Toidu külmutamine 10.kl Varstu Keskkool 2013 Üldiseloomustus Toidu külmutamine on levinud toidu säilitamise viis, mis aeglustab toidu hävinemist ja muudab vee jäätumisega bakterite arengu võimatuks ning aeglustab suuremat osa keemilisi reaktsioone Külmutamise protsess Külmutatud toitu peaks kvaliteedi nimel võimalikult kiiresti (värskena) külmutama Protsess algab toorainest, mis olgu kvaliteetne, sest õige külmutamine ei paranda toidu omadusi, vaid ainult säilitab seda Toitu tuleb hoida õhust eemal ja "mahlasid" tuleb säilitada. Vastasel juhul võib toit kuivada ja toidu kvaliteet langeda Külmutamiskiirus on oluline külmutada tuleb nii kiiresti kui saab. See vähendab jääkristallide suurust, vähendades jäätumisel toidule tekkinud kahju Külmutamise ajalugu Toidu kümutamise tehnoloogiat on näiteks palju kasutatud Arktika kommuunides Jäässe on kaevatud auk või ja sinna pannakse toiduai...
Vesi Vesi · Vesi on looduses üks levinumaid aineid. Vesi on kõikjal meie kõrval ja me ise koosneme suures osas veest. Paljudele loomadele on vesi elukeskkonnaks ja ka meile endile meeldib palaval suvepäeval end vette jahutama pugeda Merevesi · Maakeral ei saa olla merd, mis · koosneks üksnes puhtast veest; uhub ta ju välja ja lahustab maakoores sisalduvaid aineid ning seepärast sisaldab ka merevesi alati hulga lahustunud aineid. Kuna keedusool on üks kergemini lahustuvaid maakoore osi, siis pole midagi imestada, et merevesi on üsna soolane. Vee ringkäik looduses · Kõrgemale tõustes veeaur jahtub ja muutub veepiiskadeks, millest moodustuvad pilved. · P...
SLAID 1 Optikanähtused on valgusõpetuses käsitletavad sündmused, mis on seotud valguse tekke, kadumise ja muutumisega. Tühjas ruumis liigub valgus takistamatult otse, aga kahe keskkonna piiril võib ta peegelduda ja murduda. SLAID 2 Miraaz on optiline nähtus, kus näeme kaugeid objekte seal, kus nad ei tohiks kuidagi olla. Kõige sagedamini on miraaze kirjeldatud kõrbetes ja meredel, eeskätt seetõttu, et näha võib kaugele. Ometi ainult sellest miraazi tekkimiseks ei piisa. Vaja on, et valgus jõuaks meieni ebaharilikust suunast. Valguse suunda võib muuta peegeldumine või murdumine. Mõnikord asub sooja maapinna või vee kohal õhuke sooja õhu kiht, mille tihedus on väiksem kui kõrgemates kihtides. Seda juhtub sageli just kõrbes, kus Päike kuumutab liiva, ja ka merel, kui külm õhk liigub sooja vee kohale. Siis paindub maapinna suhtes väikese nurga all saabunud kiir uuesti ülespoole, justnagu oleks ta maapinnalt peegeldunud. Valguskiir liiguks ...
Erinevate Eesti piirkondade ilma võrdlemine EMHI kodulehe ilmakaartide järgi Kristin Liivat Tööleht 4. klassile Nimi:______________________ Kuupäev:__________________ Viide põhikooli riiklikule õppekavale: 2.1.5. Õppe- ja kasvatuseesmärgid II kooliastmes Analüüsib andmeid, teeb järeldusi ja esitab uuringu tulemusi 2.1.6.13. Õhk Erinevate Eesti piirkondade ilma võrdlemine EMHI kodulehe ilmakaartide järgi Olles läbinud selle praktilise töö, oskab õpilane leida iseseisvalt internetikeskkonnast ilmaga seotud andmeid. Oskab andmeid analüüsida ning teha järeldusi. Teema omandamiseks vajalikud mõisted: Ilm- õhkkonna olek mingis paigas mingil ajal. Ilma kujundavad elemendid on õhutemperatuur, õhurõhk, õhuniiskus, s...
Meteoroloogia Sissejuhatus Hetke seisuga on Eestis 99 vaatlusjaama seal-hulgas 23 meteoroloogilist automaatjaama. Meteoroloogia - on teadus, mis uurib atmosfääris toimuvaid protsesse. Atmosfäär on Maad ümbritseb gaasikiht. Ilm atmosfääri seisund maapinna lähedal ja ka kõrgemates kihtides. Kliima on antud kohale iseloomulik paljuaastane ilmade reziim, mis on tingitud päikesekiirguse muundumisest maapinna tegevkihis ning sellega seotud atmosfääri ja ookeanide tsirkulatsioonist. Ilmaennustusi tellivad põllumajanduse, energeetika, transpordi, tursimi, ehituse ja sõjandusega seotud firmad/isikud. Meteoroologia on seotud tugevasti füüsikaga (soojusõpetus, elektromagnetlained, aine ehitus), geofüüsikaga, merefüüsikaga, okeanoloogia ja hüdroloogiaga. Uurimismeetoditeks on : vaatlus-eksperiment, modelleerimine, statistiline analüüs, füüsikalis- matemaatiline analüüs, kaartide kasutamine (sünoptiliste ja klimatoloogiliste). Atmosfäär...
Kiudrünkpilved Kiudrünkpilved (ladina keeles Cirrocumulus, lühend Cc) on üks kolmest kiudpilvede põhiliigist, kus on samuti cirrus(kiudpilved) ja cirrostratus(kiudkihtpilved) pilved. Kiudrünkpilved esinevad enamasti 5 12km kõrgusel. Nagu teisedki cumulus(rünkpilved) pilved, tähistab cirrocumulus konvektsiooni. Erinevalt cirrus pilvedest sisaldab cirrocumulus vähesel määral veepiisku, kuigi nad on ülijahutatud olekus. Jääkristallid on valdav komponent ja tüüpiliselt põhjustavad pilves olevate ülijahutatud veepiiskade kiiret külmumist muudates cirrocumuluse cirrostratuseks. See protsess võib samuti toota sademeid uduvihmana, mis koosneb jääst ja lumest. Seega on cirrocumulus pilved lühikese eluaega. Päike ja Kuu paistavad kiudrünkpilvedest läbi, neist kumab läbi ka sinine taevas, mistõttu on pilvedel mõnikord sinakas varjund. Harvadel juhtudel pilveservad helendavad vikerkaarevärviliselt ...
Miks taevas on sinine? Põhikooli füüsikast peaks teada olema, et valge valgus on liitvalgus, see tähendab koosneb erineva lainepikkusega valgustest. Veel teame, et valgus levib sirgjooneliselt seni, kuni miski sunnib teda kõrvale kalduma. Lord J. Rayleigh näitas juba sajand tagasi (1871), et valguse hajuvus atmosfääris on pöördvõrdeline lainepikkuse neljanda astmega. Võttes punase valguse keskmiseks lainepikkuseks 0,7 µm, sinisel aga 0,4 µm, saame, et sinine hajub punasest (0,7/0,4)4=9 korda rohkem. Need otseteelt kõrvalekaldunud sinise valguse footonid võivad veel korduvalt hajuda enne kui kellelegi silma satuvad. Seega ükskõik kuhu vaatad, sinist valgust tuleb ikka. Seevastu suurema lainepikkusega valgus pääseb õhukihist ilma oluliste kaotusteta läbi. Pilved näivad valgetena seetõttu, et veepiisad või jääkristallid, mis neid...
Sademed. Vett, mis langeb pilvedest, nimetatakse sademeteks. Üks sademete vorm - vihmapiisad- tekib pilvedes, kui õhuvoolud moodustavad tillukeste veepiiskade omavahelise põrkumise. Need piisakesed liituvad suuremateks piiskateks, mis langevad vihmana alla. Õhk peab olema niiske, et vesi jõuaks aurustumata maapinnale, nii et selline sademete teke on iseloomulik põhiliselt troopilistele aladele. Enamik vihmast tekib kõigepealt jääkristallidena kõrgel atmosfääris madala temperatuuriga pilvedes. Jääkristallid kasvavad suuremaks, kui vesi nende peal külmub. Kas kristallid jõuavad maapinnale vihma või lumena, sõltub kõrgusest, millel nad külmuvad minimaalsest kõrgusest, millel temperatuurid ja rõhk üldse põhjustavad vee külmumise. Kui külmumine toimub madalamal kui 300 meetrit maapinnast, siis pole jääkristallidel aega enne maapinnale jõudmist sulada, nii et nad langevad lumena. Soojemates tingimustes toimub k...
1: Missugune ilmaelementidest alati kahaneb, kui me tõuseme atmosfääris? õhurõhk Stratosfääris õhutemperatuur tavaliselt: kasvab kõrgusega Peaaegu kõik ilmastikunähtused toimuvad: troposfääris Temperatuuriinversioon on nähtus kui: õhu temperatuur kõrgusega kasvab Põhjapoolkera kesklaiustel puhuvad maapinnalähedased tuuled: vastupäeva ja madalrõhu keskme suunas. 2: Külmatunne pärast ujumist kuumal kuival suvepäeval on põhjustatud järgmisest soojusülekande protsessist: latentse soojuse ülekanne Atmosfääri mingi omaduse horisontaalset ülekannet tuulega nimetatakse: advektsiooniks Soojusülekandeprotsessi, mis sõltub õhu liikumisest nimetatakse: konvektsioon Tõusva õhuosakese temperatuur: langeb tänu paisumisele Maa kiirgust nimetatakse sageli pikalaineline kiirgus, samas kui päikesekiirgust nimetatakse lühilaineline kiirguseks. Pilved n...
Tallinna Ülikool Matemaatik ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Optilised nähtused atmosfääris Referaat Tallinn 2013 Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 MIRAAŽID.................................................................................................................................4 Alumine miraaž.......................................................................................................................4 Ülemine miraaž.......................................................................................................................4 HALOD.......................................................................................................................................6 22° ja 46° halod....................
Füüsika KT kordamisküsimused 1. Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nimetatakse elektriliseks pingeks. Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suurt tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse laenguga keha viimisel ühest punktist teise. U = A/q 2. Juhtiva keha pindadele kogunevaid laenguid nimetatakse elektriliseks induktsiooni nähtuseks. Elektriline induktsioon elektriväli kutsub juhis esile laengukandjate ümberpaiknemise ja juhi eri osade laadumise, tekkivad laengud on indutseeritud laengud, nende elektriväli tasakaalustab juhile väljaspool mõjuva elektrivälja, selle tagajärjel summaarne elektrostaatiline väli juhis puudub, Seotud laengukandjate lahknemine on polariseerumine ehk polarisatsiooni nähtus. Polarisatsioon omavahel seotud erimärgiliste laengute lahknemine, selle tulemusel aine nõrgendab talle mõjuvat elektrivälja. Iseloomustav dielektriline läbitavus. 3. Voolutugevus I on esitatav ühe laengukandja laeng...
Antarktis Markus Kitt 10.b 2011 Abiootilised tegurid Elukeskkond ·Antarktise elukeskonnaks on jää ja lumi, see on tingitud aastaringsest külmast. Temperatuur ·Antarktis on kõige külmem piirkond meie planeedil. Aasta keskmine temperatuur jääb vahemikku -5...-25, sõltuvalt asukohast. Temperatuur tõuseb üle nulli vaid suvekuudel ja seda ka ainult soojemates piirkondades. Sademed ·Antarktis on külmunud kõrb, kus esineb sademeid väga vähesel hulgal, enamjaolt lumena. Pidevalt puhuvate tugevate tuulte tõttu on mahasadanud lumehulga täpne mõõtmine väga raske. Ida-Antarktise platoo suurematel kõrgustel esineb lund harva ning sademeteks on väiksed jääkristallid, mida esineb aastas vaid paari sentimeetri jagu. Tsüklonite põhjustatud suurimad lumesajud esinevad Antarktika poolsaare läänerannikul. Paari suvekuu jooksul on mandri rannikupiirkondades sademeteks tavalisel...
Külmakahjustused ja alajahtumine Külmast karges õhus viibimine on ohtlik ja võib olla isegi eluohtlik. Keha väljaulatuvad osad nagu kõrvad, nina, põsesarnad, sõrmed ja varbad kaotavad normaalseks toimimiseks vajalikku temperatuuri kõige kiiremini. Jahtumise põhjustab meie verevarustussüsteem, mis üritab säästa külmumisest siseelundeid. Soojareguleerimine kehas toimub läbi vereringluse ning välisele külmale reageerib organism nahaaluste veresoonte ahenemisega. Veresoonte ahenemine toob aga kaasa külma mõju käes oleva kehaosa kiire jahtumise ja külmakahjustused selles piirkonnas. Katmata või liiga vähe kaetud kehaosadel tekib külmanäpistus või külmakahjustus. Ekstreemsetes tingimustes või peale pikka aega külma meelevallas olemist kaotab keha sedavõrd palju sooja, et tagajärjeks on hüpotermia ehk alajahtumine. Külmanäpistus kerge külmakahjustus, kus ainult naha pealmine osa külmub. Naha rakud ei saa piisavalt hapnikku ni...
Ilmastiku ja atmosfääri nähused. Rahe Rahe on sademete liik. Kihilise ehitusega ebakorrapäraseid jäätükke, millest rahe koosneb, nimetatakse raheteradeks. Rahetera läbimõõt on 0,5–20 sentimeetrit. Suuremad raheterad esinevad koos äikesega. Rahe võib kaasneda pea iga äikesetormiga, sest raheterad langevad enamasti rünksajupilvedest (äikesepilvedest). Vikerkaar Vikerkaar on optikanähtus, mis inimesele paistab spektrivärvustes kaarekujulise valgusribana. Vikerkaare põhjustab päikesekiirte eri lain epikkustel erinev murdumine j a peegeldumine ligikaudu kera kujulistelt vihmapiiskadelt vih maseinal võivihmapilves, kui päikesevalgus langeb viimasele vaatleja selja tagant. Atmosfääris iga veepiisk toimides nagu prisma lahutab valge valguse erineva lainepikkusega komponentideks ja kui selline lahutamine toimub paljudes miljonites piiskades, siis ilmubki taevasse vikerkaar. Äike Äike ehk pikne on kompleksne elektriline atmosfäärinähtus,...
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum III 1 TÖÖ 8 – LAHUSTE KOLLIGATIIVSED OMADUSED 1.1 KATSE 1 – SUHKRU MOLAARMASSI MÄÄRAMINE KRÜOSKOOPILISEL MEETODIL Töö eesmärk: Leida sahharoosi molaarmass Töö vahendid: Keeduklaas, destilleeritud vesi, jää ja NaCl segu, termomeeter, klaas segamispulk, uhmer, sahharoos. Töökäik: 100 ml kuiva keeduklaasi pipeteeriti 50 ml destilleeritud vett ja asetati 300 ml keeduklaasis olevasse lumest ja (100:5) naatriumkloriidist valmistatud jahutussegusse. Märgiti vee tremperatuur momendil, kui tekisid esimesed jääkristallid. Vee külmumistemperatuur mõõdeti termomeetriga ( 0,1 .c täpsusega). Allajahtumise vältimiseks tuli katse ajal vett klaaspulgaga segada. Külmumistemperatuuri saavutamise järel eemaldati keeduklaas jahutussegust ja raputati vette 25 g eelnevalt uhmris peenestatud suhkrut. Kui suhkur on...
Külmakahjustus Külmakahjustus on inimese väljaulatuvate kehaosade (nina, kõrvad, põsenukid, lõug, sõrmed, varbad) külmumine. Külmakahjustus tekib kõige sagedamini kehaosadel, kus nahaalust rasvkude on vähe. Tagajärjeks on kudede paistetus, tundetus, kõvadus ning külmus. Vastavalt kahjustuse ulatusele jaotatakse külmumine kohalikuks või üldiseks. Külmakahjustuse mõju inimese organismis Kohalikuks ehk paikseks külmumiseks nimetatakse kehaosade piirdunud kahjustust madala temperatuuri toimel. Külmumise tekkepõhjusena pole niivõrd oluline madal kehatemperatuur kui sooja äraandmist soodustavad tegurid- suur õhuniiskus, tuul ja ilmastikuoludele mittevastav riietus. Külmumisele aitavad kaasa ka üleväsimus, kurnatus, alatoitumus, verekaotus vigastuste tulemusena ning jäsemete püsiv liikumatu asend. Soojakadu soodustab ka joobeseisund, sest alkoholi mõjul on laienenud perifeersed veresooned. Paikne külmumine...
Ketaspidurid Referaat Järvamaa Kutsehariduskeskus Tõnis Tetsmann AT 11 Sisukord: 1. Sisukord lk 2 2. Ketaspidurid lk 3 3. Ketaspidur koosneb lk 4 4. Pidurikettad lk 5 5. Piduriklotsid lk 6 6. Pidurivedelik lk 8 7. Kasutatud materjalid lk 9 Ketaspidurid Ehituslikult on tänapäeva sõiduautodel kahte tüüpi pidureid, trummelpidurid ja ketaspidurid. Trummelpidureid kohtab harvemini, kuna nende efektiivsus on madalam, konstruktsioon on kee...
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond AUTO PIDURID Referaat Juhendaja Tartu 2012 SISSEJUHATUS Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb kreekakeelsetest sõnadest autos - ise ja mobilis - liikuv. Auto on vähemalt kolmerattaline ja vähemalt kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeteta teedel või maastikul. Autod jagatakse liiklusseaduse järgi kolme põhikategooriasse: B, C ja D. Kaasajal tootmises olevatel autodel on põhiliseks jõuallikaks sisepõlemismootor, vähesel määral ka elektrimootor või ökonoomsuse huvides sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsioon (hübriidauto). 1 AUTO ÜLDINE EHITUS Auto konstruktsioonilisteks põhiosadeks on mootor, raam või kandevkere ja veermik. Mootor toetub raamile (kandevkerele) ja käitab läbi jõuülekande ...
Rakvere Eragümnaasium Keemia referaat Juhendaja: Anneli Veelmaa Koostaja: Mari-Liis Höövel 11.B. Rakvere 2009 Sisukord Vihmasadu tellimise peale ja geofüüsikaline sõda...............................................................................3 Hõbe ja fotograafia...............................................................................................................................4 Hõbevesi ja kuningas Kyros. Kiriku ,,Püha vesi"................................................................................5 Hõbe teaduses, tehnikas ja olmes.........................................................................................................6 2 Vihmasadu tellimise peale ja geofüüsikaline sõda Vesi on pilvedes veeauru, piiskade...
Rico Kapsi Rico Kapsi SISSEJUHATUS Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb kreekakeelsetest sõnadest autos - ise ja mobilis - liikuv. Auto on vähemalt kolmerattaline ja vähemalt kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeteta teedel või maastikul. Autod jagatakse liiklusseaduse järgi kolme põhikategooriasse: B, C ja D. Kaasajal tootmises olevatel autodel on põhiliseks jõuallikaks sisepõlemismootor, vähesel määral ka elektrimootor või ökonoomsuse huvides sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsioon (hübriidauto). Rico Kapsi 1 AUTO ÜLDINE EHITUS Auto konstruktsioonilisteks põhiosadeks on mootor, raam või kandevkere ja veermik. Mootor toetub raamile (kandevkerele) ja käitab läbi jõuülekande veermiku. Raamile (kandevkerele) toetudes on ehitatud ka auto kabiin, kere, kaubaruum ja lisaseadmed. Auto kabiin on suletud või pealt avatud ruum...
Ilus oled, isamaa Mina elan siin, Põhjala paesel pinnal, Eestimaal. Juba minu vanemad ja vanavanemad on siin elanud ja töötanud. Minu õed ja vennad ning kõige lähedasemad sõbrad ning tuttavad samuti. Ja minagi elan, kasvan ja õpin siin. Sest see maa on minu sünnimaa, minu isade maa, mida ma eales teadnud olen. Aga ma tean, et meie isamaa musta mullapinda pole niisutanud mitte üksnes rõõmupisarad, vaid temas on ka ridamisi valutavaid vermeid. Ja neid ei ole kündnud sinna mitte meie oma vanemate parkunud pihkudest hoitud raudsed adraninad, vaid võõraste röövvallutajate tankiroomikud ja mürskude plahvatused. Meie isade maast on tehtud mitmeid kordi sõjatallermaa. Ja seda meie tahtest sõltumata. Kuid hambuni relvastatud suurriikidel, olgu nad siis idas või läänes, pole õnnestunud meie põlist sünnimaad maailma kaardilt lõplikult minema pühkida. Kuigi see on nende eesmärk olnud. Hoopis vastupidi. Mida alatumad on...
Sisukord Sisukord.........................................................................................................1 SISSEJUHATUS....................................................................................... 2 1.ALASKA OSARIIK...............................................................................3 2.ALASKA KULLAPALAVIK................................................................ 6 3.ALASKA OSTMINE..............................................................................8 4. ALASKA MALAMUUT.....................................................................10 5.LUGU ALASKA KELGUKOERAST BALTOOST........................... 11 Alaska kelgukoerale Baltoole on püstitatud isegi kaks mälestussammast: üks New Yorgis, teine Nome'i linnas. Selles linnas puhkes kord kohutav taud. Oli kiiresti vaja haigusevastast vaktsiini. Lennukeid seal tol ajal ei olnud. Nome'i linna lahutas päästvast ...
Liha laagerdamine Liha kvaliteedi seisukohast on laagerdamine ülioluline. Miks? Ja miks suurtööstused seda enam ei tee? Laagerdamine = lihakarkassi või selle osa riputamine metallkonksu otsa teatud perioodiks. Seda tuleb teha kontrollitud jahedas ruumis, kus õhk ringi käib (ja kuhu kärbsed ligi ei pääse). Laagerdumise käigus naturaalsed ensüümid hakkavad liha lihaskiude töötlema, pehmendades neid ja muutes neid elastsemaks. Selle tulemusena muutub liha pehmemaks. Sisuliselt on see liha riknemise esimene etapp - aga see ongi eesmärk ("effectively this is the onset of the beginning of decay - but it's nothing to be alarmed about"). Õiges keskkonnas ei hakka liha roiskuma enne mitut nädalat või isegi kuud. Laagerdudes kaotab liha ka niiskust. Paradoksaalselt on see kokkamise seisukohast positiivne. Märg, värske, mittelaagerdunud liha sisaldab palju vett, kuumtöötlemisel vesi paisub, venitab-kisub lihaskiude ja voola...
· Kui vana on Maa? Universumi vanuseks arvestatakse umbes 15 miljardit aastat, kuid Maa vanuseks arvestatakse 4,5 miljardit aastat. Planeedid, galaktikad ja tähed tekkisid suure paugu teoorial. Ülitihe, kuum ja väike moodustis sisaldas enne paisumist ja laialipurskumist seda materjali, millest on tehtud taevakehad. · Kus on olnud kõige külmem? 1983. aasta juulis registreeriti külmarekord Antarktises. 3400 meetri kõrgusel näitas termomeeter 89,20 C. Mõnes paigas Siberis on mõõdetud külma veel 67 kraadi. · Kus sajab kõige vähem? Sadememõõtur on seade, mida kasutatakse teatud paigas langevate sademete hulga mõõtmiseks. Mõtet pole sadememõõturit paigaldada Atacama kõrbesse Tsiilis, sest seal on 17. sajandist- 1971 aastani vägagi vähe sadanud. · Kus on sadanud kõige rohkem lund? Lumi on jääkristallidest koosnevad tahked sademed. Jääkristallid tekivad pilvedes, kui selles sisalduv veeaur külmub. Kõige rohkem lund ...
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- Theresa Võlma praktikum IV B-1 102074 Töö 8 : Lahuste kolligatiivsed omadused Katse 1: Suhkru molaarmassi määramine krüoskoopilisel meetodil Töö eesmärk : Reaktiivid: C12H22O11 ; H2O Töö käik: 100cm3 kuiva katseklaasi pipteerida 50 cm3 destilleeritud vett ja asetada 300 cm3 keeduklaasis olevasse lumest ja NaCl segust valmistatud klahusesse (100:5). Märkida vee temperatuur momendil, mil tekivad esimesed jääkristallid. Vee külmumistemperatuur mõõta termomeetriga 0,1oC täpsusega. Allajahtumisevältimiseks tuleb katse ajal vett klaaspulgaga segada. Külmumistemperatuuri saavutamise järel eemaldada keeduklaas jahutussegust ja raputada vette 25g eelnevalt uhmris peenestatud suhkrut. Kui suhkur on täielikult lahustunud, asetada keeduklaas uuesti jahutussegusse ja mõõta saadud lahuse külmumistemperatu...
AINE EHITUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Mida nimetatakse aine faasideks? Loetle vähemalt kolm aine faasi. V: Erinevaid aine olekuid nimetatakse aine faasideks. Aine faasid: tahke( jää), vedel(vesi), gaas(aur), plasma 2.Mis on faasisiire? Mis toimub aineosakestega faasisiirete korral? Nimeta faasisiirded V: faassiire- Faasisiire on protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Faasi siirdes toimub aineosakeste omavahelises paigutuses muutus. Faasi siirded- tahe, vedel, gaasiline. 3. Milleks muutub faasisiirde käigus kehade siseenergia kuigi keha temperatuur jääb samaks (ei muutu)? V: muutuvad molekulide kineetilised ja potentsiaalsed energiad 4. Kirjelda tahkumise siseehitust: kuidas asetsevad aineosakesed, millised jõud osakeste vahel mõjuvad, kuidas osakesed liiguvad? V: Sulamine on faasisiire tahkest olekust vedelasse, tahkumine sellele vastupidine siire. Sulamise/ta...
1 Katrin Laikoja Jäätise tehnoloogia 6. JÄÄTIS Eestis toodeti 1998 aastal 4 577 tonni jäätist [Statistikaamet, 1999]. 6.1. Jäätise liigid Eestis toodetavad jäätised võib tinglikult jaotada kahte gruppi: piima ja piimatoodete ning puuvilja- ja marjamahlade baasil valmistatud jäätised. Jäätise liigitamine rasvasisalduse põhjal on toodud tabelites 1 ja 2. Külmutatud desserte, sh jäätist võib liigitada ka kalestatud ja pehmetoodeteks. Tabel 1. Jäätiste liigid ja koostis [Olkonen, 1971] Jäätise liik rasv (%) suhkur (%) kuivaine (%) energiasisaldus (kcal/kg) Piimajäätis 3,5 15,5 29 1390 Koorejäätis ...
Tallinna Kunstigümnaasium CURLING Referaat Koostaja: Kert Moist Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.........................................................................................................................1 2. AJALUGU..................................................................................................................................2 3. CURLINGU REEGLID..............................................................................................................3 3.2. Väljak....................................................................................................................................3 3.2. Varustus.................................................................................................................................3 4. MEISTRIVÕISTLUSED................................
