Jean Jacques Rousseau (1712-1778) Elulugu Sündis Genfis 28.juunil 1712. Ema suri sünnitusel, isa hülgas ta. Pöördus katoliiklusesse ning oli rikka sveitslanna soosik, kelle toetusel sai haridust ja õppis muusikat. Sai kuulsaks, kuid vastuoluline iseloom viis ta varsti tülli mitmete valgustusliikumise tegelastega, eeskätt Adam Smithi, Diderot ja Voltaire'iga. Elulugu Pärast "Ühiskondlikust lepingust" (1762) ilmumist hakati teda taga kiusama nii Prantsusmaal kui ka kodulinnas Genfis. Tema romaanid on "La Nouvelle Heloise", ühiskonnaprobleeme käsitlev kirjutis "Ühiskondlik leping" ja kasvatusprobleeme käsitlev: "Emil ehk kasvatusest" Suri Pariisi lähistel 1778. Pedagoogilised vaated "Inimene, kes on tervik, väärtus iseeneses, olevus, kes elab pidevas ühtluses ja kooskõlas iseenesega. Inimesed, olge inimlikud! See on esimene k...
J.J. Rousseau Elulugu J.J. Rousseau sündis 28. juunil 1712. a Sveitsis, Genfis ja suri 2. juulil 1778. a Prantsusmaal, Pariisi lähistel Rousseau elas 16. eluaastani Genfis ja kolis 30-aastaselt Pariisi. Ta oli prantsuse filosoof ja kirjanik, kelle tegevus mõjutas suures osas Prantsuse revolutsiooni. Tal oli närviline ja vastuoluline iseloom, kuid imetlusväärne ja samas ka tasakaalutu mõistus. Ta proovis mitmeid ameteid, nagu näiteks maksuametnik, muusik ja teener. Juba väiksena vihkas ta ülekohut ja ebavõrdust. 1742. aastal võttis ta osa Dijoni Akadeemia traktaadikonkursist (teemal "Kas teaduste ja kunstide areng on soodustanud kommete paranemist või halvenemist"), millel ta sai esikoha. Traktaat tähendab arutlevat uurimust Ta sai kuulsaks, kuid tema vastuoluline iseloom viis ta tülli mitmete isikutega, nn Adam Smithi(filosoof, ühiskonna- ja majandusteadlane) ja Voltaire'iga(filosoof, ajaloolane, kir...
Jean-Jacques Rousseau ,, Ühiskondlikust lepingust ehk riigiõiguse põhiprintsiibid" Anastassia Beljajeva 124504 TASB Inimene sünnib vabana ja siiski on ta kõikjal ahelais. Kõikidel on omad kohustused ja eesmärgid, kus peab alati arvestama sellega, et ei saa lõplikult olla iseenda peremees. Vaim ja ainus ühiskonnavorm on perekond: jäävad lapsed isaga seotuks seni, kuni nad vajavad teda enda elushoidmiseks. Kui see vajadus katkeb siis kaob ka loomulik side nende vahel. See kõikidele ühtviisi omane vabadus tuleneb inimloomusest. Inimese esimene seadus nõuab hoolitsemist enese alalhoiu eest ja tema esmased mured on need, mis puudutavad teda ennast. Kui inimene jõuab täisikka hakkab ta ise otsutama oma elatusvahendite üle. Nagu karjane on loomult üle om akarjast, nii on ka inimeste karjased ehk juhid loomuli...
"Inimene on sündinud vabana ja ometi on ta kõikjal ahelas" Jean-Jacques Rosseau Sündides saame maailmalt kõige väärtuslikuma kingituse - vabaduse olla. See annab meile võimaluse sõltumatult tegutseda ja otsustada, mõelda omaenda mõtteid, olla õiglane ja hooliv ka siis, kui maailm seda kuidagi lubada ei taha. Kas ja kuivõrd inimesed seda kinki kasutavad, on nende enda valik. Tihtipeale just see määrabki, kas tulevastele põlvedele jääb inimesest ausammas ja mälestus või kaob ta tuhka ja unustusse nagu miljonid enne teda. Valgustusaja filosoof Rousseau on öelnud: "Inimene on sündinud vabana ja ometi on ta kõikjal ahelas." See on ka põhjus, miks paljud meist igavesse unustusse vajuvad ega kuhugi jõua. usume end olevat oma tegemistes ja väljaütlemistes vabad, ent pole seda tegelikult sugugi. Meile läheb liialt korda teiste arvamus, mistõttu jäädaksegi igavesti ahelaisse. In...
JEAN JACQUES ROUSSEAU (1712-1778) Õpimapp Tartu 2010 SISUKORD JEAN JACQUES ROUSSEAU (1712-1778).......................................................................................................1 SISUKORD............................................................................................................................................................2 ELULUGU.............................................................................................................................................................3 TEOSED ...............................................................................................................................................................4 ESSEE ,,ARUTLUS TEADUSTEST JA KUNSTIDEST" 1750.......................................................................4 ESSEE ,,KUST PÄRINEB INIMESTEVAHELINE EBAVÕRDSUS JA KAS LOODUSSEADUS ANNAB SELLELE ÕIGUSTUSE...
Jean-Jacques Rousseau Elulugu Rousseau sündis Genfis 28. juunil 1712. aastal. Ta luges raamatuid juba viie- või kuueaastaselt ja õppis muusikat. Sügavat mõju avaldas poisile Plutarchos. Ta õppis linna kirjutaja juures, siis vasegraveerija juures, kuni põgenes kodulinnast Annecysse ühe katoliku preestri juurde poiss astus katoliku usku. Siis lasi preester talle muusikat õpetada, õppis ka botaanikat, siis kunsti ja teadust, milles näitas üles erilist andekust. Ta hakkas komponeerima ka laule, katsetas füüsika alal ja koduõpetajana. Rousseau on aga öelnud, et ei kõlba kasvatajaks. Ta mõtles ka nootide ülestähendamist lihtsustada ja sellele ehitas ta lõpuks oma lootused. Pariisis üritas läbi lüüa nootide kirjutajana ja kirjanikuna, kirjutas võistluskirjutisi, mis krooniti auhinnaga. Kirjutas ka töö riigikorralduse kohta. Tema tähtsust võib suruda mitmesugustesse vormelitesse, kuid nad kõik tuletuvad tegevusest, et ta julges kõnelda s...
Jean-Jacques Rousseau Lühike elulugu Rousseau sündis Genfis, kus elas 16-aastaseks saamiseni. 30-aastaselt kolis Pariisi. Ema suri sünnitusel, isa jättis maha. Proovis mitmesuguseid ameteid (maksuametnik, preester, muusik), kuid ükski ei sobinud. Oli Veneetsia saadiku sekretär Pariisis, kuid peagi tekkis tal tööandjaga konflikt. 1742. aastal võttis Rousseau Diderot' soovitusel osa Akadeemia traktaadikonkursist teemal "Kas teaduste ja kunstide areng on soodustanud kommete paranemist või allakäiku?" Ta pälvis esikoha traktaadiga, milles väitis, et teaduste ja kunstide areng on soodustanud ainult inimeste allakäiku. Sai kuulsaks, kuid vastuoluline iseloom viis ta varsti tülli mitmete valgustusliikumise tegelastega, eeskätt ja iga. Rousseau'd süüdistati barbarismi edendamises ja igasuguse progressi vastasuses. Rousseau iseloom, väärtushinnangud ja arusaami...
Jean-Jacques Rousseau Rousseau Sündis 28. juuni 1712. aastal Genfis Ema suri sünnitusel ja isa jättis maha Suri 2. juuli 1778. aastal Prantsusmaal Rousseau elu Pöördus katoliiklusesse Proovis erinevaid ameteid Võttis osa Dijoni Akadeemia traktaadi konkursist Sellel konkursil sai kuulsaks tööga - "Kas teaduste ja kunstide areng on soodustanud kommete paranemist või korruptsiooni?" Rousseau elu Ta mõtlemine oli vastuolus valgustusaja mõtlemisega Teda hakati taga kiusama nii Prantsusmaal kui ka Gelfis Ta põgenes Inglismaale, kus ta sai hästi läbi David Hume'iga Rousseau elu lõpp Ta kannatas vaimuhaiguse käes Kahtlustas, et Hume on korraldanud temavastase vandenõu Ta suri Pariisi lähistel 1778. aastal Tänan tähelepanu eest!
DENIS DIDEROT 5. oktoober 1713 Prantsusmaa, Langres 31. juuli 1784 Pariis Denis Kotov KES TA OLI ? · Prantsuse filosoof(mõtleja), kirjanik, entsüklopedist("Entsüklopeedia" väljaandjad ja kaastöölised) · Tuntumad teosed on "Rameau vennapoeg" ja "Fatalist Jacques ja tema isand,,. Mõlemad on ilmunud ka eesti keeles ANTOINE FRANÇOIS PRÉVOST 1697-1763 KES TA OLI ? · Prantsuse kirjanik · Tuntud ka kui abee Prévost · Tema isa, Lievin Prévost, oli advokaat · Seiklusromaan "Manon Lescaut" PIERRE AUGUSTIN DE BEAUMARCHAIS 1732-1799 KES TA OLI? · Prantsuse näitekirjanik ja publitsist · Tema filosoofia mahtus mälestutesse ja mööda vaimukaid komöödiad laialipillatud aforismidesse · Tsitaadid: · " Elada tähendab tegutseda " , · " Ma tõttan naerma, sest kardan, et mul tuleb nutta " , · " Selle maailma vägev...
Jean-Jacques Rousseau Sisukord Sisukord ............................................................................................... 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 2 Elulugu ............................................................................................... 3 Vaated ............................................................................................... 4 Haridusest ................................................................................... 4 Ühiskonna- ja riigifilosoofia ........................................................... 5 Inimestest ja loodusfilosoofia ........................................................... 6 Teadustest ja kunstidest ................
Jean-Jacques Rousseau Arutlus teadustest ja kunstidest[1] EESSÕNA[2] See on üks tähtsamaid ja kaunimaid küsimusi, mille vastu eales on huvi tuntud. Siinses arutluses ei vaadelda metafüüsilisi peensusi, mis on vallutanud iga liiki kirjanduse ja millest pole alati vabad ka akadeemiate programmid, vaid siin vaadeldakse üht neist tõdedest, mis on seotud inimese õnnega. Aiman, et mulle ei taheta andestada, et söandan lugeda niisuguse otsuse. Rünnates häbematult kõike, mida inimesed tänapäeval imetlusväärseks peavad, võin ma oodata ainult üldist hukkamõistu; aga ma olen oma otsuse langetanud: ma ei üritagi meeldida teravmeelitsejatele või moega kaasajooksjatele. Pole mõtet kirjutada niisugustele lugejatele, kui tahetakse oma sajandit üle elada. Decipimur specie recti[3] Kas teaduste ja kunstide taassünd on aidanud kaasa kommete puhastamisele või nende rikkumisele? Seda me asume...
Euroakadeemia Rahvusvaheliste suhete teaduskond Kelly Koort JEAN-JACQUES ROUSSEAU „ÜHISKONDLIKUST LEPINGUST EHK RIIGIÕIGUSE PÕHIPRINTSIIBID“ Referaat Juhendaja: Toomas Varrak, PhD Tallinn 2016 Raamatu kirjutamisel on Rousseau lähtunud uudishimust uurida, kas ühiskonnakorralduses võiks leiduda reegel, mis tagaks ühiskonna seadusandliku ja kindla juhtimise, st võttes nii inimesi kui seadusi niisugustena nagu nad on ning nagu nad saavad olla. Autor käsitleb raamatut pigem uurimusena, aga kindlasti mitte tõestusena. I Inimene sünnib vabana, kuid juhtub terve oma elu elama ahelais. Rahvast on kogu selle ühiskonna ajaloo vältel valitsetud ning rahvas on allunud. Kas inimeselt, kes saab oma vabaduse tagasi sama õiguse alusel, mille alusel ...
Arvamus Emile Jean-Jacques Rousseau Algul, kui lugema hakkasin, sain tõelise pettumuse osaliseks. Ma kujutasin ette, et raamat koosneb sündmustest ja ehtsatest näidetest, on huvitav ning kaasahaarav, kuid esimesed leheküljed sisaldasid ainult autori põhimõtteid kasvatusest. Hiljem tuli neid elavaid näiteid ka, kuid selleks hetkeks oli teos juba huvitavaks muutunud ning pani iga asja üle järele mõtlema. Järgnevas soovingi analüüsida seisukohti, millaga nõustun ja millele parema meelega vastu vaidleksin. Ma olen täielikult selle poolt et täiskasvanu peab lapsele olema eeskujuks ning poisse ja tüdrukuid tuleks kasvatada erinevalt, sest kuigi nad on ühtmoodi inimesed, on nad erinevad nii soo-omaduste, kui ka karakteri poolest. Samas ei saa ma kuidagi nõustuda sellega, et kogu naise kasvatus peab suhtuma mehesse. N...
Filosoofid Filosoof Eluaastad Teosed Juhtmõtted Fakte Charles-Louis 1689-1755 ,,Pärsia kirjad" ________ võimude lahususe idee-seadusandlik võim Montesquieu ,,Seaduste vaimust" kuulub parlamendile, kuningale täidesaatev võim, kohtuvõim sõltumatul kohtul, pidas parimaks konstitutsioonilist monarhiat, geograafiline teooria René Descartes 1596-1650 ________ ,,Ma mõtlen, ratsionalismi rajaja, järelikult olen rõhutas vajadust kahelda...
Vabadus on vastutus ,,Ma pole iial arvanud, et inimese vabadus seisneb sellest, et ta võib teha, mida ta tahab, vaid pigem selles, et ta ei pruugi teha seda, mis talle ei meeldi." - Jean-Jacques Rousseau. Minu arvates on vabadus võimalus teha seda, mida inimene parajasti teha tahab, kuid siiski on vabadus iga inimese jaoks erinev. Ühele tähendab see võimalust öelda, mida tegelikult mõeldakse, teisele aga võimalust otsustada ja teha oma valikuid sõltumatuna. Kolmandale on vabadus elu ilma reegliteta, neljandale aga võimalus olla tema ise ja mitte teeselda. Igaüks mõistab vabadust omamoodi. See on midagi, millega me iga päev kokku puutume, ent mida me kunagi ühtmoodi mõistma ei hakka. Vabadusega kaasneb ka vastutus. Vastutus on vabaduse tähtis osa. Nad justkui sõltuvad teineteisest. Lisaks on vabadus midagi, mis annab miljonitele inimestele päevast päeva tegevust sõdurid võitlevad selle nimel, r...
1. Millistel põhjustel tekkis 18. saj. II poolel välja uus stiil, klassitsism? Kuninga ja aadlike poolt soositud, kergemeelset ajaviidet väljendavale rokokoole seadis kodanlus vastu oma, tõsisema ja rangema kunsti. Kui 1789.aastal puhkes Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon, mille tulemusena kukutati kuningas Louis XVI, asus klassitsistlik kunst ülistama revolutsiooni. Põhjused olid nii üldkultuurilised kui ka poliitilised. 18. sajandi keskpaiku muutus antiigiteema väga populaarseks. Seda õhutasid arvukad ekspeditsioonid Apenniini poolsaare lõunaossa ja Sitsiiliasse. Tekkis tõsine huvi arheoloogia vastu, algas antiikkunsti mõõdistamine ja uurimine. 18. sajandil oli tähtsaimaks vaimseks liikumiseks valgustus. Selle aluseks oli uus inimesekäsitlus, mille järgi inimese peamine vara on tema mõistus. Valgustajad tahtsid muuta ka elukorraldust, kus seni omas väga suurt rolli kirik. Nad rõhutasid ilmaliku hariduse ja teaduse tähtsust. 2. Loet...
KLASSITSISM ÜLDINE · Klassitsism on 16. 19. saj. Kunsti ja arhitektuurisuund · Levinud Põhja-Ameerika, Venemaal ja Euroopas · Klassitsismi iluideaaliks olid Vana-Rooma ja Vana-Kreeka meistriteosed · Hinnati selgust, vormikooskõla ja zanri- ja stiilipuhtust · Klassitsismi õitseng oli nendest maades, kus valitses absoluutne monarhia. (Prantsusmaa, Venemaa) KLASSITSISMI TUNNUSED. 1) Antiikkunsti eeskujude järgimine (selge ja reeglipärane vormitäius). 2)Andrea Palladio mõju (üle 2-korruse ulatuvad sambad, antiiktempli otsafassaadi meenutavat väljaehitist) 3) LIHTSUS, RANGUS, REEGLIPÄRASUS JA SUUREJOONELISUS MOODUSTAS PIDULIKU ANSAMBLI. 4) ÜMARKAARE JA KUPLI KASUTAMINE. 5) SISEKUJUNDUSES SÜMMEETRIA, SÕLTUVALT KREEKA JA ROOMA EESKUJUDEST. · Hammaslõige · Munavööt · meander KLASSISTISTLIK ARHITEKTUUR · Võeti eeskuju antiikehitistest · Arhitektuuris kasutati rohkest...
Klassitsistlik maalikunst. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; Joonistus üksikasjalik ja täpne; koloriit värvivaene; Poliitilisi ja eetilisi ideaale püüdes jõutakse kõrgklassitsismi ajal ideaalskeemide loomiseni. Teemad sageli antiikajaloost või mütoloogiast. Inimestel on tardunud ja teatraalsed poosid. Kompositsioon on tasakaalustatud, sümmeetriline, rahulik. Jacques Louis David (1748-1825). Horatiuste vanne. Tema tuntuim teos on "Horatiuste vanne", milles esmakordselt on täielikult ellu viidud klassitsismi põhinõuded: Maali sündmustik pärineb Rooma ajaloost. Näeme sel Horatiuste perekonnast pärit noormehi, kes vannuvad oma vanale isale vapralt võidelda vaenlaste vastu. Murest murtuna jälgivad seda stseeni ...
Pildileht KLASSITSISM Jacques Louis David (1748-1852) Jacques Louis David. The Oath of Horatii. 1784. Oil on canvas. 330 x 425 cm. Louvre, Paris, France. Esmakordselt on täide viidud kõik klassitsismi põhinõuded (jäljendati antiikkunsti, õilis rahu ja vaikne suurus). Sündmustik Rooma ajaloost. Tegevus koondatud maali esiplaanile. Jacques Louis David. View of the Garden of the Luxembourg Palace. 1794. Oil on canvas. 55 x 65 cm. Louvre, Paris, France. Koloriit kontrastne (ka valguselt ja tumeduselt). Maastik on kuiv ja vaese koloriidiga. Maatikumaal oli klassitsismi ...
Klassitsism Klassitsism (lad. k. classicus esmaklassiline) 1760-1830 Euroopas ja Põhja-Ameerikas levinud kunsti ja arhitektuurisuund. Eeldused, mõjutajad: 1) Valgustusfilosoofid (Voltaire, Montesquieu, Diderot). 2) Arheoloogilised väljakaevamised (Herculaneum, Pompeji). 3) Antiikkultuuri käsitlev kirjandus (J. J. Winckelmanni teos "Antiikkunsti ajalugu"). Klassitsism jagatakse: 1) Varaklassitsism ca 1770-1800; 2) Kõrgklassitsism ca 1800-1830; Prantsuse klassitsism: 1) Louis XVI stiil 1760-1790; 2) Direktooriumistiil 1790-1800; 3) Ampiirstiil (pr. k. empire - keisririik) 1800-1820. Klassitsismi tunnused. 1) Antiikkunsti eeskujude järgimine (selge ja reeglipärane vormitäius). 2)Andrea Palladio mõju (üle 2-korruse ulatuvad sambad, antiiktempli otsafassaadi meenutavat väljaehitist) 3) Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus moodustas piduliku ansamb...
Napoleon oma Choise Kivilõhkujad tööruumis veresaun Gustave Pantheon – Jacques-Louis Eguene Matus Gourbet Pariisis David Delacroix Ornans’is Gustave Gourbet Burlakid Volgal Ilja Repin Tähe võidukaar Iisaku katedraal Vabadus viib – Pariisis - Peterburi rahva barrikaadile Eguene Delacroix Ivan Julm pojaga Horatiuse Kõpu mõi...
Klassitsism · sõna ,,klassitsism" tähendab ladina keelest tõlgituna esmaklassiline, parim · 18.saj II poole ja 19.saj I poole kunst. · 18. sajandit on nimetatud valgustusajaks( on mõeldud mõistuse ja tõe valgust · Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, nt Prantsusmaal Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal Periodiseering · Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: · 1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800. · 2. Kõrgklassitsism - 1800-1830 Arhitektuur · Arhitektuuris pääses esile stiil, mis püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi · Klassitsistliku arhitektuuri iseloomulikud jooned: lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus · Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulatamisele. · Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena...
Kuusalu Keskkool SUURE PRANTSUSE REVOLUTSIOONI JUHTKUJUD Referaat Annaliisa Ande Adler 8a klass Kuusalu 2015 Suur Prantsuse Revolutsioon toimus 1789-1799 Prantsusmaal. See on üks tuntumaid revolutsioone. Revolutsiooni eesmärgiks oli teha lõpp absoluutsele monarhiale ja tagada kõigi inimeste põhiõigused. Ajaloos enim mainitud juhtkujud on olnud Louis XVI, Jean-Paul Marat, George Jacques Danton ja Maximilien Robespierre. Louis XVI Louis XVI oli revolutsiooni puhkemise ajal Prantsusmaa kuningas. Louis XVI abiellus 1770.aastal austrialasest hertsoginna Marie-Antoniette’iga. Louis XVI oli ükskõikne ja otsustusvõimetu riigivalitsemise suhtes ega suutnud sellega toime tulla. Feodaal-absolutistliku Prantsusmaa valitsemiskorra kriis jõudis tema ajal haripunkti ning vi...
Haapsalu Kutsehariduskeskus Viljo Kozlovski A-IIb Klassitsism Referaat Juhendaja: Kaia Kullamaa 2009 Haapsalu Kutseharidukeskus Viljo Kozlovski 1. Klassitsism Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.Toretsev barokk ja mänglev rokokoo kaotasid oma tähtsuse koos absolutistliku kuningavõimu kukutamisega Prantsusmaal. Võimule tõusnud kodanluse meelelaad oli kainem ja asjalikum, selles suunas arenes ka kunst. Aastatel 1770- 1830 Euroopa kunstis valitsenud stiili, mis püüdis jäljendada antiikkunsti, nimetatakse klassitsismiks. See on viimane stiil, mis haaras üheaegselt kõiki kunstiliike, rõhutades reeglipärasust ja tasakaalu, lihtsust ja selgu...
Klassitsistlik kujutav kunst Katre Pohlak XI klass Rakke Gümnaasium Skulptuur Skulptuur sõltus antiikeeskujudest Vanakreeka plastikat püüti jäljendada nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. Eelistatuim materjal oli marmor. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena. Eelistatud alastifiguurid. Detailidest hoiduti, seetõttu tunduvad kujud idealiseeritutena. Püüti jääda soliidseks, rangeks ja suursuguseks. Tuntumad skulptorid Antonino Canova (1757-1822) Paolina Borhgese portree Tuntumad skulptorid Jean-Antoine Houdon (1741-1828) Mortheus Tuntumad skulptorid Bertel Thorvaldsen (1768-1844) Karjapoiss Klassitsistliku maalikuntsi eeskujud Antiikajast polnud maalikunstile otsest eeskuju leida. Maalijad võtsid eeskujuks skulptuure, eriti reljeefe. Domineerisid siluett ja joonistus. Vä...
KOOL NIMI klass JACQUES DERRIDA Referaat Juhendaja: õpetaja 2014 Sisukord JACQUES DERRIDA..........................................................................................................................1 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Elukäik..............................................................................................................................................4 1.1 19301959.................................................................................................................................4 1.2 19601982.................................................................................................................................5 1.3 19832004..........................................
BAROKK PRANTSUSMAAL ARHITEKTUUR ● Prantsuse 17. saj arhitektuuri lähtekohaks on suurel määral itaalia barokk, kuid sellesse suhtutakse reservatsiooniga ning hiljem võtab arhitektuuri areng täiesti iseseisva suuna. Esindatud on eelkõige tagasihoidlik barokk, eeskuju võetakse renessansi traditsioonidest ning antiikarhitektuurist. ● Puhtbarokne laad oma liialdatud dünaamilisuse ja maalilisusega jäi prantslastele võõraks. Prantsuse arhitektuuril on juba 17.saj tugev klassitsistlik põhitoon; klassitsism, st. antiik- ja renessansskunsti jäljendamise püüd saab lausa valitsevaks 18.saj ja levib siit üle kogu Euroopa. ● Prantsuse 17. ja 18.saj ehituskunstile on iseloomulik veel see, et kõiki ülesandeid lahendati peaaegu teadusliku järjekindlusega. Kunagi ja kuskil pole nii palju diskuteeritud ja kirjutatud ehituskunsti probleemide kohta kui Prantsusmaal 17.-18.saj. Veel on iseloomulik, et profaanarhitektuuris (ilmaliku funktsiooniga arhitekt...
Einstein Terve mõistus on 18ndaks eluaastaks kogutud eelarvamuste pagas. Ma ei tea mis relvadega peetakse kolmas maailmasõda, kuid ma tean et neljas peetakse kivide ja keppidega. Fredrick Nietzsche Kas inimene on Jumala vusserdis? Või on Jumal üks inimese vusserdistest? Mark Twain Ära ütle, et maailm on sulle võlgu. Maailm ei võlgne sulle midagi, sest ta oli siin esimesena Voltaire Kui Jumalat ei eksisteeriks, oleks olnud vajadus Ta välja mõelda. Iga inimene on süüdi kõiges heas, mida ta ei ole teinud. Ükski lumehelves ei tunne ennast laviinis süüdi. Platon Vaprus on teadmine mida karta ja mida mitte karta Winston Churchill Kui sa oled põrgus, siis liigu edasi. Parim argument demokraatia vastu on 5-minutiline vestlus keskmise hääletajaga George Carlin Mõtle kui loll on keskmine inimene. Mõista, et pool nendest on lollimad. Maja on ainult asjade hoidmiseks seniks kuni sa välja lähed ja neid juurde tood. Religioon on pannud inimesed us...
Montesquieu, Charles de Secondat (18. jaanuar 1689 10. veebruar 1755) oli valgustusajastu prantsuse poliitiline mõtleja. Ta on tuntud oma võimude lahususe käsitluse poolest, mida peetakse tänapäevases riigiteoorias iseenesestmõistetavaks. Tema populariseeris ka mõisted "feodalism" ja "Bütsants." Montesquieu on moodsa võimude lahususe printsiibi looja, millest ta kirjutas teoses "Seaduste vaim". Tema idee oli luua "Parlamentaarne monarhia", milles olid eraldatud seadustandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seadustandlik võim kuulugu parlamendile, täitesaatev võim jäägu kuningale ning kohtuvõim vaid sõltumatutele kohtutele. See takistab ühte võimu omavolitsemast ning kodanike õigused on nõnda paremini kaitstud - seda pidas ta ideaalseks riigikorraks. Voltaire (kodanikunimi: François Marie Arouet; 21. november 1694 Pariis 30. mai 1778 Pariis) oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujud...
Referaat KLASSITSISM Vastukaaluks rahutule, liikuvale, ilutsevale barokile ja rokokoole hakkas 18. sajandi keskel Prantsusmaal ja mujalgi Euroopas jälle levima klassitsism (itaalia ja inglise traditsioonis kutsutakse seda neoklassitsismiks). Taaskord püüti jäljendada vanakreeka ja -rooma kunsti. Põhjused olid nii üldkultuurilised kui ka poliitilised. 18. sajandi keskpaiku muutus antiigiteema väga populaarseks. Seda õhutasid arvukad ekspeditsioonid Apenniini poolsaare lõunaossa ja Sitsiiliasse. Tekkis tõsine huvi arheoloogia vastu, algas antiikkunsti mõõdistamine ja uurimine. Eriti tuntuks said Herculaneumi (alustati 1738) ja Pompeji (1748) väljakaevamised. Sealsed leiud ja Rooma ehitiste põhjalik uurimine aitasid itaallasel G. B. Piranesil luua mitmeid vaselõikesarju antiikarhitektuurist. 1753 avaldas prantslane Marc-Antoine Laugier "Essai sur l'architecture", milles ta esitas klassikalise arhitektuuri tekkimise põhjused. Kõik see kokk...
RETSENSIOON Paul Mauriat Orkestri kontsert 12. detsembril käisin Nokia kontserdisaalis Paul Mauriat Orkestri kontserdil, kus Eestis ainukese kontserdi andis Paul Mauriat orkester Jean-Jacques Justafre juhatusel. Oma esimese orkestri asutas Marseille'st pärit muusik Paul Mauriat juba 17- aastaselt. See oli dzässikollektiiv, mis esines edukalt kabareedes ja varieteedes ning omandas seal selle iseloomuliku ja kordumatu stiili, mis on hiljem lubanud Paul Mauriat' orkestri paljude samalaadsete hulgast eksimatult ära tunda. Dzässi juurest liikus Mauriat peagi edasi estraadimuusika juurde, tehes populaarsete estraadimeloodiate seadeid ja kirjutades ka oma muusikat. Õnnelik mõte luua estraadi- ja sümfooniaorkester tõi Paul Mauriat' Pariisi. Peagi tegi ta juba koostööd prantsuse estraaditähtede Maurice Chevalier', Dalida, Charles Aznavouri ja Mireille Mathieuga. Paul Mauriat' ork...
KATSU ENDAGA HÄSTI LÄBI SAADA, TE PEATE ELU LÕPUNI KOOS OLEMA. Kui Sa kaotad, siis ära kaota õppetundi. Ei ole õigeid ja valesid valikuid. On lihtsalt erinevad tagajärjed Aristoteles - ,,Halb lähendab inimesi." "Inimene elab nii kaua, kuni ta elab meie mälestustes." Jean-Jacques Rousseau - ,,Inimese elu pikkust ei saa mõõta aastatega, vaid kogemustega." Cicero - "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." Thomas Hobbes - ,,Iha midagi saavutada koos usuga sellesse nimetatakse lootuseks, sama asja ilma usuta aga meeleheiteks." Sokrates - ,,Ole see, kes sa sooviksid olla." Kes mõtleb, ei saa iialgi igavust tunda Ovidius - "Parim kaitse on rünnak" von Clauswitz - "Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega" Jean-Jacques Rousseau - ,,Nõrk keha nõrgestab vaimu." Cicero - "Kuidas külvad, nõnda lõikad" Schopenhauer - "Raamatud on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt pee...
Klassitsistlik kujutav kunst · Klassitsistlik skulptuur o Detailidest hoiduti o Üldistamine ja idealiseerimine o Alastifiguurid · Tuntumad skulptorid o Antonio CANOVA - itaallane Varaklassitsism Rokokoolik pehmus Matkib antiikkujusid "PAOLINA BORGHESE VEENUSENA" "KOLM GRAATSIAT" o Jean-Antoine HOUDON - prantslane ISTUVA VOLTAIRE'I KUJU Ka teised valgustajad USA esimesed riigijuhid o Bertel THORVALDSEN - taanlane Kõrgklassitsismi kuulsaim ja kõige tüüpilisem "KARJAPOISS" marmor Teinud ka religioosset skulptuuri Eeskujuks Weizenbergile · Varaklassitsistlik maalikunst o Rõhutati mehisust ja õpetlikkust o Jean-Baptiste GREUZE Joonist...
KLASSITSISM VARAKLASSITSISM Arhitektuur u.1770-1800 Prantsusmaa Jacques Germain Soufflot (1713-1780) Pantheon Pariisis. 1758-1789. Eesti Tartu Raekoda. Arhitekt J.H.B. Walther Kõrgklassitsism u. 1800 - 1830 Prantsusmaa Pierre Vignon (1763-1828). Madeleine kirik Pariisis. 1757-1842. Prantsusmaa Jean Francois Chalgrin (1739-1811) Tähe triumfikaar Pariisis. 1806-1836 Venemaa Andrejan Zahharov (1761-1811). Admiraliteedi hoone Peterburis. 1806-1823. Venemaa Paleeväljaku ansambel Peterburis. Lõpetatud 1837. Väljaku keskel asub Aleksandri sammas. Ameerika Ühendriigid James Hoban. Valge Maja - USA presidendi residents Washingtonis. 1792-1829. Ameerika Ühendriigid William Th...
Jacques Derrida Jacques Derrida Prantsuse filosoof, kelle töödest sai alguse dekonstruktiivne suund tänapäeva filosoofias ja kirjandusteoorias. Derrida filosoofia põhimõisted on kiri, kohalolu ja jälg, mille abil ta dekonstrueerib klassikalist metafüüsikat ja sellele iseloomulikku logotsentrismi. Püsivamalt tundis Derrida huvi psühhoanalüüsi vastu, käsitledes Sigmund Freudi ja Jacques Lacani ideid filosoofilisest vaatepunktist. 1930-1959 Jacques Derrida (algne nimi Jackie Derrida) sündis Alzeerias 15. juulil 1930, juudi perekonnas. Kodune keel oli prantsuse keel ja religioonile pöörati vähe tähelepanu. 1935-41 käis ta El Biari algkoolis ja astus siis Ben Aknouni lütseumi, kuid arvati õpilaste nimekirjast välja uute juudivastaste kvootide tõttu, pääses 1944 Ben Aknouni lütseumi tagasi. Teismelisena köitis teda jalgpall, aga ta pidas ka päev...
Kristjan Kipper 10b Jacques Louis David " Marat' surm " 1793. Jean Auguste Dominique Ingres "Mademoiselle Riviére" 1805 Francisco José de Goya " Saturnus sööb oma lapse" 1819-1823 Pariisi Tähe triumfikaar Eugene Delacroix´ Vabadus viib rahva barrikaadidele" Théodore Géricault´ "" Meduse'i" parv" Jean Franscois Millet " Viljapeade korjajad" Ilja Repin " Burlakid Volgal" Claude Monet " Päikesetõus. Mulje" Impression - mulje Vincent Van Gogh " Vincenti tool piibuga" Post pärast, järel Paul Gauguin " Autoportree Kollase Kristusega" Edvard Munch " Karje" Norra Alesundi nukumajad
Valgustusajastu Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680 aastast kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteedi hülgamine.Tähtsaimaks vaimseks liikumiseks 18.sajandi Euroopas sai valgustus. Valgustajad olid haritlased ja filosoofid, kirjanikud, teadlased. Nende vaated filosoofiale, poliitikale ja ajaloole olid erinevad, kuid olid ka ühised jooned: 1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus 2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi 3. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu 4. Suurem osa valgustajatest astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu Kuulsamad valgustajad olid: 1) Rene Descartes, 2) C. L. de Montesquieu, 3) F. M. Voltaire, 4) J. J. Rosseau Valgusperioodi tunnused on: 1) tehnika areng 2) uus mõtteviis 3) h...
KLASSITSISTLIK KUNST Millised ajaloolised sündmused soodustasid klassitsistliku kunsti tekkimist? · Klassitsistlik kunst sai alguse 18. sajandi teisel poole Prantsusmaal; · osa prantsuse klassitsismi tekkepõhjustest on ühiskondlikku laadi. Kuninga ja aadlike poolt soositud, kergemeelset ajaviidet väljendavale rokokoole seadis kodanlus vastu oma, tõsisema ja rangema kunsti; · 1789. aastal puhkenud Suur Prantsuse Revolutsioon klassitsistlik kunst asus ülistama revolutsiooni; · Kindral Napoleon Bonaparte kuulutas 1804. aastal end keisriks klassitsistlik kunst asus väljendama Prantsuse keisririigi suurust ja sõjalisi võite. Too näiteid tüüpilistest klassitsistlikest hoonetest Euroopas! Kes olid arhitektid? · Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne...
Mis on valgustus? Valgustusajastu on periood 18. sajandil Euroopas, sellega kaasnes religiooni ebapopulaarsus, ratsionaalne mõtlemine, demokraatia ning inimõiguste väärtustamine. Kasvas ka huvi teadusliku ja filosoofilise mõtte vastu. Valgustusfilosoofia tekkimise eeldused olid maadeavastused, uus mõtteviis, renessanss ja tehnika areng. Kõige tähtsama valgustuse esindajad olid Charles Louis de Montesquieu, Jean-Jacques Rosseau, René Descartes ja Voltaire (François Marie Arouet). Kõik valgustajad olid veendunud, et riigikorda tuleb muuta, kuid milline peab olema uus riigikord ja kuidas seda saavutada, selles läksid arvamused lahku. Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus, eesootav tulevik pidi kujunema mõistuspäraseks. Kujunes ratsionalism, mille kohaselt tõsikindlate teadmiste aluseks on mõistus ja loogiline mõtlemine. Inimestele seati eeskujuks loodus. Esiplaanile seati...
19.sajandi kunstiajalugu KLASSITSISM - 18.sajandi lõpp ja 19. saj. algus. ROMANTISM - 19. sajandi I pool. REALISM - 19. sajandi keskpaik. IMPRESSIONISM - 19. sajandi II pool. POSTIMPRESSIONISM - 19. sajandi lõpp. JUUGEND JA SÜMBOLISM - 19. saj. lõpp ja 20. saj. algus. KLASSITSISM 18. sajandi teisel poolel arenes Prantsusmaal välja uus stiil, mis võttis oma eeskujud otseselt antiikkunstist. Seda nimetatakse klassitsismiks. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism kuni aastani 1800. 2. Kõrgklassitsism pärast seda. Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 17601790 Louis XVI stiil 2. 17901800 Direktooriumi stiil 3. 1800u. 1820 ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire' keisririik) Klassitsistlik arhitektuur Jacques Germain Soufflot (1713 1780) ...
Klassitsism & Romantism { Tallinna Humnaitaargümnaasium 12. A Tamm Maria Klassitsism Klassitsismi ajastul maalijad olid sunnitud imiteerima antiikskulptuuri. Seepärast olid maalid koloriidivaesed ning ei olnud ka valguse ja varju efekte. Samuti pidi tööde temaatika olema antiikne või mütoloogiline, teostus ülev ja suursugune. Tihti kasutati selliseid motiive, mis olid allegooriliselt seostatavad kaasaja sündmustega. Ajalooteema kõrval viljeldi ja portreemaali, kuid teiste maaliliikide osatähtsus oli väike. Klassitsisliku kunsti põhijooni on kõlbuse ja moraali rõhutamine. Igas teoses pidi olema mingi õpetuslik moment. "Napoleoni kroonimine" Jacques Louis David, 1803 Louvre, Pariis Klassitsism "Tapetud Marat" Jacques Louis David, 1793 Royal Museums of Arts of Belgium "Suur Odalisk" Jean August Dominique Ingres, 1814 Lo...
Klassitsism & Romantism { Tallinna Humnaitaargümnaasium 12. A Tamm Maria Klassitsism Klassitsismi ajastul maalijad olid sunnitud imiteerima antiikskulptuuri. Seepärast olid maalid koloriidivaesed ning ei olnud ka valguse ja varju efekte. Samuti pidi tööde temaatika olema antiikne või mütoloogiline, teostus ülev ja suursugune. Tihti kasutati selliseid motiive, mis olid allegooriliselt seostatavad kaasaja sündmustega. Ajalooteema kõrval viljeldi ja portreemaali, kuid teiste maaliliikide osatähtsus oli väike. Klassitsisliku kunsti põhijooni on kõlbuse ja moraali rõhutamine. Igas teoses pidi olema mingi õpetuslik moment. "Napoleoni kroonimine" Jacques Louis David, 1803 Louvre, Pariis Klassitsism "Tapetud Marat" Jacques Louis David, 1793 Royal Museums of Arts of Belgium "Suur Odalisk" Jean August Dominique Ingres, 1814 Lo...
Klassitsism ,romantism ja realism Sisukord 1. Klassitsism 2. Romantism Ajalugu Ajalugu Omadused Omadused Arhitektuur Maalikunst Skulptuur 3.Realism Maalikunst Ajalugu 4.Historitsism ja eklektika Omadused 5.Kasutatud materjal Maalikunst Skulptuur Klassitsismi ajalugu 18.sajandi II poolel arenes Prantsusmaal välja uus stiil klassitsism. Klassitsism sai eeskuju antiikkunstist. Klassitsismi omadused Põhinõueteks olid õilis lihtsus ja vaikne suurus Kunst pidi olema õpetlik ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu Jagatakse kahte perioodi:varaklassitsism(kuni aastani 1800) ja kõrgklassitsism Klassitsismi arhitektuur Omased on sümmeetria, tasakaal, suure...
VALGUSTUSAEG 18. sajand Plahvatuslik muutus Läänemaailma intellektuaalses ajaloos, mil hakati rõhutama mõistuse jõudu ja Mõistusekogemuse ülistus olulisust.! Teaduste ja kultuuri õitseng Usk progressi ! Inimkonna ümberkasvatamine on võimalik hariduse ja õppimise toel. Inimestele tuleb anda teadmisi, et muuta maailma harmoonilisemaks! Usk inimese võimetesse. Inimesed peaksid olema võrdsed, vabad. Ühiskonda valitsegu valgustatud monarh. · VALGUSTUSE EELDUSED: · Maadeavastused · Loodusteaduste areng · Tehnika areng · ISELOOMULIKUD JOONED: · Usk vaatluse ja katsetega saadud teadmistesse · Vaimse vabaduse hindamine Valgustuskirjandus · iseloomulik sügav usk môistuse jôusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ning kultuuri nôutamine rahvahulkadele. · kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoog...
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Õigusteaduskond Referaat Valgustusajastu mõju Euroopa õiguse ajaloos Õppejõud: Peeter Järvelaid Koostaja: Viktoria Gratsjova Tallinn 2014 Sisukord Sisukord....................................................................................................2 Sissejuhatus..............................................................................................3 Valgustusajastu............................................................................................................ 4 Inglismaa valgustus:................................................................................................. 4 Saksamaa valgustus:.....................................................................
KLASSITSISM Klassitsism on viimane suur kunstistiil, mis hõlmab kõiki kunstiliike (arhitektuur, skulptuur, maalikunst). Nimi tuleb ladinakeelsest sõnast classicus eeskujulik, silmapaistev. Klassitsism arenes välja 18. sajandil Prantsusmaal, tänu millele tõusis Pariis maailma kunstipealinnaks. Varem oli selleks olnud Rooma. Klassitsism jäljendas antiikkunsti, täpsemalt Kreeka klassikalise ajastu kunsti, mille põhinõueteks olid "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Maalikunst Maalikunstnikud võtsid eeskujuks antiikaja skulptuure, eriti aga reljeefe. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile. Kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süzeesid, mida valiti tavaliselt antiikajaloost või mütoloogiast. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, ...
PRANTSUSMAA KAVA * Prantsusmaa muusika * Lauljad * Pillid * Tantsud * Operett * Ballett * Videonäited * Pildid * Kasutatud materjal PRANTSUSMAA MUUSIKA Prantsuse rahvalaulud Ühehäälsed salmidest koosnevad soololaulud. Nende hulgas on ballaade, tantsulaule, tavandi, töö, kalendri kui ka religioosseid ja rituaalseid laule. Traditsioonide poolest erineb teistest piirkondadest Korsika saar, kus on levinud mitmehäälsed polüfoonilised laulud, mida esitab tavaliselt meestrio. Sansoon Prantsusekeelne ilmalik laul, mille termin võeti kasutusele juba 15. 16. sajandil. Enamasti on need armastuslaulud, mis võivad olla meloodilised ja sentimentaalsed kui ka kiiretempolised ja lõbusad. Kunstmuusika Kunstmuusika juured ulatuvad kristlike lauludeni. Mitmehäälne vaimulik laul saavutas 12. 13. sajandil Norte Dame'i koolkonnas Pariisis oma õitsengu. Ühehäälse ilmaliku laulu edasikandjateks said Lõuna ja PõhjaPrants...
Pantheon Madelleine'i kirik Tähe võidukaar A.Canova ,,Lamav Veenus" Admiraliteedihoone Peterburis Iisaku katedraal Viitna kõrts Saku mõis Suure-Kõpu mõis Hõreda mõis Riisipere mõis TÜ peahoone JACQUES-LOUIS DAVID Horatiuse vanne Tapetud Marat Sabiinitarid Madam ja monsenjöör Lavoisier Madame Recamier Napoleon Alpe ületamas Napoleoni kroonimine Napoleon oma tööruumis JEAN AUGUSTE DOMINIQUE INGRES Autoportree Suur supleja Suur odalisk Noormehe portree Napoleon Türgi saun
Pierre Vignon. Jean Francois Jacques Germain Madeleine'i kirik Chalgrin. Tähe Soufflot. Pantheon triumfikaar Valge Maja Washingtonis Kapitoolium 1) Peterburi panoraam 2)Andrejan Zahharov. Admiraliteedi hoone 3) Peterburi Paleeväljaku ansambel 1) Johann Wilhelm Krause. Tartu Ülikooli peahoone. 2) Riisipere mõis. 3) Saku mõisa interjöör. 1) A. Canova. Cupido ja Psyche 2) A. Canova. Veenus 3) B. Thorvaldsen. Ganymedes 1) David. Horatiuste vanne 2) David. Marat' surm 3) David. Proua Recamier
Klassitsism Klassitsismi kõige ilmsemaks tunnuseks on antiikkunsti eeskujude järgimine. Klassitsismi perioodid Prantsusmaal: 1) Louis XVI stiil 2)Direktooriumi stiil 3)Ampiirstiil(keisririigistiil) Klassitsismi perioodid Euroopas: 1) varaklassitsism 2) kõrgklassitsism Arhitektuur Eeskujuks võeti antiikehitisi, üldlahenduses ja üksikasjades. Kolossaalorder(üle kahe korruse ulatuvad sambad). Sammasportikus(antiiktempli otsafassaadi meenutav väljaehitis) Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud. Omased jooned: lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus. Ümarkaared, kuppelehitised. Sisearhitektuur: rangem ja tagasihoidlikum kujundus; kasutati seinapaneele. Dekoratsioon motiive üritati kujundada sümmeetriliselt. Levinud motiivid: hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt jne. Kõige lihtsam ja rangem stiil oli direktooriumistiil(kasutas vähe kaunistusi, ainult Pomeji seina...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
