Renessansiajastu muusika Mis on renessanss? Mõiste `'renessanss" tuleneb sõnast `'taassünd'' See sõna võeti kasutusele Itaalias, 16. sajandil Renessanss tähistas tagasipöördumist See ajastu hõlmab ajavahemikku 14.- 16. sajand Ilmalik muusika Ilmalik muusika esines keskajal peamiselt rahvalauluna Jäi palju kauemaks ajaks suuliseks kui kirikumuusika Esimeste ilmalike laulude kirjapanijateks olid vagandid Nende luule oli ladinakeelne ja üsna siivutu sisuga Keskaja ja renessansi muusika võrdlus Keskaeg Renessanss muusika seletamine teost saab seostada kindla matemaatika abil, sest see, mis autoriga on õige, on ka ilus ilmalikud zanrid määravad anonüümne looming kunstmuusika stiili kirikumuusika kooskõladeks tertsid ja sekstid kooskõladeks on kvindid, partiid komponeeritakse kvardid, oktavid korraga partiid ...
IPõlvkond. 1400, tegutseti 1420-1460. Kujunes välja uus stiil, pehme meloodia, tekstist ja tantsust mõjutatud rütmika. Tertsile ja sekstile põhinev meloodia, imitats. pol. Missa tsükkel, motett. *Guillaume Dufay-alusepanija, flaami helilooja ja muusikateoreetik, teosed põhinevad cantus firmusel. Säilinud 200 teost (,,Äsja rooside õisi"). Sai hariduse koolist. Lisaks veel oli Gilles Binchois.IIPõlvkond 1430, tegutseti 1460-90. Juba pärast 100a sõda tõusis esile Burgundia. Prants. kuninglik kapell. Mõistusepärane, keerukus. Varem oli ilmalik laul oluline, nüüd missa ja motett. Viimistletud ratsionaalne kaanon *Johannes Ockeghem 1452.a alates. Prants. kuninglik kapell, teda hinnati järgmise põlvkonna parimate heliloojate õpetajat. 15missat säilinud, Requiem-surmale pühendatud missa. *Antoin Busnois->1442 antua bünua, ,,Fortuna desperata" *Johannes Tinctoris-muusikateoreetik. IIIPk 1440-60, 1430-1520 tegevusaeg. Prants. ja Itaalia muusikud ...
-1 Retsensioon Diplomaatilised noodid Ungari KUNINGAS MÀTYÀSI PULMAD 1476 Sisukord I osa: Kontserdi toimumise aeg ja koht;esinejad II osa: Esitatud palade loend III osa: Teoste iseloomustus; tähelepanekud IV osa: Kokkuvõte Lisa: Kasutatud materjal I osa Kontsert toimus 8. oktoobril kell 19.00 Katariina kirikus. Kontesrdil esines ansambel Corvina Consort Ungarist. See on Ungari tuntuim vanamuusika ansambel, mille repertuaar hõlmab kiriku- ning ilmalikku muusikat viiest sajandist. Ansamblisse, mis on üks Ungari kultuurilisi visiitkaarte, kuulusid: Y Judit Andrejszki - sopran Y Agnes Pinter - sopran Y Balazs Draskoczy - tenor Y Karoly Paszti - tenor Y Zoltan Kalmanovits - bariton, viola de gamba Y Andras Demjen - bass, viola de gamba Kontserdil esitati keskaegset muusikat, täpsemalt tolle aja kuninglikku õukonnamuusikat, kuna ...
Madalmaade muusika 15.-16. sajandil Madalmaad · Geograafiliselt kuulusid sinna tänane Belgia, Põhja-Prantsusmaa ja Holland · Piirkonda ühendas Burgundia hertsogiriik · Seal räägiti flaami keelt · Burgundia hertsogiriik koondas kunstnikke Prantsusmaalt, Inglismaalt, Saksamaalt ja Itaaliast · Seetõttu ühendas muusikaline väljenduslaad jooni eri maadelt ning saavutas universaalsuse ja üldmõistetavuse Zanrid a) Esinduslikem oli missa ordinaariumi osade tsükkel b) Motett kaotas isorütmilise ehituse ja mitmetekstilisuse, temast sai ladinakeelne polüfooniline laul c) Prantsuse keelne ilmalik polüfooniline laul Missa · Tsükkel oli ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia, cantus firmus'e abil · Cantus firmus oli vana moteti tehnika eeskujul tenorihääles · Cantus firmus (ld. k.) püsiv viis · Polüfoonia on mitmehäälsus, kus kõik hääled on võ...
Renessanss- antiikkultuuri ideaalide taassünd ning seda mõistet hakati kasutama seoses itaalia 14-16. Saj kultuuriga Millal ja kus kujunes välja muusika renessansi ajal- 14.saj prantsusmaal Kuidas muutus autori ja teose suhe 14.saj- Hakati seostama teost ja autorit, enne seda oli kunstilooming anonüümne Imitatsiooniline polüf.-Hääled, mis hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid. Missugused zanrid olid sel ajal kirikumuusikas- Missa, reekviem, motett Reformatsioon- usumuudatus Millest sai tõuke seltskonnamuusika areng- nooditrükitehnika leiutamine 15-16.saj andis tõuke Iseloomusta ilmalikke laule- Laulud, mis polnud jumalaga seotud. *kõiki hääli võib laulda *kõiki hääli võib laulda neid ühtlasi pillides dubleerides. Madalmaade koolkonna heliloojad- Johannes Ockeghem, Josquin Desprez, Guillaume Dufay. Missugused olid olulised muutused instrumentaalmuusikas- kujunesid uued pillizanrid Sansoon- prantsuskeelne ilma...
