Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson Sündis 14.märtsil 1801.a. Riias Õppis 3-aastaselt lugema Vanemad Jaak Peterson Anna Elisabet Mihhailovna Pärit Viljandimaalt,Kikka talust Lätlane Läks Riiga ja töötas Suri 1807. aastal Jakobi koguduse kirikuteenrina Riiast Tartusse Jalgsi Peterson astub Looming 21 luuletust "Soome mütoloogia" tõlkis rootsi keelest saksa keelde oodid pastoraalid Keele-ja rahvaluuleuurija Petersoni luule Dialoog igavikulise maailmaga ülistab mitmekülgne Inimmõtte ...
Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson sündis 14.03.1801, Viljandimaal kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena.Kristjan Jaak Petersoni isa Jaak (Jacob) oli eestlane, ema Anna Elisabeth oletatavasti läti-leedu päritolu. Virumaalt Karula (Uue-Võidu) mõisa Kikka talust pärit talupoeg Jaak sattus Riiga 1791. a. paiku koos mõisahärra Claudius Johann von Stadeniga. Kristjan Jaak Petersoni vanemad abiellusid 1793 ja neile sündis seitse last, Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena. Kokku sündis vanematel 7 last: pojad Johann Gottlieb, Johann Heinrich, tulevane filosoof ja luuletaja Christian Jacob (1801), Johann George (1803), kaksikud tütred Friederika ja Anna Juliana ning poeg Daniel kelle sünnitamisel Kristjan Jaak Petersoni ema suri. Isa teisest abielust Anna Eberbergiga sündis tütar Gertrude Friederika.Varaku...
.Kristjan Jaak Peterson (Christian Jacob Petersohn) sündis 14. märtsil 1801 Riias. Kristjan Jaak Petersoni isa Jaak (Jacob) oli eestlane, ema Anna Elisabeth oletatavasti läti-leedu päritolu. Vanemad abiellusid 1793 ja neile sündis seitse last: pojad Johann Gottlieb (1795), Johann Heinrich (1798), tulevane filosoof ja luuletaja Christian Jacob (1801), Johann George (1803), kaksikud tütred Friederika ja Anna Juliana (1805) ning poeg daniel (1807), kelle sünnitamisel Kristjan Jaak Petersoni ema suri. Isa teisest abielust Anna Eberbergiga sündis tütar Gertrude Friederika. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena. Ta omandas tolleaegsele eestlasele tavatult hea hariduse. Seda võimaldas lisaks erakodsetele vaimuannetele mitmete baltisakslaste toetus, kellest nimekam oli kindralsuperintendent Karl Gottlieb Sonntag. Tõenäoliselt sai Kristjan Jaak kirjaoskuse isalt, Riia Jakobi...
Kristjan Jaak Peterson (14. III 1801 Riia - 4. VIII 1822 Riia) Päritolu Kristjan Jaak Petersoni isa Jaak oli eestlane, ema Anna Elisabeth oletatavasti läti-leedu päritolu. Kristjan Jaak Petersoni vanemad abiellusid 1793 aastal. Kristjan Jaak sündis perre kolmanda lapsena 1801 aastal. Lisaks temale oli peres veel kuus õde-venda. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Haridus Kristjan Jaak Peterson omandas tolleaegsele eestlasele tavatult hea hariduse, tänu mitmete baltisakslaste toetus ele. Kristjan Jaak alustas oma õpinguid Jakobi kirikukoolis ja kreiskoolis. Riia Kubermangugümnaasiumis, kus algas Petersoni vaadete kujunemine ja oma mõtete värssidesse vormimine, õppis ta 1815-1818 aastani. Andeka noormehena läbis ta gümnaasiumi nelja-aastase kursuse kolme aastaga. Ta õppis jaanuarist 1819 kuni maini 1820 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Loengutel käis...
Kristjan Jaak Peterson sündis kirikuteenri pojana. Tema eestimeelne isa (Kikka Jaak) oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Isa oli pärit Viljandist, Karula vallast, Kikka talust, pärisorjusest vabanenuna rändas Riiga..Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Petersonist ja tema oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. Ta oli andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet. Tema oli Eesti rahvusliku kirjanduse algus. K.J.P. kirjutas eesti keeles ja uskus selle tulevikku. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kirjanik suri 4.08.1822 tuberkuloosi ja maeti Jakobi koguduse kalmistule. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis...
Kristjan Jaak Peterson Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase e...
Kristjan Jaak Peterson Referaat Sisukord Sissejuhatus....................................................3 Elulugu...........................................................4 Looming........................................................7 Kokkuvõte....................................................10 Kasutatud kirjandus..........................................11 2 Sissejuhatus Sel ajal, kui rahva kirjavaraks toodeti pastorite poolt puhtvaimulikku või diadaktilis- moraliseerivat jutukirjandust, lõi maarahva laulikKristjan Jaak Peterson kõlavaid oode. Ta tahtis näidata, et ka suitsutarede keeles võib sügavatest tunnetest laulda. Eesti kunstiväärtuslik lüürika algabki nüüdisaegses tähenduses Kristjan Jaak Petersonist ja tema erakordsetest oodidest. ...
Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson sünidis 14. märtsil 1801 ja suri 4. augustil 1822. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica", täiendas tõlkeid erinevates raamatutes jpm. Petersonist ja tema oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika.Ta näitas, et eesti keel kõlbab luuleks sama hästi, kui mis tahes muu keel. Muuhulgas mõjutas ta oma tööga ka Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust. Paljuski just tänu Petersoni eestlaste muinasusundile põhineva uurimustöö alusel oli Fr. R. Kreutzwaldil hiljem võtta ainest ja tegelasi eestlaste rahvuseepose ,,Kalevipoeg" kirjutamiseks. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvusli...
Kristjan Jaak Peterson Haritud eestlane, kes ei häbenenud talupoeglikku eesti päritolu ja kandis musta mulgi kuube. Kirjutas eesti keeles ja uskus selle tulevikku. Nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Kes oli see suur mees? Mille poolest sai ta kuulsaks? See mees oli Kristjan Jaak Peterson, kes sündis 14. märtsil 1801 Riias. Ta elutee polnud pikk ning ei ole tema kohta palju teada. Juba gümnaasiumis hakkas ta kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi. Peale gümnaasiumi lõpetamist asus ta edasi õppima Taru Ülikooli usuteaduskonda. Teda küll toetas rahaliselt Riia kõrg vaimulik Karl Gottlob Sonntag, kuid siiski jäi tal see kool lõpetamata. Pärast üliõpilaselu tuli ta tagasi Riiga, kus tegutses õpetajana. Ta soov oli küll välismaal õpinguid jätkata, aga halva tervise tõttu ta seda teha ei saanud. Petersoni elutee lõppes...
Kristjan Jaak Peterson 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva, mis tähistab Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeva. Petersoni võib nimetada alusepanijaks eestikeelsele kirjandusele. Oma eestimeelsete luuletustega on ta kuulus ka väga noorte eestlaste seas. Milline oli selle kirjaniku elutee, kes nii vähe elas ? Kahtlemata oli Peterson äärmiselt intelligentne. Ta lõpetas 4aastase gümnaasiumi kolme aastaga. Ta väärtustas haridust nii palju, et raha vähesuse tõttu jalutas ta Riiast Tartu ülikooli. Ta tundis ligi 16t keelt. See on oskus, mida võib nimetada fenomenaalseks. Samuti hindas ta oma perekonda, kuna on teada, et jala Riiga on ta läinud vähemalt kaks korda, et vanemaid külastada. Need pikad rännakud said talle kahjuks ka saatuslikuks, kuna teist korda kodust Tartusse naastes põdes ta tuberkuloosi, millesse ka suri. Tema usk eestlastesse innustas tulevasi kirjanike eesti mütoloogiat ja traditsioone uurima ning neid kirja panema. Pe...
Kristjan Jaak Petersoni kokkuvõte Eesti rahvuslik kirjandus saab alguse Petersonist, kes oli andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet. Teda on peetud esimeseks Eesti luuletajaks, maarahva laulikuks. Tema tähtsust eesti keele jaoks on hinnatud sedavõrd, et tema sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse Eestis emakeelepäeva. Ta hakkas uurima maailma tekke, inimese olemuse ja ülesannete, elu mõtte ning igavikuprobleemide üle, kuid selgele ilmavaatele ei suutnud ta veel tulla. Ta püüab küsimustele vastuseid leida põhiliselt mõistusele toetudes. Petersoni arvates, peab inimene vaeva nägema õppides, arendades end läbi elu. Pidadest tähtsaks mõistuse täiust, sest mõistus on oluline ja igavene, seda tuleb arendada, täiendada. Üksi oma jõuga ei suuda inimene täiusklikku õnne saavutada, ligimest tuleb aidata, hoolivust üles näidata. Oluliseks pidas ta veel inimese enda juuri, mis on tähtsad, sest ilma juurteta me po...
Võhma Gümnaasium Kristjan Jaak Peterson Koosajad: Taavi Juudas Sergei Gudov 9.Klass 2010 Kristjan Jaak Peterson Ta sündis 14.märtsil 1801. ja suri 4.augustil 1822. Ta oli eesti kirjanik. Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Kristjan Jaak sai kirjutamisoskuse isalt. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta tegeles ka tõlkimistöödega. Peterson nimetas end maarahva laulikuks. Ta hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada 21luuletust , millest 3 on saksakeelsed. Põhiosa moodustavad oodid, mida iseloom...
Kristjan Jaak Peterson Eesti rahvuskirjanduse looja Kes oli Kristjan Jaak Peterson? • Ta sündis 14.märtsil aastal 1801 Riias nimega Christian Jacob Petersohn • Ta suri 4. augustil aastal 1822 Riias • Teda peetakse Eesti rahvakirjanduse loojaks Elulugu • Ta sündis kirikuteenri pojana • Kristjan sündis kolmanda lapsena • Kristjan õppis Riia kubermangugümnaasiumis • 1819-1820 õppis ta Tartu ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas • Oskas vähemalt 16 keelt • Kirjanik suri tuberkuloosi Looming • Hakkas juba gümnaasiumis kirjutama proosat ja luuletusi • Tõlkis nii Rootsi kui Saksa keelsed tekstid Eesti keelde • Tema luuleloomingust on säilinud 21 eestikeelset ja 3 saksakeelset luuletust Mälestamine • Tema auks on püstitatud Tartu Toomemäel ausammas • Alates aasta 1996 peetakse tema sünnipäeva (14. märts) emakeelepäevaks mis sai aastal 1999 riiklikuks tähtpäevaks • Aastal 2014 tekkis Tartus kolme gümnaasiumi liitmisel uus ...
Kristian Jaak Peterson Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 1819–1820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas ...
KRISTJAN JAAK PETERSON Johannes kask 9klass Albu põhikool 2015 Elukäik ja looming Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis riias kubermangugümnaasiumis ning 1819– 1820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta suri 1821a tuberkoloosi Mälestuse jäädvustamine 1983. aastal rajati Kristjan Jaak Petersonile Tartus Toomemäel mälestussa mms, mille autorid on Jaak Soans ja Allan Murdmaa. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. 1983. a. püstitati Tartus Toomemäel K. J. Petersonile ausammas Kristjan Jaaku ongi siin kujutatud kui väsimatut rännumeest, matkakepp käes, ...
Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson, kirikuteenri poeg, sündis 14. märtsil 1801 Riias. Ta sündis perre kolmanda lapsena. Isa, Kikka Jaak oli pärit Viljandist, Karula vallast, Kikka talust, pärisorjusest vabanenuna rändas Riiga. Riias oli ta eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning peale gümnaasiumit läks edasi õppima Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonda. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Oma isa sünnimaast kaugel sündinud ja kasvanud Kristjan Jaak pidas päritolumaad ja selle keelt kalliks. Kristjan Jaak sündis suurte vaimsete eeldustega. Ta polnud nagu iga teine lapsepõlves, kes mängis õues, ronis puude otsa ja viskas lutsu, vaid teda huvitasid raamatud ja lugemine. Kirjanik suri 4. augustil 1822 tuberkuloosi ja maeti Jakobi koguduse kalmistule. Ta oli andekas luuletaja, tugev...
TURBA GÜMNAASIUM Liisa Rebane KRISTJAN JAAK PETERSON Referaat Ellamaa, 2010 Sisukord 1. Päritolu, lapsepõlv ja kooliaeg.............................................................3 2. K. J. Petersoni luulet..............................................................................4 3. Kristian J. Petersoni elu lõpuaastad ja aeg peale ta surma.....................5 Kristian Jaak Peterson Päritolu, lapsepõlv ja kooliaeg 19. sajandi alguses huvitusid baltisaksa estofiilid eestlaste saatusest pärisorjusest vabanemisel. Peeti võimalikuks eesti kirjakultuuri loomist ja eestlaste assimileerumist baltisaksa kultuuri. Rahvuskultuuri pooldajad eesotsas Pärnu pastori Johann Heinrich Rosenplänteriga seadsid esmaseks ülesandeks eesti keele arendamise ja rahvusliku kirjanduse loomise. ...
Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) TPL 2013 Petersoni aeg Kui K. J. Peterson sündis, oli Johann Wolfgang Goethe 51-aastane, Venemaal hakkas esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksandr Puskin ning Inglismaal käis koolis tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja George Gordon Byron. Eestlase K. J. Petersoni luuletused jõudis aga trükki alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas. Kristjan Jaak sobis hästi sümboliseerima eesti kirjanduse algust: romantiline ja traagiline, rahvuslik ja mässuline noormees, kes pidi elust lahkuma ülekohtuselt vara. K. J. Peterson Eesti esimene modernistlik luuletaja, kes pärast oma surma jäi unustusse. Eesti rahvusliku kirjanduse alusepanija; tema oodidest algas eesti kunstiväärtuslik lüürika. Tema matku Riia ja T...
Kirjanduse KT Eesti kirjandus Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) Tema luuletused nägid trükivalgust alles 20 sajandil. Peterson oli- romantiline ja traagiline, rahvuslik ja mässumeelne noormees. Luule Ta üritas luua eesti keeles nõudlikku kunsti selle traditsiooni alusel. Seda iseloomustasid antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Tema luulepärand polnud suur: säilinud on 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ,,Laulja", ,,Kuu", ,,Inimene", ,,Jumalale", ,,Päeva loomine". Päevaraamat ,,Kristjan Jaak Peterson ehk see, mida ta mõtles ja tegi ja kuidas ta elas ja mis ta teada sai oma elu sees. Iseeneselt üles pandud 17-nda eluaasta seest eluotsani."- filosoofiliste mõttekäikude kogu. See on eestikeelne, kuid sisaldab võõrkeeles tsitaate. Petersoni pärand Saksa eeskujul rangelt siple ja rõhke loendav korrapärane luule. Tema rahvuslik enesemääratlus, tema eestlus oli ,,haritud, mõtleva, filos...
Kristjan Jaak Peterson ja emakeele tähtsus slaidiesitluse tekst (2) Kristjan Jaak Peterson, Eesti esimene kirjanik, sündis 14. märtsil 1801. aastal Riias, kuid tema suguvõsa ja isa Kikka Jaak olid pärit Viljandimaalt Karula vallast Kikka talust. Tema isa hakkas peale pärisorjusest vabanemist Riias Jakobi koguduses kirikuteenriks. (3) Kristjan Jaak Peterson käis oma elu ajal Jakobi algkoolis, Riia kreiskoolis ja 1815. aastal astus Riia kubermangugümnaasiumi. Juba kreiskoolis paistis ta silma oma erakordse keeltehuviga, mis hiljem veelgi süvenes. Väidetavalt oskas mees nii saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea kui ka läti keelt. (4) Gümnaasiumis õppides tekkis tal soov saada misjonäriks ning see innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli. 1819. aastal astus Kristjan Jaak Peterson Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Tema valikut mõjutas arvatavas...
Luule analüüs "Kuu" Kristjan Jaak Peterson "Kuu" on ood, milles autor annab eredate loodusnähtude toel üleva pildi Eesti maakeelest. Luuletuses on võrreldud eesti keelt jumalikkusega, Eestimaa ilusa, kuid muutliku loodusega. Luuletus annab palju positiivset energiat ning paneb lugeja väärtustama oma emakeelt. Luuletuse innustab väikest eesti rahvast pürgima kõrgemale, et jätta tulevikus endast märk maha. Epiteet: lumine põhi - Eestile iseloomulikud lumerohked talved, külm põhjatuul - arktiline külm tuul, mis muudab ilma jahedaks, sinise taeva tähed - ideaalsus, puhta pilvitu taeva tähed, mis on küll raskesti märgatavad, kuid olemas, tulised tähed - enneolematus, pime udu - teadmatus, Isikustamine: Rahuga on jookslemas - keel liigub vaikselt rahva seas, ilma halbade kavatsusteta. Kui meri on hüüdmas - Eestimaa on kaitstud võimsa merepiiriga, meri justkui kaitseks emakeelt. igavikku omale otsida - tahe eesti keel igaveseks muuta, mõte o...
autor: teos: Vilde "mäeküla piimamees" Tammsaare kõrboja peremees Gailit "Toomas Nipernaadi Balzac ISA GORIOT Dostojevski kuritöö ja karistus Tolstoi sõda ja rahu Tsehhov kolm õde Ristikivi "Tuli ja raud" Ibsen Peer Gynt" Hamsun "Nälg". Kristjan-Jaak Peterson "Lootus" Juhan Liiv Kui tume veel kauaks ka sinu maa" Koidula "Mu isamaa on minu arm" peategelased: maa ajastu Tõnu Prillup, Mari, Kremer eesti realism Katku Villu, Anna, Eevi eesti realism Toomas Nipernaadi eesti realism Vauquer, Courure, Isa Goriot ja tema tütred pr...
Kristjan Jaak Peterson (14.03.1801 4.08.1822) Päritolu Sündis 14. märtsil 1801.aastal Riias Suguvõsa ja tema isa Kikka Jaak pärit Viljandimaalt Talupoja päritolu Haridus On käinud Jakobi algkoolis, Riia kreisikoolis ja 1815. aastal astus Riia kubermangugümnaasiumi Tal oli erakordne keeltehuvi (väidetavalt oskas nii saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea kui ka läti keelt) Haridus Gümnaasiumis tekkis Pidas kõige tähtsamaks soov saada misjonäriks, emakeelt mis innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli 1819. aastal astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda 1820. aasta kevadel katkestas õpingud Misjonär kristluse levitaja Lõpuaastad 1820. aasta kevadel läks tagasi Riiga, kus hakkas tunde andma Lootis välismaal jätk...
KIRJUTUS ALBUMISSE Just nagu hauakivi pealt Kui veerenud on aastad ja mõnd nime möödakäija loeb siit loed mu nime, mõtle siis su pilku mõtlikku mu read kui surnule mu peale sa, sel lehel köitku samal moel. sest süda maetud on mul siin. George Gordon Byron LAULJA Nii kui vahuse jõe Mürisevad lained, Mis kalju pealta Langevad oru sisse ; Nii kui taeva pikne Musta pilvede alla Hirmsasti kärgatab: Nõnda on jooksmas laulu Ilus tuline oja. Nii kui valguse allikas Seisab austatud laulja Oma vendade keske'ella. Kärgatab pikne, Ja metsad on vait: Laulja on tõstamas Oma häält,valamas Suusta laulukastet, Ja tema ümber Vait kui mere kaljud Rahvad on kuulamaies. Kristjan Jaak Peterson ERINEVUSED George Gordon Byron Kristjan Jaak Peterson Luuletused riimuva...
1. Luule 1905-1940 · Suur roll Noor Eestlastel (Gustav Suits, Ernst Enno, Villem Ridala) - Nende kaks esimest albumit olid mitmekesised ja erineva tasemega - Uuenduslikkus oli sümbolism · Tähelepanu said Kristjan Jaak Peterson ja Juhan Liiv - Noor Eestlased avastasid, et nende hea looming oli jäänud tähelepanuta · Ilmus mitmeid esikkogusid - Marie Under, Hendrik Visnapuu, Artur Adson, Johannes Barbarus jne. · Siurulaste juhtlauset ,,Carpodiem!", mis tähendas ,,püüa päeva" või ,,kasuta hetke" · Luule oli ajastu tundlik: luule kujutas seda, mis sind ümbritses - Ajaluule: 1919-1922 · Luuletaja muutis sisemaailma tõlgendajast ühiskonna seisundi väljendajaks · Ajaluule aeg jääb TARAPITA AEGA - 1923-1928 tähistavad uusi otsinguid ja saavutusi · Ilmusid luuletajate küpsemad teosed - Gustav Suits ,,Kõik on kokku unenägu" · Tehti kirjanike liit ning rühmitused kaotasid tähtsuse -Kirjanike liidul oli oma h...
Bengt.Gottfield Foselius. · I aabits · I koolmeistrite seminar Reiner Brockmann · I eestikeelne juhuluuletus ,,pulmalaul" Käsu Hans · I eestlane, kes kirjutas luuletuse ,,oh, ma vaene tardo lin"(põhjasõjast räägib) Johann Heinrick rosenplänteri · Avaldas saksakeelse ajakirja ,,beiträge" oli I eesti keelele ja kirjasõnale pühendatud väljaanne. · Alustas eestikeelsete ja eeti keelt puudutavate käsikirjade kogumist · Tänu temale säilisid K.J.Petersoni luuletused Otto Wilhelm Masing · Pani aluse aimekirjandusele · Andis välja eesti I järjepidvama ajalehe ,,Marahwa NäddalaLeht" · Õtähe kaustusele võtja · Uuendas ortograafiat Friedrick Robert Faehlmann · "Õpetatus Eesti Selts"i esimees · Pani aluse Eesti keele hääliku ja vormiõpetusele · Kogus kalevipoja muistendeid, pani need kokku Saksa keeles proosa vormis. · Kirjutas oodi ,,siin on, jumal, su ramm" · Kirjutas värsdialoogi ,,p...
Kirjanduse areng Eestis Eesti kirjandus hakkas arenema suhteliselt hilja. Umbes 20 sajandil eestlaste kirjaoskus oli 96%. Esimesed autorid, mis on seotud 16. sajandiga olid sakslased. Ainult hiljem hakkasid kirjutama Eesti kirjanikud. Esimene tõeline eesti autor oli Käsu Hans,kes kirjutas Oh! ma vaene Tartu Linn! 19. sajandi alguses Tartu Ülikooli tudeng Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) hakkas kirjutama luuletusi saksa keeles ja emakeeles ja hakkas rääkima Eesti kirjanduse keeles oma oodas "Kuu". 20. sajandi algusel eesti kirjandus märkis tekkimist modernism. Selle loojad olid "Noor Eesti". Nende moto oli:"Jääme Eestlaseks,aga saame Eurooplaseks".Nende juht oli Gustav Suits. Kuulsamad kirjanikud Eestis 20 sajandil: Friedebert Tuglas Bernhard Linde Johannes Semper Anton Hansen Tammsaare August Mälk Karl Ristkivi Küsimused: 1. Kes olid esimesed autorid Eestis? 2. Kes oli esimene Eestlane autor? 3. Mis zanr tekkis 20. sajandi algus...
Kristjan Jaak Petersoni ood ,,Laulja" ,,Laulja" räägib meile loo isamaast Eestist, meie ilusast loodusest ja meie rahvast. Kristjan Jaak Peterson nimetas ja pidaski ennast maarahva laulikuks, ta hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. ,,Lauljaga" üritab ta anda märku eesti keele olemasolust ja seab keele esikohale. Kuigi Peterson peitis vihjed luuletustesse, üritas ta siiski õhutada maarahvast üles, võitlema oma maa, keele ja soo eest. Võitlus oma keele ja maa nimel algas juba siis kui Jaak oli pisikene poiss, külastades esimest korda oma isamaad, vaadates kõrgeid kuuselatvu. Kõik need pikad jalutuskäigud Tartust, Riiga ja Riiast Tartu, lähendasid Petersoni oma isamaaga. Peterson pidi tegema otsuse, kuhu maailma ta kuulub, kas talupojamaailma või tõeotsingute - ja teadusemaailma. Uhke ja sünge maarahvalaulja tegi oma otsuse. See amet oli talle määratud ja siia ta kuulus, see oli...
Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson, ka Christian Jacob Petersohn (14. märts (2. märts vkj) 1801 Riia 4. august (23. juuli vkj) 1822 Riia) oli eesti kirjanik. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, Kristjan Jaak Petersoni isa Jaak (Jacob) oli eestlane, ema Anna Elisabeth oletatavasti läti-leedu päritolu. Virumaalt Karula (Uue-Võidu) mõisa Kikka talust pärit talupoeg Jaak sattus Riiga 1791. a. paiku koos mõisahärra Claudius Johann von Stadeniga. Kristjan Jaak Petersoni vanemad abiellusid 1793 ja neile sündis seitse last: pojad Johann Gottlieb (1795), Johann Heinrich (1798), tulevane filosoof ja luuletaja Christian Jacob (1801), Johann George (1803), kaksikud tütred Friederika ja Anna Juliana (1805) ning poeg daniel (1807), kelle sünnitamisel Kristjan Jaak Petersoni ema suri. Isa teisest abielust Anna Eberbergiga sündis tütar Gertrude Friederika. Ta õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused...............................
Referaat Katre Kasemets 5. C Sisukord K.J.Peterson - Lk 3 F.R.Kreuzwald - Lk 4 F.R.Faehlmann - Lk 5 Pildid Lk 6 Võõravõitu sõnad Lk 7 Kasutatud kirjandus Lk 8 Kristjan Jaak Peterson (14.märts 1801 Riia- 4.august 1822 Riia) Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Peterson oli luuletaja. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust. Temaluuletused olid lihtsama värsikoega pastoraalid...
Eesti Realism · Realism kirjanduses taotleb tõepärast, objektiivset kujutamist, elunähtuste oluliste külgede ja põhjuslike seoste esiletoomist. · Kriitiline realism elu pahupooli ja ühiskonna korralduse ebaõiglust rõhutav. Muutused venestusajal: · Alustati haridusreforme · Riigi keeleks kehtestati venekeel · Paljud kooliõpetajad, valla- ja kohtukirjutajad vallandati, asemele tulid umbkeelsed õpetajad ja ametnikud venemaalt. · Tartu ülikooli keeleks sa venekeel · Vabaduse kitsendamine · Kaotati baltierikord · Tuli vene õigeusk Miks sai venestusaeg võimalikuks? Rahvusliku liikumise aja liidrid kas surid, olid vanad ja haiged või Eestist lahkunud. Liidrite omavahelised võimuvõitlused. Kultuuri elu tippsaavutused 19-20 saj. vahetusel: · Toimusid üldlaulupeod (1891, 1894, 1896) · Rahvaluule kogumine · Hurt alustas rahvaluu...
Kristjan Jaak Petersoni ilmavaade Kristjan Jaak Petersoni individualiteet nii inimese kui luuletajana on salapärane, sügav ja mitmekülgne. Tema väikesearvulises toodangus peituvad suured luule- ja mõttepärlid. Tema luuletustes ja päevaraamatus on nii palju, mida otsida, mida tunda ja mõtelda igaviku persektiivis, ja ka nii palju , mida leida unustamata südamilkku ja tõelist inimese elu. Kristjan Jaak Peterson on sügava filosoofilise kalduvusega kirjanik. Peterson ei olnud abstraktne filosoof, vaid intuitiivne, emotsionaalne elav mõtleja. Ta süüvis oma väsimata juurdleva mõistusega igaviku saladusisse ja püüdis kõrgemate mõistete selgemale arusaamisele ning põles igaveses otsimistules. Petersoni vaim mõõtis kõiki igaveste probleemide teede sügavusi, ent selgele ja läbimõeldud ilmavaatele ei suutnud ta veel tulla. Lõplik süntees ja konsekventne konstruktsioon ei olnud ta tugev külg, küll oskas ta aga elu, kultuuri ja maailma suur...
Kristjan Jaak Peterson sündis vaesesse perre. Tema isa oli kirikuteener, Riia eesti koguduse kellamees ja eeslaulja. Peterson õppis Riia kubermangugümnaasiumis. Juba siis hakkas ta kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi. Ta paistis silma oma keelteoskustega, näiteks õppis ta vaevata ära saksa, vene, prantsuse, nglise, rootsi, ladina, kreeka ja heebrea keele. Samuti avaldas ta ajakirjades artikleid eesti kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde raamatu, täiendas raamatute tõlkeid. Peale gümnaasiumi lõppu otsustas ta õppima minna Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonda. Kuna ta vanemad elasid Riias, pidi ta selleks ette võtma jalgsi kõndimise Tartu. Seda ta ka tegi. Tal ei olnud palju raha, kuid ta oli väga õnnelik, et ta sai õppida. Lõuna ajal, kui teised einestasid, jalutas tema mööda Emajõe kallast ringi ja jõi vett. 21-aastaselt suri ta kahjuks tuberkuloosi halbade elutingimuste tõttu. Peterson hindas väga kirjanduse rahvuslikk...
Kristjan Jaak Petersoni elu K. J. Peterson 18011822 Viljandimaalt pärit, talupoja ja kirikuteenri peres sündinud Ta sündis pere kolmanda lapsena Tema isa oli Mulgimaalt pärit eesti soost kirikuteener Õppis Riia gümnaasiumis 18191820 õppis Tartu ülikoolis algul teoloogiat, hiljem keeli Hiljem õpetas ta Riias keeli ja tegeles teadusliku tööga Eesti kirjanduse esimese suurmehe K. J. Petersoni, kui haruldase imelapse eriline andekus, ilmnes juba gümnaasiumis, kus ta kergesti omandas võõrkeeli 16 aastasena hakkas ta koostama rootsi keele grammatikat Kristjan Jaak, kes ise nimetas ennast maarahva laulikuks, oli üks esimesi, kes hakkas kirjutama eesti keeles ja teadvustas eesti keele tähtsust Ta oli tuntud jalgsikäija: ülikoolilinnast Tartust, läks ta vanemate koju Riiga 1983. aastal rajati Kristjan Jaak Petersonile Tartus Toomemäel mälestussammas Kirjaniku sünnipäeva, 14. märtsi, tähistatakse alates 1996. aastast emakeele...
Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) Kristjan Jaak Petersoni isa oli Riia Jakobi kiriku kellalööja ja kirikuteener. Ema kohta on teada, et ta oli teisest rahvusest. Petersoni koduseks keeleks oli eesti keel ja lap- ed ristitud luteri kirikus. Käinud läbi madalamate astmete koolid, lõpetas ta Riia kubermangugümnaasiumi nelja-aastase kursuse kolme aastaga. Tänu koolikaaslase sugulasele Rosen- plänterile sai Peterson juba koolipäeval avaldada oma keeleteaduslikke kirjutisi aja- kirjas ´´Beiträge``. Ta oskas kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. 1819. aasta jaanuaris alustas Peterson õppimist Tartu ülikooli usuteaduskonnas, kuid kat- kestas õpingud juba 1820. aasta kevadel. Ta ei sooritanud ühtegi eksamit. Peterson käis mitu korda jalgsi Tartust Riiga, et külastada oma vanemaid. Ta elatas ennast kirjutamisega ''Beiträgele`` ja ´´Soome mütoloogia`` tõlkimisega saksa keelde. Ta pani aluse ka eesti mütoloogia kirja panemisele, mida hil...
Friedrich Robert Faehlmann Friedrich Robert Faehlmann sündis 31. detsembril 1798 Ao mõisas ja suri 22. aprillil 1850 Tartus. Faehlmann oli eesti kirjamees ja arst. Ta sündis Ao mõisa valitseja pojana, võeti 7- aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada. Ta õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 18141817 Tartu gümnaasiumis ja 18171827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Doktoriväitekirjaga Observationes inflammationum occultiorum ("Tähelepanekuid sisemistest põletikkudest"; 1827), mis käsitleb südamepõletikuga kaasnevaid südame haiguslikke muutusi, rajas ta Tartu ülikoolis teed kardioloogiale. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 18421850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 18431845 farmakoloogia- ja retseptuurikursust. Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti...
Lugemiskontroll Jaan Kross ,, Taevakivi" "Taevakivi" on Jaan Krossi 1975. aastal ilmunud jutustus. "Taevakivi" jutustab ühte lugu kolme inimese Otto Wilhelm Masingu, tema naise Cara ja Kristjan Jaak Petersoni silmade läbi. Tegevus toimub 19. sajandil. Raamatus kohtuvad 1821. aastal vana ja juba tuntud Masing ja noor Peterson, kes oma tunnustuse leiab alles sada aastat hiljem. Lugu on üles ehitatud Masingu ja Petersoni vastasseisule, vana ja konservatiivse ning noore mässaja vahelisele konfliktile, kus põrkuvad elu- ja loomingustiilid. Peategelasteks ongi Masing, Peterson ning Cara. Jutustuse keskseks tegevuseks on Masingu taevakivi otsing, selle leidmine ning uurimine. Ühe talumehe põllule on kukkunud meteoriidi tükikene, mida kogu küla imekiviks peab. Masing, kes on tuntud kui talurahva seast kasvanud haritlane, tahab kindlaks teha, kas nn "imekivi" pole mitte meteoriidi tükiken...
Emakeelepäevaks. Meenutame Kristjan Jaak Petersoni. Soovitav lugejate arv oleks 8 poissi ja 2 tüdrukut. Nendest moodustuks laval 3 gruppi: 6 poissi, 2 poissi ja 2 tüdrukut. Tüdrukud loevad proosateksti. 1. (1.tüdruk) Vaevaliselt ja aeglaselt alustas eesti ilmalik luule oma teed 18. ja 19.sajandi piiril. 2. (2.tüdruk) On aasta 1818. Eesti keel, maakeeleks kutsutu, ei tunneta veel oma ilu, kuigi ta nagu rahulik ojake voolab omaette, vaikselt. Selles keeles tohib kõnelda vaid madalates hurtsikutes. Lossides arvatakse, et luulekeeleks suitsutarede keel sobilik ei ole. 3. (1.tüdruk) Aga ometi on keegi, kel on usku eesti keeles varjul olevasse ilusse. See on meie maarahva laulja – Kristjan Jaak Peterson. 4. (1.poiss loeb sosistades) Kas lauluallikas Külmas põhjatuules Minu rahva meelesse Oma kastet ei vala? 5. (2.poiss loeb veidi valjemalt) Kas siis selle maa keel Laulutuules ei või Taevani tõustes üles Igavikku omale otsida? 6. (1.p...
Estonian National Spring Holidays Sanna Kartau, Mari-Ann Lumeste, 2011 What holidays do we have in Spring? March · 8th - Women's Day (Naistepäev) · 12th - St Gregorius's Day (Korjusepäev) · 14th - Estonia's Mother Tongue Day · 17th - St Gertrude's Day (Käädripäev) · 25th - St Mary's Day (Ussimaarjapäev) April 1st - April Fools Day 1st - Karjalaskepäev (the day cattle was first sent to the pastures after winter) 14th - Plowing Day (Künnipäev) 23rd - St George's Day (Jüripäev) Moving Easter (Lihavõtted) May · 1st - Walpurgis Day and Night (Volbripäev) · 9th - St Nicholas's Day (Nigulapäev) · The second Sunday of May - Mother's Day (Emadepäev) We'll pick... A - 14th of March - Estonia's Mother Tongue day B - (varies between the 25th of March and 25th of April) - Easter C - 1st of May - Walpurgis Day and Night 14th of March - Estonia's Mother Tong...
M. Berg „Seisab üksi mäe peal“ Inimesed – Kristjan Jaak Peterson- peategelane Kikka Jaan- Petersoni isa Anne- Petersoni kasuema Liisa- Petersoni ema Enn, Jaak, Reeda- Petersoni sõbrad ja koolikaaslased Carl Gottleb Sonntag- ülempastor Riias Karl- Petersoni koolivend Heinrich- Petersoni sõber Hezel- Ülikooli teoloogia professor J. H. Rosenplänter- Pärnu pastor, sakslane Morgenstern- Tartu Ülikooli raamatukogu direktor O.W. Masing- kirikuõpetaja, eesti keele asjatundja F.R. Faehlmann- tudeng, arst J.H. Rosenplänter oli Liivimaa kirikuõpetaja ja kirjamees. Ta andis aastatel 1813- 1832 välja teadusajakirja „Beiträge.“ Ta tegi seda kõike oma rahade eest. Ta lõpetas Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Tema oli ka see, kes hakkas koguma eestikeelseid ja eesti keelt käsitlevaid käsikirju. Tänu temale on ...
Kristjan Jaak Peterson - üks ärkamisaja säravamaid kujusid. Petersoni on sündinud Viljandimaal. Tema isa oli kiriku kellamees ja eeslaulja ning ema kohta pole eriti midagi teada. Kristjan on õppinud Riia kumbermangukoolis ning hiljem jätkus ta haridustee Tartu Ülikoolis, kus ta õppis usu- ja filosoofiateaduskonnas. Luuletamisega alustas ta juba gümnaasiumipäevilt, tal oli oma päevaraamat, kus ta pani kirja luuletusi ning proosamõtisklusi. Peale ülikooli andis Peterson Riias keeletunde ning samal ajal tegeles seal ka muude filoloogiliste ülesannetega. Ta ilmutas silmatorkavat iseseisvust oma vaadetes kui ka kirjanduslikes taotluses. Ta oli nii võrd mitmekesine inimene, et tema huvi ei piirdunud, mitte ainult saksa, eesti ja rootsi keelega vaid ulatus välja Aasja ja Aafrika keelteni. Petersoni on mõjutanud nii antiikkirjandus, täpsemalt Pindarose oodid, Vergiliuse pastoraalid ja Anakreon, kuid sam...
Lugupeetud klassikaaslased, mina olen ... ja räägin teile, kuidas emakeelepäeva üldse tähistama hakati. Selle idee autoriks oli emakeeleõpetaja Meinhard Laks, kes algatas ülemaalise liikumise emakeele toetuseks ja kaitseks. 1994. aastal aastal avati Kadrinas emakeelesammas, sellest innustust saanud Meinhard Laks koostas üleskutseid tähistada emakeelepäeva, neist esimene ilmus 18. jaanuaril 1995. aasta ajalehes Põhjarannik - nii oli koolimees algatanud ülemaalise liikumise kuulutada Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäev emakeelepäevaks. Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev on oma keele ja kultuuri austamiseks sobiv päev - just Peterson oli esimene, kes küsis, miks ei võiks eesti keelel olla õigust igavikule. 11.veebruaril 1999 võttis riigikogu 8. koosseis vastu otsuse emakeelepäeva riikliku staatuse kohta. President kuulutas seaduse välja ning see jõustus 24.veebruaril 1999. 14. märtsil 1999 tähistatigi emakeelepäeva esimest korda riikliku...
Tuntud maailma kirjanikud, kes on eestis elanud Eesti on väga tuntud riik, kultuuripealinnana, muusikute, kunstnikute ja samuti ka väga eriliste kirjanike poolest. On väga tuntuid noori, vanu kuid samuti ka eluaja ära elanud kirjanike, kelle teosed on erinevalt vanusest veelgi väga tuntud ja tänapäeva pärased. On palju alaealisi- ja täiskasvanud noori kirjanike, või üleüldse algajaid, kes pürgivad vanemate ja tuntumate jälgedes, et saavutada samamoodi kuulsat tausta ja teoseid. Kirjanik saab olla ka eri alal, näiteks kirjutades luuletusi, romaane, laste-, seiklus-, kriminaal- või muinasjutte jne.. Igal kirjanikul on oma taust ja erinev maailmavaade, mis teda inspireerib oma teost kirjutama. Üks tunnetuim eesti esimene luuletaja on Jaak Peterson, kelle anded ja teosed ulatusid ainult 21-eluaastani. Ta küll ei jõudnud kirjutada palju luuletusi, kuid need vähesed olid oma aja, sisukuse, tunnete ja stiili poolest kaugel ees ajast j...
Emakeelepäev Emakeelepäev on riiklik tähtpäev ja seda tähistavad inimesed kogu Eesti riigis. Emakeelepäeva tähistatakse 1996. aastast luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil. Selle päeva tähistamise mõtte algataja oli Sondas elav kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks. 1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks pühaks. Sel päeaval korraldatakse teemakohaseid üritusi näiteks: inimesed loevad luuletusi ja jutte. Emakeelepäeva tähistavad inimesed kõikides koolides ja kultuurimajades. Emakeelepäeva on juba tähistatud 19 aastat ja emakeelt on vaja selleks, et maailma mõista ja mõtestada emakeele najal. Emakeelepäev on ka lipupäev. Sel päeval tuleb üles panna Eesti lipp. Kristjan Jaak Peterson oli Eesti luuletaja ja kirjanik ja teda peetakse ka Eesti esimeseks luuletajaks. Ta uskus, et Eestis võiks ja peaks olemas olema täiesti oma emakeelne kirjandus. Emakeelepäeva üritused: Vikerr...
Eesti osalus taliolümpiamängudel viimasel kahekümnel aastal Taliolümpiamänge peetakse alates 1924. aastast.Algul toimusid taliolümpiamängud samal aastal suveolümpiamängudega. Alates 1994. aastast peetakse taliolümpiamänge nelja-aastase tsükliga, mis on suveolümpiamängude tsüklist kahe aasta võrra nihkes.Erinevalt suveolümpiamängudest loendatakse taliolümpiamängude puhul mänge, mitte olümpiaade. Sõja tõttu ära jäänud mänge loendamisel ei arvestata. Eestit on esindanud viimase kahekümne aasta jooksul taliolümpiamängudel sellised inimesed: Olga Vassiljeva, Allar Levandi, Ago Markvardt, Peter Heli, Toomas Tiru, Kalju Ojaste, Eveli Peterson, Katrin Smigun, Jaak Mae, Andrus Veerpalu, Kristina Smigun ja paljud teised. Kõige edukatemaks neist on osutunud Kristina Smigun kes saavutas kaks kuld medalit Torinos (2006a.) toimunud taliolümpiamängudel ja hõbeda koha Vancouveris (2010a.) toimunud taliolümpiamängudel. Andrus Veerpalu võitis Salt...
Jaan Kross ,,Taevakivi" Imkatsi analüüs Inimesed Jaan Kross õppis 1928-1938 Jakob Westholmi Gümnaasiumis ja 1938-1944 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Ta oli Saksa okupatsiooni lõpukuudel vangis ning 1946-1954 oli poliitvangina Komis söekaevanduses, hiljem Krasnojarski krais. Seetõttu jäi Jaan Krossi kirjanikudebüüt tavatult hilja peale. Kutseline kirjanik sai Jaan Krossist 1954. aastal. Jaan Kross on mitmeid kordi kandideerinud Nobeli kirjandusauhinnale. Ta valdas saksa, soome, rootsi, prantsuse, vene ja inglise keelt. 1958. aastail ilmus Jaan Krossi esikkogu "Söerikastaja" ja temast sai Kirjanike Liidu liige. "Söerikastaja" on ajalaulude raamat, millega luuletaja astus välja juhikultuse, silmakirjalikkuse, muganemise, bürokraatia ja ühiskonnas valitseva vale vastu. See oli püüd uuesti sünnile ja puhtusele, luuletaja soov alustada maailmaavastamise teekonda lähimineviku taa...
Kristjan Jaak Peterson Nimi_Siia Kool_Siia Sissejuhatus Päritolu Haridus Saavutused Looming Emakeelepäev Päritolu Sündis 14. märtsil 1801. aastal Riias Kolmas laps peres Suguvõsa ja tema isa olid pärit Viljandimaalt Tema isa oli kirikus kellamees Talupoja päritolu Haridus Riia kubermangugümnaasium Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskond Õppis ja õpetas kreeka, ladina, saksa, prantsuse ning vene keelt Pidas kõige tähtsamaks emakeelt Kirjutas luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis Saavutused Tegutses keeleõpetaja ja kirjanikuna Avaldas Rosenplänteri ajakirjas artikleid eesti keele kohta XIX sajandi esimese poole silmapaistvam lüürik Tõlkis raamatuid Looming Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset) Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid Seda iseloomustab ülev värvi- ja ko...
1. 19.sajand eesti kirjandusloos. Mõttesalmikutes "Järwa-ma wanna mehhe Eesti rahvuslik kirjandus algab Petersoniga. õppetused" (1840) sõitleb ta inimeste laiskust, Peterson Kristjan Jaak (1801 - 1822) oli hooletust ja teisi pahesid. Tema kõige Rahvusliku luule looja. Petersonist ja tema väljapaistvam saavutus luules on dialoogiline oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. P - "Piibo jut" (1840), milles Jaan ja Mihkel räägivad andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet, maise sõpruse ja armastuse kaduvusest, võrreldes kunstniku hingus, pastoraalides rahvalaulu seda piibusuitsu hajumisega. Faehlmann kasutas põhimõtted, motiivid - Eesti rahvusliku kirjanduse luuletuste kirjutamisel keerulisi antiikseid algus. Kirjutas eesti keeles - uskus selle tulevikku. värsimõõte, et sel kombel osutada eesti keele Kirjutas päevaraamatu...
Sinu kool TOOMEMÄE SKULPTUURID Referaat Koostaja: Hindaja: Tartu 2011 Karl Ernst von Baeri monument Karl Ernst von Baer oli loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. Tartus õppis ta arstiteadusi ja sai selles doktorikraadi. Ta oli Peterburi Teaduste Akadeemia liige, Vene Geograafia Seltsi asutaja,Vene Entomoloogia Ühingu asutajaliige ja Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees. Baer on maetud Tartusse Raadi kalmistule. Baeri portree oli ka Eesti kahekroonisel rahatähel. Baeri monument on loodud tema 10. surma-aastapäeva Aleksandr Opekusini poolt. See on silmapaistev saavutus monumentaalplastika alal, see on skulptuuri liik, kus teos asetseb aluse peal. Opekusin kujutab Baeri raugaeas, tugitoolis, avatud raamat põlvedel, mõtlikult pead toetades. Mälestussammas avati 16. novembril 1886. aastal. Mälestussam...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
