Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

" k etakse" - 31 õppematerjali

2
docx

Vedeliku viskoossuse temperatuurierinevus

TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 15k Töö pealkiri Vedeliku viskoossuse temperatuurierinevus Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm KAISA RAHUOJA KATB - 41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 6.03.11 Töö eesmärk. Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia. Töövahendid. Höppleri viskosimeeter, stopper, ultratermostaat Katse käik: Pööratakse viskosimeetrit ja mdetakse stopperi abil aeg, mille jooksul kuul läbib vahemaa kahe äärmise kriipsu vahel. Seejärel pööratakse viskosimeetrit uuesti ja katset korratakse. Tehakse 3 mtmist, millest vetakse keskmine.Edasi tstetakse termostaadi temperatuur ppeju poolt etteantud järgmisele väärtusele, (30°C, 35°C, 40°C) hoitakse seda 10 -15 minuti vältel ja mdetakse uuesti kuuli l...

Füüsikaline keemia - Tallinna Tehnikaülikool
66 allalaadimist
3
rtf

Carmen - kokkuvõte

Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tegeles nõiakunstiga. Oli harjunud inimesi ümber oma sõrme keerama ning saama mida tahab. Teadis alati, kuidas saada mida tahab. Carmen oli salakaval. Kasutas ära oma head välimust oma tahtmise saamiseks. Tegeles pettustega, aitas pätte. See tegi temast kaasosalise. Näppas aegajalt ka ise. Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu. Don Jóse ­ noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tegelane pidas tihti sisemist võitlust...

Kirjandus - Keskkool
773 allalaadimist
32
doc

Konspekt - 10 klass

kl. kirjandus sissejuhatuseks ­ tuleta meelde kirjanike nimesid AJATELG vanimad kirjalikud allikad - Vana Testament, Gilgame`s antiik ­ umbes 1000 aastat, lôpeb 476 Sophokles Anakreon Sappho keskaeg ­ umbes 1000, lôpeb 1492 jätka ja täpsusta ajatelge, kui aega on rüütlikirjandus linnakirjandus vaimulik kirjandus 1440 Gutenberg klassitsism 17.-18. sajand valgustusklassitsism romantism realism modernism 20.saj. postmodernism LAIENDA SKEEMI NIMEDEGA antiikkirjandus Trooja sôja müüt tähtsamad tegelased ja sündmuste sôlmpunktid (ôpiku teksti pôhjal) "Ilias" ­ kava "Odüsseia" ­ kava tunnikontroll nimede peale eeposte liigid ja môiste, pealkirjad maade järgi KANNA ÛLE KONSPEKTIST antiiklüürika PANE SKEEMI Anakreon-pastoraal, Sappho-soolomeelika(armastuslaul), Pindaros-koorimeelika: ood, hümn; Arcilochos-jambograafia, Tyrtaios ja Alkaios-eleegia, Simonides-...

Kirjandus - Keskkool
443 allalaadimist
21
doc

Füüsika põhivara

Mehaaniliseks liikumiseks nim. keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. 2. Kulgliikumisel sooritavad keha kôik punktid ühesugused nihked (trajektoori). 3. Keha vôib lugeda punktmassiks, kui tema môôtmed vôib ülesande tingimustes jätta arvestamata, s. t. kulgliikumisel ja kui liikumise ulatus vôrreldes keha môôtmetega on suur. 4. Liikumine on ühtlane, kui keha kiirus ei muutu, s. t. keha läbib vôrdsetes ajavahemikes vôrdsed teepikkused (sirgjoonelisel liikumisel nihked). 5. Liikumine on mitteühtlane, kui keha läbib vôrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. 6. Liikumine on ühtlaselt muutuv, kui keha kiirus muutub vôrdsetes ajavahemikes vôrdse suuruse vôrra. 7. Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. 8. Teepikkus on trajektoori pikkus, mille keha mingi ajaga on läbinud. 9. Kiirus on füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus läbitud teepikkust (nihet). v = s / t (m/s; km/) 10. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis näitab...

Füüsika - Keskkool
529 allalaadimist
10
docx

Riis

Riisi minevik lk 3 2. Riisi tähtsus maailmas lk 4 3. Riisi toitainete sisaldus lk 5 4. Riisi kasvatus lk 6 5. Riisi sordid lk 7 5.1 Valge riis lk 7 5.2 Pruun riis lk 8 5.3 Lõhnastatud riis lk 10 5.4 Erinevaid riisi sorte lk 11 5.5 Tuskaroora vesiriis...

Kokandus - Kutsekool
46 allalaadimist
41
xls

Graafika lahendatud lõpp

x Demod toodud näidetele valida ja realiseeridaise omapoolne üles used (Graafika_Näited.xls) ja daise omapoolne ülesanne Graafikaobjektid Shape-objektide põhiomadused Shape-objekti mõned meetodid Objekti liigutamine Veski. Liikumine. Lõpmatu kordus Auto testimine Pall & Must auk Vettehüpped Protseduurid Liigu_1 ja Liigu_2 ning funktsioon P_nrk Jälitamine Auto ringliiklus Lennuk Seosed kasutaja ja ekraani koordinaatide vahel Liikumine trajektori järgi Graafikaobjektid. Klass Shape ja sellega seotud põhiklassid Chart Worksheet Graafikaobjektide klassiks on Shape. Kõik lehel asuvad Shape-objektid kuuluvad kollektsiooni (objekti) Shapes. 0..1 Viitamine Shape-objektile:...

Informaatika - Tallinna Tehnikaülikool
55 allalaadimist
2
doc

Mis on õnn?

Õnn on see, kui ônn sulle äkki sülle langeb. Mitte pähe. Mitte kôrgelt. Ja mitte üle 75 kg korraga. 2.Õnn on nagu energia jäävuse seadus: ta ei teki millestki ega kao kuhugi. Ta on alati olemas ja vaid kandub edasi ühelt inimeselt teisele. Enamasti teisele. 3.Õnn seisneb tegelikult ainult pisiasjades: pisike pits, pisike auto, pisike maja pisikese metsa serval, pisike seks pisikeste naistega pisikeses Eesti Vabariigis jne., jne. 4.Kui sina murrad jalaluu, on see ônnetus. Kui jalaluu murrab sinu naaber, on see ônn. 5.Õnn on haigus, mida üheskoos pôetud. Keegi põetajana, sina haigena. 6.Kui sind avaldatakse ajalehes, on see sinu ônn. Kui ei avaldata, on see lugejate ônn. 7.Õnn on olla koos oma rahvaga. Mitte väga lähedal ja mitte rohkem kui kord aastas. 8.Õnn on see, kui sa tahad hommikul tööle minna ja ôhtul koju tulla. Kui sa ei taha, on see samuti ônn - sinu kolleegidele ja sinu abikaasale. 9.Kui sa oled elus ja terve, on see ônn. Ega see hauakaevajalegi ônnetus ole - ükskord vajad...

Kirjandus - Keskkool
79 allalaadimist
19
doc

Eksamiküsimused

Õiguse tähistamine. Küsimus, mis on õigus, kuulub õigusfilosoofia valdkonda ja selle on sama raske vastata, kui küsimusele, mis on tõde. Õigus on käitusmisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. · Ius est ars boni et aequi ­Celsius - Riigikohtu moto - õigus on headuse ja õigluse kunst, teadus headusest ja õiglusest · õigus kui väärtusmastaap ­ väärtusjurisprudentslik lähenemine, peamine praegune lähenemine. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes õiglus. · õigus kui ühine huvi · õigus kui võim · õigus kui suverääni käsk ­ parlamenti võib vaadata ja suveräänina · õigus kui kokkulepe · õigus kui kohustuslik käitumiseeskiri Kokkuvõtlikult võib öelda, et õiguse tähistamine omab mõtet sellel juhul, kui õiguse tähistamise ,,taga" seisab õiguse idee. Piltlikult öeldes ei pruugi kirjapandud seadus õigust sisaldada, seda juhul, kui seaduse vastuvõtmisel...

Õigusteadus - Tartu Ülikool
449 allalaadimist
8
doc

Metsas ellujäämine

Inimene vajab päevas keskmiselt 2,5l vett. Higistades tunduvalt rohkem , sest veekadu tuleb tasandada. 3% veekaotus vähendab jõudu 20 %. Vältige janu kustutamist lumesöömisega. Pidage meeles, et higistades kaotate ka soolasid. Lumesulavesi ei sisalda sooli, mis on tavalises joogivees, seega tuleb leida lahendus soolade taastamiseks organismis. Higistamise vältimiseks riietuge nii, et saaksite liikumisel vastavalt vajadusele riideid lisada või vähendada kerge vaevaga. Loodusest võetud joogivett tuleb puhastada. Korralik toit tugevdab organismija kosutab jõuvarusid, ning aitab toime tulla raskete vintsutustega. Sooja toitu söö ka siis , kui pole isu. Ei või kunagi teada kuna saad sooja toitu järgmine kord. Lahingu ajal ole ole valmis sööma igal kellaajal, sest korrapärane toitlustamine on raske. Väljastatud kuivtoiduainetest valmista võimalusel soe toit , eriti talvel. Külmunud toitu süües saa...

Vabaaeg - Põhikool
12 allalaadimist
25
doc

Reklaamiõpetuse eksam

1.Mida tähendab mõiste reklaam? Termin reklaam tuleb ladinakeelsest sõnast reclamare, mis tähendab karjuma,vastu hüüdma. Reklaam-see on ideede, kaupade või teenuste mitteisiklik tutvustamine ja propaganda tellija ülesandel. Kasutatakse raadiot, televisiooni, ajalehti, müürilehti, postitatavaid prospekte, bussiplakateid, katalooge, tetamikke, programme, ringkirju jms. Reklaamitööd on samastatud tihtipeale kogu turundustegevusega. Tegelikult on reklaam vaid müügitoetuse üks meetmeid, kusjuures toetus on turunduse kui terviku osa. Reklaam võib olla suunatud tootele või tootjale. Tootereklaam on tootja või turustaja sõnum toote toetamiseks, millega tuuakse esile konkreetse toote omadused, funktsioonid, harud, eelised ja mud aspektid. Tootjareklaam loob soodsa pildi ettevõttest ja tema toodetest ning ei ole mõeldud mingi ühe toote müümiseks. Reklaam on marketingi ning promotsioonitegevuse üks osa, on...

Ökoloogia ja keskkond - Eesti Hotelli ja Turismikõrgkool
45 allalaadimist
18
docx

Sotsiaalpsühholoogia konspekt

on selle uurimine, kuidas ini me ste tunded, m õtted, sõnad ja teod on teiste ini meste poolt m õ justatud; käsitleb individuaalse käitumise ole must ja p õhjusi sotsiaalsetes situatsioonides (Allport, 1954) ...on teadus sellest, kuidas ini mesed m õtlevad üksteisest, kuidas nad m õjutavad üksteist ja kuidas nad suhtuvad üksteisesse (Myers 1993) ... on psühholoogia haru, mis uurib ini mese hinge elu ja käitumist seoses teiste ini me stega (Lehtsaar,1998) Põhimõisted: · Isiksus · Grupp · Suhtle mine Sotsiaalpsühholoogia on teaduslik uurimine: · Sotsiaalsest m õtle misest Meie ettekujutus endast ja teistest Mida m e usu me Otsustused, mida tee m e Meie hoiakud · Sotsiaalsest m õjust...

Sotsiaalpsühholoogia -
103 allalaadimist
7
doc

Laevavaatluste kood

D ­ laeva raadiojaama kutsung Grupp YYGGi YY ­ vaatluste kuupäev (GMT), esimene kuupäev 01, 10nes 10 jne GG - vaatluste kellaaeg (GMT), kell 6: 06, kell 12: 12; 00 on juba järgmine kuupäev (24 ei kasutata) i - tuule kiiruse määramise ühikud Kood Tuule kiiruse määramise viis Kiiruse ühik 0 visuaalne m/s 1 instrumentaalne m/s 2 visuaalne sôlm 3 instrumentaalne sôlm Grupp 99LaLaLa 99 ­ tunnusgrupp LaLaLa ­ laeva asukoha laiuskraad vaatlusmomendil, viimane koht on kraadi kümnendikes, mis saadakse minutite jagamisel 6-ga, jääki ei arvestata. Näide: = 43º27´N kodeeritakse 434 = 0º59´S kodeeritakse 009 Grupp...

Merendus -
10 allalaadimist
4
pdf

VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE

TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 15k Töö pealkiri: VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE Üliõpilase nimi ja eesnimi: Jekaterina Milosedova Õpperühm: KATB-47 Töö teostamise kuupäev: Kontrollitud: Arvestatud: 17.03.2014 Teooria. Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel 19. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 100 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius,...

Füüsikaline ja kolloidkeemia -
27 allalaadimist
12
docx

Ampermeetri kaliibrimine

I AMPERMEETRI KALIIBRIMINE Laboratoorne töö Õppeaine:Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: AT21a Juhendaja: Tallinn 2014 Sisukord 1.Töö eesmärk……………………………………………………………………………………………… ……………………………………3 2.Töö vahendid……………………………………………………………………………………………… …………………………………..3 3.Töö teoreetilised alused………………………………………………………………………………………………… ……………….3 4.Töö käik……………………………………………………………………………………………………… …………………………………..4 Kokkuvõte……………………………………………………………………………………………… …………………………………………..5 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mōōtepiirkonnaga ampermeetriks.Määrata ampermeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonampermeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mōōteriista kaliibrimine on protseduur, kus mōōteriista skaala jaotistele seatakse vastavusse mōōdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Selleks,et kasutada galv...

Füüsika -
7 allalaadimist
46
doc

Ehitusfirma käibevara. Käibevara katteallikad.

Käibevara katteallikad. Käibevara olemus Käibevara on vara: - mida ettevōte hoiab tavalise majandustegevuse käigus toimuva müügi tarbeks; - mis on sellise müügi nimel toimuva tootmise protsessis; - mis on kauba tootmiseks vōi teenuse osutamiseks vajalike materjalide vōi pooltoodete vormis Käibevara bilansis jaguneb seitsmesse pōhirühma: 1) raha ja pangakontod, 2) aktsiad ja muud väärtpaberid, 3) nōuded ostjate vastu, 4) mitmesugused nōuded, 5) viitlaekumised, 6) ettemakstud tulevaste perioodide kulud, 7) varud. Raha ja pangakontodel hoiavad ettevõtted raha selleks, et tagada normaalne äritegevus. Ettevõtted võivad raha hoida: - ettevõtte kassas, - ühes või mitmes pangas avatud pangakontol. Aktsiad ja muud väärtpaberid on edasimüügiks ostetud aktsiad ja muud väärtpaberid. Nõuded ostjate vastu esitatakse bilansis kolmel kirjel: - ostjatelt laekumata arved - ostjate vekslid - ebatõen...

Ettevõtlus -
19 allalaadimist
12
doc

Ehitusfirma põhivara arvestus. Investeeringud põhivarasse.

Investeeringud põhivarasse. Põhivarad on varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust juriidiline isik talle seatud eesmärkide täitmisel)ja finantstulu teenimiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Põhivara mõiste alla kuuluvad materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara ja pikaajalised finantsinvesteeringud. Põhivara mõiste alla ei kuulu maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses (vt. RTJ 6 “Kinnisvarainvesteeringud”). Materiaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga varasid, mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni. Lühema kasuliku tööeaga ja madalama soetusmaksumusega varad kantakse nende soetamisel kuludesse. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust tööeast. Maa maksumuselt amortisatsiooni ei a...

Majandus -
18 allalaadimist
10
doc

VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE

Eelnevalt tuleks tutvuda viskoossuse mõistega Moodle või WebCT (uue nimega Blackboard Vista) kolloidkeemia neljanda loenguga (on praegu veel saadav ka Internetis http:www.hot.eekaljulott ). Samuti leiab viskoosuse kohta selgitust Internetis, näiteks http:en.wikipedia.orgwikiViscosity Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel. Mōōdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 10 0 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mōjuva takistava jōu määrab Stokesi valem f = 6rv kus  on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kii...

Füüsikaline ja kolloidkeemia - Eesti Maaülikool
29 allalaadimist
8
docx

Ampermeetri kalibreerimise aruanne

Edward Ubaleht Silver Kruusalu Madis Timmi Marko Käkinen Ampermeetri kalibreerimine PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA (II) Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 21-A Juhendaja: lektor Irina Georgievskaya Esitamiskuupäev: 05.02.2015 Tallinn 2015 AMPERMEETRI KALIIBRIMINE. 1. Töö eesmärk. Kaliibrida etteantud mōōtepiirkonnaga ampermeeter.Leida ampermeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Ampermeeter, etalonampermeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mōōteriista kaliibrimine on protseduur, kus mōōteriista skaala jaotistele seatakse vastavusse mōōdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Selleks, et kasutada mõõteriista ampermeetrina,tuleb mõõteriistaga M paralleelselt ühendada šunt Rš (Joon.1). Sundi ülessandeks on juhtida osa voolu mõõteriistast mööda. Joon.1....

Füüsika -
3 allalaadimist
320
doc

Majanduspoliitika

aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 20152016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitik...

Akadeemiline kirjutamine -
46 allalaadimist
28
odt

Ellujäämine-põhjalik ülevaade ja kõik põhilised teadmised

 Inimene vajab päevas  keskmiselt 2,5l vett. Higistades tunduvalt rohkem , sest veekadu  tuleb tasandada. 3% veekaotus vähendab jõudu 20 %. Vältige janu  kustutamist lumesöömisega. Pidage meeles, et higistades kaotate ka  soolasid. Lumesulavesi ei sisalda sooli, mis on tavalises joogivees,  seega tuleb leida lahendus soolade taastamiseks organismis.  Higistamise vältimiseks riietuge nii, et saaksite liikumisel vastavalt  vajadusele riideid lisada või vähendada kerge vaevaga. Loodusest  võetud joogivett tuleb puhastada. Korralik toit tugevdab organismija kosutab jõuvarusid, ning aitab  toime tulla raskete vintsutustega. Sooja toitu söö ka siis , kui pole  isu. Ei või kunagi teada kuna saad sooja toitu järgmine kord. Lahingu ajal ole ole valmis sööma igal kellaajal, sest korrapärane toitlustamine on raske. Väljastatud kuivtoiduainetest valmista võimalusel soe toit ,  eriti talvel. Külmunud toitu süües saad kõhulahtisuse.  Keetmisvõimaluse puudumisel soojenda leiba ja konserve põues.  Võimalusel valmista alati sooja jooki. Vee ,toidu ja soojavaegus avaldab mõju psüühikale . Te kaotate  erksuse , väheneb orientatsioonitaju ja koordinatsioonitäpsus. HAIGUSED Püüd vältida haigusi eeldab hügieenireeglite jälgimist. Hügieen  kaitseb paljude tõsiste haiguste eest nagu: tüüfus, koolera , kollatõbi  jne. Parim vahend selliste haiguste vältimiseks on puhtus ja  organismi karastatus. Haiguste vältimiseks hoidke keha puhas. Peske ennast üleni  vähemalt kord päevas. Hoolitsege , et riided (eriti aluspesu) oleks  puhas ja kuiv. Kui pesemine pole võimalik , tuulutage riideid  vähemalt kord päevas. Hoolitsege hammaste puhtuse eest.  Hambapastat saab asendada soolaga , või isegi seebiga. Hambaharja  saab asendada ühest otsast räsitud noore oksaga , või isegi sõrmega. Hoiduge toidumürgitustest ja teistest sooltehaigustest. Neid  põhjustavad mikroobid, mis satuvad organismi toidu ja joogiga. SOOLTEHAIGUSTE VÄLTIMISEKS: ­ Hoidke keha , eriti käed puhtad, vältige sõrmede sattumist suhu ja  toidu tarbimist mustade kätega. ­ Joogivett on soovitav enne tarbimist keeta, või puhastada.(kasutada  võib tablette,filtrit, või paar tera kaaliumpermanganaati 1,5­2l vee  kohtta) või 1,0% joodi 4­5 tilka 1l vee kohta). ­ Peske kõik söödavad viljad. ­ Sööginõud pesta koheselt peale kasutamist (võimalusel keeva veega) ­ Ärge säilitage toitu kaua peale valmistamist. ­ Lahtised toiduained katta kinni kärbeste ja teiste parasiitide eest. ­ Olles laagris , hoidke laager puhas. ­ Suhtuge karmilt toidujääkide ja väljaheidete hävitamisse(Laagris  olles kaevatakse auk jäätmete matmiseks ja valmistatakse välitualett) Kaevatakse labida laiuselt.Igaüks katab oma väljaheite liivaga. Augu  täitudes asetatakse peale kamar ja kaevatakse uus VEEFILTER JALGADE KAITSE Räpased ja higised sokid raskendavad jalgade olukorda. Võimalusel  kanda villaseid sokke, mis imendavad paremini higi. Hoia sokid  terved ja puhtad. Villid on ohtlikud , kuna võib tekkida põletik ja  haav hakkab mädanema. Villi ei ole soovitav lõhkuda . Tõmmake vill  kinni sidemega (võimalusel elastiksidemega). See vähendab survet ja hõõrdumist.  Rännakul olles peske võimalusel ka jalgu. Hui sokk ärritab jalga  (tekib tunne nagu oleks okas sokis) ja ärritustegurit ei ole näha , võib  sokid vahetada ühest jalast teise. Tegemist võib olla lõimega , mis  vajutab närvile. Soovitav on katta villiplaastriga kinni kohad , kus teil tavaliselt tekivd vesivillid. Kui jalad on mahajahtunud pikemat aega,  väheneb neis veretsirkulatsioon. Jalad muutuvad kahvatuks ja  väheneb tundlikkus. Lõpuks tursuvad nad üles ja valutavad tugevalt. Se on ohtlik ja võib üle minna kudede suremiseks (gangreen). JALGADE KÜLMETUSE VÄLTIMISEKS: ­ Ärge takistage vere tsirkulatsiooni sellega , et kannate kitsaid  saapaid või liiga väikseid sokke. ­ Lõdvenda saapapaelu ja püksirihma, kui on vajadus. ­ Riided ei tohi olla jalgadel liiga pingul. ­ Niisked sokid vahetada niipea kui võimalik, sest mustad sokid  soojendavad halvasti. ­ Masseeri jalgu puhkeajal. ­ Seistes tee varvaste sirutusi. Riietus peab kaitsma sind külma eest. Õhk riiete  ja keha vahel  ,samuti riidekiudude vahel aitab säilitada soojust. Väldi higistamist.  Mitu kihti riideesemeid on parem , kui üks paks ja raske rõivas.  Niisked riided vaheta esimesel võimalusel kuivade vastu. Enne ruumi  sisenemist harja lumi ja härmatis riietelt. Kui lahinguvalmidus seda  lubab, võta saapad jalast. Sellega sa väldid jalgade niiskumist  higistamise tõttu ja seetõttu, et külmunud saabas sulab üles.  Vastasel korral moodustub õhuke jääkiht saabaste siseküljele.  Väljudes võib tagajärjeks olla külmakahjustus KÜLMAKAHJUSTUSTE VÄLISPÕHJUSED ON: ­ Välistemperatuur ­ Tuule kiirus ­ Niiskus ­ Väljasviibimise kestus KÜLMAKAHJUSTUSTE TOETAVATEKS PÕHJUSTEKS ON: ­ Vähene ja külm toit ning jook ­ Vale riietus ­ Varasemad külmakahjustused ­ Väsimus ­ Stress ­ Madal aktiivsus ­ Muud vigastused Kohalikku külmakahjustust võib ära tunda sellest, et kahjustatud  koht muutub valgeks, külmaks ja tundetuks. Sageli on enne tunda  torkivat valu . Kõige kergemini kahjustuvad nina, lõug, põsed,  käelabad, labajalad, ning suguorganid. Välitingimustes grupiülem  teostab kontrolli järjekorras: valged laigud, tundlikkus, üldine  seisund.Pindmiste külmakahjustuste ilmnedes lõdvendada rihmad ja  paelad. Kahjustatud kohad soojendada üles kehasoojuse abil, või  vastavalt sama temperatuuriga ruumis nii kiiresti , kui võimalik.  Kahjustatud kohti ei tohi masseerida. Jalgade külmumise korral  vabastada jalad saabastest ja soendada nad üles kehasoojuse abil  (asetades jalad sõbrale põue). Arstliku kontrolli all võib ülessoendamiseks kasutada vett  temperatuuriga 40­42 C. Kui ülessoendamine ei toimi 15­20 min.  jooksul , tekib sügav külmakahjustus, mis nõuab haiglatransporti.  Ära kunagi kasuta kuumust külmunud kehaosa ülessoendamiseks.  Ära kunagi masseeri külmunud kohta lumega. Üldine mahajahtumine võib tabada seda, kes näiteks lamab  haavatuna, jääb lumes magama või kukub vette. Kui  kehatemperatuur langeb, siis teadvus ähmastub ja kaob ära  normaalne ellujäämise tahe. Inimene muutub tahtejõuetuks ja  vähehaaval kaob teadvus. Kehatemperatuurvõib langeda alla 30 C. Sellises olukorras inimene tuleb ettevaatlikult viia tuulevarju ja teha  ettevaatlikult kunstlikku hingamist ­ aeglaselt. Kui riided on märjad ,  tuleb need ära võtta. Isoleeritakse külma eest tekkide ja muude  riideesemetega alt ja pealt. Kui inimene aktiviseerub , tuleb talle anda sooja jooki ja toitu. Kui oled oskuslik ,ei ole talv su vaenlane. VARUSTUS Selleks , et väeüksus saaks sõjas tegutseda, on peale relvade ja  laskemoona vajalik suur hulk tarbeesemeid. Seda varustust pead sa  kasutama ja hooldama õigel viisil. Sinu isiklik varustus , samuti grupi ja rühma ühine materjal:  toetusrelvad, masinad jms. peab alati olema heas korras ja valmis  koheseks kasutamiseks. Oma relva hoolda iga päev . Lahingutegevuse käigus hoolitse relva  eest kohe, kui avaneb võimalus. Ka laskemoon tuleb hoida puhas ja  seda ka kontrollida. Jää või muld relva suudmes võib viia toru  lõhkemiseni. Pea meeles, et relv on sinu elukindlustus. Raadioaparaadid ja niiskustundlikud aparaadid kuivatatakse kohe,  kui võimalik ja kontrollitakse. Alati peavad varuks olema laetud  patareid. Mootorsõiduki juht peab suutma masinat käigus hoida ja selleks, et  ta ei kuluks enneaegselt, tema eest hoolitsema. Kanna hoolt masina  eest omal algatusel. Sinu masin on tähtis paljudele. Oma riietuse ja jalanõude eest pead sa hoolitsema ise. Vajadusel  tuleb riideid korrastada  ja pesta. Eriti tähtis on jalanõude hooldus.  Hoia neid määrituna ja kuivatades ära aseta liiga tule lähedale. Laskemoona saades kontrolli, et see oleks õigest sordist ja  kasutamiskõlblik. Kui varulaskemoona on vajalik hoida kaevikus ,  aseta ta sinna nii, et ta oleks kaitstud vee, liiva ja savi eest, samuti  otseste päikesekiirte eest. Teata grupiülemale, kui oled ära  kasutanud  poole laskemoonast. Siis jõuab ülem laskemoona juurde  tellida, enne kui see sul lõpeb. Laskemoona nappusel võib  olemasoleva laskemoona jagada ühtlaselt kõigi vahel. Laskemoona  võib võtta ka surmasaanud kaaslastelt ja haavatutelt. Laskemoona  võib võtta ka vaenlaselt ja ühtlasi ka relvi , et eritüübilise laskemoona korral oleks , millest tulistada. TAIMED MÔRU KIRBUROHI EHK VESIPIPAR Asndab täielikult punast pipart.Môru kirburohi on tähtis peamiselt  arstimina­on verd tôkestava toimega. HIIREKÔRV EHK KARJASEPAUN Hiirekôrvaga saaab asendada sinepit.Keedis kuivatatud lehtedest  vôitema värsked lehed peatavad verejooksu.Hiirekôrva suuremaid  lehti vôib kasutada ka toiduks (süüakse toorelt salatina).Hiirkôrvad  sisaldavad kuni 20% ôli,mida nende seest välja pressitakse. KÖÖMEN Kevadel ja sügisel vôib maa seest välja kaevata mahlaseid ja  maitsvaid köömnejuurikaid,mida keedetakse samuti nagu porgandit  vôi pastinaaki (moorputke)<.Köömneseemneid vôib kasutata  suppides,salatites jne. MAASIKATEE KOOSTIS Nii maasikate kui ka teiste teeks sobivate taimede lehtede  ümbertöötlemine toimub järgmiselt: Närbutamine.Lehed raputatakse umbes 5 cm paksuse kihina laiali  päikesesst varjatud,ôhurikkasse kohta paariks päevaks,kuni nad on  närbunud. Rullimine.Lehti rullitakse peopesade vahel seni,kuni tuleb mahl  välja. Fermentatsioon:Rullitud lehed raputatakse 5 cm kihinakasti  vôipraepannile,kaetakse pealt märja riiddega ja paigutatakse 6­10  tunniks 26 kraadise soojuse kätte. Kuivatamine.Fermenditud lehti kuivatatakse 100 kraadises  kuumuses 40 minutit. Et tee oleks hurmavalt lôhnav ja maitsev,ei tohi fermenditud  maasikalehti visata keevasse vette ja keeta edasi,sest lôhnavad  eeterlikud ôlid keetmisel eralduvad ôhku ühes auruga. VÔILILL Hariliku vôilille juured vôivad asendada kohvi.nad sisaldavad:5%  valku,2% ôunhapet,10% suhkrut,53% tärklisainet­inuliini.Inuliin  muutub röstitud suhkruks.Vôilille juured on magusad,nendega vôib  juua teed.Röstitud juured jahvatatakse ja tarvitatakse nagu  kohvi.Vôilille noori valkjaid lehti kasutatakse salatina.Ôienuppe  marineeritakse ja nendega asendatakse kaapreid (lisatakse  suppidesse). SIGUR Siguri juurtest toodetakse suhkrut,aetakse piiritust.siguri lisandeid  vôib lisada kohvile,mis on valnistatud tammetôrudest. KASK Enne lehtepuhkemise algust puuritakse juba suureks sirgunud noore kase tüvesse oherdiga auk,kuhu surutakse kasepuust vôi lepapuust  tila,mida mööda hakkab tilkuma kasemahl.Üks kasepuu vôib anda  terve kevade jooksul kuni 4 ämbritäit mahla.Kasemahl mis on  magus,ôige pisut hapuka maiguline vôib aurustamise teel tihenduda  60% suhkrusisaldusegasiirupiks,mis on värvuselt sidrunikollane ja  paks kui mesi.Peale mahl vôib kevadel kasutada ka kasepungi ja  noori lehti.Need sisaldavad ligi 23% valkaineid kuni 12% rasva ja  peaasi­skorbuuti ravivaid aineid. KADAKAS Kadaka käbikesed­marjad on väga aromaatsed,magusad aga vaiguse  maitsega.Valminud kadaka käbikesed­marjad sisaldavad kuni  42%suhkrut,see on täpselt sama palju,kui viinamarjadki.Kadakst  saadakse veini ,aetakse viina ja inglisedzinni (kadakamarjaviina). HUNDINUIA JUUR Hundinuia juur on ligi 60 cm pikk,läbimôôduga 2,5 cm.Kuivatatud  juurikas sisaldab: tärklist 40%,suhkrut 11%,valku kuni  24%.Juurikast vôib valmistada jahu,millest küpsetatakse leiba ja  biskviiti.Samast jahus keedetakse ka kiislit. Jahu valmistammiseks lôigatakse juurikas vôi juurikad 0,5­1cm  pikkusteks juppideks ja kuivatatakse kas ahju peal vôi lôkke kohal  seni,kuna nad murdes prôksuvad.rostitud juurika tükikesi vôib  kasutada nagu kohviube.Hundinuia juurikad saab ka toorelt  süüa,neid vôib veel keeta ja küpsetada. PILLIROO JUUR Noored juurikad on kuni 2,5 m pikad,nad on ôrnad ja magusad,neid  süüakse ka toorelt,küpsetatult vôi keedetult.Pilliroo juurikatest  valmistatakse jahu ja kohvi.Saab kasutada higile ajava  ravimina.Toores pilliroo juurikas sisaldab kuni 5% suhkrut. TURBASAMMAL Kuiva turba sammalt saab väga hästi kasutada vati ja joodi  asendajana,kuna ta imeb endasse nii verd kui ka mäda ja teisi  haavast eralduvaid aineid.Joodina saab teda kasutada sellepärast,et  ta sisaldab endas sfagnooli, s.o. ssamasugune desiinftseeriv aine  nagu krboolhape.Sammal pannakse haavale kergelt niisutatuna ja  siis väljapigiatatuna,siis on ta pehme ja imeb hästi niiskust.Kindlasti  tuleb kasutada valget turbasammalt. SEEBILILL Tema juurt tarvitatakse nagu seepi.Eriti hästi vahutab peenestatud  juur.Seebilillega käsi pestes pole soovitav seda nuusutada ega  maitsta vahtu kuna see tekitab aevastust ja on mürgine. HARILIK PÖISROHI Pôisrohu noori kasvuseid tarvitatakse toiduks.Neil on spargli maitse  ja neid keedetakse ning süüakse nagu salatit. VALGE PUSUROHI Tarvitatakse rasva plekkide kôrvaldamiseks pesupesemisel ja  plekkide välja vôtmiseks kostüümidelt,tarvitatakse ka käte  pesemiseks. TAVALINE EHK HOBUKASTAN Vôib kasutata sügisel käte pesemiseks ja rasvaplekkide  eemaldamiseks. LEEDRIPUU Kôlbab eriti määrdunud käte pesemiseks.Ta ei anna küll vahtu,kuid  hävitab hästi mustuse. PÔDRAKANEP Pödra kanepi noori juurevôsundeid ja vôsuseid tarvitatakse keedetult  nagu sparglit,samuti vôib nendega asendada kapsast.Juured on  magusamaitselised ja kôlbavad süüa toorelt kui ka keedetult.Taime  kuivatatud lehtedest keedetakse kanget ja maitsvat jooki.Noortest  vôsudest valmistatakse salatitja püreed.Pôdrakanepi seemned  sisaldavad kuni 45% toiduks kôlblikku ôli.Pôdrakanepi vartest  keerutataksenööri. MAAMÔÔL Maamôôla juurtel on nelgi lôhn ja neid tarvitatakse maitseaineks  toitude,likööri ja ôlle valmistamisel.Temas on kuni 40% parkainet. SUHKRUROOG Suhkruroogu saab kasutada naturaal­suhkru aseainena. TAMMEPUU Tammetôrud on väga toitvad.Nad sisaldavad:tärklist­57%,valku­ 7%,suhkrut­10%,rasva­kuni5%.Parkained annavad tôrudele  kokkutômbava,môrkja maitse.Kui aga kôrvaldada tôrudest  parkaine,siis vôib neist saadatoitev produkt,millest vôib valmistada  putru,kakke, pannkooke ja isegi pähkli torti.Parkaineid on kerge  eraldada leotamise teel.Tôruseid tuleb korjata valminult,kui nad  septembri lôpul lüdidest välja langevad vôi pale esimesi  öökülmasid.Tôrud puhastatakse koorest,lôigatakse neljaks ja  valatakse veega üle.Leotamine kestab kaks ööpäeva,kusjuures vett  tuleb vahetada kolm korda päevas.Pärast seda kupatatakse tôrud,s.t.  pannakse kastrulisse,valatakse veega üle (üks osa tôruseid kahe oas  vee kohta) ja kuumutatakse keemiseni.Kupatatud tôrud aetakse läbi  lihamasina ja saadud mass raputatakse ôukese kihina  kuivama.Pärast eelkuivamist   ôhu käes kuivatatakse saadud massi  veel ahju kohal ,pliidi peal vôi lôkke kohal.Kuivatada tuleb nii kaua  kuni mass krôbiseb nagu kuivikud.Saadud mass tuleb taguda  peeneks.Jämeda peenestamise puhul saadakse tangud,millest vôib  valmistada putru.Jahust küpsetatakse kakukesi,et aga tôrujahust  tainas omab vähe klepuvust ja sitkust (ta on rabe) siis murduvad  kakukesed ümberpööramisel.Et seda vältida tuleb,kaetakse pann  mille peal kakk küpseb,teise sama suure panniga.Tôruseid  kasutatakse ka kohvi valmistamiseks.Selleks tôrud puhastatakse  koorest,röstitakse ja jahvatatakse.Tôruseid kasutatakse ka piirituse  valmistamisel. ISLANDI SAMBLIK Islandi samblik sisaldab 44% lahustuvat tärklist­lihheniinija 3%  suhkrut.Islandi samblikku kogutakse aasta läbi,talvel kaevatakse  teda lume alt välja.Enne,kui tarvitada teda toiduks, tuleb kôrvaldada  temast kibeollus.Selleks leotatakse samblikut 24 tundi kas sooda­vôi  potasevees (ühe liitri vee kohta vôtta 5 grammi soodat vôi potast).Kui  soodat ei ole ,siis vôib teda leelis mida saadakse tuhast.Leelis  saadakse,kui leotatakse 50 grammi tuhka ühes liitris vees.Ühe  kilogrammi sambliku leotamiseks on vaja 8 liitrit leelist,lahjendatult  aga 16 liitrit leelist. Samblik mida on 24 tundi leotatud sooda­vôi leelise lahuses  loputatakse veega ja jäetakse veel  üheks ööpäevaks seisma puhtasse  vette.Pärat seda taim kuivatatakse ja peenestatakse jahuks,mida siis  leiva valmistamisellisatakse rukkijahu hulka.kui peenestatud  samblikku keeta 1­2 tundi,muutub ta nôrgalt seente järele lôhnevaks  tarretisetaoliseks massiks.Kui see mass läbi kurnata,vôib saada  tarrettise vôi zelee.Lömaks keedetud samblik vôib täielikult asendada  zelatiini,ta on ainult läbipaistmatu. MÔNINGAID HAMBAPUHASTUSE VAHENDEID Kôige lihtsam on puhastada hambaid peenestatud puusöega,mida  leidub palju lôkketule asemel.Süsi on hea nakkusvastane vahend,mis hävitab baktereid.Et must pulber oleks meeldivam ja meenutaks  päris hambapulbrit,vöib sellesse lisada kuivatatud ja peenestatud  mündi lehti.Münditeed on hea tarvitada hammaste  puhastamiseks,kui aromaatset ja jahendavat loputist.Kui hammaste  desinfitseerivat ja igemeid kôvendavat loputist,soovitatakse tarvitad  tammekoore tômmist e. teed.Hambaharja on kerge valmistada kuuse­ vôi männi oksakestest vôi kui eelistate veelgi pehmemat,siis värskest  pärna vôi haavpuu oksakestest. TAIMEVÄRVID Kortslehe lehtedest vôibsaadahallikasrohelist värvi.Selleks tuleb  peenestada värsked kortslehe juured noaga,panna keedunôusse,vôtta 40 grammi juurte kohta 100 grammi vett ja asetada tulele.Keeta 20  minutit.Seejärel kurnata läbi lapi ja aurutada keeduleem keetes veelgi tihedamaks. KHAKI­kollakas­rohelise maavärvi annavd kadakamarjad ja  ­koor.Rohelist värvi saadakse kaselehtedest samal viisil kui ka  kortslehtedest.Lehed mis on korjatud suve algul annavad heledamat  värv...

Turism - Põhikool
7 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun