1. Kirjeldage esiveolise auto jõuülekande skeemi, selle kasutatavus, näited. Esisillaveoga auto jõuülekande skeem: Esisillavedu on väga laialdaselt levinud ja seda lahendust kasutavad enamus autotootjad. Erinev on BMW, kes ei tooda esisillaveoga autosid. Kaasaegsetel esisillaveoga autol on peaülekanne käigukasti korpuses. 2. Astmelised käigukastid, nende eelised Astmelised ehk hammasrattaskäigukastid jagunevad liht- ja planetaarkäigukastideks. Autodel on põhiliselt kasutusel astmelised lihtkäigukastid, mille käikude lülitamine toimub kas hammasrataste või muhvide nihutamisel. Vähesed autod omavad varjaator käigukasti. Nende ülekannet muudetakse sujuvalt kiirenevalt ja need autod sõidavad mõlemat pidi sama kiiresti. Käigukast peab töötama vaikselt ja vähese kuluvus astmega. Seepärast kasutataksegi kaldhammastega hammasrattaid. 3. Siduri töötamine Siduri töötamine põhineb kokkupuutuvate ja liikuvate pindade vahel tekkiva hõõrde...
JÕUÜLEKANNE III Kristjan Teearu ÜLEKANNETE LIIGID Esivedu Tagavedu Täisvedu PEAÜLEKANDE LIIGID Samateljeline Hüpoid 1 2 REGULEERIV SIDURIKORV Siduri vahetusel tuleb korv seadistada null asendisse Kuidas? TOPELT SIDUR DCT TÄITUR SEADIS HALDEX
Tartu Kutsehariduskeskus Autotehnik I AUT09 JÕUÜLEKANNE Iseseisev Töö Juhendaja: Kaido Voitra Tartu 2009 Iseseisva tööna oli vaja mul teha enda poolt valitud auto tehnohoolde kaart. Antud autoks osutus 1995'nda aasta Volkswagen Golf. Tegu on 5-käigulise manuaalkäigukastiga, 1.9 TD 66kw diiselmootoriga, esisillaveolise sõiduautoga. Edaspidi käigud on kõik sünkoniseeritud. Hoolde läbiviimiseks on vaja tähikvõtmete komplekti, auto põhja alla pääsemiseks oleks tarvilik kanal või tõstuk, äärmisel juhul sobib ka tungraud. Sidur Volkswagen Golf 3'e sidur on kuiv, ühekettaline, hüdrauliline. Siduriõlina kasutatakse DOT4 pidurivedelikku. ...
JÕUÜLEKANNE Arvestustöö NR. 3 1. Millistel juhtudel (üldiselt, mitte ainult sõidukitel) kasutatakse jõumomendi ülekandmiseks kardaanülekannet? Kardaanülekannet kasutatakse siis, kui on vaja jõumoment kanda üle natukene pikema distantsi. Näiteks tagasillaveoga autodel asub mootor koos käigukastiga ees, ning, et taha sillale kanda üle jõumoment, on paigaldatud autole kardaanülekanne. 2. Miks kasutatakse kardaanvõllil võlli pikkuse muutmiseks nuutliigendit ? Kuna vedava silla ülesse-alla liikumine toimub sirgjooneliselt, aga kardaani peaülekande külge kinnitatud ots liigub hoopis kaartmööda, peab kardaanvõll saama enda pikkust muuta. 3. Millal kasutatakse jõu ülekandmiseks püsikiirusliigendit (eelis kardaanliigendi ees)? Püsikiirusliigendit kasutatakse autode eesmistes ning sõltumatu vedrustusega veosildades. Nad annavad pöördemomenti edasi ühtlasemalt. 4....
Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Ford Sierra jõuülekanne Iseseisev töö Kaido Voitra Tartu 2009 Sissejuhatus Käesolevas iseseisvas töös on kirjeldatud Ford Sierra 2,0 OHC 85kw jõuülekannet ning selle hooldamist. Tegemist on tagaveolise kardaanülekandega ning manuaal käigukastiga varustatud sõidukiga. Käigukast on viiekäiguline ning kõik edaspidikäigud on sünkroniseeritud. Vajaminevad tööriistad: Tähik võtmete komplekt ning 2 kätt ning kanal või tõstuk et oleks mugav autoall toimetada. Õlide ja määrdeainete kogus ning mark Käigukasti õli 5käiguline manuaal MT75 kast sünteetiline 80w-40 Käigukasti läheb õli 1,2L Peaülekandesse 80w-90 Kogus mis s...
Richard Karming VOLKSWAGEN POLO JÕUÜLEKANNE REFERAAT Õppeaines: JÕUÜLEKANNE Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-31 Juhendaja: lektor Sven Andresen Esitamiskuupäev: ................................... Üliõpilase allkiri: ................................... Õppejõu allkiri: ...................................... Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. MOOTORI ANDMED............................................................................................................4 2. JÕUÜLEKANDE SKEEM.....................................................................................................6 3. SIDUR...........................................................................................................
Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................................................1 Hõõrdsiduri põhiülesanded ......................................................................................................................................2 Siduri tööprotsess ....................................................................................................................................................2 Hõõrdsiduri põhiosad ..............................................................................................................................................2 Hõõrdsiduri koost lahtilõigatuna .............................................................................................................................4 Kuidas sidur lahutatakse ? .......................................................................................
Laboriaruanne Õppeaines: AUTODE HOOLDEJAAMAD JA SEADMED Transporditeaduskond Õpperühm: AT-52 Üliõpilased: Juhendaja: Lekt. Marko Jets Tallinn 2008 Mootori ja jõuülekande hooldus Sõiduki andmed Mark Toyota Mudel Avensis Mootor 2,0 TDI Kütus Diisli kütus Aasta 1998 Vedav sild Esirataste vedu Ülesanded hooldusel · Seadiste töö kontroll · Üldine visuaalne kontroll · Perioodiline vahetus · Pingutusmomentide kontroll · Tehniliste vedelike ja määrdeainete taseme kontroll Mootori hooldus Töö Märkused Mootori õli lekete kontroll Ei esinenud lekkeid...
Sinu Nimi AUDI A6 JÕUÜLEKANNE REFERAAT Õppeaines: JÕUÜLEKANNE Transporditeaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Sven Andresen Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD Sisukord...............................................................................................................................................2 1. TÖÖJUHEND JA SISSEJUHATUS................................................................................................3 2. SÕIDUKI JA MOOTORINÄITAJAD.............................................................................................4 3. KÄIGUKAST JA SIDUR.................................................................................................................5 3.1 Käigukast....
Jõuülekanne Kristjan Teearu · Jõuülekande all mõistetakse seadmeid, mis võimaldavad kanda mehaanilist energiat üle vahemaa (nt mootorist ratasteni) ning seejuures muuta pöördemomenti, jõudu, kiirust ja liikumise iseloomu. Pea kõigil tänapäeva autodel on jõuülekande suurimaks komponendiks käigukast. · Olenemata kas auto on esi-, taga- või nelikveoline, on igal sõidukil käigukast. Käigukast võimaldab muuta mootori pöördemomendi kordajat ning seeläbi lubab autole suuremat kiirust. Põhimõte on sarnane ratta käiguvahetile, kus suurema kiiruse saamiseks on vaja käiku raskemaks keerata, sest igaüks teab, et nt 21-käigulise ratta esimese käiguga ei ole mõtet pikemat distantsi sõita, kuna iga pedaalitõuge vajab kordades rohkem energiat kui see kiirust toodab. Sama põhimõte on autol kui autol oleks vaid üks käik, siis enamik kütuse põlemisest saadud energia läheks raisku mootoriosade tühja pöörlemise ja kulutamise...
Autode arvutivõrgud CAN, VAN, MOST, LIN Loengukonspekt 2007 2 1. Miks CAN-BUS? Mis on mootori ja jõuülekande järel auto kõige kallim ja kõige enam rikkeid põhjustav osa? Nendele mõlemale küsimusele on üks vastus - see on elektrijuhtmestik koos arvukate pistikutega. Kui 1960 aastal oli auto elektrijuhtmete kogupikkus ligikaudu 200 m ja pistikuid ...
Ülesanne 3 Autod ja traktorid II Sõiduki kütuse erikulu TA III Martin Leopard 1. Sõiduki mark: BMW 523i 125kW 1996 a 2. Lähteandmed ü := 0.93 m g = 9.807 Raskuskiirendus 2 s f := 0.013 veeretakistus kg gm := 1.225 = 1.225 15 kraadi celsiuse juures, õhu tihedus. 3 L m cd := 0.50 tuuletakistus kg 330 0.001 -5 b e := 330 b e := = 9.167 × 10 kW s 3600 - 5 kg b e := 9.167 × 10 Kütuse erikulu kW ...
JÕUÜLEKANNE Nimi: Riho Rästas KONTROLLTÖÖ NR. 1 AS Õppegrupi nr. AS13 Kuupäev: 05.03.14 1. Mida tähendab rattavalem 6 x 4*? Kuus ratast ja neist neli on vedavad. 2. Kuidas liigitatakse jõuülekandeid? Manuaal käigukastid ja Automaatkastid. 3. Millised seadmed/sõlmed kuuluvad nelikveoga kaheteljelisel sõidukil jõuülekandesse? Hooratas ,sidur ,väntvõll ,kardaani ülekanded, diferentsiaalid, jaotuskast, vedevad sillad(rattad) 4. Millistele nõuetele peavad vastama sidurid? Sidur peab lahutama kiiresti ja täielikult, käigukasti hoorattalt saadavast mehhaanilisest energiast. Sidur peab uuesti liitma käigukasti ja hooratta sujuvalt, et vältida järske kohalt minekut mis võib kahjustada kõiki jõuülekande mehhanisme. Siduriketas ei...
Tallinna Ehituskool Tikksaag Rühm12 Ehituspuusepp Koostas : Raiko Roosmann TIKKSAAG (Joon. 60) põhiosad on: korpus kuhu on paigaldatud elektrimootor koos juhtimislülititega, jõuülekande reduktor, ekstsentrikmehhanism mis muudab elektrimootori pöörleva liikumise saelehe ülesalla liikumiseks, pendelliikumise mehhanism, terahoidja; saeleht; juhtrullik ja reguleeritav tald. Tikksaagi kasutatakse puidu, metalli, plastmassi jms. saagimiseks. Tikksaag võimaldab teha lisaks sirglõigetele ka kõverjoonelisi lõikeid. Muutes alustalla asendit on võimalik saagida kuni 45º nurga all (Joon. 62). SAELEHED Saelehtede valmistamiseks kasutatakse erinevaid materjale sõltuvalt sellest milliste materjalide lõikamiseks ...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Indrek Kaar Veoauto Volvo FH16 REFERAAT Õppeaines: AUTOD Transporidteaduskond Õpperühm: TLI-11 Juhendaja: lektor Jüri Valdek Tallinn 2008 Volvo FH16 Volvo FH16 on uuepõlvkonna veoauto, mis on disainitud ja mugandatud rootsi disainerite ja inseneride poolt. Volvo FH16 on parim valik raskete kaupade kaugvedudeks. Võimas 16-liitrine mootor tagab suure keskmise kiiruse. Volvo FH16 saab kohandada sobivaks mitmesuguste transporditööde jaoks. Valida võib erinevate kõrguste, vedrustussüsteemi tüüpide, pidurisüsteemide ja lisaseadmetega sassiiside vahel. Madalad sassiid on ette nähtud täisõhkvedrustusega autodele puistematerjali vedamiseks headel teedel. Keskmine kõrgus sobib madala esiteljega veokitele koos esilehtvedrustuse või esiõhkvedrustusega. Kõrge mudel on ette nähtud ehitusp...
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A3 Andres Asson Kaarlimõisa 2011 Sisukord 1. Sidur ................................................................................................................2 1.1 Siduri ülesanne ..............................................................................................3 1.2 Siduri põhiosad ..............................................................................................3 1.3 Siduri rikked ..................................................................................................8 2. Käigukast .......................................................................................................10 2.1 Käigukastide põhidetailid ja elemendid .............
Kodune töö Transporditeaduskond Autotehnika Üliõpilane: Õpperühm: AT-31 Juhendaja: Sven Andresen Tallinn 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 Sissejuhtus...................................................................................................................................3 Mootori väline kiiruskarakteristika............................................................................................4 Ülekande skeem..........................................................................................................................5 Käigukast....................................................................................................................................7 Viidatud allika...
Tööpingid Lintlihvpink Lintlihvpingi ohutus ● Lintlihvpingi ülemine töövaba osa peab olema kaetud kaitsega. ● Pingil peab olema seadis lihvlindi pingutamiseks. ● Pingil peab olema seadis lihvlindi reguleerimiseks töötamise ajal. ● Rebenenud, ebatihedalt liimitud ja ebatasaste servadega lihvlindi kasutamine on keelatud . ● Lihvlindi liikumiskiirus ei tohi ületada 38 m/s. ● Lindi panemisel linditrumlitele peavad liimimiskohad paiknema lindi käigu suunas. ● Detailide väljumise poolses otsas peab olema kate. ● Kanna prille silmade kaitseks ning klappe mürakahjustuse saamise eest. Lintlihvpingi põhilisedosad ● Lihvlint (lint mis lihvib) ● Lihvketas (ketas mis lihvib) ● Töölaud (eseme toetamiseks) ● Kaldasendi mõõtur (näitab kalde suurust) ● Lihvimispaber (selle paned lihvlindi või lihvketta külge/peale) ● Lõdvendus kruvi (sellega saab muuta lihvlindi kas verti...
Põltsamaa Ametikool Automaat käigukast A4 Mauno Piho Kaarlimõisa 2010 1. Ülevaade automaat käigukastidest Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: a) astmeteta, ehk CVT variaatorkastid; b) elektromehaanilise käiguvahetusega käigukastid; c) hüdraulilise käiguvahetuse ja planetaarülekannetega käigukastid. Automaatkäigukastide eeliseks on nende kasutamise mugavus ja suurem sõiduohutus. Autojuht väsib vähem ja ülekandearv muutub koos sõidutingimustega. Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise. Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja lisandunud elektrienergia vajadusest tingitud väiksemat kasutegurit 2. Automaatkäigukasti hüdraulika ( 2.1 Rõhuregulaator Rõhuregulaator ...
Audi TT Coupé Õpilane : Tarmo Ungur AM11 Juhendaja : Margus Kõverik Sisukord . LK 1 Teema. LK 2 Sisukord. LK 3 Tutvustus. LK 4 Disain. LK 5 Kere. LK6 Mootor. LK7 Keretüübid. LK8 Interjöör. LK9 Lisavarustus. LK10 Kokkuvõte. Audi TT - kirest sündinud jõud Uus Audi TT Coupé on palju kõneainet pakkunud Audi TT - kultusauto II põlvkonna mudel. Veidi vähem kui 8 aastat tagasi turule toodud ja samast hetkest ka kiirelt sportkupeede maailma vallutanud Audi TT on olnud sensatsiooniline ja tähelepanuväärne auto igas mõttes. Berliinis 6. aprillil esitletud ja palavalt oodatud uus Audi TT kupee on oma eelkäijast veelgi dünaamilisem - seda nii disaini, jõuülekande kui ka veermiku poolest. Disain. Uue Audi TT kupee välimus väljendab eheda sõidumõnu pakkumiseks loodud masinale omast stiili, kindlust ja võimsust. Kere härjalik jõulisus väljendub lihtsates ja enesekindlates joontes, mida voolujoonelised ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS AUTOTEHNIK JÕUÜLEKANNE JUHENDAJA PÄRNU 2014 Diferentsiaal Diferentsiaal võimaldab ratastel erinevalt pöörelda. Kurvis peavad välimised rattad läbima tunduvalt pikema tee kui sisemised rattad. Seega hakkaksid rehvid auto keeramist takistama. Diferentsiaali on vaja ka siis, kui üks ratas veereb ebatasasel kohal. Diferentsiaal koosneb taldrikhammasrattast, korpusest,kahest sateliidist, kahest koonushammasrattast ja ristteljest. Korpus kinnitub taldrikhammasratta külge ning hoiab paigal sateliiteja koonushammastattaid. Sateliidid pöörlevad vabalt risteljel,mis asetseb keset korpust. Kumbki koonushammasratas kinnitub rattavõllile ja on pidevas hambumises satelliitidega. Kui auto liigub otse, pöörab tladrikhammasratas korpust ja risteljelasuvad sateliidid pööraad koonushammasrattaid, mis jääb omakorda panevad liikuma auto ratta. Kui auto s...
Kuressaare Ametikool Autotehnik Martin Aulik Auto hooldus ja pesu Juhendaja: Toomas Kivi Kuressaare 2013 Autohooldus Autohooldust tehakse 2000 aasta Audi A6. ehk siis vanemal autol iga 10000 tagant ja uutematel iga 15000-20000 km tagant. Õhu ja salongi filtrit vahetatakse üle ühe hoolduse. Piduri klotside vahetus umbes siis kui klotsi paksus on umbes 3-4mm. Süüteküünlaid tuleks vahetada iga 60000 tagant. Jahutuse ja pidurivedelikku tuleks vahetada iga 2 aasta tagant. Kasti õli nii automaadi kui ka manuaali puhul vahetada iga 120000 tagant. Tööd enne auto üles tõstmist 1.Käigukast-Kas käigud lähevad kenasti sisse.(vabalt) 2.Sõidupidur-Kas piduri pedaal läheb vähemalt 5-nda vajutusega kõvaks. 3.Helisignaal-Kas helisignaal töötab mida katsetatakse väljas (õues). 4.Seisupidur-Kas seisupidur töötab ...
Käigukastid. Astmelised käigukastid liigitatakse: · Hammasülekande tüübi järgi · Võllide arvu järgi · Hammasrataste hambumise viisi järgi · Käiguvahetusmehhanismi järgi · Võllide paiknemise järgi · Käiguvahetuse järgi · Käikude arvu järgi · Nihutatavate hammasrataste arvu järgi Käigud grupeeritakse. Traktoritel jaotatakse: 1. Põhikäigud 2. Transpordikäigud 3. Aeglased käigud Käigukastide üleehitus. Mehaanlised käiguvahetusseadised koosnevad: · Lülituskahvlitest, mis on kinnitatud liugurite külge. Liugureid hoiavad kindlas asendis vedrudega fiksaatorid. Liugurieid liigutatakse käigukangi abil. Traktori jõuülekandesse kuuluvad agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt veoratastele (roomikutele) ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Jõuülekanne edastab seega väntvõlli pöördemomendi käiguosale ja võimaldab pöördemomenti muuta. Traktori jõuülekanne tag...
1 Sisukord: Autode jõuülekanded 4 Üldandmed 4 Jõuülekannete otstarve ja tüübid 4 Ülekande tüübid: 5 Mehaanilised jõuülekanded 8 Sidur 11 Üldandmed 11 Mehaaniline ajam 13 Hüdrauliline ajam 13 Sidurite tüüpskeeme 15 Väändevõnkesummutid 17 Mehaanilise või hüdroajamiga lamellsidurid 18 Mehaanilise ajami ja pneumo- või hüdrovõimendiga sidurid 24 Käigukastid, jaotuskastid ja käiguaeglustid 26 Üldandme...
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond AUTO PIDURID Referaat Juhendaja Tartu 2012 SISSEJUHATUS Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb kreekakeelsetest sõnadest autos - ise ja mobilis - liikuv. Auto on vähemalt kolmerattaline ja vähemalt kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeteta teedel või maastikul. Autod jagatakse liiklusseaduse järgi kolme põhikategooriasse: B, C ja D. Kaasajal tootmises olevatel autodel on põhiliseks jõuallikaks sisepõlemismootor, vähesel määral ka elektrimootor või ökonoomsuse huvides sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsioon (hübriidauto). 1 AUTO ÜLDINE EHITUS Auto konstruktsioonilisteks põhiosadeks on mootor, raam või kandevkere ja veermik. Mootor toetub raamile (kandevkerele) ja käitab läbi jõuülekande ...
Rico Kapsi Rico Kapsi SISSEJUHATUS Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb kreekakeelsetest sõnadest autos - ise ja mobilis - liikuv. Auto on vähemalt kolmerattaline ja vähemalt kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeteta teedel või maastikul. Autod jagatakse liiklusseaduse järgi kolme põhikategooriasse: B, C ja D. Kaasajal tootmises olevatel autodel on põhiliseks jõuallikaks sisepõlemismootor, vähesel määral ka elektrimootor või ökonoomsuse huvides sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsioon (hübriidauto). Rico Kapsi 1 AUTO ÜLDINE EHITUS Auto konstruktsioonilisteks põhiosadeks on mootor, raam või kandevkere ja veermik. Mootor toetub raamile (kandevkerele) ja käitab läbi jõuülekande veermiku. Raamile (kandevkerele) toetudes on ehitatud ka auto kabiin, kere, kaubaruum ja lisaseadmed. Auto kabiin on suletud või pealt avatud ruum...
Korrosioon Metallide korrosioon – loomulik protsess, sest metallidest tekkivad jälle püsivad ühendid. Korrosiooni liigid: • Keemiline korrosioon – toimub kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Mida kõrgem on t0, seda kiiremini kulgeb. Keemiline korrosioon esineb siis kui metallid puutuvad otseselt kokku keemiliselt agressiivsete ainetega. • Elektrokeemiline korrosioon – tekib metallidel nende kokkupuutel voolu juhtivate vedelikega (elektrolüütidega). Vask ja allumiinium ei sobi kokku kui elekter neist läbi käib. Allumiinium läheb valgeks pulbriks. Elektrokeemiline korrosioon – redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal oleva elektrolüüdid. Kuidas korrosiooni vältida? • Kaitseks korrosiooni eest kasutatakse metalseid ja mittemetalseid katteid. • Metalsed katted on : Tsink, Kroom, Tina, vask • Mittemetalsed katted on ...
SIDUR, DIFERENTSIAAL, PEAÜLEKANNE LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: JÕUÕLEKANNE III Tallinn 2018 SISUKORD 1. SIDUR..............................................................................................................................................3 2. PEAÜLEKANNE.............................................................................................................................5 3. DIFERENTSIAAL..........................................................................................................................6 4. POOLTELG.....................................................................................................................................7 5. VIIDATUD ALLIKAD.....................................................................................................................8 ...
Põltsamaa Ametikool Automaatkäigukastid A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. Ülevaade automaatkäigukastidest 1.1Automaatkäigukastide liigid Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: a) astmeteta, ehk CVT variaatorkastid; b) elektromehaanilise käiguvahetusega käigukastid; c) hüdraulilise käiguvahetuse ja planetaarülekannetega käigukastid. Automaatkäigukastide eeliseks on nende kasutamise mugavus ja suurem sõiduohutus. Autojuht väsib vähem ja ülekandearv muutub koos sõidutingimustega. Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise. Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja lisandunud elektrienergia vajadusest tin...
TEHNOHOOLDUS Tööd enne auto ülestõstmist Käigukast Sõidupidur - Kontrollige, et pedaali vajutamisel tekkiv tunne on normaalne ja pedaalide pealised on terved. Vaadake, et pedaali tugeval vajutamisel ei tekiks läbivajumist. Tallates pedaali pärast mootori seiskamist, peab pedaali u 5 vajutuse ajal tunduma pehme, misjärel aga muutuma jäigaks. Pärast mootori käivitamist peab pedaali vastupanu taas vähenema. Kui auto on toodud tõstukile ja mootor seisatud, peab pedaal tunduma pehme veel vähemalt 1 min vältel. Helisignaal - Helisignaali on parem proovida väljas, teel tööpaika - nii väldite tarbetut müra ruumis. Seisupidur - Mehaanilise seisupiduri korral kontrollige hoova (või pedaali) käiku ja põrkmehhanismi tööd. Välisvalgustus - Kontrollige väliste valgustusseadmete tööd; kontrollige ka haakekonksul (kui see on olemas) paikneva pistikupesa toimimist. Kontrollige sõidutulede asendit ja asendikorrektori tööd. Si...
Autod-traktorid Kordamisküsimused - vastused TA ja EG II üliõpilastele 1. Autode ja traktorite arengust (1) lk. 3. 4000. aastat e.k. kivist ratta leiutamine, et veeretada seda. 2000. aastat e.k. vankri leiutamine. Umbes 1500. aastal Leonardo Da vinci Liikuvate masinate projekteerimine (eskiisprojektid). 1765. aastal James Watt ehitab aurumasina. N. J Cugnot ehitab kasutuskõlbliku aurusõiduki kandevõimega 4,5 t ja liikumiskiirusega 4km/h. 1885.-1886. aastal C. Benz ja G. Daimler sisepõlemismootoritega autode ehitamine. 19. sajandi lõpus autotööstus prantsusmaal, saksamaal, ameerikas ja suurbritannias. 20. sajandi alguses Hendri Ford rajas autode konveiertootmise. 1924. diiselmootori areng, 1936. aastal diiselsõiduauto, 1950. aastal gaasturbiinauto, 1959. aastal wankelmootoriga auto. Auto arenguperioodid: 1700 1860 jõuallikaks aurumasi...
Mootoriõlide standardid, markeerimine,kasutus ja märgistus Nõuded mootoriõlidele Mootoriõlideks nimetatakse neid õlisid, mis on kasutusel sisepõlemismootorite õlitussüsteemides. Nende õlide töötingimused. on väga rasked, sest õli temperatuur võib mootoris muutuda suurtes piirides. Seisvas mootoris langeb õli temperatuur õhutemperatuurini, mis külmal ajal võib olla mitukümmend kraadi alla nulli. Töötavas mootoris võib aga õli temperatuur mootori karteris tõusta kuni 120°C. Üksikute detailide töötemperatuur, millega õli kokku puutub, võib olla kuni 400°C (kolvipea). Küttesegu põlemise ajal on aga temperatuur põlemiskambris üle 2000°C. Samal ajal puutub õli kokku aktiivsete põlemisproduktidega, hapnikuga, metallidega, mille tõttu toimuvad mitmesugused keemilised reaktsioonid, eeskätt oksüdeerumine. Õli on mootori õlitussüsteemis rõhu all ning pidevas ringluses. Detailidevahelistest lõtkudest pihu...
LIIKLUSOHUTUS AUTO LIIKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID 1. Veojõud. Veojõud tekitatakse auto vedavatel ratastel. See sõltub mootori poolt arendatvast pöördemomendist (autojuhi vajutamisest gaasipedaalile) ja käigukastis valitud käigust. 2. Haardejõud. Haardejõud tekib auto rataste ja teepinna vahel. See sõltub rehvide ja teepinna seisukorrast, aga samuti ka auto kiirusest: - Rehvid: mida kulunum on rehvi turvisemuster, seda väiksem on rehvi haardevõime. Peale selle aga mõjutab haardetegurit ka rehvi mustri tüüp, rehvi materjal ja õhurõhk rehvis. - Teepinna seisukord: mida libedam on tee, seda väiksem on haardetegur. Näiteks: Auto saab liikuda siis, kui haardejõud on suurem veojõust. Vastasel juhul hakka...
UUSAJA MOOD UUSAEG Uusaeg on ajaloo periood mille umbkaudne algus oli aastal 1500 ning mille lõpuks loetakse kahekümnenda sajandi esimesi aastaid. Seega loetakse uusaja ajavahemikku ka ameerika avastamist ja esimest maailmasõda. UUSAJAMOOD Uusaja moe alla kuuluvad barokilikult uhked ja natuke üleliigselt ehitud kleidid, renessanssi aja lihtsad kuid kauni lõikega kleidid ning ka sõja mundrid. Mood pole ainult riided, moe kunsti alla kuuluvad ka peale riiete veel ,kingad, sukad, mööbel, soengud, arhitektuur ja aksessuaarid. Seega võib öelda, et kõik relvad mida kasutati esimeses maailmasõjas on osake uusaja moest. Sest olgem ausad paljudel selle aja relvadel on graveeringud erinevate lillede mustritega mis sel ajal moes olid. RENESSANSS Uusaeg algas renessanssiga ning see tõttu ka villase kangaga sest see oli tol ajal kõige populaarsem kanga sort kõikides inimklassides. Loomulikult kasu...
Rapla Ühisgümnaasium Elen Tatrik 8B Autod Uurimistöö Rapla 2010 Sissejuhatus Ma kirjutan oma uurimistöös autodest . Autod on küll poiste teema, kuid ma kirjutan sellest ikkagi , sest mulle meeldivad väga autod . Küsin erinevatelt inimestelt autode ja nendega kaasnavate probleemide kohta . Uurimustöö tegin sellel teemal , sest tahan teada , kas inimesed teavad mis asjad üldse autod on ja mis keskonnaprobleemid nendega kaasnevad . Oleks tore teada , kas inimesed on sellel teemal targemad või mitte . Kokku küsitlen 20-nt inimest erinevatest vanusteklassidest , nii on ka vastused mitmekülgsemad . Esimese poole uurimistööst uurin internetist , mis on auto ja kuidas seda rühmitatakse . Autod Mis on auto ? Auto on vähemalt kolmerattaline ja vähemalt kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamisek...
AUTOD-TRAKTORID I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmoot...
AUTO ÜLDEHITUS SISEPÕLEMISMOOTORID Autode jõuallikana kasutatakse põhiliselt sisepõlemismootoreid ja nendest on tuntuimad neljataktiline ottomootor (bensiinimootor) ja neljataktiline diiselmootor. Kasutatakse ka kahetaktilisi mootoreid, kuid nende kasutegur on väiksem. Ottomootor (bensiinimootor) on kergem, odavam ja natuke "erksam", kuid diiselmootori kütusekulu on väiksem. Sellel põhjusel ongi diiselmootorid kasutusel põhiliselt raskematel veoautodel, traktoritel ja liikurmasinatel. Viimasel ajal üha rohkem ka sõiduautodel. Mootori juures tuleks vältida tema ülekoormamist mitte sõita väikesel kiirusel madala käiguga või ka liiga suurte pööretega. Mootori ülekoormamisel võib tekkida detonatsioon, mootori võimsus väheneb ja esinevad löögid jõuülekandes. Tagajärjeks võib olla mootori liiga kiire kulumine või isegi purunemine MOOTORI ÕLITUS JA JAHUTUS Jahutusvedeliken...
TEEDEMASINAD TE 23 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Täispöördelise hüdroekskavaatori ehitus, töötsükli iseloomustus. Käiguosa, pöördeplatform koos pöördemehhanismiga, energiaallikas (mootor), juhi töökoht, nool (mast,poom), kopavars, kopp, hüdroajam. Töötsükkel algab jaoturi juhtkangide suunamisega, mis juhib pumba poolt survestatud hüdrovedeliku vajalikesse silindritesse või hüdromootoritesse ja käitab kas kopa liikumise või erinevate tarvikute töö. 2. Mittetäispöördelise hüdroekskavaatori ehitus, töötsükli iseloomustus. Baasmasin, pööramismehhanism, nool, kopavars, kopp, stabiliseerimisjalad, hüdrosüsteem. Töötsükkel algab baasmasina stabiliseerimisega ja tööga seotud toimingutega aluspinna suhtes vertikaali paigutamisega ja kabiinis asuvate juhtkangide suunamisega , mis juhib pumba poolt survestatud hüdrovedeliku vastavatesse tarvikutesse ning käivitab tarvikute töö. 3. Hüdroekskavaato...
Põltsamaa Ametikool Piduri veojõu ja juhitavuse korrektorid A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. ABS- Anti- lock breaking system ( Blokeerumatud pidurid) Juhitavuse halvenemine on tingitud libiseva ratta külgsuunalise hõõrdejõu vähenemisest. Blokeerunud rattal on külgsuunaline hõõrdejõud nullilähedane. ABS-i olulisemad osad on hüdrosõlm, juhtplokk ja autorataste juures asuvad pöörelemissagedusandurid. Juhtplokk võrdleb pöörlemissagedus-anduritelt saadud signaale. Kui ühe ratta pöörlemissagedus väheneb teistest kiiremini (see tähendab blokeerumisohtu), siis hakkab juhtplokk hüdrosõlmes asuvate elektromagnet-klappide abil pidurdusrõhku vähendama. Rõhku vähendadakse seni kuni pöörlemissagedus hakkab uuesti suurenema. Seejärel suurendatakse pidurdusrõhku kuni blokeerumise ohu tekkimiseni, ning kõik kordub. Joonis 1. ABS Skeem 1.2 ABS- i tööpiirkond Juhtplokk jä...
Paide Täiskasvanute Keskkool Kätrin Tarjus MIS ANNAB AUTOLE ELU EHK MIS ON MOOTOR? Uurimustöö Juhendaja: Kai Parman Paide 2014 SISUKORD 1. Sissejuhatus............................................................................................lk 3 1.Peatükk MIS ON MOOTOR?.................................................................lk 4 1.1 Mis on ottomootor?...............................................................................lk 4 1.2 Mis on diiselmootor?..............................................................................lk 4 2.Peatükk KUIDAS MOOTOR TÖÖTAB?................................................lk 5 2.1 MOOTORI EHITUS ehk millistest osadest mootor koosneb?............. . lk 6 3.Peatükk KUIDAS KÄSITLEDA/HOOLDADA MOOTORIT?...............
Põltsamaa Ametikool Automaatkäigukastid A3 Sami Laasi Kaarlimõisa 2011 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................3 1. Automaatkäigukastide liigid...........................................................3 2. Mehaanika...............................................................................5 3. Hüdraulika...............................................................................9 Sissejuhatus Automaatkäigukastide liigid Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: · astmeteta ehk CVT variaatorkastid · elektro...
Mootor Autodel kasutatakse sisepõlemismootoreid, mis muudavad vabaneva soojusenergia tööks. Nende levinum tüüp on kolbmootor. Selles põleb kütuse ja õhu segu põlemiskambris. Põlemisel tekkiva gaasirõhu võtab vastu kolb, selle edasi-tagasi liikumise aga muudab väntmehhanism pöörlemiseks.Kolbmootorid jagunevad otto- ja diiselmootoriteks. Otto- ehk bensiinimootoris seguneb bensiin õhuga kas karburaatoris (karburaatormootor) või sisselaskekollektoris (pritsemootor). Küttesegu süüdatakse kõrgpinge-elektrisädemega. Diiselmootoris pritsitakse diislikütust kõrgel rõhul põlemiskambrisse, kus kütus seguneb kuuma õhuga ja süttib. Õlitussüsteem. Õli vähendab hõõrdumist, eemaldab kulumissaadusi ning jahutab mootori hõõrduvaid pindu. Mootoris tuleb tarvitada ainult ettenähtud õlisid. Juht peab olema alati kindel, et mootoris on küllalt õli. Õli taset mõõdetakse enne...
Tallinna Ülikool Tervisteaduste ja Spordi instituut Ujumissport Vabaujumine ’ Tallinn 2011 1 Sisukord 1. Ujumisest üldiselt.........................................................................................................2 2. Vabaujumine ehk rinnulikrool...................................................................................4 3. Rinnulikrooli tehnika mudel.......................................................................................5 4. Rinnulikrooli starditehnika mudel.............................................................................7 5. Rinnulikrooli pöördetehnika mudel..........................................................................11 6. Kokkuvõte....................................................................................................................17 7. Kasutatud ...
KOOL Auto- ja masinaremondi osakond EESNIMI PERENIMI Tehnika uuendused Õpimapp Juhendaja Õpetaja Tartu 2015 SISUKORD Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1Autode ajalugu.................................................................................................................4 2Autode liigitus.................................................................................................................6 2.1Sedaan.......................................................................................................................6 2.2Kupee.....................
Teedemasinate juhtimine ja hooldus Teedeehituse masinate liigitus • Teedehituse ettevalmistustööde masinad • Tsüklilise tööga pinnasekaevetehnika • Pinnaste tihendusmasinad • Autoteede katendi ehitustehnika • Teede hooldustehnika • Transpordivahendid ja eritehnika • 1.5 Bituumen-sideainete jaoturid • 1.5.1 – gudranaatorid: • a) liikuvuselt: • iseliikuvad ja auto- • poolhaagis • rippseadmena • käsi • b) tööpõhimõttelt: • - mehaanilised • - pneumaatilised Pinnaste stabiliseerimise masinad Pinnase freesid: • pinnase kobestamiseks ja peenestamiseks Pinnae frees-segurid: pinnase kobestamine, peenestamine ja segamine sideainega • pinnasefreeside ja frees-segurite tööorganid • jäigad freesid • elastsed frees-kobestid • 2 võlliga segistid • laotus-silumisseadmed Teedeehitusmasiante arengusuunad Peamised arengu tendentsid on: ...
Meresõidu omadused. 1.ujuvus Ujuvuseks nim laeva võimet seista vee peal ( ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide rakusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G , mida nim raskuskeskmeks ( tähistatakse sümboliga G) See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele ( või teisisõnu vee tõstejõududega). Nende ühisnäitaja (kolmnurgamärk) rakenduspunktis on punkt B , mida nim ujuvuskeskmeks või veeväljasurve keskmeks ( ka suuruskeskmeks) See jõud on suunatud vertikaalselt üles. Laev ujub tasakaalus , kus on täidetud tingimused P=(kolmnurgamärk) XG=XB ehk Xg=Xb ja Yg=Yb See tähendab , et iga veepinnalujuv laev kaalub nii palju kui palju kaalub tema poolt välja tõrjutud vesi Kui vesi ei ole mage ja omab teist erikaalu (tihedust) p kui magevesi siis (valem) Kolm...
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 5. Laeva ujuvus ja mereomadused. 5.1. Ujuvus. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. (Vt. Joon. 5.1.) Joon. 5.1. Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõste- jõududega). Nende ühisnäitaja ehk D rakenduspunktiks on punkt B, mida nimetatakse suuruskeskmeks (SK) või ve...
ProDiags Automaatkäigukastid Arvutiprogrammi ülesanded Õpetaja variant http://open.forms.fi/hmv-edu http://www.hmv-systems.fi 2 1. Üldist Automaatkäigukastide liigid Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: · astmeteta ehk CVT variaatorkastid · elektromehaanilise käiguvahetusega käigukastid · hüdraulilise käiguvahetusega ja planetaarülekandega käigukastid Automaatkäigukastide eeliseks on nende kasutamise mugavus ja suurem sõiduohutus. Autojuht väsib vähem ja ülekandearv muutub koos sõidutingimustega. Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise. Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja lisandunud elektrienergija vajadusest tingitud v...
Auto remont, hooldamine Ginemaatiliselt seotud pindade sissetöötamine Detailide ühtlane purunemine lubatud tolerantsi piires. Rikete liigitus Konstruktiivsed defektid Hõõrduvate detailide materjalide ebaõige valik, ginemaatiliselt seotud detailide ebõige alglõku määramine, hõõrduvatelt pindadelt soojuse halb ärajuhtimine. Tootmisalased defektid Mittekvaliteetsed või vastav materjal (mittekvaliteetsed detailid), detailide ebõige terminile töötlemine, detailide ebaõige mehaaniline töötlemine, nõrk tehniline kontroll valmis toodangu üle. Käitlemisest tulenevad defektid Mittekvaliteetsed kütte- ja määrdained, mootori hoolduse graafikust mitte kinnipidamine. Avariilise iseloomuga defektid Muttrite ebõige pingutamine. · Hammasrihma vahetus. Klapi vahede kontroll, vajadusel reguleerimine. Hammasrihma vahetusega tuleb tavaliselt vahetada ka rullikuid. · Kiil- ja soonikrihmade kontroll, vajadusel pingutus · Mootoriõli ja...
Ülelaadimine "There's no replacement for displacement" ehk "Töömahule asendajat pole" on lause, mis on USA autodega tegelejate hulgas au sees, kuid mida meeldib kahtluse alla seada neil, kes eelistavad "arenenuma" tehnoloogiaga mootoreid, eelkõige väikseid võimsaid turbomootoreid. Ja tõepoolest nagu siinsetelgi lehekülgedel varem mainitud, on mootor eelkõige õhupump ja ülelaadimine on tõhus viis mootori tarbitava õhu ja kütusehulga ning ühtlasi väände ja võimsuse kasvatamiseks. Ülelaadimisviisidest tõhusaim on turbo üks paljukasutatud näiteid selle tehnoloogia võimalustest on 80ndate keskpaiga F1 autod, mis ajasõiduseades said oma 1,5 liitristest turbomootoritest kätte 12001400 hobujõudu see on ligi 900 hobujõudu liitrist. Selline erivõimsus on võrreldav 500 CID / 7000+ hj Top Fuel dragsteritega ja F1 mootorid pidasid kvalifikatsiooniseades va...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
