Esmaabi Stiv Narusing Juhendaja: Inga Brin Märts 2014 On inimesi, kes oskavad ja lähevad alati appi, teised aga ei tahagi abi anda. Samas mõned küll tahaks, aga ei oska -- seepärast ei ole kunagi liiast tähtsamaid esmaabivõtteid taas meelde tuletada. Miks on vaja osata anda esmaabi? Alati ei pruugi kiirabi õigeks ajaks jõuda. Lihtsate meetoditega võib päästa inimese elu. Esmaabiga tutvunud isik saab leevendada kannatanu valu. On olemas kohti kuhu kiirabi ei pääse ligi. Õnnetuse korras esmaabiandja põhimõted 1. Ära oota teiste tegevust, tegutse ise! 2. Kutsu kiirabi! 3. Jälgi ümbritsevat olukorda, et enda elu oleks ohust väljas. 4. Esmaabi andmine on iga inimese kohustus! 5. Keskendu 510 sek 6. Paanika vältimine Kuidas hinnata kannatanu olukorda? Kõige tähtsam on vaja välja uurida kas kannatanu vajab elustamist. Kuulata kas inimene hingab ( jälgi rindkere liikuvust). Mõõda pulssi. Proovi...
1. PÕLETUSED * II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud katta steriilse sidemega * kui side puudub- jätta katmata * keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. 2. SILMADE VIGASTUSED * ära hõõru silmi! * võõrkeha, mis on tunginud silma sisse: - ära püüa eemaldada aseta side - transpordi võimalikult kiiresti raviasutusse. 3. VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE * kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada * kata soojalt * hingamise puudumisel alusta kunstlikku hingamist 4. VEREJOOKSUD Verejooksu saab tavaliselt peatada: * sideme asetamisega haavale * jäseme tõstmisega kõrgemale * arteri kinnisurumisega survepunktides * kombineerides kõiki 3 eelpool toodud meetodit, aseta steriilne side haavale! 5. UPPUMINE VÕI ELEKTRISHOKK * alusta kunstlikku hingamist * kiire transport raviasutusse 6. TEADVUSETUSSEISUND * asend: pea pööratud ühele kü...
Esmaabi enamlevinud traumade korral Enamlevinud spordivigastused on erinevad nahavigastused (haavad), põrutused, nikastused, nihestused ja luumurrud. Esmaabi andes peavad käed kas olema alati pestud või desinfitseeritud või siis peaks kasutama vastavaid kummikindaid. Tugevasti määrdunud marrastuste puhul peab kõigepealt puhastama kohta külma voolava veega ning seejärel tuleb tupsutada desinfitseeriva vahendiga nagu näiteks Asept, Gutasept või siis ka Burnshield. Marrastusi tavaliselt ei pea kinni siduma. Väikeste haavade puhul tuleb haav kõigepealt puhastada kas külma vee või desinfitseeriva vahendiga. Järgmiseks peab haavale asetama steriilse nelinurkse lapi, mida kinnitada kas sideme või kleepplaastriga. Sügavate haavade puhul tuleb kõigepealt verejooks peatada ning helistada kiirabisse. Verejooksu peatamiseks tuleb suruda tugevalt steriilse lapiga haavale 10-20 minuti jooksul (väga tugeva verejooksu puhul võib...
Luud 1. Luude koostis Vastus: Luud koosnevad elusatest luurakkudest, mille vahel on rakuvaheaine. Luud koosnevad 55% mineraalainetest (Ca, Mg, P), mis annavad luule kõvaduse, veest (20%) ning 25% orgaanilistest ainetest (valgud, rasvad), mis omakorda annavad luule elastsuse. 2. Luude hõrenemine, põhjsed, vältimine Vastus: Osteoporoos. See on tingitud luude kaltsiumi- ja fosforisisalduse vähenemisest, mida soodustavad nt. väär toitumine, alkohol, vananemine, vähene liikuvus, suitsetamine, naistel hormoonmuutused vananemisel. Kui toiduga ei saa piisavalt kaltsiumi, hakkab luudest kaltsiumiühendeid verre lahustuma ja luude kaltsiumisisaldus väheneb veelgi. Osteoporoosi ära hoidmiseks tuleb juua palju piima, keefirit ja jogurtit ning tarbida vähem hapusid mahlu ja musta kohvi. 3. Luude kasvamine (pikkus- ja jämeduskasv, paranemine) Vastus: Luudel võimaldab kasvada kõhrkude. Lastel on pikkade lu...
VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE HAAVADE LIIGID • Lõikehaav; • Rebimishaav; • Marrastused; • Põrutus (verevalum ehk hematoom); • Torkehaav; • Noahaav; • Kukkumine- luumurd; • Kuulihaav. VEREJOOKSUDE LIIGID • Väline ehk nähtav verejooks; • Sisemine verejooks- veri voolab kudedesse ja organitesse; Klassifitseeritakse veresoonte järgi: • Arteriaalne; • Veenoosne; • Kapillaarne. VERI • Vere kogus inimese kehas on umbes 8% kehakaalust. (70kg inimene – u. 5,6 l verd) • Verekaotus erinevate kinniste luumurdude korral: Õlaluumurd 300 - 500 ml Sääreluudemurd 800 – 1000 ml Reieluumurd 1000 – 2000 ml Vaagnamurd 1000 – 4500 ml VEREJOOKSU PUHUL TEGUTSEMISJUHISED • Hinda olukorda, et kannatanu abistamine oleks ohutu mõlemale. • Ära puutu lahtist haava ilma kaitsevahenditeta (kummikindad). • Ära eemalda haavas olevaid esemeid (nuga, puupilbas jne). • Eemalda haavalt verejooksu peatamist takistavad riided...
Traumahaige käsitlus 3 K reegel (kompressioon, külma peale, kõrgemale tõstmine) Hulgitrauma - eesmärk hoida haige elus kuni abi saabumiseni. Võimalusel aita selles asendis, nagu haige on. Verejooks ESMAABI Eemalda ettevaatlikult kannatanu riided, et leida haav. Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Kui haavas on võõrkeha, fikseeri see tihedalt sidemerullidega. Kontrolli, kas patsient on teadvusel, kas ta hingamisteed on vabad, kas ta hingab ning kas on tunda pulss. Kui kannatanu hingab ning pulss on tunda, kaitse kannatanut külma eest. Läbi paksude üleriiete pole alati verd näha. Seetõttu, kui ilmastikutingimused ei luba kannatanut lahti riietada, libista käega ...
Anamnees Koer, mops, emane, 4 aastane, 10 kg. VTJ longe, liikumisel tervest tagakehast käib nõksatus läbi. Teises kliinikus tehtud pildid. Kliiniline uurimine Kliiniliseuurimise käigus selgus, et loomal on patellaar luksatsioon- VTJ. Vaatasime teises kliinikus tehtud pilte, aga need olid väga halva projektsiooniga ja eriti ei saanud sealt midagi aru. Otsustasime opereerida kliinika põhjal. Operatsioon Domitor+ torbugesic 0,2+0,2ml im. Diasepaam 0,5ml iv. Ringer- Lactaat 500ml iv. Morfiin 0,2ml iv Patella fikseerimine tagasi omale õigele kohale- selleks tegime nn. uue vao ja fikseerisime patella omale kohale tagasi, monofilament niidiga tekitasime nn. uue sideme, mis seda patellat kinni hoiab. Lateraalne patellaar luksatsioon e. patella väljapoole nihkumine. On vahelduv või alaline patella teisaldumine trohelaar vaost...
Kõht- abdomen Põlv- genu Kõrv – auris Suurvarvas - hallux Kaenal – axilla Kube - inguen Õlavars – brachium Käsi- manus Küünarvars – antebrachium Kuklatagune- nucha Põsk – bucca Kukal-ociput Kand – calx Häbe- vulva Juuksed – capilli Juus – capillus Ülemine-superior Pea – caput Alumine-inferior Ranne – carpus Eesmine-anterior Peopesa-palma Pihkmine-palmaris Tagumine-posterior Saba – cauda Kõhtmine-ventralis Kael – cervix, collum Selgmine-dorsalis Tuhar – clunis Keskmine-medialis Tuharad, istmik- nates Külgmine-lateralis Säär – crus ...
Küsimused Egle Kaljumäe Kuidas luumurrud paranevad? Luumurrud paranevad põhiliselt tänu kallusele- luumurru murrupindade vahele kasvav ja neid ühendav sidekude, millest vähehaaval areneb kõhr- ja luukude Miks vananedes kuulmine halveneb? Alates viiekümnendast eluaastast võib tekkida füsioloogiline east tingitud kuulmise langus Vanuse kasvades halveneb eelkõige sisekõrvas teo sees olevate karvarakkude tegevus kõrgetel sagedustel, see omakorda halvendab kõnest arusaamist ja kuulmist müras. Kuulmislanguse võib põhjustada geneetiline defekt, müra, vibratsioon, elu jooksul põetud keskkõrvahaigused, viirushaigused, kõrvanärvi kahjustavad ehk ototoksilised ravimid, kuulmekile vigastused ja kuulmeluude haigused Kuidas peatada väiksem, suurem verejooks? Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Väikeses vereringe on kopsuvereringe 2. Suures vereringe on kehavereringe 3. Veenid toovad verd südamesse, veenides on klapid mis tagavad vere ühesuunalise voolu. 4. Arterid viivad verd südamest välja, suurim arter on aort. Pärgarter varustab verega südamelihast 5. Kapillaarid ühendavad arterid veenidega. Seinad koosnevad ühest rakukihist. Neis toimub nii gaaside kui ka toit- jääkainete vahetus. 6. Kaelalahase paigaldamise vajadus: lülisamba vigastuse korral või selle kahtlustamise korral. 8Kui inimene on kukkunud kõrgelt või kuskilt ja kahtlustatakse kaela vigastust) 7. luumurru tunnused: Jäse (või murru koht) võib olla ebaloomulikus asendis,turses jäse, nahaalused verevaluimid (sinine), verejooks kudede vahel, väga tugev ja terav valu, vere jooks haavast, võivad lisanduda sokisümptomid. 8 .ventii/lpingeline õhkrind Võib tekkida äkiline terav valu rindkeres, hingeldus ning köhatung. Raskematel juhtudel võib kujune...
Hüppeliigese nikastus Bruno Pähkel Liigeste sidemed on kiulise ehitusega, sarnanedes nailonköiega. Nikastuse momendil venitatakse sideme kiud välja ja tulemuseks on täielik või osaline sidemerebend, liigeseõõnde või liigest ümbritsevatesse kudedesse tekivad verevalumid. Nikastuse põhitunnus on valu, mis tugevneb liigutamisel ja liigesele toetumisel. Liigese piirkond tursub, valu tõttu on liigutused piiratud või koguni takistatud. Igasuguste pehmete kudede kinniste traumade (venituste, lihaserebendite jms.) puhul kehtib kolme K reegel: pange haigele kohale külma, tõstke kõrgemale ja tehke kompressioon (ehk rõhkside). Kipslahas või tugiside hoiavad hüppeliigest õiges ja kindlas asendis ning väldivad pinget vigastatud sidemetes. Raskematel juhtudel tuleb vältida kõndimist, vajadusel käia karkudel. Jää vähendab valu ja pidurdab põletikulist protsessi. Surve avaldamine elastse sid...
Atlas- anatoomia foramen- mulk Tuba- tõri, toru Axis- teine kaelalüli fossa- auk, süvend Bucca- põsk Caput- pea fovea- auk Gingiva- ige Cerebrum- suur aju hiatus- lahtine koht Lingula- keeleke Collum- kael humerus- õlavarre luu Papilla- näsa Columna- sammas incisura- sisselõige Protuberantia- mügar Corpus- keha mandibula- alalõug Pulpa- säsi Cranium- kolju maxilla- ülemine lõualuu Clavicula- rangluu Dorsum- selg membrum- jäse Fascia- sidekirme Encephalon- peaaju olecranon- küünarnukk Fibula- pindluu os, mitm. ossa- luu, luud periosteum- luuümbris Squama- soomus skeleton- skelett radius- kodarluu Nucha- kuklatagune substantia- aine scapula- abaluu Tonsilla- mandel...
Johannes Aavik Ta sündis 8. detsembril 1880 Randvere külas Saaremaal ja suri 18. märtsil 1973 Stockholmis, ta oli eesti keeleteadlane. 1919-1926 töötas Kuressaare Gümnaasiumis eesti keele õpetajana. Seal tekkis tal huvi eesti keele vastu, ladina ja prantsuse keele harrastus. Keelealaseid õpinguid jätkas ta Tartu Ülikoolis, Nezini Ajaloo- ja Filoloogiainstituudis ja Helsingi ülikoolis, viimase lõpetas filoloogiakandidaadi kraadiga. Aavik tegutses hiljem keeleõpetajana Jaltas, Tartus, Kuressaares, töötas ka "Postimehe" toimetuses. Ta oli 19261934 Tartu ülikoolis eesti keele lektor ja gümnaasiumiõpetaja Tartus, 1934. aastast haridusnõunik (koolide peainspektor), 19401941 kirjastuses toimetaja. Saksa okupatsiooni ajal elas Nõmmel. 1944 siirdus Rootsi, kus tegutses Stockholmis arhiivitöötajana, tõlkijana, keeleliste artiklite ja kooliraamatute autorina. Ta suri S...
