Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

" järgnenud" - 501 õppematerjali

thumbnail
3
doc

Vabadussõda ja selle eelnenud ning järgnenud sündmused

Millal algas Vabadussõda? Kellega sõditi? Vabadussõda algas 1918. aasta 28. novembril ja lõppes 1920. aasta 3. jaanuaril. Sõda toimus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. 1919. aasta juunis ja juulis oli sõjategevus Landeswehr vastu. 2. Miks eestlased Vabadussõja alguses vaenlasele alla jäid? Mis seda olukorda muutis? Vastased olid arvuliselt üle, meeste moraal oli väike, sõda tuli järsku ja sõjajõudude juhtimine ei olnud pädev. Mida aega edasi, seda paremaks Eesti olukord läks. Tekkis uusi liitlasi, rohkem sõdured saabus armeesse, varustus paranes ja venelaste pealetung aeglustus (varustamine oli raske, sest oldi sõjaväebaasidest liiga kaugel). 3. Nimeta Vabadusõja olulisemad lahingud, ettevõtmised. A) 1. veebruar Valga ja Võru lahing B) 4. veebruar Petseri lahing C) 23. juuni 1919. aasta Võnnu lahing 4. Kellega sõditi Landeswehri sõjas? Millal see toimus? Landeswehri sõda toimus 1919. aasta juunis ja juulis....

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Miks puhkes külm sõda ?

Millised riigid olid Teise Maailmasõja võitjad ja kaotajad 2. Miks laguneb Teise Maailmasõja võitjate ühisleer? 3. Kuidas toimus Saksamaa lõhenemine? 4. Milliste abinõudega asus USA piirama kommunismi levikut? 5. Anna hinnang Teises maailmasõjale järgnenud rahvusvahelistele suhetele. Teine Maailmasõda lõppes 2.sept.1945. Selles sõjas hukkus hulga rohkem inimesi kui I Maailmasõjas, seejuures olid enamik hukkunutest II maailmasõjas tsiviilisikud.Võib väita et Teine Maailmasõda oli üks jõhkramatest ja verisematest sõdadest mis tol ajal aset leidnud . Teise maailmasõja üheks sõditjate pooleks olid Saksamaa,Itaalia ja Jaapan ja nende vastased USA,Prantsusmaa,Inglismaa ja Venemaa, viimased tulid sõjast välja võitjatena. Teine maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas.Paljud seni rikkad ja võimsad riigid kad...

Ajalugu
1092 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti esimene iseseisvus ja Eesti Vabadussõda

26. märtsil toimus Petrogradis eestlaste meeleavaldus. 30. märtsil anti välja Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta, millega nähti ette Eestimaa kubermangu ühendamine ja valimiste kaudu Ajutise Maanõukogu valimine. Mai lõpus valiti Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev, mis oli esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. Suvel loodi ka Rahvusväeosa. Autonoomia saavutamise järel: - muudeti asjaajamine eestikeelseks - vene ametnikud asendati eestlastega - valmistuti üleminekuks emakeelsele kooliharidusele Eesti iseseisvus kuulutati välja 24. veebruaril 1918. 3. märtsil oli kogu Eesti Saksa okupatsiooni all ning võim läks saksa sõjaväelastele. Eesti iseseisvust ega Ajutist Valitsust ei tunnustatud. Rahvuslike erakondade tegevus, poliitilised koosolekud ja demonstratsioonid keelati ära ning aja...

