TURISMI PLANEERIMINE 1. OSA
Narva-Jõesuu turismi- ja puhkemajanduse analüüs
Pärnu 2012
Koostas: TÜ Pärnu kolledzi AÜTH3 kursuse üliõpilased Taivi Kaljura
Narva-Jõesuu Vallavalitsus, 75005498 Koidu 25 29023 Narva-Jõesuu linn Ida-Viru maakond EHITUSLUBA NR 12874 ÜKSIKELAMU RAJAMISEKS 14.04.2016 Käesolevaga on esitatavad Ida-Viru maakonna Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil ehitada kavatsetava ehitise kohta järgnevad andmed ning otsus: VÄLJASTAJA: Narva-Jõesuu Vallavalitsus, 75005498 allakirjutaja: Toomas Laud EHITISE JA EHITAMISE ANDMED: Ehitisregistri kood: 8225279298 Ehitise nimetus: Üksikelamu Ehitise aadress: Pärna 13, Narva-Jõesuu linn, 76436 Ehitusloa taotlus: nr 1200.98.0292736 DOKUMENDI LISAD: 1. Ehitusprojekt, Pärna 13, Narva-Jõesuu linn, 76436, 01.04.2016 2. Narva-Jõesuu Vallavalitsuse korraldus 12.04.2016 MÄRKUSED: 1. Ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise oman...
SOTSIAALSED NÄITAJAD Narva-Jõesuu arengukava 2015-2025 analüüsides läbi sotsiaalsete aspektide on kõik vajalikud asjad kirjas ning lahti kirjutatud. Arengukavast leiab kohaliku elu küsimusi puudutavaid lahendusi ja kohalike elanike vajaduste rahuldamisteks vajalikke tegevusi. Sotsiaalsete probleemide lahendamiseks on kindlasti hea koostöö, mida ka Narva- Jõesuu oma tegevustes välja toob.(Linna ... 2015:1-96) Koostööd plaanitakse teha teiste Ida-Virumaa linnade ja valdadega. Koostöövaldkondadeks on maakonna ühtlane ja tasukaalukas areng, koolitused, kogemuste vahetamine. (Linn ... 2015:7) ELANIKUD Üle Eestiliselt on linnastumine väga suurel osakaalul, kus väiksemast kohast elavad inimesed kolivad suurematsesse asulatesse. Narva-Jõesuus elab umbes 2500 inimest, kellest 23,8% on üle 64. aasta (Linn ... 2015:4). Kuid olenemata sellest on võimalik toetada vanureid ning palgata neile tugiisikuid või hooldajaid (Linn...
JÄGALA JÕGI 2015 http://blog.toomasili.com/index.php?showimage=112 Jägala jõgi Voolab Põhja Eestis Jõe pikkus on 98,9 km Algab Pandivere kõrgustiku läänenõlvalt Suubub Ihasalu lahte Jõe lang (82 m) on suurim alamjooksul 4,3 km kaugusel suudmest asub Jägala juga Pandivere kõrgustik Ihasalu laht Jägala jõgi suubub Muuga ehk Randvere lahte madalasse kagusoppi http://entsyklopeedia.ee/meedia/ihasalu_laht1/muuga_sadam Jägala jõgi 1975. aastast on ühendatutd Tallinna veevarustussüsteemiga Jõel asuvad Linnamäe, Jägala joa ja Vetla hüdroelektrijaam http://www.klint.envir.ee/klint/Pildid/650/36-jagalaj.jpg Jõel asuv Soodla kivisild Asub Harjumaal Anija vallas Ehitati1876. aastal Friedrich Modi projekti järgi Eestimaa rüütelkonna kulul Piibe maanteele Soodla kivisild 2015 ...
Valimised 2009 per capita 2010 Valimisaktiivsus Alajõe vald 87.11 731.9755700326 87% Per capi Lohusuu vald 81.93 763.4087583506 82% 4000 Jõhvi vald 66.16 978.2331828091 66% 3500 Lüganuse vald 65.74 792.7973649738 66% 3000 Narva-Jõesuu linn 64.82 679.2712569198 65% Sonda vald 64.64 1076.633671434 65% 2500 Maidla vald 63.21 1333.679278818 63% 2000 Sillamäe linn 63.21 858.3213077873 63% 1500 Avinurme vald 62.55 926.689293212 63% ...
Matk Eestimaal Matkast Alustame matka varahommikul Alguspunktiks on Tallinn Lõpp-punktiks on Narva Jõesuu Matk kestab 2 päeva Liikumisvahendiks on auto Matk toimub suvel Maardu järv Maardu järv on järv Harju maakonnas Maardu linna lõunaosas. Järv on 170 hektarit suur ja ümara kujuga, suurim sügavus küündib 3 meetrini. Asub merepinnast 33 m kõrgusel Põhja-Eesti lavamaal. Läbivool on suhteliselt tugev, sisse voolab kraave ja esineb allikaid, väljavool toimub Kroodi oja kaudu merre. Järv jäätub kergesti ning on populaarne kalurite seas. Järve põhjakaldal asub supluskoht. Kuna vesi oli soe siis ujusime järves. Jägala juga Joa laius om 50 meetrit ja kõrgus 8 meetrit Kõrgeim looduslik juga Eestis Kanjonorus paljanduvad ordoviitsiumi settekivimid Joa tagant on võimalik läbi kõndida, astudes libedatele kividele Jägala juga on looduskaitse all Ööbime Jägala Joa läheduses telkides On...
