KORRUTAMINE ja JAGAMINE Heli Pundonen 2009 1 Kirjuta paberile järjekorra numbrid ülalt alla 1 – 14. Näide: 1) 2) 3) Kirjuta järjekorra numbri taha ainult vastus. Tehe vilgub ainult korra! 1. KORRUTA 1) 2 4 8) 4 9 2) 3 3 9) 6 3 3) 6 2 10) 5 8 4) 5 3 11) 9 2 5) 4 4 12) 4 5 6) 7 3 13) 6 4 7) 5 6 14) 3 8 1. JAGA 1) 24 : 3 8) 30 : 5 2) 24 : 4 9) 21 : 3 3) 20 : 5 10) 16 : 4 4) 18 : 2 11) 15 : 5 5) 40 : 5 12) 12 : 2 6) 18 : 3 13) 9:3 7) 36 : 4 14) 8:4 KONTROLLI KORRUTAMIST 1) 8 8) 36 2) 9 9) 18 3)12 10) 40 4)15 11) 18 5)16 12) 20 6)21 13) 24 7)30 14) 24 KONTROLLI JAGAMIST 1) 8 ...
Jagamine 2 arvuga. 1. 1) 8892:36= 2) 350980:805= 3) 170051:0= 4) 4900000:70000= 5) 302364:148= 2. Teisendamine. 1) 600 Cm= m 2) 20dm= m 3) 3km= cm 4) 300mm= dm 5) 8000cm= m 6) 20dm= cm 7) 10dm= mm 8) 5000m= dm
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Siduteooria ja disaini õppetool Kodutöö nr 3 aruanne aines LAC5700 OPERATSIOONISÜSTEEMID autor: Eero Ringmäe 010636LAP juhendaja: Vello Kukk Tallinn 2002 Üldine suunitlus Katsetamisel osutus, et otstarbekas oli jälgida algoritmide käitumist piisavalt erinevate taktide arvude korral. Haldusstrateegiate headus tuli paremini esile, kui võrdlesin neid vaid 100, 400 ja 800 taktiste simulatsioonide korral. Valisin kriteeriumiteks peale protsessori ning ressursside kasutamise oote- ja täiteaegade ka maksimaalsed ooteajad protsessori ning ressursside järjekorras, kuna kasutajaprogrammide juures on üheks põhikriteeriumiks protsesside täitmise sujuvus (näiteks meedia taasesitamine arvutis, kopeerimine, salvestamine). Selguse huvides võtsin võrdlemisel arvesse algoritmide RoundRobin variandid vaid ajakv...
Praktikum 5 Maa ala kruntideks jagamine Töö koostaja: Töö koostamise kuupäev: 11.11.2011 Töö eesmärk: Käesoleva praktilise töö eesmärgiks on etteantud maa ala jagada 20 krundiks nii, et kõikide kruntideni viiks tee ja nende suurus jääks 1200-1600m² vahele. Kasutatud töövahendid: Kasutatud on tintelpen'e, etteantud joonist maa alaga, mis tuli kruntideks jagada, harilikku pliiatsit, kustukummi, kalkulaatorit, joonlauda ja arvutit selles leiduva tarkvaraga (MS Word, Excel). Töö tulemused: Kruntide ja teede pindalad on leitud ruutpaleti abil. Kõik krundid on lubatud pindalaga ja väljavenitatus pole ühelgi krundil lubatust suurem. Tabel . Elektriliinide pikkused ja maksumused Krundi nr Krundi suurus Pikkus (m) Laius (m) Väljavenitatus (m²) 1:n 1 1260 56 22,50 1:2,49...
Murdude teisendusi. Harilike murdude korrutamine ja jagamine Mõned tähtsamad teisendused jäta meelde. 1 0,1 = 10 1 0,2 = 5 1 0,25 = 4 1 0,5 = 2 3 0,75 = 4 2 2,6 + 3) 15 Lahendus: 1 3,5 - 4) 3 Lahendus: 5 4 - 2,3 5) 8 Lahendus: a c a d : = b d b c Näide 1. Näide 2.
Taimematerjali jagamine ehk vegetatiivne paljundamine Jagamine- Jagamise käigus kaevatakse kogu taim mullast välja ja jagatakse väiksemateks osadeks nii, et igal osal oleksid juured all. Jagatakse taimi mis elavad rohkem, kui kaks aastat. See meetod võimaldab ka vana taime noorendada. (Salvei, piparmünt, meliss, liivatee, rabarber, lauk) Narmasjuurtega taime jagamine- Kaevatakse terve taim või osa taimest labidaga / aiahargiga välja. Pinnas juure ümbert kas maha raputada või pesta. Lõhestage mullapall kahe aiahargi abil kaheks. Hoida alles ainult noored elujõulised taime osad, vanad ja kõdunenud minema vistata, et vältida haiguste ja kahjurite levikut. Istutada ümber nii, et juured jääksid vahetult mullapinna alla. Juurevõsudega taime jagamine Juurevõsu võib enne üleskaevamist emataime küljest labidaga lahti lüüa, et see moodustaks omaette juured ning alles mõne aja pärast üles kaevata ja ümber istutada. Arvestama peab s...
III KODUTÖÖ Jagamine jäägi taastamisega. Tallinn 2010 y1 – jagatava märgi salvestamine lipuna SRg1 (Sign of Rg1) y2 – jagaja märgi salvestamine lipuna SRg2 y3 – registri Rg3 nullimine jagatise tarbeks y4 – loenduri algväärtus x1 – nulliga jagamise kontrollimine y5 – lipu DBZ (Division By Zero) tõstmine y6 – lipu DBZ (Division By Zero) langetamine x2 – registri Rg1 märgi kontrollimine y7 – registri Rg1 vastandarvu salvestamine registrisse Rg1 y8 – lipu SRg1 langetamine - arv on positiivne x3 – registri Rg2 märgi kontrollimine y9 – registri Rg2 vastandarvu salvestamine registrisse Rg2 y10 – lipu SRg2 langetamine - arv on positiivne x4 – registri Rg2 esimese märgijärgu ja suurima arvujärgu võrdlemine y11 – registri Rg2 nihutamine vasakule y12 – loenduri L suurendamine y13 – registrist Rg1 registri Rg2 lahutamine x5 – registri Rg1 märgi kontrollimine y14 – registrisse Rg1 registri Rg2 liitmine, jäägi taastamine y15 – registri Rg3 biti ...
Maailma jagamine ja kolooniate valitsemine 1. Vasta küsimustele. 1.1. Miks soovisid Euroopa riigid kolooniaid rajada? Uute kolooniate hõivamine oli riikidele majanduslikult kasulik, sest neist kujunesid uued turud emamaa toodangule. Ülemerevaldustest võidi saada ka odavat toorainet ja nn koloniaalkaupu (suhkur, tee, tubakas jne). Kuid sageli polnud vallutatud aladel ookeanide saartel ja Aafrikas suuremat majanduslikku väärtust (naftamaardlate vastu 19. sajandil veel huvi ei tuntud) ning koloonia ülalpidamine võis osutuda ebamõistlikult kalliks. Vahel hõivatigi uusi kolooniaid üksnes poliitilistel kaalutlustel, et hoida ära selle maa-ala langemine mõne teise riigi kätte. Uued kolooniad lisasid riikidele võimu ja prestiiži. Imperialistliku mõtteviisi kujunemises etendas oma osa ka rahvusliku eneseteadvuse kasv: mida suurem ja võimsam riik, seda uhkem ja väärikam rahvas. Sõjalisest vaatenurgast pakkusid kolooniad riikidele uus...
Hulkliikme jagamine üksliikmega 1. Leia jagatis. a) (9a2 6a) : 3a Lahendus: (9a2 6a) : 3a = 3a 2 b) (x3 x4) : x3 Lahendus: (x3 x4) : x3 = 1 x c) (1,2s3t 0,9s2t2) : 3s2t Lahendus: (1,2s3t 0,9s2t2) : 3s2t = 4s 0,3st2 d) (1,6ab2 3,2ab) : 4ab Lahendus: (1,6ab2 3,2ab) : 4ab = 0,4b 0,8 e) (3,8m2n2 + 1,2m3n2) : 0,2m2n2 Lahendus: (3,8m2n2 + 1,2m3n2) : 0,2m2n2 = 19 + 6m f) (12ab2 8a2b + 4ab) : 4ab Lahendus: (12ab2 8a2b + 4ab) : 4ab = 3b 2a + 1 2. Lihtsusta avaldis. a) (3x2 18x) : 3x + 2(x + 3) Lahendus: (3x2 18x) : 3x + 2(x + 3) = x 6 + 2x + 6 = 3x b) 3n + (4m4n 6m3n2) : 2m3n Lahendus: 3n + (4m4n 6m3n2) : 2m3n = 3n + 2m 3n = 2m
Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Läbi aegade on eestlased pidanud üle elama mitmeid raskeid perioode. Üheks neist võib lugeda 1208.-1227. aastatel aset leidnud muistset vabadusvõitlust, mille lõpus kaotasid eestlased ka oma viimase allesjäänud valduse Saaremaa. Nõnda jäidki eestlased sajanditeks võõra võimu alla ning algas endise iseseisva riigi omanike ränk ja keeruline orjusperiood. Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses oli eestlastele pöördepunktiks, sest sellega kaasnesid paljud muutused, mis puudutasid nii igapäevaelu, seisust ühiskonnas, usku ja mis peamine vabadust. Pärast vabadussõda jagati Eesti territooriumid võõramaiste vallutajate vahel neljaks. Põhja-Eesti langes Taani kuninga valdusesse ning ka teistel aladel kujunesid välja üsnagi iseseisvad valdused - Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Liivi orduala. ...
Praktikum 5 Maa-ala kruntideks jagamine Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on jagada etteantud maa-ala 20 krundiks nii, et kõiki krunte ümbritseks tee ja suurus jääks 1200-1600 m² piiridesse. Andmed kruntide suuruste, pikkuste, laiuste ja väljavenitatuse kohta on kantud tabelisse 5.1. ning joonisel 5.1. on näidatud krunditide ja teede paigutus. Koostaja: , 05.12.2012 Tabel 5.1. Mõõtmis ja arvutustulemused kruntide jagamisel Krundi nr Krundi suurus Pikkus (m) Laius (m) Väljavenitatus 1 1300 57 22,81 1:2,5 2 1300 57 22,81 1:2,5 3 1210 55 22,00 1:2,5 4 1416 59 24,00 1:2,46 5 1525 61 25,00 1:2,44 6 1347,5 ...
Õppematerjalide loomist toetab AS Topauto/autod, markide Seat, Suzuki, Hyundai ning kasutatud autode müüja üle Eesti Murdude teisendusi. Harilike murdude korrutamine ja jagamine Ülesandeid kõigile tehtetele murdudega Kui ühes ülesanded esinevad nii kümnendmurrud kui ka harilikud murrud, siis üldiselt teisendatakse harilikud murrud kümnendmurdudeks, kuna kümnendmurde kasutatakse igapäeva elus sagedamini ja nendega on arvutamine lihtsam. Kui aga ülesandes on vaja leida täpne vastus ja harilik murd ei teisendu täpselt lõplikuks kümnendmurruks, tuleb kümnendmurrud teisendada harilikeks murdudeks, arvutada harilike murdudega ja anda ka vastus hariliku murru kujul. Edasi vaatame ülesandeid. 1 1. Arvuta avaldise 0,7 x väärtus, kui x = 9. 5 Lahendus: 1 0,7 9 6,3 0,...
harilikmurd liigmurd segaarv 3 murru lugeja 6 7 1 - murru joon - - = 2- 4 murru nimetaja 5 3 3 MURRUD LIITMINE Ühenimeliste murdude liitmisel liidetakse nende murdude lugejad, nimetaja jääb endiseks. Näited LAHUTAMINE Ühenimeliste murdude lahutamisel lahutatakse nende murdude lugejad, nimetaja jääb endiseks. Näited KORRUTAMINE Kahe hariliku murru korrutis võrdub murruga, mille lugejaks on antud murdude lugejate korrutis ja nimetajaks nimetajate korrutis. Näited JAGAMINE Selleks, et jagada harilikku murdu hariliku murruga, tuleb jagatav korrutada jagaja pöördarvuga. Näited ERINIMELISED MURRUD LIITMINE Erinimeliste murdude li...
Põhja-Ameerika/Kordiljeerid Kordiljeerid asuvad Põhja-Ameerika lääneosas, pikkus on umbes 6000 km, laius 500-1600 km. Ida- ja lääneosas paiknevate ahelike vahel asuvad lavamaad - Yukoni, Fraseri, Columbia ja Colorado platoo, Suur nõgu (Great Cannion) ning Mehhiko kiltmaa. Lõunapool Tehuantepeci maakitsust (Kesk-Ameerikas) jagunevad Kordiljeerid kaheks: üks haru suundub itta ja jätkub Ameerika Vahemere saartel, teine ühendab Kordiljeere Panama maakitsuse kaudu Andidega. Kordiljeerid on noor kurdmäestik, mille idaosa on tekinud Vaikse ookeani ja lääneosa alpikurrutusel. Iseloomulikud on elav vulkanism (Kesk-Ameerikas) ja sagedased maavärinad. Sademeid on Vaikse ookeani ranniku põhjaosas ja Kesk-Ameerika idaosas 3000.6000mm, sisekiltmaadel 200-300mm, kohati 50mm aastas. Kordiljeeride põhjaosa ja rannikuahelikke Californiani katavad okasmetsad (s. sekvoia), lavamaadel (lõunapool 50° pl) on rohtlad ja kõrbed. Kesk-Ameerika ida...
Op süsteemid Operatsiooni süsteem on siis nii üelda põhiprogramm või alus mis juhib kogu tegevust. Kõik muud programmid töötavad tema abil või peal. Just just see on see kõik pilt ekraanil koos kella ja viledega op süsteem. Operatsioonisüsteem peab pakkuma keskkonna, kus kasutaja saab jooksutada erinevaid programme, tegema arvuti mugavaks kasutada ning kasutama arvuti raudvara võimalikult effektiivselt. Operatsioonisüsteemi pidevalt uuendatakse teha rohkem kasutaja sõbralikuks ja effektiivsemaks. Raud ehk see kast laua all on masin mis seda kõike liigutab ja mitte ainult see, tänapäeval ka telefonides erinevad op süsteemid. Programme sellel liigutab aga kasutaja ise ehk siis mis põhjustab arvuti käitumist etteantud viisil. Ilma programmideta on arvutid kasutud. Nagu autol kapoti all keeruline mootor on ka programmidel taga palju sebimist tulemuse nimel, ehk protsessid, mis on piiritletud oma ots...
Kontrolltöö nr. 6 1.Eestimaa jagamine vallutajate vahel Enne Tartu vallutamist sõlmisid Riia piiskop ja ordu maade jagamise lepingu, mis jäi püsima ja mille järgi sai Eestimaa piiskop endale Sakala ja Ugandi ühes külgnevate Kesk-Eesti maakondadega ning sellest kujunes Tartu piiskopkond, millest poole andis Tartu piiskop Mõõgavendade ordule. Läänemaa sai Riia piiskop ning Põhja-Eesti saatus jäi esialgu lahtiseks. Järgnevalt vallutas Mõõgavendade ordu nõrgenenud Taanilt veel Harjumaa ja Tallinna. Riia piiskop moodustas 1228. a Läänemaast ja Saaremaast Saare-Lääne piiskopkonna ning 1236. a ühinesid Mõõgavendade riismed Saksa orduga ning varasemad Mõõgavendade vallutatud aladest ning nende ordust sai Saksa ordu Liivimaa haru, mis lisas omakorda sõjalisele jõule tublisti rahvusvahelist kandepinda, arvestades, et Saksa ordul oli valdusi nii Pühal Maal kui ka Itaalias ja Saksamaal ning veel lisaks head suhted paavsti ja keisrig...
Tehetest ligikaudsete arvudega Ligikaudsete arvudega korrutises ja jagatises tuleb säilitada nii mitu tüvenumbrit, kui mitu on neid vähima tüvenumbrite arvuga komponendis. Ligikaudsete arvude summa ja vahe tuleb ümardada kõigi komponentide ühise madalaima järguni. Näide: 2,40+18,879=21,279 ehk 21,28 Hulkliige Üksliikmete summat nimetatakse hulkliikmeks. Üksliikmeid, mille liitmisel hulkliige moodustub, nimetatakse hulkliikme liikmeteks ja nende kordajaid- hulkliikme kordajateks. Näide: 4c -3c+8c-c = Hulkliikmete liitmine ja lahutamine Kui sulgude ees on pluusmärk, siis tuleb sulgude avamisel jätta sulgude sees olnud liikmete märgid endiseks; kui sulgude ees on miinusmärk, siis tuleb sulgude avamisel muuta sulgude sees olnud liikmete märgid vastupidiseks. Näide: (2x-5)-(x-7)+(15-9x)-(6x-3)= 2x-5-x+7+15-9x-6x+3=-14x+20=20-14x ...
Tabel (2. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik Tabel (2. osa) Lahtri, rea ja veeru märgistamine Lahtri esiletõstuks (ehk märgistamiseks) tuleb hiirekursoriga osutada lahtri vasakusse serva, nii et kursor muutub laiaks kaldnooleks ja klõpsutada; mitme lahtri esiletõstuks tuleb neist aga üle lohistada. Ridade puhul tuleb kursor viia vasaku veerise peale (kursor muutub „tagurpidi nooleks“) ja kas klõpsata ühe rea või lohistada ülalt alla mitme rea esiletõstuks. Veeru esiletõstuks tuleb kursor viia veeru ülaserva, et ta muutuks paksuks mustaks allanooleks ja klõpsata, mitme veeru esiletõstuks klõpsata ja lohistada vasakult paremale. Rea või veeru saab välja valida ka, viies tekstikursori esiletõstetavasse ritta või veergu (klõpsata mõnel rea või veeru lahtril) ja valides menüükäsu Tabel > Vali > Rida / Veerg (vastavalt vajadusele; ingl. Table > Select > Row / Column). Samade käskudeg...
Eesti peale Liivi sõda Poola ja Rootsi vastuolud · Sigismund III nii Poola kui ka rootsi kuningas · Surub Rootsis peale katoliiklust ja see tekitab pingeid, ning võimule tuleb rootsi asevalitseja Karl IX nime all · Poola kuulutab Eestimaa Poolale kuuluvaks. Aadel hoiab siin samuti Poola poole, sest loodab Liivimaa ühtsust taastada Liivimaa pärandi jagamine · 1600.a. algab uuesti sõjategevus · 1617.a. saab Rootsi Venemaalt Stolbovo rahuga Ingerimaa · 1629.a Altmargi vaherahuga läheb kogu mandriala Rootsile · 1645.a. Brömbsebro rahuga läheb ka Saaremaa Rootsile ja seal lõpeb taanlaste võim Liivi sõjajärgne asustus · Rahvaarv on tunduvalt vähenenud, arvatavalt ~120 000 140 000 inimest. · Kõige rohkem on kannatanud Harjumaa ja Kesk Eesti · Koloniseerimisest on huvitatud nii Poola kui Rootsi Asustus Rootsi ajal · Toimub ulatuslik sisemigratsioon · Rannatakse tühjadesse paikadesse, et ...
Matemaatika ülesanne 9 lk 5 vastused 4*15+20=80 240:4*5=300 15*(8:2)=60 50-123:3=9 125*2:10=25 160:(12-8)=40 40-12+20=48 520-(34+16)=470 (17+15)-19=13 5*8+4*7=68 (39-18)*30=630 38+(42-9)=71
Eesti vabariigi valimissüsteem Eestis on valimised proportsionaalsed ja saadud häälte arv peab ületama 5 % künnise. Näiteks: Oru valimisringkonnas on 150000 hääletajat. Osaleb valimistel 50 % ehk 75000 hääletajat. I voor- isikumandaadi jagamine Isikumandaat on lihtkvoodi täis saanud isik. Lihtkvoot = kehtivad hääled : mandaatide arv Oru vallas oli mandaate 5. Lihtkvoot = 75000 : 5 = 15000 II voor-nimekirja mandaat Valituks osutub, kes on ületanud 5 % künnise. 5 % künnis tähendab seda, et erakonnale antud hääled peavad ületama viit protsenti hääletajate arvust. Näiteks on 2 parteid: Peakapsa partei ja Rooskapsa partei. Näiteks kui Oru vallas sai Peakapsa partei 45000 häält ja Rooskapsa partei 30000 häält. Mandaatide arv parteidele: Peakapsa partei sai...
ARVUDE NIMED LIITMISEL: ARVUDE NIMED LIITMISEL: 7 + 6 = 13 7 + 6 = 13 LIIDETAV LIIDETAV SUMMA LIIDETAV LIIDETAV SUMMA LIIDETAVAD on arvud, mida liidame. LIIDETAVAD on arvud, mida liidame. SUMMA on liitmise tulemus. SUMMA on liitmise tulemus. ARVUDE NIMED LAHUTAMISEL: ARVUDE NIMED LAHUTAMISEL: 14 - 6 = 8 14 - 6 = 8 VÄHENDATAV VÄHENDAJA VAHE VÄHENDATAV VÄHENDAJA VAHE VÄHENDATAV on arv, millest lahutame. VÄHENDATAV on arv, millest lahutame. VÄHENDAJA on arv, mida lahutame. VÄHENDAJA on arv, mida lahutame. VAHE on lahutamise tulemus. ...
Liivi sõjast Põhjasõjani I Liivi sõda 1. Põhjused ja eeldused. Vihik Liivi sõja põhjuseks sai võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Rootsi, Taani, Poola, Leedu ja Venemaa ahel Sõja eeldusteks said: · Liivimaa killustatus · Läänemerel ülemvõimu taotlevate riikide muutumine tugeva keskvõimuga riikideks · Liivimaa soodne asend, mis tegi ta tänu kaubandusele rikkaks piirkonnaks 2. Lahingud. Õpik lk. 84-86, vihik 1558. aasta jaanuaris toimus vene vägede luure ja rüüsteretk Liivimaale, mille käigus laastati Ugandi , Järva ja Viru maakonnad. Ordumeistri sõjavägi võitlusesse ei sekku, kuna kõik aadlikud olid Tallinnas pulmas. Liivimaa riikide saatus sõja alguses .. · Tartu piiskopkond vallutati venelaste poolt 1558. aastal ja ta lakkas eksisteerimast. · Liivi orduriik andis end 1559. aastal Poola kaitse alla, valiti uues ordumeister G. Kettler. · Saare-Lääne piiskop müüs 1559. aastal oma valdu...
Tunnused, mis eristavad inimest loomariigist:1 suhteliselt suur aju, millel eriti hästi on arenenud ajukoor; 2 kahel jalal liikumine; 3 aeglane individuaalne areng ja mittesesoonne sigimine; 4 nii loomse kui taimse toidu söömine ja selle jagamine omavahel; 5 keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus; 6 elamine perekonniti; 7 oskus valmistada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid; 8 eluviis lagedal maal, metsast väljas. Inimene kuulub loomaariiki:sotsiaalne eluviis; organismi anatoomiline ehitus; üsioloogiline talitlus; sigimisviis. 4 põhilist koe tüüpi 1Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid; kaitseb vigastuste, nakkuste jt. Väliskeskkonna kahjulike mõjude eest; epiteelrakkude hulgas võib olla spetsiaalseid rakke, mis täiavad mitmesuguseid ül: võtavad vastu välisärritusi, toodavad piima, eirtvad higi, rasu, lima jms 2Sidekude toetab struktuure; täidab lihastevahelist ru...
Põhikooli matemaatikakursuse põhivalemid Tehe Valem 1. Harilike murdude liitmine a c ad + bc + = b d bd 2. Harilike murdude lahutamine a c ad - bc - = b d bd 3. Harilike murdude korrutamine a c ac = b d bd 4. Harilike murdude jagamine a c ad : = b d bc 5. Astmete korrutamine ...
Rõõm on meeleolu, mida iseloomustab rahulolu. Sul on hea meel, kui kõik läheb elus hästi. Mida teha aga muredega? Kas ka muredest võib leida midagi head? Muresid on mitmeid ja erineva ulatusega. Väga suur probleem on, kui juhtud kodust ilma jääma. Mures ollakse, kui tulemas on midagi pingelist, näiteks eksam. Kõikide suuremate muredega on hea pöörduda kellegi poole, olgu see siis vanem, sõber või õpetaja. Koos rääkides ja arutades ehk ei tundu mure enam nii ületamatuna kui enne. Tunnete väljendamine sõltub suuresti rahvusest. Eestlaseid peetakse enamasti kinnisteks, me ei näita avalikult rõõmu ega ka muret välja. See on viinud arvamuseni, et eestlased on iseloomult külm rahvus. Loomulikult lähikondlaste seltsis see nii pole, kuid üldjoontes on see tõsi. Küllap mängib selles rolli ka meie minevik. Rõõm on mure vastand, rõõm aitab muredest üle saada. Alati tahetakse olla rõõmus, lisaprobleeme ei soovi aga keegi...
KOOL ÕPPEGRUPP BLALBAL Mälu haldamine Referaat Juhendaja: Tartu 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.Mis on mälu haldamine?...................................................................................................... 4 2. Virtuaalmälu........................................................................................................................ 4 3. Operatsiooni süsteemide plussid ja miinused...................................................................... 4 4. Saaleala.............................................................................................................................. 5 4.1 Saalesea...
Kinnisvaraõiguse aines kordamisküsimused 1. Asjaõiguse mõiste (objektiivne, subjektiivne asjaõigus) 2. Absoluutsuse põhimõte asjaõiguses 3. Avalikkuse põhimõte asjaõiguses 4. Abstraktsiooni printsiip 5. Asja liigitus, asja osad 6. Päraldise mõiste 7. Valduse mõiste, valduse liigid 8. Omandi mõiste, 9. Ühisomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 10. Kaasomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 11. Omandi kaitse (vindikatsiooni- ja negatoorhagid) 12. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 13. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) 14. Heauskne omandamine kinnisasjaõiguses 15. Kirjeldada mõisteid – maakataster, maaregister, katastripiirkond. 16. Kirjeldada mõisteid – katastriüksus, selle sihtotstarve, piiripunk, piirimärk. 17. Kinnisomandi mõiste 18. Kinnisasja seadusjärgse omandamise viisid (olemus) 19. Kinnisomandi kitsendused (seadusjärgsed j...
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Personalijuhtimise eriala Esimene kursus Ilona Šmunk TURUNDUSE – JA MÜÜGIJUHTIMISE ALUSED Kodutöö Juhendaja: Aet Kull Tallinn 2015 1. Too näiteid koos selgituste/põhjenduste ja piltidega: nelja (4) toote unikaalsest müügiargumendist (sh min 2 eestimaist näidet ja 2 uut toodet) – toote nimetus, USP selgitus ja foto/pilt: 1) Samsung galaxy S6 edge Selle toote USP on see, et tema eksaan eristub oma uudse disainiga. Ta on ovaase kujuga. 2) Voss vesi Selle toote USP seisneb selles, et pudelikuju eristub teiste veepudeli kujudest oma uudse disainiga. 3) Riidepuu-nagi Nool loodud eesti disaineri Marion Isabelle Variku poolt Eristub teistest riidepuudest enda kujuga ja kahe toote kombinatsiooniga. 4) Especha tee (eestimaine) USP-ks on erilised purgid ja erinevad armsad lühik...
Valemid ja öpetusesönad MATEMAATIKA 6.klassile I poolaasta Haapsalu Linna Algkool Maren Suu Nimetaja 5 näitab, et ring on jaotatud viieks võrdseks osaks. Lugeja 3 näitab, et värvitud on 3 sellist osa. MURRU JAGAMISEKS NATURAALARVUGA KORRUTAME MURDU NATURAALARVU PÖÖRDARVUGA. SEKTORDIAGRAMM TEEMADE JÄRJEKORD: 1. Murd 21.Harilike murdude korrutamine 2. Murd 22.Lihtmurdude korrutamine 3. Lihtmurd 23.Lihtmurdude korrutamine 4. Liigmurd 24.Harilike murdude korrutamine täisarvuga 5. Segaarv 25.Harilike murdude korrutamine segaarvuga 6. Liigmurru teisendamine segaarvuks 26.Segaarvu korrutamine täisarvuga 7. Murru taandamine 27.Segaarvu jaga...
Jacob Levy Moreno (18.05.1889-14.05.1974) Jacob Levy Moreno sündis 18. mail 1889.a. Bukarestis, Rumeenias. Juba 18-aastasena lõi Moreno üliõpilaste sõpruskonnaga "loomingu, kohtumiste ja nimetute usundi ühingu" eesmärgiga aidata vaeseid ja põgenikke. Religioon oli tema elus tähtsal kohal ning kindlasti olid tema kujutlusvõime ja mõtted ülikooliaastatel sellest mõjutatud. 1909.-1910.a. õppis Moreno Viini Ülikoolis filosoofiat ning 1910.-1917.a. jätkas ta õpinguid arstiteaduskonnas. Nendel aastatel alustas ta uurima spontaansust. Laste mängulisuse jälgimisel tekkis tal idee spontaansusest ja loovusest kui olulistest mõjuteguritest isiksuse kujunemisel ning see saigi aluseks tema encounter-filosoofiale, mis ühendab psühholoogia, religiooni ja mitmed teisedki inimese isiksusega tegelevad valdkonnad."Oluline polnud see, mida ma neile rääkisin ehk s...
Muutujad ja avaldised Sõnastik Muutuja – sümbol, tavaliselt täht, näiteks n, mis kujutab mingit arvu. Tähtavaldis (Algebraline avaldis) – avaldis, näiteks n – 5, mis koosneb arvudest ja muutujatest, ühendatud tehete märkidega. (NB!: ei sisalda võrdusmärki) Arvutada avaldise väärtus – kirjutada avaldis ümber, asendates iga muutuja vastava arvuga Kuidas sa kirjeldad antud avaldist? Tähtavaldis Tähendus Tehe 5x, 5 x 5 korda x korrutamine x 5 ,x:5 x jagatud 5 - ga jagamine x 5 x pluss 5 liitmine x 5 x miinus 5 lahutamine Määra tähtavaldise tähendus ja kasutatud tehe 1. 8 x V 2. 2w V 7 3. V n Vajuta, Vajuta,et üle ethüpata hüpata ...
Litsenside selgitused Autorile viitamine Peab Viitama autorile samal kujul nagu on Muutke teksti laade seda teinud autor või Teine tase Kolmas tase litsentsi andja ja sellega Neljas tase Viies tase ei tohi kuidagi autorit kahjustada . Jagamine samadel tingimustel Kui te muudate või töötlete kõnesolevat teost või loote selle teose alusel tuletatud teose, siis te võite levitada tuletatud teost üksnes sama, samalaadse või ühilduva litsentsi alusel. Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Tuletatud teoste keeld Te ei või teost muuta, ümber kujundada ega selle alus...
HARILIKUD MURRUD 1 3 Murdude liigitus M u rd a vu H a rilku d K ü m n e d m u rd m urd L ih tm u rd S e g a rvu d L ig m u rd Harilikud murrud Harilik murd näitab, mitmeks osaks on tervik jaotatud ja mitu osa tervest on võetud. Terviku jaotamine osadeks Harilik murd...
HARILIKUD MURRUD Murdude liigitus M u rd a vu H a rilku d K ü m n e d m u rd m urd L ih tm u rd S e g a rvu d L ig m u rd Harilikud murrud Harilik murd näitab, mitmeks osaks on tervik jaotatud ja mitu osa tervest on võetud. Terviku jaotamine osadeks...
Teine maailmasõda (01.09.1939-02.09.1945) Poliitilised:Versailles´süsteem osutus ebapüsivaks; RL ei suutnud ohjata sõjakaid suurriike; Lääneriikide lepituspoliitika ja MRP lisasid Hitlerile kindlust Majanduslikud:Hitler arendas sõjatööstust, viimaks Saksamaad välja majanduskriisist;Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et tagasi maksta suurettevõtjailt saadud laenud Ideoloogilised:Hitler soovis laiendada sakslaste eluruumi ja luuna nn Kolmas Riik;Stalin vajas Punaarmeele rakendust, et teostada maailmarevolutsiooni idee Rahustamispoliitika ehk lepituspoliitika Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939; Osapooled: NSVL ja Saksamaa;Sisu: Mittekalaletungi lepin 10 aastaks;cSalajane sisu: Ida-Euroopa jagamine Liitlased FRA, ENG, RUS&NSVL(1941) Lääneliitlased GER, ITA, JAP Holokaust (eluta ja elusa looduse täielik hävitamine põletamise teel) Hävitati: juute, slaavlasi, mustlasi Getod; Koonduslaagrid ;Hävituslaagrid (Auschwitz, Treblinka);Meditsi...
Spaliidud üle maailma 1. http://www.estonianspas.eu/ - Eesti Spaliit Eesti Spa Liit tegeleb kuurortravi hoidmise ja edendamisega nii Eestis kui väljaspool riigipiire. Liidu liikmed käivad ühiselt rahvusvahelistel turismimessidel ning avaldavad artikleid välismeedias. Üheskoos võetakse vastu välisdelegatsioone ning tehakse kõik selleks, et turistide arvukus Eesti Spades jätkuvalt kasvaks. 2. http://www.europeanspas.eu/ - Europian Spas Associations Euroopa Spa Liidu globaalne eesmärk on edendada ja hoolitseda spade ja balneoloogia eest Euroopas , et hoolitsused oleksid võimalikult looduslikud ja tagada kodanike ja külalistajate arv suur. 3. http://dayspaassociation.com/ - Day Spa Associations Kommuuni loomine erinevate spade vahel. 4. www.azspawell.com – Arizona Spa Association Pühendub teabe jagamine ja inspireerib tervislikke eluviise läbi spa, wellnessi, fitnessi ja tervise. Visioon...
TEHTED MURDUDEGA KÜMNENDMURRUD: 1. Liitmine/lahutamine: 1) Paigutame koma alla koma. Näide: 174,6 48,328 = 174,600 2) Lisame nullid. 48,328 126,272 2. Korrutamine: 1) Jätame tegurites komad esialgu tähele panemata Näide: 64,5 - 1 koht ja korrutame neid nagu naturaalarve; · 5,6 - 1 koht 2) Loeme, mitu kohta on pärast koma mõlemas teguris kokku. 3870 3) Nõnda saame teada, mitu kohta 3225 peame vastuses komaga eraldama. 361,20 - 2 kohta Vastuses hakkame kohti lugema arvu lõpust! 3. Korrutamine/jagamine järguühikutega: 1) 0,427 · 100 = 42,7 2) 0,1 · 34,67 = ...
Raudvara 2.peatükk 1. Tegurdamine - - Tegurdamine Avaldise muutmine korrutiseks. 1.Teguri toomine sulgude ette. 2. Valemite kasutamine. ( (a+b2) = a2 + 2ab +b2 / (a + b)((a b) = a2 - b2 3. Ruutkolmliikme tegurdamine. ( ax2 +bx+c = a(x-x1)(x-x2) ) 4. Rühmitamisvõte. - Avaldise teisendamine tähendab avaldise võimalikult lihtsa või meile sobiva kuju andmine. - Võrdust, mille poolteks on võrdsed avaldised nim. samasuseks. Näide: 2. Arvulise murru taandamine - Taandamine-murru lugeja ja nimetaja jagamine ühe ja sama nullist erineva avaldisega * tegurdatakse murru lugeja ja nimetaja; * taandatakse arvulised tegurid * taandatakse muutujat sisaldavad võrdsed tegurid. Näide: 3. Korrutamine ja jagamine Korrutamine- algebraliste murdude korrutis võrdub murruga, mille lugejaks on antud murdude lugejate korrutis ja nime...
Alustatud Monday, 30. September 2013, 19:12 Olek Valmis Lõpetatud Monday, 30. September 2013, 19:14 Aega kulus 1 minut 57 sekundit Punktid 14/14 Hinne 100 maksimumist 100 Tagasiside Suurepärane, positiivne tulemus on käes! Küsimus 1 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline variant on korrektne, kui 75le tuleb juurde arvutada 35%? Vali üks: =75*1,35 Õige! Osa juurdearvutamiseks tervikule tuleb arv 75 korrutada kas 1,35 või 135%. =75*35 =75/1,35 =75*0,35 Küsimus 2 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis märgi abil saab suhtelise aadressi absoluutseks või sega-aadressiks muuta? Vali üks: £ märgi $ märgi Õige! Aadresside muutmiseks absoluutseks või sega-aadressiks kasutatakse $ märki. Absoluutaadres...
Üksliikmed Raudvara 1.osa Üksliige Üksliikmeid nimetatakse arvuliste ja täheliste tegurite korrutist. x·2·x·y·3·(-5)·z=-15x2yz Kordaja 1 ja -1 jäetakse kirjutamata. Kordaja -1 asemel kirjutatakse lihtsalt märk. 1abc=abc -1abc=-abc Sarnased üksliikmed, sest täheline osa on sama. 3ab+4c-2ab-c=ab+3c Astmete korrutamine ja jagamine Ühe ja sama arvu astmete korrutamisel astendajad liidetakse. am·an=am+n 37·311=37+11=318 (-4)5·(-4)7=(-4)5+7=(-4)12=412 Ühe ja sama arvu astmete jagamisel astendajad lahutatakse. Murrujoonel on jagamismärgi tähendus. am:an=am-n ehk. = am-n 75:72=75-2=73 Astme astendamine Astme astendamisel astendajad korrutatakse. (am)n=am·n (23)4=23·4=212 -82= -64 (2x3)4= 24·(x3)4=16x12 (-32·x3·y4)6=312·x18·y24 Negatiivne astendaja Kui arv ei ole murruna, siis tehakse see murruks ja vahetataks...
Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine 30.09.2017 Teine loeng LAPSE SOTSIAALNE ARENG Sotsiaalsed oskused-võime reageerida antud väliskeskkonnas sellisell viisil, mis loob, säilitab ja õhutab positiivset interpersonaalset mõju inimeste vahel.. Ehk suutlikkus tulla toime teiste inimestega Sotsiaalne kompetentsus-peegeldab hinnangut indiviidi sotsiaalsetele oskustele, mis on hädavajalikud, et olla aktsepteeritud ja täisväärtuslik teiste keskel. Sotsiaalsus on kaasasündinud temperamendi osa, mis mõjutab seda, kui oluliseks me teisi inimesi ja inimeste gruppe tervikuna peame ja kaaslasi üksindusele eelistame *Teiste ära tundmine *Enda ära tundmine-maimik *Naeratamine/naermine *Imiteerimine (sotsiaalne naeratus9 Intepretatsioon nutule Mäng (füüsiliste objektidega Harjutusmäng-sümboolne mäng) *kiindumuse areng ...
RÜHM: „SPORTLASED”- 16 tüdrukud,10 poissi Pille-Riin Pruus,Heidi Reial,Margus Mäeots Esmaspäev"Tere sport"Teisipäev"Meeskond" Kolmapäev"Võistlused" ÄRATUS(võimlemine, ÄRATUS(võimlemine, hügieen, tubade hügieen, tubade 8.00 korrastus,rivistus)H.Reial, korrastus,rivistus)H.R P-R.Pruus, M.Mäeots eial,P-R.Pruus 9.00 HOMMIKUSÖÖK HOMMIKUSÖÖK SAABUMINE(registre erimine,majutus, 10.00- rivistus);H.Reial; Mäng; Rahvastepall; Võrkpalli 11.15 P-R.Pruus, H.Reial,P- alused;reeglid, M.Mäeots;rühmater R.Pruus,M.Mäeots,Spord harjutused;H.Reial,M ritoorium istaadion uruplats LAAGRI ...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor IT- Kaug. 2012 TOITUMISHARJUMUSED Matemaatika ja statistika Tallinn 2013 TOITUMISHARJUMUSED TOITUMISHARJUMUSED SISSEJUHATUS Eestlaste toitumusharjumustest on räägitud palju ja kindlasti räägitakse sellest ka tulevikus. Paljude arstide sõnul on hea ja tugeva tervise jaoks väga olulisel kohal just toitumine. Õige toit mõjutab otseselt meie terviseseisundit, mis peegeldub näiteks kehakaalus, juustes, nahas. Toitumine mõjutab ka meie und, mis valmistab meid ette järgmiseks päevaks. Seega on toitumisel väga tähtis koht meie elus. Käesoleva statistika kodutöö eesmärgiks ongi saada väike ülevaade Eestlaste toitumusharjumustest. Antud uuringu viisime läbi ankeedi põhiselt-ankeedi koostamine, jagamine ja vastuste kogumine. Objektid valimisse valisime mugavusvalimi kasutamisel. Valituks osutusid parajasti kät...
Nõo Reaalgümnaasium Ida-Saksamaa pärast II maailmasõda Referaat Koostas: Mirjam Tamp Klass: 12B Juhendaja: Ege Lepa NÕO, 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Sisepoliitika.................................................................................................4 Välispoliitika...........................................................
Perekond ja abielu 1. Perekonnas põhjustavad kriise Vanemate erimeelsused Rasked ajad (rahaline seis, lähedase kaotus) Perevägivald Alkoholism… (kirjuta 5 põhjust) 2. Abielulahutust soodustavad tegurid on Perevägivald – alkoholism, psühhoterror Eluliste oskuste vähesus- ei osata probleeme lahendada Ühiskonna moraal – kergelt lubatakse Rahvuslik omapära – ei otsita kriisis abi Eeskuju – palju lahutatakse ….jne. 3. Abielulahutust takistavad tegurid on Laste olemasolu Religiooni olemasolu Hirm uue olukorra ees Majanduslik kindlustatus Turvalise kodu kogemus…traditsioonid….jne. 4. Probleemideks pärast lahutust võivad olla Depressioon Materiaalne kriis… (kirjuta 5 probleemi) Laste jagamine (kelle juures laps tahab elada) Asjade jagamine Lapse psüühika saab mõjutada 5. Pärast lähedase ka...
BOTOX 10.10.2015 KAS SINA HINDAD ILU? SINU VALIK VALIK ON SINU Botox Kõik Üks tõhus ja kiire Kortsukreemid Täna teed, kohe saad- kohene Jumestuskreemid tulemus Kreemid Püsiv öökreemid Ühekordne Päevakreemid 100% püsiv Seerumid Parem kui fitness KALLIS Odav SIHTRÜHM Naised/mehed, kes hindavad ilu Naised/mehed 40+ Keskmiselt jõukamad MIKS BOTIKS Hea välimus Enesehinnangu tõus Kadedus (sinul on, temal pole) Uhkus Kiidusõnad/märkamine Silmapaistev Musihuuled Pole määratud piirkonda (nägu, keha jne) REKLAAMALLIKAD Ilumess Ilusalongid Arstid Haiglad* Kosmeetikud Sanatooriumid Jõusaalid Suust-suhu reklaam Visiitkaardid TEGEVUSKAVA Idee Sihtrühma valik Omatoodangu hindamine Reklaamneidude (ilueedi...
1. Muinasaja uurimine (8-9) : Esiaeg ehk muinasaeg, nim, ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni. Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia rahvateaduse uurimine. Rahvaluule luulevorm, mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud. 2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel-Rooma ra...
Eesti Looduskaitse Selts ELKS Merian Kadaja Loomine ● Selts asutati Jaan Eilarti eestvedamisel ● 1966 ● Praegune esimees Vootele Hansen Miks loodi? ● Ühendada inimesi, kelle väärtusteks on loodus ja kultuur ● Ühendada inimesi, kes soovivad panustada sellesse, et ka kaasmaalased hoiaksid meid ümbritsevat Teemad ● Edendada elanikkonna teadlikkust loodus- ja kultuurivarade kaitse, säästliku kasutamise, taastamise ja maastikukultuuri alal Liikmed ● Seltsil on tegevliikmed, noorliikmed, toetajaliikmed, auliikmed ja välisliikmed ● Noorliikmed- alla 16- aastased, vanemate nõusolekul, ühe tegevliikme soovitusel ● Tegevliikmed- iga füüsiline isik alates 16-ndast eluaastast ● Toetajaliikmed- juriidilised isikud ● Auliikmed- valitakse, erilised teened looduskaitsealases töös ● Välisliikmed- seltsi tegevuste edendamine välisriikides Sihtrühm ● Inimesed, kes väärtustavad seda, mis on meie ümber- loodust ja kultuuri. Info jaga...
Värska Gümnaasium Mark Kostõgov EESTI PULMATRADITSIOONID Referaat SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS.............................................................................................................................2 Kosjad..........................................................................................................................................3 Kosjad..........................................................................................................................................3 Kosjad..........................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
