******* Gümnaasium NIMI KLASS KAHJULIKUD KOSMEETIKATOOTED Referaat *** 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................3 1.3 Üldised säilivusajad:...................................................................................... 4 1.4.4 Imidazolidinüül karbamiid.......................................................................6 1.4.5 Parabeen................................................................................................. 6 2. LOODUSKOSMEETIKA...............................................................................6 2.1Mahetoodetud naha...
xxx Kahjulikud kosmeetikatooted Referaat 2013 Sisukord 1 Sisukord.................................................................................................................2 2 Sissejuhatus............................................................................................................3 3 Kahjulik kosmeetika..............................................................................................4 3.1 Kahjulikud kosmeetikatooted..............................................................4 3.2 Ohtlikud ained kosmeetikas.................................................................5 4 Kokkuvõte..............................................................................................................8 5 Kasutatud allikad...................................................................................................9 ...
Noarootsi Gümnaasium Nelli-Kai Kallas 10.M klass KAHJULIKUD KOSMEETIKATOOTED Referaat Pürksi 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................3 1.3 Üldised säilivusajad:...................................................................................... 4 1.4.4 Imidazolidinüül karbamiid.......................................................................6 1.4.5 Parabeen................................................................................................. 6 2. LOODUSKOSMEETIKA...............................................................................6 2.1Mahetoodetu...
Keemiatoodete kahjulikud omadused On teada, et umbes 60% inimese poolt tarbivatest nahahooldus toodetest imbuvad läbi naha vereringesse. Kõik naised, kes kasutavad peaaegu igapäevaselt ilutooteid, ei ole teadlikud sellest, et need sisaldavad ka väga palju keemiat ning võivad liigse tarbimise tagajärjel mõjuda nende nahale ja tervisele halvasti. Tänapäeval on kosmeetika tööstus suuresti reguleerimata. Tööstustele pole seatud väga rangeid piiranguid ning see võibki olla üks põhjus, miks paljud ilutooted sisaldavad toksilisi kemikaale. Toksilisi kemikaale kasutaktakse sellepärast, et see teeb tooted odavaks ja tootmise lihtsamaks. Toksilised kemikaalid toovad kaasa endaga palju probleeme- ülekaalulisus, krooniline väsimus, erinevad vähivormid, viljakuse probleemid, neuroloogilised probleemid, nahaärritused, allergiad, astma, hormonaalsed häired. Reklaamiagentuurid ja kosmeetikafirmad on tekitanud ühiskonna...
Triin Abiline KAHJULIKUD AINED KOSMEETIKAS Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus 3 Kahjulikud ained kosmeetikas 4 Kahjulike ainete nimekiri 5 Ohutumad alternatiivid 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud materjal 12 2 Sissejuhatus Valisin selle teema, kuna antud probleem on minu enda elus aktuaalne. See oli mõned kuud tagasi, kui jumestuskooli astudes anti mulle kätte informatiivne materjal, mis sisaldas andmeid kahjulike ainete kohta kosmeetikas. Esimest korda elus hakkasin ma mõtlema, mida need endas võivad sisaldada ja millist ohtu need võivad endas kujutada. Selle referaadi eesmärgiks on selgitada, miks on oluline jälgida kosmeetikatoodete koostisainete nimekirja. Selleks toon m...
Keila Gümnaasium 7c klass Juhan Juurikas Uimastite kahjulikud mõjud Referaat Juhendaja H. Israel Keila 2009 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 1. Kuidas uimastid inimest mõjutavad 4-5 2. Uimastitekahjustused 6 3. Enamlevinud narkootikumid ja psühhoaktiivsed ained. 7-11 3.1. Rahustava toimega uimastid 7-8 3.1.1. Opiaadid 7 3.1.2. Kanepi produktid 8 3.2. Stimulandid ehk ergutava toimega uimastid 8-10 3.2.1. Kokaiin ja crack 8-9 3.2....
See ei ole lõikusviis, vaid aeglane hukkamine! PUULE KAHJULIKUD LÕIKUSVIISID • TULBASTAMINE – (heading) kogu võra eemaldamine (ühetüvelisel puul) • KÖNDISTAMINE (topping)– sõlmevaheliselt alalt lõikamine (mitmetüvelisel puul), eemaldatakse suurem osa põhiokstest • LATVAMINE (tipping) – oksa latv eemaldatakse sõlmekohta arvestamata Nende lõikusviiside kasu on ajutine! MIKS NEID LÕIKUSI TEHAKSE? • puu on istutatud ebasobivasse kohta ja nüüd soovitakse „ühe hoobiga“ parajaks teha • suur võra on muutunud murdumisohtlikuks • „kultuuristatakse“ puud, sest teistes kultuurides ju tehakse niimoodi • V-kujuline latv, puu lõhenemine • Füsioloogiline mõju – aeglane näljasurm; toitainete sünteesiaparaat ehk puu „köök“ eemaldatakse, juurte ja võra tasakaal rikutud, juured jäävad nälga ja seega enam ei liigu vajalikus koguses vees lahustunud mineraalaineid võrasse. Enam ei toimi puu kui liivakel...
Geneetiliselt muundatud organismide poolt ja vastu Geneetilistelt muundatud organism ehk GMO ehk transgeensed organismid on organismid, kelle genoomi on siiratud mingi võõrliigi geene, mis avalduvad nendes organismides. Geneetilisel muundamisel on nii positiivsed kui ka negatiivsed küljed. Selle käigus võib luua taimi, mis on võimsamad, muuta taimi kahjurite vastu vastupidavamaks ning saagikus võib olla palju suurem. See aitab suuri firmasid nende tootlikkusel tõusta. See on kasulik, sest tänu sellele saab avastada uusi võimalusi ja parandada mingite taimede kasvu ja toitaineterikkust. Sedapuhku on see taimekasvatuses väga kasulik vahend. Kuid tuleb tõdeda, et paljud arvamused ning ka faktid räägivad geneetiliselt muundamise vastu. Kõige vähem meeldib mulle selle puhul loomade geneetiline muundamine, kui see neile kuidagi moodi kannatusi võib tekitada. Sellega võib kindlasti kahjustuda ka looma tervis. Kaugeltki pole se...
Konflikt- vajalikud või kahjulikud? Defineerides konflikti on see lahkheli või arusaamatus, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad seega on ta oma olemuselt sotsiaalne situatsioon, milles kaks või enam isikut esindades erinevaid seisukohti, arvamusi, huvisid või eesmärke, püüavad üksteist nende realiseerimisel võita. Konflikti võib ära tunda järgmiste tunnuste järgi: * lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist; * kõrgendatakse häält; * süüdistatakse teisi; * nägeletakse pisiasjade pärast; * teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid; * püütakse rühma liikmeid leeridesse jagada; intrigeerida, kaevata, ässitada, laimata * vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt; * jäine viisakus; * boikott; * apaatia, üldine loidus, p...
Põhiprobleem: Rasvad kahjulikud või kasulikud? Eri rasvade kasulikkuse-kahjulikkuse üle otsustamine pole kerge, kuid tervise ja pikema eluea nimel tasub asjasse süvenemine ja toitumisharjumuste muutmine end ära. Muutused tänapäeva toiduainetehnoloogias ja tervisele kahjulikud transrasvad panevad paljusid üha rohkem muretsema. Kas tõesti on väheväärtuslik ja ebakvaliteetne leidnud kindla koha meie toidulaual? Hüpotees: Transrasvad on kahjulikud ja tavalised rasvad kasulikud ja väga vajalikud inimesele. Toitainena on rasvhapped asendamatud, selles on toitumisteadlased ühel nõul. Toidurasvad peaksid andma 2530% päevasest energiavajadusest. Inimese tervis sõltub otseselt toidurasvades olevate rasvhapete hulgast, vahekordadest, tüübist. Rasvad annavad energiat 9 kcal/g ehk peaaegu kaks korda rohkem kui süsivesikud või valgud. Kuid rasvad võivad olla ka tervisele kahjulikud. Arvukad uurimused näitavad, et kõige ohtlikumat tüüpi rasvad o...
Miks on narkootikumid kahjulikud? Narkootikumide tarvitamine on üha populaarsemaks muutuv tegevus, kuid inimesed ei teadvusta endale, milliseid tagajärgi nende tarvitamine kaasa toob. Narkootikume kasutatakse tavaliselt naudingu saamiseks, mis ka lühiajaliselt seda tekitab, aga uimastite manustamisest võib välja kujuneda sõltuvus, mida on raske välja ravida. Uimastitega tehakse algust juba väga noores eas. Põhjused, miks noored üldse proovivad esimest korda uimasteid, on uudishimu, soov mitte erineda sõpradest või probleemid igapäevaelus. Enamasti proovitakse üksikuid kordi, aga püsivalt neid tarvitama ei hakata, kuid on ka erandeid. Sõprade survel millegi tegemine ei ole minu jaoks aksepteeritav, sest ma arvan, et igal noorel peaks olema natukenegi julgust keelduda asjadest, mida nad üksi olles ei teeks. Uimastite tarvitamine on alati riskantne, sest kunagi ei saa päris kindel olla, mida tegelikult t...
Halogeenühendid: kasulikud või kahjulikud Liisa Sekavin 11.a Halogeenid on VI A rühma elemendid - lihtainena gaasilised fluor ja kloor, lihtainena vedel broom ja lihtainena tahked jood ja astaat. Halogeeniühendid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega. Looduslike halogeeniühendeid tuntakse suhteliselt vähe, kuid seevastu kasutatakse palju inimese enda looduid. Kloori ühendid on veepuhastusjaamades kasutusel nii vee puhastajana kui ka desinfitseerijana. Tänapäeval on see asendatud rohkem osoneermisega, kuna vee kloorimisega võib kaasneda äärmiselt ohtlike diokdiinide teke. Kloori on kasutatud ka sõjagaasina. Tööstuses kasutatakse seda paberi ja tekstiili pleegitajana. Broomi kasutati sajandeid - haruldase lilla tooni tootmiseks enne kui see idenfitseeriti ning tänapäeval kasutatakse...
Halogeeniühendid-kahjulikud või kasulikud. Orgaaanilised ühendid, mille süsinku aatomid on seotud halogeeni aatomi või aatomiga on halogeeniühendid.Halogeeniühendeid võime käsitleda ka nii, nagu oleks süsiniku aatomi juures vesinik asendatud halogeeni aatomiga. Orgaanilisi halogeeniühendeid on väga palju. Halogeeniühendi molekulis võib olla mitu halogeeni ühendit.Need võivad olla ka erinevate halogeenide aatomid. Samuti võib ühe süsiniku aatomi juures olla mitmesuguseid halogeeni aatomeid. Halogeeniühendeid saame me kasutada palju keemia erinevates valdkondades ja samuti leidub neid igapäeva elulistes asjades.Halogeenühenditel võib olla nii kasulik pool kui ka kahjulik pool. Kasulikkus tuleb välja selles, et halogeeniühendeid leiame paljudes igapäevaselt kasutatavates asjades, mis võivad vahel osutuda elutähtsaks.Reageerimis võimelt on halogeeniühendid asendamatud paljude ainete valmistamisel. Hüdrofoobsuse tõttu lahustu...
Halogeeniühendid kasulikud või kahjulikud? Halogeenid asuvad perioodilisustabeli VII A rühmas. Nendeks on fluor, kloor, broom, jood. Looduses leidub halogeene nende suure keemilise aktiivsuse tõttu ainult ühendites: kristalsete sooladena litosfääris ja ioonidena lahustunult merevees ning mõnede järvede vees. Merevees on kõige rohkem kloriide, kuid seal leidub ka bromiide, fluoriide ja joodiühendeid. Halogeenide kasutusalad on laialdased. Fluoriühenditest ühed tähtsamad ja kasulikumad on freoonid ( jahutusained külmikus, sooja neelav aine; leidub tarbekemikaalides ) ja teflon ( kuuma kindel plast ). Teflonit tuntakse ka fluoroplasti nime all. Fluoroplastid on polümeerid, mis on väga püsivad temperatuuuri ja keemiliste mõjutuste suhtes. Fluoroplastide mittemürgisus, hüdrofoobsus ( vee-tõrjuv ), lõhna ja maitse puudumine võimaldab neist valmistada toidunõusid. Fluoroplastiga kaetud pannil võib toitu...
Tallinna Laagna Gümnaasium Võõrad, kahjulikud ained meie keskkonnas Referaat Teele Kuri 11b Klass Tallinn 2010 Keskkonnamürgid Keskkonnamürgid on ained, mis tekivad või vabanevad inimtegevuse tulemusena ning sattudes keskkonda mõjutavad otseselt elusorganisme või kahjustavad looduse üldist funktsioneerimist. Harilikult käsitletakse keskkonnamürkidena keemilisi aineid. Põhimõtteliselt on elu ise ka keemia: elutagevuse käigus kasutatakse paljusid ühendeid, nad tekivad ja lagunevad. Kuid paljud ühendid, mida kaasaegne inimkond kasutab, on elule kahjulikud. Olulise osa keskkonnamürkidest moodustavad põllumajanduskemikaalid. Kuna haritava maa pindala pidevalt väheneb, siis püütakse intensiivistada põllumajanduslikku tootmist. Nii kasutatakse üha rohkem mitmesuguseid mineraalväetisi ning taimekaitsevahendeid. Põllumaj...
***** Kutsehariduskeskus Minu õpitava eriala kahjulikud mõjud tervisele Referaat ************* **** kl ******** 2012 Mõju silmadele Mõju silmadele sõltub peamiselt töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril . Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, ent mis möödub, kui silmad saavad piisavalt puhata. Arvutitööst tingitud püsiva nägemiskahjustuse tekkimise kohta seni andmeid ei ole . Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem muude tööde-tegemiste puhul ei oldud märgatud. Pilguta arvutiga töötades teadlikult silmi, et ei tekiks sarvkesta kuivamist ning sellest tingituna silmade väsimus- ja kuivustunnet ning vajadust silmi hõõruda...
Kahjulikud lisaained ning koostisosad toidus ning nende vältimine Minu poolt valitud teema on tänapäeva ühiskonnas väga aktuaalne. Teema olulisusele viitab terviseprobleemide olemus arenenud riikides (kaasa arvatud Eestis). Iga kolmas inimene sureb südame ja veresoonkonna haigustesse, ning viimastel aastatel on tekkinud seisukoht, et iga kolmas vähist põhjustatud surmajuhtum on samuti põhjustatud valest toitumisest. On ilmselge, et tänapäeva ühiskonnas ei ole igaühel võimalik eluks vajalikku toitu ise kasvatada. Toite töödeldakse, säilitatakse ja konserveeritakse. Selleks kasutatakse kuumutamist, külmutamist ning lisaaineid. Kõikidele vorstitoodetele lisatakse säilitusaineid nitriteid ja nitraate (E249- E252), mis meie organismi sattudes moodustavad vähkitekitavaid ühendeid. Kui osta toorest liha ning see ära keeta, siis läheb värvus halliks. Poes olevad vorstitooted on aga lillad, punased ja roosad– mida roosam või lillam on...
Britta Luts O12-009 Bakterite kasulikkus ja kahjulikkus 1. Kuidas võivad bakterid olla inimesele kasulikud? Baktereid kasutatakse toiduainetööstuses: hapendatakse kurke, kääritatakse veini, toodetakse salaamivorsti jne. Piimhappebakterite abil valmistatakse jogurtit, hapukoort, hapupiima ja teisi hapendatud piimatooteid. Ka piimatoodetes kasutatakse baktereid Lactobacillus, Gefilus, Me-3. Need bakterid aitavad hoida inimese organismi normaalset mikrofloorat, mis kaitseb organismi haigustekitajate eest, takistades organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele ning stimuleerides antikehade teket. Probiootikumid ehk inimese soolestikus elavad kasulikud bakterid tasakaalustavad teiste, tokisiine tekitavate bakterite kahjulikku mõju ning soodustavad toitainete imendumist, alandavad vere kolesterooli taset ning soodustavad seedimist. Bakterite abil toodetakse aminohappeid, vitamiine, antibi...
Biokütused- kas lahendus energiaprobleemile või toidupuuduse põhjustaja? Maailma rahvastik seisab raskete valikute ees- rahvaarv üha kasvab, kuid taastumatud maapõuevarad vähenevad. Inimkond on valikute ees, kuidas toota ökoloogiliselt, kuid rohkem, et rahuldada suureneva elanikkonna vajadusi. Kõige rohkem muret valmistavad fossiilsed kütused, kuna nende varud ei taastu. Ammugi oleks aeg lõpetada kilekottide liigne kasutamine, kuna pakendite valmistamiseks saab tarvitada odavamid tooraineid kui nafta. Paberkotid on palju loodusesõbralikumad. Fossiilse energia kasutamisel tekivad jäägid (CO2), mis põhjustavad kliima muutusi. Viimasel ajal on hakatud rohkem mõtlema biokütustele. Eestis on selleks palju võimalusi, kuna meil on söötis põlde ja ohtralt võsa. Põldudel saaks kasvatada mitmesuguseid taimi, mis annaks võimaluse Eesti põllumeestele tootmise suurendamiseks. Taimekasvatus hoiab ...
docstxt/125111198370101.txt
Teaduslik uurimismeetod Kas karastusjoogid on tervisele kahjulikud? 1) Probleemi püstitamine : Kas karastusjoogid on tervisele kahjulikud? Uurimisobjektiks on inimene ja muutujaks karastusjoogid. 2) Taustinformatsiooni kogumine : Karastusjookide nagu CocaCola ja PepsiCola keskmine pH on 3.4. Sellisest happesusest piisab hammaste ja luude lahustamiseks. Karastusjookidel puudub igasugune toiteväärtus (vitamiine ja mineraale silmas pidades). Peale selle, et need on kõrge suhkrusisaldusega ja happesusega, kasutatakse neis ka ohtralt säilitus ja värvaineid. Klaasitäis karastusjooki sisaldab kuni 11 teelusikatäit suhkrut. Suhkruvabad dieetjoogid on veelgi ohtlikumad, sest suhkruasendajad on kahjulikumad kui suhkur. Dieetjoogid sisaldavad palju rohkem süsihappegaasi kui tavalised karastusjoogid. 3)Hüpotees: Karastusjoogid on tervisele kahjulikud 4)Hüpoteesi kontrol...
Freoonid Freoonid ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Kuna freoonid on inertsed on nad inimestele ohutud. Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan (CCl2F2). Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril rõhu alanemisel neelab algav keemisprotsess aga palju soojust. Sel põhjusel kasutatakse freoone külmutusmasinates, nt kõlmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone vahtpolümeeride valmistamisel ja ka aerosooliballoonides propellandina ehk tarbekemikaali laialipihustatava vahendina. Freoonide tootmine algas 1931. a ja kasvas pidevalt. Gaas näis paljulubav - teda võis ohutult sisse hingata, ta ei põlenud, oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide ...
Freoonid CFC (freoonid) ühendid avastati 1928. aastal Thomas Midgley poolt General Motorsi laboratooriumis. Gaas näis paljulubav - teda võis ohutult sisse hingata, ta ei põlenud, oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide täiteainena. Keemiafirmad hakkasid iga aastaga seda liiki gaase tootma ja turustama. Alles aastate pärast sai selgeks, et aastatega jõuavad freoonid stratosfääri ja lagunevad Päikese UV kiirguse toimel. Ultraviolettkiirgus lõhub seal freoonid radikaalideks, mis lagundavad osooni. Samuti tekitavad kasvuhooneefekti. Freoonid (CFC) on gaasilised orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku ja fluori, paljudel juhtudel ka muud halogeeni (enamasti kloori) ja vesinikku. Madala molekulmassiga ja alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-kloroderivaadid. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemise...
Keskkonnasõbralik kosmeetika SISSEJUHATUS Kosmeetikatoodetes kasutatakse umbes 10000 erinevat ainet. Informatsioon on väikeses kirjas ning raskesti loetav. Keskkonda mõjutab kosmeetika nii tootmisprotsesside käigus, hiljem pakendina kui ka läbi kasutamise. OHTLIKUD AINED KOSMEETIKAS Atseetaldehüüd- Potensiaalne vähitekitaja AHAS- Suurendab tundlikkust päikese suhtes Alkohol- Naha kaitsevõime väheneb Benzalkonium Chloride- Ärritab nahka, silmi, nina, kõri Dietanolamiin- Põhjustab vähki Keemilised lõhna- ning värvained- Tekitavad vähki, allergiaid, nahaärritust, peavalu, väsimust. Mineraalõlid- Soodustavad vistrike teket, ummistavad poore ning ei lase kasulikel ainetel imenduda SLS (Sulfaat)- Kahjustab maksa, kopse, immuun- ja närvisüsteemi. Võib tekitada silmaärritusi, hingamisteede kahjustusi MÕJU KESKKONNALE “Orgaanilise” keemiline definitsioon- ü...
Halogeeniühendid- kas kasulikud või kahjulikud? Halogeeniühendeid on väga erinevat sorti. Mõned vähesed halogeeniühendid on toatemperatuuril gaasilised. Enamik neist on kas vedelikud või tahked ained. Halogeeniühendite tihedus on üpris suur: nad on veest raskemad. Vedela halogeeniühendi ja vee segu kihistub kiiresti, nii et alumise kihi moodustab halogeeniühend. Nimetus "halogeen" on tuletatud kreeka keele põhjal ja tähendab `soola moodustajat'. Kõik halogeeniühendid, välja arvatud ehk nende polümeerid, on rohkem või vähem mürgised, suurem osa neist koguni väga mürgised. Kergesti lenduvad halogeeniühendid on narkootilise toimega. Organismis alluvad nad mitmesugustele muundumistele ning põhjustavad raskeid kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi. Mürgitused võivad lõppeda invaliidistumise, halvemal juhul surmaga. Kõik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja ...
Võrumaa Kutsehariduskeskus MINU ÕPITAVA ERIALA KAHJULIKUD MÕJUD TERVISELE Kbp-12 Juhendaja: Aivar Kalnapenkis Õpilane: Reio Saarniit Väimela 2012 1 Sisukord: Sissejuhatus................................................................................................3 Ehitusplatsil varitsevad ohud.....................................................................4 Müra kaudne toime tervisele, mürakaitse, õhuliikumine...........................5 Töövägivald................................................................................................6 Kokkuvõte..................................................................................................7 2 Igal erialal töötavat persooni ümbritsevad ohud. Pole olemas sellist ametit, mis on sajaprotsen...
1.Võrdlemine: Taime-,loomarakk: taimsed koed on teistsugused, neil puudub vaheaine (kude koosneb ainult rakkudest), surnud rakkude esinemine tüüpiline, varuaineks tärklis, insuliin, autotroofne, rakukest ,tsentraalvakuool, plastiidid. Loomsetel omane vaheaine kudedes, surnud rakud ainult välispinnal, kuid mitte sees.varuain. glükogeen, heterotroofne, puudub rakukest, lipiidivakuool ,plastiide pole. Seene-, loomarakk: Seenerakul 2x membr. Peal rakukest,(loomsel puudub) mis koosneb kitiinist, raku sees tsütoplasma, tuum, organellid, tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, lüsosoomid, mitokondrid. Mõlemal rakul on varuainena glükogeeni ning mõlemad on heterotroofsed, lipiidivakuoolid, neil puuduvad plastiidid. Seene-, taimerakk: Seenerakul ei esine plastiide kunagi nagu taimerakul, rakumahlaga vakuoole ka, võivad olla õlivakuoolid vaid.Taimerakul varuainena tärklis, seenerakus glükogeen. Taimerakukest tselluloosist, lingniinist, seenerakul kitii...
Kas vulkaanid on ainult kahjulikud või ka kasulikud? Pool maailma on täis neid ohtlikke, rahvakeeles, tulemägesi, kuid inimesed suhtuvad neisse vägagi erinevalt. On neid kelle jaoks on see looduseime midagi, mida peaks iga hinna eest vältima ja oma elupaiga vaatama vulkaanidest nii kaugel kui võimalik. Kuid leidub ka inimesi kes on ohtliku situatsiooni pööranud inimkonnale kasulikumaks. Aga kindlasti leidub ka selliseid, kellel pole aimugi millega on tegu ja veel vähem on sellega kunagi elus kokku puutunud. Kuna vulkaanid ei ilmu ühel ootamatul hetkel lihtsalt maa seest nagu ei kuskilt välja, vaid asuvad kindlates paikades, ei ole neid ka nii raske ette ennustada, kui näiteks maavärinaid. Kuid probleemi tekkitab asjaolu, et vulkaanide piirkonnas on väga viljakad mullad ja seega ka soodne elupaik inimestele. Tiheda inimasustuse tõttu ongi tihtipeale vulkaani tagajärjel elu kaotanud inimeste arv suurem kui võiks, võib-olla ainult s...
Miks sõltuvust tekitavad ained on minu arvates kahjulikud? Kõige levinumad sõltuvust tekitavad ained on suits ja narkootikumid, ka alkohol on sõltuvust tekitav aine. Sõltuvust tekitavad ained jagunevad kahte gruppi legaalsed ja illegaalsed. Legaalsete hulka kuuluvad alkohol, tubakas ja tubaka tooted, ravimid, energiajook, kohv, must tee, tugeva lõhnaga ained (bensiin). Illegaalsete ainete hulka kuuluvad moka-ja nuusktubakas, kanep ja kanepitooted, GHB ja LSD, heroiin, amfetamiin, EXTASY, kokaiin, moonivedelik, hallutsiogeenid. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid kahjustavad keha ja aju. Nad võivad tappa. Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit üha uuesti. Narkootikumid on kõige kahjulikumad sõltuvust tekitavad ained. Narkootikumides ei saa kunagi kindel oll...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool Reigo Tooming Aap-13 Töökeskkonnaohutuse eriala kahjulikud mõjud tervisele ja tervistkahjustavate mõjude vähendamise võimalused Referaat Juhendaja: Aivar Kalnapenkis Väimela 2013 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................. 3 1. Arvutiga töötamise kahjulikud mõjud tervisele........................................... 3 2. Tervistkahjustavate mõjude vähendamise võimalused.............................................. 4 Kokkuvõte....................................................................
Seente kahjulikkus Seente kahjulikkus Hallitusseened rikuvad toiduaineid, raamatuid jne Mürgiseid kübarseened Seened põhjustavad haigusi inimestel Seened tekitavad ka loomade ja taimede haigusi Seened kahjustavad puid Seened lagundavad tarbepuitu Hallitusseente kahjulikkus Hallitusseened kahjustavad raamatuid, toiduaineid, Click to edit Master text styles riietusesemeid jne soojas ja Second level niiskes keskkonnas. Third level Fourth level Hallitanud toit sisaldab Fifth level mürkaineid, mis on inimesele kahjulikud. Hallitusseene õhus olevad eosed võivad põhjustada allergiaid. Mürgised kübarseened Eestis on umbes 200 Click to edit Master text styles mürgist seent Second lev...
Eriala kahjulikud mõjud tervisele ja tervistkahjustavate mõjude vähendamise võimalused. Mailis Taim MTTp-13 14.10.2013 Libastumised, komistamised ja kukkumised on kõige tavalisem tööõnnetuste põhjus hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris, eriti köökides. Neid põhjustavad peamiselt vee, toidujäätmete või õli tõttu libedaks muutunud pinnad. Asjakohatute jalatsite kandmine suurendab ohtu veelgi. Riski suurendavad ka jooksmine või liiga kiiresti kõndimine, segavad tegurid ja trepikäsipuu mittekasutamine. Mida saad teha sina? · Hinda riske konkreetsest olukorrast lähtudes, vii ellu plaan ohutegurite kõrvaldamiseks või vähendamiseks ning teata sellest töötajatele. · Tee töö- ja liikumisaladel nõuetekohaseid hooldustöid ning hoia need alad takistustest vabad. · Kanna asjakohaseid jalatseid. · Kontrolli, et valgustatus oleks nõuetekohane. · Sulge ahju, nõudepesumasina ja kappide uksed. · Ära jookse, vai...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool nimi kursus Referaat Eriala kahjulikud mõjud tervisele ja tervistkahjustavate mõjude vähendamise võimalused Juhendaja: nimi Väimela 2013 Sisukord Sissejuhatus Arvuti on tänapäeva inimestele lahutamatu osa. Tänapäeva arvutid on muutunud mõõtmetelt väiksemateks ja kiiremateks ning mis peamine kättesaadavaks. Inimesed kasutavad arvuteid nii töös kui ka vabal ajal näiteks suhtlemiseks ning informatsiooni hankimiseks. Aastalt-aastasse muutuvad arvutikasutajad aina nooremaks. Tänapäeval on kujunenud tavaliseks, et lapsed juba päris pisikesest peale oma vaba aja arvutis veedavad ning mänge mängivad. Sellise istuva ning ühelaadse tegevuse tagajärjed ...
TÖÖ JA PUHKEAEG alaealistele kehtib tööaeg : kõige noorem kes võib tööd teha on * 13-14a. 4h, 20h nädalas . * 15a. 6h, 30h nädalas * 16-17a tööpäeva pikkus 7h. 35h nädalas RASKUSTE TEISALDAMISE LUBATUD VORMID * 13-14a tüdrukud 3kh * poisid 5kg * 15a. tüdrukud 5kg * poisid 8kg * 16-17a. tüdrukud 10kg * poisid 15kg Tööde mille puhul on ettenähtud töötajate eelnev ja perioodiline tervise kontroll, on lubatud täiskasvanutele. REGULAARSETE RASKUSTE TEISALDAMINE Mees pidevalt - 25kg Naine pidevalt - 7kg Sama arv raskuste tõstmine : naistel 5t meestel 10t Põranda pinnalt või madalamalt kui töötasapinnalt. TÖÖTAJA TT ALASED KOHUSTUSED JA ÕIGUSED KOHUSTUSED : * osalema ohutu töökeskkonna loomisele järgides TT nõudeid. * järgima TA kehtestatud töö ja puhkeaj korraldusi * läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud k...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Kristiina Meentalo Laiatarbe näokreemid ja kasutaja teadlikkus Kursusetöö Juhendaja: Sirje Tammeoks Tallinn 2015 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kristiina Meentalo Rahvusvaheline CIDESCO-kool 52. grupp SISUKORD SUMMARY............................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 5 1NÕUDED KOSMEETIKATOODETELE.......................................................................7 2KREEMI KOOSTIS.........................................
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 3 Mis on lisaained?........................................................................................................ 4 Kas lisaained on ohutud? Toidu lisaained on ohtlikkuse seisukohast toidumürgistuste, tasakaalustamata toitumise, tööstuslike saasteainete , toiduainetest looduslikult esinevate mürgiste ainete ja pestitsiidide järel alles kuuendal kohal. See aga ei tähenda, et toidu lisaainetele ei pöörata piisavalt tähelepanu. Tootja peab tervishoiuorganitele teatama, et toidu lisaaine toimib efektiivselt. Lisaainet peab olema võimalik valmis toiduaines määrata ning ta ohutus peab olema tagatud. Lisaainete ohutust kontrollitakse loomkatsetega ja kui avastatakse mingi oht, on toiduainetesse lubatavad hulgad 100 korda väiksemad nendest , mis loomkatsetes ei tekita enam ohtu. Samal ajal võivad mõned ...
Essee "Kliima soojenemine" Tänapäeva kiirelt arenevas maailmas on üha aktuaalsemaks kerkimas kliima soojenemise küsimus. Ühiskonna progressi võib küll vaadelda kui positiivset nähtust, kuid sellega kaasnevad muudatused võivad olla kahjulikud keskkonnale, kus me elame ning see omakorda võib panna ohtu meie edasised elud siin planeedil. Kuidas vältida inimkonna hävingut meie endi süü tõttu ning kas on võimalik taastada meie planeedi endine puhtus? Kliima soojenemise küsimus on tekitanud palju vastukaja, mis kõigub hoolimata tõenditest seinast seina ning on endiselt teema, mille üle annaks pikalt arutleda. Sellest hoolimata ei saa eirata fakte ning selleks on, et meid ümbritsev keskkond kahjustub meie endi tegevuse tagajärjel. Seega, me võime valida tee, kus me eitame meie planeediga toimuvat või aksepteerime tõsiasja, et meie maa on kahju saanud ning teeme midagi, et seda mõj...
1. Mida uurib bioloogia? Bioloogia uurib elusloodust. 2. Nimeta elu tunnused. Elu tunnused on ainevahetus, püsiva sisekeskkonna hoidmine, võime kasvada, areneda, vastata ärritustele ja paljuneda. 3. Nimeta eluslooduse organiseerituse tasemed. Molekuli, raku, koe, elundi, elundkonna, liigi, populatsiooni, koosluse, ökosüsteemi ja biosfääri tase. 4. Nimeta teadusuuringu etapid. Probleemi püstitamine – olemasoleva teabega tutvumine – hüpoteesi püstitamine – uuringu planeerimine – info kogumine ja kontrollimine – järelduste tegemine – hüpoteesi kinnitamine või ümber lükkamine – tulemuste avaldamine. 5. Millistest elementidest koosnevad organismid põhiliselt? Hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik, fosfor ja väävel neid on kõige rohkem. Väheses koguses on ka kaltsiumi, naatriumi ja kaaliumi. 6. Kui palju vajab inimene vett? Keskmiselt vajab inimene 28-35 ml vett iga kehakaalu kg kohta. 7. Nimeta vee üle...
Jõhvi Gümnaasium Plastmass kui materjal Referaat Jõhvi 2011 Plastmassid moodustavad väga mitmekülgse grupi materjale. Plastik on materjal, mille koostisesse kuulub polümeerne aine. Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Plastikud ei lagune, seega on nendest lahtisaamine suur keskonnaprobleem, nad jäävad keskonda igaveseks. Parim lahendus nendest lahtisaamiseks on ümbertöötlemine. On hakkatud tootma ka orgaanilisest materjalist plastikuid, kuna sellised plastid lagunevad hästi ja ei ole keskonnale kahjulikud, nendest tehake enamasti piknikunõusid ja kilekotte. Paljude traditsiooniliste materjalide asemel on edukalt kasutusele võetud plastid, sest neil on: · madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalm energiakulu; · nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks); · viimistlemise ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ16 Anastassia Bolsakova RAVIMTAIMEDEST VALMISTATAVAD PREPARAADID JA NENDE KASUTAMINE Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1. RAVIMTAIMEDEST VALMISTATAVAD PREPARAADID..........................................4 2. RAVIMTAIMED KLASSIFIKATSIOONI JÄRGI........................................................6 3. RAVIMTAIMEDEST VALMISTATAVATE PREPARAATIDE KASUTAMINE..................7 ARUTELU............................................................................................................. 9 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 10 SISSEJUHATUS Ravimtaimede j...
KARASTUSJOOGID JA NENDE MÕJU KARASTUSJOOKIDEST Karastusjookide mullid on tekitatud fosforhappest ja süsinikdioksiidist. Kihinas sisalduv fosforiühend paiskab segamini keha kaltsiumi ja fosfori tasakaalu ning viib kaltsiumi luudest ja hammastest välja, nõrgestades luustikku ning olles osteoporoosi üheks põhjuseks. Keskmine klaas karastusjooki sisaldab 4 grammi süsihappegaasi, dieetjoogid veel rohkem. KARASTUSJOOKIDEST Bensoaadid tekitavad allergiat. Koolajoogid võivad põhjustada migreeni. Klaasitäis karastusjooki sisaldab kuni 11 teelusikatäit suhkrut. Ühesainsas klaasitäies karastusjoogis sisalduv suhkur võib pärssida immuunsüsteemi kuueks tunniks! Suhkur annab energiat, millele järgneb väsimus, täpselt nagu kofeiini puhul. See paneb jooma rohkem, et uut laengut saada ning see kahjustab omakorda adrenaalnäärmeid ehk neerupealsed. KARSTUSJOOKIDEST Dieetjookides sisaldub polüetüleenglükooli. ...
Milleks on internet noortele kasulik ja milleks kahjulik? Tänapäeval kasutatakse palju internetti, et teha seal oma toiminguid või leida mingit teatud informatsiooni. Internetti kasutavad nii täiskasvanud inimesed, noored kui ka väiksed lapsed. Eriti kasutavad siiski internetti noored. Internetil on ka omad kahjulikud ja samas ka kasulikud pooled. Noored kasutavad internetti enamjaolt iga päev. Neil on seal alati midagi teha, kas siis internetis ,,surfata" või lihtsalt sõpradega rääkida. Siin kohal kujunevad ka interneti kahjulikud pooled. Tavaliselt istuvad noored internetis üsna pikka aega, sest nad unustavad ennast sinna ära ning see on kahjulik nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. Vaimse tervise suhtes oled sa oma mõtetega koguaeg internetis ning unustad kõik enda ümber oleva. Sellega võib kaasneda ka sõltuvus, mis ei ole üldsegi hea märk. Füüsiliselt kahjustab internet tervist nii, et silmad võivad haigeks jääda....
1. Milline alljärgnev väide on õige? bakteritega nakatunud toit on alati paha maitsega (vale) bakteritega nakatunud toit käärib alati (vale) bakteritega nakatunud toit võib olla normaalse maitsega (õige) bakteritega nakatunud toit on tumedamat värvi (vale) 2. Mis on peamine põhjus, miks toiduainete valmistamisel ei tohi kanda ehteid? need võivad kukkuda toidu sisse (õige) see põhjustab kaastöötajates kadedust (vale) need võidakse ära varastada (vale) see on kujunenud harjumuseks (vale) 3. Milline alljärgnev väide steriliseerimise kohta on õige? enamik mikroorganisme ei hävi, kuid nende areng peatub (vale) väheneb mikroobidele kättesaadava vee hulk (vale) hävineb enamik mikroobe (vale) hävivad kõik mikroorganismid ja sealhulgas ka enamus spoore (õige) 4. Millistes toiduainetes on salmonnelloosi oht kõige suurem? kalatooted (vale) piimatooted (vale) kanatooted (õige) lihatooted (vale) 5. Kui tihti tuleb läbi viia puhastamist ja desinf...
TOIDUHÜGIEENIKOOLITUS INTERNETIS EKSAM ! 1. Enamik mikroobe areneb väga hästi... : neutraalses ja nõrgalt happelises keskkonnas (õige) neutraalses ja nõrgalt aluselises keskkonnas (vale) tugevalt happelises keskkonnas (vale) nõrgalt aluselises keskkonnas (vale) 2. Missugune järgmistest väidetest on õige? : osa mikroobe on kahjulikud (õige) kõik mikroobid on kahjulikud (vale) ainult mikroobide eosed on kahjulikud (vale) mikroobid ei ole kahjulikud (vale) 3. Kui tihti peab vahetama fritüüris õli? : iga päev (vale) vastavalt vajadusele (õige) 1 kord nädalas (vale) töövahetuse lõpus (vale) 4. Kus peavad olema kätepesukohad toidukäitlejatele? : ainult WC-s (vale) toidukäitlemisruumides ja WC-s (õige) ainult toidukäitlemisruumides (vale) välisukse kõrval (vale) 5. Mikroobid vajavad oma elute...
docstxt/.txt
Kooslus Kooslus kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil /samal ajal samas kohas) Ökosuhted ehk ökoloogilised suhted on organismide suhted üksteisega ja keskkonnaga Sünökoloogia uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning uurib koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Ökosuhted: Ainult ühele osalisele kasulik/kahjulik: Kommensalism, amensalism, antibioos, kisklus, parasitism Mõlemale kasulik: Sümbioos, protokooperatsioon, mutualism Mõlemale kahjulik: Konkurents Mõlemale neutraalsed: Neutralism 1. Mõlemale osalisele neutraalsed suhted (0/0): ei mõjuta üksteist ei pos ega neg. Ei vaja teineteist. Näiteks jänes ja seen. Neutralism 2. Mõlemale osalisele kahjulikud suhted (-/-): Antibioos üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vah...
Millist kahju võib tuua üks tööstusettevõte? Tänapäeval on tööstusettevõtlus läinud väga laiahaardeliseks. Ehitatakse aina rohkem vabrikuid ja üritatakse teha neid keskkonnasõbralikumaks, kuid siiski see ei takista mürgiste ühendite pääsemist keskkonda. Me elame loodusega siiski kooskõlas ning selle säilitamine peab olema meile väga tähtis. Tööstusettevõtted tekitavad keskkonnale probleeme ning kahjusi, mis halvimal juhul on pöördumatud. Millist kahju võib tuua üks tööstusettevõte? Ühe tööstusettevõtte kõige suuremaks kahju tegurik on keskkonna saastamine. Erinevate toodete tootmise käigus eraldub erinevaid mürkaineid, mis kahjustavad rängalt meie ümber olevat. Näiteks võime tuua erinevad tehased, kus toodetakse riideid. Tööstusettevõtted ei reosta ainult maismaad vaid ka erinevaid veekogusid. Veekogude peamisteks saasteallikateks peetaksegi tööstusettevõtteid ning põllumajandust sellepärast, et sealsetes tootmisp...
Antibakteriaalne seep Et antibakteriaalsest seebist rääkida pean kõigepealt selgitama, missugused bakterid meie kehal on ja kuidas nad meid mõjutavad. Kõigepealt kuidas bakterid meie nahale sattuvad. Higistamine Kõigil on juba lapseeast higinäärmed aga need aktiveeruvad murdeea alguses. Inimese kehal on tegelikult kaht liiki higinäärmeid. Värvitut ja lõhnatut higi eritavaid näärmeid leidub kõikjal nahapinnal. Teist liiki higinäärmed asuvad põhiliselt kaenlaalustes. Need higinäärmed eritavad viskoosset higi, mis on hea kasvukeskkond bakteritele.Bakterid hakkavad neile soodsas keskkonnas kiiresti paljunema ning omakorda elutegevuse laguprodutke tekitama. Tekib ebameeldiv lõhn, sellest lahtisaamiseks tuleb end pesta. Bakterid Pesemisega liialdamine pole aga päris kindlasti ka hea. Bakterid nahapinnal on tegelikult vajalikud. Igal inimesel on nahal talle omane bakterikooslus, mis kaitseb nahka. Bakterite maailm on tegelikult suur ja lai,...
Doping Referaat Juhendaja: Tallinn 2009 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................3 Mis on doping?.....................................................................3 Doping on ohtlik..................................................................3 Dopinguainete klassid..........................................................4 Keelatud ainete klassid........................................................4 Keelatud meetotid...............................................................7 Ainete klassid millel on kehtestatud kindlad piirangud 7 Vaikus meilgi......................................................................9 Veredoping..........................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................
Ohutus keevitustöödel Ohutegurid keevitamisel Tuleoht Elektrilöögi oht UV ja infrapunakiirgus Müra Kahjulikud gaasid ja aurud Tuleoht Keevitus ja sellega kaasnev lihvimine abrasiivkäiaga ning leegiga lõikamine klassifitseeritakse tuletöödeks. Keevituskoht on alati tuletöökoht, sest keevitamisega kaasneb nii detailide kui elektroodi kuumenemine, ealduvad sulametalli pritsmed ja sädemed. Elektrilöögi oht Elektrivoolu ohtlikkus inimesele oleneb keha läbiva voolu tugevusest ja voolu all olemise ajast, sagedusest ja voolu kulgemisteest. Vahelduvvool on alalisvoolust ohtlikum, ohtlikuma sageduse piirkond on 15 – 100 Hz. Inimesele ohtlikuks keha läbivaks voolutugevuseks loetakse 50 mA. Tavaliselt võetakse ligikaudsetes arvutustes inimese jäsemete (käsi, jalg) takistuseks (ilma rindkere arvestamata) 500 oomi Müra Müra tekib ventilatsiooni tööst, vasaratega õgvendamisel ja käiamisel. Sõltuvalt müratasemest...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