· Nikotiin ahendab veresooni, mistõttu suureneb südame löögisagedus ja tõuseb vererõhk. See koormab aga liigselt südant. · Veresoonte ahenemise tõttu väheneb naha ja jäsemete verevarustus. Näiteks sõrmeotste temberatuur väheneb umbes 3 kraadi võrra, aga võib ka langeda isegi 27 kraadini. Veresoonte ahenemine suurendab talvel külmumisohtu. · Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites. Siit selgub, miks suitsetamine suurendab riski haigestuda südame-ja veresoontehaigustesse. Kui mõni organ ei saa enam piisavalt verd, võib osa selle koest surra. Nii tekib infarkt või halveneb näiteks jäsemete verevarustus sedavõrd, et koed surevad ja jäse tuleb amputeerida. · Suitsetades satub vingugaas kopsudest verre ja seostub erütrotsüütide hemoglobiiniga. Sellised verelibled ei suuda enam hapnikku transportida ja organismi hapnikuvarustus halveneb. · Tõrv, mis suitsuga hingamisteedesse satub, si...
Lastehalvatus Lastehalvatus ehk poliomüeliit on äärmiselt nakkav viiruse poolt tekitatud haigus. See tungib närvisüsteemi ning võib halvata kogu keha vaid mõne tunniga. Sellesse võib nakatuda igas vanuses, kuid eelkõige ründab see alla kolme aastaseid lapsi (üle 50% kõigist juhtumitest). Viirus siseneb kehasse suukaudu ning paljuneb soolestikus. Iseloomulikud sümptomid polioviirusele on palavik, väsimus, peavalu, oksendamine, kaela kangesus ning valu jäsemetes. Üks kahesajast juhtumist viib pöördumatu paralüüsini ehk poliomüeliidini (tavaliselt jalgades). Polioviirus võib laialdaselt levida enne, kui väljalöönud haigusjuhtumid üldse tekivad. Enamikul polioviirusesse haigestunutest ei esinegi mingeid sümptomeid ja nad ei pruugi kunagi teadagi, et nad nakatunud on. Enamasti nakatutakse polioviirusesse inimeselt-inimesele kontakti teel. Viirus siseneb ühiskonda nakatunud inimeste fekaalide läbi ja siis l...
ESMAABI 2011 Esmaabi eesmärk päästa kannatanu elu õnnetuskohal vältida tema seisundi halvenemist hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest Tegutsemine õnnetuse korral Kõigepealt vaata üle õnnetuskoht ja selgita välja: Kas on midagi, mis ohustab sind või kannatanuid (süttimise või varingu oht) Mitu inimest on saanud vigastada Vajadusel tähista õnnetuskoht (ohukolmnurk jne) (2) Kontrolli, kas kannatanu on teadvusel. Teadvuseta kannatanu pane lamama külili asendisse. Kata kannatanu soojalt. Helista 112! Helistades ütle: Mis juhtus Kus juhtus Kannatanute arv Mis seisundis nad on Kas on vaja elustada Kes helistab Tegutse nii, nagu sind juhendatakse; vasta küsimustele; räägi rahulikult ja selgelt ÄRA KATKESTA KÕNET ENNE, KUI DISPETSER ON SELLEKS LOA ANDNUD! Suremine Ei ole momentaalne sündmus, vaid järkjärguline protsess, mis vältab teatud aja. Surma arengu...
Sissejuhatus Selleks, et osata last õnnetuse korral kõige paremini aidata, on lastega töötavatel inimestel kohustuslik läbida esmaabikoolitus. Seda peaksid tegema ka oma lapsest hoolivad vanemad, kui vähegi võimalik on. Esmaabi koolitusi on väga mitmesuguseid, kuid inimesel jääb meelde kõige paremini see, mida ta saab ptaktiliselt läbi proovida, seega peaks esmaabikoolituse programm sisaldama võimalikult suures mahus praktilist läbiproovimist. Lapse seisundit ei tohi kunagi alahinnata, mida väiksema lapsega on tegu, seda minimaalsemalt on arenenud väja tema kompensatoorsed mehhanismid. Laps ise ei oska tihtipeale valu seletada ega seda lokaliseerida. Südameseiskus Kui lapse süda seiskub on tema päästmiseks aega vaid viis minutit. Selle aja jooksul tuleb viivitamatult hakata last elustama, vastasel juhul kahjustuvad ja viimaks ka hävivad ajurakud. Esimest viite minutit kutsutakse sellepärast kliiniliseks surmaks. Kliinilise surma aeg ma...
Sissejuhatus Suur osa inimesi teeb trenni harrastuskorras ja omal käel, see aga võib viia spordivigastuste tekkeni. Harrastussportlastel võivad tekkida kahte tüüpi vigastused traumad ja ülekoormusvigastused. Traumade oht on suurem spordialadel, kus on suurem kontakt teiste inimeste ja näiteks palliga (kontaktspordialadel). Sellised levinuimad spordialad on käsi- ja korvpall, jäähoki jne. Ülekoormusvigastused tekivad sellistel aladel nagu rattasport, jooksmine jt. Spordivigastused moodustavad peaaegu neljandiku kõigist laste ja noorukite vigastustest. 7080% spordivigastustest kuulub kergemate vigastuste hulka (põrutused, venitused, marrastused jm). Levinumad vigastused Harrastussportlaste seas on levinuimad traumad meniski vigastus, kannakõõluse rebend, sidemevigastused, hüppeliigese nikastus jms. Ülekoormusvigastustest esineb sagedamini ,,hüppaja põlv", alaselja- ja lihaspingevalud, põlvekedra kõhre- ja kannakõõluse ülekoormus jne....
BIOLOOGIA 7.kl KONTROLLTÖÖ I variant Roomajad , linnud , imetajad. 1.Linnud kuuluvad selgroogsete hulka. Nimeta kõigepealt tunnus , mille järgi otsustad looma nähes , et ta on selgroogne.(2p). Nimeta veel 2 selgroogsetele iseloomulikku tunnust.(2p) Kui näen looma siis tunnen ta ära et ta selgroogne on selle järgi et : Ta võib aktiivselt liikuda kuna tal on ju arenenud lihastik ja luud . Selgroogsete tunnused: Hästi arenenud lihastik,luud,närvisüsteem + sisetoes. 2.Kirjuta , kuidas on jäseme ehitus seotud looma liikumise ja elupaigaga. Geko jalgade varbapadjanditel on ridadena üliväikesed haakuvad harjased millega jalg haarab kinni ka kõige pisematest pinnakonarustest. Kus ja kuidas selline sisalik liikuda saab? (3p) Liigub puuotsas , tavaliselt nõmmel , kuna tal on selline jäse siis ta suudab ju hästi puu külge kinnituda ning sealt süüa otsida . Kirjuta kummagi kilpkonna juurde kus ta elab ja milline on tema liik...
Poolpaha Autor: Sally Green Nathan-16 aastane, poolpaha Marcus- kardetui must nõid, Nathani isa Celia- tema treenija Mercury- teadis Marcuse asukohta, käskis pojal tappa tema isa Gabriel- ühendaja Nathani ja Merculy vahel “Sa ei oska lugeda ega kirjutada, aga sa tervened kiiresti- isegi nõia kohta. Pärast pimeduse saabumist hakkab sul siseruumides halb. Sa vihkad Valgeid nõidasid, aga sa armastad Annalise´i, kes on üks nende hulgast. Sind on neljateistkümnendast eluaastast saadik puuri hoitud. Sa pead vaid põgenema ja leidma Mercury, Musta nõia, kes sööb poisikesi. Ja sa pead seda tegema enne oma seitsmeteistkümnendat sünnipäeva.” oli tema elu lühi ülevaade - tõed, mida ei saanud eirata.Olles käinud iga aasta koos vanaemaga hindamisel, et saada teada kas ta on valge nõid, või must nõid. Kui Nathan oma vanaema mattis ja ta oli ikka poolekoodine saadeti ta Celia juurde, kes pidi teda treenim...
ESMAABI Põhiprintsiibid 1. PÕLETUSED * II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud katta steriilse sidemega * kui side puudub- jätta katmata * keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. 2. SILMADE VIGASTUSED * ära hõõru silmi! * võõrkeha, mis on tunginud silma sisse: - ära püüa eemaldada - aseta side - transpordi võimalikult kiiresti raviasutusse. 3. VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE * kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada * kata soojalt * hingamise puudumisel alusta kunstlikku hingamist 4. VEREJOOKSUD Verejooksu saab tavaliselt peatada: * sideme asetamisega haavale * jäseme tõstmisega kõrgemale * arteri kinnisurumisega survepunktides * kombineerides kõiki 3 eelpool toodud meetodit, aseta steriilne side haavale! 5. UPPUMINE VÕI ELEKTRISHOKK * alusta kunstlikku hingamist * kiire transport raviasutusse 6. TEADVUSETUSSEISUND * asend: pea pöö...
SUITSETAMISE KAHJULIKKUS Suitsetamine on kahjulik harjumus. Tubakas sisalduv nikotiin erutab meeldivalt kesknärvisüsteemi. Nikotiin on väga mürgine aine ja esimesed suitsetamiskatsed kutsuvad esile südame- ja peapööritust, oksendamist, südamelöökide rütmi häireid, kõri, söögitoru ja mao kramplikke kokkkutõmbeid (spasme), ärritatavust, mis läheb üle tähelepanu nüristamiseks ja võib lõppeda isegi minestusega. Niimoodi reageerib iga terve inimene tubakale. Kui organism nikotiiniga harjub, siis nõrgenevad toksilised e. mürgistusnähud ja inimene tunneb ainult tubaka meeldivalt erutavat toimet. See on väga petlik, sest tubakasuitsus leiduvad ained on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leiduvad kahjulikud ained. Tubakasuits sisaldab palju kahjulikke aineid: nikotiini, vingugaasi, sinihapet, ammoniaaki, formaldehüüdi jm. Eriti kahjulikuks peetakse bensopüreeni, mis tekitab vähktõbe. Bensopüreen on...
Elutekke 3 põhiseisukohta:On toimunud elu algne loomine,Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehdadelt,Elu on tekkis elutu aine arengu tulemusena. Füüsikaline evolutsioon:Elementaarosakesteks tekkisid aatomid.U 5 miljardit at tagasi tekkis Päike ja 4,5 at tagasi Maa.Keemiline evolutsioonLihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid.Tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid(aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid).Bioloogiline evolutsioonDarwini teooria:Elu ajalooline areng planeet Maal, liikide üksteisest põlvnemise kaudu.Sotsiaalne evolutsioonInimühiskonna areng, kultuuride ja tsivilisatsioonide areng.Bioloogiline evolutsoon:.4 miljardit 3,5 miljardit aastat tagasi esimesed elusolendid,3.5 miljardit aastat tagasi bakterid ehk eeltuumsed.2 miljardit aastat esimesed eukarüoodid(taimed, loomad, seened).esimesed hulkraksed 700 miljonit aastat tagasi.Taimede evolutsioon:Ainuraksed vetikad,Hul...
Ulme Taevas oli täna teistsugune kui tavaliselt. Tähed sillerdasid vastu nagu ikka, mõned üksikud pilved hõljusid udukoguna nende ümber ja isegi kuu oli oma vana asendi sisse võtnud. Kuid mida enam Priit pea kuklas taeva poole jõllitas, seda enam ta veendus, et täna on siiski midagi teistmoodi. See miski ei olnud esmapilgul eristatav, kuid sellisel terasel poisil ei jäänud kunagi midagi kahe silma vahele. Priit heitis murule pikali, seadis käed risti kuklasse ja jäi ainiti taevasse jõllitama. See tõmbas teda nagu magnet ega suutnud tema silmi enam eemale kangutada. Kõik ümberringi tundus Priidule nii tähtsusetu. Ta peaaegu unustas, et pidi liivakastis askeldaval Madlil silma peal hoidma. Priit jälgis ja jälgis ning märkas siis, et taevas muutub iga minuti jooksul aina heledemaks. See justkui tuleks aina lähemale ja lähemale. Ta nagu upuks seal sees. Priit raputas pead, pigistas silmad ...
Bioloogia 9. klassile 1.osa (U. Kokassaar 2009) analüüs 2011 Analüüsitavad peatükid · "Veri on vedel kude" lk 44-49 · "Kuidas me näeme?" lk 102-107 Sisukorras on lugemakutsuvad pealkirjad (nt üleval) 1. Õpiku olulisus · Motiveerib õppima · Õpiku materjal on väga kasulik enda arendamiseks · Konkreetses õpikus saab infot, kuidas enda tervise eest hoolitseda, kuidas vajadusel teisi aidata, kuidas inimese sisemus töötab 2. Materjali uudsus ja tähtsus · Materjal on huvitav · Palju põnevaid ja värvilisi pilte, keerukad asjad lihtsustatud joonistena, piltidena nt : Vere hüübimine: Vererakud takerduvad fibriinikiudusesse ja sulevad haava · Laused lühikesed ja tähtsamad sõnad paksemas kirjas nt: "Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugemal asuvad esemed paistavad ähmastena" · Huvitavad faktid (eluks vajalikud) nt...
TÖÖ JA PUHKEAEG alaealistele kehtib tööaeg : kõige noorem kes võib tööd teha on * 13-14a. 4h, 20h nädalas . * 15a. 6h, 30h nädalas * 16-17a tööpäeva pikkus 7h. 35h nädalas RASKUSTE TEISALDAMISE LUBATUD VORMID * 13-14a tüdrukud 3kh * poisid 5kg * 15a. tüdrukud 5kg * poisid 8kg * 16-17a. tüdrukud 10kg * poisid 15kg Tööde mille puhul on ettenähtud töötajate eelnev ja perioodiline tervise kontroll, on lubatud täiskasvanutele. REGULAARSETE RASKUSTE TEISALDAMINE Mees pidevalt - 25kg Naine pidevalt - 7kg Sama arv raskuste tõstmine : naistel 5t meestel 10t Põranda pinnalt või madalamalt kui töötasapinnalt. TÖÖTAJA TT ALASED KOHUSTUSED JA ÕIGUSED KOHUSTUSED : * osalema ohutu töökeskkonna loomisele järgides TT nõudeid. * järgima TA kehtestatud töö ja puhkeaj korraldusi * läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud k...
Johannes Aavik ja keeleuuendus 1880-1973. 93 aastat elas Eesti üks tähtsamaid ja juhtivamaid keelemehi, Johannes Aavik. Tundes end suutlikuna arendada Eesti keelt oma eluaja jooksul võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega, hakkas Saaremaa paljutõotav nooruk juba varakult tegutsema. Johannes Aavik sündis Pöide kihelkonnas Randvere külas Kõiguste vallakirjutaja pojana. Kuressaarde asus J. Aavik elama 7-aastasena ning seal veetis ta järgnevad 21 aastat. Keskhariduse omandas Aavik Kuressaare gümnaasiumis. Ta oli kooli parimaid õpilasi, lemmikõppeaineteks võõrkeeled. Lisaks koolis omandatud saksa, prantsuse, ladina ja kreeka keelele õppis ta iseseisvalt inglise ja soome keelt. Peale keskkooli lõpetamist suundus ta Nezini ajaloo filoloogia instituuti, seejärel Emajõe kaldale tunnustatud Tartu ülikooli, kust peale ühte aastat jätkas õpinguid naaberkaldal, Helsinki ülikoolis. Selle lõpetas Aavi...
Elustamine Suust-suhu-meetodit kasutada juhul, kui kannatanul on hingamine seiskunud. Kannatanu panna seliliasendisse, avada tema riiete kaelus, eemaldada hingamisteid takistavad rõivad. Seejärel tuleb kannatanu suu puhastada, pea painutada maksimaalselt kuklasse. Hügieeniline on asetada kannatanu suule suumask. Esmaabiandja avab kannatanu suu, samaaegselt kinni pigistades tema nina. Pärast sügavat sissehingamist puhub abiandja õhu kannatanu hingamisteedesse. Seejuures peab kannatanu rindkere tõusma sissehingamine; õhu sissepuhumise lakkamisel peab rinnakorv langema väljahingamine; esmaabiandja hingab samal ajal sügavalt sisse. Joonis nr.1 joonis nr.1 SÜDAMEMASSAAZH Kui koos hingamise seiskumisega on lakanud ka südametegevus (pulssi ei ole, pupillid on ahenenud, südamelööke ei ole), tuleb kannatanule teha nii südamemassaazhi, kui ka kunstlikku hingamist vahekorras 2 puhumist...
MIKS MA EI SUITSETA? Suitsetamine on kahjulik minu tervisele kui ka minu rahakotile. Puhtalt suitsudele kuluks mul kuus 750 eek.-, mul on selle rahaga muudki teha, näiteks vajalikud raamatud või tarbeesemed endale soetada. Tubaka tervistkahjustav toime on teada juba ammu. Kuna tubaka mõju ei pruugi avalduda igaühel, siis ei mõtle noor inimene tavaliselt neile 25 haigusele, mida teadlased tänapäeval seostavad suitsetamisega. Siiski peaks teadma suitsetamise tegelikku mõju, peaks teadma, millega suitsetaja riskib. KÕIGE OLULISEMAD SUITSETAMISEGA SEOTUD HAIGUSGRUPID ON: vere ringeelundite haigused, sh aju veresoonte haigused; vähkkasvajad; hingamiselundite, sh kopsude kroonilised haigused. Enamik neist kulgeb organismis pöördumatute muutustega ning nende ravi on väheefektiivne. Nimetatud haiguste tekkerisk on suitsetajal oluliselt suurem kui mittesuitsetajal. On kindlaks tehtud, et 30% kõiki...
Vereringeelundkond 1. Kirjelda vere liikumist suures vereringes Algab südame vasakust vatsakesest → liigub aorti → aordist arteritesse (arteriaalne veri) → kapillaaridest muutub veri venoosseks (venoosne veri) ja liigub veeni → veri südame paremasse kotta 2. Kirjelda vere liikumist väikses vereringes Algab paremast vatsakesest → liigub kopsuarterisse → voolab kapillaaride kaudu kopsudesse → kopsukapillaaridest voolab läbi kopsuveeni südame vasakusse kotta (→ edasi vasakusse vatsakesse) 3. Mõisted 1) Pulss – tekib vatsakeste kokkutõmbest; on tuntav arterite tuiklemisega; näitab südamelöökide arvu 2) Hüpertoonia – kõrgvererõhutõbi 3) Südame automatism – südame võime tekitada automaatselt (ilma kesknärvisüsteemi sekkumiseta) elektrilist erutust 4) Aort – suure vereringe suurim arter 5) Suur vereringe – vere liikumistee südamest kehasse ja sealt tagasi südamesse 6) V...
KT1 1) Miks suureneb hematokriti väärtus, kui organism on kaotanud vett (eksikoosi seisund; Selline olukord võib tekkida näiteks tugeva higistamise tagajärjel, kui samaaegselt ei tarvitata piisavalt vedelikke.). Vereloome aktiivsus ei ole samas muutunud. V. Vett kaotavad kõik organismi koed, kaasarvatud veri. Vereplasma maht väheneb, seetõttu on vererakkusid vereplasmaga võrreldes suhteliselt rohkem - hematokriti väärtus suureneb. 2) Mis juhtub kui ühe jäseme lümfisooned katkevad või sulguvad? V. See jäse tursub, tekib lümfödeem. Kui lümfiteed on lõhutud, ei saa kudedesse kogunev vesi normaalselt tagasi vereringesse liikuda. Normaalselt dreneerivad lümfisooned rakkuvahelist ruumi, vesi liigub lümfisoonte kaudu lümfijuhadesse, mis omakorda suubuvad rindkeres olevasse õõnesveen. 3) Kirjelda lühidalt vere transpordi funktsiooni. Transpordi funktsioon vere liikum...
B.2.7. 1. Kui kaua kestab kliiniline surm väliskeskkonna temperatuuril 15-25 kraadi? 5 minutit toatemperatuuril. 2. Millises järjestuses kontrollitakse elusignaalide olemasolu või puudumist võimaliku südameseiskuse korral? Teadvus, hingamine, pulss. 3. Mis on osaliselt suletud hingamisteede kindlaks tunnuseks? Häälega hingamine. 4. Millised on soovitavad kunstliku hingamise ja südame kaudse massaazi vahekorrad elustamisel? Alla 1 aastastel 15:2, üle 1 aastastel 30:2. 5. Kuidas interpreteerite järgmist leidu? Kannatanu vajus maha: teadvust ei ole, on näha üksikuid, harvu, kramplikke sissehingamisi, pulssi kaela peal ei tundu olevat. Vajab elustamist. 6. Mida teha siis kui imik on tõmmanud võõrkeha hingamisteedesse nii, et ta ei saa hingata ega köhida? Vaatan suhu, ehk saab takistuse eemaldada sõrmedega. Võtan imiku kõhuli käe või põlvede peale pea allapoole ja koputan kulpis käega 5x abaluude vahele. Võtan lapse sülle näoga enda pool...
ennetusvõimalusi - eesmärk: hoida ära 30. Abi ninaverejooksu korral- Pane kannatanu 1. Kuidas iseloomustate tervist? Tervis kaariese teke: jälgimine alates 6. elukuust; ettepoole kummargil istumisasendisse. Palu on: füüsiline, psüühiline ja sotsiaalne heaolu., rinnapiimatoit; luti liigne kasutamine; õhtune kannatanut ninasõõrmed verehüübest tühjaks on seotud aja, asukoha ja vanusega., haiguse magus tee lutipudelist; meevee andmine nuusata. Suru verdjooksev ninasõõre 10-20 puudumine, on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse lapsele; luti hügieen; ema toit rinnapiimaga minutiks kinni. Juhul, kui verejooks ei lakka, heaolu seisund. toitmisel; rinnapiimatoidu kestvus; fluoriidide toimeta kannatanu arsti juurde. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? ...
KINNITAN: 01.09.2015 Analiit AA OÜ direktor ESMAABI ANDMISE JUHEND (Analiit AA OÜ) -s annab esmaabi: Ljubov Smirnova Keemik 5342921 1. SISSEJUHATUS Igal aastal saab Eestis tööõnnetuste tagajärjel kannatada tuhandeid inimesi. Surmajuhtumite arv on viimasel kümnel aastal püsinud 50 ringis, raske tervisekahjustuse on saanud 400-500 inimest aastas, kergemate tööõnnetuste arv jääb 2000-2500 piiresse. Surmaga ja raskete tervisekahjustustega lõppenud tööõnnetuste juurdlus on välja selgitanud, et enamikel juhtumitel ei ole kannatanutele osatud anda õiget esmaabi. Tuletame meelde, et esmaabi korraldamine ettevõttes on reguleeritud sotsiaalminis...
1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Veendun, et inimene on teadvusetult ja kuna ta ei hinga, helistan 112 Avan ülemised hingamisteed: Painuta pea kuklasse ja tõsta lõuga (tõstab neelu tagaseina üles ja hingamisteed vabanevad). Pea kuklasse painutamisel arvesta võimaliku kaelatraumaga (kahtluse korral tõsta ainult lõuga) ja ettevaatust väikeste laste korral (liiga kuklasse pannes sulged hingamisteed). Kontrolli suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemalda see hingamisteedest. Kui spontaanne hingamine taastub, keera kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui ei hinga edasi, siis jälgida pulssi kaelal. Kui pulss kaelal puudub, siis alusta südamemassaažiga koos kunstlikku hingamega (teha kuni kiirabi tulemise või elu tunnuseni). Südamemassaaži ja kunstlikku hingamise vahekord peab olema 30:2. Selline vahekord nii täiskasvanul kui lapsel 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed,...
Esmaabi kursus (kirjalik test) Etteantud vastustest valige ainult üks 1. Elustamivõttete rakendamisel tuleb lähtuda põhimõttest „enne helista, selle järgi elusta”, kui eeldatavaks äkksurma põhjuseks on a) Võõrkeha hingamisteedes b) Ummumine c) Südamehaigus d) Trauma e) Hüpotermia 2. Kaudse südamemassazi teostamisel rindkere kompressiooni sügavus peab olema mitte alla a) 2cm b) 3cm c) 4cm d) 5cm e) 6cm 2. Lapse taaselustamisel osalevad kaks abistajat. Kunstliku hingamise ja kaudse südamemassazi vahekord peab olema a) 1:5 b) 2:5 c) 2:15 d) 2:30 e) 5:30 3. Uppunu taaselustamisel tuleb kõigepealt a) Asetada kannatanu külaliasendisse ja väljutada vesi hingamisteedest b) Alustada kaudse südam...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS K-08A Randel Malm PRÜGI JA JÄÄTMED referaat Pärnu 2010 Keskkonna ning loodussäästliku elu seisukohast võttes on prügist rääkida ilmselt kõige lihtsam. See on asi, mida me näeme oma silmaga ja me ei pea ennast kujutama kümente aastate kaugusele tulevikku, et asja mõista. Prügi on siinsamas meie endi kõrval. Prügi sorteerimine vajalik selleks, et võimalikult paljud asjad jõuaksid taaskasutusse, mitte ei rändaks prügimäele, sest prügimägedel on kõikvõimalik erinev prügi tihedalt kokku surutud ja seetõttu ei toimu seal hapniku puudusue tõttu loomulikke lagunemisprotsesse. Prügimäed eritavad ümbritsevasse keskkonda suurtes kogustes metaani, mis on ligi 20 korda tugevam kasvuhoonegaas, kui CO2. Prügimägede kaudu satuvad paljud tekkinud ohtlikud ained aga põhjavette ning sealtkaudu ka lõpuks uuesti meieni. Prügist ja sorteerimisest on meedia vahendusel meile rä...
Meditsiin Koostajad: Heiko Källo Lauri Lahtvee Kannatanu transport Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Transporteerimisviisid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Palju kannatanuid ja transport. Kui on samaaegselt palju vigastatuid, siis ei ole võimalik kõigile ühtviisi viivitamatult abi osutada. Alati veendu enne tegutsema asumist, et on ohutu! Anna abi ainult siis, kui füüsilise abi korral sa ei hinda oma võimeid üle ja on ohutu. Tuleb järgida viiest punktist. Transpordiasend. sõltub sellest, millised on kannatanu vigastused. Väga tähtis on hingam...
ESMAABI Loengu andis Kamerik Irene Mustamäe Haigla intensiivravi osakonna juhataja, reanimobiili arst ESMAABI **kannatanule mitte põhjustada valu või ebameeldivusi *ajul puudub hapniku ja glükoosi tagavara *süda lööb normaalselt 60-80 korda minutis *tundlikumad ajurakud (emotsioonid, teadmised) hukkuvad juba esimestel minutitel hapniku puudumise korral **kannatanu panna lamama horisontaalselt, külje peale ( seega vabanevad hingamisteed ja häiritud sülje valgumine kurku, ka veri ja okse valguvad välja) ESMAABIPAKK: termolina, külmapakk, turvalõikur, kolmnurklina, kindad, plaastrid (parem mitte veekindlad), sidemed, elustamismask, steriilne haavaside (marli ja elastik), võrksidemed *veri hüübib ligikaudu 5 minutiga *haava puhastamiseks: 0,3% vesinik, sobib ka kaevuvesi, mineraalvesi (ka maitsetega), kuid mitte muud karastusjoogid, mitte kasutada kuivpulbreid, rasvaineid, kollased lahused apteegist on head kui nad on v...
English Test 1 Parts of the body 1. JEW-MANDIBLE-alalõug 2. ARMPIT-AXILLA-kaenlaalune 3. CHEST-THORAX-rindkere 4. STOMACH-ABDOMEN-kõht 5. NAVEL-UMBILICIUS-naba 6. KNEE-PATELLA-põlvekeder Hospital staf 1. TO PRESCRIBE MEDICINE- ravimi välja kirjutamine 2. DISPENSE PRESCRIPTION MEDICATION- retseptiravimeid väljastama 3. RELIVE PAIN-valu leevendama 4. BLOOD SAMPLE- vereproov 5. SPUTUM-sülje PERSONAL 6. RECEPTIONIST- vastuvõtu sekretär-a person who welcomes visitors and answers phones. 7. RADIOLOGIST- radioloog- a person who used imaging technology 8. LAB TECHNICIAN- laborant- a person who analyzes samples 9. PHARMACIST- apteeker- a person who prepares drugs //prepares and dispenses medication 10.CARDIOLOGIST- kardioloog- a person who is a heart specialist 11.PEDIATRICIAN- lastearst- 12.ANESTHESIOLOGIST-anestesialoog-a person who prevents patients form f...
English Test 1 Parts of the body 1. JEW-MANDIBLE-alalõug 2. ARMPIT-AXILLA-kaenlaalune 3. CHEST-THORAX-rindkere 4. STOMACH-ABDOMEN-kõht 5. NAVEL-UMBILICIUS-naba 6. KNEE-PATELLA-põlvekeder Hospital staf 1. TO PRESCRIBE MEDICINE- ravimi välja kirjutamine 2. DISPENSE PRESCRIPTION MEDICATION- retseptiravimeid väljastama 3. RELIVE PAIN-valu leevendama 4. BLOOD SAMPLE- vereproov 5. SPUTUM-sülje PERSONAL 6. RECEPTIONIST- vastuvõtu sekretär-a person who welcomes visitors and answers phones. 7. RADIOLOGIST- radioloog- a person who used imaging technology 8. LAB TECHNICIAN- laborant- a person who analyzes samples 9. PHARMACIST- apteeker- a person who prepares drugs //prepares and dispenses medication 10.CARDIOLOGIST- kardioloog- a person who is a heart specialist 11.PEDIATRICIAN- lastearst- 12.ANESTHESIOLOGIST-anestesialoog-a person who prevents patients form f...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool füsioterapeudi õppekava REFERAAT PÕLETUSVIGASTUSTE JÄRGNE TAASTUSRAVI Tatjana Balasova õppejõud: Maarja Kärsin Tartu 2009 SISUKORD Selgitus.Ülevaade.........................................................................................................................lk3 Tekkepõhjused ja mehhanismid...................................................................................................lk3 Sümptomid ehk avaldumine.........................................................................................................lk3 Diagnoosimine..............................................................................................................................lk4 Ravivõimalused...........................................................................
Referaat Mustvee Gümnaasium Spordivigastused 2009 Ülekoormusvigastused Kehalise töövõime kasvu aluseks on treeningute ajastamine adaptatsiooniperioodil aset leidva superkompensatsiooni faasi. Kui treeningkoormused on sportlase jaoks ülemäära suured või taastumisperiood mitteküllaldane,siis tekib väsimuse ülekuhjumine organismis.Selle järel kujuneb välja ülekoormussündroom. Niisugust väsimust iseloomustavad üle kahe nädala kestev "sportliku vormi" langus,vegetiivsed kaebused, unehäired,suurenenud ärritatavus, ülekoormusvigastused,immunsüsteemi häired ja muutused biokeemilistes näitajates. Umbes 5-15% tippsportlastest kannatab oma karjääri jooksul ülekoormussündroomiga.Jooksjate hulgas on see protsent veel kõrgeb, lausa 65% sportlastest. Ülekoormussündroom võib avalduda kliiniliselt kahe erineva vormiga.Es...
Haige asendi muutmine Haige asendi muutmisel kasutage võimalusel abilist. Ergutage alati haiget omaenda jõuvarusid kasutama ja asendi muutmisel kaasa aitama. Seliliasend · Et nihutada seliliasendis haiget ülespoole, kõverdage tema põlved ning nihutage haiget õlgadest ja puusadest voodis ülespoole. · Õige seliliasendi tagamiseks pange haige pea alla väike padi, mis toetab kukalt. · Ristluu all kasutage polstrina lambanahka. · Toetage jalad voodi jalatugede vastu nii, et jalalaba ja säär moodustavad täisnurga ning varbad on suunatud ülespoole. · Toetage haiget jalalabade alt patjade või lambanahaga. · Haige käed seadke kehast pisut eemale, et asend oleks mugav. · Funktsionaalvoodiga saate kergitada peapoolset voodiotsa istuliasendisse. · Enne voodi peatsi tõstmist nihutage haige puusaliiges voodi murdekohaga kohakuti. · Kõrgendatud asend võib olla umbes 3040 kraadi. · Et haige alla ei libiseks, paigutage voodisse jalatugi. · Ergutage hai...
Minu tervis Elen Kõiv Sisukord • Kehaline ehk füüsiline tervis • Emotsionaalne tervis • Vaimne tervis • Sotsiaalne tervis • Isiksuslik tervis • Toit ehk eluviis • Keha analüüs • Kokkuvõte Kehaline ehk füüsiline tervis Kehaline ehk füüsiline tervis. Seda tervise valdkonda peetaksegi sageli tervise peamiseks näitajaks, sest tervisele vastandatakse haigust. Kui ükski elund ei valuta, jäse ei ole katki või keha temperatuur on 36° ja 37° C vahel, siis oleme ju terved. Kehalist tervist tugevdavad spordiga tegelemine, tervislik toitumine, oskus hoiduda vigastustest ja haigustest. Emotsionaalne tervis Emotsionaalne tervis. Inimese heaolu sõltub väga palju tema meeleolust. Meeleolu mõjutavad aga väga palju inimese enda tegevused ja teiste inimeste mõjutused. Hea tuju aitab tunda end hästi ja mõni kehaline häda võib hoopiski ununeda. Paha tuju muudab inimese enesetunde halvemaks ja lisaks emotsiona...
Referaat Esmaabi andmine Õppeaine: OHUTUSTEHNIKA Tallinnas, 21. sept. 2007 Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu või äkkhaigestunu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja vajadusel toimetada kannatanu ravile. Elupäästev ja vältimatu esmaabi on hädavajalik neljal juhul: kui kannatanu pole teadvusel, ta ei hinga, pulssi pole või on suur verejooks - seda on märgata vereloigust või riietel järjest suurenevast vereplekist. Teadvusetus: Teadvusetu inimene tuleks keerata küliliasendisse. Kui pole teadvust, pole ka valu- ja muid reflekse. Kuna neelamisrefleks ei toimi, võib inimene selili-kõhuli lämbuda iseenda sülje või okse kätte, ka võib keel sulgeda hingamisteed. Vajalik ka end pildituks joonud inimese kaitsmiseks. Esmalt proovi teadvusetut äratada sõnadega ja kerge raputamisega (,,Hallo, kas te kuu...
Kadrioru Saksa Gümnaasium JÄSEMEVIGASTUSED JA TAASTUSRAVI Referaat Nimi: Ann Mäekivi Klass 11.B Tallinn 2012 SISUKORD 1. Taastusravi...................................................................................................................3 1.1. Sissejuhatus..........................................................................................................3 1.2. Taastusravi pedagoogilised põhimõtted...........................................................3-4 1.3.Füüslise taastusravi vahendid...............................................................................4 1.4. Pedagoogilised taastumisvahendid......................................................................4 2. Vigastused ning nende võimalikud tagajärjed...........................................................5 2....
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP 11 Karolin Karbus Peaajutrauma järgne haige afaasia ja hemipareesiga keha juhtival poolel Referaat sise-ja närvihaigustes Juhendaja: Tõnu Kauba Tallinn 2013 1. PEAAJUTRAUMA OLEMUS Peatrauma on üks keerukamaid ja ühtlasi ohtlikemaid nii anatoomiliste iseärasuste kui ka elutähtsate talitluste seisukohast lähtudes. Kuna pea piirkond on ülihea verevarustusega, areneb traumaatiline turse selles piirkonnas eriti kiiresti. Tihti saavad kahjustatud tähtsad funktsioonid nagu tähelepanu, mälu ja keelelised oskused nii kirjutamisel kui ka kõnelemisel. Samuti võivad esineda sensoorsed proble...
Külmakahjustused jagunevad kohalikeks ja üldisteks. Kohalikud külmakahjustused on pindmine ja sügav külmumine. Üldine külmakahjustus on hüpotermia ehk vaegsoojumus. Külmakahjustuste teket kiirendavad tugev tuul ja märg nahk. (Kutsar:1998) Erinevalt alajahtumisest, mis puudutab keha kõiki organsüsteeme, on külmumiste korral tavaliselt tgemist miteohtlike lokaalsete külmakahjustustega, näiteks sõrmede või nina külmumine. Ka külmumise korral tuleb rakendada adekvaatseid prehospitaalseid meetmeid, et vältida hilisemaid kahjustusi. (Adlas:2014) Inimese kehatemperatuur säilib konstantsena ning see on ligikaudu 37, 5 C (tsentraalne temperatuur). Kui kehasisene temperatuur jääb alla 35 C, räägitakse alajahtumisest (hüpotermiast). Vastupidi lokaalsele külmumisle on tegemist kogu keha aeglase jahtumisega väljaspoolt sissepoole. Meie laiuskraadidel tuleb alajahtumisega arvestada iga vigastatu puhul, kes on sunnitud pikemat aega looduses või kütmat...
SUITSETAMINE SISSEJUHATUS Heites pilgu koolitagusele muruplatsile selgub hirmus tõsiasi- sirguvate lillede seas turritab üks uus liik ,,sigaretikonid", andes rohelisele lapile veidi kollakat ja meie ühiskonnale iseloomulikku määrdunud tooni. Kas tõesti on turumajandus toonud probleemi, mille vastu pole mõtet võidelda? Suitsetamine koolinoorte seas tundub peaaegu kohustuslik, vähemalt koolipidude juures. Iga päev, ka täna, jah, just praegu süütas keegi suitsu- kümned ja kümned kooliõpilased proovivad esimest korda suitsetamist. Esimene sigaret süüdatakse tavaliselt sõprade seltskonnas. Ja selle maik ei meeldi. Aga sõpradele seda öelda ei saa. Miks siis ikkagi harjutatakse organismi vastu võtma seda mürki? Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu elanikkonna elukvaliteeti ja pikemas perspektiivis ka riigi majandust. Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arenguma...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
