TEADUSKIRJ. PUBLITSIST. TARBETEKST. GRAAFILIS. ELEKTROON. Artikkel, refe-raat, Uudis, artikkel, Õpik, sõna-raamat, Gloobus, kaardid, dia- Arvuti, telefon, piipar, uurimis-töö, intervjuu, reportaaz, reisi-juhid, konspekt, grammid, plakatid reklaamid, tiitrid, e- väitekiri, essee. koomiks eeskiri kuulutus, kirjad spikker EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA LÜRO-EEPIKA Valm(Punik) Sonett Tragöödia(libahunt) Eepos(kalevipoeg) Muinasjutt(Hans ja.) Ood(Kuu) Komöödia(pisuhän.) Värss-romaan Muistend(Faehlman'i) Regivärss() Tragikomöödia() (jevg...
1. Eesti kirjanduse jaotumine Kodu-Eesti ja Välis-Eesti kirjanduseks. Millal: 1940.aastate alguses miks selline jaotumine tekkis: põgeneti sõja ning massiküüditamiste pärast välismaale millised kirjanikud millisesse gruppi kuulusid: pagulaskirjanikud, kes olid juba Eesti Vabariigis tuntud: G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu, A.Gailit pagulaskirjanikud, kes ära minnes olid u 20.aastased: K.Lepik, I.Laaban, B.Kangro pagulaskirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem seotud asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga: H.Nõu, E.-K. Tooma, I.Kask, I.Laaman isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses: T.-H. Ilves, M.K. Kostabi millest kirjutati: peamised teemad olid: 1. kujutati kodumaa ajalugu ja olusid enne II ms. 2. kujutati asukoha argipäeva 3. kirjutati kodumaalt põgenemisest 4. piiblitemaatika 2. Tuntumad pa...
Sisukord: 1. Detergentide jaotumine a) pesemisvahendid b) puhastusvahendid 2. Mis on detergent? 3. Detergendi koostisosad 4. Kuidas jaotatakse detergente? 5. Detergentide ülesanded 6. Mis on seep? 7. Millest saadakse seepi? 8. Seebi head ja halvad omadused 9. Sünteetiliste pesemisvahendite head ja halvad omadused. 10. Milliseid lisandeid sisaldavad pesemisvahendid lisaks pindaktiivsele ainele? 11. Miks kasutatakse pesemisvahendites fosfaate? Millega fosfaate püütakse asendada? 12. Peasemisvahendite kasutamisega seotud keskkonnaprobleemid 1.Detergendid jaotumine: a)Pesemisvahendid- seebid, pesupulbrid, hambapasta, dusigeelid, sampoonid, nõudepesuvahendid b) puhastusvahendid- põrandapesuvahend, lahustid 2.Mis on detergent? Detergendid on sünteetilistes pesemisvahendites kasutatavad pindaktiivsed ained, mis lahustuvad teataval määral vees, neid kasutatakse puhastus- ja pesemisvahenditena. Detergent otseses...
Maakera veeressursid ja nende jaotumine Vee globaalne olukord Üht veekraani kasutavad 1 soomlane, 130 liibüalast, 300 maltalast ja üle 1000 kuveitlase. vee puudus: 1. kliimatingimuste tõttu (pidev kuivus ja vähe sademeid) 2. inimtegevusest johtuvatest põhjustest: kunstliku niisutamise suurenemine ja vihmametsade raie. Ookeanide reostumine 45% merereostusest vahetu reoveena või jõgede poolt kantuna. 1/3 jõuab meredesse õhu kaudu, 12% laevaliiklusega ja 10% on uputatud merre tahtlikult (dumping). Dumping heitmete kaadamine merre. On uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke, veekogu süvendamisel tekkinud jääke. 90% dumpingust on süvendamise jäätmed. *Igal aastal satub kalurite plastmassvahenditest merre umbes 150 000 tonni plastikut ning peale selle heidetakse suures koguses plastmassi merre ka laevadelt. Tagajärjeks: miljonite merelindude ja umbes 100000 vaala, hülge ja delfiini hukkumine plastmassi ...
Tempo on heliteose esitamise kiirus. largo laialt, väga aeglaselt adagio rahulikult andante rahulikult, jalutades moderato parajalt, mõõdukalt allegro kiiresti allegretto liikuvalt, kergelt presto väga kiiresti prestissimo ülikiiresti Dünaamika on heliteose esitamise tugevus ja selle muutumine. pianissimo (pp) väga tasa mezzopiano (mp) poolvaikselt piano (p) vaikselt forte (f) valjult mezzoforte (mf) poolvaljult fortissimo (ff) ülivaljusti crescendo valjenedes diminuendo - vaikides
Baltimaad pärast Liivi Sõda Liivi sõja järel (1558-1583) järel jagunes Eesti ja Läti ala mitme riigi vahel. Rootsile kuulunud Põhja-Eesti kandis kuni 20.sajandi alguseni Eestimaa nime. Lõuna- Eesti koos Põhja-Lätiga jäi Poola võimu alla. Seda ala nimetati Liivimaaks. Läti lääne- ja lõunapoolsem osa Kuramaa oli pikka aega omaette hertsogiriik. Kura- maa hertsogid olid küll Poola kuninga vasallid, kuid Kuramaa asjadesse poolakad enamasti ei sekkunud. Taanile kuulus Saaremaa. Liivi sõja järel kujunenud võimupiirid ei püsinud kuigi kindlana. Nii Poola kui ka Rootsi soovis kogu Baltikumi endale. 17.sajandi algul puhkeski Poola ja Rootsi vahel uus sõda, mis kestis vaheaegadega ligi kolmkümmend aastat. Sõja alguses ei saavutanud kumbki pool otsustavat edu. Rootslasi peeti tollases Euroopas talupoeglikeks ja julmadeks barbariteks, Poola äratas seevastu poolehoidu oma kõrge haridus- ja kultuuritaseme ning aadlivabadus...
Vaesus Eestis Mis on vaesus? Vaesus esineb siis, kui inimese materiaalsed vahendid on ebarahuldavad ning elukvaliteet ei vasta sotsiaalselt aktsepteeritavatele nõuetele. Vaesus jaguneb absoluutseks ning suhteliseks vaesuseks. Absoluutse vaesuse korral on isiku sissetulek arvestuslikust elatusmiinimumist madalam. Suhtelise vaesuse korral jääb inimese aasta ekvivalentsissetulek alla vaesuspiiri. Vaesust võib pidada tänapäeva ühiskonna üheks suurimaks sotsiaalprobleemiks. Inimesed jaotatakse sissetuleku järgi viite kvintiili. Esimeses kvintiilis on madalaima sissetulekuga inimesed ja viiendas kõrgeima sissetulekuga kodanikud. Eestis on kõrgeima sissetulekuga inimeste kontsentratsioon kõrgeim Põhja-Eestis, kus elab 53% inimesi, kelle sissetulek kuulub neljandasse või viiendasse kvintiili. Madalama sissetulekuga inimesi, kes kuuluvad esimesse või teise kvintiili leidub kõige rohkem Kirde-Eestis, v...
Ecuador Tutvustus Ecuador on demokraatlik vabariik Lõuna- Ameerikas. Ta piirneb põhja poolt Colombiaga, lõuna ja ida poolt Peruuga ning läänest Vaikse ookeaniga. Tema alla kuulub 256 370 ruutkilomeetrit. Equadori pealinn on Quito ning suurim linn on Guayaquil. Arvnäitajad rahvaarvu muutmise kohta 1950. aastal oli rahvaarvuks 3 369 955 1993. aastal oli rahvaarvuks juba 10 753 682 2009. aastal oli rahvarv tõusnud märgatavalt - 28 395 716 Soolisvanuselise struktuuri koosseis Meeste osakaal on suu...
VEERINGELÜLI: I aurumine, II sademed, III äravool. 71% maapinnast kaetud veega. 97% soolane ja 3% mage vesi. VEERINGE ehk vee ringkäik. SUUR VEERINGE on ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. VÄIKE VEERINGE on see kui vesi aurustub ookeanidelt ja jõuab sinna ka tagasi. VEEBILANSS ON POSITIIVNE, kui juurde tulev veehulk on suurem kui ära voolav. Sademeid rohkem, surumine väiksem. VEEBILANSS ON NEGATIIVNE, kui juurde tulev veehulkon väiksem kui ära voolav. Sademeid vähem, aurumine suurem. VEEBILANSS TASAKAALUS, kui sademed võrduvad aurumisega. Veetase ei muutu. JÕE OSAD: lähe, ülemjooks,keskjooks, alamjooks,suue, peajõgi, lisajõgi, sälkorg,lammorg, delta. JÕED JAGATAKSE KOLMANDITEKS: ülemjooks (jõe algus), keskjooks, alamjooks (kus vesi hakkab lõppema). DELTA on tekkinud setete tagajärjel ja suubub mitme harujõena. KANAL on pinnasesse rajatud kindla ristlõikega tehisveekogu. SOO on looduslik ala , kus on liigniiskus. Seda sodus...
Vana Testamendi jaotumine. Judaistlik Kristlik Esimene Moosese raamat (1 Mo.) Toora e. Teine Moosese raamat (2 Mo.) Seadus Kolmas Moosese raamat (3 Mo.) Neljas Moosese raamat (4 Mo.) Viies Moosese raamat (5 Mo.) Joosua (Jo.) Ajalooraamatud Varased Kohtumõistjate raamat (Ko.) Prohvetid Esimene Saamueli raamat (1 Sa.) Teine Saamueli raamat (2 Sa.) Esimene Kuningate raamat (1 Ku.) Teine Kuningate raamat (2 Ku.) Ruti raamat (Ru) Esimene Ajaraamat (1 Aj.) Teine Ajaraamat (2 Aj.) Esra raamat (Es.) Nehemja raamat (Ne.) Estri raamat (Er.) Kirjutised Psalmid e. Vana Testamendi laulud (L...
1-Dendriidid on lühikesed ja hargnenud jätked,mis võtavad vastu signaale(ärritusi) ja juhivad neid edasi rakukeha poole.2-Neuriit e akson on pikk ja otsast hargnenud.Koos ümbritseva müeliintupega moodust neuriit närvikiu.Viib erutuse rakust välja.3-Müeliintupe tekitavad närvikiu ümber neurogliiarakud.See toimib isoleerkihina ümber neuriidi,kiirendab impulsi kulgemist ja aitab kahjustunud aksonil taastuda.4-Rakukehas paiknevad tuum ja organellid.5-Neuriitide laienenud otsad moodust närvilõpmeid.*Närviraku ül on tekitada ja juhtida närvi impulsi.*Närviimpuls põhineb elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise-ja välispinna vahel.-Nõrk elektriline muutus närvirakus.Rakumembraanis jaot 2ks:1)sisepind(neg laeng; K+ rakus sees.)2)välispind(pos laeng;Na+ rakust väljas). Närviimpulsside liikumist kehas reguleerib keskaju, info liigub närvisüsteemis nõ...
Sõda kui keskaja aadlike elustiil Keskaja ühiskonna iseloomulikem tunnus oli inimeste jaotumine seisustesse. Enamasti eristati kolme seisust: vaimulikud, aadlikud ja talupojad. Aadlikud olid vabad mehed , keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga hertsogid, parunid ja krahvid, alamaadlid olid põhiliselt rüütlid. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest- ministeriaalid. Rüütlite ainus seisusekohane tegevus oli sõda, sõjaline õppus ja sõjamängud. Rüütlite kasvatamine hakkas varasesest noorusest, kuni 7. eluaastani oli noormees ema kasvatada, noormehi ei tohtinud hellitada, vaid siis juba kästi neil teha julgust nõudvaid tegevusi. Päris relvade asemel mängisid nad siis juba puidust relvadega ja õppisid neid käsitlema. Ma arvan, et se...
HÜDROSFÄÄR 1. Vee jaotumine Maal, veeringe * maailmameri ja siseveed liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood. Kogu planeedi pinnast on veega kaetud 71%. Ookeanid ja mered hõlmavad 97% kogu veest, magedat vett on alla 3%. Ka enamiku neist ei saa inimene kasutada, sest see on kinni polaaralade jääkilpides või liigub põhjaveena sügavas maapõues. Igijää ja lumi 75%, põhjavesi 24%, ülejäänud 1%: 60% järvedes, 35% mullas, 05,% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris. * Veeringe vee pidev ja korduv liikumine Maa sfäärides ja nende vahel. Liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus, mille toimel vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri. Kõrguse suurenedes õhutemp. langeb ning seetõttu õhku sattunud veeaur veeldub ehk kondenseerub teataval kõrgusel. Tekivad pilved ning sademed. Raskusjõu toimel langevad veepiisad sademetena uuesti maa- või merepinnale, kust satuvad taas auruna õhku. Eristatakse suurt ja väikest veeringet. Väikese veeringe korral...
Prantsusmaa rahvastiku iseloomustus 1. RAHVAARV Prantsusmaal elab 65 630 692 inimest 2012. aasta juulikuu prognoosi järgi.1 Prantsusmaa on suurriik, sest see on riikide pindala suuruse pingereas 43. kohal ja elanike suhtes 21. kohal maailmas. Umbes sama palju inimesi elab Itaalias, Suurbritannias ja Tais.2 Joonis 1. Rahvaarvu kasvu graafik Prantsusmaal 1995-2050 (rahvaarvu muutus protsentides) Perioodil 1995-2012 on rahvaarvu kasvutempo muutunud erinevalt (vaata Joonis 1). Perioodil 1995-2005 rahvaarv suurenes tõusvas tempos: aastal 1995 suurenes rahvaarv 0,40% võrra ja aastal 2005 suurenes rahvaarv 0,60% võrra. Alates 2005. aastast rahvaarvu suurenemine aeglustus. Aastal 2012 rahvaarv suurenes 0,45% võrra, mis on samal tasemel 1995. aasta näitajaga. Prognoosi järgi langeb rahvaarvu kasvutempo ka edaspidi suhteliselt ühtlases tempos. Prognoositav rahvastikuarv on stabiilne aastatel 2022-2028. Alates aastast 2037 p...
KORDAMINE GEOGRAAFIAOLÜMPIAADIKS: VEESTIK, MAJANDUS Veestik 97% Maal paiknevast veest asub maailmameres ja on soolane. Ülejäänud 3% on magevesi, mida leidub liustikes, jõgedes, järvedes, soodes, põhjaveena ja õhus veeauruna. Looduses on vesi pidevas ringluses. Miks mõne järve vesi pole mage? Kuiva ja palava kliimaga piirkondades ületab aurumine sademete hulga ja kui järvel puudub äravool, siis võibki selle vesi muutuda soolaseks. Fakt: Balkaši järv Kasahstanis on omapärane aga selle poolest, et pool järve on mageda veega ja pool soolasega. Kuidas vesi ringleb? 1) Veekogudest ja maapinnalt aurab vesi õhku. 2) Kõrgemale tõustes õhk jahtub, tiheneb ja veeaur kondenseerub ning tekivad pilved. 3) Kui veetilgad on piisavalt suured, langevad need sademetena alla. 4) Auramine toimub ka taimedelt (transpiratsioon) ja jäält (sublimatsioon). 5) Vihmavesi imendub osaliselt pinnasesse (moodustades põhjavee) ja ...
Kontrolltöö teemal hüdrosfäär 1. Vaadake üle kaardi mõõtkava, selle eriliigid, liigitamine, koostamine Kaardi mõõtkava näitab mitu korda on kaardile kantud objektide mõõtmeid vähendatud võrreldes tegelikusega. Olenevalt mõõtkava suurusest jaotatakse kaardid kolme rühma. Mida suurem on kaardil kujutatud ala, seda väiksem on kaardi mõõtkava. Mõõtkava vähenemisega kahaneb detailsus ja kaardil tehtavate mõõtmiste täpsus. Väikese - (mõõtkava üle 1: 1 000 000), keskmise (mõõtkava 1: 200 000 kuni 1: 1 000 000) ja suuremõõtkavalised (mõõtkava 1: 200 000 või suurem) kaardid. 2. Veeringe. Veeringe tähtsus. Tähtsus: *Tagab elu maal: vesi mida elustik vajab eluks *elupaik kaladele ja paljudele taimedel SADEMED ATMOSFÄÄR AURUMINE...
Keskaja seisused Keskaja ühiskonna iseloomulikem tunnus oli inimeste jaotumine seisustesse. Ehkki kristlik usk käsitles inimesi Jumala ees võrdsena, olid eri seisustel siiski erinevad õigused ja kohustused. Seda põhjendati iga seisuse kindlate ühiskondlike funktsioonidega. Peamiselt eristati kolme seisust: esiteks vaimulikkond, kelle ülesanne oli kõigi eest Jumala teenimine, teiseks aadel, kelle õlul oli kõigi kaitsmine ja kolmandaks talupojad, kes pidid oma tööga kogu ühiskonda toitma. Linnade arenedes tekkis veel omaette linnakodanike seisus. Lähematl räägin aadliseisusest. Aadliseisus kujunes paralleerselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Euroopa varakeskaegses ühiskonnas sai aadliseisus alguse valitseja ja vasalli vahelistest maaomandist ja sõjalisi või muid teeneid reguleerivatest suhetest, samas on sellelaadseid seisusi olnud paljudes üh...
Tartu Ülikooli Õigusteaduskond Õiguse entsüklopeedia seminaritöö Juhendajad: Prof. Raul Narits Lektor Silvia Kaugia Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 1. Aktide kuulumine objektiivsesse õigusesse ning Eesti õiguskorda kuuluvad olulisemad õigustloovad aktid, mis sätestavad õigustloovate aktide sünniks vajaliku formaalse tee…….3 2. Õigustloovate aktide jaotumine mandri-euroopaliku õiguskultuuri õigusvaldkondadesse...3 3. Õigustloovat aktide õiguslik ideoloogia................................................................................4 4. Mittetäielike õigusnormide ja täielike õigusnormide-ettekirjutuste liigid Tartu Ülikooli seaduses...........................
LÄÄNEMERE ÜLDISELOOMUSTUS Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos Taani väinadega 386 000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³. Põhjareljeefi ja hüdroloogilise reziimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana. Mere läänepiiriks võetakse Jüütimaa kirdeosas olevat Skageni neeme ja loode pool Göteborgi paiknevat Marstrandi saart ühendav joon. LÄÄNEMERE LIIGESTUS JA TÄHTSAMAD SAARED Nii bioloogiliselt kui ka kalamajanduslikult on osutunud otstarbekaks Skagerrakki, Kategatti ning Taani väinu käsitleda koos, nn. üleminekupiirkonnana. Läänemere läänepiiriks aga loetakse ühelt poolt Darssi ja Gedseri neeme vahelist veealust künnist. Läänemere sellise piiritluse bioloo...
ÜLEVAADE AUSTRAALIA JA UUS MEREMAA MAJANDUSAJALOOST, MAJANDUSPOLIITILISTEST VALIKUTEST NING TULEVIKUPERSPEKTIIVIDEST Kodutöö Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 1.Majanduskasv ja üldine rikkuse tase võrreldes Eestiga...............................................2 2.Hinnakasv ja selle dünaamika......................................................................................4 3.Tööturg, selle regulatsioonid ja tööpuudus. Keskmise palga dünaamika....................5 4.Riigieelarve ja valitsusvõla dünaamika.......................................................................6 5.Väliskaubandus............................................................................................................8 6.Finantsturgude dünaamika (riigivõlaki...
1. Milles väljendub sotsiaalne kihistumine? Sotsiaalne kihistumine väljendub ühiskonnaliikmete erinevas ligipääsus ühiskonna toodetud hüvedele. 2. Mille alusel jaotatakse ühiskond sotsiaalseteks klassideks? Ühiskond jaotatakse sotsiaalseteks klassideks lähtuvalt majanduslikest võimalustest ja jõukusest. 3. Milline on kõige tavalisem klassijaotus ühiskonnas? Millel see põhineb? Kõige tavalisem klassijaotus on: alam-, kesk- ja kõrgklass. Selline klassijaotus põhineb inimeste jõukusel. 4. Mis on sotsiaalne mobiilsus ja milised on selle liigid? Sotsiaalne mobiilsus on võimalus siirduda ühest klassist teise (nii kõrgemale kui madalamale). Sotsiaalne mobiilsus võib olla suunatud: üles, alla, horisontaalselt (vahetatakse elualasi, kuid jäädes samasse kihti) kui ka põlvkondadevaheliselt (ametid kanduvad põlvest põlve). 5. Mis on seisuslik ühiskond ja mille poolest see erineb kaasaegsest avatud klassisüsteemiga ühiskonnast? Seisuslik ühiskond ku...
Austraalia Joosep Tiismus Austraalia vapp Austraalia lipp Rahvastikukasv Austraalia majandus SKP jaotumine sektoritesse Sektor Osakaal Põllumajandus 4,1% Tööstus 26% Teenindus 70% Tööjõu jaotumine sektoritesse Sektor Osakaal Austraalia ekspordi sihtkohad ja suurused 2006. aastal Põllumajandus 3,6% Tööstus 21,1% Turism Sydney ooperiteater Uluru
UNGARI VABARIIK ASEND Asukoht Euroopas: Vahe-Euroopa (Kesk-Euroopa) Riigi suurus ja naaberriigid Pindala: 93 000 km² Naaberriigid: Slovakkia, Ukraina, Rumeenia, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ja Austria SÜMBOOLIKA VAPP LIPP PEALINN BUDAPEST Pealinn Budapest oli algselt jagatud kaheks linnaks: Buda ja Pest. Doonau (Duna) jõe ääres asuvas linnas on palju ajaloo- ja kultuurismälestisi ning see on kuulus oma terviseallikate poolest. LOODUS Ungaris on ilus loodus, mis koosneb valdavalt tasandikest, esinevad üksikud küngaste ahelikud. Läänepiiri ääres on ka väike osa Alpidest. Riigis on viljakas pinnas, mis sobib hästi põllumajanduseks. Ungaris on ka mõningad maavarad. Näiteks: boksiit maagaas vähesel määral leidub seal ka naftat. RAHVASTIK Elanikkond: 9 941 000 (seisuga juun...
SAKSAMAA Reno Kööts ja Ervin Ranna 9.A Võru Kesklinna Gümnaasium SAKSAMAA Üldpindala 357 031 km2 Rahaühik Euro () Rahvaarv ~81,7 miljonit (2010) Poliitiline süsteem Liitvabariik Riigikeel Saksa keel Pealinn Berliin Rahvastikutihedus 229 in/km2 GEOGRAAFILINE ASEND Naaberriigid: Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveits, Prantsusmaa, Luxemburg, Belgia, Holland Veekogud Bodensee järv Suurim järv Saksamaal Läänemeri Põhjameri Reini jõgi Elbe jõgi Doonau jõgi Weseri jõgi Euraasia manner Euroopa maailmajagu LOODUS Vaheldusrikas maastik PõhjaSaksamaal madalamal, KeskSaksamaa künklikuma maastikuga ja LõunaSaksamaa mägisem Pinnavormid PõhjaSaksa madalik Tasane ala PõhjaSaksamaal Keskmäestik Künklik ala KeskSaksamaal Alpi eelmäestik Kõrgeim tipp Zugspitze (2962m) Siseveed Jõed : Rein, Elbe, Doonau, Weser, ...
SAUNAD JA NENDE AJALUGU Mp - 16 Monika Lepp Veroonika Viskov Väimela 2018 SAUNA TUTVUSTUS JA AJALUGU 70 - 100 kraadi Kuumad kivid Muistsete eestlaste pühapaik Pärineb kolmandast aastatuhandest Euroopasse jõudmine Kreeklastest meresõitjad Suhtlemise koht Terviseprobleemid Stressiteraapiavahend SAUNAKOMBED JA -TAVAD Sauna ehitamine Puhas pesu Saunalise õnn Soola viskamine Kuni esimese lumeni Hingedepäev SAUNA KASULIKKUS Põletab kaloreid Mõjutab südant Toob sügavama ja rahuliku une Puhkus ja suhtlus Lõdvestab lihaseid Puhastab mürkainetest Puhastab nahka Vabastab stressist Aitab migreeni puhul SAUNALISE TÄHTSAM TÖÖVAHEND. Kuuma niiske õhk Vihalöögid eemaldavad Masseeriv toime Kaseviht (arukask) Lõhnataimed (meliss, piparmünt jt) Kuumas vees leotamine Viha külmutamine ...
Venemaa Ott ja Raido Paiknemine Naaberriigid Lääne naabrid: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome Lõunas asuvad naabrid: Hiina, Mongoolia, Kasahstan Valitsemine Aastatel 1917-1991 oli Venemaa nimeks Venemaa Nõukogude Liit. Võimul oli Vladimir Lenin Pärast seda astus võimule ja uueks riigi nimeks sai Venemaa Föderatsioon. Võimule sai Boriss Jeltsini Valitsemine: Praegu Praegu on võimul Vladimir Putin. Sport Venemaa tuntumad olümpiamedalistid: Alexander Popov Alexander Karelin Sergey Chepikov Maria Sharapova Majandus SKP jaotumine Tööjõu jaotumine sektoritesse sektoritesse (2010) (2011) Osakaa Osakaa Sektor Sektor l l Põllumajand Põllumajand 9,8% 4,2%...
Aastaaegade vaheldumine Linell Raud Sisukord · Avaleht · Sisukord · Aastaajad · Pööripäevad · Päikese jaotumine · Päike seniidis · Mõisted · Faktid · Kasutatud kirjandus Aastaajad Eestis on neli kindlat aastaaega: Click to edit Master text styles Second level · Kevad Third level · Suvi Fourth level Fifth level · Sügis · Talv Pööripäevad Aastas on neli pööripäeva: · Kevadine pööripäev 20. või 21. märtsi paiku · Suvine pööripäev 20. või 21. juuni paiku · Sügisene pööripäev 22. või 23. septembri paiku · Talvine pööripäev 21. või 22. detsembri paiku Click to edit Master text styles Se...
Portugal Ajalugu Portugali aladel elasid algselt ibeerid ja keldid. 138–136 eKr vallutasid maa roomlased ning nende valitsemisajal moodustati seal Lusitaania provints. 711. aastal vallutasid ala araablased ja alates 756 kuulus ta Córdoba kalifaati. 1139. aastal rajas Afonso I Portugali kuningriigi ning kuulutas pealinnaks Coimbra. Hiljem kujunes riigi majanduslikuks ja poliitiliseks keskuseks hoopis Lissabon. 15. sajandil alanud maadeavastustega muutus Portugal suureks koloniaalvõimuks, millel olid suured asumaad Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas (Brasiilia). Kliima ● Portugal asub lähistroopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima sooja ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Majandus ● Portugalil on maailma suuruselt 49. SKP. ● ● 2002. aastal võeti kasutusele euro, mis asendas P...
Portugal Koostas: Ivo Nurmetalo Õpetaja: Maire Puhmas Üldine teadmine Pealinn-Lissabon Pindala-92 391 ruutkilomeetrit Riigikeel-portugal Rahvaarv-10 735 765(2010) Rahaühik-euro Kliima Portugal asub lähistroopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima sooja ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Haldusjaotus 1.Lissaboni ringkond 12.Aveiro ringkond 2.Leiria ringkond 13.Viseu ringkond 3.Santarémi ringkond 14.Bragança ringkond 4.Setúbali ringkond 15.Vila Reali ringkond 5.Beja ringkond 16.Porto ringkond 6.Faro ringkond 17.Braga ringkond 7.Évora ringkond 18.Viana do Castelo ringkond 8.Portalegre ringkond 9.Castelo Branco ringkond 10.Guarda ringkond 11.Coimbra ringkond De...
Kreeka Sisukord Asukoht Loodus Rahvastik Majandus Ø Eksport Ø Import Haldusjaotus Kliima Faktid Asukoht Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Loodus Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Rahvastik 2010. aasta juuli seisuga elab Kreekas 11 305 118 inimest. 2008. aasta seisuga elab 61% rahvastikust linnades. Ametlik keel on kreeka keel. Valitsev usk on õigeusk. Majandus Kreekas on maailma suuruselt 39. SKP. 2002. aastal võeti kasutusele euro, mis asendas Kreeka drahmi. Töötuse määr on 2010. aasta seisuga 12%. SKP jaotumine sektoritesse (2009) Põllumajandus; 0,04 Tööstus; 0,18 Teenindus; 0,...
Valgamaa Kutseõppekeskus AT-14 Andri Põldsepp BENSIINIMOOTORI TE TOITESÜSTEEMIDE ERINEVUSED Karburaator Karburaatori ülesanne on kütuse pihustamine ja segamine õhuga õiges vahekorras. Ta peab kohandama vajatava segukoguse sobivaks iga tööolekuga. Karburaatorit tänapäeval ei kasutata enam, ainult vanematel autodel (näiteks Moskvitš 412 aastast 1990) Karburaatori tööpõhimõte Sisselasketakti ajal imeb mootori kolb õhujoa karburaatorisse. Joa kiirus suureneb kitseneva ristlõikega segukoonuses. Kitsaimas kohas on voolukiirus ja alarõhk suurim; sellesse kohta suubub kütusepihusti. Õhujuga haarab kütuse kaasa, pihustab ja segab selle segutorus e lõõris iseendasse. Karburaatori tööpõhimõte Pihustumist soodustab kütuse eelnev muutmine emulsiooniks pidurdusõhuga, mida antakse õhudüüsi kaud...
Infiltratsioon- pinna- ja sademvee imbumine pinnasesse või kivimitesse. Infiltratsinnoni mõjutab: sajukestvus, saju intensiivsus, kivimite poorsus, taimkatte esinemine, nõlva kalle. Põhjavesi- maakoore ülemistes kihtides paiknev vesi, mis täidab kivimi poore ja lõhesid. Reostus:teede soolatamine,väetised.Jõe äravool- vesi, mis piki jõevoolusängi kõrgemalt madalaamle liigub. Sõltub ilmastikutingimustest, eriti sajuhulgast; aurumisest(õhutemp., tuul, niiskus), valgala suurusest ja kujust, absoluutne ja suhteline kõrgus, kaldpindade nurk, langu suurus. Veehulk ja jaotumine: 71% Maa pinnast on kaetud veega. 97% koguveest on ookeanid ja mered. Alla 3% on magedat vett. Magevee jaotumine: 75% on igijää ja lumi. 24% on põhjavesi. Ülejäänud 1% jaguneb järgmiselt: 60% järvedes,35%muulas, 0,5% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris. Veeringe- vee ringkäik maakeral. Väike veeringe: vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna tgasi. Suur veeringe: mere...
jKordamisküsimused ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG I osa 1. Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda nii ühel kui kahelt vanemalt. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, see võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. 2. Millised on mittesugulise paljunemise erinevad viisid? Eoseline ja vegetatiivne, fragmentatsioon 3. Nimeta suguliselt paljunevaid organisme. Inimene, kass, vaal, lest. 4. Nimeta eostega paljunevaid organisme. Maarjasõnajalg, pintselhallik, sirmik. 5. Nimeta vegetatiivselt paljunevaid organime. Kingloom, kolibakter, põdrasamblik. 6. Millised on vegetatiivse paljunemise viisid? Pungumine, otsepooldumine 7. Mis on mittesugulise ...
15.03.2011 Tööjõu efektiivne kasutamine tootmisprotsessis Juhtimine so inimeste ja protsesside juhtimine, kusjuures viimane toimub samuti inimeste kaudu. Ettevõte tootmisvarade efektiivne kasutamine oleneb personali teadmistest, oskustest ja kogemustest ning motivatsioonist neid võimeid kasutada. Masinate ja seadmete läbimõeldud valik, soetamine ja rakendamine tagab nende funktsionaalse kasutamsikindluse ja efektiivsuse. Ettevõte personal(tööjõu) otstarbekohane komplekteerimine ja rakendamise korraldamine jääb prognoosimatult ebakindlak, isegi hoolika valiku ning ettevalmistatuse korral. Personali jaotus Personal jaotumise otsatarbekuse ja kasutamise efektiivsuse analüüsiks võib ettevõtte personali jaotada: · Juhtivpersonal(administratsioon) · Insener-tehniline personal, kelle ülesandeks on tootmise juhtimine ja korraldamine; · Majandsuarvestuse ja-analüüsu tugisüsteemi töötajad; · Abipersonal · Töölised, kelle ...
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL India Vabariik Referaat Koostaja: Laura Gnatienko Olustvere 2013 sisukord INDIA VABARIIK........................................................................................................................3 NIMI................................................................................................................................................3 MAJANDUS......................................................................................................................................5 Eksport .................................................................................................................................................5 Import ..................................................................................................................................................5 VA...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS V-10 Merili Miir AUSTRAALIA Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................... ............3 Üldandmed..................................................................................................................... ...........4 Rahvastik........................................................................................................................ ............4 Loodusvarad................................................................................................................... ............5 Majandusharud............................................................................................................... ......
Kordamine kontrolltööks põllumajandus, teenindus 1.Selgita mõisted: maakasutus, vegetatsiooniperiood, haritav maa, looduslik rohumaa,taimekasvatus, loomakasvatus. 2.Millised tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut? Looduslikud, majanduslikud? 3.Kuidas jaguneb põllumajanduslik maa? 4.Too näiteid põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemidest ja nende lahendamise võimaluste kohta. 5.Mis taime ja loomakasvatusharud on Eestis hästi arenenud? 6.Iseloomusta põllumajanduse arengu eeldusi Eestis? 7.Põhjenda, miks on Eesti põllumajandus spetsialiseerunud piimakarjakasvatusele, Vahemere maade põllumajandus aga puuviljade, tsitruseliste ja õlikultuuride kasvatamisele? 8.Iseloomusta mulda kui ressurssi. 9.Miks eelistada kodumaiseid toidukaupu? 10.Transport ja transpordiliikide eelised ja puudused. Transpordi põhjustatud keskkonnaprobleemid. 11.Transiitvedu. 12.Turism ja selle liigid? Turismi põhjustatud keskkonnaprobleemid. 1. Maakasutus-...
Läätsed Lisett Kööts, 8.b Mis on lääts? Kõverpindadega ümbritsetud läbipaistev keha Jaotumine Optiline keskpunkt Paikneb läätse keskel Läbiva joone nimetus Optiline peatelg Läätse fookusi läbiv joon Läätse fookus Iseloomustus Arvuliselt fookuskauguse ja optilise tugevuse abil Fookuskaugus Optilise tugevuse ühik Aitäh kuulamast!
Puittaimed Õpetaja Andres Vaasa Õppetöö maht 30 tundi Puittaimede eluvormid: puud, põõsad, liaanid, kääbuspõõsad ja poolpõõsad. Igi- ja suvehaljad puittaimed ja nende perekonnad. Puittaimed Puittaimede kasvukohanõuded, külma- ja talvekindlus, elueapikkus, kasvukõrgus, haabitus, õitsemise ajad ja nende paljundamine. Hindamine Sügissemestril, kaalutudkeskmise hindena Põhjalik, ca 500 küsimusega kirjalik test Praktikumi käigus kogutud õpimapi koondhinne, milles järgmised arvestused: 1) Okaspuude oksad ja käbid 2) Lehtpuude üheaastased oksad 3) Lehtpuude herbaarium- 100 herbaarlehte 4) Võrakujude joonised Puittaimed Õpetus puudest ja põõsastest Kujunenud praktilisest vajadusest teada puu- või põõsaliigi tunnuseid: kasvukuju, kasvukiirus, nõudeid mullastiku ja kasvukoha suhtes Intensiivne sortide aretamine nõuab pidevalt uusi sordikirjeldusi ja uusi dendroloogiaraamatuid...
Trummel- ja ketaspidurite võrdlus Kätlin Laast AL14a Ketaspiduri eelised ● Efektiivsema pidurdusjõuga ● Kiirem jahutus ● Parem sodi ära juhtimine ● Klotsid kuluvad ühtlasemalt ● Konstruktsoonilt tugevamad ● Ühtlane jõu jaotumine klotsi piires ● Lihtsam konstruktsioon Ketaspiduri miinused ● Kallim ● Kuluvad kiiremini Trummelpiduri eelised ● Odavam ● Trummelpiduri miinused ● Keeruline ehitus ● Kuumeneb kiiresti ● Jahtumine võtab kaua aega ● Kui kuumeneb, siis pidurdus efektiivsus kaob ● Jüri Mägi ütles, et s*tad.
Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste e. Spooridega. Vegetatiivselt paljunevad bakterid,protistid,seended,osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Bakterid jagunevad kaheks otsepooldumise teel. Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. MITOOS Hulkraksetel organismidel järgneb nii sugulisele kui ka mittesugulisele paljunemisele rakkude jagunemine, mis tagab organismi kasvamise ja arengu. Esmalt toimub rakutuuma jagunemine e. Karüokinees. Selle käigus tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Karüokineesi lõpus algab tsütoplasma jagunemine e. Tsütokinees, mille tulemusena moodustub kaks ...
Liblikad Robin ja Karel Iseloomulikud tunnused ● laiad soomustega kaetud tiivad ● sale keha ● tiibade pealmine pool kirev ja alumine pool tagasihoidlik Elupaigad ja toitumine Jaotumine Liblikad jaotuvad pisiliblikateks (väiksemad) ja suurliblikateks (suuremad) Suurliblikad jaotuvad päevaliblikateks ja ööliblikateks paljunemine ● Liblikad on täismoondega putukad ● Emane liblikas muneb munad, millest kooruvad röövikud. Röövikud nukkuvad ning kujunevad täiskasvanud liblikateks. Kaitsekohastumused Tähtsus looduses ja inimese elus Faktid ● Suurim liblikas elab troopikas.Ta tiibade siruulatus küünib kuni 18 sentimeetrini. küsimused Täname kuulamast
KT nr 3 mõisted. Mittepolaarse kordse sidemega ühendid Alkeenid – süsivesikud, mille molekulis esineb kaksiksidemeid Alküünid – süsivesikud, mille molekulis esineb kolmiksidemeid Kaksikside - Kolmikside -side- -sidemele lisanduv suhteliselt nõrgem side 2ik- või kolmiksideme korral küllastunud süsivesinik - alkaanid küllastumata süsivesinik – süsivesinik, mis sisaldab kordseid ühendeid hüdraatimine – vee liitmine hüdrogeenimine – vesiniku liitmine dehüdraatimine dehüdrogeenimine alküülimine aromaatne ühend aromaatne struktuur (tsükkel) – benseeni molekuli struktuur areenid – aromaatsete ühendite üldnimetus heterotsüklilised ühendid – tsükliline ühend, mille tsüklit moodustavad peale süsinike ka teiste elementide aatomid fenoolid - hüdroksüareenid fenolaat – fenooli kui happe sool delokalisatsioon – elektronide või laengute jaotumine aatomite vahel
Päikesekiirgus Janar Aava Hannes Eiber Erlis Liiva Mis on päikesekiirgus? • Päikselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog. • Päikesekiirgus jaguneb ultraviolettkiirguseks, nähtavaks valguseks ja infrapunakiirguseks • 99% Maa energiast tuleb päikesekiirgusest Millest sõltub saabuv päikesekiirgus? • Pilved – õhurõhk, tuul • Päeva pikkus – geograafiline laius, aastaaeg • Päikese kõrgus – aeg ööpäevas • Õhu puhtus – looduslik, inimtekkeline õhureostus • Aluspinna peegeldumisnäitaja – aluspinna omadused Päikesekiirguse neeldumine Neeldumine - põhjustab aluspinna soojenemist • Neelavad ained õhus: Osoon Veeaur Kasvuhoonegaasid Päikesekiirguse jaotumine Päikesekiirguse spekter • Ultraviolettkiirgus (UV) – U. 8%. Enamus neeldub stratosfääris (osoon) Tekitab päevitust Suures koguses kahjulik • Nähtav valgus – U. 56%. Silmaga nähtav – liitvalgus • Infrapunane kiirgus – U. 36%. ...
Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastatud munarakust. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetativselt. Eoseline paljunemine on mittesuguline, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel, sammaldel, sõnajalgadel.Vegetatiivse paljunemise korral pärineb uus organism vanemorganismi mingist kehaosast: 1. Pooldumine, toimub DNA kahekordistumine, ühest rakust kaks uut rakku. Vegetatiivselt paljuunevad bakterid ja ainuraksed. 2. Pungumine, DNA kahekordistumine, uus isend areneb väljasopistisest. Ta erladub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks, moodustades koloonia. (pärmseened, käsnad, hüdra) 3. Taime osadega sibulatega (sibul ja sibullilled). Võsunditega (maasikad, hanijalg). Juurevõsudega (vaarikas, sibul, lepp). Mugulatega (kartul). Pistikutega (paju, mustsõst...
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Referaat Saksamaast ............ Tallinn 2011 Saksamaa Saksamaa ametlik nimi on Saksamaa Liitvabariik mis on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. See piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Pindala: 357 023 km2 Rahvaarv: 82,282,988 (2010) Pealinn:Berlin Pealinna elanike arv: 3 439 100 Keel: Saksa Rahaühik: euro Rahvastikutihendus: 229,4 inimest ruutkilomeetri kohta Kliima Mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aastaläbi. Talve keskmine temperatuur on 0 kraadi. Sademeid on mõõdukalt...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK SAKSAMAA Referaat Juhendaja :Ene Külaots Pärnu 2011 SISUKORD SISUKORD RIIGIST RAHVASTIK MAJANDUS EKSPORT JA IMPORT ENERGIAMAJANDUS TÖÖSTUS KLIIMA RIIGIST Saksamaa on suurima rahvaarvuga ELi liikmesriik. Ta ulatub Põhja- ja Balti merest põhjas Alpideni lõunas. Riiki läbivad Euroopa suurimad jõed Rein, Doonau ja Elbe Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO JA G8 liimesriik. ...
Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku aatomite vahel. Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside. Alküünide tähtsamaks esindajaks on etüün ehk atsetüleen HCCH. küllastunud ühend (e. alkaan) - C aatomite vahel on ainult ühekordsed sidemed, kõik vabad sidemed on küllastunud H-ga küllastumata ühend - süsivesinik, mis sisaldab kordseid sidemeid. Kaksikside on keemiline side, kus on ühinenud kaks elektronpaari.Kaksikside kuulub kovalentsete sidemete hulka. Kolmikside on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari.Kolmikside kuulub kovalentsete sidemete hulka. Alküülimine on alküülrühmaga asenduse teostamine. Fenoolid (ka hüdroksüareenid) on aromaatsed ühendid, milles üks või mitu benseenituuma kuuluvat süsinikuaatomit on seotud hüdroksüülrühmaga. Hüdraatimine on keemiline liitumisreaktsioon veega. Dehüdrogeenimine on vesiniku eraldumine...
FARMAKOKINEETIKA Farmakokineetika on farmakoloogia osa, mis uurib ravimi saatust organismis. Selle eesmärgiks on kirjeldada - imendumisprotsesse - jaotumisprotsesse - biotransformatsiooniprotsesse - ekskretsiooniprotsesse organismis tervikuna või selle osades. Ravimi farmakokineetilised omadused määravad tema - toime saabumise kiiruse - toime tugevuse - toime iseloomu - toime kestuse Seega sõltub farmakokineetilistest parameetritest - ravimiannuse suurus - manustamise viis ja sagedus - ravikuuri kestus - intervall üksikute ravikuuride vahel Ravimite imendumine Ravim saab toimet avaldada ainult juhul, kui ta jõuab toimimiskohta, selleks peab ta läbima bioloogilisi barjääre ehk imenduma. Imendumine on oluline kõikidel juhtudel, kus ravim ei ole manustatud vahetult vereringesse. ...
MAKEDOONIA Marta karu MAKEDOONIA § Pealinn Skopje § Riigihümn Täna üle Makedoonia Makedoonia lipp Makedoonia vapp RAHVASTIKUPÜRAMIID paiknemine § Makedoonia Vabariik on merepiirita riik KaguEuroopas Balkani poolsaare lõunaosas § Makedoonia piirneb Serbia, Bulgaaria, Kreeka, Albaania ja Kosovoga Pildil: Makedoonia füüsiline kaart MAKEDOONIA KAARDIL PAIKNEMINE Piltlikult Makedoonia asukoht/asukohakaardid Lisaks: http://www.mapsofworld.com/macedonia/macedonialocationmap.html DEMOGRAAFIA § Makedoonia rahvaarv 2010. aasta seisuga 2 072 086 inimest § sündimuskordaja on 11,92 § suremuskordaja 8,87 § keskmine eluiga on 74,92 aastat, sealjuures meestel 72,4 ja naistel 77,64 aastat, § laste arv naise kohta on 1.59 § 67% elanikest elab linnades...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