Gert Helbemäe "Ohvrilaev" Teose peategelaseks on 45 aastane ajalooõpetaja Martin Justus. Martin Justus pidas lõpuaktusel kõne, mis meeldis väga usuteaduse õpetajale. Justus oli alles hiljaaegu teada saanud, et tema lemmik ajalooõpilane, Boris Mänd, on oma suurepärased tööd maha teinud vene vähetuntud ajaloolase raamatust. Justus otsis Boris Männi üles, et uurida tema alatu teo ja edasiõppimise kohta. Boris Mänd rääkis, et plaanib minna ajalugu ülikooli õppima, kuid ei tunnistanud oma tööde maha tegemist. Justus oli kutsutud direktori jutule, kus talle pakuti inspektori kohta. Justus oli veidi üllatunud, kuna talle teatati sellest viimasel koolipäeval, kuid siiski õnnelik pakkumise üle. Justusel oli koolis austaja, Meeta Räägu, eesti keele õpetaja. Koolist koju minnes avastas Justus, et Meeta Räägu kõnnib natuke maad tagapool tema järel. Justus ke...
Ülesanne 3 Tabelid Sisukord Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Puidu müük. Variandid Töötajad. Uldine nimekiri Rakendus "Puidu müük". Puidu hinnad Rakendus "Funktsiooni uurimine".Ülesande püstitus Funktsioonide variandid Karakteristikute variandid Rakendus "Detail III". Ülesande püstitus Variandid Hinnad Tööötajad Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha puidu müümise arvestust. Rakenduse andmemudel on toodud skeemil. Rakenduses kasutada nimesid!!! Müüjate andmed eraldada eraldi töölehele tabelisse M_töötajad vastavalt variandile (kolm valda) tabelist Töötajad, kasutades arendatud filtrit. Eraldada skeemil näidatud väljad toodud järjekorras. Sorteerida tabel kahe tunnuse: vald ja nimi, järgi . Tabel P_müügid luua List-objektina (Table-objekt 2007-s) Müüjate nimede ning puidu liikide ja sortide valimiseks kasutada valideerimist. Vald leida müü...
Sissejuhatus Tuntud metsavend Alfred Käärmann on lahti mõtestanud metsavendi järgmiselt : Metsavend on see, kes võitleb Eesti okupeeriva võõravõimu vastu salastatuna vaenlase tagakas Eesti pinnal .. Metsavendlus sai alguse juba 1940-dal aastal, kui järjest tugenevaid repressioone viis ellu Siseasjade Rahvakomissariaat ( SARK, vene keelne lühend NKVD) Sellel aastal, sai alles alguse inimeste kadumine. Enamasti küüditati Venemaale endised poliitilised ja majanduslikud juhid. Esmalt küüditati president Päts ja ülemjuhataja Laidoner koos perega Venemaale. Repressioonide kõige suurem massiküüditamine toimus 14. juuni 1941, mille käigus küüditai üle 10 000 eestlase. Mehed saadeti vangilaagritesse ja naised ning lapsed Siberisse kolhoosi. Enamus neist surid. Pärast massiküüditamist muutus metsa põgenemine väga populaarseks. Vene-Saksa sõda puhkes 22. juunil 1941. Sõja puhkedes koondusid aktiivsemad m...
IDA-VIRUMAA Ida-Viru maakond • Pindala: 3364 km2 • Elanikke: 149 483 • Maakonnalinn: Jõhvi • Omavalitsuslikud linnad: Kiviõli, Kohtla-Järve, Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe Loodus • IDA-VIRU MAAKOND PAIKNEB MAASTIKULIKE LIIGESTUSE JÄRGI NELJAS MAASTIKURAJOONIS: SOOME LAHE RANNIKUMADALIK, VIRU LAVAMAA, ALUTAGUSE MADALIK JA PEIPSI RANNIKUMADALIK. • PINNAMOOD: ÜSNA TASANE • KOLMEST KÜLJEST ÜMBRITSEB IDA-VIRU MAAKONDA VESI: PÕHJAST SOOME LAHT, LÕUNAST PEIPSI JÄRV JA IDAST NARVA JÕGI. Vaatamisväärsused ● AIDU VEESPORDIKESKUS SA ● ALUTAGUSE SEIKLUSPARK ● AVINURME ELULAADIKESKUS ● IISAKU MUUSEUM ● JÕHVI ISSANDA RISTIMISE KIRIK ● JÕHVI MIHKLI KIRIK JA MUUSEUM ● KAUKSI RAND ● KIVIÕLI SEIKLUSKESKUS ● KIVIÕLI TUHAMÄED ● KOHTLA KAEVANDUSPARK ● KOHTLA-JÄRVE PÕLEVKIVIMUUSEUM ● KOHTLA-JÄRVE PROMENAAD ● KOHTLA-NÕMME KIVITUBA ● KUKRUSE POLAARMÕIS ● KUREMÄE KLOOSTER ● KURTNA JÄRVESTIK JA MATKARADA ● NARVA MUUSEUM JA PÕHJAÕU ● ...
Ida-Virumaa Loodus ● üsna tasane pinnamood ● kõrgeim punkt on Jõhvi kõrgustik ● Põhja-Eesti pank ● kolmest küljest ümbritseb vesi ● palju järvi ● erinevad maavarad Faktid ● 20 omavalitsusüksust ● 149 172 elanikku (2011. a seisuga) ● 7 linna ● 1 alev ● 14 alevikku ● 208 küla Tegevused ● Kiviõli Seikluskeskus ● Kohtla-Järve põlevkivimuuseum ● Meresuu SPA ja Hotell ● Narva-Jõesuu rand ● Iisaku muuseum ● mitmeid puhkekeskuseid ● vaatamisväärsused Aitäh kuulamast!
Vooluveetekkelised kuhjevormid Anett Laidver 9.b Võru Kesklinna Kool Kuidas tekivad? Tekivad setete kuhjumise tagajärjel Kuhjevormid Delta- jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu Emajõe delta Kuhjevormid Lammitasandikud suurvee ajal üleujutatav orupõhi · Kaldalamm - lammiala kõrgem osa · Kesklamm lammiala tasaseim osa · Jalamilamm - lammi madalaim osa, soostunud Lammimets -kasvavad jõe või oja lammil, madalatel järveäärsetel aladel Raudna jõgi, Soomaal Lamminiit -järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel -on kujunenud lammimetsadest Alam- Pedja Kuhjevormid Kaldavallid- suurvee ajal kaldalammile settinud jõesetted Aitäh kuulamast!
