Loodusteaduslik meetod Uurimusküsimus: Kas jää sulamisel tõuseb veetase klaasis? Hüpotees: Jää sulamisel veetase tõuseb. Katse: Täidan klaasi veega ning panen sisse jääkuubiku. Pärast jää sulamist vaatan kas veetase klaasis on tõusnud. Katsevahendid: klaas, jääkuubik, vesi Katsekäik: Veetase enne jääd: 120 ml Veetase koos jääga: 139 ml Veetase pärast jää sulamist: 139 ml Kinnitus: Veetase pärast jää sulamist ei muutunud. Järeldus: Minu hõpotees ei vastanud tõele. Veetase ei tõuse, sest jääkuubikut vette pannes tõuseb veetase jääkuubiku massi võrra ning jää sulamisel jääb veetase samaks.
Protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise, nimetatakse faasisiirdeks. Kuna eri faasides on aatomite või molekulide paiknemise iseloom erinev, siis järelikult peab faasi siirdes toimima aineosakeste omavahelises paigutuses muutus. Et osakeste vahel esineb alati vastastikmõju, siis tuleb nende ümberpaigutamiseks ning tõmbe- ja tõukejõudude ületamiseks teha tööd. Seega on iga faasisiire seotud mingi hulga tööga, mis võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Ühel juhul tehakse tööd osakestevahelise vastastikmõju ületamiseks, teisel juhul teevad osakeste vahel mõjuvad jõud ise tööd välisjõudude vastu. Kui aineosakesed teevad faasisiirdamisel ise tööd, siis vabaneb faasisiirded teatav soojushulk. Kui aga faasisiirdel on vaja ületada osakeste vahelit vastastik mõju siis neeldub faasisiirdel teatud soojushulk. Soojushulka mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine ühe massi ühiku kohta nimetatakse siirdesoojusek. Mõningate faasisiirete kor...
Gröönimaa 1) Paiknemine · Arktiline ja lähisarktiline kliimavööde · Jää- ja külmakõrbete ning tundrate loodusvöönd · Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel · Põhja-Jäämeri ja Atlandi ookean 2) Pinnamood · Gröönimaa pindala on 2 166 086 km². Sellest vaid 400 000 km² on jäävaba, ülejäänud 1 800 000 on kaetud mandrijääga, mille suurim paksus ulatub 3500 meetrini. See on umbes 85% kogu saarest. Põhjast lõunasse on Gröönimaa 1600 miili (2670 km) pikk ja 750 miili (1200km) lai. Tema rannik on ääristatud fjordidega, mis on 25 000 miili pikk peaaegu võrdne Maa ekvaatori ümbermõõduga. Gröönimaaa mandrijää on teine kõige suurem mandijää kogu maailmas, teda edastab ainult suur Antarktika manner. · Suurim tipp on Mount Gunnbjorn (3693m), mis asub Gröönimaa Ida rannikul. Teine kõrge tipp on Mont Forel (3360 m). · Gröönimaal on arvestuslikult 2 700 000 km³ jääd ja see moodustab 9 % kogu maakera magevee varudest. J...
5.Loeng (9.märts 2009) EKSOGEENSED protsessid: Protsessid, mis on seotud maakoore ja Maa väliste sfääride vastastikuse mõjuga. Nt: kivimite murenemine; tuule, voolava vee ja jää geoloogiline tegevu; lainete tegevus rannikiul jne... 1. Kulutus, purustus (liustik) 2. Transport (tuule kanne) 3. Akumulatsioon, settimine Mida pikem transport seda peenem materjal, rohkem ümmardatud, paremini sorteeritud. Kujunevad setted: Liiv, kruus, liivasavi, saviliiv, mudad, turvas jne.. Diagenees- selle käigus kujunevad pehmetest pudedatest setetest settekivikid. Toimub osakeste liitumine, väheneb pooride maht, iseloomulik hapniku vajak. Mineraalide ümberkristalliseerumine. Setetest settekivimid: kruusast konglomeraat, liivast liivakivi, lubimudadest lubjakvid. Murenemine- kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismine mehhaanilsel ja keemili8sel toimel. Murenemise tulemusel võib muutu...
KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 3 (kaugõppele) 6. FAASISIIRDED Kehade soojendamisel või jahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks. Soojendamisel vajaminev soojushulk arvutatakse valemist Q = c m T , kus c on aine erisoojus, m keha mass ja T temperatuuri muut. Sulamiseks vajalik soojushulk Q =m , kus m on sulatatava keha mass ja tema sulamissoojus. Sulamine toimub kindlal, igale ainele iseloomulikul sulamistemperatuuril. Aurustumiseks vajalik soojushulk Q = rm , kus m on aurustatava vedeliku mass ja r aurustamistemperatuurile vastav aurustumissoojus. Aurustumissoojus sõltub temperatuurist ja tavaliselt antakse see aine keemistemperatuuri jaoks. Aine põlemisel eralduv soojushulk Q =m , kus m on põletatava aine mass ja aine kütteväärtus. 1 Näidisülesanne 1. Kui suur on 3 kg alumiiniumi soojendamiseks temperatuurilt 20 0 C...
Baaritöö ja baaritöö vahendid Shaker on kolmeosaline roostevabast terasest nõu mis koosneb jooginõust, sõelast ja korgist. Jooginõusse valatakse koostisosad ja jää . edasi tuleb jooki loksutada ja peale korgi äravõtmist valatakse kokteil läbi sõela klaasi.. läbi sõela sellepärast, et takistab jää sattumist klaasi. Kutselised baarmanid kasutavad bostoni shakerit.. mis koosneb kahest ühesuurusest osast millest üks on klaasist ja teine roostevabast terasest. Bostoni Shaker asendab nii segamisklaasi kui ka kolmeosalist shakerit. Bostoni shakeris puudub sõel. Segamisklaas- vajalik kokteilide segamiseks ja segamisklaasi maht on 75 cl.võiks olla klaasist , käepideme ja tilaga.. kokteilide segamiseks vajatakse 25 cm pikkust lusikat. tähtis see et ulatuks klaasi põhjani. võiks olla lusika teises osas plaadiga otsik .. millega saa siis põhjast suhkrut purustada vms ... jookide välja valamiseks vajatakse baarisõela. mõõdunõu (mensuur ) vajame ...
Jää ja külmakõrbed . Arktika Antarktika Asend: Põhjapolaarjoonest põhjas, Lõunapolaarjoones lõunas, asub maailma 909 90* põhjaliust. Mandrit pole, on Põhja-Jäämeri. külmapoolusel, kuni -89,2 kraadi. Manner olemas. Vesi+manner = Maailmajagu. Kliima: karm, temperatuur alla 0 kraadi. Sama . Igilumi ja jää: lumi ja jää mis ei sula ära. Sama . Jää on 2-4 km paks. Jää on 2 meetrit . Gröönimaal on ka mandrijää. Polaaröö ja päev: 6 kuud kestab. Maa keerleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese . Tuul: on väga tugev( 70m/s) sest seal pole metsa. Sademete hulk väike 200 mm aastas . Temperatuur talvel: -50*, suvel rannikul 0* -70*, suvel -30* kuni -35* rannikul 0* Gröönimaal -10* Elavad: Jääkarud. , grööni hüljes. Loomastik Keiserpingviinid . Väga liigivaene. Loomad toituvad merean...
JÄÄ TEGEVUS Mõisted v Jää vee tahke olek v Liustikud - lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast v Laviin lahtine murend, mis mööda nõlva allapoole liigub, suure hulga lume, jää, kivide, setete või nende segu äkiline gravitatsioonist põhjustatud liikumine Jää tegevuse tagajärjed pinnamoele Jahedas kliimas soodutab kivimite murenemist selle lõhesdesse kogunenud vee külmumine. Külmudes vee ruumala suureneb ja tekkinud jää surub tohutu jõuga lõhesid suuremaks. Kõrgel mägedes on kõikjal näha pragunenud kivirahne ja kiviklibu. pILDID Gröönimaa Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² (umbes 9 korda suurem ala kui Eesti). Gröönimaa kõrgeim mäetipp on Gunnbjørn Fj...
* Miks linnud talvel jää peal istuvad, aga mitte lume peal? Külmimine *Paksu lume korral nad seal ei ole. *Külmumisel eraldub soojust, soojusülekanne toimub madalama temperatuuri suunas *Külmetamise käigus 1 g vette eraldub 70 kalorit soojust. Kõvade külmetamise korral jää pakseneb, toimub soojuse eraldumine, ja linnud soojendavad ennast jää peal. * Miks linnud talvel jää peal istuvad? *Pildid http://ppk.edu.ee:82/wp-content/uploads/2011 /01/Fyysika-meie-ymber.pdf https://him.1september.ru/2003/47/28.htm http://www.prosv.ru/ebooks/Gumaev_Fizika_9-1 0kl/5.html *Kasutatud kirjandus:
SOOJUSNÄHTUSED Füüsika referaat Kas vett saab keeta keevas vees? Võtke väike klaaspurk või kolb, valage sellesse vett ja pange pliidil olevasse puhta veega potti nii, et klaas ei puutuks vastu poti põhja; kolb tuleb muidugi riputada traatsilmusesse. Näib, et kui vesi läheb potis keema, peaks hakkama keema ka kolvis olev vesi. Kuid võite oodata nii kaua kui soovite, vee keemahakkamist kolvis ei jõua te ära oodata : vesi läheb tuliseks, väga tuliseks, kuid keema ei hakka. Keev vesi pole küllalt kuum, et ajada vett kolvis keema. Tulemus on veidi ootamatu, kuid ometi oleks võinud seda ette näha. Vee keemaajamiseks ei piisa tema kuumutamisest 100 kraadini, talle tuleb anda veel üsna tublisti soojust, et viia teda uude agregaatolekusse auruks. Puhas vesi keeb temperatuuril 100 C ning ükskõik kui palju me seda ka ei soojendaks, s...
Paul-Eerik Rummo (sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas) Paul-Eerik Rummo on kirjanik Paul Rummo poeg.Paul-Eerik Rummo on abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga. Paul-Eerik Rummo on eesti luuleuuenduse säravaim nimi. Ta on sündinud ja üles kasvanud Tallinnas. Rummo õppis Tallinna 2. keskkoolis ja Tartu ülikoolis, mille lõpetas 1965. aastal. Seejärel töötas Rummo Vanemuise teatri dramaturgina. Selleks ajaks oli ta juba kahe luulekogu autor ja Kirjanike Liidu liige. Aastatel 1966-1976 elas Rummo vabakutselise kirjanikuna Tallinnas, töötas siis kümme aastat (1977-1988 ) Eesti Draamateatris ja pöördus aegade liberaliseerumise järel poliitikasse , olles Eesti Liberaalidemokraatliku Partei asutajaliige ja esimees, parlamendiliige seni neljas koosseisus ning kultuuri- ja haridusminister aastatel 1992- 1994. Paul-Eerik Rummo kirjutas 1930. aastatel laste- ja noorsoonäidendeid, hilj...
Liustikud Koostas: Vaike Rootsmaa Jökulsárlón Kohandas: Paula Solvak Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Vaike Rootsmaa foto Jökulsárlón´i liustikulaguunist Islandil Töödeldud http://www.lunapic.com/editor/ Liustikest üldiselt • Tänapäeval on liustikega kaetud ~10% maismaast – Antarktikas 12,5 milj km2, Gröönimaal 1,7 milj km2 – Liustikes peitub 2/3 maakera mageveevarudest • Minevikus toimunud mandrijäätumised on hõlmanud tunduvalt suuremaid alasid – Jäätumiste vaheajal oli jää ulatus tänapäevasele lähedane • Glatsioloogia on jääliustikke uuriv teadusharu – Glatsiaalgeomorfoloogia uurib pinnavorme, mida jää on tekitanud Liustike tekkepõhjused Liustike t...
ALKOHOLIVABAD KOKTEILID CATALINA SMOOTHIE (Maasikad,mesi,apelsinimahl) BANANA MANGO SMOOTHIE (Mango,mesi,jääkuubikud,õunamahl) SHIRLEY TEMPLE (Sidrunimahl,suhkrusiirup,grenadine,ginger ale) ZEN COOLER (Värske sidrunimahl,ginger ale) KEVAD ( Jäätis, marjad, apelsini mahl ) TROPICA (Banaan, mango, vaniljejäätis, apelsinimahl, maasikad, virsikud) VIINAKOKTEILID HOLA COLA (Viru valge cherry,coca cola,jää) KIRSISALSA (Viru valge cherry,apelsinimahl,jää) RUMMIKOKTEILID CUBA LIBRE (Light rum,coca-cola,laim) MAI TAI (Tume rumm,hele rumm,curacao orange,apelsinisiirup,grenadine) DŽINNIKOKTEILID LADY-KILLER (Gordons London Dry džinn,De Kuyper Apricot Brandy liköör,jõhvikamahl,ananassimahl) BLUE MOON (Gordons London Dry džinn,De Kuyper Blue Curacao liköör, sidrunimahl,suhkrusiir...
EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD. Eesti inimasustuse vanust mõõdetakse üheksa ja poole tuhande aastaga. Esimesed inimesed saabusid Eestisse nii hilja, sest see oli üks maa põhjapoolses Euroopas, mida tabas jääaeg. Jääaeg. Jääaja põhjustas kliima jahenemine. Kliima jahenemisel kogunesid esmalt mägedele suured jää- ja lumelademed, mis paksenedes hakkasid alla libisema ja kanduma ümbritsevatele tasandikele. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest ja siit liikus jää veel edasi . Esimene jää pealetung algas juba üle miljoni aasta eest ja lõplikult vabanes Eesti ala jääst 11-13 000 aastat tagasi. Kogu see aeg aga ei kujutanud endast ühte jääaega vaid kokku oli 4-5 külmaperioodi, mis vaheldusid soojemate vaheaegadega. On üpris tõenäoline, et viimasel jäävaheajal 120-130 000 aastat tagasi võis Eesti alale jõuda ka inimesi kuna siis oli kliima siin praegusest soojem ja igati sobilik inimeste elust. Selleaegsetest inimestest pole ...
Liustikud Koostas: Vaike Rootsmaa Jökulsárlón Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Vaike Rootsmaa foto Jökulsárlón´i liustikulaguunist Islandil Töödeldud http://www.lunapic.com/editor/ Väljavõte õppekavast • Liustikud, nende teke, levik ja tähtsus – teab liustike tekketingimusi, nende jaotamist mägi- ja mandriliustikeks, liustike levikut. • Liustike roll kliima ja pinnamoe kujunemises – selgitab liustike tähtsust kliima kujunemises ja veeringes; – selgitab liustike tegevust pinnamoe kujunemisel, toob näiteid liustikutekkelistest pinnavormidest. Liustikest üldiselt • Tänapäeval on liustikega kaetud ~10% maismaast – Antarktikas 12,5 milj km2, Gröönimaal 1,7 milj km2 – Li...
Aineosakeste kineetilist potensiaalset energiat nim. Siseenergiaks.Temperatuur näitab keha soojustaset. 1)Celsiuse skaala, võttis kasutusele A.Celsius, tähistatakse sümboliga °C.Soojuspaisumisel põhinev termomeetril tähistas vee keemispunkti 0 ja jää sulamispunkti 100 kraadi. Nende vahe oli jaotatud 100 võrdseks osaks. Ebamugav oli praktikas seda kasutada, mille tulemusel C.Linne keeras skaala ringi, võttes jää sulamistemperatuuri võrdseks 0 kraadiga ja vee keemispunkti +100 kraadiga, millest sai kõige enam kasutatava skaalaga termomeeter. 2)Fahrenheiti skaala võttis kasutusele füüsik D.G.Fahrenheit. Loodud soojuspaisumisel põhineva termomeetri üks skaalajaotis, Fahrenheiti kraad, võrdub 1/180 vee keemispunkti ja jää sulamispunkti temperatuuride vahest normaalrõhul. °F.Skaala koostamise kohta on erinevaid versioone.Jää sulamispunkt on 32 ja vee keemispunkt 212.3)Kelvini temperatuuriskaala ehk absoluutne, termodünaamiline temp.s. võttis ...
Füüsikakonstante ja arvandmeid ülesannete lahendamiseks Gravitatsioonikonstant G = 6.67·10-11 m3/(kg·s2) Raskuskiirendus Maa pinnal g = 9,8 m/s2 Avogadro arv NA = 6,02·1023 1/mol Boltzmanni konstant k = 1,38·10-23 J/K Universaalne gaasikonstant R = k·NA = 8,31 J/(mol·K) Maa mass M = 5,98·1024 kg Maa keskmine raadius R = 6370 km Kuu mass M = 7,35·1022 kg Kuu keskmine raadius R = 1740 km Kuu keskmine kaugus Maast r = 384000 km Ainete tihedusi Vesi = 1000 kg/m3 Jää = 900 kg/m3 Raud (teras) = 7800 kg/m3 Hõbe = 10500 kg/m3 Kuld = 19300 kg/m3 Elavhõbe = 13600 kg/m3 Õhk = 1,25 kg/m3 Ainete erisoojused Vesi c...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Termomeeter Referaat füüsikast Koostaja: Klass: Juhendaja: Tallinn 2008 Sisukord: Sisukord:.............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Erinevad skaalad ja autorid..................................................................................................3 Kelvini skaala...................................................................................................................3 Rankine'i skaala...............................................................................................................4 Fahrenheiti skaala......................................
Mina valisin oma refraadi teemaks polaaralad. Nende soojenemine mõjutab kogu maailma rahvaid, sealhulgas ka eestlasi. Olgugi, et polaaralad on kauged, külmad ja inimtühad, mõjutavad nad siiski maakera ja selle kliimasüsteemi. Seetõttu on polaaralad pakkunud palju kõneainet nii teadlastele, kui ka erinevatele riikidele. Ma pean seda teemat tähtsaks, kuna polaaralad on nagu külmkambrid, kus hoitakse magevee varusid. Peale selle elab seal ka ohustatud loomaliike. Polaaralasid ei saa käsitleda isoleeritud piirkonnana. Neil on väga oluline osa kogu maailma, ennekõike suurte ja keskmiste laiuskraadide kliima- ning ökosüsteemis. Ega ilmaasjata nimeta teadlased polaaralasid kliima köögiks. Seega võrdlemisi suurel laiuskraadil paiknev Eesti on samuti Arktika kliimasüsteemi ja selles aset leidvate võimalike muutuste mõjualal. Kuid ka teine ulatuslik polaarala Antarktika mõjutab kogu globaalset kliimasüsteemi, sealhulgas kaudselt meiegi ilmast...
pane ise kool minu nimi (8A klass) JÄÄAJAD referaat TALLINN 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus lk 3 2.Mis olid jääajad? lk 3 3.Jääajad Eestis ja nende mõju meie maastikule lk 3 4.Järved lk 4 5.Maapinna kerkimine lk 4 6.Jääaegade põhjused lk 5 7.Elu jääajal lk 6 8.Liustikud lk 7 9.Kokkuvõte lk 7 10.Kasutatud kirjandus lk 8 Sissejuhatus Paljudele tuleb mõistega jääaeg silme ette ülemaailmselt tuntud samanimeline multifilm. Tegelikult on aga jääaeg mõiste, mis tähendab praegusest ajast märksa jahedamat kliimat. Jääaegu on olnud mitmeid. Sel ajal tomis ulatuslik mandriliustike pealetung. 100% pole aga ühest vastust jääaegade kohta, sest ka teadlased on nende esinemises erineval seisukohal. Minul on õnnestunud mitmel korral käia praegu veel säilinud Euroopa suurimal liustikul Vatnajökull. See asub Islandil ning selle suurus on 8100 ruutkilomeetrit. Mis olid jääajad? Umbes miljon aastat tagasi Maa kliima jahenes ...
Sõitmine libeda ajal Kuna Eestis on talvel temperatuur enamasti miinustes, siis pole ime kui tee peal on jääkiht. Sõites jää peal tuleb muuta oma sõidustiili ning väga oluline on ka nõuetele vastav varustus sõidukile. Esmalt tuleb tunda oma autot, iga auto juhitavus erineb teisest mõnevõrra. Seega tuleks proovida sõita kuskil lagedal platsil, mida katab jää, et tunnetada auto käitumist. Tuleb teada ka oma auto piduritest üht koma teist, näiteks kas autol on ABS (anti-lock braking system) pidurid. Veel tuleks teada, kas auto on esiratta- või tagarattaveoga. Esirattaveoga auto on jääl juhutavam kui tagarattaveoga autodel. Tagarattaveoga autod kalduvad kergesti libisema manöövreid tehes. Peale selle peab auto lume ja jää peal sõitmiseks vastavalt varustatud olema. Tähtsaimaks on talverehvid, millel on suurem ja sügavam muster ning naelad. Tuleks kontrollida ka kummide rõhku, sest ül...
Joosep ja Kristjan olid jõekaldal matkamas. Õhutemperatuur oli 5 °C. Tee keetmiseks raiuti jõekalda juurest jääd, nii et jäätükikestega täideti 1,5 liitrise ruumalaga alumiiniumist pott, mille mass oli 250 g. Arvestada, et jää algtemperatuur oli samuti -5 °C ja potti pandud jää mass 0,7 kg. Pott jääga kaeti kaanega ning asetati piiritusega köetavale matkapliidile ja seejärel sulatati sellest jääst vett ning aeti see keema. Kui palju kulus selleks piiritust, kui 1 kg piirituse põletamisel eraldub 26,8 MJ energiat ja piirituse põlemisel saadud energiast hajus ümbritsevasse keskkonda 60%? Andmed: Lahendus: Poti soojenemine m = 250 g = 0,25 kg Q = m · c · t = m · c ·( tlõpp - talg) talg = -5° C t = tlõpp - talg = 100° C (-5° C) = 105° C tlõpp = 100° C lõpptemperatuuri korrektne väärtus cAl = 880 J/(kg·°C) erisoojuse väärtus tabelist Q=? Q = 0,25 kg · 880 J/(kg·°C) · 105° C = 23100 J Jää soojenemine m = 0,7 kg Q = m · c · t = m · c ·( t...
Ülijahutatud vesi. Allan Vool Mis on ülijahutatud vesi? On teada, et vesi võib olla kolmes agregaatseisundites: aur, jää ja vedel- vesi. On ka teada, et vesi külmub ja muutub jääks temperatuuril 0° C. Aga on ka neljas vee seisund – see on ülijahutatud vesi. Kui ettevaatlikult ja aeglaselt jahutada vett, ta võib jääda vedelaks isegi alla 0° C temperatuuril (miinus kraadides). Seejärel ülijahutatud vesi võib momentaalselt jäätuda, ühest löögist või mingi osakese sisse viimisest. Ülijahutatud vesi – see on vesi, millel on temperatuur alla 0° C (külmumispunkti alla), aga ta jääb vedelaks. Ülijahutatud vee fenomeni avastamine. Vee vedela oleku miinus temperatuuri juures avastas esmakordselt 1724.a Fahrengeit. Otsides oma leiutatud temperatuuri skaalal kindlaid punkte, Fahrenheit jälgis erinevate ainete külmumist ja sulamist. Üks kord, puhta veega katsetades, oli ta imestunud: üleöö suure külmuse käes...
Siseenergia. Soojushulk. Soojusülekande viisid Meenutame varemõpitut Meenutame varemõpitut Vee soojendamine Me soojendame sageli vett. Paneme anuma veega kas kuumale pliidile või elektrilisse keedukannu. Pliit või kannu küttekeha annab veele energiat. Vastavalt energia jäävuse seadusele energia ei kao. Täpselt sama palju kui soojendi veele energiat annab, nii palju energiat vesi ka omandab. Vee soojendamine Jää sulatamine Sulatatakse jääd. Jää temperatuur on 0ºC ja ka sulanud vee temperatuur on 0ºC. Kuna temperatuur ei muutu, siis molekulide kineetiline energia ei ...
Jää- ja külmakõrbed Arktika Põhjapooluse ümbrus. Hõlmab PõhjaJäämere koos saarte ning Euraasia ja PõhjaAmeerika rannikuga. Asend põhjapolaarjoonest põhjas. Alates 66 kraadi kuni 90 kraadi PL. Täpne lõunapiir : maismaa 10 kraadi,merel 5 kraadi samatemperatuurijoont. Põhiosa moodustab PõhjaJäämeri. Keskne manner puudub. Arktikasse kuulub Gröönimaa. Vaidlus merepõhja maavarade üle ( nafta,maagaas). Temperatuur on kõrgem kui antarktikas kuna , kuna antarktika kliima on mandriline. Samas Gröönimaa keskosas on mandriline (ja karmim) kliima. Gröönimaa keskosas talvel 50kraadi , suvel 10kraadi. Põhjajäämerel juulis 0 kraadi , rannikul võibolla üle 0 kraadi. Sademete hulk on väike (kõrgrõhkkond poolustel) 100200 mm/a. Sademed on lumena. Pooluste ümber puhuvad idatuuled...
1.Mis on muld? ... on maakoore pindmine kobe kiht, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudet organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel, ta on alamate ja kõrgemate taimede ning bakterite, seente ja mullaloomastiku elu- ja toitekeskkond, ta on sageli mõjustatud inimese maj tegevusest. 2. Mullateaduse põhiharud. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb: mullagenees - mullaareng; muldade klassifitseerimine; mullabioloogia; mullamineroloogia - murenemine; mullageograafia - paiknemine. Rakenduslik mullateadus jaguneb: agronoomiline (kuidas kasutada); metsa; maaparanduslik; mullakaitse. 3. Mulla faasi...
Gröönimaa Hardo Peetermann Üldandmed Taani riigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Põhja-Ameerika mandrist kirdes, Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel Maailma suurim saar 88% Gröönimaa elanikest on inuitid, 12% välismaalased, peamiselt taanlased. Pindala on 2,166,086 km² Rannajoone pikkus on 39,330 km Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit Kalaallit Nunaat - grööni keeles "inimeste maad" Jäävaba ala on Saare lõunaosas kasvab madalaid puid ja põõsaid, kanarbikku, kukemarju, mustikaid, samblikke Gröönimaal elavad polaarrebased ja hundid, põhjapõdrad, muskusveised, valgejänesed, jääkarud, rannikul hülged, morsad, vaalad Saarel pesitseb umbes 50 linnuliiki Gröönimaal on kaevandatud sütt, krüoliiti, marmorit, tsinki, tina ja hõbedat Võimalik on nafta, kulla, nioobiumi, tantaali, uraani, raua ja teemantide kaevandamine...
Aine agregaatolekud Eidapere kool 2009 Aine võib olla erinevates olekutes Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Milline on tahke aine ehitus? Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Milline on vedeliku ehitus? Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Vi...
Liustike embuses "Horisont" 4/2008 juuli Elevandi jalajälje liustik Viimase 4 miljardi aasta jooksul on jääajad palju kordi vaheldunud jäävaheaegadega, siis pole kahtlust, et sama toimub ka järgmise nelja miljardi aasta jooksul. Kumb periood on parem: kas soe või külm ? Enamik putukaid eelistab sooja keskkonda, mille kinnituseks on vihmametsade mitmekesisus. Meres elunevatest organismidest on soojal perioodil rohkesti korallrahusid moodustavaid loomi. Venemaa jõgedes elab ~300 kalaliiki, Kongo jõe basseinis aga 3200. Troopilistes metsades on 300 miili2 suurusel alal loetletud 600 linnuliiki, PõhjaAmeerika metsades aga neli korda vähem. Jäävahaeg 1518 sajandil 15.18. saj. jääaja põhjustas ainult väikene viperus suures ookeanikonveieris ja selle ootamatuid jõnkse on olnud korduvalt. Väiksel jääajal jäid inimtühjaks pal...
Väike-Maarja Gümnaasium VESI Referaat Andreas Preisfreund Väike-Maarja 2007 1 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. VESI.................................................................................................................................................4 2. VEE HOID.......................................................................................................................................7 4. VESI JA TERVIS...........................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................
August Mälk ,,Ranna jutud" 1. Esmakordne ilmumisaasta: 1936. 2. Zanr: novellid. 3. Meetod: realistlik. 4. Idee: randlaste elu, eluviisi iseloom on ja jääb alati seotuks merega. 5. Probleemid: jäärapäisus, suhtlemisvaegus. 6. Miljöö(tegevuse aeg ja koht): ajaks on 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus. Kohaks on Eesti mere- ja järveäärsed rannad. 7. Peategelased, kõrvaltegelased: Novell Peategelased Tähtsamad kõrvaltegelased ,,Meeste vahel" Mäe Kustas, Kalda Oskar Varjuõue Juuli ,,Mere annid" Pikasääre Sander Pikasääre perekond(ema, 3 poega) ,,Aegunud õnn" Vabumaa Aadu Pihla Juhan, Pihla Marie ,,Elamise rahu" Tiidu Peeter Heidumaa Liisu, Leepr...
Aine agregaatolekute muutumine Sulamine ja tahkumine · Oleku muutumisel aine keemiline koostis ei muutu! · Aine oleku muutused on füüsikalised nähtused. · Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse. · Tahkumine on aine üleminek vedelast olekust tahkesse. · Igal (kristallilisel) ainel on oma (kindel) sulamistemperatuur, mis näitab millisel temperatuuril aine sulab. · Aine tahkumistemperatuur on võrdne sulamistemperatuuriga. Aine sulamis/tahkumise vältel aine temperatuur ei muutu. · Sulatamiseks kulub energiat. · Tahkumisel eraldub sama suur energiahulk. · Sulamiseks vajaminev soojus kulub kristallvõre lõhkumiseks (Epot kasvab, Ekin jääb samaks). · Tahkumisel eraldub soojus kristallvõre moodustumise tõttu. · Massiühiku aine sulatamiseks sulamistemperatuuril kuluvat soojushulka ...
Küsimustele vastamine, mehaanika kokkuvõte 1) Kirjutage Newtoni kolmas seadus ja seletage seda ühe näite kaudu. Newtoni III seadus väidab, et kaks keha mõjutavad alati teineteist jõududega, mis on absoluutväärtuselt võrdsed, kuid vastandlikult suunatud jõududega, s.t. . Mõjuvad jõud üksteisele sama liiki ning alati paari kaupa. Ainult samas kehas saame jõude üle kanda ja rakenduspunkte kokku viia (et jõude liita). Newtoni seadused kehtivad vaid inertsiaalsetes süsteemides, s.t sellistes, mis on kas paigal või mis liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Kui ma kõnnin mööda asfalteed sirgjooneliselt, siis on mõjutavad üksteist vastastikku näiteks minu saapatallad ja maapind. Sama kehtib ka juhul, kui ma seisan. 2) Kas hõõrdejõud pidurdab alati liikumist? Hõõrdejõud sõltub peamiselt kahest põhjusest. Üheks selliseks on näiteks mõlema kokkupuutuva pinna karedus (konarlikkus) ja materjal ning määratakse eksperim...
Tallinna tehnikaülikool Elektroenergeetika instituust Vladislav Musakko (AAVB40, 111014) Minu lemmik keemiline ühend VESI Referaat Juhendaja: Ivo Paul Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Vesi on äärmiselt tähtis meie igapäeva elus. Kasutame seda oma organismi toiteks, enda hügieeniks ja üldises majapidamises. On olemas äärmiselt palju valdkondi, kus vett kasutatakse, kuid mina oma referaadis rõhutan just vee elektrijuhtivus omadusele, soojus mahtuvusele ja selle üldisele kasutamisele.Valisin just selle keemilise ühendi tema mitmekülgsuse pärast. 1.Vesi Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesi on kõige levinum aine nii Maal kui ka Universumis: molekulaarsetest ainetest on vesi leviku...
Jää- ja külmakõrb Saara Pors 8a.klass Kliimavööde · Jää- ja külmakõrbed asuvad polaarses kliimavöötmes · Polaarne õhk väga külm, kuiv, tuuline Kliima · Sademed langevad peamiselt lumena · Lumesajud on sagedased, kuid aastane sademete hulk ei ületa siiski 100-200mm · Aasta keskmine temperatuur on negatiivne · Talvises polaaröös on kliima temperatuur kõige madalam (- 50°C) Gröönimaa jääliustikel · Juulikuus põhja-jäämeri · Polaarpäeva ja polaaröö · sajab väga vähe, vaheldumine; sademed peamiselt · aasta läbi väga madal lumena; õhutemperatuur; · väga tugevad · ligi 90% maapinnale jõudvast tuuled kiirgus...
Eestlaste elutingimused kujundas jääaeg Arutlus Maa ajaloos on olnud mitmeid pikki jääaja perioode, kus mägedest tulevad suured liustikud alla ja katavad suured ma aalad. Nii on jushunud ka Eestiga, kuhu tuli jää skandinaavia mäestikest. Preagu elame me kahe jääaja vahelisel perioodil, mis on soe ja elamiskõllik. Eesti alad said jääst täiesti puhtaks tegelikult alles 13 000 11 000 a eKr. Kuid siiski on jääaja mõjusid tunda ja näha tänapäevani nii maasikus kui ka inimestes. Tänu jääaja maastikukujundustele, tekkisid ka juba IX aastatuhandell eKr Eesti aladel algsed asulad. Jääaeg muutis suuresti Eesti maastikku, näiteks kui jääaeg algas, tõid suured ja paksud jääliustikud kaasa suurel hulgal suuremaid ja väiksemaid kive ning kivimipuru, mis paljastasid paekatte, lihvisid kaljupanku ja jää sulades jätsid maha suuri rändrahne ning moreensetteid mis katava...
SADEMED Sademed on atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi. Sademeid mõõdetakse sadememõõturiga. Sademed võivad esineda : Vedelad Tahked Segasademed • uduvihm • lumi • lumelörts • vihm • lumekruubid • rahe koos vihmaga • teralumi • jäävihm koos vihmaga • jääkruubid • jäävihm Vee olekud : TAHKE VEDEL GAASILINE Jää on vee tahke Vesi ongi vedelas Veeaur on vee olek. 0 kraadi juures olekus. Vesi on gaasiline olek. muutub vesi vedelast tihedam kui jää. Veeauru me ei näe, olekust tahkeks ehk ...
Jäävöönd Jääja külmakõrbed Referaat 2011 Maakera põhja- ja lõunapoolust ümbritsevad alad on kaetud säravvalge jää ja lumega. Neid polaaraladel paiknevaid igilume ja püsiva jääkatte all olevaid alasid nimetatakse jää- ja külmakõrbeteks. Põhjapooluse ümbruse jäävälju, mis katavad Põhja-Jäämerd ehk Arktika ookeani, kutsutakse Arktikaks. Lõunapoolkeral ümbritsevad ookeanid ja mered Antarktise mandrit. Sealne kliima on väga karm ja õhutemperatuur suuremal osal alast on aasta läbi alla 0 ° C. Et lumi ja jää seal ei sula, on aastatuhandete jooksul moodustunud hiiglaslikud igilume ja- jää väljad. Kliima karmust suurendab polaarpäeva ja polaaröö vaheldumine. Polaaröö ajal ei saa pooluse ümbruse alad päikese kiirgust, on pime ja külm. Polaarpäeval seevastu päike pika aja vältel ei looju. Kuna pimestavalt valged jääväljad peegeldavad suurema hulga päikesekiirgust tagasi, on Päikese soojendav mõju palju väiksem kui mujal maakeral. Nii lõu...
Mis valmistab mulle liikluses muret? Kui nüüd mõtlema hakata, siis mis tegelikult valmistab mulle, kui kooliõpilasele liikluses muret ? Üheks kindlaks probleemiks on purjus autojuhid , sest mitte kunagi ei tea ju millal ja kustkohast mõni roolijoodik jälle tuleb. Suur hulk avariisid toimubki just kiiruseületajatega või roolijoodikutega. Suve saabudes on alati peaaegu iga ajalehe esiküljel liiklusega seotud pealkirjad. Nii on see olnud juba mitu viimast aastat. Liikluses on kord käest ära. Liiklusõnnetuste arv kasvab ja mis eriti muret teeb , siis iga aastaga suureneb liiklusõnnetustes hukkunute arv. Üheks suureks probleemiks on veel kindlasti see, et lapsed jooksevad teele kohtades, kus see pole lubatud. Ning selletõttu surevad paljud noored lapsed, kes kiirustavad ilmaasjata. Nad ei oska isegi arvata , et peale seda kui nad jooksevad üle tee , ei pruugi nad enam mitte kunagi üldse joosta saada. Kindlasti valmistab probleeme ka l...
Tallinna Tehnikaülikool P-BROMOATSETANILIID LÄHTUDES ATSETANILIIDIST ORGAANILINE KEEMIA II LÕPUTÖÖ Juhendaja: Marju Laasik Tallinn 2013 Sisukord 1. Kirjanduslik osa 1.1. Sissejuhatus O O HN CH3 HN CH3 Br Lõputöö sünteesiks valisin p-bromoatsetaniliidi, mis valmistatakse kahes etapis. Esimeses etapis saadakse aniliinist atsetaniliid ja teises etapis bromeeritakse atsetaniliid, saaduseks on para-bromoatsetaniliid. NH2 1.2. Reaktsioonide iseloomustus Esimeses etapis atsüülitakse nukleofiilne aniliini lämmastik äädikhappe anhüdriidiga. Äädikhappe anhüdriidi elektrofiilne süsinik seotakse aniliini nukleofiilse lämmas...
Planeet Tempe Atmosfäär Magnetväli Pind Vesi Kaaslased g Päev+aastaajad -ratuur 179°C- Äärmiselt hõre Maa omast *Kõrge 176 Maapäeva, Merkuur 427°C (Vesinik, 100 korda metallisisaldusega. Pole Aastaajad olemas heleium,kaalium) nõrgem *Kraatrid ja Jää + mäeahelikud 100 korda * Sarnaneb 117 Maapäeva tihedam Maa kivikõrbega Pole Pole + Sünoodiline aasta Veenu 480 °C omast (96,5% Puudub *Pruunikas värv, ...
Eestlaste elutingimused kujundas jääaeg Arutlus Maa ajaloos on olnud pikki jääaja perioode, mil kliima oli nii külm, et liustikud laskusid alla mägedest ja katsid suure osa maismaast. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest. Esimene jää pealetung algas juba üle miljoni aasta tagasi ja alles umbes 13 000 11 000 aastat eKr vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Suurel jääajal oli vahepeal ka soojemaid perioode, mil osa jääd taandus ja sulas. Tegelikult elame me veel praegugi jääajastu lõpus, kuigi praegu täheldatakse kliima soojenemist. Kunagi võib tulla ka uusi jääaegu. Tänu jääaja maastikkukujundamisele, tekkisid ka algsed asulad Eesti aladel juba IX aastatuhande alguses. Kui jääaeg algas, tõid liustikujää 1-2 km paksused kihid Eestisse suurel hulgal kivirahne ja kivimipuru, mis paljastasid paepinna, lihvisid kaljupanku ning jätsid hiljem maha rändrahnud ja moreense...
KESKKONNAKEEMIA Millega tegeleb KESKKONNAKEEMIA? Keskkonnakeemia uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Uurimisobjektiks on keemiliste ühendite keskk.-da sattumise allikate väljaselgitamine. Ökosüsteem (mõiste, seletus): Isereguleeruv ja arenev tervik. Koostöö elus ja eluta looduse vahel. Ö. moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Atmosfääri keemiline koostis: A. on maa ümber olev gaasiline õhk. Koosneb: 78 % lämmastik, 21 % hapnik, 0,9 % väärisgaasi, 0,33 % süsinikku Hüdrosfääri keemiline koostis ja hüdrosfääri vormid Maal: H.on planeedil maa olev vedel vesi. Koosneb: 80 % 0, 11 % H, teised elemendid. H. Vormid: maailmameri, jõed, järved, tiigid, veehoidlad. Liustikud ja lumi, jää tahkel kujul. Pilved aur. Litosfääri keemiline koostis: L.on maa koor, tahke väline kest. Maakoor on MAA kõige pindmisem kiht. Maakoor koosneb kivimitest. Maakoor on erineva paksuse...
Viigerhüljes Robert kürsa 6a 1 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Välimus 3. Levik,elupaik 4. Toitumine 5. Sigimine,areng 6. Ohustatus,kaitse 7. Hülgepüük 8. Hüljeste uurimine 9. Kokkuvõte SISSEJUHATUS 2 Eesti hülged Eestis merevees on kolme liiki hülgeid: 1. Viigerhüljes Kõige tavalisem hüljes Eestis, on 1,5 m pikk. 2. Randalhüljes Eesti vetes väga haruldane. 3. Hallhüljes Kuni 2,6 m pikk ja kuni 300 kg raske. Paljuneb aeglaselt ning on tundlik saastainete suhtes, sellepärast on ta muutunud haruldaseks. On kantud maailma Punasesse raamatusse. Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiki. Kuuluvad hülglaste sugukonda. Elavad polaar- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes suuremas järves. Viigerhüljes inimestega eriti ei suhtle. Küllap ka sellepärast, et inimene on teda aastaküm...
Jää- ja külmakõrbed Jää- ja külmakõrbed levivad Maa polaarpiirkondades- Arktikas ja Antarktikas. Jää ja külmakõrbetes valitseb karm polaarne kliima: aasta läbi on väga madal temperatuur ning sajab vähe. Kliima muudab veelgi karmimaks valguse ja pimeduse äärmuslik jaotumine ööks ja polaarpäevaks. Põhjapolaaraladel elab üksikutest asulates väga vähe inimesi. Lõunapolaaraladel puudub püsiv inimasutus. Polaaraladele on rajatud uurimisjaamu, kus teadlased koguvad andmeid paljude Maal toimuvate protsesside ja nähtuste kohta. Polaaraladel on elustik ookeanides rikkalikum kui maismaal, sest taimede ja loomade elutingimused on veekogudes soodsamad kui maismaal. Polaaraladel elab vähe liike, kuid sama liigi esindajad elavad suurte kolooniatena, näiteks pingviinid ja hülged Antarktikas ning morsad, hülged ja merelinnud Arktikas. Paljudel loomadel on paks nahaalune rasvkude, mis kaitseb külma eest ja annab pikaks ajaks energiavaru. TUNDRAD Tundrad ...
Jää ja külmakõrb MARLEEN MÄEKALA KARIN-MARGARETH EPNER Asend Kliima Polaarne kliima Eristatakse 2 aastaaega Õhumassidest polaarne ja valdavad ida tuuled Lumi ja jää peegeldavad 90% päikesekiirgust tagasi atmosfääri Arktiline Talvel temperatuur kuni −40°C Suvel keskmine õhutemperatuur kuni +5°C Aasta keskmine sademete hulk kuni 250mm Tuule kiirus kuni 120 km/h Antarktiline Talvel keskmine õhutemperatuur mandri keskosas −60..−70°C, mererannikul on õhutemperatuur kõrgem – umbes −30..−35°C Suvel keskmine temperatuur mandri keskosas on umbes −25..−45°C, mere rannikul umbes −5..+2°C Aasta keskmine sademete hulk sisemaal 50- 250 mm, rannikul kuni 500mm Tuule kiirus kuni 300km/ h Veestik Umbes 90% Antraktisest on kaetud jääga,mis on keskmiselt 1790 m paks ja max 4500 m Jõgede suudmeid väga ei ole Antarktika ja Arktika jääkilbis asub väga suu...
Ina mitmeid kirju, Robert Walton, laeva kapten suunduvad põhjapoolusele, jutustab oma õele tagasi Inglismaal edu tema ohtlik missioon. Edukad varakult missioon on kiiresti katkestada merede täis läbimatu jää. Lõksus, Walton avastab Victor Frankenstein, kes on reisides koera-tõmmatud regi üle jää ja nõrgestab külm. Walton võtab ta pardal laeva, aitab õde ta tagasi tervisele, ja kuuleb fantastiline lugu koletis et Frankensteini loodud. Victor esimene kirjeldab oma noorusaeg Genfis. Aasta lõpus õnnis lapsepõlv veedetud äriühingu Elizabeth Lavenza (tema nõbu aastal 1818 väljaanne, tema vastu õde 1831 trükk) ja sõber Henry Clerval, Victor siseneb ülikooli Ingolstadt õppida looduslik filosoofia ja keemiaga. Ei, ta on tarbitud soov avastada salajane elu, ja pärast mitmeid aastaid kestnud uurimistöö, muutub veendunud, et ta on selle leidnud. Relvastatud teadmisi ta on pikka aega otsinud, Victor veedab kuu palavikuliselt fashioning olend välja...
JÄÄ- JA KÜLMAKÕRBED Jää- ja kõlmakõrbes tegelevad inimesed elustiku ja ammuste aegade kliima uurimisega. Kõige pingsamalt uuritakse Krilli e. hiigelvähki. Krilli uurimise põhjus on see, et kuigi, ta elab vaid kolme aastaseks on ta pärit 25 miljoni aasta tagusest ajast, mil Antarktika mannes Lõuna- Ameerika mandrist erandus. Krilli uurimisega on võimalik vaadata kogu mere ökosüsteemi, planktoneid, pingviine, hülgeid, albatrosse, vaalu. Antarktikas on ligikaudu 40 teadusjaama 26 riigist. Antarktikas tegelevad inimesed ka turisminusega, seal ei ole tolli ja sinna saab ilma viisata. 1997-1998 aasta suvel käis seal 11 000 turisti ning suurtest reisikuludest hoolimata oodatakse selle arvu kahekordistumis järgmise 5 aasta jooksul. Arktikat on uuritud palju kauem, seal on palju maavarasi (nafta) ja seal tegeletakse ka kalapüügiga, meretranspordi ning praeguseni laieneva turismiga. Inimtegevus jää- ja külmakõrbes on raskendatud, sest seal valits...
Vostoki järv on Antarktisel asuv maa-alune järv. Järv asub Venemaale kuuluva Vostoki polaarjaama all ja on keskmisest merepinnast 3 488 m kõrgemal. Järve vanuseks hinnatakse mitu miljonit aastat Selle suurim pikkus 250 km, suurim laius on 50 km. Järve kattev jääkiht 4 km paks. Suuruselt 6. suurim järv maailmas. Järve keskel paiknev ahelik jagab järve kaheks. Järve sügavus ahelikust põhja pool asuvas nõos on umbes 400 m ja lõunapoolses 800 m, aheliku kohal on sügavus umbes 200 m. Vostoki järv on mageveeline ja (hüper)oligotroofne ehk vähetoiteline järv. Veetemperatuur on vahetult jää all 3,2 °C. Sügavamal on järv soojem, vähemalt +10 °C. Kõige tõenäolisemalt saab järv soojust maa-alustest geotermilistest soojusallikatest. Vedelas kihis võib leida ebatavalisi olendeid ja nende fossiile Vene ja Briti teadlased avastasid järve 1996. aastal, mil järve võimaliku olemasolu kohta oli kogunenud hulgaliselt materjale.Venemaa poolt oli geol...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond Evelin Tomingas VÕRTSJÄRVE VEE OLUD JA SELLE MIKROSKOOPILINE ELUSTIK Referaat Juhendaja: emeriitprofessor Henn Kukk Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................. lk.3 Vee keemia: *Vee mineraalsus ja ioonkoostis ........................................................... lk.4 *Hapnikureziim ..................................................................................... lk.5 *Orgaanilised ained ............................................................................... lk.5 *Toiteelemendid ..................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