Ajalugu
56 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Victoria

Rapla Vesiroosi Gümnaasium KUNINGANNA VICTORIA Referaat Koostaja: Kertu Roosla Klass: 11 b Juhendaja: Heli Heinaste Rapla 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Alexandrina Victoria.....................................................................................4,5 Kuninganna Victoria................................................................................6,7,8,9 Sündmusi Victoria valitsemise ajal.....................................................................10 Huvitavat kuninganna ja tema ajastu kohta..........................................................11 Kokkuvõte................................................................................................12 Illustrat...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Geodeesia roll tänapäeval

ca Geodeesia on üks vanimaid teadusharusid. Meieni jõudnud Samuti ei saa inimliku uudishimu rolli alahinnata. Pole tõendite kohaselt paelus Maa kuju ja mõõtmete määramine sugugi imekspandav, et arutlused ilmaruumi ehitusest ja inimest juba vähemalt kolme tuhande aasta eest. Arvata Maa kujust olid muuhulgas paljude tuntud Vana-Kreeka võib, et see huvi kasvas välja vajadusest mõista teatavate filosoofide lemmikteemadeks. Kuna veel polnud kuigi loodusnähtuste toimumist. Nii näiteks olid kuuvarjutused täpseid mõõtevahendeid ja samas puudus ka praktiline toona üsna hirmutekitavad sündmused, andes ainest vajadus Maa kuju/mõõtmete täpseks teadmiseks, siis lasti mitmesugusteks spekulatsioonideks. Samas aga vihjas see aga fantaasial lennata. Nagu filosoofide puhul ikka, oli väite loodusnähtus Maa tegelikule kuj...

Geodeesia
34 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Powerpoint "Kaali meteoriidikraater"

Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan. Kui meteoorkeha kiirus on veel vähemalt 3 km/s, siis toimub selle kokkupuutel maapinnaga plahvatus: suurem osa meteoorkehast muutub seejuures momentaalselt hõõguvaks gaasiks, plahvatuse kohal aga moodustub kraater, mille ümbrusesse hajuvad vaid vähesed säilinud meteoriidikillud. Kraater Kraater on lehterjas või peekritaoline maapinnasüvend, mis on tekkinud vulkaani purske või meteoriidi löögi (või plahvatuse) tagajärjel; läbimõõt mõnekümnest meetrist mitme kilomeetrini, sügavus mõnest meetrist mitmesaja meetrini. Eesti Eesti territooriumil on tänaseks tuvastatud kokku seitse paika, kus leidub kosmiliste kehade plahvatusjälgi (kaheksanda võimaliku ­ Vaida kraatri uurimist on alles alustatu...

Füüsika
11 allalaadimist
thumbnail
14
docx

AJALUGU - KESKAEG , PÕHJALIK KOKKUVÕTE

Nimetus võeti kasutusele XV sajandil, mil Euroopas hakati senisest rohkem hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Muistne Rooma riigi langusele järgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja sellest tuligi nimetus keskaeg ­ periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. Keskaeg on eriti tähtis kultuuri, teaduse ja tehnika arengus. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal. Keskaja lõpuks loetakse põhiliselt aastat 1492, mis Kolumbus avastas Ameerika. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku, Lääne-Rooma keisrivõimu langusest kuni XI sajandini. Lääne-Euroopas tekkisid germaanlaste riigid ja käsitöö ning kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusus paavstide autoriteet ja ristiusk levis endistelt Rooma aladelt väljaspoole. Euroopas kujunes ka feodaalkard, kuid palju arenen...

Ajalugu
322 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Tuumaenergia kasutuselevõtu võimalustest Eestis

Tuumajaamadest üldiselt 2.Eesti ajalooline seotus aatomienrgiaga 3.Tuuma reaktorid ja kütus 4.Ohud ja tuumakütuse jäägid 5.Majanduslik otstarbekus ja omanikud Viimastel ajal on hoogustunud debatt Eesti oma tuumajaama võimaliku ehitamise üle.Jaapanis asetleidnud 9 magnituudine maavärin, sellele järgnenud 38,5 m hiidlaine ja järgnenud avariid Fukushima Daiichi tuumajaamas on pannud inimesed muret tundma tuumaenergeetika tuleviku üle. Nagu ikka esineb nii poolt kui vastu käivaid seisukohti. Kahjuks pole tuumajaama vastastel eriti muid põhjendusi kui vaid see, kui ohtlik see on. Kuid maailmas on söe, gaasi ja hüdroelektrijaamades tunduvalt rohkem õnnetusi kui tuumajaamades. Praegu on maailmas umbes 443 töötavat tuumareaktorit ja ajast, mil esimene tuumajaam aastal 1954 NSVL tööd alustas, on olnud vaid 3 suuremat avariid. Ja tuletagem kasvõi meelde ajaloost seda, kuidas 1906. aastal hävis te...

Energeetika
37 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Napoleoni viimsed aastad

klass Tilsiti rahu(1807) Seoses Prantsusmaa võiduga Venemaa üle oli viimane sunnitud rahu paluma Lepingu sõlmisid Napoleon ja Aleksander I Tilsitis Preisimaal Prantsuse vallutused jäid püsima; Venemaale jäi tegevusvabadus P.-Euroopas Tilsiti rahu Kahe poole sõpruse-, rahu-, ja liiduleping Abi pakkumine ja veenmine Kahe keisri kohtumine parvele püstitatud paviljonis Nemunase jõe keskel. Suhete pingestumine Tilsitis sõlmitud ,,igavene sõprus'' oli vaid Napoleoni pettekujutelm; Venemaa sunnitud ühinemine kontinentaalblokaadiga(Inglismaa vastu) kahjustas tugevalt riigi majandust; 1812-Suur Armee Venemaal Pingete süvenemine kahe (Euroopa) suurriigi vahel viis paratamatult sõjani Napoleon kogus kokku sõjaväe, mis koosnes üle 650 000st mehest(ligi pooled neist olid pärit Pr. Liitlasriikidest Algne plaan oli sundida Vene vägesid taganema ja Moskvas Venemaaga liitl...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Valimised Eesti Vabariigis: Riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimised

märtsi 1934. aasta riigipööre: 1929. aasta majanduskriisi ilmmingud, põhiseaduse kriis, Pätsi- Laidoneri riigipööre ja sellele järgnenud vaikiv ajastu. 1929. aasta majanduskriisi ilmingud: 1929 lõpul USAs alguse saanud ülemaailmse majanduskriisi esimesed ilmingud jõudsid Eestisse järgmisel aastal, kulmineerusid 1933 suvel. Alates 1930 aastast langesid toiduainete hinnad maailmaturul järsult, samas tollimaksud tõusid kiiresti. Talurahva sissetulekud vähenesid, paljud põllumehed olid sunnitud tootmist piirama, külades sagenesid oksjonid, nõrgemal järjel olevad talud läksid pankrotti. Kokku vähenes põllumajandustoodangu koguväärtus kriisiaastail ligi kaks korda. Hindade langusele ja tollitõkete kasvule välismaal lisandus siseturu kokkukuivamine, kuna suur osa rahvast oli ostujõuetu. Ettevõtete sulgemine tõi kaasa ulatusliku tööpuuduse kasvu. Põhiseaduse kriis: Konstantin Pätsi õhutusel olid Põllumeestekogud hakanud juba kahe...

Poliitika
4 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Vabadussõda ja Tartu rahuleping

a suvel moodustati Venemaa autonoomse Eestimaa kubermangu valitsemiseks Maanõukogu. 19. veebruaril 1918. a võttis Maanõukogu vastu otsuse Päästekomitee moodustamisest, kuhu kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Koostati Iseseisvusmanifest, milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. 24. veebruaril sõitsid Päästekomitee liikmed tulevase Eesti Panga hoonesse. Seal moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Samas loeti ette ka Iseseisvusmanifest. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud. Saksa vägede edasitung idarindel aga jätkus. Brestis toimunud rahuläbirääkimised Nõukogude Venemaa ja Keskriikide vahel olid katkenud ning baltisakslaste küüditamine Eestist andis ka sobiva ettekäände. 1918. a märtsiks oli sakslaste kätte läinud kogu Eesti territ...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kas Eesti kaotas demokraatia 1933 või 1934.aastal

või 1934.aastal Kaisa Kamenik A83347 1930-ndate aastate sündmused Eesti Vabariigis on alati olnud mitmete vaidluste ja arvamusavalduste aluseks ning relevantsed ka tänapäeval. Sisepoliitiliselt võib olulisemateks sündmusteks tollal pidada 1933. aasta vabadussõjalaste poolt koostatud uue põhiseaduse vastuvõtmist ning aasta hiljem Pätsi ja Laidoneri poolt läbiviidud riigipööret. On levinud arvamus, et just uue, autoritaarsete sugemetega põhiseaduse vastuvõtmine andis Pätsile ja Laidonerile õigustuse riigipöördega demokraatia päästa. Järgnenud vaikiv ajastu aga kinnitas, et pigem asuti ise oma võimu kindlustama ja tüüriti autoritaarsuse poole. Kuna antud teema pakub väga palju erinevaid lähenemisnurki, siis proovin oma kirjatükis lähtuda sellest, mis põhjustel Eesti d...

Eesti ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Vene aeg: Eesti pärast Põhjasõda

Venemaa poolt „akna raiumine Euroopasse“ maksti kinni enam kui poolte eestlaste elu hinnaga. Põhjasõja aegsest hävingust taastus maa siiski üllatavalt kiiresti. Kui peale Põhjasõda oli eestlasi umbes 120- 140 000, siis XVIII saj lõpuks oli Eesti elanike arv u 500 000 inimest. Sellise rahvaarvu taastumisele andis hoogu sõjale järgnenud pikem rahuaeg.Kuna võit Rootsi üle ei olnud väga suur ja alati oli oht vallutatud alasid taas kaotada, oli venelastele väga tähtis kohaliku aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmist alustati restitutsiooniga- Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Mõisatega koos sai aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Kõrgeimaks keskvõimu esindajateks said...

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
56
doc

SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789

SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789 – 1799 NB! Moto, milleks on Mirabeau’ kuulus vahelause ehk repliik, õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis: L’apostrophe de Mirabeau: „Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!” (Mirabeau’ vahelause e. repliik: „Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!”) Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB! Järgnev Delacroix’ maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni....

Prantsuse Revolutsioon
26 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Esimene üldlaulupidu

–20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle- eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimees oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode. Laulupeol osales 4 orkestrit 56-e puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Laulupidude traditsioon pärines Saksamaalt. 1857. Aastal toimus saksa kooride laulupäev Tallinnas. Eestlaste laulupäevi oli juba korraldatud Saaremaal, Jõhvis, Laiusel jne aga seekord kavatseti kokku kutsuda eestlased üle kogu maa. Laulupeo ettevalmistamine nõudis kannatlikku tööd. Ametliku loa saamine venis kahele aastale. Ka 1868. Aasta ikaldus ja sellele järgnenud näljahäda ei soosinud korraldajaid. Vastukihutust tegid Peterburi eestlaste juhid Johann Köler ja C.R.Jakobson pidades laulupidu liig saksikuks ettevõtmiseks. Jannsen hoidis oma luge...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
1
doc

USA, Nõukogude Liit

Võidutses majanduslik liberalism. 1920-aastatel kasvas kuritegevus, üks selle põhjusi oli kehtestatud keeluseadus (alkohoolsete jookide valmistamist, müüki ning sisse- ja väljavedu keelav seadus). Tekkis maffia (Al Capone). Ülemaailmne majanduskriis sai alguse börsikrahhist Ameerikas. 1929. a. 1932. aastani vähenes tööstustoodangu maht 50%, paljud jäid töötuks. Edgar Hoover jäi põhimõtte juurde, et riigi asi ei ole majandust juhtida. 1932. a. valiti presidendiks F. D. Roosevelt. New deal (1933. märtsis ­ juuni), majandus hakkas ülesmäge minema. 1938 ­ teine majanduskriis. Koostati Saksamaa abistamiseks Dowesi ja Jongi plaan, eesmärgiks luua Euroopas norm. maj. situatsioon, millega kaasneks ka poliitiline stabiilsus. Briandi-Kellogi pakt nägi ette sõjalisest jõust loobumist riikidevahelistes suhetes. 1935. a. võeti vastu neutraliteedise...

Ajalugu
94 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keel ja kõne keeleline areng

, Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust 1 Psühholoogia gümnaasiumile KEEL JA KÕNE (Keeleline areng) .Keele omandamise teooriad. ÕPPIMISTEOORIA: keele õppimine põhineb mudeldamisel, imiteerimisel, harjutamisel ja valikulisel sarrustamisel ehk kinnitamisel. Kõne arengu seisukohalt on oluline lastega palju ja õigesti rääkida, nende vigu parandada. Vanemad kinnitavad neid lapse öeldud häälikuid, mis on emakeeles olemas ja teisi ignoreerivad, seega pole neljakuulise lapse häälitsustes märgata emakeele mõju, kuid 9-kuune kasutab just emakeele häälikuid. Teooria vastuargumendid: Lapsed, kellel pole kombeks teiste juttu imiteerida, ei jää oma kõne arengus imiteerijatest maha. Selle teooriaga ei saa seletada ülereguleerimise nähtust, mis on sage 3-4 a laste kõnes. (ülereguleerimine ­ laps teeb vigu, mida ta varem ei te...

Sissejuhatus psühholoogiasse...
216 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti loomastik

Eesti loomastik Allikas: Vikipeedia Eesti loomastik ehk Eesti fauna on üldmõiste, mis hõlmab endas Eestis looduslikult elavaid, juhukülalisena Eestisse sattuvaid ja inimese poolt koduloomadena peetavaid loomi. Käesolev artikkel keskendub neist kahele esimesele. · Eesti zoogeograafiline kuuluvus Üldiselt on Eesti üleminekualaks Lääne-palearktilise ja Ida-palearktilise subregiooni vahel. Loomastikus on valdavad transpalearktilise, ka holarktilise, Eurosiberi ja Euroopa levikuga liigid. Merefauna järgi (Läänemeri) kuulub Eesti Ida-Atlandi boreaalsesse subregiooni. Siseveekogude fauna põhjal kuulub Eesti Palearktilise regiooni Vahemere subregiooni Balti provintsi. Eesti on oma asukoha tõttu väga paljude liikide levila piiril (enamasti põhja- või läänepiiril) mistõttu põhja-, lääne-, ja idapoolsete naaberaladega võrreldes on siinne fauna suhteliselt liigirikkam. Eesti fauna koostis Eesti faunat võib maailma mastaabis lugeda üsna liigiva...

Bioloogia
36 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Füüsika praks 24

h1, cm h2, cm h1-h2, cm æ 1 20,8 4,7 16,1 1,2919 2 20,0 4,5 15,5 1,2903 3 21,0 4,8 16,2 1,2963 4 20,3 4,6 15,7 1,2930 5 20,5 4,7 15,8 1,2975 Füüsika praktikum ­ 24 Aulo Aasmaa [990963 ­ LDW51] ARVUTUSED TABELIANDMETE PÕHJAL Joonlaua lubatud põhiviga (metalljoonlaud pikkusega 300 mm): 0,1 mm = 0,01 cm Koguviga näidu h1 määramisel: h1 = 0,5 2 + 0,012 = 0,2501 cm 0,25 cm Koguviga näidu h2 määramisel: h2 = 0,5 2 + 0,012 = 0,2501 cm 0,25 cm Näide suuruse æ1 arvutamise kohta: h1 20,8 20,8 1 = = = 1,2919 h1 - h2 20,...

Füüsika
246 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Arutluse kirjutamine - juhend

HINDAMISKRITEERIUMID HINDAMISJUHEND (25 punkti) 9 punkti 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte) 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: · ajaline määratlus; · ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale · teema element · teema element · teema element · teema element · teema element 6 punkti arutlus, analüüs, probleemi väljaarendamine 0p töö ei ole tervik, esitatud on omavahel seostamata tekst 1p töö on kirjeldava laadiga jutustus 2p probleem on käsitletud 3p on välja toodud teemakohased iseloomulikud jooned 4p alateemad on avatud t...

Kirjandus
373 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun