USA sõjaministeerium Pentagon Washingtonis Ehituse algus 1941. aasta juulikuus • Pealinn Washington kasvas suureks ja kauniks Euroopa stiilis linnaks, kus oli palju avarust ja parke ja ei olnud pilvelõhkujaid. • Sõjaministeerium vajas uut peahoonet. See kavandati nii suur, et Washingtoni see ära ei mahtunud. • 1941. juulikuus koguneb grupp armeeohvitsere ühte Washingtonis asuvasse sõjaministeeriumi ruumi. Kõigi pilgud on pööratud brigaadikindral Brehon Burke Sommerwellile Washington DC (District of Columbia) 1940. aastatel • Brigaadikindral Brehon Burke Sommerwell – hoone ehituse algataja Hoone asukoha valik • Hoonele tuli kõigepealt koht leida • Sobivaks kohaks peeti Arligton Farmi, mis oli suur maa-ala Arlingtoni maakonnas. • See on haldusüksus USA-s Virginia osariigis. Läänes ja põhjas asuvast Washingtoni linnast eraldab seda Potomaci jõgi. Kuigi ...
Karu Karu ehk pruunkaru (Ursus arctos) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik. Perekonnad karul on Harilik ehk pruunkaru (ursus), Valge ehk jääkaru (thalassarctos), Mustkaru (selenarctos) Levik Pruunkaru oli algselt levinud suures osas Põhja-Ameerikast, Euraasiast ja Põhja-Aafrikast.. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on pruunkaru levila ahenenud. Paljudes piirkondades on ta välja surnud. Lääne- ja Kesk-Euroopas on alles ainult jäänukasurkonnad, samuti USA põhiosas, kus nad elavad ainult loodes. Ka Edela-Aasias ning osas Põhja- ja Ida-Euroopast on nende arv tunduvalt vähenenud. Suured asurkonnad on säilinud Alaskas, Lääne-Kanadas ja Põhja- Aasias. Eriti ohustatud asurkondade suurendamiseks püütakse asustada ümber karusid teistest piirkondadest. Pruunkarude koguarv maailmas on hinnanguliselt 185 000 – 200 000. Andmed karude arvu kohta konkreetsetes riikides on jämedad hinnangud, sest karud rändavad üle riigipi...
Üleujutused Silva Orav ja Mari-L is Sila tso Üleujutus, mis on ühtlasi ka kõige tavalisem loodusõnnetus, on ajutiselt maad kattev vesi, mis on reeglina põhjustatud tugevast vihmast ja kiirest lume sulamisest. Üleujutust on lihtsam ette ennustada kui ükskõik millist teist loodusõnnetust. Tekke põhjused Üleujutus kui maa ajutine kattumine veega on tingitud: A) pinnasevete väljumisest oma normaalsetest piiridest B) tugevate vihmahoogude tulemusena. Esimesel juhul võivad üleujutusi tekitada tormid, maanihked, maavärinad, tsunaamid, kunsttammide purunemine jms. Teisel juhul võivad üleujutuse põhjused olla tugev vihmasadu, lumesajule järgnev sulamine jms. Ehkki üleujutused tekivad tavaliselt erinevate ilmastikufaktorite mõjul, omavad inimtegevuse pingutused veekogude äärstele aladel üleujutuste tagajärgede vältimisel suurt osa. Millal ja kui tiht...
Jää- ja külmakõrb Saara Pors 8a.klass Kliimavööde · Jää- ja külmakõrbed asuvad polaarses kliimavöötmes · Polaarne õhk väga külm, kuiv, tuuline Kliima · Sademed langevad peamiselt lumena · Lumesajud on sagedased, kuid aastane sademete hulk ei ületa siiski 100-200mm · Aasta keskmine temperatuur on negatiivne · Talvises polaaröös on kliima temperatuur kõige madalam (- 50°C) Gröönimaa jääliustikel · Juulikuus põhja-jäämeri · Polaarpäeva ja polaaröö · sajab väga vähe, vaheldumine; sademed peamiselt · aasta läbi väga madal lumena; õhutemperatuur; · väga tugevad · ligi 90% maapinnale jõudvast tuuled kiirgus...
Viljandi Mirjam Kundla, Hendrik Vellamaa, Karl Erik Lillo, Erik Lepik Viljandi ajalugu Viljandi oli juba muistsel ajal Sakalamaa keskne linnus. Esimest korda mainiti Viljandit 1154. aastal maadeuurija Al- Idrisi poolt kui Viljandi ordulinnust. 1223. aastal loovutati Viljandi linnus rahulepinguga Mõõgavendade ordule. 1224. aastal hakati rajama ordumeister Volquini korraldusel kivilinnust varasema muinaslinnuse asemele. 1238. aastal sai Viljandi linna õigused. Viljandi ajalugu Esimest korda ilmus Viljandi nimi hansadokumentidesse 1346. aastal. 1481. aastal põletas Moskva vürstiriigi armee Ivan III juhtimisel Viljandi linna, kuid ei suutnud linnust vallutada. 1560. aastal õnnestus Moskva vürstiriigi armeel Viljandi vallutada. Viljandi keskajal Viljandi oli Sakala maakonna keskus. Keskajal olid Viljandis peamised tegevusalad kaubandus ja käsitöö. Viljandist läks läbi oluline kaubatee, mis suundus Tartusse Suurema osa oma tulust sai ...
Mehhiko Mehhiko on rikkalike traditsioonide ja kultuuride seguga suur riik. Siin õitsenud atsteekide iidse tsivilatsiooni purustasid hispaania sissetungijad 16. saj .Hispaania valitses Mehhikot kuni viimase iseseisvumiseni 1836 aastal . Tänapäeval on Mehhiko maailma suurima rahvaarvuga hispaaniakeelne riik. Piirkond on enamasti kuiv ja mägine. Põllumpidamiseks soibvat maad on vähe, see tõttu tuleb enamik vajalikke toiduaineid impoortida . Põllumajandus ja maakasutus Enamikul haritavast maast kasvatatakse maisi, mis annab suure osa maehhiko toiudust. Mehhiko lahe ranniku istanduste kasvatatakse ekspordiks kohvi, suhkruroogu ja puuvilla. Kuigi osa põuastest põhja aladest on puuvilja kasvatamiseks niisutatud, on enamiksealsetest maas veiserantsode käsutuses. Rannikupiirkondades on tähtsal kohal kala eriti aga koorikloomade nt homaarid ja krevetid püük. Põhilised põllumajandus ja maakasutus on veised, kalapüük...
