Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Tõmba moblasse sammulugeja! Tragimatele auhinnad Kõnni terviseks Sulge
Add link

" isomeer" - 59 õppematerjali

isomeer – ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erisuguste struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite – isomeeride olemasolu.
1
doc

Alkaanidega seotud mõisted

Alkaan ­ ainult tetraeetilisi süsinikke sisaldav süsivesinik. Alkeen ­ süsivesinik mille molekulis esineb kaksiksidemeid. Alküün ­ süsivesinik mille molekulis esineb kolmiksidemeid. Aromaatne süsivesinik ­ süsivesinik, mis sisaldab aromaatset tsüklit. CnH2n+2 ­ H ja C arvutamise valem süsivesinikes. o-side ­ ühekordne side kui orbitaalid kattuvad(alkaani süsinikeahelas) -aan ­ alkaani tunnuse liide. -üül ­ alküüli tunnuse liide. Alküülrühm ­ alkaanist pärit asendusrühm. -tsüklo ­ määrab ära et tegu on tsüklilise ahelaga. Hüdrofoobsus - veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikumõjuks veega. Hüdrofiilsus ­ veelembus, ühendi võime vastastikumõjuks veega. Inertsus ­ aeglaselt või üldse mitte reageerumine, püsivus. Radikaal ­ osake millel on paadumata elektron. Radikaalne asendusreaktsioon ­ reaktsioon kus radikaal üritab en...

Keemia - Keskkool
98 allalaadimist
2
docx

Keemia mõisted

Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. (metaan, CH4) · Alkeen ­ küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku aatomite vahel. Alkeene nimetatakse mõnikord ka olefiinideks. (eteen, C2H4) · Alküün ­ küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside. (etüün, C2H2) · Detergendid ­ sünteetilised keemilised ühendid (pindaktiivsed ained), mida kasutatakse pesemis- ja puhastustoime parandajatena. Detergendi ja seebi erinevus seisneb selles, et detergendis puuduvad leeliselised aktiivsed ained. · Dihapped ­ looduses üsna levinud. Lihtsaim neist etaandihape ehk oblikhape HOOCCOOH. On mürgine aine mida leidub spinatis, hapuoblikas, rabarbris mitte küll ohtlikes kogustes. · Esterdumine ­ estrite tekkereak...

Keemia - Keskkool
39 allalaadimist
3
doc

KEEMIA PÕHIMÕISTED

Tuumalaeng ­ aatomituuma positiivne laeng, mis võrdub prootonite arvuga tuumas. Elektronkate ­ aatomituuma ümbritsev elektronide kihiline paigutus. Elektronide väliskiht ­ kõige viimane elektronkatte kiht. Seal võib olla maksimaalselt 8 elektroni. Väliskihi elektronid määravad peamiselt ära elemendi keemilised omadused. Keemiline element ­ kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon ­ aatomid, mis on liitnud või loovutanud elektrone. Kui aatom loovutab elektrone, tekib positiivne ioon e katioon. Kui aatom liidab elektrone, tekib negatiivne ioon e anioon. Molekul ­ aatomitest koosnev väike aineosake. Aatommass ­ e. massiarv = prootonite arv + neutronite arv Mool ­ aine hulk, mis sisaldab 6,02 * 10²³ aineosakest. Molaarmass ­ aine ühe mooli mass grammides. Aine hulk aine moolide arv. Tähistus: n. Ühikuks tavaliselt...

Keemia - Keskkool
21 allalaadimist
3
doc

Keemia riigieksamiks kordavad mõisted

KEEMIA EKSAMIKS MõISTED: 1) Aatom ­ üliväike aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronkattest 2) Tuumalaeng ­ aatomi tuuma positiivne laeng, mis on määratud prootonite arvuga tuumas. Võrdub järjekorra numbriga. 3) Elektronkate ­ aatomituuma ümber tiirlevate elektronite kogum, koosneb elektronkihtidest. 4) elektronide väliskiht ­ 5) keemiline element ­ aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. 6) isotoop ­ keemilise elemendi kindla neutronite arvuga esinemisvorm...(?) 7) allotroop ­ üks mitmest võimalikust lihtainest, mida mingi keemiline element moodustab. 8) ioon ­ laenguga aatom või aatomite rühm 9) molekul ­ molekulaarse aine väikseim osake, mis koosneb kovalentsete sidemetega seotud aatomitest 10) aatommass ­ aatomi mass massiühikutes 11) mool ­ ainehulk. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste arvu järgi. 12) molaarmass ­ ühe mooli aineosakeste mass grammides 13) Avogadro arv ­ ühes moolis aines...

Keemia - Keskkool
19 allalaadimist
2
docx

ALKAANID

Keemiliste sidemete arv koos põhjendusega. C- 4, sest viimasel kihil 4 vaba elektroni. P- 5, sest tal on tal on viimasel kihil 3 vaba elektroni > saab moodustada 5 sidet. 2. Hüdrofoobsus ­ vett tõrjuvad ained (Nt. Rasvad, alkaanid, eeter) Hüdrofiilsus ­ vett armastavad ained (Nt. Alkoholid, suhkrud, soolad) 3. Isomeeria . ­ Joonistada! Põhjendada keemistemperatuuri ja tihedust! Mida suurem on alkaani molekulmass, seda kõrgem on tema sulamis- ja keemistemperatuur. Isomeeride puhul on keemistemperatuur seda kõrgem ja tihedus seda suurem, mida vähem hargnenud on ahel. On ju hargnemata ahelaga molekulidel omavaheline kokkupuutepind suurem, mistõttu molekulidevahelised vastastikmõjud on tugevamad (...

Keemia - Keskkool
19 allalaadimist
3
doc

Keemia - Alkaanid

Mõisted: Alkaanid ­ süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega Tüviühend ­ orgaanilise ühendi molekuli formaalne põhiosa, mis on aluseks orgaaniliste ühendite süstemaatiliste nimetuste tuletamisel vastavalt IUPAC-i reeglitele Alküülrühm ­ alkaanist pärit asendusrühm Nomenklatuur ­ keemiliste ainete nimetuste süsteem Hüdrofiilsus ­ veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega Hüdrofoobsus ­ aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju vedelikuga ning aine ei märgu ega lahustu vedelikus ja aine ei saa moodustada vesiniksidemeid Molekuli graafiline kujutis ­ struktuuri lihtsustatud kujutusviis, kus tähistatakse vaid C-C sidemed, funktsionaalrühmad ja sideme nendega Lihtsustatud struktuurvalem ­ valem, mis näitab, millised aatomite rühmad on omavahel seotud. Isomeer ­ ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid...

Keemia - Keskkool
52 allalaadimist
8
docx

ALKAANID E KÜLLASTUNUD SÜSIVESIKUD

nonaan 0,5) 151) C5H12(keemist. pentaan C10H22(keemist.1 dekaan 36) 74)  Radikaal – osake, millel on üks paardumata elektron.  Alkaanide tüüpilised reaktsioonid on pürolüüs ja oksüdeerumine.  Elektrofiil on tühja orbitaali ja positiivse laengu osake.  Nukleofiil on vaba elektronpaariga osake ja kannab negatiivset laengut. Alkaanide füüsikalised omadused: Homoloogilises reas C aatomite lisandudes muutuvad kõrgemaks tihedus, sulamistemp., keemistemp. Alkaani nimetuse kirjutamise skeem - nr- asendaja-nr-asendaja-tüviühendi nimetus Alkaani tunnusliide -aan Alkaanid - Ainult tetraeedrilisi süsinikke sisaldavad süsivesinikud. Alkaanide tüüpilised reaktsioonid - Pürolüüs ja oksüdeerumine Alkaanist pärit asendusrühm - alküülrühm Isomeer(id) - Ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga kuid erineva struktuuriga ained. IUPAC - International Union of Pure and Applied Chemistry, Rahvusvaheline Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liit, tähtsaim keemikute rahvusvaheline organisatsioon Kohanumber - Arv, mis näitab asendusrühma või sideme paiknemist tüviühendi ahelas. Kuhu paigutatakse asendusrühmade nimetused? – Tüviühendi nimetuse ette. Kuidas järjestatakse asendusrühmad siis, kui neid on palju? Tähestiku järjekorras Kuidas on määratud molekuli struktuur? - Aatomite paigutusega molekulis ning nendevaheliste keemiliste sidemetega Mida kirjeldab sõnatüvi? - Süsinikahela pikkust Mille kaudu on kõik aatomid alkaani süsinikahelas omavahel seotud? - σ-sidemete Millised eesliited tähistavad mitut ühesugust asendusrühma? di-, tri-, tetra- jne Millisel põhimõttel nummerdatakse tüviühendi süsiniku aatom...

Keemia - Keskkool
10 allalaadimist
35
rtf

11.klassi Orgaanika konspekt

klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4...

Keemia - Keskkool
1103 allalaadimist
12
doc

Kokkuvõte Orgaanilises keemias

Isomeeria on C ja H ning teiste elementide ühesugune arv,aga erinev struktuur.(Ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga,kuid erineva struktuuriga aineid nim. isomeerideks ) Ahelisomeeria-erinev ahela kuju.(süsinikahela erinev hargnemine) Nt. CH3-CH2-CH2-CH3CH3-CH(CH3)-CH3 (butaan) (isobutaan ehk 2-metüülpropaan) Asendiisomeeria-erinev kaksik-või kolmiksideme või funktsionaalse rühma asukoht Nt. CH2=CH-CH2-CH3CH3-CH=CH-CH3 (but-1-een) (but-2-een) CH3-CH(OH)-CH2-CH2-CH3CH3-CH2-CH(OH)-CH2-CH3 (pent-2-ool) (pent-3-ool) Struktuuriisomeeria-ehk funktsionaalne isomeeria. Isomeerid kuulkuvad erinevatesse aineklassidesse. Nt. Etanool ja dimetüüleeter CH3CH2OH ja CH3OCH3 Propanaal ja propanoon CH3CH2CHO ja CH3-CO-CH3 Geomeetriline isomeeria-ehk cis-transisomeeria. On ainult kaksiksidemega ühendite puhul. Nt.CH3-CH=CH-CH3 (...

Keemia - Keskkool
304 allalaadimist
4
doc

Keemia riigieksami põhimõisted

TUUMALAENG ­ võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE ­ tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT ­ elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT ­ kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON ­ laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON ­ positiivse laenguga ioon. ANIOON ­ negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL ­ liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS ­ aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL ­ aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS ­ aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV ­ osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA ­ kõikide gaaside ühe...

Keemia - Keskkool
310 allalaadimist
8
doc

Dioksiinid ja dioksiinitaolised ühendid

Tallinna Ülikool Dioksiinid ja dioksiinitaolised ühendid Mihkel Tibar B-2 2007 Sissejuhatus Dioksiinideks peaks õigupoolest nimetama ainult kahte heterotsüklilist C 4H4O2 isomeeri (joonis 1), kuid lihtsuse mõttes kasutatakse seda nimetust ka keerulisemate ühendite puhul. Dioksiinidest kui saaste- ja mürkainetest rääkides mõeldakse nende all enamasti polükloreeritud dibenso-para-dioksiine (PCDD, joonis 2), kuid tihti koondatakse selle nime alla ka polükloreeritud dibensofuraanid (PCDF), millel on sarnane struktuur ja keemilised omadused (joonis 3). PCDD-d on väidetavalt kõige mürgisemad ühendid üldse, mida inimene tekitada suudab ja seejuures õnnetuseks ka väga püsivad. Dioksiine ega furaane pole kunagi tööstuslikult toodetud, nad tekivad kõrvalproduktidena erinevates tööstuslikes protsessides. Polükloreeritud dibenso-p-dioksiinide (PCDD) ja dibensofuraanide (PCDF)...

Keskkonnakeemia - Tallinna Ülikool
176 allalaadimist
5
docx

Süsivesikute definitsioon ja liigitamine

Definitsioon: a ­ d. Süsivesik ­ polühüdroksüalehüüd, -ketoon või aine, mis annab hüdrolüüsi käigus vastavaid ühendeid. Empiiriline valem (CH2O)n. Süsivesikud jaotatakse süsiniku sisalduse järgi: a.i. Monosahhariidid ehk monoosid ­ lihtsuhkrud, ei saa lõhustada lihtsamateks suhkruteks; C aatomeid molekulis 3...7. Molekuli ehitus: hargnemata süsiniku skelett, kus üks süsiniku aatom kuulub karbonüülrühma koostisesse (kaksiksidemega hapnikuga seotud), kõigi teiste juures on hüdroksüülrühmad. Vii ja enamat süsiniku aatomit sisaldvad monosahhariidid esinevad vesilahustes 5- ja 6-liikmeliste heterotsüklitena. Esinevad stereoisomeerid. a.ii. Oligosahhariidid ­ liitsuhkrud, mis koosnevad 2...10 kovalentselt glükosiidsidemega seotud mon...

Keemia ja materjaliõpetus - Tallinna Tehnikaülikool
146 allalaadimist
1
doc

Alkaanide kujutamise viisid

Alkaanide kujutamise viisid: H H Täielik struktuurivalem: H C C H Lihtsustatud struktuurivalem: CH3 CH3 H H Summaarne valem: C4*H10 Graafiline kujutis: lihtsalt nuriliselt (nagu nurgilised lained) Keemis ja sulamistemp süsinikahela hargnemisel väheneb. Mida tihedamini paigutuvad süsinikud, seda suurem on tihedus. Alkaanide kasutamine ja omadused: *Metaan ­ lõhnatu ja värvitu gaas. Seda kasutatakse kütteks ja keemiatööstuses toorainena. Maagaasi peamine koostisosa. *Propaan ja butaan ­ vedelgaasi peamised koostisosad. Veelduvad toatemp. mõne atmosfääri suuruse rõhuga. *Alkaanid sisalduvad peamiselt materjalides, mida toodetakse naftast: määrdeained, õlid, bensiin jne. Ka parafiini toodetakse alkaanidest. Alkaanid võivad olla vedelad, tahked või gaasilised. Alkaanid on hübrofoobsed ehk vett tõrjuvad. Inimestele ja loomadele mõjuvad alkaanide gaasid narkootiliselt. o-a leidmine süsiniku...

Keemia - Põhikool
82 allalaadimist
41
ppt

Erinevad süsivesikud

Koostasid: Elina Rätsep, Timur Karimov, Anu-Reet Samulin Juhendaja: Ave Säks · Ained, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust · Süsinik on kõigis orgaanilistes ühendites 4-valemina. H HH HHH H-C-H H-C-C-H H-C-C-C-H H HH HHH · Süsivesinikke, mis sisaldavad ainult C- C- ja C-H-üksiksidemeid, nimetatakse alkaanideks. · Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid · hästi kättesaadavad · taimedes leidub neid 75-90% · loomades kuni 2% · seentes 1-3% · kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse · määravad veregrupi · kõrge energeetilise väärtusega · neid on kerge säilitada SÜSIVESIKUD JAGUNEVAD KOLME PÕHI RÜHMA: · Monosahhariidid ehk monoosid · Oligosahhariidid · Polüsahhariidid ehk polüoosid · Aju energeetilised vajadused täidab enamuses glükoos · Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks · ligikaudu 3% moodus...

Rekursiooni- ja... - Põhikool
156 allalaadimist
1
doc

Halogeenid

Halogeenühe agregaatolekud on üldiselt vedelad ja tahked. Hüdrofoobsus-puudub vastasmõj veega,ei moodus vesiniksidemeid. Hüdrofiilsus-veelembus Füsik om-toatemp üldiselt tahked v vedelad, ei moodust vesiniksidemeid e hüdrofoob, tihedus vee omast suurem. Füsoloogil-kõik v.a polümeerid on mürgised-kesknärvisüst,maksa kahjust, narkootilised,ladest organismi,looteea mürgitus muudab vaimne aren(alakaalus imik) Kem om-elektronegat,süsinik ning vesinik seega omavad negat osalaengut. Elektrofiil-fiil=armastama,osake,millel on pos laen v osalaeng soovib liit elektroni(katioon) osakesel on tühi orbitaal. Nukleofiil-osake,millel on negat laeng v osalaeng,soovib liit prootonit(anioon) osakesel on vaba elektronpaar Elektrofiilne tsenter-aatom molekulis,millel pos laeng v osalaeng Nukleofiilne tsen-aatom mo...

Keemia - Keskkool
17 allalaadimist
4
doc

Orgaanilise keemia sissejuhatus ja alkaanid.

19. sajandi keskpaigal arvati, et orgaanilised ained saavad tekkida ainult elusorganismides ( õpetuse nimi ­ vitalism [elujõu mõjul] ; tuntuim rootsi keemik J.Berzelius ). 1828.a. õnnestus F.Wöhleril esmakorselt sünteesida katseklaasis orgaaniline aine ­ kusiaine CO(NH). Mitte kõik süsinikku sisaldavad ained pole orgaanilised [CO, CO, CaCO, HCO]. Tänapäeval liigitatakse orgaaniliste ainete hulka ka neid aineid, mis sisaldavad H-C sidemeid. Aga ka siin on erandeid [CCl]. Lisaks süsinikule sisaldavad orgaanilised ained H, O, N ja halogeene (-pärisorgaanilised ained). SÜSINIKU ERILISUS. · Süsinikul on võime moodustada kasvõi lõpmata pikki ahelaid ( mis võivad omakorda olla hargnenud, tsükliks sulgunud jne) C +6|2)4) 1s²2s²2p² Süsiniku erandlikkus seisneb selles, et enne kui süsinik s...

Keemia - Keskkool
151 allalaadimist
3
doc

Alkoholid

Ained Alkohol on orgaaniline aine, kus lisaks süsinikele ja vesinikele on hüdroksüül (-OH) Näiteks: butanool ­ CH3CH2CH2CH2OH Füüsikalised omadused: hüdrofiilsed, sest ­OH rühm on polaarne, seega lahustuvad vees; lahustuvus sõltub süsinikuahela pikkusest (C-ahel on hüdrofoobne); normaaltingimustel vedelad/tahked; lahustumisel toimub kontraktsioon (ruumala väheneb) Keemilised omadused: on nõrgalt happelised;-OH rühm väga tugev nukleofiil; võib nii oksüdeeruda kui ka redutseerida Reaktsioonid: H3C-CH2-OH + Na H3C-CH2-ONa + H2 alkohol + leelis/leelismuldmetall alkoholaat + vesinik H3C-CH2-OH + H3C-CH2-OH H3C-CH2-O-CH3-CH2 + H2O (NB! Toimub H+ keskkonnas) alkohol + alkohol eeter + vesi CH3-CH2-OH H2C=CH2 + H2O (Nimetatakse dehüdraatumiseks) alkohol (katalüsaatoriga ja kõrgel temperatuuil) alkeen + vesi 2H3C-CH2-O-H + O2 H3C-CH=O + 2H2O öksüdeerumine aldehüüdiks lisaks veel täielik põlemine, kus saadused CO2 ja H2O H3C-CH2-...

Keemia - Keskkool
31 allalaadimist
2
doc

ORGAANILINE KEEMIA

Süsiniku erilisus: Aatomi ehitus: C: +6 2) 4) 1s22s22p2 C= 2 valente Süsinik ergastub to (kuumutamisel) C= 4 valente Süsiniku valentsolekud: 1) Kaks üksik-, üks kaksikside 2) Neli üksiksidet 3) Üks üksik- üks kolmikside 4) Kaks kaksikside Struktuurivalemid: 1) Sumaarne valem C3H8 2) Tasapinnaline 3) Lihtsustatud CH3-CH2-CH3 4) Ruumiline 5) Graafiline Sirglõik tähistab sidet kahe aatomi vahel Isomeeriaks nimetatakse nägtust kus sama kvalitatiivse ja kvantitatiivse ainetel on erinev ehitus ja omadused. Nt: C4H10 ­ Butaan CH3-CH2-CH2-CH3 Isomeer : Hüdrofiilsus ja Hüdrofoobsus: Hüdrofiilsed...

Keemia - Keskkool
107 allalaadimist
21
pdf

Orgaanilise keemia 11. klassi õpiku küsimuste vastused (1. osa)

SÜSINIKU KEEMIA (LK 24) 3. Tasapinnaline struktuurivalem Ruumiline struktuurivalem H H H H H H C O H C C C O H C C H H H H H H H H 4. a) b) OH c) Cl 5. H H a) b) H...

Keemia - Keskkool
263 allalaadimist
97
pdf

Biokeemia praktikumi juhend

Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon...

Biokeemia - Tallinna Tehnikaülikool
54 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun