JÜRIPÄEV INIMESEÕPETUS 2011 Jüripäev Lä’eb välja uudispõldude kündja, maa särab kevadhommikuses aos Ta mehejõuga jälle mulda ründab, kuldnokad järgi paterdavad vaos. Juhan Sütiste Jüripäeva tähistatakse 23. aprillil ning seda peetakse Püha Jüri surmapäevaks. Tänapäeval tuntakse jüripäeva ka karjalaskepäevana. Sel päeval lasti välja kari. Eestis on jüripäev eeskätt maameeste püha. Meie esivanemate jaoks oli see igati sobiv aeg lepingute sõlmimiseks, põllutööde alustamiseks ja mujale kolimiseks. Samuti oli see neile suvetooja , looduse ärkamise püha. Jüripäev oli ka olulisim päev huntide tõrjumiseks. Uskumuse järgi sidus huntide patroon Püha Jüri huntidel jüripäeval suu kinni, et need ei saaks koduloomi rünnata. Jüripäeval peeti mitmel pool nn naiste- ja meestepühi. Setumaal Värskas on jüripäev kalmistupäev ja külapüha, kuid seda tähistatakse seal vana kalendri järgi ehk 6. mail. Tänapäeval on jüripäev koristuspäev...
Jüripäev 23.aprill Marja-Liisa Illaste MJ112 Jüripäev on 23. aprillil ning see on 303. aastal märtrina surnud ja hiljem pühakuks kuulutatud Püha Jüri surmapäev. Eestis on jüripäev eeskätt maamehe tähtpäev. Meie esivanematele oli jüripäev looduse ärkamise püha ja igati sobilik aeg põllutööde alustamiseks, teenistuslepingute sõlmimiseks ja elukoha vahetamiseks. Jüripäev on rahvakalendris : kevade ja kevadtööde algusajaks. Vanasti oli jüripäev abiliste palkamise aeg. Talus oli kevadest sügiseni palju tööd. Pererahvas ei jõudnud kõiki töid ise teha. Nad palkasid endale abilisi. Abilised kolisid pererahva juurde elama. Nad elasid uues kohas sügiseni. Sellepärast oli jüripäev kolimise päev. Tänapäeval on kombeks jüripäeval koristada. Inimesed teevad jürituld. Tegevused Jüripäeva ajal Jüripäeva tegevustel oli vanasti kindel tähendus. Inimesed uskusid, et teatud tegevustega saab nõiduda inimestele ja kariloomadele head tervist. Näiteks te...
Jüripäev 23.aprill Nimesaamine Ristisõdade ajal tekkis legend, mille järgi tappis sangarlik Püha Jüri sel päeval lohemao, kes ähvardas surmata süütut tütarlast. Sellest ajast saadik hakati 23. aprilli kutsuma jüripäevaks ja aprillikuud jürikuuks. Teise variandi järgi olevat maa sel päeval enese lahti teinud ja surmavat auru välja ajanud. Siis tulnud üks Jüri-nimeline mees, kes maa lõhe kinni toppinud ja niiviisi kogu ümbruse hukatusest päästnud. Seepärast pandud sellele päevale nimeks jüripäev. Ajaloolisest tagapõhjast Jüripäev märkis Eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Meie esivanematele oli jüripäev looduse ärkamise püha ja igati sobilik aeg põllutööde alustamiseks, teenistuslepingute sõlmimiseks ja elukoha vahetamiseks. Sulased, kellega pererahvas lepinguid sõmisid, kolisid kuni sügiseni pererahva juurde elama ning aitasid neid talutöödes. Jüripäev on Eestisse tulnud nii lääne- kui...
Järva-Jaani Gümnaasium Pühad 2016. aastal Referaat Koostas: Siim Sander 8. Klass Järva-Jaani Gümnaasium 2016 Sisukord 1. Jaanipäev 2. Jõulud 3. Näärid 4. Jüripäev 5. Allikad Jaanipäev Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad. Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega. See kehtib ka eestlaste kohta. Jaanilõkkeks koguti aegsasti puid ja muud põletusmaterjali. Veel 20...
Tähtpäevad Tõnisepäev Tõnisepäeva nimetused viitavad kahele olulisele poolele selle päeva tähenduses: vana kultuspüha ja talvepoolitaja. Selleks päevaks pidi olema alles pool inimeste ja loomade toiduvarust. Nagu muudelgi talvistel tähtpäevadel peeti oluliseks päeva pikenemist kukesammu võrra. Tõnisepäeva ilm ennustas ette suveilmu ja viljakasvu. Tuntuim ütlus on: kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg. Pikki sajandeid ühendati tõnisepäeva koduhaldjale ohverdamise ja sigadeõnne tagamisega. Seejuures on omavahel põimunud pühast Antoniusest lähtuv pärimus ja koduhaldjas Tõnni kultusega seonduvad kombed. 20. sajandi alguses olid Lääne-Eestis säilinud Tõnni kuju, temaga seonduvad ohvrikombed ja uskumused. Lääne- ja Lõuna- Eestis, eriti Setumaal tähistati tõnisepäeva seapea ja kruubisupi söömise ja austavate, vargsi viidud ohvriandidega 20. sajandi lõpuni. Selle juure...
JÜRIPÄEV Alvina Panova ja Sirle Toots Jüripäev on 23. aprillil. Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt Jüripäev oli karjalaske- ja põllunduspüha ning olulisim päev huntide tõrjumiseks. Uskumuse järgi sidus huntide patroon püha Jüri jüripäeval huntide suu kinni nad ei rünnanud koduloomi Eestis on jüripäev eeskätt maamehe tähtpäev. Naistepüha. Lüpsikute turrutamine Kirde-Eestis säilis 20. sajandi alguskümnenditeni eriline naistepüha ehk lüpsikute turrutamine. Abielus külanaised kogunesid kas kõrtsi või kuhugi mujale. Peo huvitavamaid osi oli suures puutünnis võitegemise jäljendamine: segati kujuteldavat võid ja loeti võisõnu. Üldiselt oli pidu omalaadne vastuvõtu- ja liitmisriitus, sest sinna kutsuti eelmisel aastal abiellunud noorikud. Uustulnukad pidid tihtilugu teistele joogi välja tegema. Peotoidud varuti varem ja toodi ühiselt kohale. Kimbutati mehi, kes sattusi...
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund Toitlustusteenindus Eliisa Annusver, Aigar Veevo TÄHTPÄEVADE AASTARING Uurimustöö Juhendaja: Õpetaja Maie Kahju Kuressaare 2009 2 Sisukord: Kasutatud kirjandus : Vikipedia, ... 3 AASTA JAOTUS. · Rahvapäraselt käsitatakse aastat kui ajaringi, mis otsekui algaks ja lõpeks ning algaks ja lõpeks uuesti. · Päikesekalendri aasta jagunemise kaheks võrdseks pooleks määravad suvine ja talvine pööripäev. Nende ajatähiste sisu keskendub eestlaste jaanipäevale (24. juuni) ja jõuluajani (21. detsembrist 6. jaanuarini). · ,,Tähtraamatus ehk teaduses on kõik neli: suvi, sügis, talv ja kevad ühepikkused, üheväärilised. Rahvasilmis ei ole see mitte nõnda. Rahva arust on kevad ja sügis ainult sillad, üleminekud ühest ...
Rahvakalender Küünlapäev, küünlamaarjapäev, ka pudrupäev 2 veebruar Rahvakalendri järgi on küünlapäevaks pool talve möödas. Küünlapäevaks pidi alles olema pool inimeste ja loomade talveks varutud toidust. Vanasti oli küünlapäeval kombeks valmistada küünlaid. Inimesed arvasid, et sellel päeval tehtud küünlad annavad heledat valgust. Vanasti inimesed ütlesid, et küünlapäev on naiste püha. Sel päeval läksid naised külla või kõrtsi. Mehed tegid kodus naiste töid. Vanasti alustasid inimesed küünlapäeval kangakudumist. Seda tööd tegid nad jüripäevani. Jüripäev on 23. aprillil. Küünlapäeval keedeti söögiks tanguputru ja sealiha. Joogiks sobis kõige paremini punast värvi jook. Näiteks punane mahl või vein. Vanasti jõid inimesed ka punaseks värvitud õlut või viina. Võis süüa ka punaseid marju. Inimesed arvasid, et küünlapäeval punase joogi joomine teeb põsed ilusaks punaseks. Punased põsed näitavad, et inimene on terve. Vanasti inimesed ...
1.Kuude rahvapärased nimetused. Jaanuar- näärikuu, talvistekuu või südakuu Veebruar- küünlakuu, vastlakuu või pudrukuu Märts- paastukuu või linnukuu Aprill- puhkekuu, lihavõttekuu või jürikuu Mai- lehekuu, laulukuu või külvikuu Juuni- piimakuu, pärnakuu või jaanikuu Juuli- heinakuu, jaagupikuu või niidukuu August- viljakuu, pärtlikuu või rukkikuu September- sügiskuu, mihklikuu, kaalukuu või jahikuu Oktoober- viinakuu, kosjakuu või sügiskuu November- mardikuu, lumekuu või kadrikuu Detsember-jõulukuu, talvistepühakuu või talvekuu 2. Lause tähendused. Mihkel vihkab suve ja meelitab talve (Põlva) Suvi sai läbi ning peab hakkama valmistuma talveks. (Mihkli päev 29.september) Mida külmem talv, seda magusam mahl. (Kolga-Jaani) Ongi sõnaotseses mõttes nii. Vähese külmaga talve järel on kevadine kasemahl vesine ja vähe magus. (Mida külmem talv, seda magusam mahl ja mida külmem kevad, seda kauemaks mahla jätkub.) Kui kevadel viiv...
Nimi kuningas Louis Üheksas, Arnod, paavst Kesiganes Kolmas, Vanapagan Usk luteri usk, budist, islami maad Väljaanded ,,Minu Kodu" ,,Mina ja Kodu" Teos ,,Kaunis kodu" ,,Sõda ja rahu" Ajaloosündmus Esimene maailmasõda, külm sõda, holokaust, ärkamisaeg, laulev revolutsioon, muiste vabadusvõitlus, esimene üldlaulupidu Üritused suveoluümpiamängud, õllesummer, laulupidu, üritus ,,Teeme ära"(nimi) Tähtpäevad reede, Eesti Vabariigi aastapäev, vabariigi aastapäev, jüripäev, jõulud Muu Saalomoni tarkus, saalomonlik tarkus, Eesti Meeste Korvpalliliiga, Tamula järv, ,,Valge klaar", Kiigemetsa põhikool
Albert Kivikas Albert Kivikas 18. jaanuar 1898 Suure-Jaani 19. mai 1978 Lund Eesti kirjanik ja ajakirjanik, tänapäeval tuntud eelkõige Vabadussõja-teemalise romaani "Nimed marmortahvlil" autorina Tegeles ka väliskirjanduse tõlkimisega peamiselt vene, vähesel määral ka saksa keelest Nooruses avaldas teoseid ka pseudonüümide A. Pedajas ja Mart Karus all Oli kaks korda abielus. Esimesest abielust abikaasa Gertrudiga (suri 22. jaanuar 1934) olid tal pojad Tiit ja Peep. Teisest abielust abikaasa Annaga sündisid pojad Tõivelemb, Uldenagu ja Ihameel 1944. aastal põgenes perega Rootsi, kus elas elu lõpuni Haridustee 1907 alustas kooliteed Reeguldi vallakoolis 1909 Vastemõisa kaheklassiline ministeeriumikool 1914 Andres Kamseni kaubanduskool 1916 Tartu kommertskool 1920 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond Keskendus kirjandusele, psühholoogiale, Põhjamaade ja üldajaloole ...
ÜRITUSTE KALENDER 14. VEEBRUAR ( esmaspäev) SÕBRAPÄEV. 8. MÄRTS ( teisipäev) VASTLAPÄEV / NAISTEPÄEV. 21. MÄRTS (esmaspäev) KEVADE ALGUS. 27. märts (pühapäev) üleminek suveajale korraldame mingi perepäeva. (1.aprill ka karjalaske päev, siduda perepäevaga) 22.APRILL SUUR REEDE (reede) 24 esimene püha, 25 teine püha, 23 jüripäev (laupäeval) 1. MAI KEVADPÜHA VOLBRIPÄEV. (pühapäev) 8.MAI EMADEPÄEV ( pühapäev) 1.JUUNI - LASTEKAITSEPÄEV (kolmapäev). 21.JUUNI - SUVEALGUS (teisipäev). 23.JUUNI VÕIDUPÜHA (neljapäev), 24 juuni (reede) jaanipäev 20.AUGUST (laupäev) TAASISESISVUMISPÄEV 11.SEPTEMBER( pühapäev) VANAVANEMATE PÄEV 29.SEPTEMBER (neljapäev) MIHKLIPÄEV 5. OKTOOBER ( kolmapäev) ÕPETAJATAE PÄEV 2. NOVEMBER ( kolmapäev) HINGEDEPÄEV. 10. NOVEMBER (neljapäev) MARDIPÄEV 13.NOVEMBER( pühapäev) ISADEPÄEV 25. NOVEMBER (reede) KADRIPÄEV 21. DETSEMBER (kolmapäev) TOOMAPÄEV 22. DETSEMBER (neljapäev ) TALVEALGUS ...
EESTI RAHVAKALENDER 4a TTG JAANUAR. Kolmekuningapäev, 6. jaanuar. Idakirik seostas kolmekuningapäevaga üht keskset episoodi Uuest Testamendist: nimelt olevat Ristija Johannes ristinud täiskasvanud Jeesuse just sellel kuupäeval. Tavaliselt viidi jõulu- ja näärikuused just sel päeval toast välja, linnades koguti nad kokku ja viidi metsa. Euroopas oli tavaks sel päeval jõulukuused pidulikult põletada ja viimastel kümnenditel on suuremates Eesti linnadeski nii tehtud. Läbi aegade on kolmekuningapäev olnud oluline lastele neil oli ju õigus jõuluehted ära korjata ning jõuluõunad ja -maiustused kuuse küljest ära süüa. Taliharjapäev ehk kanutipäev 14 jaanuar. Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks (paavlipäev, tõnisepäev, küünlapäev) ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo. Taliharjapäeval peab pool loomatoitu alles olema ning sellest päevast liigub aeg kevade suunas. V...
Eesti rahvakalender · Eesti rahvakalender eestlaste pärimuslik ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteem. Aja jooksul muutunud ja erinevatest allikatest mõjutusi saanud (ristiusust, slaavi kultuurist). · Muistsest kalendrist on üsna vähe teada, sest kalendri teateid hakati kirja panema alles 19. sajandist. · Rahvakalendri kohta on vanemaid kirjapanekuid kroonikates ja reisikirjades. Väga paljud seisukohad on oletuslikud. Eesti rahvakalendri vanimaks kihistuseks on aastaaegade ja loodusnähtuste rütmilisus. · Uuema kihistusena kirikukalendri pühad. Paljud neist andrid muistsetele tähtpäevadele uue nime, aga on säilinud rahvapärimusest ristiusu eelne kombestik. RAHVAKALENDRI VANIM KIHISTUS on oletatud, et põhines peamiselt kuukalendril. Aega arvestati kuu loomisest kuni järgmise kuu loomiseni. · Pühitseti suurte tööde algust ja lõppu ja suuremaid looduse üleminekuid. · ...
Rahvakalendri tähtpäevad 1. Millist värvi riideid kadrisandid kannavad? Mustad Punased Valged Rohelised 2. "Päev tähistas Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist"- mis tähtpäev see on? Jõulud Lihavõtted Vastlapäev Jaanipäev 3. ...... märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Jüripäev Jaanipäev Patrikupäev Alekseipäev 4. Mida tähistatakse Volbripäeval? Kõigi nõidade ja maagia päeva Uus aasta Perepäev Eesti loomade kaitsepäev 5. Peale seajalgade, soolaubade ja ....... on vastlapäeva eritoit vastlakuklid Vastlakukkide pärmihelbeid Hernesupi Pannkookide 6. Jõuluajal meestel oli keelatud teha .... tööt. Puulõhkumise Kalapõõdmise Jahtimise 7. Jõuluõhtul tuli süüa : 9 kuni 12 korda või panna lauale vas...
Suur ja väike algustäht Nimi vs nimetus Nimi kellelegi või millelegi on antud nimi Nimi on suure algustähega: Toomas, Eesti, Pärnu, Postimees, Ümera lahing, Nokia, Jupiter, Kaljukitse tähtkuju jne. Nimi võib koosneda ka mitmest osast: Eesti Ekspress, Simple Session Kui nime ees on püsiv täiend, siis on see ka suure tähega: Põhja-Eesti, Julka- Jüri Erandid Kui kohanimed (nt Eesti) viitavad rahvusele või keelele, siis väikse tähega: eesti keel, eesti kultuur, eesti kirjanik Nimetus üldnimi ehk tähistab mingite olendite, esemete, nähtuste vm. liiki/tüüpi. Nimetus on väikse algustähega: Kunderi tänav, Tartu maantee, Pärnu jõgi, Peipsi järv, Tere piim, II maailmasõda, ajaleht Sirp Taime- ja loomanimetued: karikakar, rakvere raibe, jaapani enelas. Kuud ja nädalapäevad Pühad ja tähtpäevad: jõulud, jüripäev Üritused: olümpiamängud, üldlaulupidu Ametinimetused: professo...
Albert Kivikas Kronoloogiline koondnimekiri Albert Kivika kirjutatud teostest (sulgudes on esitatud esmatrüki koht ja aeg). · "Ohverdet konn" (Tartu 1919) lühijuttude kogumik, koos Erni Hiirega · "Lendavad sead" (Tartu 1919) lühijutud · "Sookaelad" (Tartu 1919) viis novelli · "Mina" (Tartu 1920) lühijutud · "Verimust" (Tartu 1920) novellid ja lühijutud · "Maha lüüriline sokolaad!" (Tartu 1920) kirjanduslik manifest · "Jüripäev" (Tartu 1921) romaan · "Nõuandja" (Tartu 1921) lastejutt · "Lumimemm" (Tartu 1921) lastejutt · "Verine väits" (Berliin 1922) novell · "Ristimine tulega" (Berliin 1923) romaan · "Jaanipäev" (Tartu 1924) romaan · "Mihklipäev" (Tallinn 1924) romaan · "Murrang" (Tallinn 1925) romaan, "Jüripäeva" ümber töötatud väljaanne...
Albert Kivikas (1898 - 1978) Elu Pärit Olustvere kandist maatöölise perest Vabadussõjas osales vabatahtliku koolipoiste pataljoni liikmena 1920-1922 Tartu ülikoolis ajalugu, kirjandust ja filosoofiat Õppis teiste seas ka kirjandusteadlase Gustav Suitsu juures Pärast ülikooli töötas ta mitme ajalehe juures ja ka dramaturgina (Eesti Draamateatris ja Estonias) 1941–1944 toimetas ajalehte Eesti Sõna ja oli Eesti Kirjanikkude Liidu esimees Aastal 1944 põgenes koos perekonnaga Rootsi Maetud Metsakalmistule Pseudonüümid A.Pedajas ja Mart Karus Looming Sonett “Kevadine külm” pseudonüümi A.Pedajas all ajalehes Sakala Novell “Lembit” ajalehes Postimees - eestlaste muistne vabadusvõitlus Tuglas soovis näha noormehe teisi jutustusi ning soovitas tal need kogumikku koondada Lühijuttude kogu “Sookaelad” pseudonüümi Mart Karuse all - külarealismi stiilis jutustused ja novellid Hinnangute kohaselt Kivik...
Kontrolltöö Paranda vead. 1. Kitarr kaenlas ja palitu üle õla, lahkus ta uhkes üksinduses. 2. Menüüs oli kartulipuder, hanepraad ja kohv koorega. 3. Kõige õnnelikum inimene terves grupis oli Maria 4. Ära räägi sellest kellelegi. 5. Õppimisega ollakse hädas 6. Töötada ei meeldi kellelegi, palk meeldib kõigile kontrolli õigekirja sõbralikus seltskonnas, seltskonna sõbralikkus, petlikesse imedesse , sõbra heasoovlikkus, inimlikust soovist, poisi heatahtlikkus. Ühenda kokkukirjutavad sõnad Hiiumaa on Eestimaa saar. Olen aru saanud, et sul oli tol korral õigus. Käisime suvel Abruka saarel ja Roomassaarel. Sugulaste puhkekodu paikneb Võrtsjärve ääres. Päevast päeva läheb ilm aina külmemaks. Põhja -Ameerika suurim riik on Ameerika Ühendriigid. Paranda väike täht suureks Suur Tõll, ajakiri Pere ja Kodu, Kuku raadio Eesti kirjandus Kolme koopia kohvik kirjuta lünka õige täht Eesti iseseisvus kuulu...
Estonian National Spring Holidays Sanna Kartau, Mari-Ann Lumeste, 2011 What holidays do we have in Spring? March · 8th - Women's Day (Naistepäev) · 12th - St Gregorius's Day (Korjusepäev) · 14th - Estonia's Mother Tongue Day · 17th - St Gertrude's Day (Käädripäev) · 25th - St Mary's Day (Ussimaarjapäev) April 1st - April Fools Day 1st - Karjalaskepäev (the day cattle was first sent to the pastures after winter) 14th - Plowing Day (Künnipäev) 23rd - St George's Day (Jüripäev) Moving Easter (Lihavõtted) May · 1st - Walpurgis Day and Night (Volbripäev) · 9th - St Nicholas's Day (Nigulapäev) · The second Sunday of May - Mother's Day (Emadepäev) We'll pick... A - 14th of March - Estonia's Mother Tongue day B - (varies between the 25th of March and 25th of April) - Easter C - 1st of May - Walpurgis Day and Night 14th of March - Estonia's Mother Tong...
Albert Kivikas Albert Kivikas Sündis 18. jaanuar 1898 Suure-Jaanis Suri 19. mai 1978 Lundis, Rootsis Eesti kirjanik ja ajakirjanik Tänapäeval tuntud eelkõige Vabadussõja- teemalise romaani "Nimed marmortahvlil" autorina Nooruses avaldas Kivikas oma teoseid ka varjunimede A. Pedajas ja Mart Karus all Haridus 1907 Reegoldi vallakool 1909 Vastemõisa kaheklassiline ministeeriumikool 1914 Andres Kamseni kaubanduskool 1916 Tartu kommertskool 1920 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond Töö 1922 Berliinis ajakirja Odamees toimetaja 1931–1934 Eesti Päevalehe toimetuses 1935–1938 juhatas ajalehe Uus Eesti kultuuriosakonda Saksa okupatsiooni ajal 1941– 1944 toimetas ajalehte Eesti Sõna ja oli Eesti Kirjanikkude Liidu esimees Elu välismaal Albert Kivikas lahkus koos perekonnaga Eestist aprillis 1944 Algul töötas ta tee-ehitusel ja turbarabas, seejärel Rydali puuvillariide tehases aastani 1949 Seejärel kolis ta Lundi, kus...
Ave Kiiber Rahvakalendri tähtpäevadetoidud, mida söödi? Tõnisepäev- (17. jaanuar) tõnisepäev on vanarahval olnud talve keskpaiga näitaja. Tõnisepäevast arvati pool talve möödas olevat ja eks see tuletas meelde ka toiduvarude kulutamist, manitses ühtlasi kokkuhoiule. Pool inimese- ja pool loomatoitu pidi veel alles olema. Tõnisepäeval söödi: Erinevaid seakõrvu (hapukapsastega, küüslaauguga, herneste või põldubadega); lisaks söödi sel päeval nisutanguputru ning kõrvitsat soolasilkudega. Tänapäeval, aga ei tähtsusta väga palju enam Tõnisepäeva, süüakse tavalisi igapäevatoite- ei pruugi selline päev isegi meeles olla. Küünlapäev- (12. veebruar) küünlapäevaga tähistati looduses toimunud muutust- külma selgroo murdumist. Seepärast küpsetati sea selgroogu või keedeti seakülge kapsaste ja tangudega. Küpsetati saia. Küünlapäev oli naiste pü...
Kontrolltöö 1.Lõunaeestis oli juures palju venejooni, punane puuvillane lõng tikandites ja sissekootud kirjades. Põhja eestis- naised kandsid varrukateta särki, ja selle peal ja selle peal varrukatega pihakatet käiseid. Lillkiri mis tikiti madalpistes käistele ja tanudele. Peas kandsid pottmütsi. 2. Teraviljad- nisu hakati kasvatama 19. saj. Kaer ja rukis I aastatuhandel m.a.j, oder 2 aastatuhandest e.m.a. Jahupuder ja jahuvorstid igapäevasem ja lihtsama toit, tangupuder eriti veel tanguvorstid aga pidulikum toit. Vees keedetud koogid ehk käkid. Odrajahust küpsetati karaskit. Tehti erinevaid putrusid. Köögiviljad- 19- 20 saj. Naeris, kaalikas söödi ohtralt, kapsas hapendatult, porgand, sibul, pastinaak, rõigas, redis, petersell, kurk, kõrvits. Karaski leiva kõrvale oli naerist ja kapsast toidud, mis aitasid nälja vastu. Küpsetati reheahjus. Kapsast tehti suppi (hapukapsasupp ). XIX sajandil k...
Eesti rahvakalender Eesti rahvakalendri tähtpäevade kujunemise aluseks on: Ristiusk Loodususk Aastaajad Põlvest põlve edasipärandatud kombed, kogemused, oskused Jaanuar - südakuu 17.01 tõnisepäev e. püha Antoniuse päev ( sigade kaitsepühak) Tõnnivakkadesse pandi ohvriande Tõnisepäeva päike oli raviva toimega Tõnisepäev oli talvepoolitaja Veebruar - hundikuu 2.02 küünlapäev Küünalde valmistamine õnnestus hästi Algasid ettevalmistused kevadeks Naistel luba kord aastas kõrtsi minna Algas kangakudumine Alustati talusse abitööjõu otsimisega Veebruar- hundikuu Vastlapäev e. lihaheitepäev Liulaskmine edendab linakasvu Algas paast- enam ei söödud lihatoite Seaaustamine Veebruar- hundikuu tuhkapäev Pesupesemine- pesul valge sära järgmise aastani Ettevalmistus suviseks tööks - tuhk põllule Tuhapoisi peitmine naabrite tubadesse - kes hoolas koristaja, leidis selle üles Veebruar-radokuu...
Õigekirja kontrolltöö 1. Akrobaat, varietee, grammofon, borš, garantiin, palett, grandioossed, sõudsid, pletruus, abiturient, ballett, peatselt, Brasiilia, kanister, terrass, puhvet, stipendium, traagiline, boheemlane, taburet. 2. Raudtee-äärne lepa võsa, sealtpoolt, rohkesti herilase pesi, häälte ja kapjade kõmin, küüni taoline ehitis, 60 kilomeetrise matkaraja lõpp oli Tammasaare nimelises kultuurimajas, päevitamiskoht, kahe järve vaheline, Võrtsjärve äärne laagriplats, Tiit Piibelehe nimeline romaani võistlus, vareseparved, männimetsa kohal sirutus Kõpu majakatorn, U- kujuline kurv, saksa- ja vene keelne. 3. kaheksandas – kaheksandatesse Ojadesse- ojja Paesele- paestele Laant- laani Ristmikul- ristmikel Asfaldil- asfaltidel Vaeseid- vaese Käte- käsi Kumbadessegi- kummaski Gümnaasiumidele- gümnaasiumile 4. Nooruk kõndis, sigaret hambusja müts peas, vaiksel kõrvaltänaval. Ei tohi rääkida isale, kes saab kurjaks e...
Sissjuhatus Rahvakalender räägib vanadest pühadest , mis on sajandeid tagasi peetma hakatud . Neli tähtsamat püha on : Jüripäev 23.aprill Jaanipäev 24.juuni Mihklipäev 29.september Jõulud 24.detsember neid nimetatakse neljaks pööripäevaks . Jüripäev Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt. Kirikukalendri püha Jüri on tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle. Jüripäev on Eestisse tulnud nii lääne- kui idakiriku kaudu ja sisaldab mitmete ümberkaudsete rahvastega sarnaseid jooni. Oma mitmekesisuses oli see suuremaid ja olulisemaid aastaringi pühi veel 20. sajandi alguse rahvakalendris. Võimsalt on ta endasse sulatanud lähedaste tähtpäevade kombestikku ja uskumusi (künni- ja karjalaskepäev). Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised kombed, millega tagati tervis, talu edenemine ja tõrjuti tumedai...
Kontrolltöö kordamisküsimused Eesti kultuurilugu 1. Kuidas seletavad Kalev Wiik ja Ago Künnap eestlaste päritolu? Wiiki arvates on eestlased ja soomlased igipõlised eurooplased,kes saabusid siia kui jää hakkas sulama ja taganema,eestlased saabusid 12 tuh a tagasi ja soomlased 10 tuh a tagasi, lõunast,sest geneetikute arvates oli Musta mere põhjakaldal jääajal euroopa pelgupaik kus säilis karmides tingimustes taimestik,loomastik ja inimasustus. Künnap i arvates see teooria peab paika ja et eestlaste soomeugrikeelsed ja täielikult europiidsed esivanemad tulid samuti siia 12 tuh a tagasi pärast jää sulamist ja sellest ajast peale siin elanud ning oma soomeugrikeelt kõnelenud. 2. Kuidas on klassikaliselt seletatud eestlaste päritolu? Eestlaste soomeugrikeelsed ja natuke mongoiidsed esivanemad olevat asunud selle maalapile leame 7 tuh a eest kusagilt idast uuralist v lääne siberist 3. Eesti...
EESTI UUSAJA KUNST Geethe Pikkpõld MM-17 SISSEJUHATUS Valisin teema põhjusel, et laiendada enda simaringi nii ajaloos kui ka kunstis. Eesmärgiks oli õppida loomingulisuse kohta, mis leidis aset Uusaja Eestis. Käsitletavad teemad: – Uusaja loomingu algus Eestis – Esimesed eesti soost kunstnikud ja ülevaade nende elust ning teostest UUSAEG EESITS Alguseks võib lugeda eestlaste vabastamist pärisorjusest 1816/1819 või ka asehalduskorra kehtestamist 1783. aastal. (Eesmärk oli Venemaa keisririigi piirkondade valitsemise keskvõimu vähendamine ja riigi äärealade ning Balti kubermangude tihedam liitmine Venemaaga) Uusaja lõpuks võib lugeda mitmeid sündmusi: Tartu renessanssi (1869), 1905. aasta revolutsiooni, Esimese Maailmasõja algust või lõppu ning Eesti Vabariigi väljakuulutamist (1918). UUSAJA KUNSTILIIGID Klassitism - lähtus renessansiaja antiigiharrastusest, mütoloo...
Albert Kivikas Elulugu Albert Kivikas sündis Viljandimaal Suure-Jaani alevikus Kivika koolitee sai alguse 1907. aasta sügisel Reegoldi vallakoolis, kus õppeaeg kestis kaks aastat. Sealt suundus ta 1909 Vastemõisa kaheklassilisse ministeeriumikooli, mis asus tema toonases elukohas Kildu külas. Kui Albert 1913 ministeeriumikooli lõpetas, kolisid nad emaga Viljandi eeslinna Kantrekülasse teise sugulase juurde. Elulugu 1914 üritas Kivikas pääseda Viljandi linnakooli, kuid teise klassi eksamitele ei lastud teda piirvanuse ületamise tõttu ja kolmanda klassi jaoks ei olnud tema teadmised piisavad. Nii astus tulevane kirjanik hoopis Andres Kamseni kaubanduskooli, mis oli äsja Valgast Viljandisse ümber asunud. Koolis osales ta ajakirja Lõõmav Tõlvik toimetamisel. Aastal 1916 kuulus Albert Kivikas oma vanuse tõttu mobiliseerimisele, mis oleks tähendanud sattumist Esimese maailmasõja keerisesse. Riiklikud koolid võisid oma õpila...
1. Jaanuar – nääri-, hundi-, helme-, süda-, uue aasta-, vastse ajastaja-, algu ja talviste kuuks Jaanuaris oli meeste peamiseks tegeevuseks metsa – ja veotööd NÄÄRID – 1. jaanuar. Näärid on aastavahetuse aeg Eestis, mida tähistatakse vähemalt keskajast. Nääride tähistamine ja kombestik viitab selgelt Skandinaavia algupärandile. Nimi tuleb arvatavasti rootsi sõnast Nyår. Nõukogude okupatsiooni ajal, mil jõule nende kristliku tähenduse tõttu ei peetud, võttis jõulu kombestiku suuresti üle näärikombestik (jõuluvana asemel näärivana jms). Eesti rahvakultuuris on näärikombestikku kõige rohkem järgitud nääriõhtul (ka: vana-aastaõhtu) ja nääriõhtu tavad, uskumused ja toidud on lähedased jõuluõhtu omadega (http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4%C3%A4rid) KOLMEKUNIGAPÄEV – 6. jaanuar. Kolmekuningapäeva kutsutakse ka kolmandateks jõuludeks või jõulude sabaks. Kolmekuningapäeval tõmbas eesti talupoeg jõulupühadele joone alla, veel pidutseti, vee...
Jüriöö ülestõus Jüriöö ülestõus algas 23. aprillil 1343. See oli eestlaste ülestõus. Ülestõus suruti lõplikult maha aastal 1345. See oli talvel. Jüriöö ülestõus algas mitme põhjuse pärast. Eelkõige oli see eestlaste soov saada vabaks. Arvatavasti algas ülestõus Eestimaa hertsogkonnas, PõhjaEestis, mis oli sellel ajal taanlaste valduses. Ülestõusu alguses oli samuti hõlmatud ka teisi piirkondi, kõige rohkem nendest Läänemaad ning Saaremaad. Läänemaa ülestõusu algus on märgitud 25. aprillil. Vaenlast oli rünnatud ootamatult ning õõsel. Lühikese ajaga oli peaaegu terve Harjumaa võõrvõimust puhas. Seda võljaaarvatud Tallinnast. 23. aprillil oli Jüripäev ning sellest ka nimetus Jüriöö ülestõus. Sellel päeval anti märgutuli. Selleks valiti väga hea päva, sest Jüripäeval alustati tavaliselt põllutöid ja lõpetati karja laudaperiood. Selle päeva kommete hulka kuulus ka jüritule põlemine. Nii sai and sig...
Nimi: Õpperühm: Praktiline töö nr. 5: mäluasutuste kogud Andmebaas DEA - http://dea.nlib.ee 1. Leidke, mis väljaanne on “Pagganatte ö ja koit“? Millal see ilmus? Kuidas otsisite? „Pagganatte ö ja koit“ on ajalehe Perno Postimees ehk Näddalileht lisa. See ilmus 1857-1885. Vali väljaanne: Pagganatte ö ja koit (Pärnu : 1861-1865) 2. Millistel teemadel kirjutatakse 10. aprilli 1901. aasta “Postimehes”, leheküljel 2? Kuidas otsisite? Räägib poliitika ringvaatest ja väljamaa sõnumitest, Venemaast, Hiinast, Argentiinast ja Tšiilist, rahvusvahelisest maadlejate võitlusest ja tulekindlast puust. Vali väljaanne: Postimees (Tartu : 1886-1944) Algus: 10. 04. 1901 lk: 2 Digitaalne arhiiv DIGAR - http://digar.nlib.ee 3. Leidke arhiivist kommunikatsiooni ja suhtekorralduse ajakirja „Kaja” märtsis 2015 ilmunud number. Millest kirjutatakse antud numbris lehekülgedel 13-14? Mis on artikli pealkiri ja k...
Talupoegade elu keskajal Koostajad: Kristofer Rennel, Kristo Ilmjärv, Mikk Johannes Linnasmägi, Ralf Uustalu, Karl Must(Schwarz), Carl-Patrick Kirsipuu Üldinfo Keskaja ühiskond jagunes kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama Pärast 13431345 Jüriöö ülestõusu hakati talupoegi orjastama Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad.Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi Schwarz 2 Elamud Elati lihtsa ehitusega rehielamus. Ruumid olid üpris suured, köeti ainult ühte ruumi PõhjaEuroopa talupoegade majad olid tehtud palkidest ja katus õlgedest või roost Lõuna pool olid aga kivist või savist elamud, mille katused olid laotud katusekividest ...
Venemaa Rahvakalendri Tähtpäevad Heliis Puusep Rahvakalender Juba ammu enne kristluse vastuvõtmist oli venelastel olemas kalender. See põhines eelkõige hooajalistel põllutöödel, ning iga päev ja tund oli tihedalt seotud ümbritseva loodusega. Kõigi rituaalide aluseks oli viljakuse kultus. Selleks, et kindlustada viljasaak, kummardas iidse aja inimene maad, tuld, vett ja taimi ning esivanemaid. Kristlus tõi ühes oma kalendri: kirikliku ajaarvamise ja pühakutega seonduva. Oma koha leidsid ka sealsed tavad ja sümboolika. Talisted Talisted ehk talistepühad – on kõige pidulikumad ja kõige kaugemasse minevikku ulatuvad pühad. Päike pöörab end siis ringi, ja päikese uuestisünniga algab uus rahvalik päikeseaasta. Talisted kestsid kaksteist päeva ning jäid jõulude ja kolmekuningapäeva vahele (7.–19. jaanuarini, vana kalendri järgi 25. detsembrist 6. jaanuarini). Talisteid peeti eelkõige noortepühaks. ...
Rukkileiva arvestus 1. Kuidas tekkis leib? Leivaküpsetamine sai alguse umbes 5000 aastat eKr. Sellele eelnes pudrukeetmise leiutamine. Õue jäetud jahu segunes vihmaveega – esimene “kört” oligi valmis. Tuletegemise oskusega hakati toorputru lõkkel keetma. Pudrupotist kees kört üle ääre kuumadele kividele. Saadi omapärase maitsega krõbedad kakukesed. 2. Jahu saamise viisid Viljateri püüti peenestada uhmri ja jahvekivide abil. Kasutati ka tambiküna ja tambilabidat. Hiljemalt esiaja lõpust saati valmistati jahu oma tarbeks kahest üksteise peal asetsevast kivikettast koosneva käsikiviga. Hiljemalt 13. saj hakati meil ehitama vesiveskeid. 14. saj jõudsid meie maile tuuleveskid. Käsikivijahvatust kasutati enamikes taludes kuni 19. saj lõpuni. Käidi ka veskites vilja jahvatamas, kuna sealt saadi paremat jahu. 3. Meie vanim leivavili Baltimaades vanimaks leivaviljaks on oder. Terad peenendati jahvekivide (lohuga kivide) abil. Jahu segati mit...
Eesti keskajal 1. Haldusjaotus keskajal ja peale Liivi sõda. Muutused haldusjaotuses. Millised sündmused neid muudatusi Eesti põhjustasid? Eesti jagunes Taani aladeks, Saare-Lääne piiskopkonnaks, Ordu aladeks ja Tartu piiskopkonnaks. Seda jaotus muutis Jüriöö ülestõus, Taani müüs oma alad Ordule. Peale Liivisõda: Lõuna-Eesti Poola käes Põhja-Eesti Rootsi käes Lääne-Eesti Taani käes 2. Kirjelda Jüriöö ülestõusu ettevalmistusi. Ülestõusu valmistati ette põhjalikult ja seda suudeti hoida sakslaste eest salajas. Jüripäev oli kujunenud rahvakalendri üheks tuntumaks tähtpäevaks, mille valimine ülestõusu alguseks võis olla psüholoogilise mõjuga. (Sel päeval tähistati uus põllumajanduseaasta algust, milesse taheti astuda vabana.) Oli väga oluline alustada ülestõusu öösel, mil tabati vaen...
Jüriöö ülestõus 1343-1345 SISSEJUHATUS 1343. aasta jüriööl alanud eestlaste suur ülestõus, Jüriöö ülestõus, on Eesti vanema ajaloo üks kõige tuntumaid sündmusi.Jüriöö ülestõusu põhjuseks oli eesti talurahva olukorra pidev halvenemine saksa ja taani feodaalide võimu all. Ülestõus algas Harjus,kus koormised olid kasvanud kõige kiiremini. . Miks 23. aprill Jüripäev oli talurahva tegeliku elu üheks olulisemaks tähtpäevaks aastas. Sellega algas õieti talurahva elus uus aasta, talutööde suvine ehk välistööde ajajärk,. Uut välitööde järku tahtis talurahvas alustada vabana feodaalidest, sealhulgas ka teotööst mõisapõldudel. Jüripäeva kommete hulka kuulus jüritule põletamine, mis oli ka ühendatud karja kaitsmisega. Märgutule süütamine sellisel ööl võis olla ülestõusnute osavaks võtteks, millega saadi asjassepühendatuile anda signaal,. Ülestõusu algus On arvatud, et ülestõusu märgutuli süüdati Raikkülas Paka mäel või a...
Venelased millised nad on? Venelaste iseloom on kujunenud pika aja jooksul ja selle areng on sõltunud paljudest asjaoludest. Maa-alad, kus venelased juba iidsetest aegadest elasid, võtsid enda alla tohutu territooriumi. Olulise osa sellest moodustasid tasandikud, kliima oli küllalti karm. Kõik see panigi aluse sealsete elanike iseloomujoonte. Vene inimese nii hästi tuntud suur hing vastab maa kujutlematutele avarustele. Viljatutel pindadel pidid inimesed suvel kõvasti tööd tegema, et saada võimalikult suur saak seegi on jätnud nende iseloomu kujunemisse oma jäle. Muidugi on võimatu määratleda ühe rahvuse iseloomu väga üksikasjalikult. Seda enam, kui arvestada tuleb suurte mastaapide ning sellest tuleneva inimeste arvuga. Mille puhul omakorda on üsna loomulik , et elanike olulise osa moodustavad teisi kultuure esindavad rahvad. Siiski võib esile tuua iseloomu põhijooned, ja seda saab teha koguni ...
Keila kool "Eesti talupere 19.sajandil." Referaat 16.05.2009 Sisukord 1. Sissejuhatus. 2. Eesti talurahva elu-olu. 3. Taluhooned, nende ruumid ja kasutamine. 4. Talupere suurus ja nende toidulaud. 5. Talupere tööd. 6. Kokkuvõte. 7. Lisad. 1.Sissejuhatus. 19.sajandi alguseni etendas talurahva igapäevaelu korraldamisel peamist osa mõis.Kuni 19.sajandi alguseni oli eesti talurahvas pärisorjuse käes.1801.aastal uueks keisriks saanud Aleksander I,samuti ka keisri lähikondlased mõistes pärisorjuse halba mõju ühiskonnale,kavatses kogu oma impeeriumis,seega ka Eestimaal,põhjalikke ümberkorraldusi teha.Eesti taluperede igapäevaelu muutus aga sajanditega vähe.Talus elati endistviisi edasi, kus peremeheks oli ikka peremees ise.Ka toidulaud oli üsna kesine. 2.Eesti talurahva elu-olu. Kuni 19.sajandini oli talurahvas pärisorjuse all.Pärisorjus ei mõjunud mitte ainult talupoega...
Jakob Westholmi Gümnaasium EESTI TALUPOJA ELUOLU 19. SAJANDIL Referaat Õpilane: Õpetaja: Tallinn 2012 19. sajandil hakkas muutuma kogu Eesti asustuse ilme. See muutus hajusamaks ning muutus ka külade sisu. Uute külavormide tekkimisel mängis suurt rolli maastik. Arvestati joogivee olemasolu, pinnareljeefi ja mulla viljakust. Väheviljakatele maadele tekkisid hajusad külad ehk hajakülad taluõued paiknesid maastikul laialipillutult ja korrapäratult ning nende vahel laiusid metsad, karjamaad ja põllud. Hajakülad olid eriti laialt levinud Lõuna- Eestis, kuid neid võis leida üle kogu Eesti. Ridakülad rajati harilikult mõne kõrgendiku veerele, jõe, järve või mere kaldale, või harvem ka raba servale. Ridakülades asetsesid hooned ja õued ühel pool teed üksteisele lähedal. Tavaliselt paiknes põllumaa külast kõrgemal ...
Kool Nimi ALBERT KIVIKA ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: Nimi 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I ALBERT KIVIKA ELU 4 4.1. Lapsepõlv ja noorus 4 4.2. Vabadussõda 4 4.3. Ülikooliaastad 5 4.4. Ajakirjanduslik tegevus 5 4.5. Paguluses 6 II ALBERT KIVIKA LOOMING 7 5.1. Esimesed katsetused 7 5.2. Futuristlikud teosed 7 5.3. Vabadussõja temaatika 8 5.4. Uusrealistlik looming 9 5.5. Pagulaskirjandus 10 5.6. Tõlked, Teosed 11 III "NIMED MARMOTTAHVLIL" 13 KASUTATUD KIRJANDUS 16 Lisa 1 17 2 SISSEJUHATUS Albert Kivikas on kirjanik, kelle teosed on saanud lemmikuteks paljudele Eesti ja välismaa lugejatele...
KESKAEG Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvad Eesti jagati üksikuteks osadeks, mille eesotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad, nn. maahärrad. Nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike. Feodaalse killustumise ajajärku Eesti nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehtestamiseks oli suur sõjaline jõud - Liivi orduriik (1237). Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks. Tähtsat kohta ordus omasid kiriklikke talitlusi pidavad preestrivennad. Vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks V-Liivimaal oli Riia peapiiskop. Põlisrahva õiguslik olukord halveneb. Kes ristiusu vastu olid võrnud, kuulutati isiklikult vabadeks. Põhiline koormis kümnis - kümnes osa talu saagist, kergema variandina hinnus kindalaksmääratud naturaalmaks. Võõrvõimude omavahelised suhted. Linnad, linnused ja kirikud Kogu Eesti keskaega iseloomustab võitlus võimu pärast. 1297 toimus V-Liivimaal kodusõd...
RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD MIHKLIPÄEV, 29. SEPTEMBER Suvehooaja lõpp ning talviste tegevuste algus. Töölepingute lõppemise aeg, mistõttu peeti pidusid. ,,Igal oinal oma ,,mihklipäev"- kombeks oli tappa lammas või oinas, et mihklipäeva tähistada maitsva praega. Veel pruuliti õlut, küpsetati uudseleiba, mõnel pool tehti karjamaale lõket. Väga vana tähtpäev, millest ristiusust võeti üle vaid peaingel Miikaeli nimi (Mihkel). HINGEDEPÄEV, 2. NOVEMBER Päris talv pole veel alanud, ollakse parema meelega kodus. Valmistutakse pikaks talveks. Muinasjuttude, muistendite jutustamise aeg. Rohkem kui muidu peeti meeles lahkunud esivanemaid, usuti, et hing tuleb koju vaatama, kuidas nende töid jätkatakse. Hinged ei tähendanud midagi halba või hirmuäratavat, aga et mitte neid pahandada, tuli hinged väärikalt vastu võtta. Õhtul köeti sauna ja köeti laud. Oldi tavalisest vaiksemad ja tõsisemad. Tänapäeval süüdatakse küünal ja käiakse surn...
ORTOGRAAFIAHARJUTUSED II 1. Valige sulgudest õige variant. uus pik(k, kk)a(p, pp), prominen(t, tt)e, (b, p)iisonhärg, revan(ss, š), rönt(g, k)en, reportaa(s, ž), retu(š, šš)eerima, stj(u, uu)ardess, seda (sei(f, ff)i, sünek(t, d)ohh, sümpoos(j, i)on, (s, š)okeerima, (s, š)ovinism, (s, š)arlatan, (s, š)ahh, (s, š)anss, (s, š)ašlõkk, še(f, ff)i töölaud, (s, š)edööver, (s, š)veitser, (s, š)rift, standar(d, t)ne, (s, ž)anr, (z, ž)elee, (š, ž)ongleerima, (s, ž)ürii, parke(t, tt), piisko(p, pp), kotle(t, tt), kompve(k, kk), kabine(t, tt), katelo(k, kk), rad(j, i)oaktiivne, raad(i, ij)um, ro(b, p)ustne, uued rel(s, ss)id, tšaarda(š, šš), termin(a, aa)l, (d, t)otalitaarne, kvarte(t, tt), ba(l, ll)ett, monotoo(n, nn)e heli, hopa(k, kk), sim(s, ss)il, avan(s, ss)ipäev, ekstrasen(s, ss), sean(s, ss), re(s, ss)urss, reveran(s, ss), rene(s, ss)anss, far(s, ss)lik, bör(s, ss), pankro(t, tt), händikä(p, pp), (b, p)ike(t, t...
Õppejõud Argo Moor (vanaemal olid ,,sarved peas", sellepärast ka selline nimi); 08.09.2011 Animatism > vägi (usk kõige väestatusse); see vägi on ebaisikuline - preanimism - vitalism - filosoofiline hülosoism - panpsühhism Subjektiivne, isiklik tajumine - muutused tunnetes, soe/külm, vibratsioon, tasakaal, proportsioonide muutus jne jne. Välised märgid: - geograafiline eristus - sarved - viljakus - juht - suurus - hääl - vibreerivad helid - liikuvus - anomaalia/värv (sinine, must, kollane - sellised loomad lasti tagasi) - lõhn - haavatavus - juuksed - silmad - pea - suguelundid - veri - eritised - habe - luud (erilisena võiks olla hambad - säilivus) - küüned - väekas laip > hirm > tõrje - elav surnu viljakus - Freia ...
Eesti Vene tsaaririigi koosseisus KEISRINNADE SAJAND Balti erikord (suurvõim on aadli rüütelkonna käes) Põhja-Eesti moodustas Eestimaa kubermangu, Lõuna-Eesti koos poole Lätiga Liivimaa. Mõlemad jagunesid maakondadeks. Rüütelkonda ei kuulunud mitte kõik aadlikud ega mõisaomanikud, vaid ainult aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud aadlikud. Kummagi kubermangu aadliku kõrgeimaks otsustuskoguks oli nagu Rootsi ajalgi maapäev, kus otsustav sõnaõigus oli vaid rüütelkondade liikmeil. Rüütelkondade tähtsaimaks juhtorganiks oli 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Eesti- ja Liivimaa ametiasutustes ning kohtutes aeti asju saksa keeles, ning kehtisid vaid need Vene riigi seadused, mis ei olnud vastuolus siinse aadli eriõigusega. Talurahvas ja Roseni deklaratsioon (põhjustas Virumaa mõisa mõisnik) Teadmist, et isegi talupojal on olemas elementaarsed õigused, ei saanud neilt keegi võtta. See asjaolu...
Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks 2015. Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering: kirjalikud ja arheoloogilised allikad; perioodid: muinasaeg, muistne vabadusvõitlus, keskaeg (Vana- Liivimaa ajastu), Liivi sõda, Rootsi aeg, Põhjasõda, Vene aeg, iseseisvumine ja Vabadussõda (algus ja lõpp). Õp. I osast lk 7-11. 2. Muinasaeg - lühiülevaade. Õp. I osa lk 12-29, kaart lk 32. (mõisted: kiviaeg, mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum, pronksi- ja rauaaeg; kivi-, pronksi- ja rauaaja algus ja lõpp; kivi-, pronksi- ja rauaaja iseloomulikud jooned) 3. Eestlased muinasaja lõpul. Õp. I osa lk 30-41. (muinasmaakonnad, suhted naabritega 7.-11. saj., linnused, muinasasulad, rehielamu, tegevusalad, vanemad (rahvas ja ülikud), malev, usund: vägi, animism, Tarapita, hing, hiis, ohvripaigad, maagia, nõidumine) 4. Muistne vab...
Eesti rahvus- ja vähemusrahvuste kultuurid Raamat: „Vana eesti rahva elu“ • Rahvuskultuur on ühele rahvusele omane kultuur, mis tavaliselt on seotud ühe keele ja ajaloolise paiknemise alaga. • Kultuuri kasutati esimest korda Marcus Portio Cato(234-149 eKr) • Kultuurile ei ole võimalik anda ühesugust definitsiooni, kuna neid on tänapäeval 400 kanti. (250 oli kunagi). • Laias laastus „ mis on kultuur“- kõik mis on inimesega seotud, rajatud inimese loovusel ja mis ei sünni vahetult looduses ise. • Kultuur tuleneb ladinakeelsest sõnast kultuura, mis on käitumine, austamine aga samas ka tegusõnad kasvatama, hooldama. • Kultuur on inimühiskonda iseloomustav inimtegevus, mis hõlmab selliseid valdkondki nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus ja institutsioonid. • Kultuur on i...
Jüriöö ülestõus 1343-1345 SISSEJUHATUS Jüriöö ja jüripäeva omaaegne tähendus ning kombestik on tänapäevaks enamvähem ununenud, kuid ometi tähistame jüriööd aastast aastasse igal kevadel. Põhjuseks on ligi kuus ja poolsada aastat tagasi, 1343. aasta jüriööl alanud eestlaste suur ülestõus, Jüriöö ülestõus, Eesti vanema ajaloo üks kõige tuntumaid ja südamelähedasemaid sündmusi. Loodetud edu ja vabadust ülestõus sellest osavõtjaile ei toonud, kuid kaugemast perspektiivist vaadatuna ei jäänud ta sugugi tulemusteta. Miks 23. aprill Jüripäev oli talurahva tegeliku elu üheks olulisemaks tähtpäevaks aastas. Sellega algas õieti talurahva elus uus aasta, talutööde suvine ehk välistööde ajajärk, alustati tavaliselt põllutöid ning lõppes karja laudaperiood. Jüriöö valimine feodaalidevastase ülestõusu alustamise momendiks võis järelikult olla lähedane ja arusaadav just talupoegadele. Uut välitööde järku tahtis talurahvas ...
1.Eesti ajaloo allikad ja periodiseering 1. Muinasaeg- XIII saj. Algus p.Kr 2. muistne vabadusvõitlus- 13. saj. Toimus Eesti ja Läti alal. Eesti alistumine ja ristiusustamine. 3. keskaeg (Vana Liivimaa ajastu)- 5. saj.-15. Saj. 4. Liivi sõda- 16. saj. Vana-Liivimaa aladel õlemvõimu nimel toimunud sõda. 5. Rootsi aeg- 1629- 1699 (algas Liivi sõjaga) Eesti jäi Rootsi võimu alla. 6. Põhjasõda- 1700-1721 Sõda Läänemerel, Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa. 7. Vene aeg- 1918-1919, 1940-1941, 1944-1992. 8. iseseisvumine ja vabadussõda- 28. nov. 1918- 2. veb. 1920, Eesti võit. 2.Muinasaeg - lühiülevaade 1. kiviaeg- enne metallitöötlemise leiutamist. Tööriistad kivist. 2. paleoliitikum- esimeste inimeste kujunemine põhja-euroopas jääaja lõpuni 3. Mesoliitikum- 9. aastatuhandest e.Kr- V aastatuhandeni e.Kr. 4. Neoliitikum- V aastatuhat e.Kr- II aastatuhat e.Kr 5. pronksiaeg- II aastatuhat- V s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