RENESSANSS 14.saj.teine pool 16.saj. Tekkis Itaalias. Itaalia oli üks arenenumaid kohti. Renessansi muusika: *Vaimuliku professionaalse muusika kõrvale tekkis ilmalik professionaalne muusika. *juhivad keskused muusikas olid Madalmaad ja LõunaPrantsusmaa. *Uued muusikazanrid: 1.) Missa 2.) Reekviem 3.) Madrigal Renessansi tuntumad kirjanikud: * W. Shakespear * G. Boccaccio Tuntumad kunstnikud: * L. Da Vinci * Raffael * Michelangelo Orlando di Lasso helilooja Josquin des Prez J. Ockeghem G. Dufay *M. Kuther algatab usureformatsiooni. *Leiutatakse teleskoop ( Galileo Galilei) Renessanss: 1. Mida tähendab mõiste renessanss? Millal võeti kasutusele? Renessanss on antiikkultuuri(Itaalia kultuuri) taassünd ja areng. Võeti kasutusele 14. saj. Teisel poolel. 2. Millal oli renessansiajastu? Renessansiajastu oli 14. saj.teisest poolest kuni 16. sajandini. 3. Kiriku( ja usu) positsioon ühiskonnas ja muusikas. Kirik oli uue muusika ...
Renessanss Sissejuhatus Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14-17 sajandi Euroopa kultuuriloos. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja human...
Madalmaade koolkonnad Sissejuhatus Madalmaadena mõistetakse Euroopa kultuuriloos kogu piirkonda, kus räägitakse flaami ehk hollandi keelt. Ligi kahe sajandi vältel kogu Lääne-Euroopa muusikastiili määranud madalmaade koolkond kujunes Burgundia hertsogiriigi hiilgeajal, umbes vahemikus 1420-1460. Madalmaade koolkonnas kujunes uudne muusikaline keel ning sealt sai alguse ka polüfooniatüüp, kus hääled ei vastandu enam üksteisele tempode ja rütmikaga. Ideaaaliks sai kõigi häälte ühtsus ja ühtesulamine. I põlvkond(1420- 1460) kujunes uus stiil ja uued zanrid uue stiili aluspanijaks Guillaume Dufay Dufay ligi 200 säilinud teose käsikirjad on pärit enamasti Itaaliast Dufay legendaarsem teos on motett "Nuper rosarum flores„ põlvkonna teine kuulsam meister oli Gilles Binchois tema loomingus domineerivad prantsusekeelsed ilmalikud laulud ...
Renessanss tähendab taassündi. See sai alguse 14. saj. Muusikas kandus rõhk vaimulikult muusikalt ilmalikule muusikale. Prantsusmaa 14.saj kunsti tuntakse Ars Nova nime all. Selle alusepanijaks on Phillipe de Vitry, kelle muusikateoreetiline traktaat andis ajastule nime ja kehtestas muusikalise kompositsiooni teoreetilised alused. Selle ajastu esinduslikumad teosed olid 3-4-häälsed motetid. Üksikute missaosade asemel hakati komponeerima terviklikke missatsükkleid. Esimese selletaolise kirjutas helilooja Guillaume de Machant. Ta oli ka esimene helilooja, kelle loomingus sai ilmalik muusika vaimulikust muusikast tähtsamaks. Kontsertmissa erivormina tekkia reekviem ehk leinamissa. 1. Uus ideaal kõlaheli – tugines tertsidel ja sekstidel 2. Tekst seotud muusikaga 3. Laulev, tundeline, tundeid väljendav meloodia Josquin Desprez Johannes Ockeghem Orlandus Lassus Guillaume Dufay Orelile mõeldud muus...
Renessanss Renessanss muusikas sai alguse 14. sajandil Madalmaades, kust levis Euroopasse laiemalt 15.16. sajandil mida kujutati idealiseeritult väga positiivse ja ellujaatava ajastuna. Renesassi nimetataksegi antiikkultuuri ideaalide taasünniks. Religioosse muusika kõrval muutus üldiseks ka ilmaliku muusika harrastus. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Tekkis mitmeid uusi ilmaliku muusika zanre. Populaarseimaks laululiigiks oli Itaalias 13. sajandil tekkinud madrigal. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike. Keeruka moteti kõrvale tekkisid lihtsad vaimulikud hümnid, mida laulsid oma koosviibimistel ketserlike usulahkude liikmed. 16. sajandil loodi Saksamaal protestantlik koraal, mis oli täiesti uut liiki laul. Renessansile olid iseloomulikud katsetused uue helikeele leidmiseks. Katsetati uusi kõlakombinatsi...
RENESSANSS Sissejuhatus Renessanss (pr.k. renaissance-taassünd) sai alguse Itaaliast 14. sajandil. 14. sajandil kujunesid eeldused uue poliitilise, vaimse ja kultuurilise olukorra tekkeks Euroopas. Tänu maadeavastustele kui ka loodusteaduste kiirele arengule muutus inimese ettekujutus maailmast. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid. Palju esines iroonilist hoikaut kiriku suhtes (nt G.Boccaccio "Dekameron"). Hakati palju looma ilmalikku kunstmuusikat. Esile kerkis humanistlik mõtlemine, st suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Sellel perioodil tehti palju avastusi/teadussaavutusi: 1.) püssirohi 2.) trükikunst - Johannes Gutenberg 3.) "Maa tiirleb ümber päikese." - Mikolaj Kopernik 4.) Teleskoop - Galileo Galilei 5.) Ameerika avastamine 1492 - Christoph Kolumbus 6.) Veepumbad, muusikariistad - Leonardo da Vinci 7.) Nooditrükitehnik...
Madalmaade muusika 15.-16. sajandi III põlvkond Perioodist · prantsuse ja flaami muusikute tuleku Itaaliasse tõi kaasa Itaalia sõdade algus ning Prantsusmaa ja Habsburgide võimuvõitlus Euroopas. · selle perioodi tähtsaimad heliloojad tegutsesid Põhja-Itaalias ja keiser Maximilian I õukonnas. · meistrid on sündinud 1440.-1460. aastatel, tegevusaeg 1490-1520 aastatel Uuendused muusikas · lihtsad imitatsioonid · kaanonivõtted · sümmeetriline ülesehitus · rütm lihtsustus ja põhines tekstideklamatsioonist · lihtne akordika · harmoonia mängib järjest suuremat rolli · tekst hakkab inspireerima muusikalist väljendust · ilmuvad piltlikud ja tundelised väljendusvõtted. Perioodi tuntuimad meistrid · Jacob Obrecht · Josquin Desprez Jacob Josquin Desprez Obrecht Jacob Obrecht ( u 1450-1505 ) · hollandlane · teenis Cambrai's, Brügges ja Antwerpenis · ...
Kordamisküsimused kontrolltööks - Renessanss 10 klass Millal oli renessanss muusikas? 15.-16. sajand Milline oluline maailmavaateline muutus kaasneb renessansiga? Miks Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg, sest sündis ideaal vabast haritud inimesest ning nn humanistlik mõtlemine, st väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimesest. Milline oluline muutus toimub muusika ja autori suhetes? Tugevnes muusika seos tekstiga. Õpiti väljendama samu hingeseisundeid. Milline muusika saab renessanssiajastul kunstmuusikas eriti populaarseks? Mitmehäälne ilmalik laul Kuidas saab esitada renesanssiaegset mitmehäälset ilmalikku muusikat? -Kõiki hääli võib laulda -Kõiki hääli võib mängida vabalt valitud pillidel -Hääli võib vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel -Kõiki hääli võib laulda neid ühtlasi pillidel dubleerides Mis oli renessansiajastul muusikas ideaaliks? Kõlaideaal, mille aluseks sai...
Guillaume de Machaut(1300-1377) ars nova ajastu silmapaistvam helilooja, kirjutas esimese tervikliku missatsükli. Phelippe de Vitry tragdaat ,,Ars nova" aastal 1324 Francesco Landino Trecento suurkuju, pime muusik, pole ühtegi vaimulikku teost(s.h. motetti) kirjutanud. Jacopo da Bologna varase trecento tähtsam helilooja Guillaume Dufay(1400-1474) 1. Madalmaade stiili põlvkond; heakõlalise kompositsiooni peamine rajaja; zanrid: missad, motett, hümnid, laulud, vaimlik/ilmalik muusika Johannes Ockeghem(1410-1497) 2. põlvkond; muusika vabas tehnikas, oli ka laulja ja õpetaja; zanrid: missa, reekviem, motett, ilmalik laul Josquin Desprez(1450-1521) 3. põlvkond; ,,muusikute vürst"; selge vorm, isikupärane, emotsionaalne, tähtis on tekst; zanrid: missa, motett, ilmalik laul, (leina)ood Adrian Willart 4. põlvkond; paneb aluse Veneetsia muusikakoolkonnale, pani aluse mitme kooli tehnikale; muusika maneerlik, peen, keeruline(musi...
Rakvere Gümnaasium Renessanss Janno Sepajõe 10.A 2014 Renessanssmuusika on renessansiajastul (14.17. sajand) loodud muusika. Mõistet "renessanss" kasutatakse peamiselt kujutava kunsti puhul ja seoses Itaaliaga. Muusikaline renessanss on seotud pigem Madalmaadega, seepärast nimetatakse seda ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks. Erinevalt teistest kunstiliikidest sai renessanss muusikas alguse 14. sajandil Madalmaades, kust levis mujale Euroopas 15.16. sajandil. Religioosse muusika kõrval muutus üldiseks ka ilmaliku muusika harrastus. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui ka rikkamate kodanike kodudes. Tekkis mitmeid uusi ilmaliku muusika zanre. Populaarseimaks laululiigiks oli Itaalias 13. sajandil tekkinud madrigal. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike....
Renessanss Ajastu, mida nimetatakse renessansiks, hõlmab ajavahemikku 14.-16.sajand. Ehkki Itaalias algas renessanss varem kui mujal, levis igapäevase elu ilmalikumaks muutmine ja kiriku mõju vähenemine kiiresti. Renessanss tähendab taassündi, tagasipöördumist Vanakreeka kultuuri ja ideaalide juurde. Muusika hakkas arenema uutes suundades, eriti Madalmaades, kus kujunes välja vokaalpolüfooniline stiil. Selle stiili muusika on veelgi enam seotud tekstiga, meloodia on lihtne ja lähtutakse tertsi-ja sekstiinintervallist. Selle stiili suurkuju oli Josquin Desprez. 14.sajandil Prantsusmaal tekkis uus kunsti ja muusika stiil Ars Nova, ladina keeles uus kunst. Kunstmuusika eri zanrites toimusid muudatused, lisaks tekkis kaanon ja magnificat (Maarja ülistuslaul). Uued zanrid olid mõeldud koorile või solistile. Itaalia arenes sel ajal teisiti. 14.sajandi kultuur polnud siin ars nova, vaid seda ni...
1. Keskaja muusika (zanrid, noodikiri, pillid) Mõistega ,,keskaeg" tähistatakse pikka ajajärku, mis jäi Rooma impeeriumi lagunemise (395. a) ja renessansiajastu vahele (14.-16. sajand). Selle ajastu muusikat tunneme lünklikult, kuna tolleaegne muusikakultuur oli suures osas suuline. Zanrid: · Gregooriuse laul Sai nime Rooma paavst Gregorius I järgi, kes ühtlustas liturgilised tekstid, mis said gregooriuse laulu aluseks. See on iseloomulik laulmisviis roomakatoliku jumalateenistusel. On väheste muudatustega käibel ka tänapäeval. Peamised on alati tekst ja sõnum. Laul on ühehäälne ja saateta. Rütm lähtub loomuliku kõne rütmist. · Missa - igapäevane peamine jumalateenistus. Missal lauldavad liturgilised laulud jaotuvad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele (missa prooprium), ja laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel (missa ordinaarium). · Kangelasl...
RENESSANSS XVI sajandi II pool – XVI sajand Muusika Keskaegse professionaalse kirikumuusika kõrvale asub professionaalne ilmalik muusika. Juhtivad muusikamaad on Madalmaad, Põhja- Prantsusmaa, Itaalia. Uued muusikažanrid Missa Reekviem Madrigal Heliloojad Guillaume Dufay (1400- 1474) Johannes Ockeghem (1420- 1495) Josquin des Prez (1440- 1521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525- 1594) Orlando di Lasso (1532- 1594) Kunstnikud Sandro Botticelli (1445- 1510) Leonardo da Vinci (1452- 1519) Michelangelo (1475- 1564) Raffael (1475- 1564) Raffael. Sixtuse Madonna Albrecht Dürer (1471- 1528) Kirjanikud Giovanni Boccaccio (1313- 1375) Miguel de Cervantes (1547- 1616) William Shakespeare (1564- 1616) Eesti 1558- 1583. a. – Venemaa algatatud Liivi sõda, mille tagajärjel Eesti läks Rootsi, Poola ja Taani võimu alla. Liivimaal asendus katolliklus luteri usuga. 1535. a. ilmus ...
1.Millal Ars Nova muusikastiil toimis? Selgita tähendust Nimetusega Ars Nova tähistatakse uut muusikastiili Prantsusmaal 1320-1380 (14.saj.). Selle mõiste võtsid kasutusele muusikateoreetikud, kes tahtsid eristada oma muusikat varem loodust. Hakati juba valdavalt seostama teost ja autorit. 2.Millised muutused toimusid Ars Nova ajastul kunstmuusika valdkonnas? Mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu tõusmine kirikliku tseremoniaalmuusika kõrvale. Motett sai 14.saj. kõige esinduslikumaks zanriks. Kõige keerukama kompositsioonitehnikaga. Loodi kõige tähtsamateks sündmusteks: kuningate kroonimiseks, paavstide ametisse pühitsemiseks. 3.Missugune oli kõrgrenessansi uus kõlaideaal? Milliseid intervalle ja helilaade hakati kasutama? Uus kõlaideaal seisnes selles, et muusika pidi olema inimese kõrvale meeldiv kuulata. Kui keskajal kasutati intervallides kvarti ja kvinti, siis nüüd tertsi ja seksti. Nii kasvas euroopa muusikale omane harmooniakeel...
RENESSANSS Renessanss tuleneb prantsuse keelest, tähendusega tagasipöördumine arhitektuuri ideaalide juurde. Kultuur Maalikunstis oli rohkem loodusest. Üksikvormid olid realistlikud . Arhitektuuris kehtis kuldlõike reegel, ehitised olid proportsionaalsed. Skulptuurid- Donatello, Michelangelo. Kujud olid paigutatud ruumide keskele. Kirjandus- loodi trükikunst, sonetid, novellid, paroodiad, draamazanrid. Taassünni ajal kerkisid esile humanistid (tõestamine looduslike katsetega, pole jumalast lähtumist). Da Vinci uurib inimese olemust (embrüast lapseni) Renessanss sündis Itaalias. Päritolu peetakse pigem hoopis Madalmaadesse (hiljem ka muusikakoolkonnad). Muutused: Vokaal- ja instrumentaalmuusika eraldumine, näiteks Madalmaade IV põlvkonna muusik A. Willeart pani aluse iseseisvale instrumentaalmuusikale. Võeti kasutusele uued pillid: näiteks keelpillidest täiuslik lauto ning vioola da gambad (jalgade vahel mängitav ...
Renessanss Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. sajandil väldanud periood Euroopakultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Nimetusega ars nova (ld, uus kunst) tähistatakse muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380, see sillutas teed renessansiajastule muusikas. Muusikateoree...
Renessanss Mõisted: Ars nova – muusikastiil 14. sajandi Prantsusmaal Balletio – tantsulaul, villanella üks alaliik 16. sajandi teisel poolel Canzon – renessansiaegne heliteos pilliansamblile, algselt prantsuse šansooni instrumentaaltöötlus; polüfooniline instrumentaalpala dulcian – kahekordse roohuulikuga puupuhkpill (fagoti eelkäija) frottola – homofoonia tunnustega, korduva refrääniga laul fuuga – polüfoonilise muusika üks põhilisi vorme, arenes ricercarist gregooriuse laul – roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul homofoonia – mitmehäälsus, kus üks hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad harmoonilise saate imitatsioon – meloodiaosa matkimine erinevate häälte poolt kapell – instrumentalansambel koraal – kirikulaul, roomakatolikus ühehäälne liturgiline laul liturgia – kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus madrigal – klassikaline itaalia luulevorm; 16. saj. kõrgstiilis teksti ja muusikaga ...
2. Renessanss (14.-16. Saj) 2.1. Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus keskaja muus.ga Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muus. hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuus. stiili, vaimulikul muus.l kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuus. vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja-Itaalia) ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muus.line renessanss on seotud peamiselt Mad.maadega, räägitakse sageli ka Mad.maade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj s...
Renessanssi muusika: 1. Renessanss keskajale järgnenud 14-16 sajandil väldanud perioood Euroopa kultuuriajaloos. (Renaissance taassünd pr.keeles). Algas Itaalias ning levis sajandite jooksul kogu ülejäänud Euroopasse. Põhja Itaalias kujunes kogu EU-le eeskuju andnud varakapitalistlik linnaühiskond . selles keskkonnas sündis ideaal vabast haritud inimesest ning nn ,,humanistlik" mõtlemine st. väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimesest. 2. Ars nova oli muusikastiil Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380, see sillutas teed renessansiajastule muusikas. See mõiste võeti kasutusele et muusikateoreetikud saaksid eristada oma põlvkonna muusikat varem loodust 1320. See oli uue põlvkonna muusikastiil. · Iga laulu võis mõni teine esitaja jätkata või muuta. · Hakati seostama teost ja autorit · 3- ja 4-häälsed motetid · Mitmehäälsed ilmalikud seltsk...
Kordamisküsimused renessansist. Seleta mõistet ,,renessanss". Miks tekib just sel perioodil humanistlik mõtlemine ja milles see seisneb? Renessanss - Poliitilise, kultuurilise ja vaimse mõttemaailma "taassünd" Ebaõiglus - talupoegade ärakasutamine aristokraatide poolt jõudis haripunkti. Seisneb selles, et arvestatakse inimestega rohkem kui tavaliselt, inimarvamused lähevad korda. Mida tähendab ars nova? Milles seisneb selle põhiolemus? Ars nova- muusikastiil Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380. Ars nova seostub suurte kultuuriliste muutustega ja renessansiajastu algusega Looming oli 13.sajandini anonüümne Alates 14.sajandist hakati juba valdavalt seostama teost ja autorit Ars nova üheks alusepanijaks oli filosoof, luuletaja ja matemaatik Philippe de Virty Väljapaistvaim helilooja oli Guillaume de Machaut Põhiomadused: rütmiõpetus muutus keerukamaks 3- ja 4-häälsed motetid mitmehäälne il...
RENESSANSS. VAIMULIK MUUSIKA Kui kõik uus ilmnes reness. ajastul ilmalikes zanrides, siis vaimulik muusika võttis traditsioone alalhoidva hoiaku (nii on see olnud kõigil järgnevail sajandeil). Vaimulik muusika on valdavalt polüfoniline. Siiani oli mitmehäälse muusika arenemisel juhtivaks Prantsusmaa. Ka 14.saj oli see nii, kogu 14.saj kirikumuusika kuulsaim teos on pärit Prantsusmaalt- esimene ühe helilooja poolt komponeeritud missatsükkel - Guillaume de Machaut(..1300-1377) La messe de Nostre Dame. K: Kyrie eleison Ühe heliloojad poolt loodud mitmehäälne muusika missa ordinaariumi tekstidele muutis missa terviklikuks suurteoseks Kyrie eleison Issand halasta palvelaul, vanim osa kreekakeelse tekstiga Gloria in excelsis Deo au olgu Jumalale kõrges kiidulaul Credo in unum Deum mina usun ainsasse Jumalasse usutunnistus Sanctus/Benedictus püha/kiidetud olgu kiidulaul Agnus Dei qui tollis peccata mundi, miserere nobis Jumal...
Renessanss ja renessanssiaja muusika Renessanssiaega nimetatakse valgustusajastuks, kus toimusid muudatused, peamiselt majanduses ja poliitikas, kuid ka kirjanduses, kunstis, religioonis ja ka muusikas. Uus maailmavaade seisnes selles, et hakati väärtustama inimmõistust ja arvati, et heade ideedega saab lahendada kõiki probleeme, peale selle hakkas kahanema ka kiriku võim ja rahva elu ei keerelnud enam usu ümber. Muutused kirjanduses algasid kolmest uue maailmavaatega Itaalia kirjanikest: Dante Alighieri, Francesco Petrarca ja Giovanni Boccacio, kes oma uudsete teosetega, aitasid kaasa rahva arenemisele humanismi suunas. Loodi uusi kirjanduszanre, nagu näiteks F. Petrarca sonett ja G.Boccacio novell. Edasi hakkas asi edasi arenema, loodi ,,Commedia Dell` Arte", tulid uued kirjanikud, nende seas ka romaanikirjanik William Shaekespeare, kelle tuntumateks teosteks on ,,Romeo ja Julia" ja ,,Hamlet". Religiooni uuendus...
MUUSIKAAJALUGU RENESSANSS 14.-17. saj 1. RENESSANSS Mõiste: ,,renessanss" tuleneb itaalia keelest ja võeti kasutusele 16. Sajandil. Tähistas tagasipöördumist vanakreeka kultuuri juurde. 2. AJASTU SAAVUTUSED Maalikunst: Da Vinci ,,Mona Lisa" ja ,,Püha õhtu söömaaeg", Sixtuse katedraali laemaal, Arhitektuur: Peetri kirik Roomas, Bramante väike kabel Tempietto, Chanlordi jahiloss, Louvre loss Skulptuur: Michelangelo detailsed skulptuurid (Mooses ja Taavet), J.Goujoni ,,Nümfid" Kirjandus: Boccacio ,,Dekameron" Teadus: nooditrüki leiutamine, teadvustati heliotsentrilisest maailmapildist, hakati surnuid lahkama, leiutati kompass, püssirohi, helikopter jpm Humanistlik iluideaal: Väärtustati meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näib. Keskaegne oli mõistuslikum. Kuna muusika...
Renessanss o Sõna Itaaliast taassünd o Jaguneb o Vararenessanss 14-15 Prantsusmaa ja Itaalia o Kõrgrenessanss 15 II-16 1.veerand muusika Madalmaades Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu o Hilisrenesanss 1520-1600 Itaalia Mida uut tõi? o 14. saj Euroopa kaubanduslikud muudatused o Kaubanduslikud mereteed Amrika, Aafrika, India o Raha muutus tähtsaks o Rikaste kodanike kiht Tellisid ja finantseerisid muusikat o I arheoloogilised väljakaevamised huvi antiigi vastu. o Tähtis: kirikukammitustest vaba, vaimne inimene o Kõik muutus ilmalikuks ja lähtus inimestes humanism Renessanss muusikas o Uus kõlaideaal o Terts ja sekst intervall Hääled jäljendavad teineteist imitatsiooniline polüfoonia o Seos tekstiga o Lihtne, laulev ja tundeline meloodia o Lähtuti sellest, mis on ilus o Teksti rütm+vorm ---- muusika rütm+vorm = rüt...
Renessanssi muusika Keskaja ja renessansi muusika võrdlus KESKAEG RENESSANSS ·muusika seletamine matemaatika abil, ·arutlused selle üle, mis on ilus kunstis ja sest see, mis on õige, on ka ilus. muusikas lähtuvad meeleliselt tajust ·anonüümne looming ·teost saab seostada kindla autoriga ·kirikumuusika ·ilmalikud zanrid määravad kunstmuusika stiili ·kooskõladeks on kvindid, kvardid, ·kooskõladeks tertsid ja sekstid (al. XV oktavid saj.) ·partiid komponeeritakse ükshaaval ·partiid komponeeritakse korraga ·partiid on iseseisvad ·hääled jäljendavad teineteist, sellest sünnib imitatsiooniline polüfoonia ·hääled ristuvad, meloodiat ei kuule ·ideaaliks saab lihtne ja laulev meloodia, ...
MUUSIKA MAAILMAS MUUSIKA AJALOO VANEM PERIOOD Antiikmuusika õitseng 4. - 5. saj, vana aja ideaal: Ideaaliks oli kõik lihtne, looduslähedane, loomulik. Muusika keskajal. Askeetlik iluideaal: Ideaaliks pühak, kelle päevad kulusid usklike tegevustega inimest allutatakse kirikule, pidi olema üleni riietega kaetud. Gregorius, Gregoriuse koraal. Paavst (590) Gregorius I ehk Gregorius Suure (540 - 604) auks hakati ühehäälseid, lihtsaid ja karme keskaja viise nimetama Gregoriuse koraalideks. Ladina keeles, tekst pärines piiblist. Gregorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia, uuendas ja ühtlustas kirikulaule (tekste). Arhitektuur. Uhked kirikud; pildid ja kujud nende seintel tutvustasid piiblitegelasi või stseene piiblilugudest. Gooti stiil - püstjoonte rõhutamine, teravad võlvkaared, vitraazid, ringikujuline aken, katedraalid (Jumalaema kirik Pariisis). Missa, reekviemi osad....
Renessanss (14-16 saj) · Renessanss - prantsuse sõnast renaissance 'taassünd`. · Eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. · Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat. · Hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina. · 14. saj. roomakatoliku kirik kriisis. · Kirik lakkas olemast inimese maalimapildi kesktelg; usk ja kirik teadvuses eristuma. Euroopa vaimukultuuri ilmalikustumine. (koguni irooniline hoiak kiriku suhtes) · Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiivid...
Kordamisküsimused muusikaloo arvestuseks! EELLUGU, KESKAEG 1. Muusika teke: miks tekkis muusika, mis olid muusika ülesanded, miks vajas inimene muusikat, millised võimed omistati muusikale ja miks? Sest tänu muusikale on jõutud sinna, kuhu sõnadega ei jõua. Muusikale on omistatud ka jumalikku päritolu, taeva and. Muusikale omistati sageli salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida. Muusika kaudu suheldi ka vaimude maailmaga. Inimene vajas muusikat, sest see oli keel kui suhtlusvahend. 2. Kust saame teateid vana maailma muusika kohta? Mida me selle aja muusikast teame: milliseid pille kasutati, kus kõlas muusika, milliseid toiminguid see saatis? Oletused kalju- ja muude jooniste põhjal-arheoloogilised leiud. Vanimad löökpillid; hiljem flöödi ja sarvelaadsed pillid; Vanas Egiptuses otseflööt ja harf; sumeritel lüüra, harfi ja lauto tüüpi keelpillid. See saatis rituaale, kultusega seotud toimun...
Renessanss. 14. sajand muutis Euroopat ja eurooplasi põhjalikult. Roomakatoliku kirik elas läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suurenevad ambitsioonid olid seotud ka kirikuga, paavsti residents viidi Roomast üle Avignoni, mis lõppes roomakatoliku kiriku lõhenemisega e. Suure Skismaga ( 1378-1417 ), mil korraga valitses mitu paavsti. Kriis tõusis reformatsiooniliikumisena veelgi teravamalt pinnale, tekkis lõhe kiriku õpetuslikul tasandil. Need muutused lõid Euroopas mitte ainult uue poliitilise, vaid ka vaimse ja kultuurilise olukorra. Usk ja kirik hakkasid inimese teadvuses eristuma. Ilmalikustumine võis tähendada ka kriitilist või koguni iroonilist hoiakut kiriku suhtes. Üheks näiteks oli G. Boccaccio "Dekameron". Muusikas kerkivad esile uued ilmalikud zanrid , mis hakkavad edaspidi määrama kunstmuusika stiili. .Kirikumuusika jääb konservatiivseks kõigil järgnevail sajandeil. 1324-1325 saadab paavst Johan...
Renessanss 1. Mida tähendab ,,renessanss", kus see esmalt kasutusele võeti ja millist ajavahemikku hõlmab? Renessanss antiikkultuuri ideaalide taassünd, kasutusele võeti Itaalia kultuuris ja kunstis. Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias. 2. Renessansi üldiseloomustus (vt. ka ajastute tabel). Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes? Hakati tegema ilmalikku kunsti, kirjandust ja muusikat. Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel lõpetas Euroopas rüütlikultuuri. Humanism (väärtushinnangud, mille kesksel kohal on inimene ise). Teaduse areng. Kujutavas kunstis rohkem realismi ja perspektiiv. Hakati surnuid lahkama. 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud meret...
Sisukord Sissejuhatus 3 1. Ajalugu 4 1.1 Meie leedi 4 1.2 Katedraali ehitus 5 1.3 Ajaloosündmuste mõju katedralile 5 2. Antwerpeni katedraal seest ja väljast 5 2.1 Arhitektuur 6 2.2 Muusika 6 2.3 Kunst 6 Lisa 1 7 Lisa 2 8 Lisa 3 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 2 Sissejuhatus Referaadi aluseks on võetud internetist leitud artiklid- mis keskenduvad kunstiteostele Antwerpeni katedraalis. Üldist materjali katedraali a...
Muusika Keskaeg (14.-16. sajand) Jäi Lääne-Rooma riigi lagunemise ja renessanssajastu vahele (6-14.15.sajad). Mõiste võtsid kasutusele humanistid. Muusika ja igapäevane elu olid väga tihedalt seotud kirikuga. Gregooriuse laul sai alguse 7.-8. saj On iseloomulik laulmisviis Rooma katolikus kirikus. Sai alguse paavst Gregorius Suurest, kes ühtlustas liturgilised tekstid ja need said ühtse lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. Selle alla mahub palju erinevaid esitusstiile. Peamised on tekst ja sõnum. Väljenduslaad võib olla erinev, ulatudes retsiteerimisest keerukate meloodiateni. Gregooriuse laul on Ühehäälne saateta(vahel tagasihoidlik orelisaade) ladinakeelne esitajaks on üks laulja/lauljate grupp/koor rütm lähtus kõne rütmist ja taktimõõt puudub Meloodia võtab ka eeskuju kõnest Missa Igapäevane jumalateenistus. Missa koosneb ordinaariumist ja proopriumist. Ordinaarium kõlab igal te...
RENESSANSS 1. Mida tähendab „renessanss“, kus see esmalt kasutusele võeti ja millist ajavahemikku hõlmab? 14-17 saj Renesanss on otsetõlkes taassünd. Mõiste “renesanss” võeti kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis: Vararenesanss 14. saj-15. saj I pool - avaldus Prantsuse ja Itaalia muusikas Kõrgrenessans 15. sai II pool ja 16. saj 1. veerand – tooni andsid madalmaad Hilisrenesanss 1520-ndad – 1600 peamiselt Itaalias 2. Renessansi üldiseloomustus. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes? Avanesid Kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse, Indiasse Raha tähtsus kasvas Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ja muusikat Esimesed arheoloogilised välja kaevamised (Pompei) Taasavastati antiikmaailma suursugusus Kirikukammitsatest vaba, iseteadev inimene, Andis vabaduse arvamust avaldada ja ...
MUUSIKAAJALUGU 5. SAJAND 16. SAJAND Keskaeg 5 13 sajand. Gregorius ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. 7-8 sajandi jooksul kujunenud kirikulaulu nimetatakse gregoriuse lauluks. Väga oluline on benediktaste panus rooma katoliku kiriku liturgilise laulu kujunemisse ja säilitamisse. Kloostrikantoritest said muusikahariduse juhid., kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule. Kristlik kirikulaul on seotud kaht liiki liturgiaga: tunnipalvus ja missa. Kontsert muusika aluseks on missa. Muutumatuid, igal päeval korduvaid osi nimetatakse ordinaariumiks. Muutuvaid osi nimetatakse propiumiks. Gregoriuse laul on roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Olemuselt on see laul ühehäälne ja saateta. Laulda võib üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või terve koor. Tekstid on tavaliselt ladina keelsed. Kõige lihtsam teksti esitamise viis on retsi...
Renessanss Renessanss- tulevneb prantsuskeelsest sõnast taassünd. 14-17 sajand. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Põhja-Itaaliat. Renessanss olemus väljendus selles, et pöörduti tagasi antiikaja kunsti, filosoofia ja kirjanduse juurde, ehk õpiti neid uuesti põhjalikult tundma. Tähtsale kohale sai isiksus ise, enam ei olnud oluline päritolu. Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Renessansi ajal oli sarkastiline suhtumine vaimulikku ellu, seega ei olnud enam ilmalike sanrite ilmumine enam teisejärguline. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks.Religioon ei kontrollinud enam teadust. Teaduse areng ning haridus oli väga oluline, nt nootide mitte tundmine oli häbiasi. Renessanssi ajastu üheks väga oluliseks saavutuseks on nooditrüki leiutamine ( 15-16 sjand ) ja selle leiutas Pretucci( itaallane). Veel üks väga oluline asi on see, et otsu...
Maarika Anijärv Vanaaja muusika Noodinäidete najal saab muusika ajalugu jälgida alates V-IV sajandist eKr. Varasemast ajast on säilinud vaid üksikuid näited, mis ei anna võimalust üldistusi teha. Siiski on teada, et muusikakultuur oli kõrgelt arenenud juba muistses Egiptuses, Babüloonias, Assüürias, Hiinas, Indias, Süürias, Palestiinas jm. On andmeid 3000 a. tagasi Assüürias toimunud avalikest kontserditest. Muusikale omistati tihti jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute suglasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik ...
RENESSANSS http://www.tdl.ee/~anumai/ (seal on Powerpointidena konspektid) Taust: · Paavsti residents Avignoni · Kirik ei olnud enam inimeste elus nii tähtis · 100-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel · Humanistlik mõtlemine Itaaliast, inimese ja inimlikkuse väärtustamine · Maadeavastused · Väärtustatakse meelelist ilu mis näib kuulates/vaadates ilus Madalmaade vokaalpolüfoonia (imitatsiooniline) · Algas ilmalike zanrite ilmumisega muusikasse · Kujunes uus väljenduslaad: - uus kõlaideaal kasutusele terts ja sekst. Alus harmooniale, ideaaliks häälte sisemine ühtsus, hääled jäljendavad üksteist imitatsiooniline - tekst seotus muusikaga kasvab, sõnad imiteerivad loodushääli, määrab muusikalist vormi - meloodia lihtne, tundeline, laulev 14. sajandi muusika ars nova · Ar...
Kool Kursus Enda nimi RENESSANSS REFERAAT Juhendaja: nimi Valga 2008 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Renessanss........................................................................4 Renessanss kirjanduses.........................................................5 Renessanss muusikas............................................................6 Renessanss kunstis...............................................................9 Kokkuvõtte.......................................................................11 Kasutatud kirjandus..............................................................12 Lisa1 Pildid.......................................................................13 2 Sissejuhat...
Renessanss (14.-16. saj) Ajastu ja helikeele üldiseloomustus Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15. ja 16 saj. vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Maalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rüütlilaulude loojad, ei saa kõnelda autorlusest nagu seda tehakse edaspidi. Just ilmalikes lauludes sündis uus väljenduslaad, mi...
Muusika teke Kaasajal on muusika tekke kohta püstitatud mitmeid erinevaid hüpoteese, kus võetakse aluseks andmed erinevate rahvaste rahvaloomingust ja muistenditest. Darwin oletas, et kõige aluseks olid ürginimeste tugevaimad emotsioonid, nende hulgas armastus loomulik sugutung, meeldida tahtmine. Darwini arvates eksisteeris nn. eelmuusika juba enne kõne arengut. Stumpfi ja Bücheri arvates tekkis muusika tööprotsessis. Tööprotsessis tekkis rütm, millega kaasnev emotsionaalne pinge otsis väljendust rütmilistes hüüatustes. On ju vanades rahvalauludes aukohal just töölaulud. Spenceri arvates pärineb muusika kõnest. Üks muusika tekkeviise võis olla erutatud emotsionaalne kõne, kus pinge kasvades jäid sõnad vähe- või mitte kõike ütlevaks ning vaimustunud inimene läks üle primitiivsele retsitatiivile (kõnelaulule). Kõik need oletused on arvestatavad. Igal juhul omistati muusikale imepärast jõudu ja muusika oli tihedalt seotud igapäevae...
RENESSANSS 1. Mis keelest tuleb ajastu nimetus, mida see sisuliselt tähendab ning millist ajavahemikku see hõlmab? Mõiste ,,renessanss" võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis (it. k. rinascimento taassünd). Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias 2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (tabel) 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hin...
RENESSANSS 1. Mis keelest tuleb ajastu nimetus, mida see sisuliselt tähendab ning millist ajavahemikku hõlmab? Mõiste ,,renessanss" võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis (it. k. rinascimento taassünd). Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias 2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (vaata ka ajastute tabel) 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus...
14. 16. sajand renessanss Virge Joamets 13. sajand keskaja tipp Kristlik kirik on veel väga ühtne Gootika Rüütlilaulu õitseng NotreDame'i koolkonna organum (Perotinus), uued zanrid kirikumuusikas, eriti motett = kirikumuusika kõige moodsam muusika. Modaalrütmika. Uued, uusajale omased jooned hakkavad Euroopa arenenumate maade elus ja kunstiloomingus tekkima 14. sajandist. Esmalt Itaalias ja Prantsusmaal. 14. 16. sajand renessanss renaissance, rinascita taassünd. Antiiksete väärtuste taassünd. Eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust keskajast vaheajast, mis eraldab antiiki kaasajast. Feodaalkorra ja naturaalmajanduse lagunemine, kapitalistliku korra, tööstuse (manufaktuurid), kaubanduse ja panganduse arenemine. Uued majandusvormid tekkisid linnades, nende kandjateks olid linlased. Itaalias, kus ka keskajal p...
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapä...
Stiilimuutusi põhjustab ikkagi inimese vanus; 1....5 aastaselt kuulasin ainult eesti muusikat, lemmikuks oli Kollane Allveelaev G - Vaikus on Kuldne 5....7 aastaselt tulid lihtsama sisuga välismaised laulud, lemmikuks oli Shaggy - Boombastic 7....10 aastaselt oli mul muusikast ysna yxkõik, see eriti ei huvitanud mind. Lemmikuteks olid Down Low - Jahnny B ja Fools Garden - Lemon tree 10...11 aastaselt hakkasin muusika fanaatikuks, lemmikuteks said Blur - Song 2 jms. 12...14(?) aastaselt on olnud põhiliseks selline veic raskem stuff, nagu System of A Down - Know, Toxicity jms. Eriti on aga (ikka veel) Thumbs up for Gorillaz. Muusika ajalugu algab ilmselt koos inimkonna ajalooga. Tähendusrikaste helide tekitamine, nendest nii-öelda sekundaarse märgisüsteemi loomine, arenes tõenäoliselt paralleelselt kõne ja keele kujunemisega. Võib vaid oletada, kas esimesed "muusikateosed" olid käteplaksudega saadetud hüüatused, vastu puutüve taotud rü...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
