Jootmine. Jootmisel liidetakse detailid erisulami (joodisega), mis sulatamisel voolab detailide vahel olevasse pilusse, märgab joodetavad pinnad ja tardumisel moodustab jooteõmbluse. Jooteliite kvaliteet oleneb ühendatavate pindade vahelise pilu suurusest; liiga väikese pilu korral ei tungi sinna joodist, suure pilu korral liite tugevus väheneb kahanemistühemike tekkimise tõttu joodises. Joodise valikul tuleb arvestada põhimetalli omadusi. Joodis peab olema vajaliku sulamistemperatuuriga, hea voolavusega ning hästi nakkuma detaili pinnaga. Joodise korrosioonikindlus ja joonpaisumistegur peavad olema enam-vähem samad mis põhimetallil. Detaili pinna sulamise vältimiseks peab joodise sulamistemperatuur olema vähemalt 60...100 0 madalam kui põhimetallil. Sulamistemperatuuri järgi jaotatakse joodised madalasulamistemperatuuriga (1450...4500C) ja kõrgesulamistemperatuur...
Sisukord Mis on jootmine?..........................................................................................................3 Turvalisusest................................................................................................................4 Kondensaator...............................................................................................................5 Mis on jootmine? Jootmine on materjalide ühendamise protsess, kus kasutatakse tahkes olekus joodiseid, mis sulatamise juures märgavad joodetavaid pindu, imbuvad liitepragudesse ja kristalliseerudes moodustavad püsiva liite. Üheaegselt mõjuvate füüsikalis-keemiliste protsesside poolest on jootmine üks keerukaimatest toimingutest. Samaaegselt peavad sobilikult suhestuma sulavus, pinna märgamine, kapillaarne voolavus, aurustumine, kristalliseerumine jne. Turvalisusest: Lõpetades jootmistöö, l...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Paide 2013 JOOTMINE Jootja 10 käsku 1. Kõik detailid olgu puhtad mustusest ja rasvast 2. Aseta töö kindlale alusele 3. Kata alati jootekolvi ots kaitsva tinakihiga 4. Puhasta oma jootekolvi ots 5. Ka pärast puhastamist tinuta jootekolb 6. Soojenda üles joodetavad pinnad 7. Ära liialda ega ka koonerda joodisega 8. Peale joote teostamist aseta kolb ohutusse kohta 9. Trükkplaadi joodet ära kuumuta üle 2-3 sekundi 10ära liiguta komponente kuni joodis pole jahtunud 10. Ära liiguta komponente kuni joodis pole jahtunud Turvalisus Lõpetades jootmistöö, lülita alati jootekolb välja! Sedasi väldid enda ära põletamist nig kui koristama hakkad on jootekolb juba jahtunud. Jootekolb võib omapead jäetuna põhjustada.Viimane hoiatus puudutab jootjat ennast. Joodis sisaldab pliid! Hoia kõik jootmisvahendid lastele kättesaamatus kohas, kasulik on pesta käed pärast jootmi...
Metallide ühendamine jootmistehnoloogiaga ei ole pelgalt tinapanek nagu Kuna tihtipeale metallide ekslikult ühendamine arvatakse, jootmis vaid oskusi tehnoloogiaga ja teadmisi ei ole vajav pelgalt töö mis tinapanek ...
Keevitus, pealesulatus, termolõikamine, jootmine. NB! Meil oli see viimane test ja ei tulnud need küsimused! Tulid hoopis jpg-failidena (KMT lõikamise test) toodud küsimused. 1) Termomehaaniliseks keevituseks loetakse: joonkeevitust (joonkontaktkeevitust) 2) Keevituse vooluallika välistunnusjoon väljendab: keevitusvoolu ja keevituspinge vahelist sõltuvust. 3) Keevitamisel vahelduvvooluga keevitustrafo keevitusvoolu reguleeritakse: primaar- ja sekundaarmähiste vahelise vahekauguse muutmise teel. 4) Käsikaarkeevituse vooluallikate iseloomulikumaks tunnuseks on: voolu reguleerimisvõimalus. 5) Keevituse vooluallika tühijooksupinge on: 220-380 või 60-90(vahelduvool ja alalisvool) 6) Madalsüsinikterastel asub kõige kõrgemate mehaaniliste omadustega ala keevitamisel termomõjutsoonis: normaliseerimispiirkonnas. 7) Keevitatava materjali ebaühtlane kuumenemine termomõju tsoonis keevitamisel põhjustab: termopingeid 8) Keevitatavate materjalide ett...
Trükkplaadi valmistamine ja katsetamine Sissejuhatus Praktika eesmärgiks on projekteerida Multisimis skeem, siis see ülekanda Ultibordi. Skeem tuli välja printida läbipaistvale kilele. Seejärel tuli skeem kanda skeemiplaadile. Digital LCD Voltmeter Kit K2651 Skeemiks on Digitalmeeter LCD ekraani ja valitava skaalaga (200 mV või 2 V). Täiendades sobiva anduriga saab seda kasutada termomeetrina, kuid loomulikult saab seda kasutada ka volt- või ampermeetrina. Skeemi saab panna tööle kas 9v akuga või siis alaldiga 8-15v. Kõigepealt tuli teha elektriline skeem Multisimis 11.0 Kui skeem valmis tuli see kanda Ultibordi ja teha õiged footprindid ja vedada rajad. Kui sobivat footprinti ei leia siis tuleb teha uus footprint vastavalt enda vajadustele. Kui Ultibordis on kõik valmis tuleb välja printida skeem kilele.(Pilt on illustreeriv) Järgmisek ülesandeks oli panna kile trükkplaadipeale ja asetada UV va...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Metallipinkidel Töötaja Timo Potter METALLI TÖÖD Referaat Juhendaja Udo Palgi Võru 2011 Metallide keevitatavus Keevitatavuseks nimetatakse ühesuguste või erinevate metallide omadust moodustada kvaliteedinõuetele vastav keevisliide. Keevitatavus sõltub keevitatavast materjalist, kasutatavast keevitustehnoloogiast, samuti keevisliite konstruktsioonist. Praktikas on juurdunud 4 keevitatavuse hindamise astet: hea, rahuldav, piiratud, halb. Hea keevitatavuse korral on keevisõmblusel ligilähedaselt samad mehaanilised omadused kui keevitataval metallilgi. Keevitatavus on rahuldav, kui piisavalt hea keevisõmbluse saamiseks tuleb valida kindel ratsionaalne keevitusreziim. Piiratud keevitatavuse korral tuleb kasutada erinevaid tehnoloogilisi võtteid (näiteks toorikute etteku...
docstxt/128489537482006.txt
Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika Instituut Keevitamine Autor: ********** ****-** *****6 Tallinn 2009 Tehniline ja majanduslik võrdlus MAG-keevitus Elektroodkeevitus Keevitatavad Süsinikteras, Kõik terase liigid, malm, materjalid roostevaba teras, Cu-sulamid, Al- Al-sulamid sulamid(piiratud) Vooluallikad Vastupolaarset Võib kasutada erineva alalisvoolu tekitav poolarsusega alalisvoolu alalisvoolu allikas kui ka vahelduvvoolu. Vooluallikatena kasutatakse transformaatoreid, alaldeid, inve...
Tallinna Polütehnikum Joodise sulamid ja räbustid Referaat Õpilane: Sander Ankur Õpetaja: U. Muiste Tallinn 2009 1 SISUKORD Sissejuhatus .................................................................................................................... . 3 Metallide jootmine ............................................................................................................... ..... 4 Joodised ......................................................................................................................... .. 4 Kergelt sulavad ehk pehmejoodised ........................................................................................ 5 Raskelt sulavad ehk kõvajoodised ...
LIIMLIIDE = kinnisliide, milles detailid on ühendatud LIIMIGA Liim on vedel või poolvedel ainete segu, mis liimib või liidab esemeid kokku. EELISED – 1. Liimliide on pidev – see tagab ülekantava koormuse ühtlasema jaotumise ning pinge kontsentraatorid puuduvad; 2. Pidev liimliide suurendab tarindi jäikust; 3. Liimliide on välimuselt sile; 4. Liimliite vastupidavus tsüklilistel koormustel ületab teiste liidete oma 5. Liimliite saamisel ei vajata kõrgeid temperature 6. Liimliitesse saab panna erinevaid materjale; 7. Liimliitesse saab panna erinevaid materjale; 8. Liimikiht (vajaduse korral) isoleerib detailid elektriliselt 9. Liimliide summutab vibratsiooni ja võnkumisi Summaarse eelisena saavutatakse toote konkurentsieelis: sobivam lahendus, lihtsam koostamine, kergem kaal ja pikem tööiga. PUUDUSED 1. Liimide tugevus on metallide tugevusest väiksem 2. Temperatuuri tõustes liimliite tugevus väheneb ning liim deformeerub plastselt 3. Liiml...
Lukksepatööde liigid ja nende ülesanne. Lukksepatööd kuuluvad metallide lõiketöötlemise hulka. Neid tehakse nii käsitsi kui ka mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõikamine, õgvendamine ja painutamine; põhioperatsiooni...
Metallide ühendamine jootmistehnoloogiaga ei ole pelgalt tinapanek nagu Kuna tihtipeale metallide ekslikult ühendamine arvatakse, jootmis vaid oskusi tehnoloogiaga ja teadmisi ei ole vajav pelgalt töö mis tinapanek ...
Praktiline elektroonika I Analoogskeemid Veljo Sinivee [email protected] Kondensaatorid · Kondensaator on nagu veeanum kogub elektrone.Erinevalt veepurgist on tühjas kondes alati elektrone · Juhib vahelduvvoolu, alalispingele lõpmatu takistus (v.a. laadimisel). Miks? · Polaarsed, mittepolaarsed ja unipolaarsed konded · Max. pinge, töötemperatuur, ehitusest tulenevad omadused (induktiivsus, lekkevool jne). · Ühik Farad (Maa mahtuvus ca 700 nF). Skeemil sümbol C · Kasutatakse pinge silumiseks toiteallikates (vihmaveetünn) ; viidete tekitamiseks; filtrites; signaali ahelates alalispinge blokeerimiseks. Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 2 Konded · Silub, võimendi toide nt. Samuti kasulik patareiga paralleelselt vähendab toiteallika sisetakistust · Ma...
Sotsiaalpoliitika ajalugu 1601 Poor Law (Vaeste seadus) Kuninganna Elizabeth I · Üldine ühtne süsteem vaeste ,,ülevaatajate" (overseer) määramiseks; · Kohalik vastutus · Väärikad ja ebaväärikad vaesed · Töömajad (Workhouse) ebaväärikatele vaestele · Seegid (Almshouse) väärikatele vaestele Vaesuse suurenemise põhjused · Feodaalsüsteemi lagunemine · Kloostrite sulgemine ja tegevuse lõpetamine · Moraali ja väärtuste langus o Nälgijate toitmine o Januste jootmine o Võõraste vastuvõtmine o Paljaste riietamine o Haigete külastamine o Vangide külastamine o Surnute matmine · Maade ,,tarastamine" (land enclosure) püsivate karjamaade kasutusele võtt · Kehv saak ja rahvastiku juurdekasv Maade tarastamine · Villavahetuse olulisuse tõus Elizabeth I ajal. · Talupoegade põllumaade muutmine karjamaadeks lammaste kar...
Baltikarusnahk Esimesi rebaseid toodi Norrast. Oli suurim karuslooma farm Eestis. Omanikud vahetusid Raku, Fred, siis ostsid soomlased. Praegu on 31000 naaritsaid, 2400 sini-, 2400 hõberebaseid, 290 kährikuid. Kährikute arv vähenes kuna nad on võõrliik Eestis ja nende kasvatmiseks on rngemad nõuded (2 m kõrgune topeltaed). Emase naaritsa kohta on ~4 kutsikat, 8 emase kähriku kohta. Firmas 97% moodustab eksport. Hübriidid: Blue frost, Golden frost ja Shaddow frost. Naaritsad: Scanglow, hedlundi valged, black-brown, black velvet, blackcross.. Minkidel on aleuuti viirus. 50% söödetakse Tallegg`i jääkidega, 10-20% kala (kilu, räim/ kalajäätmed), vilja ostetakse talunikult. Soomest tuuakse proteiini lisandeid (4-8%), 100 tonni aastas tursajäätmeid (ratsiooni tasakaalustamiseks), vitamiine ja mineraalaineid. Päevas antakse 60 t, talvel 12-15 t. Sööta valmistavad ise. 80% kogu söödast...
Keemia iseseisev töö 10 Orgaanilist ainet millega puutun kokku tulevases töös Anne Krull Koostaja: Jürgen Sisask Õppegrupp: EV208 Sisukord 1.atsetoon 2.propaan 3.bensiin 4.toluool 5.benseen 6.nitrolahusti 7.ksüleen 8.kofeiin Atsetoon Atsetooni saadakse peamiselt sünteesi teel kuna seda ainet looduses ei esine. Atsetooni kasutatakse nii plastikute tootmisel kui ka lahustina, näiteks küünelakieemaldajana. . TOIME TEED: Ained võivad imenduda kehasse. . hingamise kaudu SISSEHINGAMISE OHT: Gaasi sattumisel keskkonda tekib suletud aladel kiiresti hapnikusisalduse langus. LÜHIAJALISE TOIME MÕJUD: Vedeliku kiire aurustamine võib põhjustada külmumist. Aine võib kahjustada närvisüsteem Propaan Leidumine: ...
Kitsekasvatus Eestis kasvatatakse piimakitsi. Kõige enam levinud on eesti kohalik kits, keda tõuna Eestis ei ole tunnustatud, kuna tõuraamatut ei ole senini peetud. Eesti kohalik kits on enamasti....... Tõud : Saane kits, Thüringi kitsetõug, Rootsi maatõugu kits. Lihakits on Boeri tõug ja villakits angoora tõug.(eestis neid ei kasvatata)Angoora kitse tõug annab mohäär villa. Saane piimakitsed , Suurim kitsefarm on Konju mõisa talus( 400 kitse, neist 250 lüpstavad).Saane kitsed on pärit ...... Saane kitsed on emased 50-60 kg isased 70-80 kg, Kitsed on tugeva ja kuiva kehaehituega , kere on pikk ja sügavpiimatüüpi kits . Udarad on hästi arenenud nisadega ja mahukad.Viljakus on kõrge .Karja keskmine piimatootlus on 600-700 kg.(Piimas rasva on keskmiselt ja 3,4% ja valku 2,9 %) Thüringi kitsetõug ...Pärineb ida saksamaalt, on ka ohustatud ja vähearvukas tõug, Värvus helepruunist tumepruunini, ja on tiheda aluskarvaga. Talledel on suurem ka...
METALLURGIA JA PULBERMETALLURGIA: 1. 1) mehaaniline segu- sulam koosneb komponentide A ja B kristallidest. 2) tardlahus- nim. faase, kus üks komponent säilitab oma kristallivõre, teise komponendi aatomi paigutuvad esimese komponendi kristallivõresse, muutes selle peroodi. 3) keemiline ühend- iseloom. Komponentide kristallivõerst erinev kristallivõre, omane aatomite korrapärane paigutus ja lihtne täisarvkordne suhe komponentide aatomite vahel. 2. Punkt-, joon-, pind- ja ruumdefektid. 1) punktdefekt- korrapärasest kristallilisest srtuktuurist kõrvalekalded, mille suurusjärk on võrreldav aatomite mõõtmetega. Hulka kuluvad vakants ja lisandaatom. 2) Joondefekt- hulka kuuluvad dislokatsioonid- jooned mille ulatuses ja ümber on rikutud aatomite korrapärane paigutus. Eristatakse serv- ja kruvdislokatsioone. 3) Pinnadefektid- eralduspinnad üksikute krist...
Hobusekasvatus Söötmine Täissöödad varssadele- vastavalt tootja soovitustele, reeglina 0,5kg sööta 1kg kehamassi kohta · tagab lisaks proteiinitarbe katmisele piisava mikrotoitainetega varustatuse. · Täiendsööda plussid: varss harjub konsentraatide söömisega võimalikult vara soodustab iseseisvust toitainedefitsiidi vältimine väiksem metaboolne koormus märale(eriti tähtis, kui mära on uuesti tiine v kui teda planeeritakse uuesti tiinestada) abiks juhul, kui märal on väga palju piima ning varss saab seda liiga palju->madala energia-ent kõrge mineraalide sisaldusega täiendsööt-> kergem võõrutada vajadusel varakult. Sugumärade söötmine · Esimese 8 tiinuskuu jooksul ei kasva loode kuigi palju, viimasel 3 kuul ülikiire kasv. · viimasel kuul enne varssumist hakkavad mära piimanäärmed tootma ternespiima · varss joob palju. · su...
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond APL 12 Kristjan Kikkas Aruanne Juhendaja Margus Ainsalu Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus Alguses räägin erinevatest keredetailide ühendamise tehnoloogiatest. Kuidas ühendada detaile omavahel erinevatel viisidel. Järgmisena on juttu kuidas vahetada autol karpi. Auto karbi vahetus on lahti seletatud kuidas ja miks seda vahetatakse ja milliste tööriistadega seda tehakse. Siis on ka juttu tööohutusest kuna ja miks peab midagi kasutama. Keredetailide ühendamise tehnoloogiad Auto kerdetailde ühendamise üks tehnoloogiast on keevitamine. Keevitusega keevitades liidetakse kaks detaili üksteisega kokku. Keevitusega saab keevitada metalle. Teiseks ühendamis...
Rakenduskeemia Tähtsamate metallide keemia. Metallisulamid. Metallide füüsikalised ja keemilised omadused. VL.0334 Metsandus Metsandus-- ja maaehitusinstituut Metallide reageerimine hapetega, leelistega ja veega. (MI) Redoksreaktsioonid. 2 AP Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje. VL.0558 Tehnikainstituut (TE) Elektrokeemia alused: Keemilised vooluallikad, galvaanielement, elektrolüüs. 1.5 AP Puidukeemia. Ehitusmaterjalid. Sergei Jurts Jurtsenko ([email protected] [email protected])) ([email protected] [email protected])) ...
Referaat Metallisulamid Nimetu 9a 2012 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................................lk 1 Sulamid............................................................................................................................................lk 2 Süsinikterased..................................................................................................................................lk 3 Vasesulamid.....................................................................................................................................lk 4 Alumiiniumsulamid.........................................................................................................................lk 4 Magneesiumsulamid...............................................................
Titaan Referaat aines “Keemia” Sisukord Sissejuhatus 2 1. Valmistamine 3 2. Omadused 4 2. 1 Füüsikalised omadused 4 2. 2 Keemilised omadused 4 3. Kasutusalad 5 Kasutatud kirjandus 6 1 Sissejuhatus Titaan on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IV rühma element. Titaani lühendiks on Ti ja kreeka keelne nimetus on Titanium. Tema järjekorra number on 22 ja aatommass on 47, 88. Tema tihedus on 4,5 g/cm³ ning sulamistemeratuur 1668°C. Titaan on maailmas väga tähtis metall, sest seda kasutatakse väga paljudes valdkondades oma füüsikaliste- ning keemiliste omaduste pärast. Mineraale, mis sisaldavad titaani, leidub looduses kõikjal. Niisuguste mineraalide kõige suuremad leiukohad Euraasia mandril on Uuralis, Venemaal. Titaani on pinnases ja taimedes, jõgede ja järvede vees. Maakoore aatomite ül...
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Referaat Gaaskeevitus Autor: Aivo Puusild PM1B 2012 Sisukord: 1.Gaaskeevituse üldskeem 2.Atselüün ja teised põlevgaasid 3.Keevitusleeka 4.Kasutatud materjalid 1. Gaaskeevituse üldskeem Gaaskeevitus kuulub sulakeevituse rühma. See on lihtne protsess, mis ei nõua keerukaid seadmeid ega elektrienergiaallikat. Gaaskeevituse puudusteks kaarkeevitusega võrreldes on väiksem keevituskiirus ja suurem kuumenemispiirkond e. termomõju tsoon. Gaaskeevitust rakendatakse soovituslikult kuni 6 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske,...
1. Keevituse põhimõisted. Keevitusprotsess, keevitustehnoloogia, keevitusmeetodid. Keevitus on tehniline protsess, mis seisneb tervikliite saamises ühendatavate det. vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku v. üldise kuumutamise , plastse deformeerimise v. üheaegselt mõlema mooduse abil. Protsess: konkreetne keevitusviis. Eristatakse kasutatavate energia liikide (kaarlahendus, gaasleek, kontaktkuumutus, plasma, survejõud jm) järgi. Keevitusprotsessi liigitatakse ka keevismetalli kasutamise viisi järgi: ISO 4063; EN 24063, kus on 63 protsessi koos tunnusnumbritega. Keevitusmeetodid: liigituse aluseks on tehnoloogilised tunnused. Keevitamine jaotatakse: 1)Sulakeevitus: gaaskeevitus; kaarkeevitus (elektrood keevitus, räbustis kaarkeevitus); kaitsegaasis kaarkeevitus (MAG, MIG, TIG, plasma keevitus); elektronkeevitus; laserkeevitus; termiitkeevitus. 2) Survekeevitus: kontaktkeevitus (punkt-, joon-, reljeef-, põkk-, sulapõkk-keevit...
TOLUEEN Maarja Roolaht 11T Molekulvalem C7H8 või C6H5CH3 Molekulmass 92.14 g/mol Sulamistemperatuur -93 °C Keemistemperatuur 110.6 °C Lahustuvus vees 0.47 g/l (20-25°C) Tihedus 0.8669 g/mL Viskoossus 0,56 mPa·s (25°C; vesi 0,89 mPa·s) Tolueen aine, mis on tuntud ka kui metüülbenseensulfonaat või toluool. See on selge, veest kergem, vees lahustumatu vedelik (seetähendab, et aine ujub vee pinnal), millel on spetsiifiline lõhn. Veepinnalt see aurustub sõltuvalt ilmastikuoludest, pinnasesse sattumisel võib see saastada põhjavett. Tolueen on biolagunev ja õhu käes oksüdeerub kiiresti fotokeemiliste protsesside tulemusena. Tolueen looduslikult esineb madalal tasemel toornaftana, tavaliselt tolueeni toodetakse protsessis, kus katalüütilise reformingu kaudu t...
10 Orgaanilist ühendit Kaspar Kutsekoolile Lämmastikhape Valem: HNO3 Saamine või leidumine Lämmastikhapet saadakse lämmastikdioksiidi (NO2) ja vee reageerimisel: NO2 + H2O = HNO3 + HNO2 Tööstuslikul tootmisel kasutatakse ammoniaagi katalüütilist oksüdatsiooni (Ostwaldi protsess). Varem kasutati lämmastikhappe tootmiseks looduslikke sooli. Kasutamine Lämmastikhapet kasutatakse laboratooriumis reaktiivina, lõhkeainete (näiteks nitroglütseriini ja trotüüli) valmistamisel ning lämmastikväetiste (näiteks ammooniumnitraadi) ja liitväetiste tootmisel. Seda kasutatakse veel metallurgias ja toorainete töötlemisel, sest ta reageerib enamiku metallidega. Lämmastikhappe abil söövitatakse metalle. Raketitehnikas kasutatakse inhibiitoriga suitsevat lämmastikhapet. Samuti kasutatakse lämmastikhapet väävelhappe ja orgaaniliste nitroühendite tootmisel. Kontsentreeritud lämmastikhappe ja soolhappe segu vahe...
Loeng 1........................................................................................................................................2 Loeng 2........................................................................................................................................2 Väärismetallid.........................................................................................................................4 Jootmine. Joodis......................................................................................................................5 Loeng 3........................................................................................................................................6 Reaktsioonid metallidega........................................................................................................6 Redoksreaktsioonid.........................................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogias Töö nimetus: Töö nr. 3 KEEVITAMINE Üliõpilane: Sergei Lakissov Rühm: MATB 22 Üliõpilaskood: 094171 Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Eduard Kimmari 11.06.2010 14.06.2010 Töö eesmärk ja ülesanne: Kodutöös käsitletakse põkkliite keevitustehnoloogiat, kasutades kas elektroodkeevitust (käsikaarkeevitust) või MAG-keevitust (poolautomaatkeevitust). Keevitatav materjal – madalsüsinik-konstruktsiooniteras mark S235JRG2. Materjali paksus 4 mm, üksiktootmine. 1. Elektroodkeevituse ja MAG keevituse võrdlus ...
Kordamisküsimused "Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia" I METALLURGIA Metallurgia ja pulbermetallurgia 1. Mille poolest erineb tardlahus mehaanilisest segust ja keemilisest ühendist? Tardlahuses võivad sulami komponendid vastastikku lahustuda üksteises. Keemilises ühendis komponendid reageerivad omavahel ja mehaanilises segus ei lahustu ega reageeri komponendid omavahel. 2. Millised on kristallivõre defektid ja millist mõju nad avaldavad omadustele? *Punktdefektid- vakantsid, omavad suurt liikuvust ja teiste defektidega toimides mängivad plastse deformatsiooni protsessides suurt rolli *Joondefektid- suurim tähtsus dislokatsioonidel *Pinnadefektid, ruumdefektid- soodustavad punktdefektide moodustumist ja liikumist ning on efektiivseteks barjäärideks joondefektide liikumisele või on nende defektide ...
KÕRBOJA PEREMEES A.H.Tammsaare Lugu algab sellega, et Villu oli mingile onule peksa andnud ja sellepärast vangi läinud. Mõne aja möödudes saab ta sealt välja ja tuleb koju tagasi. Kõige esimese öö magab ta lakas, sest ta ei julge koju minna, kuid siis kui ema ta avastab, et tema poeg lakas magab kutsub ema Villu koju. Enne sööki tahab Villu aga pesemas ära käija ja jookseb järve äärde.. Teel järve äärde leiab ta kingajäljed, mis talle huvi pakuvad, kuid läheb ikkagi järve äärde pesema. Peale vanglat muutus Villu, ta hakkas tööle, kohe nii et tema ema kartis, et too end ära kurnab. Kuid Villule tuli pähe idee, ta hakkas Kivimäel kive lõhkuma ja otsustas sinna põldu rajada. Villu ssoetaks ka töökoja endale, kus ta võik igasugu tööriistu ja masinaid parandada, sest teda huvitas rauakeetmine või vasega jootmine. Kätt...
1.sissejuhatus 2. tööriistad 3.valgustid 4.salong 5.auto kere 6.kinnitusvahendid 7.kasutatud kirjandus Sissejuhatus Selles töös teen üldise ülevaate autode kere ja sisustuse osandamisest ning koostamisest. Tööriistad Archimedes (287 E.KR 212 E.KR) leiutas keerme ja kruvi põhimõtte. Alguses ei kasutatud keermeid nii nagu meie seda tänapäeval teeme, ehk siis asjade ja koostude ühendamiseks. Aja möödudes hakkasid roomlased keeret kasutama ka asjade kinnitamisel ja leiutasid algupärase mutri. Näiteks kasutasid nad sellist algelist poltliidet vankri rataste kinnitamisel. Keskajal kasutati mutreid ja keeret järjest rohem. Koos tehnoloogia ja masinate arenguga tekkis vajadus kinnitada erinevaid masina detaile üksteise külge ja oli vaja leida lahendus, et saaks kuluvaid detaile kiiresti vahetada. 18. sajandil, kui leidis aset tööstus revolutsioon, tekkis jä...
JOODISED Pehmed joodised Tinapliijoodiseid kasutatakse erinevates valdkondades kõige ulatuslikumalt. Joodiseid toodetakse tinasisaldusega 3-90% Madalatel temperatuuridel võib tina rikastes joodistes tina allotroopse muutuse tagajärjel tekib kõva ja habras modifikatsioon, mis tähendab seda et liide laguneb. Selle vältimiseks lisatakse joodisesse antimoni(SB). Viimane vähendab aga märgamisvõimet või ka liidete tugevust. Joodise omadused sõltuvad nende koostisest. Tinajoodised. Praktikas kasutatakse sulameid tsingi, kaadiumi ja hõbedaga. Tinnajoodis tsingiga on laialt levinud alumiinium- ja magneesiumisulamitest toodete madaltemperatuursel jootmisel. Kui tinale lisada tsinki, siis sulami sulamistemperatuur algul alaneb(199C tsingisisaldusel 7%) edasisel lisamisel hakkab tõusma. Kaadium alandab tsingi sulamistemperatuuri(tsinkjoodistes kaadiumi 30-35%). Parendamaks joodisõmbluse tehnoloogilisi omadusi ja tõstmaks nende töökindlust, lis...
Sisukord 1.Referaat............................................................................................................... 1 2. Sissejuhatus....................................................................................................... 3 3.Teoreetiline osa.................................................................................................... 3 4. Praktiline töö...................................................................................................... 4 4.1 Ainetöös kasutatud skeem............................................................................ 4 4.2 Töös kasutatud komponendid ja nende suurused..........................................4 4.3 Spice’i tulemused....................................................................................... 5 4.3.1 Spice’i skeem.......................................................................................... 5 4.4 Valmistat...
Pikamaajooks Jooksutreeningud on erinevad vastavalt valitud distantsidele. Kui sprinterid teevad rohkesti jõu ja plahvatusliku kiiruse treeninguid, siis kesk- ja pikamaa jooksjad arendavad jõusaalis natukene teisi lihaseid. Sprinterite treeningud põhinevad kiirusele ja plahvatuslikkusele. Pikkamaad joostes on aga tähtis suuremad mahutreeningud, mis tuleb aastate peale ratsionaalselt ära jagada, et organism harjuks pikema kurnava pingutusega. Tuues näiteks Lasse Vireni treeningkava 1971 aastal, siis oli tema treening suunatud vastupidavusele. Esimesed kolm kuud läbis ta 610, 609, 743km, sellest aeroobse töö osakaal oli 72- 78%. Aenroobse töö osakaal 12-22%. Jõusaal 5-6% treeningust, lisandudes väheke rütmi ja kiirustreeninguid. Teisel perioodil ehk kahe kuu jooksul 1972 läbis ta 834 ja 759 km, aeroobse töö protsent oli 70%, langes jõutreeningu osakaal 1-3%. Võistlusettevalmistus periood 1972.a....
Lammaste pidamistehnoloogia Dots. Peep Piirsalu, EMÜ Fotod: Peep Piirsalu Tüüpilised pidamistehnoloogiad lammaste pidamisel Eestis 1. Loomad peetakse talvel sügavallapanuga laudas, suvel karjamaal 2. Lambad peetakse aastaringselt väljas, kus neil võimalus vajadusel varjuda hoonesse (poegimisperioodil paigutatakse sinna sulud poeginud uttedele koos talledega) 3. Lambaid peetakse talvisel perioodil laudas aastaringse võimalusega väljuda jalutusalale, suvel karjatatakse Sel juhul sagedasti rohusööda (silo või hein) söötmine väljas, teravilja ja mineraalide söötmine laudas, kergehitises Talvisel laudaperioodil peetakse lambaid rühmasulgudes sügavallapanul Talvise laudaspidamise puhul võivad lambad pääseda laudast vabalt jalutusalale, kus toimub ka lammaste söötmine Talvine pidamine vaba väljapääsuga jalutusalale (väikefarm) Lambaid võib ka meie kliimas ...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus ISESEISEVTÖÖ NR 1: SEADUSANDLUSE UURIMINE I Töö nr:1 Nimi:Oskar Kuupäev: Seadusandluse uurimine I Kursus:2 10.09.2012 Täiendanud: Jana Paju Autor: TTÜ Tõmba antud tööjuhend endale arvutisse ja täida ära. Valmis töö saada PDF formaadis juhendajale e-posti teel esitamiskuupäevaks. Töö on individuaalne! TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda töötervishoiu, tööohutuse ja ergonoomia põhimõtetega. 2. Õppida funktsionaalsemalt kasutama: · Riigiteatajat http://www.riigiteataja.ee ; · töö küsimustes mainitud seadusi; · Tööinspektsiooni kodulehte http://www....
Gaaskeevitus Aita-Leida Kuusepuu 5. klass 2014 Sissejuhatus Gaaskeevitus kuulub sulakeevituse rühma. See on lihtne protsess, mis ei nõua keerukaid seadmeid ega elektrienergiaallikat. Gaaskeevituse puudusteks võrreldes kaarkeevitusega on väiksem keevituskiirus ja suurem kuumutuspiirkond ehk termomõju tsoon. Rakendatakse õhukest 1-3mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga rotude montaažil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi, kasutades lisaainena malm-, messing- ja pronkvardaid, kõvasulamite ja messingi pealesulatamist teras- nin malmdetailidele. Gaaskeevituse abil võib kokku keevitada peaaegu kõiki metalle ja nende sulameid, mis on kaasajal tööstuse kasutusel. Tänapäeval leiab gaaskeevitus laiemat kasutu...
Materjaliõpetus (Keevitamine) Referaat 1 Sisu Sisu......................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus........................................................................................................................ 3 Keevitamise ülesanne, otstarve........................................................................................... 3 Keevitamise põhimõtte kirjeldus, mis toimub....................................................................... 4 Kasutatavad moodused ja seadmed.................................................................................... 4 Keevitusgaasid.................................................................................................................... 6 Atsetüleen ja teised põlevgaasid............................
Seakasvatus 1) Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused. 1. Sigade suur viljakus. Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8-kuuselt ning korraliku söötmise ja pidamise puhul on nende kehamass 110–120 kg ümber. 2. Suhteliselt lühike tiinusperiood. Emise kandeaja kestus on keskmiselt 111–117 päeva. 3. Varavalmivus. Sead saavutavad suhteliselt noores eas nii füsioloogilise kui ka majandusliku küpsuse. Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmis-pidamistingimustes on selleks kulunud 6–7 kuud. 4. Kõrge tapasaagis – sigadel 75–85%. 5. Sealiha kõrge toiteväärtus ja selle head kulinaarsed omadused. 6. Hea söödaväärindus – 1 kg kehamassi juurdekasvuks kulub peekoninuumal keskmiselt 3– 3,5 kg. 7. Sead on kõigesööjad. 2) Imetavate emiste söötmine ja pidamine. Üldjuhul söödetakse imetavaid emiseid puderja söödag...
Gaaskeevitus(pildil nr 1) kuulub sulakeevituse rühma. See on lihtne protsess, mis ei nõua keerukaid seadmeid ega elektrienergiaallikat. Gaaskeevituse puudusteks kaarkeevitusega võrreldes on väiksem keevituskiirus ja suurem kuumenemispiirkond e. termomõju tsoon. Gaaskeevitust rakendatakse õhukesest, 1...3 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni. Kasutusala: kõik gaasileektöötlemise liigid. Atsetüleen (C 2H2) on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend. Normaaltemperatuuril ja rõhul on tehnilin...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Päevane osakond Jaan Kalder AA 08 SMA Liin Komponentide pealekandmismasin (CPP) Röntgen Individuaalülesanne Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................3 Sissejuhatus Individuaaltööks valisin SMA liini, kuna seal oli kõige rohkem elektroonikat ja automaatikat, tundsin ka selle töö valides kõige rohkem kindlust ja huvi. Üldiselt liini hooldus oli väga kerge sellega saaks igaüks hakkama, kuigi liinil olevate masinate ehitus ja tööpõhimõte on midagi sellist, millega läheb aega, et selgeks saada. Järgnevas aruandes tutvustan SMA liini kui tervikut ja erinevate masinate tööpõhimõtet ja ehitust. ...
Koostas: Reppy 21.11.2012 Keevitamine 1. Keevitusprotsesside Liigitus: Käsikaarkeevitus Keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) Kontaktkeevitus Plasmakeevitus 2. Metallide keevitatavus: Keevitatavuseks nimetatakse ühesuguste või erinevate metallide omadust moodustada kvaliteedinõuetele vastav keevisliide. Keevitatavus sõltub keevitatavast materjalist, kasutatavast keevitustehnoloogiast, samuti keevisliite konstruktsioonist. Praktikas on juurdunud 4 keevitatavuse hindamise astet: hea, rahuldav, piiratud, halb. Hea keevitatavuse korral on keevisõmblusel ligilähedaselt samad mehaanilised omadused kui keevitataval metallilgi. Keevitatavus on rahul...