EESTI SUURIMAD SADAMAD JA LAHED Referaat SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.Suurimad sadamad...................................................................................................................4 1.1Vanasadam.........................................................................................................................4 1.2Muuga sadam.....................................................................................................................6 1.3 Paljassaare sadam..............................................................................................................9 2.Eesti suurimad lahed............................................
Tori vald Tori hobusekasvandus Tori põrgu Tori muuseum Tori kirik Tori valla pindala on 282,1 km², mis moodustab peaaegu 6% Pärnumaast. Tori valla territooriumist 43% on mets, 19% sood ja rabad ning 38% on põllumaa. Elanikke on Tori vallas ligi 2500. Valla territooriumil paikneb 20 küla ja 1 alevik. Külad on: Aesoo, Elbi, Jõesuu, Kildemaa, Kuiaru, Kõrsa, Levi, Mannare, Muraka, Muti, Oore, Piistaoja, Randivälja, Riisa, Rätsepa, Selja, Taali, Tohera, Urumarja ja Võlli küla. Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas. Ta on Pärnumaa piirivallaks, seegi eraldab vallapiir Pärnumaad ja Viljandimaad. Tori valda ulatub Soomaa rahvuspark. Valla idapiir kulgeb mööda metsi ja soid, lõuna- ja põhjapiiril on maastik ka suhteliselt metsastunud. Põllumajandusega tegelemise...
INIMENE- LOODUS - , / - MAA - MAAKERA / - RIIK / - VABARIIK / - MAAKOND / - VALD / -- OOKEAN / - MERI / -- LAHT / -- VÄIN / -- SAAR / -- POOLSAAR / -- NEEM, MAANINA / - JÄRV / - VEEHOIDLA / -- VEEKOGU / - JÕGI / , / - JÕESUU / - OJA / -- METS / - SOO, RABA / - MÄGI / - KÕRGUSTIK / - NÕGU / -- LOODUSKAITSEALA MILLINE ON TÄNA ILM? ? SOMBUNE ILM, SAJAB VIHMA, , , PUHUB TUGEV JAHE TUUL, , KÜLM, UDU. , . SELGE PÄIKSELINE ILM, , PÄIKE PAISTAB. . VÄLJAS ON- LUMI, - , KÜLM, LIBE, SOMBUNE. , , . KUUMUS, PALAV, SELGE. , , . KOLE (ILUS) ILM! () ! TAEVAS ON PILVED. . LIHTSALT KOLE ILM! ! LÕUNAS ON PALAV, , PÕHJAS ON KÜLM. . AASTAAEG: SUVI, SÜGIS, TALV, KEVAD. : , , , . / AASTAAJAD- TAVALISELT PIDEVALT MÕNIKORD HARVA TIHTI, SAGELI MITTE KUNAGI ILMATEADE ON OODATA PILVISUS KOHATI SADEMED SELGINEMINE TUUL TUGEVNEB TUUL VAIBUB PUHUMA KÕRGRÕH...
Rõngu Keskkool Võrtsjärve veetaseme muutustest Koostaja: Jüri Väljaots 9.a klass Juhendaja: Õp. Merike Luik Rõngu 2009 1 Sisukord 2 Sissejuhatus Ma elasin Võrtsjärve ääres. Eelmisel suvel langes veetase järves palju. Ujuma minekuks tuli kõndida hulk maad madalas vees enne kui vesi rinnuni ulatus. Kohati jäid isegi paadid põhja kinni ja mootorpaatide mootoreid ummistasid sõidu ajal vetikad. Ma otsustasin täpsemalt uurida, kui suures ulatuses Võrtsjärve veetase kõigub, missugust mõju see avaldab kaladele, kuidas saaks veetaset hoida ühtlasel tasemel ning veel huvitas meid, kuidas Rõngus ja Viljandis sadanud vihm ja lumi avalduvad ka Võrtsjärve veetasemes. 3 Võrtsjärve ...
Soomaa Asukohakirjeldus: Pärnust 37km Tori vallas Rätsepa külas, Tori-Jõesuu-Kõpu tee 10km. Tallinnast ja Tartust 1,5h autosõidu kaugusel. Majutus: 8 tuba, 32 voodikohta, 18 lisakohta, telkimisala- 300 inimesele. Soomaa Kanuumatka- ja Saunakeskus ehk Ritsu talu on Soomaa RP lääne poolsel piiril asuv perefirma. Navesti jõe kaldal Soomaa rabade ja jõgede lähedal saab talupere pakkuda kogu seda ilu ja vaikust ka oma külalistele. Minna võite üksi, sõprade või peredega. Auto saab parkida jõekaldale ja võib veeta kasvõi nädala rahvuspargi vaatamisväärsustega tutvudes. Pererahvas aitab kaardimaterjalidega, kanuu- ja jalgrattalaenutusega. Majutuseks on telgid, kämüingumajad, üks suurem palkmaja ja beebidega külalistele mugavustega külalistemaja talu hoovis. Veel on tasuta WiFi kogu puhkelaagri alal. Lisaks: Jalgpalliplats, 2 rannavolle platsi, 4 ujumiskohta, külakiik, grilliplats ja lõkkekohad, vibulaskmine, kirveviskamine, batuudid. Teenused: ...
RAHVAARV 1. jaanuar 2002 . Rahvaarv Paldiski linn 4226 Abja-Paluoja linn 1403 Põltsamaa linn 4819 Antsla linn 1521 Põlva linn 6464 Elva linn 5974 Pärnu linn 45040 Haapsalu linn 11977 Püssi linn 1862 Jõgeva linn 6416 Rakvere linn 17010 Jõhvi linn 11882 Rapla linn 5742 Kallaste linn 1208 Räpina linn 2938 Karksi-Nuia linn 1997 Saue linn 4988 Keila linn 9400 Sillamäe linn 17011 Kilingi-Nõmme linn 2207 Sindi linn 4121 Kiviõli linn 7242 Suure-Jaani linn 1301 Kohtla-Järve linn 47106 Tallinn 398434 Kunda linn 3843 Tamsalu linn 2607 Kuressaare linn ...
§ 34. Ranna ja kalda kaitse eesmärk on looduse kaitsmine ja kahjuliku inimmõju vähendamine. § 35. Ranna ja kalda kasutamise kitsendused · Piiranguvöönd; ehituskeeluvöönd; veekaitsevöönd · Kõrgveepiir on rannas tavalisest veepiirist 1,5 meetrit kõrgemal asuv samakõrgusjoon. § 36. Vaba läbi- ja juurdepääsu tagamine Rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja on kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal. Kohalikud omavalitsused on kohustatud tagama avalikud juurdepääsuvõimalused kallasrajale. § 37. Ranna ja kalda piiranguvöönd Ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on: · mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit; · mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit; · tiheasustusalal 50 meetrit § 39. Ranna ja kalda veekaitsevöönd Ranna või kalda veekaitsevööndi ulatus ja kitsendused on sätestatud veeseaduses § 40. Ranna ja kalda ehituskeelu...
Gert Helbemäe ,,Ohvrilaev" Ta oli juba valinud oma saatuse. Noorusest hoolimata teadis neiu, mis ootab teda lõpus- teekonna lõpus. Teekond pidi kestma 30 päeva, kuid katkes ootmamatult. Õnn jäi lühikeseks ning seda enam traagiliseks- otsus tuli planeeritust varem täide viia. Miks saabus ohvrilaev Deloselt nõnda vara tagasi? Gert Helbemäe romaan ,,Ohvrilaev" jutustab keskealise õpetaja ning temast poole noormea neiu armusuhtest. See pole lihtne armastuslugu, vaid filosoofilise tagapõhjaga nn. ummikeluromaan. Algselt oli raamatu pealkiri ,,Laev Delosele", mis viitab sügavamõttelistele sümbolitele. Loo alguseks on antiikaegne müüt Delose saare ohvrilaevast. Iga 9 aasta järel tuli jumal Apollonile saata Ateenast ohverdamiseks noormehi ning neide. Laeva äraolekul ei tohtinud riigis ühtegi surmaotsust täide viia. Seepärast lükkus ka filosoof Sokratesele määratud mürgikarikast joomine 30 päeva...
TERVISHOID Mis on tervishoid? • Tervishoid on tegevuste kogum, mis hõlmab haiguste ennetust, ravi ja vaevuste leevendamist ning tervise säilitamist nii inimese enda kui tervishoiutöötajate poolt. • Seaduses: § 2. Tervishoid on tervisekaitse- ja arstiabisüsteem, mille ülesandeks on inimeste tervise kaitsmine ja tugevdamine, haiguste, puuete, vigastuste ja mürgistuste vältimine ning nende diagnostika ja ravi. • Tervishoiu tase, arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet näitab riigi arengutaset. Millest koosneb tervishoid? • Tervishoiutöötajad (arstid, perearstid, hambaarstid jt) • Raviasutused (haiglad, polikliinikud, taastusravikeskused, sanatooriumid, spaad jms) • Riigiasutused (Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeerium jt) • Apteegid Eesti haiglad • Eestis on nelja liiki haiglaid: • kohalikud haiglad (neid on Eestis 4), • üldhaiglad (neid on Eestis 9)...
II maailmasõja tagajärjed Eesti ajaloole II maailmasõja tagajärjed Eesti ajaloole omariiklus ei taastunud sõja lõppedes, riigijuhtide möödalaskmisi ei heastanud sõdurite pingutused, Eesti kaotas hukkunute, küüditatute ning põgenike näol veerandi oma rahvastikust. Eestlased olid sunnitud võitlema võõrvägedes, sageli teiste võõrvägedes olevate eestlaste vastu; see oli võitlus kahe totalitaarse impeeriumi huvide eest. Eesti kaotas pea kõik vähemusrahvad. Maa laostatud, linnad, tööstus varemeis, transpordivõrk purustatud, pooled põllud söötis. Eesti oli üks II MS kaotajatest ning edaspidi määras tema käekäik Moskvas. Eesti kindralkomissariaat - II MS ajal, 5.05.1941 Saksa Kolmanda Riigi poolt okupeeritud Eesti ja osaliselt Venemaa territooriumil moodustatud haldusüksus, mis kuulus Ida-alade (Ostland) kindralkubermangu koosseisu. 6 piirkonda, 1 allpiirkond. Juht Litzman 25. juulil 1944 murdsid Nõukogude üksus...
Eesti Maaülikool Põllumajandus ja keskkonnakaitse instituut Eesti asutuse kujunemine Tori valla asutuse arengu kirjeldus Tartu 2008 Sisukord: 1. Valla paiknemine maakonnakeskuse suhtes...............................................................3 2. Valla piirid käesoleval hetkel.....................................................................................4 3. Valla alade kuuluvus 20. sajandi esimesel poolel...................................................... 5 4. Valla praegune asulate loend......................................................................................6 5. Valla piires paiknenud kihelkondade osad, kirikud ja kloostrid................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................10 1. Valla paiknemine maakonnakeskuse suhtes Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas. ...
1. Selgita, mis on suur ja väike veeringe? Suureks nim seda, mis hõlmab ka maismaad. Väikeseks seda, et vesi aurustub ning sajab vihmana tagasi alla. 2. Selgita, kuidas järgmised tegurid mõjutavad auramist? Too ka näide! Temperatuur Mida kõrgem temperatuur, seda rohkem vesi kaaurustub. Õhuniiskus kui õhuniisku on suur, siis aurumine on väike tuule kiirus Mida tugevam tuul, seda kiiremini jõuab veeaur parasvöötme kohale ja ekvaatori poole. pinnase omadused karstunud pinnas 3. Millised tegurid mõjutavad infiltratsiooni? Saju kestus, saju intensiivsus, kivimite poorsus, taimkatte esinemine, nõlva kalle ja pinnase niiskus. 4. Milline on hoovuste mõju kliimale? Kuna ekvaatori poolt liigub polaaraladelt soojem hoovus ja polaaridelt ekvaatori poole siis ei ole ekvaatori lähedal liiga kuum ja polaarmered ei jahtu üleliia. Nii mõjub see ka kliimale. 5. Anna selgitu...
emhi.ee emhi Testid Vali õige variant. 17. augustil 1970. aastal 17.augustil 1970.aastal 17. 07. 1997 17.07.1997 31. XII 1953 31.XII 1953 2009. a 2009.a 30. I 18781. III 1940 30. I 1878 1. III 1940 Saade algab 19.30. Saade algab 19. 30. Kauplus on lahti E L 8 18. Kauplus on lahti EL 818. aastatel 20022009 aastatel 2002 2009 Fondis oli 35 (kolmkümmend viis) aabitsat. Fondis oli 35(kolmkümmend viis) aabitsat. Küsija tunneb huvi , millal on ilmunud viimane ÕS. Küsija tunneb huvi, millal on ilmunud viimane ÕS. Miks ta seda ei teinud? Miks ta seda ei teinud ? jah / ei jah/ei üksikisikud / juriidilised isikud üksikisikud/juriidilised isikud 2008 / 2009. õppeaasta 2008/2009. õppeaasta Rakvere võitis mängu 85 : 79. Rakvere võitis mängu 85:79. 80:4=20 ...
"Ohvrilaev" Gert Helbemäe Autor · 10. november 1913 (Tallinn) 15. juuli 1974 (London) · Oli eesti kirjanik ja ajakirjanik · Õppis Tallinna Prantsuse Lütseumis · Töötas Vaba Maa reporterina, ajalehtede Roheline Post ja Uudisleht juures · Ajateenistuses viibides kirjutas kuuldemängu "Lumikellukeste sünd" · 1944 lahkus koos teiste põgenikega Eestist Looming · Romaanide tegevuskoht on enamasti Eesti ja Tallinn, · Ajaline perspektiiv ulatub keskajast kaasajani. · Kirjutusviisis domineerib psühholoogiline realism · On kirjutanud: 7 romaani üle 30 kuuldemängu jutustusi näidendeid Teose sisu · Viimasel koolipäeval pettub ajalooõpetaja Martin Justus oma lemmikõpilases · Jääb suveks linna raamatut kirjutama, pere (naine ja tütar) sõidab Narva-Jõesuu puhkama · Martin kohtub Isabelliga · Veedavad iga päev koos aega · Isabelli ideed on Martinile raamatu kirjuta...
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
JÕED Keit Arula, Maarja Lutsar, Kadri Talvik 2012 Click to edit Master text styles Jõe lähe on koht, Second level Third level kust jõgi saab alguse. Fourth level Jõe lähteks võivad Fifth level olla allikas, soo, järv või veehoidla, sulav liustik jne. Jõe valgla on maa-ala, millelt vesi sellesse jõkke voolab. · Jõe voolukiirus on jõe veekihi liikumise kiirus, mis sõltub jõe langust. Mõõdetakse m/s või km/t, mõnikord dm/s. · Jõe lang on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. Mõõdetakse m/km kohta. · Jõe langus on jõe lähte ja ...
Sightseeing *Haanja Nature Park Haanja Nature Park (area about 17,000 ha) is situated on the Upland of Haanja and was established for the protection of the highest region of Estonia and the Baltic States In addition to the beautiful domed hills, deep valleys and picturesque small lakes old villages, customs and cultural traditions have been preserved * Timmas Nature Reserve Timmas Nature Reserve(the Reserve) is taken under the protection of natural forest and meadow colonies of protected species Reserve land and water protection regime is divided into the character and the degree of economic control of two special management zones and limited. *Suur Munamägi The highest point of the Baltic States Suur Munamägi (318 m, from foot to summit 62m) is situated in the Southern part of the Village of Haanja, 18km South from Võru There is...
Jõgikond on ala, kust jõgi saab oma vee. Juga on langeva veega vooluveekogu lõik. Juga erineb kosest selle poolest, et kose vesi ei lange, vaid voolab mööda jõesängi. Kosk on väga suure languga vooluveekogu lõik. Langus on jõe lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe meetrites. Lang on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. Mõõdetakse m/km kohta. Jõestik on peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega. Delta on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. Estuaar ehk lehtersuue on jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud. Äravool on vee kogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt mõõdetakse aastas kuupkilomeetri kohta) voolab valglalt veekogusse (jõkke, järve, merre). Veelahe on piir vesikondade või jõgikondade vahel. Tavaliselt on veelahkmeks mäeahelikud, mäestike kõrgemad osad või kõrgustikud. Veereziim on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihti...
Teenindava majanduse harud Alice Niinemäe 9a TBK Üldiselt Teenindava mjanduse hulka kuuluvad näiteks: Post, Kultuur, Tervishoid, Kaubandus, pangandus Eesti hariduselu Üldhariduskoole on igas suuremas asulas,kõrgkoolid on ainult suuremates linnades Riigi asutatud ülikoolid on Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool,Tartu Ülikool,Eesti Kunstiakadeemia, Põllumajandusülikool Põhiharidusega noored võivad soovil minna õppima kutsehariduskooli üle kogu Eesti Kutsekooli lõpetanu on saanud keskerihariduse nagu meiegi koolis Enamik elukutset õpetavad õppeasutused võtavad vastu vaid keskharidusega noori ,andes neile rakendusliku või kutsekõrghariduse. Tallinna Tehnikakõrgkool õpetab mitmesuguseid ehitus- ja metallitöö spetsialiste,Mereakadeemia laevajuhte ja – mehaanikuid jne. Väike lisa: Statistika viimase 12 õppeaasta nii õpilaste kui ka üld- Hariduslike kool...
