Isikukaitsevahendite kontroll ja katsetamine Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on „kaitsevahendite kontroll ja katsetamine“. Peaaegu igal tööpäeval juhtub Eestis üks tööõnnetus, mille põhjuseks on isikukaitsevahendite puudumine või kasutamata jätmine. Referaadi eesmärk on tutvustada põhilisi kontrolle ja nõudeid isikukaitsevahendite kasutamisel ja anda juhiseid nende õigeks valikuks. Mis on isikukaitsevahend? Isikukaitsevahend tähendab inimese seljas, peas, jalas või käes kantavat või hoitavat vahendit, mis on konstrueeritud ja valmistatud inimese kaitsmiseks tema elu ja tervist ohustava teguri eest. Isikukaitsevahendite liigitus Isikukaitsevahendid liigitatakse ohutegurite võimaliku tervistkahjustava toime alusel kolme gruppi. I grupp – lihtsad isikukaitsevahendid, mille puh...
1.Isikukaitsevahendite (IKV) valimise vajadus, alus (dokument) ja järjekord ehk valiku pingerida. Isikukaitsevahendite valimise vajadus on tööõnnetuste vältimiseks. Isikukaitsevahendite järjekord oleks: sobiv suurus, töötajate rahulolu, eriliiki isikukaitsevahendite kokkusobivus omavahel, töötajate teabeedastus puuduste kohta, koostöö töökeskkonnavolinikuga, ühe isikukaitsevahendi kasutamine mitme inimese poolt. 2. 1) tavalisi töö- ja vormiriideid; 2) hädaabi- ja päästeteenistuse kasutatavaid vahendeid; 3) kaitsejõudude, politsei ja teiste avaliku korrakaitse teenistuste kasutatavaid vahendeid; 4) spordivarustust; 5) liiklusvahendites kasutatavaid isikukaitsevahendeid; 6) enesekaitse- ja tõrjevahendeid; 7) kaasaskantavaid ohtude avastamise vahendeid. Kaitsevahendid ei tohi takistada töötaja liikumist, kehaasendeid ega taju. 3. Tööandja on kohustatud: 1) tagama, et töökohal oleks ruum isikukaitsevahendite hoidmiseks ja hoolda...
SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 FÜÜSIKALISED OHUTEGURID.................................................................................. 3 Müra.................................................................................................................... 3 Valgustus............................................................................................................. 3 FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID.......................................4 Psüühiline koormus............................................................................................. 4 Stress.................................................................................................................. 4 BIOLOOGILISED OHUTEGURID................................................................................5 Tööhügieen................................
Kaitevahendid aitavad ehitaja elu ja tervist hoida Ehitustöödel kasutavad kaitsevahendid aitavad hoida ehitaja elu ja tervist. Peamised ehitusel kasutatavad kaitsevahendid on: · kaitsekiiver · turvarakmed ja ohutusvööd · kaitsejalanõud · silmade ja näokaitsevahendid · hingamiselundite ja kuulmiskaitsevahendid · kaitsekindad · põlvekaitsed · helkurvest · kaitseriietus Kaitsekiivri kandmine ehitusplatsil on kohustuslik piirkondades, kus tööprotsessist tulenevalt on peavigastuse oht. Töötamisel kõrgel paiknevatel töökohtadel, tellingutel ning nende all ja lähedal, ka töötamisel redelitel. Samuti tellingute püstitamisel ja lahtivõtmisel, töö tõsteseadmete, sh kraana tööpiirkonnas. Kindlasti ei tohi kaitsekiivrit unustada töötamisel avakaevetes, sahtides ja tunnelites. Kaitsekiivri kasutusaeg on kuni viis aasta...
