humoorikalt tõsine ,,Enesetapja" Kristo Kaareste 10A Näidendi autor oli Nikolai Erdman. Lavastaja oli Tiit Ojasoo ja kunstnik Ene-Liis Semper. Laval olid Jaanika Arum, Markus Dvinjaninov, Marian Heinat, Linda Kolde, Rea Lest, Jörgen Liik, Roman Maksimuk, Veiko Porkanen, Helena Pruuli, Jarmo Reha, Reimo Sagor, Simeoni Sundja, Ragnar Uustal, Kärt Tammjärv ja Linda Vaher Lavakunstikooli XXVI lennust. Esietendus toimus 12. oktoobril Vene Teatri suures saalis. Ühel tüübil keevad emotsioonid nii üle, et kõige loogilisem lahendus tundub olevat otsustada end parem lihtsalt ära tappa. Kõik! Kaua võib! Kogu pidu! Aitab jamast! Vähemalt nii tundub peategelast ümbritsevatele inimestele. Enesetapp ja pääsemine oleks lunastus, talle ja kogu ühiskonnale viimane, aga see-eest tõeliselt julge ja otsustav tegu, mis annaks julgust oma nõrkustest üle saada. Komöödia ...
Pildikesi külaelust Meie külas avati jumitult jaunis juuksla. Havatsege ja hoomake, kallid kaasmaalased, tegu on kohaliku esmikuga selles vallas. Juuksla ehitusel tuli kogu kogukond ettevõtmisele kaavitama, hoolimata sellest, et kõigil oli ihmjas ettekujutus sellest, mis saama hakkab. Juuksla avamisel tegutses seal üks kalbe abiline, kunnaline keetel käes. Abiline oli üsna morbe olekuga. Tal tuli tegeleda ühe sõnakuulmatu kõurikuga, kes osutus abilise kõuguks. Kogu sündmust kajastati lõit kasutades. See oli üsna lave ja lüüme kajastus, kantud kohaliku erakonna lüümivast ja kompromisse luutvast teabest. Vastaserakond hakkas neimima ja võttis kasutusele vastavad meetmed. Nemad hakkasid kiitma mihusaid nelle. Nõnge ja nugris poliitika kiitis ka kohalikke nuppeleid ja näpsikuid. Nürmikust politseiülem lubas kogu pundi, paitsitud teemeiter, pokrisse pista. Samal ajal kogemata pange kaadetades. Vall...
Mille poolest erineb Eesti keskaeg Lääne-Euroopa omast? Keskajal toimus palju erinevaid protsesse, alustades pärisorjastamisest ning lõpetades linnade tekkimisega. Hoolimata sellest et Eesti oli oma arenguga maas Lääne-Euroopast siis protsesside sisu oli ikkagi samasugune. Vahe oli vaid protsesside ajalises toimumises. Lääne-Euroopa keskaeg algas Rooma riigi kaheks jagunemisega 395 aastal. Eestis algas keskaeg üle 800 aasta hiljem, 1227 aastal, Saaremaa alistumisega muistses vabadusvõitluses. Kui Lääne-Euroopas tekkis lääniaadel juba aegu varem siis Eesti lääniaadel hakkas kujunema pärast Stensby lepingu vastuvõtmist. Rajati linnuseid, maa jagunes läänideks, lääne omasid senjöörid ning läänistatud maid kasutasid vasallid. Lääne-Euroopas oli kogu protsess kujult sama. Linnuste ning mõisate ehitamise materjalid ja stiilid olid küll erinevad, kuid läänidesüsteem oli valitsev ka seal. (?) Keskaja alguses kasvas Lääne-Euro...