Kordamisküsimused. Mahlade ja karastusjookide tehnoloogia 1. Mahlade liigitus: Mehud- Mehud on viljalihaga mahlad, mis sisaldavad lisaks lahustuvale fraktsioonile ka lahustumatuid kuivaineid, nt pektiini, tselluloosi ja hemitselluloosi. Mehu valmistamise esimeseks etapiks on toorainest püree tegemine. Seejärel püree homogeniseeritakse, mahl pastöriseeritakse ning villitakse. Gaseeritud mahlad- Neid mahlu küllastatakse enne villimist süsihappegaasiga. Juhul kui mahlas on süsihappegaasi sisaldus üle kahe grammi liitri mahla kohta, peab pakendil olema märkus „karboniseeritud“. Mahlakontsentraat- Mahlakontsentraate valmistatakse mahlast vee eemaldamisel füüsikaliste või teiste töötlemisviisidega, välja arvatud otsese kuumutamisega. Kontsentraati jäävad alles peaaegu kõik toormahlas leiduvad mineraalained, vitamiinid, värv-, lõhn-, ja maitseühendid. Kuivainesisaldus 50-70%. Kääritatud ...
KLIIMA Kliima näitab seda, millised ilmad antud piirkonnas esinevad, kui sagedasti ja millised on üldised äärmuslikud ilmastikunähtused. Ilm on see, mis praegusel hetkel väljas on. Ilma kujundavad need protsessid, mis toimuvad atmosfääris, need on füüsikalised protsessid. Meteoroloogiat on nimetatud ka atmosfäärifüüsikaks. ATMOSFÄÄR on maad ümbritsev gaasikiht, tema alumiseks pinnaks loetakse maapinda või siis ookeanipinda. Ülemise piiri määramine on ilmselt raske, sest seda kohta kus see ära lõppeb ja algab ei saa täpselt määrata. Ülemiseks piiriks saamegi seetõttu väga erinevaid numbreid. Meteoroloogia kasutab seda, et atmosfäär on seal, kus toimuvad jälgitavad ilmanähtused. Meteoroloogilises mõttes loetakse 1200 km. Atmosfäär koosneb: 1. Gaasid üldiselt põhiosasid on kolm. Peamine on lämmastik, mida leidub 78,08%, teine on hapnik 20,95% ning kolmas on argoon 0,93%. Süsihappegaa...
Üldine meteoroloogia Soojus on energia, mis kantakse ühelt kasvuhoonegaaside sisaldust. Fossiilsete 1000 m paksuse pilve puhul neeldub ja Meteoroloogia uurib atmosfääris ja tema objektilt teisele nende vahelise temp kütuste põledes paiskub õhku peegeldub kogu kiirgus. piirpindadel (maa-õhk, vesi-õhk) erinevuse tõttu süsihappegaas CO2. Metaan CH4 eraldub Vertikaalselt langevast valgusest peegeldub toimuvaid protsesse. riisipõldudelt, metsaalustes tagasi 3%, 80´ all vertikaali suhtes Temperatuuri skaalad. lagunemisprotsessides ja loomade langenud valgusest pool tgasi. ...
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium MAGUSTOIDUD Referaat Autor: Pille Võro Klass: 9a Juhendaja: Kaire Ruul arvutiõpetaja Tartu 2007 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..............................................................................................................................................................3 Marjad ja puuvili lisanditega.................................................................................................................................4 Kompotid...................................................................................
Bioloogia Vee funktsioonid H2O molekulaarsel tasandil. Vesi on universaalne lahusti. Vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. Hüdrofoobsed Ei lahustu vees. Hüdrofiilsed lahustuvad vees. Vesi on lähteaineks fotosünteesis. Veest pärineb fotosünteesil moodustuv hapnik. Vesi on biokeemiliste reaktsioonide üks komponent. Hüdrolüüsireaktsioonid ensüümide osavõtul. Tärklis glükoos. Kaitse ülekuumenemise ja mahajahtumise eest (veel on suur soojusmahtuvus ja hea soojusjuhtivus üleliigne soojus jaotatakse ühtlaselt). Vesi osaleb happelis- aluselise tasakaalu regulatsioonis. Vee funktsioonid raku tasandil. Tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on ainevahetus. Vesi tagab raku siserõhu ehk turgori. Siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. Vee funktsioonid organismi tasemel. Vesi...
KEILA KOOL 6 F Klass MARKKUS SILDAM Eesti Ilmastik Referaat Juhendaja H.ISRAEL Keila 2013 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 1. Kuidas kirjeldadakse Eesti ilma 4 2. Eesti ilma mõjutajad 6 3. Neli aastaaega 6 3.1 Kevad 3.2 Suvi 3.3 Sügis 3.4 Talv 4. Ida-ja Lääne-Eesti ilma erinevused 6 5. Kokkuvõte 7 6. Kasutatud materjalid 7 Sissejuhatus See referaat on kirjutatud teemal Eesti Ilmastik. Kindlasti olete märganud ,et Eestis on väga muutlikud ilmaolud. Öeldakse ju rahvasuuski 9 kuud on kehva suusailma ja 3 kuud on lihtsalt pikka kevadet. Töös peatume pikemalt teemadel 1. ...
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 6...
Pidurid Referaat Sisukord Pidurid...........................................................................lk 2 Pidurivedelik..................................................................lk 2 Pidurikettad...................................................................lk 3 Piduriklotsid...................................................................lk 3 Piduriketastest ja nende "kõverdumisest".....................lk 4-5 Pidurid Üks olulisemaid auto komponente, mis aitab hoida auto plekid ja stanged sirgena ning autojuhi tervena. Ehituslikult on tänapäeva sõiduautodel kahte tüüpi pidureid, trummelpidurid ja ketaspidurid. Trummelpidureid kohtab harvemini, kuna nende efektiivsus on madalam, konstruktsioon on keerulisem ja töökindlus väiksem. Trummelpidureid kasutatakse reeglina tänapäevastel autodel tagaratastel, kuna umbes 65% pidurdusjõust...
Põltsamaa Ametikool Hüdropidurid A2 Sami Laasi Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. TRUMMELPIDURID..................................................................3 1.1 Pidurimehhanism......................................................................3 1.2 Põhiosad................................................................................3 2. KETASPIDURID..............................................................................................4 1.1 Pidurimehhanism.............................................................................................4 1.2 Põhiosad..........................................................................................................4 3. SEISUPIDUR...........................................................................8 3.1 Mehhaaniline seisupidur............................................................
Sisukord: Sissejuhatus..........................................................................................................3 Päikesesüsteem.....................................................................................................4 Päikesesüsteemi tekkimine...................................................................................7 Kasutatud kirjandus..............................................................................................9 1 Sissejuhatus Maa ja teiste planeetide esimene lojaalsuskohustus kuulub Päikesele; nad on kui pisikesed asulad Päikese määratus kuningriigis. See süsteem on märkimisväärselt ilus struktuur, mis oma liikmete korrapärase liikumisega sobis loodusnähtuste täpse matemaatilise analüüsi esimeseks rakenduseks. Newtoni gravitatsiooniseaduse suur edu planeetide ja n...
Keskkonnafüüsika kordamisküsimused II 71. Avalda 1mm Hg rõhu põhiühikus 1mm Hg = 133 Pa p=gh Hg=13600kg/m3 g=9,8 N/kg 1Pa=1N/m2 p=F/S 72. Avalda 1mm H2O rõhu põhiühikus =1000 73. Kui suur on Maa atmosfääri mass? Maa raadius on 6400 km S=4 r2 p=760mm Hg p=1at p=F/S =m/V m=? R=6400km=6,4 x 108 cm 74. Mida nimetatakse rõhumisjõuks? Jõudu, millega üks keha toetub või rõhub teise pinnale. 75. Mida nimetatakse rõhuks? Füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega 76. Nimetage rõhu põhiühik. 1Pa 77. Kui paks veekiht avaldab raskusjõu tõttu pinnale rõhku 1 Pa? h=p/g 78. Koopiamasina paberi pakendile on kirjutatud 80 g/m2. Kui suurt rõhku avaldab paberileht formaadis A4 raskusjõu tõttu lauale, kui toetub igas punktis vastu lauda? Kui kõrge peaks olema pakk, et rõhk oleks ligikaudu võrdne atmosfäärirõhuga? 80g/m2=0,08kg/m2 0,8N/m2 Vastus: 0,8 Pa 79. Mida nim...
Õlu Õlu on süsihappegaasi sisaldav alkohoolne jook, mida valmistatakse linnastest, humalast, veest ja pärmist . Teraviljadest kasutatakse kõige rohkem otri. Linnased jahvatatakse ja segatakse aurukatlas veega, tekkinud massi nimetatakse meskiks . Meski temperatuuri tõstetakse 75 kraadini. Seejärel meski filtreeritakse , ning saadakse selmoel virre, mida keedetakse. Hiljem jahutatakse 5 kraadi C-ni , ning lisatakse kultuurpärmi. Algab käärimine 5 10 päeva jooksul muutuvad käärivad suhkrud süsihappegaasiks ja alkoholiks ning pärm kas vajub põhja või tõuseb pinnale. Õlled jaotatakse põhja- või pinnapärmiõlledeks, vastavalt pärmi tüübile , mida õlle kääritamisel kasutatakse. Käärimise lõppedes lastakse heledal õllel 8-12 ööpäeva ja tumedal õllel kuni 70 ööpäeva laagerduda. Laagerdumine kujutab endast pikaajalist õlle valmimise ja stabiliseerumise protsessi püsivates tingimustes ( 4 8 C ) juures , mille jooksul saavutab õlu õige maitse...
1) Teekonstruktsiooni mõisted. Teekonstruktsioon – rajatis, mis koosneb muldkehast ja teekatendist koos kõigi lisakihtidega. Muldkeha – tee-ehituseks vajalik pinnasekonstruktsioon koos selle juurde kuuluvate veeviimaritega. Veeviimar – rajatis, mis kindlustab vee äravoolu teekonstruktsioonidest. Katend – mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle pinnasele. See koosneb kattest, alusest, dreenkihist ja lisakihtidest. Kate – katendi ühe- või mitmekihiline ülaosa, mis paikneb alusel ja võtab vahetult vastu autodelt tuleva koormuse. (Elastne, jäik, pooljäik) Alus – katendi ühe- või mitmekihiline osa, mis asub katte all. (Killustik, stabi, immutatud kiht) Dreenkiht – aluse all asetsev filtreerivast materjalist või filtreerivast pinnasest kiht, mis juhib vee katendist välja. Toimib kevadel reservuaadina ning lõikab kapillaartõusu. Elastne katend – katend, mille kihtide tõmbetugevus puudu...
Kultuurtaimed on järjekindlalt aias, põllul ja istandikes kasvatatavad taimed. Kultuurtaimed jaotatakse põlvnemise käigu järgi: 1. Primaarsed ehk otseselt võetud ja valitud looduslikud vormid. Nisu 2. Sekundaarsed, Levisid algul umbrohuna, kuid hiljem hakati kultuurtamedena kasvatama. Rukis Sort- kultuurtaimede kõige madalam süsemaatika üksus. Isetolmlevatel sort on liin, vegetatiivsetel sort on kloon. Risttolmlejatel kitsam või laiem populatsioon. Kasutusviisi järgi põllukultuurid: 1. Toiduks 2. Söödaks 3. Tehniliseks tarbeks I Tera ja kaunviljad: 1. Tavalised teraviljad (taliteraviljad, suviteraviljad) 2. Mujal maailmas: Riis, hirss, sorgo, mais 3. Mittekõrrelised teraviljad: tatar 4. Kaunviljad (hernes, uba, lääts II Mugul ja juurviljad, kõrvitsalised 1. Kartul, maapirn, naeris, porgan III Põldheinad 1. Üheaastane raihein, Mitmeaastased kõrrelised timut, Mitmeaastased liblikõielise...
Kuidas mõjutab maa pöörlemine valitsevate õhumasside liikumist? Coriolise jõu tõttu liiguvad põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Coriolise jõud on pöörlevas taustsüsteemis mõjuv jõud. St, et tänu maakera pöörlemisele hakkavad õhumassid koos Maaga kaasa pöörlema. Sufosioon - on geoloogiline protsess mille käigus toimub põhjavee liikumise tõttu maakoores setendeis olevate kivimiosakeste ja mitmesuguste lahustunud ainete väljauhtumine. Sufosiooni tagajärjel võivad pinasesse tekkida tühemikud, mis omakorda põhjustavad maapinna langusi. Maavärin - seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse: -tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad maa sisepinged -vulkaanilist maavärinat -langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine -tehnoloogilist maavärinat. Tõugete lähtekohta nim maavärina koldeks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid. võimsust- Richteri At...
Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. Ökosüsteem süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). Biosfäär Biosfäär on see osa Maast, kus organismid elada saavad (s.t. bioloogiliselt sobiv muld, õhk, vesi). Biosfäär või ökosfäär sulanduvad märkamatult (terava piirita) litosfääri (kaljud, setted, Maa pealiskord jne.), hüdrosfääri ja atmosfääri. Gaia hüpotees e geokeemilise keskkonna bioloogiline reguleerimine: Elu olemasolu Maal tagab ise eluks vajalike füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres. reguleerib atmosfääri gaasilist koostist (O2 ja CO2 tasaka...
ATMOSFÄÄR 5.1. Atmosfääri koostis ja ehitus Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikus, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääri toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist. Stratosfääris hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. Termosfääris on õhu...
1 . Mineraalide ja kivimite porsumistundlikus. Erineva porsumistundlikkusega mineraalide/kivimite suhteline järjestus . Kivimi ja mineraali porsumistundlikkus sõltub eelkõige veest. Valdav osa mineraalidest rohkem või vähem lahustuvad ka neutraalses ja mõõdukalt happelises keskkonnas. pH= 4-9. Lahustuvus sõltub oluliselt keemiliste ühendite mineraalvormide kristalliseeritusest. Näiteks: kristalse kvartsi lahustuvus pH= 5-8 juures on ~6 ppm (parts per million) kuid amorfse, kristalliseerumata räni ainese (nt. opaal) korral ulatub see 115 ppm-ni. Praktiliselt lahustumatud normaaltingimustes on Al oksiidid ja Fe3+ oksühüdraadid. 2. Rabenemise ja porsumine tüüpilised klimaatilised tingimused. Rabenemine toimub aladel, kus on suhteliselt suure amplituudiga ja lühiperioodilised õhutemperatuuri kõikumised ning väike sademete hulk. Porsumine toimub aladel, kus on piisaval hulgal sademeid (vihmana) ja kus valitseb suhteliselt soe kliima. 3. Sete...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika Loodusteaduste instituut Geoökoloogia õppetool Maiki Lauri SADEMETE REZIIM EESTIS Referaat Juhendaja: Jaan Jõgi Tallinn 2009 SISUKORD 1.) Sissejuhatus ......................................................................................... 2.) Mis on sademed ja sademehulk? ................................................................. 3.) Kliimadiagramm ................................................................................. 4.) Sademed 4.1. Vihm ........................................................................
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö osakond NT-1 Referaat Curling Juhendaja: Marika Veigel Koostaja: Birgit Albert Tallinn 2008 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. Sissejuhatus............................................................................................................................ Ajalugu.................................................................................................................................. Curling tänapäeval............................................................................................................. Curlingu tulevik................................................................................................................. Elemend...
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 2 1.ANATOOMIA.........................................................................................................................3 1.1.Kehaehitus.........................................................................................................................3 1.2.Koda..................................................................................................................................3 1.3.Siseelundkonnad............................................................................................................... 4 1.4.Meeleelundkond..........................................................................................
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (27.09.2013) Peaaju koore keskused (jätk) Motoorsed keskused juhivad liigutusi : * Somatomotoorne keskus (soma keha) keskus, mis juhib tahtelisi liigutusi See keskus asub otsmikusagarates, eesmises tsentraalkäärus (pildil punane ala) Sealt juhitakse lihaste tahtelisi liigututusi; vasakult ajupoolkeralt paremale poole, paremalt ajupoolkeralt juhitakse liigutusi vasakule poole. Vahet tehakse nendel kahel käärul tsentraal- vaoga, mis lahutab üksteisest otsimikusagarat (somatosensoorne keskus) ja kiirusagarat (somatosensoorne keskus). Eesmisest tsentraalkäärus tööjaotus neuronite vahel. Osad need, mis juhivad keele liigutusi. Ebaproportsionaalne neuronite kogus näol ja labakäel tänu arvukale närvirakkude hulgale saab labakäsi sooritada mitmesuguseid liigutusi ja töid. Näo mitmekesine miimika on võimalik tänu suure närvirakkude esindatusele. Labaj...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