Materjalide keemia I eksamiküsimused 2015. Pilet 1 Materjali mõiste. Materjal on konkreetse omadustega aine või ainete kompleks, mida saab kasutada mingite ühiskonna vajaduste rahuldamiseks nüüd või tulevikus. Materjale saab liigitada mitut moodi, näiteks looduslik/sünteetiline, orgaaniline/anorgaaniline jne. Üldiselt liigitus: metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid, kõrgtehnoloogilised materjalid Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri mõju makroskoopilistele omadustele. Tsemendi kõvastumine, selle võrdlus lubja kõvastumisega. Tsement on hüdrauliline sideaine, mis kõvastub ka vee all. Tähtsaim on portlandtsement, mis valmistatakse lubjakivi ja savi peenestatud segu kuumutamisel. Lubjakivi laguneb, eraldub CO2, ning CaO ja savi reageerivad paakumise käigus, reaktsiooni saadustena tekivad kaltsiumsilikaadid 3CaO*SiO2. Kui saadus jahvatada ja seejärel segada veega, kõvastub segu kiiresti, sest tekivad kaltsiumhüdraatsilikaadid...
Seakasvatus Eellased: Entelodondid ehk põrgusead ehk terminaatorsead. Elasid ligikaudu 21 miljonit aastat. Olemas kogu komplekt hambaid-lõikehambad, silmhambad,purihambad-viitab segatoidulisele ratsioonile nagu tänapäeva sead. Omnivoorid nagu tänapäeva sead-süües nii liha kui taimi. Lõhenenud sõrad, kus 2 varvast toetub maapinnale. Daedon-kuulus entelodondide rühma-piisoni suurune. Sigalaste sugukonda kuuluvate imetajate tunnused: *pikk koon, mis lõppeb kärsaga, kuhu avanevad ninasõõrmed *kõigesööjad *neli varvast *kihvad suured *magu lihtne, umbse kotiga Kodusead pärinevad: Euraasia ulukseast, Kaug-ja Ida-Aasia ulukseast, Vahemere ulukseast. Kodusigadel on suurem elusmass, viljakus ja parem söödaväärindus. Kodusigadel on säilinud mõned mets-ehk uluksigade omadused: terav kuulmine, hea haistmine, halb nägemine, ujumisoskus, kõigesöömine. Kodusigadel on võrreldes metsikute eellastega: lühem ja väiksem pea, nõrgemad hambad, nuumavõime...
Kordamisküsimused SEAKASVATUSES 1. Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Tunnused, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuuma- ja lihaomadused) nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Sigade suur viljakus: poegimise kohta 1012 põrsast. Primaarne viljakus, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke Sekundaarne viljakus, mida näitab looma võime sünnitada teatud hulk järglasi. 2. Sigade viljakust mõjutavad mitmed tegurid: · Sigimise alguse vanus. Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8-kuuselt (kehamass 120 kg ümber). Seega peaks ta aastasena juba esmakordselt poegima. Et vabanevate munarakkude arv ovulatsioonil iga järgmise innaga kasvab, siis soovitatakse paar esimest innaaega mööda lasta ja emist esmakordselt paaritada või seemendada alles 3. innaajal. · Poegimiste aastasagedus. Normaalselt poegib emis 2 korda aastas, maksimaalselt (põrsaste...
Laste hüpertermia tegevusjuhis kiirabile MÕISTED *Palavik -- hüpertermia; organismi normist kõrgem temperatuur *Kõhuvalu -- dolor abdominis; koe kahjustuse või kahjustuse riskiga kaasnev ebameeldiv aisting ja tundeelamus *Kõhulahtisus -- diarröa; rooja ebanormaalne vedelus ja roojamise ülemäärane sagedus *Oksendamine -- vomitus, emesis; toidu tagasivool, erilise refluksi seeria abil suurenenud kõhuõõne rõhu jõul maost söögitorru ja suukadu välja *Lööve -- muutus nahas, mis mõjutab selle väljanägemist või tekstuuri; lööve võib põhjustada nahavärvi muutusi, sügelust, naha kuumenemist, reljeefsust, kuivust, lõhenemist või villistumist, tursumist või valulikkust *impetigo -- mädavilliline lööve PATSIENDI ÜLEVAATUS: 1. Mõõta temperatuuri 2. Vaadata kurku, suu limaskesta, nohu olemasolu 3. Kuula kopsu! 4. Palpeerida kõhtu 5. Väikelapsed, imikud alati lahti riietada, ...
1. Jõuseadmed: Sisepõlemismootor; elektrijaam; hüdroajam; pneumoajam. Jõuülekanded, sidurid. Milliseid mootoreid kasutatakse masinatel ja iseloomustage neid? - Sisepõlemismootor kasutatakse erinevaid kütuse liike (kerget vedelkütust: bensiin; rasket vedelkütust: diisli kütus, masuut; gaaskütust: vedelgaas, vanasti ka puugaas). Energiaallikast sõltumatud, valmis koheselt tööks, omavad suhteliselt väikeseid mõõtmeid ja massi ning võivad taluda ajutisi ülekoormusi. - Hüdromootor seade, mis muudab vedeliku rõhuenergia mehhaaniliseks energiaks. Hüdromootorid võimaldavad tekitada edasitagasiliikumist kui ka pöörlemist. - Elektrimootor neid toidetakse võrgust või masina enda generaatorilt. Need jagunevad vooluallika alusel: vahelduvvoolumootorid ja alalisvoolumootorid. Peamine eelis on pidev valmisolek tööks, ekspluatatsiooni mugavus ja töökindlus, reverseeritavus, automaatne juhtimine ja reguleerimine, võime taluda lühiajaliselt suu...
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Gaaskeevitus Referaat Koostaja: Rauno.R 2013 Sisukord Sisukord....................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................3 Üldskeem...................................................................................................4 Atsetüleen ja teised põlevgaasid.........................................................................5 Keevitusleek................................................................................................6 Keevitusleeg...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