Vana-Kreeka Kreeta: U. 2000 aastat ekr. Jõudsid Kreeta saarel teadmata etnilise päritoluga rahvad tivilisatsiooni tasemele. (sama rahvas on ka kreeka põlisasukad). Tsivilisatsiooni tekke ajal valitses Kreeta saarel kuningas nimega Minos. Seetõttu nimetatakse Kreeta saarel tekkinud kultuuri tihti ka Minoliliseks (e. Minose) kultuuriks (2000-1400 a ekr). Kreetal oli kasutusel lineaarkiri A. Seda ei osata tänapäeval lugeda. Kreeta tsivilisatsiooni kujundasid eelkõige kindlustamata lossid, mille eesotsas seisid preesterkuningad. Lossid olid ka peamised usukeskused ja poliitilise võimu keskus. Kõige tuntum loss Kreetal on Knossos. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Laoruumid ja käsitöökojad olid nn. majanduskeskused. Savitahvleid kasutati majapidamisdokumentidena. Kreeta kultuuris puudusid relvad, kindlustused jm. sõjakad jooned. Kreeta kunstis kajastus rahu, ning kujutati peamisel...
"Keskaeg Eestis – ühisjooned ja eripärad võrreldes Lääne-Euroopaga" Keskajal toimus palju erinevaid protsesse, alustades pärisorjastamisest ning lõpetades linnade tekkimisega. Hoolimata sellest, et Eesti oli oma arenguga maas Lääne-Euroopast siis protsesside sisu oli ikkagi samasugune. Vahe oli vaid protsesside ajalises toimumises. Lääne-Euroopa keskaeg algas Rooma riigi kaheks jagunemisega 395 aastal. Eestis algas keskaeg üle 800 aasta hiljem, 1227 aastal, Saaremaa alistumisega muistses vabadusvõitluses. Kui Lääne-Euroopas tekkis lääniaadel juba aegu varem siis Eesti lääniaadel hakkas kujunema pärast Stensby lepingu vastuvõtmist. Rajati linnuseid, maa jagunes läänideks, lääne omasid senjöörid ning läänistatud maid kasutasid vasallid. Lääne-Euroopas oli kogu protsess kujult sama. Linnuste ning mõisate ehitamise materjalid ja stiilid olid küll erinevad, kuid läänide süsteem oli valitsev ka seal. Keskaja alguses kasvas Lääne-Euroopas ka...
Keskaeg Eestis ühisjooned ja eripärad võrreldes Lääne Euroopaga. Keskajal toimus palju erinevaid protsesse, alustades pärisorjastamisest ning lõpetades linnade tekkimisega. Hoolimata sellest, et Eesti oli oma arenguga maas Lääne-Euroopast siis protsesside sisu oli ikkagi samasugune. Vahe oli vaid protsesside ajalises toimumises. Lääne-Euroopa keskaeg algas Rooma riigi kaheks jagunemisega 395 aastal. Eestis algas keskaeg üle 800 aasta hiljem, 1227 aastal, Saaremaa alistumisega muistses vabadusvõitluses. Kui Lääne-Euroopas tekkis lääniaadel juba aegu varem siis Eesti lääniaadel hakkas kujunema pärast Stensby lepingu vastuvõtmist. Rajati linnuseid, maa jagunes läänideks, lääne omasid senjöörid ning läänistatud maid kasutasid vasallid. Lääne-Euroopas oli kogu protsess kujult sama. Linnuste ning mõisate ehitamise materjalid ja stiilid olid küll erinevad, kuid läänidesüsteem oli valitsev ka seal. Keskaja alguses kas...
EESTI KIRJANDUS 20. SAJANDIL Referaat Gustav Suitsu algatusel loodi 1905. aastal Tartus olulist rolli mänginud kirjanduslik ja üldkultuuriline noorteliikumine Noor-Eesti, kuhu kuulusid noored eesti haritlased, teiste hulgas ka Friedebert Tuglas, Johannes Aavik ning Villem-Grünthal Ridala. Noor-Eestit on nimetatud ka agressiivseks kultuurpoliitiliseks liikumiseks, mis seadis oma ülesandeks eesti ühiskonna muutmise. Nende eesmärk oli väljuda senisest provintslikust alalhoidlikkusest ning saavutada eurooplus. Saksa okupatsiooni ja Vabadussõja (1918-1920) ajal olid kultuurielu ja kirjandus ajutiselt surutud kitsamatesse raamidesse, ent iseseisvas Eestis tekkis kultuuri arenguks taaskord uusi võimalusi ja kirjanduselu elavnes kiiresti. Vabadussõja-järgses kirjanduses kajastus veel Vene revolutsioonide poliitiline ja ideoloogiline mõju. Peale detsembrimässu 1924. ...
Hellenistliku kultuuri ehedamad näited Philippos 2. langes vandenõulaste käe läbi ja kreeka riigi uueks valitsejaks sai Aleksander Suur.Ta tegi suuri vallutusi.Aleksander Suure vallutusretk pani alguse ajajärgule ,mida nimetatakse hellenismiperioodiks.Hellenismi ajastut kujundas Kreeka tsivilisatsiooni paljude ilmingute laialdane levik Lähis-ida maades . Hellenistlik kultuur edenes tänu valitsejate soosingule.Eriti paistsid silma egiptuse kuningad.Aleksandriasse rajati muusade tempel-Mudeion,millest sai suur riiklikult ülavpeetav kultuuri ja teaduskeskus.Sinna kutsuti tähtsamaid kirjanikke ja õpetlasi kogu kreeka maaailmast. Muudatused ühiskonnas tõid muutusi ka inimeste mõtteviisi ja maailmavaadetesse.See kajastus hellenistlikus filosoofias.Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikelt probleemidelt inimeste isiklikele hingevajadustele.4.sajandi lõpul eKr kujunes mitu mõjukat filosoofiakoolkonda.Epikuro...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö nr 4: SAGEDUSMÕÕTUR ARUANNE Täitjad: xxxxxxxxx 000000 IATB00 xxxxxxxxx 000000 IATB00 Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: 00.00.2011 Aruanne esitatud: Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .............................................. ...................................... Töö eesmärk: Sagedusmõõturi tööpõhimõttega ning sagedusmõõturi erinevate kasutusvõimalustega tutvumine. Kasutatavad seadmed: 1.) sagedusmõõtur HP53131A 2.) Personaal...
Lapse sünd Keiu Lindeburg & Helen Niine Toila Gümnaasium 11.klass Eluringis oli neli keskset sündmust: sünd, täisealiseks saamine, abiellumine ja surm. Neist esimene ja viimane juhtusid igal juhul. Iga sündinud laps ei saanud aga täisealiseks ja iga täisealine ei abiellunud. Eestlase vana ja uue usu sümbioosis kujunenud maailmatunnetus nõudis keerulist kombestikku. Siirdumisel ühest elujärgust teise on inimene eriti avatud ja seetõttu tuli eemale hoida kuri ning tagada edu ja õnnestumine. Enne sündi Sünnikombed algasid juba lapse viljastamisest. Kui sooviti, et tulevane laps oleks poiss, pandi kirves voodikoti alla, tüdruku puhul aga nõel. Hool lapse eest kajastus keerulises käskude-keeldude süsteemis, millega lapseootel naine pidi arvestama. Paljudel tabudel oli ka otsene praktiline põhjendus. Vältimaks puudusi ja vigu lapse välimuses ja iseloomus, olid naisel keel...
VENE MUUSIKA 1. Modest Petrovitš Mussorgski 1839-1881 õpingud, teenistus kaadrisõjaväelasena. Tee muusika juurde. Sündis Pihkva kubermangus mõisniku perekonnas. Esmase klaverioskuse sai emalt. 1852 astus kadettide kooli, kus õpetati ka klaverimängu. 4a pärast alustas teenistust kaardiväeohvitserina. Tutvus Balakireviga, lahkub sõjaväest ja alustab muusikaga. 1861 sai ta rahulikult pühenduda oma loomingule, kuna elatus mõisast saadavatest tuludest, pärisorjuse kaotusega halvenes aga tema majanduslik seisund. (majandussüsteem suureneb). Veedab enam joomakaaslastega. Maj.olukord oluliselt ei paranenudki ning surmapõhjuseks sai alkoholism. 2. Mussorgski ooperid, „rahvadraamad“ „Boriss Godunov“ ja „Hovanstšina“ Mussorgski on kirjutanud kaks ooperit: „Boriss Godunov”, mis räägib Vene valitsejast, kes sai võimule ebaausalt. Ooper jutustab Borissi kroonimisest ning ooper lõp...
Puskini autobiograafiline luule Puskini traagiline elukäik kajastus sügavalt tema luuletustes. Vahel tundub nagu eksistents oleks tema jaoks vaid üks suur agoonia. Ta elas oma elu just nii, nagu tahtis, riskis palju, kaotas, pettus ja võitis taas. Puskini autobiograafiline luule oli sügav ja peaaegu, et kõikidest luuletustest, olgu see siis armastusest, patriootlik või poliitiline, kirjutas ta oma isiklikust elust või vähemalt isiklikest seisukahtadest. Tervet tema luuleloomingut võibki nimetada autobiograafiliseks. Luuletuses ,,Minu hauakiri" Puskin otsib justkui lunastust. Neljas reas on selgelt andeks palutud selle eest, et ta oma eluajal vooruslik polnud olnud. Mitte, et luuletaja püüaks oma käitumisele õigustust otsida vaid rohkem näidata, kuidas ühiskond inimesi kujundab ja muudab, olgu nad südames head või mitte. Kui me läheme kaasa massiarvamusega, siis on kergem võita üldtuntud ja armastatud positsiooni. Nii nagu kõikide diss...
Eleegia on itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt. Eleegia on üks antiiklüürika kolmest põhivormist. Eleegia eripäraks on värsiehitus, heksameetri korrapärane vaheldumine pentameetriga, mille tulemusena kujuneb kahest värsist salm: eleegiline distihhon (eleegiline kaksikvärss). Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios, Archilochos ja Solon. Eleegia on tänapäeval lüürikazanr, mis tähendab nukrat ja leinameeleolulist luuletust. Eesti kirjanduses on parimad eleegiad Anna Haava "Ööbiku surm", Karl Eduard Söödi "Metsateel" ja Gustav Suitsu "Ühele lapsele". Maailmakirjandusest üks kuulsamaid Rainer Maria Rilke "Duino eleegia". Eleegia sõna laiemas tähenduses on kasutusel ka muusikateoste (eesti näited: Eduard Tubin "Eleegia", Vennaskond "Eleegia") ja kujutava kunsti teoste (Oskar Kallis "Eleegia" (1915, pastell, Tartu Kunstimuuseum)) kohta. Jambograafia ehk jamb hõlmab poleemilisi, pilkelisi ja pahesid piitsutavaid luu...
"Haridus teeb vabaks" Haridus teeb vabaks nii üksikisikuid, inimgruppe kui ka riike, kus elavad haritud inimesed. Nad saavad aru tänu oma teadmsitele, kuidas tuleb teatud olukorras käituda. Näiteks saab võrrelda oma situatsiooni mõne raamatu juhtumiga või õppust võtta ajaloost, kuigi aeg ja keskkond meie ümber muutuvad. Inimesed siiski ei muutu oma käitumiste ja tunnetega ajas. Seega on mõtet palju lugeda ja koolitöös aktiivselt kaasa lüüa, et meie ja isamaa saaksime olla vabad ja sõltumatud mõjutustest, millel on halb eesmärk. Õppinud ja lugenud inimesed oskavad paremini end kaitsta petmise eest. Nad teavad elutõdesid ning on kursis reaalsuses toimuvaga ega ela nii palju unistustes. Igapäevaseski elus on näha, kuidas poisid tüdrukutele kõik maad ja ilmad kokku lubavad ning siis purustavad nende südamed. Ärakasutajad saavad aru, et võivad harimatust enda huvides ära kasutada. Seetõttu tulebki end harida, et meie kriitiline mõtlemine või...
HARIDUS TEEB VABAKS Haridus teeb vabaks nii üksikisikuid, inimgruppe kui ka riike, kus elavad haritud inimesed. Nad saavad aru tänu oma teadmistele, mis on mingis olukorras õige ja vale. Seega nad teavad, kuidas tuleb teatud tingimustes käituda. Näiteks nad saavad võrrelda oma situatsiooni mõne teose juhtumiga või õppida ajaloost, kuigi aeg ja keskkond meie ümber muutuvad. Reeglina inimesed siiski ei muutu oma käitumiste ja tunnetega ajas. See tähendab, et on mõtet palju lugeda ja koolitöös aktiivselt kaasa lüüa. Seda tuleb teha, et meie ja meie isamaa saaksime olla vabad ja sõltumatud mõjutustest, millel võib olla halb eesmärk. „Haridus teeb vabaks“ – see väljend kuulub Vana-Kreeka filosoofile Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsingusse „only educated are free“ (ainult haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof Epictetus (55 – ca 135), kes nii ütles, sündis orjana, o...
Muinasusundi kajastused tänapäeva eestlaste elus. Eesti hõimude ristiusustamise (13. saj) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal.Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid, kuigi kaugemate sugulasrahvaste juures arvatakse sellest olevat jälgi nn karupeiete rituaali näol. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; üsna hilise ajani säilis komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, süljes, küüntes. Neid võidi teatud viisil kasutada maagilisel otstarbel. Eriti suure väega inimesed targad ja ...
Veljo Tormis Referaat Veljo Tormis on sündinud 7. augustil 1930. aastal Kuusalus. Tormis õppis aastatel 1942-1944 Tallinna konservatooriumis orelit. Tema juhendaja oli A. Topman. Lõpetas aastal 1947 orelialal Tallinna muusikakooli. 1949-1950 õppis koorijuhtimist ja 1950- 1951 TRK-s kompositsiooni. Tormis lõpetas 1956 kompositsiooni alal Moskva konservatooriumi. Ta oli 1955-1960 Tallinna muusikakooli muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooniõpetaja ning 1956-1969 HL-i konsultant. Alates 1969. aastast on Veljo Tormis vabakutseline helilooja. Tormis on kasutanud ja propageerinud oma loomingus soome-ugri rahvaste rahvamuusikat. Ta on koostanud väljaanded ,,Regilaulik" ja ,,Lahemaa vanad laulud". Veljo Tormise loomingus on põhilised orkestrilise koorikäsitlusega, sümfoonilisele muusikale läheneva vormiarendusega kooriteosed. Avamäng nr. 2 on esimene rahvusvahelisel muusikafestivalil (,,Varssavi sügisel" 1961) esitatud eesti heliteo...
,,Eestlane olla on uhke ja hää...`` Kas alati? Eestlased on omapärased, kes on läbi ajaloo üritanud tõestada oma rahvustunnet, olenemata meie väikesest rahvaarvust. Meie rahval on palju mille üle õnnelik olla, samas on meil nagu igal riigil, oma häbiplekid. Kas eestlane olla on uhke ja hää? Eestlast on peetud isekaks ja kadedaks, kes leiab alati midagi mille üle oma pahameelt üles näidata. See arvamus on välja kujunenud juba mitukümmend aastat tagasi. Näiteks on lääneriikidele siiani arusaamatu, miks me oleme nii vaenulikud venelaste vastu ja hoiame nii tugevalt oma ajaloost kinni ning ei suuda unustada seda, mis toimus aegu tagasi. Nende jaoks on mõistmatu, et me 1939. aastal Baasidelepinguga lasime venelased ise oma riigis võimule, aga nuriseme selle üle siiani. See, miks me olime sunnitud seda tegema, ei läinud kellelegi korda. Tänu sellele peetakse meid rahulolematuteks. Me...
Kultuuri arengu põhijooni uusajal Uusajal toimus kultuuri vallas suur areng. Leiutati palju ühiskonnale vajalikke asju nagu elekter, raadio ja telefon ning hulganisti edusamme tehti ka meditsiini vallas. Leiti uusi ravimeid ning võeti kasutusele desinfitseerimine bakterite hävitamiseks. Ka toiduainete säilitamiseks leiti paremaid mooduseid. Klassitsismi ajal oli valitses arhitektuuris lihtsus ja minimalistlikus. Alessandro Volta ehitas aastal 1782 esimese elektripatarei. See viis Michael Faraday mõttele, et kui elekter tekitab magnetismi, tekitab magnet ka elektrit. Faraday ehitas katsetele tuginedes elektrigeneraatori, mis oli aluseks ka esimesele elektrimootorile. See on oluline, kuna elektri kasutuselevõtt tegi elu palju lihtsamaks. 19. saj teisel poolel rajas Auguste Comte filosoofilise suuna positivism. Selles oli kolm astet: teoloogiline, metafüüsiline ja positiivne staadium. Positiivsete faktide väljasel...
Konfutsianism · Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika- ja filosoofiasüsteem, mis sai alguse Kong Fuzi (Konfutsiuse) õpetustest. · Tuumaks on inimlikkuse tunnetamine (toimimine, arvestades inimsuhete tundlikkust). · Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Laps pidi üles näitama pojalikkust (olema kuulekas, kohusetundlik selline suhe kajastus ka mehe ja naise suhetes ja valitseja ja ministri vahel). · Rõhutas ka inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus. · Täieliku käitumise omandamiseks peab inimene õppima ja teostama rituaale ja kombeid. · Konfutsianistid võtsid ühtviisi õppust nii muistsetelt türannidelt kui ka kangelastelt ja tarkadelt. · Konfutsianistliku kaanoni tuumaks on: o Nelikraamat, mille koostas Zhu Xi (1130-1200), sisaldab Konfutsiuse õpetuste kokkuvõtlikku esitlust ja koosneb neljast osast: 1. Vesteid ja vestlusi (Lunyu...
Keskaeg Eestis – ühisjooned ja eripärad võrreldes Lääne-Euroopaga Keskaeg jõudis Eestisse 1227. aastal, kui ristisõdijad vallutasid Saaremaa ning lõppes muistne vabadusvõitlus. Lääne- ja mujal Euroopas algas keskaeg märksa varem – 476. aastal koos Lääne-Rooma riigi langemisega. Keskaja ühiskond oli seisuslik ja hierarhiline. Iga inimese olulisus ühiskonnas olenes tema sünnipärast ning tegevusalast. Lagunenud Lääne-Rooma keisririigist kasvasid uued riigid ning tekkisid hansalinnad, kus tegeleti aktiivselt käsitöö ja kaubandusega. Kuidas aga erines keskaegne Eesti Lääne-Euroopast? Keskajal kujunes rahvakeelne kirjandus. Eestis oli kirjasõna levik kahjuks minimaalne kuna kirjaoskajaid oli väga vähe. Selle tõttu polnud võimalik raamatuid ei kirjutada ega välja anda. Lääne-Euroopas kirjastati juba paljusid religioosseid ja ilmalikke tekste näiteks Boethiuse kirjutatud “Filosoofia lohutus” aastal 52...
Soorollid muutuvas maailmas Läbi aegade on kehtinud maailmas naiste ning meeste vaheline ebavõrdsus. Õpitudki ajaloos, et peamised tegijad oli mehed ning naistest pole erilist juttu kusagil. Kas tõesti on maailmas valitsenud selline ebavõrdsus? Seda kõike on muutnud aeg ning sotsiaalne ja majanduslik areng. Kuidas on õigused ning ebavõrdsus ajaga muutunud? Aegade alguses koheldi naisi kui alamklassi. Polnud neil mingeid õigusi võrreldes meestega. Naised olid abikaasade võimu all, pidid täitma vastassoo soove. Naise põhilisteks kohustusteks olid kodu korras hoidmine, laste saamine ja nende üleskasvatamine. Meestele pakkusid ka meelerahu lõbunaised, kasvõi vastu tahtmist. Naiste soovide ega tunnetega ei arvestanud keegi. Polnud mingit sõnaõigust, ainult meeste arvamus luges. Nad ei olnud küll rahul oma eluga, kuid ei saanud midagi ette võtta, sest meeste võim oli liiga suur ning nad olid...
Meeldejääv taasiseseisvumispäev Käisin 20. augustil Tallina lauluväljakul kuulamas Robbie Williamsi kontserti. Ma ei ole olnud kõige suurem Robbie Williamsi fänn, aga kuna õde kinkis mulle pileti, siis oli hea võimalus esimest korda käia rahvusvaheliselt tuntud artisti esinemist kuulamas. Kontserdipäevaga oli väga vedanud, kuna ilm oli soe ja vihma ei sadanud. Kahjuks aga jõudsin kontserdile liiga hilja ja pidin meeletult pikas järjekorras seisma. Üritus algaski minu jaoks natuke kurvalt, kuna turvamehed leidsid, et mu peaaeegu tuttuus vihmavari on taolise ürituse jaoks liiga ohtlik ja likvideerisid selle. Robbie Williams oli oma soojendajaks valinud Olly Mursi, kes kogus kuulsust saates ,,The X Factor". Kuna Olly laule olin eelnevalt üsna pingsalt kuulanud, siis pakkus minu jaoks see väga suurt ärevust, et ka just teda laval näha võib. Kõige enam meeldis mulle tema esituses ,,Dear Darlin'...
Muutused , mida tõi kaasa I maailmasõda Aastad 1919-1939 jäävad perioodi, mil oli just lõppenud äärmiselt ohvriterohke Esimene maailmasõda ja peagi oli algamas järgmine, Teine maailmasõda. Pärast I maailmasõda, mis kestis 28. juulist 1914 kuni 11. novembrini 1919 ja mis toimus Keskliidu ja Antanti riikide vahel, leidis terves maailmas aset palju muutusi nii ühiskonnakorralduses, geograafilistes paigutuses, kui ka inimeste eluolus. Tänu demokraatlike riikide- Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid- võidule sõjas, toimus ka terves maailmas demokraatia võidukäik ja inimeste vabadused laienesid. Näiteks Suurbritannias kasvas valimisõiguslike kodanike hulk peaaegu kolm korda, seega hakkas rahvas aktiivselt valimistel osalema. Demokraatia levis sedavõrd palju, et kui enne sõda oli Euroopas ainult 3 vabariiki, siis peale sõda lausa 13. Kuid mitmes riigis ei osutunud demokraatia järkusuutlikuks, põhjuseks puudulikud põhise...
Kaili Tael 12B RETSENSIOON Külastasin 7. mail 2015. aastal ooperit „Rigoletto“ Rahvusooperis Estonias. „Rigoletto“ on Giuseppe Verdi kirjutatud ooper, mis kahtlemata kuulub ooperiliteratuuri kullafondi. Giuseppe Verdi elulugu Giuseppe Verdi sündis 10. oktoobril 1813. aastal (suri 1901. aastal). Muusikalise hariduse omandas Verdi individuaalselt, sest konservatooriumisse teda vastu ei võetud. Esimesed helitööd kirjutas ta juba umbes 15-16 aastaselt. Verdi esimene ooper „Oberto, krahv Bonifacio“ esitati ülimenukalt 1839. aastal Milano kuulsas ooperiteatris „La Scala“. Järgmised ooperid suurendasid tema kuulsust veelgi. Tellimusi tuli nii kodu-kui ka välismaalt. Kuni 1870. aastani, mil Verdi lõpetas „Aida“, kirjutas ta mõnikord isegi kaks ooperit aastas. Kuid järgmine ooper pärast „Aidat“ – „Othello“, valmis alles...
,,Puhastus" Etenduse analüüs Etendust läksin ma vaatama ilma eriliste ootusteta, kuna olin eelnevalt läbi lugenud raamatu. Raamatu sisu tundus minu jaoks lugedes väga venivana, seega oli mul alguses kartus, et poolteist tundi kestva etendusega võib juhtuda sama lugu. Tänu profesionaalsetele näitlejatele suudeti lugu siiski üpriski põnevalt läbi mängida. 20. sajand oli paljude eestlaste jaoks üpriski pingeline aeg. Üheltpoolt rõhus inimesi tugev kommunistlik ideoloogia ning teisalt olid ka inimeste vahelised suhted küllaltki keerulised. Etenduses oli põhirõhk suunatud raamatu kahe peategelase Hansu ja Aliide eluloo peegeldamisele. Näitlejad suutsid väga hästi välja tuua need emotsioonid ja läbielamised, mida kogesid eelmisel sajandil paljud inimesed tagakiusamise, küüditamise ning nendest tekkivate raskete suhete tõttu. Kuna raamat oli üles e...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