Mustikas Mustikas on 15-40 cm kõrgune tõusvate või püstiste ja tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võrsetega taim. Mustika lehed on puhasrohelised, munajad, veidi nahkjad ja peensaagja servaga. Õied on aga rohekasvalged, roosaka varjundiga, asetsevad üksikult lühikese kõverdunud rao otsas. Õitseb mais-juunis. Marjaaeg juulis-augustis. Kasvab niiskemates metsades, metsa- ja rabaservadel. Talvel seisavad mustikavarred täiesti alasti. Seega on ta heitlehine kääbuspõõsas. Mustika paljunemine on väga huvitav. Seemneid kasutab ta selleks harva ja seda siis, kui mõni lind on marja ära söönud ja tema väljaheited satuvad seemnete arenguks sobivasse kohta. Hoopis sagedam on mustikal vegetatiivne paljunemine. Emastaimel tekivad mulla sees roomavad võsundid. Need otsivad endale sobiva koha, kasvatavad lisajuured alla ja maapinnale kerkibki uus põõsas. Nii tekkinud taimede elu...
MUSTIKAS Mustika välimus ei vaja ilmselt lähemat tutvustamist. Vahest peab aga siiski rääkima tema eristamisest sinikast. Sinikas on teine meie looduslik liik, kes kuulub mustika perekonda. Neil kahel taimel on küllaltki palju erinevusi. Esiteks on mustikas heleroheline, sinikas aga sinakasroheline. Teiseks on mustika marjad tumesinised või peaaegu mustad, sinika omad aga selgesti helesinised. Viljade värvist on need kaks taime endale nimed saanud. Veidi erinev on nende viljade kuju: mustikal ümmargused, sinikal piklikud. Kolmandaks on mustika võrsed, erinevalt sinika omadest, kolme-nelja esimese aasta jooksul helerohelised ja teravalt kandilised. Ning lõpuks on sinika puhmas mustika omast tunduvalt suurema kasvuga. Mustika marjad on sinika omadest maitsvamad ning väärtuslikumad. Nii on mustikas meie metsade üks parimaid marju ja juulikuus võime heades mustikametsades alati marjulisi kohata. ...
KOLDNÕGES Koldnõges on tavaline mittekõrvetav nõges, mis on enam-vähem samasugune kui iminõges. Koldnõges on iminõgestest õrnema välimusega, sest tema lehed on pikarootsulised. Tähtsamaks eristamistunnuseks on aga koldnõgese õite värvus: see on kollane, nagu nime järgi arvata võib. Koldnõgese õite ilu tuleb aga ilmsiks alles siis, kui kätte võtta luup. Sel juhul märkame kergesti kõiki tema õie huulekesi, nende ripsmelisi servi ja karvaseid pindu. Ka selgub, et kollane polegi koldnõgese õie ainus värvus: alahuulel võime leida ka oranzikaid laike. Ilusate erkkollaste õite pärast on koldnõgest vahel ilutaimena kasvatatud. Kuna ta kasvab looduslikult varjukate metsade all, siis sobib talle iluaiaski otsese päikesevalguse eest varjatud koht. Teiseks peab arvestama, et ilusasti kasvab koldnõges vaid viljakal mullal, igasugusele kehvale maale pole mõtet teda külvata. Kui aga talle oma uus elupaik meeldib, s...
Virgina Woolf (1882-1941) Kew Gardens 1.Tegevus toimus juulikuus Kew pargis lillepeenra juures , kus liikusid inimfiguurid peenarde vahel. Iga lõik algab paarikeste kohta lillepeenra juures ning üldiselt seal see ka kestab kui just pärast seda pole kusagile liikumist. Inimestele meenutas see pargis käimine/olemine vanu mälestusi ja asju. Suurt osa mängib ka teo ning lillede ümber toimuv. Novell jaotub nagu kolmeks üheks osaks on justkui tigu. Jutus oli küll neli paari, kuid teojutt, mis vahelduseks tuli, jaotas need paarid ainult kolmeks. Esiteks üks abielupaar kahe lapsega, teiseks kaks meest, kellele järgnesid otse kaks naist ning kolmandaks üks noorpaarike ja veel lõpuks oli tigu. 2.Simoni vaatepunktist toimus kogu tegevus. Kui ta seal pargis oli siis ta jälgis teisi inimesi,nende tegemisi ja rääkimisi. Kogu toimuvat ümb...
Hiiumaa Kotseva Aleksandra Koveshnikova Darja 10 klass Hiiumaa Hiiumaa Pindala 989 km² Rannajoone 310 km pikkus Rahvaarv umbes 10 000 Tuletorn Kõpu tuletorn 58° 52 N, Koordinaadid 22° 35 E Üldinfo Hiiumaa asub Läänemeres Saaremaast põhja pool ning selle suurim linn on Kärdla. Hiiumaa tekkis 455 miljonit aastat tagasi meteoriidiplahvatuse tagajärjel, seega on tegemist ühe maailma vanima saarega. Hiiumaa on Eesti saartest suuruselt teine saar. Administratiivselt moodustab ta koos oma lähedal asetsevate laidude ning Kassari saarega Hiiu maakonna. See on Eesti väikseim maakond ning moodustab riigi üldpinnast kõigest 2,2 protsenti. Hiiumaa pindala koos ligikaudu 200 ümbritseva väikesaarega on 1023 km2. Oma naabersaartega võrreldes on Hiiumaa Saaremaast 2,6 korda väiksem, Muhust 5...
Üleujutus Üleujutus, mis on ühtlasi ka kõige tavalisem loodusõnnetus, on ajutiselt maad kattev vesi, mis on reeglina põhjustatud tugevast vihmast ja kiirest lume sulamisest. Üleujutust on lihtsam ette ennustada kui ükskõik millist teist loodusõnnetust. Kuidas tekivad Üleujutus kui maa ajutine kattumine veega on tingitud: A) pinnasevete väljumisest oma normaalsetest piiridest B) tugevate vihmahoogude tulemusena. Esimesel juhul võivad üleujutusi tekitada tormid, maanihked, maavärinad, tsunaamid, kunsttammide purunemine jms. Teisel juhul võivad üleujutuse põhjused olla tugev vihmasadu, lumesajule järgnev sulamine jms. Ehkki üleujutused tekivad tavaliselt erinevate ilmastikufaktorite mõjul, omavad inimtegevuse pingutused veekogude äärstele aladel üleujutuste tagajärgede vältimisel suurt osa. Millal ja kui tihti toimuvad Euroopas on üleujutuste põhjuseks tavaliselt tugevad vihmahood ja äkiline lume sulamine. Põhja-Euroopas võivad üle...
Sofia Rubina Sofia Rubina on sündinud 19.09.1985 Tartus. Rahvuselt juut, kodune keel on vene keel kuid valdab vabalt ka eesti keelt. Sofia Rubina on Eesti tuntumaid ja enim laval ülesastunud dzässilauljatare. Ta on võitnud erinevaid lauluvõistlusi nii Eestis kui ka välismaal, sealhulgas Grand Prix auhinna Lady Summertime konkursil Soomes ning Nõmme noorte dzässartistide konkursil aastal 2004. 2005. aastal saavutas ta Lätis Sony Jazz Stage konkursil teise koha. Sofia Rubina on osalenud ka rahvusvaheliselt tuntud Pori Jazz Festivalil Soomes. Sofia Rubina hakkas esinema 9-aastaselt, professionaalina aastast 2001 ehk 16- aastaselt. Sofia Rubina on õppinud muusikakoolis klaveri erialal. Sofia Rubina on dzässlaulu õppinud nii Sotsis (Venemaa), Gottbusi Konservatooriumis (Saksamaa) kui ka Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Eestis võib teda kuulda esinemas erinevates koosseisudes. Tihti esineb ta koos Tane...
Saksamaa Liitvabariik Bundesrepublik Deutschland Saksamaa lipp Saksamaa vapp Riigikeel saksa Pealinn Berliin President Horst Köhler Kantsler Angela Merkel Pindala 357 022,90 km² Rahvaarv(2006) 82 310 000 Rahvastiku tihedus 230 in/km² Iseseisvus 843 Rahaühik euro Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn Das Lied der...
HEITI TALVIK 1904 - 1947 Heiti Talvik, vast nimekaim "arbuja", sündis 9. novembril 1904 Tartus. Heiti Talviku sündimise ajal oli tema isa Siegfried alles arstiteaduskonna üliõpilane, üsna varsti aga pidalitõve uurija ning hiljem kohtumeditsiini professor Tartu ülikoolis. Talvikute kodune õhkkond oli üldse kunstilembene ema oli tuntud pianist. Kunstilise eneseteostuse poole püüdlesid ka Heiti õde Hella ja vend Ilmari. Kogu perele oli iseloomustavaks majanduslik muretus, aga seda viljastavam vaimne õhkkond. Luuletamise vastu ärkas Heiti Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides. Säilinud on aga käsikirju juba alates 1923. aastast. Ehkki põhjused pole teada , ilmselt perekondlikud sisepinged, lahkus Talvik 1923. aasta lõpul ootamatult koolist ning sõitis Kohtla-Järvele põlevkivikaevandusse. Siin, Kohtla-Järvel, eemal tavapärasest keskkonnast, sai ta õige ruttu teadlikuks ...
Heiti Talvik (19041947) Koostaja: Kätlin Juss 11.klass ELULUGU Sündis 9. novembril 1904 Tartus Heiti sündimise ajal oli tema isa Siegfried alles arstiteaduskonna üliõpilane Tema ema oli tuntud pianist; tal oli ka õde Hella ja vend Ilmari Heiti õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis Luuletamise vastu ärkas Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides 1923. aastal lahkus ta ootamatult koolist ja läks tööle KohtlaJärve põlevkivi kaevandusse KohtlaJärvel sai ta aimu aga oma tõelisest kutsumusest luuletamisest Seejärel jäi luuletamine mõneks ajaks tahaplaanile Ta jätkas oma katkenud õpinguid ning lõpetas 1926. aastal Pärnu Õhtugümnaasiumi reaalharu Sama aasta septembris asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda 1928. aastal hakkas ta uuesti kirjutama 1934. aastal saab temast Eesti Kirjanike Liidu liige Samal aastal ilmus tema esimene luulekogu "Palavik" 1937. aastal abiellus ta Betti...
Liivimaa ristisõda algas, sest Üksküla piiskopiks sai Berthold, kuid keda liivlased ei soovinud piiskopina vastu võtta. Berthold sai paavstilt volituse alustamaks ristisõda, et liivlased jõuga alistuma sundida. Liivimaa ja Läti alad vallutati ristisõdijate poolt nii: Igal kevadel saabus Liivimaale laevastik uute ristisõdijatega. Neil õnnestus enda poole võita osa liivlasi ning nende vanem Kaupo. 1208. a võtsid latgalid ristimise vastu, lootes sakslaste sõjalisele toetusele eestlaste vastu. Tähtsamad sündmused: 1208 – ristisõdijad jõudsid Eesti pinnale. 1210 – Ümera lahing, eestlaste võit. 1212 – sõlmiti 3 aastaks vaherahu. 1217 – Madisepäeva lahing, Eestlased kaotasid, Lembitu ja mitmed eesti vanemad langesid. Langes Kaupo. 1219 – Sõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II. Taanlased vallutavad Tallinna. 1220 – Rootsi püüdis vallutada Lihula linnust, nende vägi löödi aga puruks. 1223 – Eestlased ründasid sakslasi ja võtsid linnuse üle. 1...
MUSTIKAS REFERAAT 2010 SISUKORD 1. Mustikas 2. Mustikas kui ravimtaim 1. Mustikas (Vaccinum myrtillus) einsinikad, mustigud, sinimarjad Harilik mustikas on kuni 30 (50) cm kõrguseks kasvav kääbuspõõsas. Kasvab happelistel, niisketel muldadel, palumetsades, vahel ka rabaservadel ja nõmmedel, laane- ja palumetsades, aga ka kuivendatud siirdesoo- ja rabametsades. Eelistab niiskeid ja mõõdukalt varjulisi kasvukohti. Levinud laialdaselt metsa- ja metsatundravööndis nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas, Euroopas, ka kaugemal lõunas. Eestis sage. Varred ja oksad on teravakandilised. Lehed helerohelised, munajas ümmargused, alusel ahenevad või veidi südajad, servad peenesaagijad. Talveks lehed varisevad. Kerajad õied on rohekasvalged, punaka varjundiga, enamasti üksikult lühikese kõverdunud rao otsas lehekaenlas. Õitseb mais, j...
11. Hemingway elu ja looming, 1 teose analüüs · 21. juuli 1899 2. juuli 1961 · Kuulus Ameerika kirjanik (20. saj üks tähtsam ja mõjukam kirjanik) · Isa oli arst (perekond oli väga usklik) Isa oli väga karmikäeline · 12. sünnipäevaks sai kingiks relva · Tuntud kui koolikiusaja · Käis poksitrennis ja sai silmavigastuse · Kõige tähtsam isik tema elus oli vanaisa (lapsepõlve veetis koos vanaisaga looduse keskel) - ,,Mees ei nuta, vaid vilistab" -vanaisa õpetus · Oli sõjas ajalehe reporter · Punane rist saatis ta I maailmasõjas kiirabi autojuhiks · Sai I maailmasõjas Itaalias haavata- vigastatud jalal oli 227 õmblust · Võttis osa Hispaania kodusõjast · Kirjanikuks saades ei olnud tal inglise keel eriti hea · Oli alkoholi lembeline, 4 korda abielus, masenduses · Kuulub ,,kadunud põlvkonda", kes ei leia kohta enam elus · Sai noobeli kirjanduspreemia, mida ta vastu ei võtnud · Lemmikhobiks oli jahtimine ja enda kohta müütide välja mõtl...
SISUKORD 1) ÜLDISELT 2) UFOVORMID 3) UFODE LEND 4) UFODE LENNUTRAJEKTOORID 5) UFO NÄHTAMATUKS MUUTUMISE VÕIME 6) UFO VÕIME MUUTA ENDA KUJU 7) UFO OOTAMATU ILMUMINE 8) UFODE KOKKUPUUTED INIMESTEGA 9) LÕPPSÕNA 10) ALLIKAD 1) ÜLDISELT UFO (lühend ingliskeelsest väljendist Unidentified Flying Object) on tundmatu lendav ese. UFOks nimetatakse õhus või maismaal vaadeldud eset või valgusnähtust, mille välimus, liikumistee, dünaamika ning kiirus ei ole tavapärase loogika järgi seletatav ning mille põhjalik uurimine pädevate spetsialistide poolt ei võimalda vaadeldud nähtuse iseloomu üheselt tuvastada. Algselt oli mõiste kasutusel lennunduses, sõjanduses ja mujal, tähistamaks lendavaid objekte, mida ei olnud veel identifitseeritud. Selle mõiste järgi ei saa lendav objekt, mis on tuvastatud näiteks planeetidevahelise kosmoselaevana, enam olla UFO, sest ta pole tundmatu objekt. Alates 1950. aastatest on UFO hakan...
HEITI TALVIK 1904 - 1947 Heiti Talvik, vast nimekaim "arbuja", sündis 9. novembril 1904 Tartus. Heiti Talviku sündimise ajal oli tema isa Siegfried alles arstiteaduskonna üliõpilane, üsna varsti aga pidalitõve uurija ning hiljem kohtumeditsiini professor Tartu ülikoolis. Talvikute kodune õhkkond oli üldse kunstilembene ema oli tuntud pianist. Kunstilise eneseteostuse poole püüdlesid ka Heiti õde Hella ja vend Ilmari. Kogu perele oli iseloomustavaks majanduslik muretus, aga seda viljastavam vaimne õhkkond. Luuletamise vastu ärkas Heiti Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides. Säilinud on aga käsikirju juba alates 1923. aastast. Ehkki põhjused pole teada , ilmselt perekondlikud sisepinged, lahkus Talvik 1923. aasta lõpul ootamatult koolist ning sõitis Kohtla-Järvele põlevkivikaevandusse. Siin, Kohtla-Järvel, eemal tavapärasest keskkonnast, sai ta õige ruttu teadlikuks oma tõelisest kutsumusest luu...
HEITI TALVIK 1904 - 1947 Heiti Talvik, vast nimekaim "arbuja", sündis 9. novembril 1904 Tartus. Heiti Talviku sündimise ajal oli tema isa Siegfried alles arstiteaduskonna üliõpilane, üsna varsti aga pidalitõve uurija ning hiljem kohtumeditsiini professor Tartu ülikoolis. Talvikute kodune õhkkond oli üldse kunstilembene ema oli tuntud pianist. Kunstilise eneseteostuse poole püüdlesid ka Heiti õde Hella ja vend Ilmari. Kogu perele oli iseloomustavaks majanduslik muretus, aga seda viljastavam vaimne õhkkond. Luuletamise vastu ärkas Heiti Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides. Säilinud on aga käsikirju juba alates 1923. aastast. Ehkki põhjused pole teada , ilmselt perekondlikud sisepinged, lahkus Talvik 1923. aasta lõpul ootamatult koolist ning sõitis Kohtla-Järvele põlevkivikaevandusse. Siin, Kohtla-Järvel, eemal tavapärasest keskkonnast, sai ta õige ruttu teadlikuks oma tõelisest kutsumusest luu...
Hirm pole tähtis Ketlin Priilinn Matilda 11aastane . Vend Mattias polnud 8aastanegi kui ta nägemuse kaotas. Kolisid Juulikuus väikesesse külla, elasid enne seda Pärnus. Matildal on helepruundid juuksed. Johanna oli esimene kes tegi Matildaga tutvust. Sander oli pisikepoiss 1.aastane 7 kuune Adeele 2 tüdruk 13.aastane Olivia tüdruk keda Matilda esimesena nägi. Olivia õde Jasmin sai 7.aastaselt surma. Joanna isa jättis pere maha . Adeele ema joob. Olivia ema on soomes, isa suri aastate eest vähi ja õde on surnud, Olivia elab vanaemaga. Olivia ei käinud eriti väljas, sest ta vanaema ei lubanud. Kui ta kuskil käis oli tal karu kaasas ( see oli ta õe oma) Muki musta värvi Olivia koer. Jasmin pikad ja paksud punakas pruunid juuksed. Matilda nägi Oliviat poes ja üritas temaga rääkida, Olivia rääkis talle mis juhtus tema õega. ( metsas lillikorjates nägid mahajäetud maja Jasmin oli länud sinna lillikorjama kuid järsku il...
Juba kolmandat korda aset leidev Eesti Hip-Hopi Festival (EHHF) toimus sellel aastal Elvas. 21.-22. august astusid Tartumaa Tervisespordikeskuses üles ligi kolmkümmend eestimaist artisti ehk terve Eesti hiphop muusikatuumik. Laiemale kuulajaskonnale on kindlasti tuttavad nimed nagu CHALICE, DEF RÄÄDU ja J.O.C., TOE TAG, COOL D, TOMMYBOY, KUULUUD, STUPID F aga ka näiteks mitmed venekeelsed grupid nagu GORÕ LANA ja SEMJA NAPASSOV. Festivalil oli esindatud ka graffitikunstnikud ning breiktantsijad ning mitmed Eesti tuntumad DJ´d. Festivali eesmärgiks on koondada Eestis kord aastas kokku kohalikud maailma suurima subkultuuri järgijad. Samuti annab festival võimaluse näiteks agaramatele noortele. Nimelt toimus festivali teisel päeval spetsiaalne väheste või puuduvate lavakogemustega räpparitele mõeldud vabamikrofoni programm "ROOKIE CHALLENGE", kus esinemisnärvi ja rambivalgust said kogeda kõik need, kes muidu kodus riimimist vaid kodus pro...
Karl Ernst von Baer ülevaatlik kokkuvõte Karl Ernst von Baer sündis 1792. aastal Rakke lähedal Piibe mõisas. Oma esimesed teadmised sai ta Tallinna koolis. Lapsepõlve veetis ta Rakvere lähedal Lasilas. Ta õppis Tartu ülikoolis, kus omandas ka meditsiinidoktori kraadi. Hiilgavate bioloogiliste uurimuste eest valiti ta Venemaa Teaduste Akadeemia liikmeks. Ta on embrüoloogia rajaja, kellena on ta läinud kogu maailma teaduse ajalukku. Baer unistas ammu reisist polaaraladele. Just seal, kaugel põhjas, karmi looduse rüpes, lootis ta välja selgitada orgaanilise elu levikuvorme. 1820. aasta maikuus asus Baer koos Tartu ülikooli loodusteadlase Lehmanni, Peterburi rahapaja kunstniku Rederi, zooloogiamuuseumi preparaatori Filippovi ja teenistuja Dronoviga Novaja Zemlja poole teele ning juulikuus atsus Karl Baer Novaja Zemlja pinnale, mida polnud veel ükskiloodusteadlane uur...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Essee Aines ,,Erialatutvustus" Juhendaja: Rein Kuusik Professor Tallinn 2010 Umbes pool sajandit tagasi ellutärkanud IT-teadusest on tänaseks saanud üks aktuaalsemaid inimkonna arengusfääre, mille iseloomustamiseks sobiks kõige paremini kasutada väljendit ,,tormiselt arenev". Tänapäeval ei seostu mõiste infotehnoloogia vaid arvuti kasutamisega, vaid kujutab endast hoopis midagi laiaulatuslikumat, millega arenenud riikide elanikud iga päev kokku puutuvad. Sellesse paeluva ja mõistatuslikku maailma olen minagi astumas, informaatika teaduskonna esimese aasta tudeng. Uute inimestega tutvudes räägin alati, et olen informaatika teaduskonna üliõpilane, mis aga tekitab neil kohe küsimust, miks valisin just selle eriala. Tõe...
LOODUSKALENDER Jaanuar Talveperioodil on enamik siselahtedest külmunud. Seetõttu on jaanuarikuu sobilik tutvumiseks Loode-Eesti rannikuga. Tugevate tuulte tõttu ei jäätu siin meri ka suuremate külmadega. Loode-Eesti rannikumeri on kümnete tuhandete veelindude talvitumisala. Peamisteks asukateks on aulid. Sageli võib uhkete pikkade sabasulgedega auliisandaid jälgida edvistamas oma kaasade ees. Siia koonduvad ka punase konksus nokaga jääkosklad, kes jäisesse vette sukeldudes väiksemaid kalu jahivad. Neemetippude kohale tulevad sageli aga tiirutama veelinde jahtivad merikotkad. Talveks tuleb meile ka mõningaid linnuliike, keda muul ajal meie aladel ei kohta. Kärestikulised jõelõigud meelitavad kohale Skandinaaviast saabunud vesipapi ainukese laululinnu, kes võimeline ujuma ja sukelduma. Sageli võib kohata lennus kuldnokkadele sarnanevaid linnuparvi. Need on siidisabad, kelle peas võime lähemal vaatlusel näha uhket suletutti. Veebruar Ehk...
Tallinna Saksa Gümnaasium 9c Nõukogude esimene aasta 1940-1941 Eestis Referaat Koostaja: Martin Raudsepp Juhendaja: Riina Loit Tallinn 2010 Sisukord 1 Riigipööre ja Eesti iseseisvuse kaotamine.............................3 2 NSVL ümberkorraldused/repressioonid Eestis......................4 3 Ülevaade/inimeste mälestused...............................................5 4 Küüditamine..........................................................................6 4.1 Juuniküüditamine.............................................................6 4.2 Juuliküüditamine..............................................................6 5 Elu Siberis/vangilaagris.........................................................7 6 Hukkamised.............................................................................
Laanemetsa taimed Laanemetsa pinnas on palju viljakam kui nõmme- ja palumetsa ning sisaldab ka piisavalt niiskust. Selline muld kasvatab võrdlemisi mitmekesist ja lopsakat taimestikku. Ütlus, et mets on vaese mehe kasuks, sobib kõige paremini just laanemetsa kohta. Tihedalt paiknevad puud loovad eriti selgeid temperatuuri, niiskuse ja valguse erinevusi, võrreldes hõreda mets või metsata aladega. Puurindes on tüüpiline puu kuusk. Looduslik laanekuusik on alati segamets. Kuuse kõrval on näha mändi, kaske ja teisigi puuliike. Tihti võivad ka teised puuliigid olla enamuspuuliigiks. Siis on tegemist näiteks laanemänniku või laanekaasikuga. Võrdlemisi sageli on laanemetsas olemas põõsarinne. Alustaimestu on vaheldusrikas, mille tihedus ja liigiline koosseis sõltub kõigepealt puu- ja põõsarinde tihedusest. Mida tihedamad on ülemised rinded, seda vähem valgust pääseb maapinnani. Seda hõredam ja liigivaesem on siis ka alustaimestu. Hämara kuus...
Laanemetsa taimed Laanemetsa pinnas on palju viljakam kui nõmme- ja palumetsa ning sisaldab ka piisavalt niiskust. Selline muld kasvatab võrdlemisi mitmekesist ja lopsakat taimestikku. Ütlus, et mets on vaese mehe kasuks, sobib kõige paremini just laanemetsa kohta. Tihedalt paiknevad puud loovad eriti selgeid temperatuuri, niiskuse ja valguse erinevusi, võrreldes hõreda mets või metsata aladega. Puurindes on tüüpiline puu kuusk. Looduslik laanekuusik on alati segamets. Kuuse kõrval on näha mändi, kaske ja teisigi puuliike. Tihti võivad ka teised puuliigid olla enamuspuuliigiks. Siis on tegemist näiteks laanemänniku või laanekaasikuga. Võrdlemisi sageli on laanemetsas olemas põõsarinne. Alustaimestu on vaheldusrikas, mille tihedus ja liigiline koosseis sõltub kõigepealt puu- ja põõsarinde tihedusest. Mida tihedamad on ülemised rinded, seda vähem valgust pääseb maapinnani. Seda hõredam ja liigivaesem on siis ka alustaimestu. Hämara kuus...
Heiti Talvik 9. november 1904 18. juuli 1947 Uurimustöö Mustvee 2009 HeitiTalvik sündis 9. novembril 1904. aastal Tartus ja suri 18. juulil 1947.aastal Tjumeni oblastis. Heiti sündimise ajal oli tema isa Siegfried alles arstiteaduskonna üliõpilane, üsna varsti aga pidalitõve uurija ning hiljem kohtumeditsiini proffessor Tartu ülikoolis. Heiti isa oli mitmekülgsete huvidega kirjandusearmastajast haritlane ning suur Juhan Liivi ja Gustav Suitsu austaja. Ka noor Talvik teadis neid luuletajaid ning nende luuletki peast. Siiski ei meeldinud varases koolipoisieas talle luule teda lummasid hoopis loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos ,,Die Welträtsel" (,,Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria ,,isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka ...
Mainori Kõrgkool Disaini Instituut xxxxxxxxxx VASTSELIINA PIISKOPILINNUS Referaat Koostaja: xxxxxxxxx DS-2-Q-E-xxx Vastseliina piiskopilinnus 2 Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 LINNUSE AJALUGU........................................................................................................... 3 LINNUSE LEGEND..............................................................................................................6 LINNUS ...
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond ESSEE Aines ,,Väljendusoskus" Teemal ,,Ohud nutitelefonide turvalisusele ja kasutaja andmete privaatsusele" Üliõpilane: Õpperühm: IASB10 Matrikli nr: Õppejõud: dots. Boris Gordon Tallinn 2013 Sissejuhatus Kaasajal on väga levinud erinevate elektrooniliste seadmete kasutamine, mis abistab meid igal sammul ning üheks populaarseimaks selliseks abimeheks on nutitelefon. Uuringufirma Gartner andmetel moodustas nutitelefonide müük 2013 aasta kolmandas kvartalis 51,8% müüdud telefon...
Turundus e marketing Turunduseks nim igasugust tegevust, mis peab kaasa aitama vahetuse häireteta kulgemisele. Turunduse ülesandeks on ettevõtte tegevuse suunamine vastavalt turu vajadustele ja võimalustele. Turundus laiemas tähenduses on igasugune tegevus vahetuse korraldamisel. Turundus kitsamas tähenduses on turukeskne juhtimine. Turundusel on 2 poolt: · Tootjate kogemused ja jõupingutused kauba realiseerimisel · Ostjate käitumine Tootjal tuleb rakendada kahesuunalisi jõupingutusi: 1. Tundma õppida tarbijate soove ja vajadusi, et selle alusel lähendada toodet tarbijale 2. Tootja saab reklaamiga informeerida ja mõjutada tarbijat Turundus algab turu-uuringutest tarbija soovide ja vajaduste kindlaksmääramisest. Turunduse 4T: · Toodangupoliitika · Tasupoliitika · Turustuspoliitika · Toetuspoliitika Toodangupoliitika Toote alla mahuvad asjad ja teenused, õigused. Toote elutsükkel: 1. Arengufaas toode...
,,Daamide Õnn" Seljas vanad mustad leinarõivad isa matuste ajast, saabus kahekümne aastane Denise koos oma kahe venna, viieaastase Pépé ja kuuteistkümneaastase Jeaniga, imeilusasse ja suurde Pariisi. Nad saabusid onu Baudu juurde, kes omas kauplust nimega ,,Vana Elbeuf". Härra Baudul ja tema naisel Elisabethil oli tütar Geneviève, kes pidavat abielluma kevadel poeselli Colombaniga. Ärri tööle asumise hetkest peale arvestas noormees seda abielu. Kindel veendumus, et ta Geneviève`i saab, hajutas igasuguse ihaluse tütarlapse vastu. Ka neiu oli harjunud noormeest armastama. Lepiti kokku, et Jean asub homsest õpipoisina tööle oma uue peremehe juurde. Pépél aga oleks hea ühe vana daami juures, kes võttis väikesi lapsi pansioni peale. Denise ise asus tööle Octave Mouret`le kuuluva kaubamaja Daamide Õnne valmisriiete osakonda müüjannana. Denise`st sai osakonna pilkealune. Mouret äratas temas a...
Allikad Eesti okupeerimine Nüüd hakkasid asjad tõsiselt liikuma kõigepealt kogunes piiri taha Punaarmee. Rivi rivi järel ületasid pärast keskööd piiri soomusautod ja tankid, seega vähe enne seda, kui Eesti rahvas kuulis uudist hommikul raadiost. Enne Nõukogude vägede liikuma hakkamist oli ette nähtud mängida mõlema maa hümni, nii et venelased oleksid mänginud Eesti oma ja eestlased "Internatsionaali", kuid venelased ei tundnud Eesti hümni ja eestlastel tuli mängida mõlemaid. (Oras Ants. Eesti saatuslikud aastad 1939 1944. Tallinn. 2002, lk 32) Neile oli kehtestatud erakordselt soodus rubla vahetuskurss: 80 senti ehk umbes kaheksa korda nii suur kui rubla tõeline väärtus. Seetõttu oli neil võimalus rahuldada suurimal määral oma ostukirge. Algul nad ebalesid pisut, nähes vaateakende kaubarohkust: kingad, särgid, ülikonnad, kindad, täitesulepead, kellad jne. Kõike ...
KIRSIPUU Kirsipuude kultuursordid kujunesid välja Hiinas. Seal on nad oma kaunite õite ja habraste tüvedega üheks armastatumaks puuks, mida võib näha maalidel. Maailmas pole viljadena kirssidel eriti suurt tähtsust. Kuid kirsipuud peavad külmadele paremini vastu, kui ploomid ja seetõttu kasvatatakse neid ka Põhja- Euroopa aedades. Kirss kasvab kõikjal, kus õunapuugi. Kirsipuud lepivad ka kuivema mullaga. Kirsid valmivad juba juulikuus ja on põhjamaistest puu- viljadest kõige varasemad. Kirssidest tehakse siirupit, mahla, kompotti ja keediseid. Kirssides on ka palju vitamiine - 100 g kirsse sisaldavad 32 mg C- vitamiini. Maguskirsipuud kutsutakse Eestis ka mureliks. Selle viljad on hariliku kirsi viljadest magusamad ja valmivad varem, kuid nad on Eesti oludes külmaõrnemad. Keskmine eluiga on 20 -30 aastat. Kandeiga 3- 5 aastat. Keskmine saak 10 kg. Viltjas kirsipuu on 1,5 m kõrgune kartvaste le...
Giuseppe Verdi Referaat Tartu 2016 Sisukord 1. Giuseppe Verdi............................................................................................... 2 2. Lapsepõlv ja haridus...................................................................................... 3 3. 1834-42: esimesed ooperid............................................................................4 4. 1843-53: kuulsuseaastad...............................................................................5 5. 1860-1901: lõpuaastad..................................................................................5 6. Roll Itaalia ühendamises................................................................................6 1. Giuseppe Verdi Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis 10.oktoobril 1813.aastal Le Roncole külas, mi...
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Maaturismi teenindus I Liisa Mäger JÕGEVAMAA Vaatamisväärsused Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2009 Üldinfo: · Jõgeva maakonna pindala on 2604 km² · Maakond piirneb Ida-Viru, Lääne-Viru, Järva, Viljandi ja Tartu maakonnaga ning Peipsi järvega. · Jõgevamaa elanike arv on 01.01.2009 elab Jõgevamaal 35737 · Maakonnas on 13 omavalitsust 10 valda ja kolm linna · Jõgeva maavanem on Viktor Svjatõsev, kes nimetati ametisse 1.septembril 2009. a. · Mandri-Eesti keskpunktist Peipsi järveni ulatuva Jõgevamaa maastik on mitmekesine. Kesk-Eesti tasandikul vahelduvad metsad rabadega, siin leidub põlislaasi. Maakonna uhkuseks on kaunite järvesilmadega Vooremaa, üks omalaadsemaid jääajal tekkinud pinnavorme ko...
Siberi katk. Suu ja sõrataud II kursus Siberi katk Siberi katkuks ehk antraksiks ehk põrnatõveks (ladina keeles anthrax) nimetatakse nakkushaigust, mida levitavad ja põhjustavad põrnatõvebatsillid. Siberi katk on levinud ülemaailmselt nii rohusööjatel loomadel kui ka inimestel. ● (Põrnatõvebatsill (Bacillus anthracis) on aeroobne grampositiivne, eoseid moodustav bakteriliik. Looduslikult on nad pinnases levinud. Põrnatõvebatsill on loomadel (sh inimesel) põrnatõve tekitaja.) Loomadel ● Taimetoitlastest loomad nakatuvad peamiselt põrnatõvebatsilli eostega nakatunud taimede, sööda söömisel. ● Veistel, lammastel ja hobustel jt. loomadel on haiguse kulg kiire ja põhjustab ilma ravita looma surma. Sigadel kestab haigus kauem. Inimestel ● Inimesed saavad nakkuse nakatunud loomadelt naha või hingamisteede kaudu, või neist valmistatud lihatoodete söö...
Puravikulised Käsitletavas puravike rühmas on neli suuremat perekonda, teistest Puravike viljakehad on lihakad, kübar ja jalg selgelt välja arenenud, torukeste kiht eraldub kübarast kergesti, tihti leidub loor. Torukestel arenevad eoskannad, neil omakorda neli eost. Eospulber on kreem, ookerkollane, pruun, roosakas või hall. Eosed on ellipsoidsed, silinderjad või käävjad, siledad või ornamenteeritud (soomuspuravik), tavaliselt pigmenteeritud. Kui viljakehi katsuda, vigastada, murda, lõigata vms., värvub paljudel liikidel seeneliha õhuga kokkupuutes siniseks, roosaks, punaseks, lillaks, halliks või mustaks. Seesugused seeneliha värvuse muutused on olulise süstemaatilise tähtsusega. Kõik meie puravikud peale pipartatiku on mükoriisaseened, moodustades ektomükoriisasid kõigi meie tähtsamate metsapuudega. Meie metsade levinumaid mükoriisamoodustajaid on harilik kivipuravik, kes on seotud mitme puuliigiga. Kõiki...
Loodus-ja keskkonnakaitse TÜ Narva Kolledź Maret Vihman GLOBAALPROBLEEMID – grupitöö a) Nummerda ülemaailmsed globaalprobleemid (puudutavad suurt hulka maakera elanikest)( 5 tähtsamat) sellises järjekorras, nagu nad sinu arvates olulised ja lahendust vajavad on. Püüa arutleda ka põhjuste, tagajärgede ja lahenduste üle. b) MÄRGISTA ROOMA NUMBRITEGA (I,II,III,IV,V) need globaalprobleemid, mis EESTIMAA ELANIKELE ja sulle enam muret tekitavad ja tunda annavad. probleem ilmingud/ olemus / tagajärg Kus tuntav (esineb) Esinemine Eestis Lahendus, abinõu enam III Kasushooneefekti põhjustavad Osooniauk üle 1000 Põhiline temperatuuritõus leiab Kasvushoone efekt...
Toomas Tilk JANARI KRISTIAN L3E Toomas Tilk-Tommyboy aka T-Boy aka TB aka Kõht ... ehk kodanikunimega Toomas Tilk on sündinud 22.04.1976. Räppar, poeet ning ideede generaator, kelle jaoks on hiphopkultuur ja kõik sellega seonduv olnud väga oluline juba 1990-ndate algusest. Oma muusika loomist alustas 1995. mõjutatuna endise kodulinna Pärnu järjest kasvavast hiphopliikumisest. Esimene avalik esinemine toimus 96/97 aastavahetuspeol Pärnu Soolaaidas. 1997. aasta suvel asetleidnud kohtumine räppari ja produtsendi Alkoga (Gert Laanemets) pani aluse räpp-bändile NOIZMAKAZ . Lisaks Noizmakaz-i tegemistele on Tommyboy olnud kaastegev paljudes projektides nii sõnadekirjutajana, kui vokalistina nagu näiteks koostööd bändidega Hell Can Wait, Whaw!Zaikz, The Belka, The Sun, A Rühm, Kvartett, Def Räädu ja Stupid F&Hash ning lisaks teinud koostööd pea kõigi Eesti tuntumate biidimeeste, DJ'de ja MC'dega. 2002 aastast on mehel taskus esimene k...
Tööturg Eesti tööturgu mõjutanud tegurid Tööturuprobleemid on täna aktuaalsed kogu maailmas. Tehnoloogia areng ja majanduse globaliseerumine on tekitanud olukorra, kus traditsioonilised vahendid ja pingutused tööpuudust vähendada ei kanna enam vilja ning tõenäoliselt tuleb leppida olukorraga, kus tööd jätkub järjest vähemale hulgale inimestele. Seetõttu on postindustriaalses ühiskonnas töö omandanud uue sisu ning uusi erinevaid vorme. Kõikjal otsitakse lahendusi nii riigi sekkumisel läbi majandus-, maksu- ja sotsiaalpoliitika kui kolmanda sektori arendamisel. Tööpuuduse püsimine kõrgel tasemel näitab aga, et selgeid ja üheseid lahendusi ei ole. Eestis on olukord mitmekordselt keeruline. Siinset tööturgu tabasid korraga nii sotsialistliku majanduse kokkuvarisemine, struktuursed reformid kui ka tehnoloogia kiire areng. Nõukogude ühiskonnas olime me harjunud tööhõivega, mis lähenes 100%le. Siinjuures tuleks eraldi rõhutada, et toona is...
1 1917. aasta Veebruarirevolutsioon. Tallinna sündmused, võimu üleminek eestlastele ja konfliktid nõukogudega. Autonoomia idee teke ja areng; Tartu nõupidamine, 26.03. manifestatsioonid, 30.03. määrus. Maanõukogu valimised; erakondade kujunemine (enamlased, esseerid, vähemlased, radikaalsotsialistid, agraarparteid, demokraadid ja radikaaldemokraadid). Maanõukogu tegevus, maavalitsuse moodustamine. Veebruarirevolutsioon. Kukutas dünastia ja kehtestas vabariigi. 23.02 algab Petrogradis streik, mis 25.02 muutus üldiseks. 27.02 Petrogradi garnisoni mäss. Kogu pealinn ülestõusnute käes. Moodustati Riigiduuma Ajutine Komitee, mis 28.02 võttis kogu võimu enda kätte. 2.03 loodi Ajutise Komitee ja Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu kokkuleppel Ajutine Valitsus, kus enamus endistel opositsiooniparteidel-kadettidel ja oktobristidel. Valitsuse juhiks Georgi Lvov, välisminister Pav...
HEITI TALVIK Heiti Talvik, vast nimekaim "arbuja", sündis 9. novembril 1904 Tartus. Heiti sündimise ajal oli tema isa Siegfried alles arstiteaduskonna üliõpilane, üsna varsti aga pidalitõve uurija ning hiljem kohtumeditsiini professor Tartu ülikoolis. Isa oli mitmekülgsete huvidega kirjandusearmastajast haritlane ning suur Juhan Liivi ja Gustav Suitsu luule austaja. Ka noor Talvik teadis neid luuletajaid ning nende luuletki peast; siiski ei meeldinud varases koolipoisieas talle luule - teda lummasid hoopis loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos "Die Welträtsel" ("Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria "isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba viieteistkümneselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming; samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni j...
Koeru Keskkool MESINDUST MÕJUTAVAD TEGURID Uurimistöö Autor: Keith Tauden, 11. klass Juhendaja: õp. Siret Pärtel Koeru 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1. MESINIKUGA SEOTUD TEGURID..................................................................................... 3 1.1. Füüsiline kompetentsus................................................................................................ 4 1.2. Erialane kompetentsus................................................................................................. 4 1.3. Emotsionaalne kompetentsus............................................
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool TT- PIIRKONNA TURISMIARENGUKAVA ANALÜÜS Hindeline arvestustöö õppeaines ,,Turismi planeerimine" Juhendaja õpetaja Eda Veeroja Väimela 20 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin sihtkohaks Hiiumaa, kuna see tundus olevat huvitav ning soovin sihtkohta paremini tundma õppida. Varjatud põhjuseks on see, et soovin ise Hiiumaad lähitulevikus külastada tööd tehes tutvusin erinevate Hiiumaad tutvustavate saitide, huviväärsuste, teenuste ja sihtkoha kättesaadavusega. Töö koosneb kuuest peatükist, kus võrreldakse erinevaid näitajaid kolmel tasandil - valitud sihtkoht, riik ja maailm. Sihtkohaks maailmas valisin Gotlandi, kuna välisel vaatlusel on ta vägagi sarnane Hiiumaale. Esimeses kahes peatükis tutvustan sihtkohta ja turismisektori olukorda Maailmas, Euroopas ja Eestis. Järgnevas kolmes peatükis o...
EESTI MAAÜLIKOOL EESTI ASTUMINE EUROOPA LIITU PROBLEEMID JA VÄLJAVAATED Uurimustöö Tartu 2008 2 Sisukord: Sissejuhatus........................................................................................................................................................... 4 Mis on head liikmesriigi kodanikuks olemisel?....................................................................................................... 5 Millised on uute liikmesriikide kodanikele kehtivad piirangud?............................................................................... 5 Mida positiivset loodeti Eesti ühinemiselt Euroopa Liiduga?................................................................................... 6 Mida negatiivset nähakse ühinemises Euroopa Liiduga?....................................................................................... 9 Probleemid ettevõtluses ja nende seos Euroopa Li...
Referaat HISPAANIA PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA 2009 Sissejuhatus: Gerald Brenan on öelnud oma teoses ,,Hispaania labürint" järgmist: ,,Normaalolukorras moodustuvad Hispaanias väikesed, üksteise suhtes vaenulikud või ükskõiksed vabariigid, mida hoiab koos lõdvalt seotud föderatsioon. Teatud ajaloolistel kõrgperioodidel on neid koos tegutsema pannud ühine meelsus või eesmärk, kuid algtõuke hääbumisel on nad taas eraldunud ja jätkanud varasemat egoistlikku eksistentsi." Hispaania on olnud kogu ajaloo vältel äärmiselt killustunud riik. Seal on olnud palju erinevaid keeli, rahvaid ja usundeid, mis olid kõik teineteistest eraldunud. Hispaania killustatusele aitasid omakorda kõvasti kaasa sealsed keskkonnatingimused, mis veelgi rohkem sealseid piirkondi eraldanud - küll mägede, küll sealse kõrbelise sisemaa tõttu. Vähene koostöö eri piirkondade vahel on Hispaania majandusele halvasti mõjunud. Alles...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