KALAPÜÜGIEESKIRJAD EESTIS Eneli Uusmets ja Kristin Laas 10.B klass KÄSITLETAVAD TEEMAD • Lubatud kalapüügivahendid • Piirangud ja nõuded püügivahenditele • Kalade alammõõdud ja mõõtmise nõuded • Kalapüügi keeluajad ja keelualad • Kalastusluba LUBATUD KALAPÜÜGIVAHENDID • Õngpüünised: lihtkäsiõng, spinning, käsiõng, vedel, sikuti, lendõng, haakeõng, põhjaõng, und, põhjaõngejada, triivõngejada, mail. • Allveepüügivahendid: harpuunpüss, harpuun • Vähipüügivahendid: vähinatt, vähimõrd • Nakkepüünised: nakkevõrk, raamvõrk, võrgujada • Lõkspüünised: mõrd, silmutorbik • Kurnpüünised: liiv, kuurits • Traalpüünised: traalnoot, tragi PIIRANGUD JA NÕUDED PÜÜGIVAHENDITELE Kõikides veekogudes on keelatud: püüda kala müttamisega, elektriga, mürk- või narkootiliste ainetega, torkeriistadega (v.a harrastuslikul allveekalapüügil), haakeriistadega, tulir...
Pikkus (km) 2510 Ganges Vooluhulk (m³/s) 1203 7 Üldandmed Lang (m) 3000 Gangotri HIIN liustik Valgala (km²) 9350 00 Keskmine sügavus 16 (m) Ganges on jõgi Indias, mis on üks suurimaid maailmas. Ganges saab alguse Gangotri liustikust Himaalajas. Jõgi suubub Gangese deltasse, Bengali lahte. BENGALI LAHT Gangese parem- ja vasakpoolsed lisajõed Jõe parempoolsed lisajõed on Yamuna, Son ja Mahananda ning vasakpoolsed Mahakhali, Karnali ja Koshi. Jõgi ülem-, kesk- ja alamjooksul Ülemjooksul on jõgi kiirevooluline ja kitsas. Kesk- ja alamjooksul voola...
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT Aili Pällo RIIGIASUTUSE PRAKTIKA Praktikaaruanne VÕTA korras Juhendajad: Aet Kiisla, Jelena Rootamm-Valter NARVA 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................... 3 1. VANGLATEENISTUS..................................................................................................4 2. VIRU VANGLA............................................................................................................ 6 2.1. Viru vangla üldtutvustus.............................................................................................6 2.2. Viru vangla ülesanded................................................................................................ 6 2.3. Viru vangla töökorraldus.......................................................
*Piiskop - Kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja. Pühitsus, mitte amet nagu abt, kardinal või paavst. *Piiskopkond – piiskopide kogukond *ordu - munkade v rüütlite ühing. *Vana-Liivimaa - poliitilis-territoriaalne üksus, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Lätialad. *linnus - muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid *lään - kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara, vasallidele antud ma või muu vara. *vakus - feodalismiaegne hulgast küladest koosnev haldus- ja maksustusüksus; selle üksuse koormised ja nende tasumise tähtpäev *mõis - suur maavaldus- ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja omavalitsusüksus (mõisavald), mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud *kümnis - feodaalne naturaalmaks, algselt kümnendik osa saagist. *hinnus - talupoegade feodaalaegne maks maaomanikule *kih...
Narva jõgi Narva jõgi on jõgi Eest Idapiiril, see algab Peipsi järvest ja suubub Soome lahte/Narva lahte, jõe pikkus on 77 km (osade andmete järgi 78 km) ja valgala 56 200 km2 (sellest 17 200 km2 Eestis). Pikkuse poolest ei kuulu Narva jõgi Eesti suuremate jõgede hulka, kuid sügavuse ( 4- 16 m), laiuse (250- 900 m), vooluhulga (114 – 1407 m3 ) ja veerohkuse järgi on Narva jõgi Eesti võimsaim. Eriti suur vooluhulk ja suur voolukiirus on kevadise suurvee ajal, mis võib erinevatel aastatel kesta 2-3 kuud. Narva laskub oma teekonnal 30 m, suuremad langud on Omuti kärestikus 5 m ja Narva koskedel 7 m. Jõel on mitmeid saari: Permisküla juures 2 km pikkune saar, Narva linnas Grönholm (Roheline) e. Georgi saar. Suurim saar on Grönholmi (Kreenholmi) saar, mis on hoonestatud ajalooliste Kreenholmi tootmishoonetega. Saare kohal on jõe mõlemas harus joaastangud (kosed), mis alates 1956.aastast on enamjaolt v...
Eesti turismigeograafia arvestuslik KT (8.per) Eesti üldandmed Asukoht: Põhja-Euroopa, Läänemere kaldal. Pealinn+suuremad linnad: Tallinn+Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu Rahvaarv: 1 318 005 (2012), neist eestlased 68% Pindala: 45 227km2 Eesti keel kuulub: soome-ugri keelte läänemere-sooome rühma Riigikord: parlamentaarne vabariik Seadusandlik võim: Riigikogu Täidesaatev võim: Vabariigi Valitsus Kõrgeim võimukandja: rahvas Haldusjaotus: 15 maakonda mis on jagatud valdadeks ja linnadeks, mida juhib omavalitsus. Riiklikud sümbolid: Rukkilill, suitsupääsuke, paekivi, räim, tamm Riiklikud tähtpäevad: 24.veebr Iseseisvuspäev, EV aastapäev 6.jaanuar- kolmekuningapäev 2.veebr- Tartu rahulepingu aastapäev 4.juuni- Eesti lipu päev 2.nov- hingedepäev ...
Loovtöö Vastlapäev Üritus toimub: 04.03.2014 Tegevused: Suusavõistlus(2p;2t) Uisuvõistlus(3p;3t) Kelguvõistlus(2p;2t) Kelguvedamis võistlus(2p;2t) Lumepallivõistlus(3p;3t) Lumememme tegemise võistlus(klass) Õpetajate üllatus võistlus(21õp osaleb) Suusavõistlus 2Poissi ja 2tüdrukut osalevad võistluses.Poisid ja tüdrukud aja peale.Üks poiss laseb mäest alla, tuleb suuskadega üles jõuab, võib järgmine alla lasta.Ja nii samamoodi kuni kõik on alla lasknud Uisuvõistlus(5-9klass) Hoikikepidega üritatakse jalgpalliväravasse lüüa.Võistkonnad on kuue liikmelised. (esimesena võistlevad viies ja kuues kla...
LINNASTUMINE e urbanisatsioon ehk urbaniseerumine 1. Nimeta rahvastiku paiknemist mõjutavad tegurid? Kliima,töökohad,haridus,Pinnas,kus on paremad elu tingimused 2. Millised on maailma kõige tihedamini asustatud piirkonnad? Aasia,Kesk-Aafrika, 20.sajandi alguses oli 11 linna, kus oli enam kui miljon elanikku. Aastal 1950 oli selliseid linnu 80. 1990. aastal oli miljonilinnasid juba 276 ning 2000. aastal oli neid ligi 400. Ennustatakse, et aastaks 2015 on selliseid hiiglaslikke linnasid juba 550. 3. Kuhu tekkisid esimesed linnad? Miks just sinna? Jõge orgudes. Iraagi territooriumil ning ka Palestiinas.Linnad olid väikesed 1500-2000 inimesega, 4. Nimeta maailma suurimaid linnasid. Millises riigis nad asuvad? (lk 56) Mumbai on Indias, Tokyo on Jaapanis, New York on USA-s, Chicago on Põhja Ameerikas, Atlanta USA koguosas 5. Vasta mõistetele. Tee valik al...
Anton Hansen Tammsaare 1878-1940 Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Tema kodanikunimi oli Anton Hansen, pesudonüümi Tammsaare võttis ta endale oma sünnitalu Põhja-Tammsaare nime järgi. Anton Hansen sündis Peeter ja Ann Hanseni neljanda lapsena 1878. aastal. Kodutalust on pärit Antoni muusikaarmastus, töökus ning eriline loodustunnetus. Eesti kultuurilukku on Tammsaare sünnipaik jäädvustunud ,,Tõe ja õiguse" I osa legendaarse tegevuspaiga Vargamäena. Tammsaare koolitee oli nii majanduslikel kui tervislikel põhjustel katkendlik. Nagu paljud tolleaegsed haritlased, oli ka Tammsaare eelkõige iseõppija, kuigi lõpetas Väike-Maarja kihelkonnakooli ning pärast Hugo Treffneri gümnaasiumis õppimist sooritas gümnaasiumieksamid Narva gümnaasiumis. Pärast paariaastast ajakirjanikutööd jätkas Tammsaare õpinguid Tartu Ülikoolis õigust...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Pärnu jõed Sandra Nõmmik 10 BH Juhendaja: Pärnu 2011 Pärnu Jõgi Eesti suurimaid jõgesid, kuulub Liivi lahe vesikonda. Jõe ülemjooks ja keskjooksu ülemine osa asuvad Järvamaal ning keskjooksu alumine osa ja alamjooks Pärnumaa territooriumil. Jõe väga suur, laia lehviku kujuline valgala on tiheda jõgedevõrguga. Algab Roosna-Alliku allikajärvest ja suubub Pärnu lahte; pikkus 144 km. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooksu ülemine osa Kõrvemaa lõunaosas ning keskjooksu alumine osa ja alamjooks Pärnu madalikul. Jõe lähe Roosna- Alliku allikajärv asetseb Roosna-Alliku asunduses Paide-Rakvere maantee ääres. Valdavas enamikus pikkuses voolab jõgi üldsuunaga edelasse. Allikajärvest väljunult läbib jõgi 400 m alamal asuva Roosna-Alliku...
Eesti pinnavormid Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas . Eesti pinnavormid on kõrgustikud, lavamaad, madalikud, orundid ja nõod . Kõrgustikud on suurepinnalised, ümbrusest kõrgemad lauskmaa osad, millel esineb mitmeid kõrgendike, orge, nõgusid jt. Väiksemaid pinnavorme. Kõrgustikud jaotatakse kulutuskõrgustikeks nt. Pandiver(kõrgeim tipp Emumägi 166 m.) ja Sakala(kõrgeim tipp Rutu mägi 144 m.) kõrgustikud ning kuhjekõrgustikeks nt. Karula(kõrgeim tipp Tornimägi 137 m.), Otepää(kõrgeim tipp Kuutsemägi 217 m.) ja Haanja(kõrgeim tipp Suur Munamägi 318 m.) kõrgustikud . Kulutuskõrgustike välimus sõltub aluspõhjast, need on tasase pinnamoega, aluspõhja moodustavad pudedate setete all olevad kõvad kivimid . Kuhjekõrgustike välimus ei sõltu aluspõhjast, rahutu reljeefiga, pinnamoes valitsevad künkad ja nõod . Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud . Eestis on nt. Harju lavamaa ja Viru...
Sisukord: 1) Üldandmed:........................................................................................................................3 2) Asukoht:.............................................................................................................................3 3) Maastiku eripära: ...............................................................................................................3 4) Aluspõhja iseloomustus:....................................................................................................5 5) Pinnamood:........................................................................................................................5 6) Põhja- ja pinnavesi:............................................................................................................6 7) Muld- ja taimkate:................................................................................................................
Elva Gümnaasium ,,Ida-Virumaa, Põlevkivi" Referaat keemiast Raidy Mägi 9.D klass 2008/2009 õppeaasta Sisukord: 1 lk Tiitelleht 2 lk - Sisukord 3 lk - Ida-Virumaa 5 lk Statistika 7 lk põlevkivi 8 lk paekivi * lubjakivi 10 lk kasutatud kirjandus 2 Ida-Virumaa Virumaal on Eesti suurimad kontrastid: kõige maalilisem loodus ja kõige süngemad tehismaastikud. Siin asuvad Eesti kõrgeim paekallas Ontikal ja sealt avanev kõige suurejoonelisem merevaade, uhkeim park Toilas, inimtegevusest puutumata metsad ja sood Alutagusel, kõrged aheraine- ja tuhamäed, aga ka kõige rohkem erinevaid rahvusi. Nii siin kui sealpool Narva jõge elasid kunagi läänemere-soome hõimud: vadjalased, isurid, vepslased, ingerlased ja karjalased. Rannaäärse rahva aktiivne kaubanduslik läbikäimine toimis veel 20. s...
Otsingu tulemused / Spaad: 49 Tervise Paradiis spaahotell & veekeskus Spaa | | (+372) 447 9219 Tervise Paradiis on Pärnu rannarajoonis asuv 4-tärni spaa-hotell & veekeskus. Tervise Paradiisi kompleksi kuuluvad 244 kohaline Rohelise Võtme diplomit omav 4- tärni hotell, kuurortravi ja spaa… Noorus Spa Hotel Heaoluspaa | | (+372) 356 7100 Kaasaegse arhitektuuri ja 114 numbritoaga spaahotell asub liivaranna ääres. See on puhkusekohaks väärikale kliendile, kes saab siin olles tunda lõputut noorust ja rahulolu.Siit leiab külaline… Meriton Grand Conference & Spa Hotel Spaa | | (+372) 628 8220 Meresuu Spa & Hotel wellness keskus Spaa | | (+372) 357 9600 Meresuu SPA Baltikumi s...
Maidla Põhikool Must meri Referaat Koostas: Klass: 7. klass Maidla 2010 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Asukoht kaardil ja suurus............................................................................................................3 Ajalugu........................................................................................................................................3 Kliima..........................................................................................................................................4 Vesi............................................................................................................................................. 4 Elustik....................................................
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Guido Leigri 11ÕH JOHAN PITKA Kodune töö Pärnu 2014 Johan Pitka Johan Pitka sündis 19. veebruaril 1872 Järvamaal Võhmuta vallas, Jalgsema külas. Johan Pitka haridustee piirdus Seliküla ministeeriumikooliga. Merest unistav Johan pääses 1890 laevapoisina oma esimesele reisile Peterburist ümber kogu Euroopa Mustale merele. Edasised aastad kulusid suviti merd sõites ning talviti Käsmu, Kuressaare ja Paldiski merekoolis teoreetilisi teadmisi kogudes. 1895 oli Johan Pitka juba diplomeeritud kaugsõidukapten.1904. aastal puhkenud Vene-Jaapani sõja ajal ähvardab teda mereväkke kutsumine ja sellest pääsemiseks sõidab Pi...
..... Gümnaasium ..... 12A NÕUKOGUDE ARMEE EESTIS Referaat Juhendaja: 24.septembril 1939.aastal esitati Eestile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks Nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjaväebaasid. 26.septembril andis NL kaitserahvakomissar Vorošilov käskkirja, milles nõuti „võimsa ja otsustava löögi“ andmist Eestile. Idapiirile koondati üle 130 000 sõduri, 1535 suurtüki, 1474 soomusmasinat ja 600 sõjalennukit. Kuna Eestil puudusid sõjapidamiseks vajalikud materiaalsed ressursid ja välistoetus, siis otsustati Kremli nõudmised vastu võtta. Moskvasse läkitatud delegatsioonile tehti ülesandeks võimalust mööda ...
Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas. Suhteline kõrgus on 20-50 m (max. 80 m Vällamägi). Eesti pinnavormid on kõrgustikud, lavamaad, madalikud, nõod, orundid. Kõrgustikud on suurepindalalised, ümbrusest kõrgemad lauskmaa osad, millel esineb mitmeid kõrgendikke, nõgusid, orge jt. väiksemaid pinnavorme. Kõrgustikud jaotatakse kulutuskõrgustikeks (välimus sõltub aluspõhjast, tasase pinnamoega, aluspõhja moodustavad pudedate setete all olevad kõvad kivimid; Pandivere, Sakala) ning kuhjekõrgustikeks (välimus ei sõltu aluspõhjast, rahutu reljeefiga, pinnamoes valitsevad künkad ja nõod. ; Haanja, Otepää, Karula). Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud (Harju lavamaa, Viru lavamaa). Madalikud on kuni 50 m. kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere poolt üle ujutatud (hõlmavad peaaegu poole Eesti territooriumist, suuremad asuvad Lääne-Eestis. Nõod on keskelt madalamad ning ser...
Thatcherismi tunnuste ilmnemine Eesti majanduses Thatcherism kirjendab poliitika tõekspidamisi, majandus- ja sotsiaalpoliitikat ning Briti konservatiivi Margaret Thatcheri poliitikat, kes oli liider oma parteis 1975-1990. Thatcherismi tunnuseid on tunda ka Eesti majanduses, nii suuremal kui vähemal määral. Esimeseks tunnuseks, mis ilmneb Eestis hetkel kõige rohkem, on tööpuuduse suurenemine. 2011. aasta seisuga on suurima tööpuudusega linnad Narva (10,7% elanikkonnast töötud), Haapsalu (9,95%), Paldiski (9,67%), Valga(9,34%), Kiviõli (9,26%), Narva-Jõesuu(9,05%) ja Kohtla-Järve(8,95%) Need on vaid vähesed näited, millistes linnades tööpuudus valitseb. Näiteks Narvas oli kunagi õitsev majandus, kuna Narva oli üks paljudest Euroopa tekstiilitööstuse keskuseid, kuid nüüd tööstus hääbub. Suure löögi Narvale lõi see, kui Kreenholmi Manufaktuur kuulutas välja 2010. aastal pankroti, mistõttu kaotas ligi pool tuhat inimest ehk ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