· Milline müra tase on alati inimesele kahjulik ? Müratase, mis on üle 85 dB, on alati inimesele kahjulik. · Milline müra tase on kahjulik vaimse töö puhul ? Müratase, mis on üle 45 dB, on kahjulik vaimset tööd tegevale inimesele. · Kas vaimse töö puhul on inimene tundlikum mürale ? Jah, vaimse töö puhul on inimene tundlikum mürale. · Millised organid kahjustuvad müra puhul esimesena ? Müra puhul kahjustub esimesena kõrvakuulmine. · Milline müra tase võib olla kahjulik õppimise puhul ? Õppimine on samuti ju vaimne töö, nii et kahjulikuks osutub juba müratase, mis on üle 45 dB. · Millises järjekorras tuleb tegutseda, kui ruumis on ootamatu müra ? Kui ruumis on ootamatu müra, tuleb leida müraallikas ning see likvideerida. Kui seda ei õnnestu teha, tuleb kasutada isikukaitsevahendit. · Kas isikukaitsevahendeid tuleb kasutada kohe või viimasena ? Isikukaitsevahendeid tuleb kasutada viimasena, kui tehnilised ja tö...
1. Mida käsitleb keskkonna-ergonoomika ? Keskkonna ergonoomika käsitleb keskkonna faktoreid, mis mõjutavad inimeste tervist, ohutust, suutlikkust ja mugavust. 2. Millised on 3 ergonoomilisst tegevustasandit, et vältida kahjustavate faktorite toimet inimesele ? 3 ergonoomilisst tegevustasandit vältimaks kahjustavate faktorite toimet inimesele on kahjustava toime allikas, allika toime ülekanne inimesele ja inimene ise. 3. Kas isikukaitsevahendeid tuleb kasutada ENNE või PÄRAST ergonoomiliste soovituste rakendamist ? Isikukaitsevahendeid tuleb kasutada vaid pärast ergonoomiliste soovituste rakendamist. 4. Kas isikukaitsevahendid on VIIMANE või ESIMENE abinõu ? Isikukaitsevahendid on viimane abinõu. 5. Millistes ühikutes mõõdetakse valgustatust ruumis ? Valgustatust ruumis mõõdetakse luksides (lx). 6. Milline on ideaalne valgustatuse tase tööruumis ? Ideaalne valgustatuse tase tööruumis on 500 800 lx....
Töökeskkond ja ergonoomika TK nr.5 Küsimused: 1. Milline müra tase on alati inimesele kahjulik ? 2. Milline müra tase on kahjulik vaimse töö puhul ? 3. Kas vaimse töö puhul on inimene tundlikum mürale ? EI, JAH 4. Millised organid kahjustuvad müra puhul esimesena ? 5. Milline müra tase võib olla kahjulik õppimise puhul ? 6. Millises järjekorras tuleb tegutseda, kui ruumis on ootamatu müra ? 7. Kas isikukaitsevahendeid tuleb kasutada kohe või viimasena ? 8. Kas müra allikat tuleb otsida viimasena või kohe ? 9. Mida tuleb siis teha, kui müra allikat ei õnnestu likvideerida ? 10. Kas ergonoomilisi soovitusi tuleb rakendada esimeses või viimases järjekorras ? Vastused: 1.) Müratase üle 85dB (A) on inimesele alati ohtlik 2.) Vaimset tööd tegevat inimest kahjustab juba müratase üle 45 dB (A) 3.) JAH 4.) Otsene toime, kuulmisteravuse langus. Seega kuulmine saab kõike esimesena kahjustada 5.) Vaimset tööd tegevat inimest kahjustab juba mürata...
2. Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord 2.1 Milliseid vahendeid käsitletakse kui isikukaitsevahendeid töökeskkonnas? Kaitsekiiver, kaitsev peakate, kõrvatropid, kõrvaklapid, mürakaitsekiirver, sangadega kaitseprillid, näokujulised kaitseprillid eriprillid, näokaitse, tolmufilter, gaasifilter, sukeldusmivarustus, sukeldumisülikond, kemikaali- või kuumakindad, elektrikindad, labakindad, sõrmekaitsed, spetsiaalkäised, kaitsekindad, madalad kingad, vibratsioonikindlad jalanõud, kuumakindlad kingad, soojapidavad jalanõud, puutallaga kingad, kedrid, põlvekaitsmed, kaitsekreemid ja määrded, päästevest, soojendusvest, ohutusrihmad, keha kinni hoidvad kaitsevahendid, kukkumist vältiv täisvarustus koos lisaseadmetega, termoriietus, mitmesugused kaitsekatted. 2.2 Milliseid vahendeid ei käsitleta isikukaitsevahenditena? 1) tavalisi töö- ja vormiriideid 2) hädaabi- ja päästeteenistuse kasutatavaid vahendeid 3) kaitsejõudude, politsei ...
Võrumaa Kutsehariduskeskus KAITSEVAHENDID EHITUSES Õpilane: Reio Saarniit Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2012 1 Sisukord: Sissejuhatus...................................................................................3 Põhilised kaitsevahendid ehituses..............................................4,5 Kõrvaklappide tähtsus mürarikkas kohas.....................................6 2 Sissejuhatus: See referaat koosneb internetist otsitud asjade põhjal teemal kaitsevahendid ehituses, räägime üleüldistest kaitsevahenditest ehituses, milleks mida vaja kasutada on, mis on kohustuslikud asjad ehituses, põhilised kaitsevahendid jne... 3 Põhilised kaitsevahendid ehituses: Ehitustöödel kasutavad kaitsevahendid aitavad hoida ehitaja elu ja tervist. Peamised ehitusel kasutatavad kaitsevahe...
EKSAMIPILETID Pilet 1 1.Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks Krohvitööde teostamiseks on vajalik minimaalne temp. +5 kraadi. Ruum valmistatakse ette krohvimistöödeks, kaetakse uksed, aknad ja plekkdetailid. Krohvimisele minev objekt tuleb müürseppadelt, monteerijatelt või puuseppadelt vastu võtta, selleks on vaja kontrollida: 1) seinte, postide, ukse- ja aknaraamide vertikaalsust. 2) lagede ja talade horisontaalsust 3) seinte ja lagede tasapinnalisust Uued pinnad: aluspind peab olema puhas ja ühtlase niiskusega. Kui vaja, pind niisutatakse, et tagada parem nakkuvus. Pinnad looditakse ja paigaldatakse majakad ehk krohviribad. Remonditavad pinnad: kui all on vanad email- või õlivärvid, siis pind karestatakse kraapkiviga. Kantakse pintsli või harjaga peale nake (nt Betokontakt Knauf sarjast). Töövahendid, seadmed ja tooted peavad olema paigaldatud selliselt, et oleksid tagatud ohutus ja käepärasus. Olenevalt pinnast on tarvi...
A. Isikukaitsevahendid A. Isikukaitsevahendid A. Isikukaitsevahendid . Isikukaitsevahendid 3. Millal on isikukaitse- 1. Mis on 2. Mis on vahendi kasutamine isikukaitsevahend? ühiskaitsevahend? vajalik? Teadlikkus Teadlikkus Teadlikkus A. Isikukaitsevahendid A. Isikukaitsevahendid A. Isikukaitsevahendid 6. Milliste isikuka...
Arvestuse küsimused 1. Käte pesemine – mida saavutatakse? Kuna tuleb teha? Kätehugieen on standardsete ettevaatusabinõude peamine osa ning kõige efektiivsem meetod mikroorganismide ulekannete vältimiseks tervishoius. Käed pestakse seebi ja veega: • enne toiduga kokkupuudet; • kui käed on nähtavalt määrdunud; • peale tualeti kasutamist; • pärast kontakti patsiendiga, kes on infitseeritud Clostridium difficilega või Noroviirusega; • pärast tegelemist oksendava või kõhulahtisusega patsiendiga, sõltumata sellest, kas kanti kaitsekindaid või mitte. 2. Kirjelda erinevusi ja sarnasusi hügieenilise ja kirurgilise käte pesemise meetoditel Mõlemale järgneb käte antiseptika. Kirurgilisel käte pesemisel pestakse käed suunaga sõrmeotstest küünarnukini. Käte pesemise kestus on vähemalt 3–5 minutit. Hügieenilisel käte pesemisel pestakse käed suunaga sõrmeotstest randmeni. Soovituslik käte pesemise kestus on 40–6...
Tehnoloogiakaart Kandekonstruktsioonide ehitamine Töö Armatuurraud 1,7 eur/jm kaitsekihte. Kontrolli järel koostatakse kaetud tööde akt ja antakse Betoon 100 eur/m3 (koos transpordiga) luba betoneerimiseks. Tehtavaks tööks on kandekonstruktsioonide ehitamine. Täpsemalt silluste ning katust kandvate talade ehitus. Ohutusnõuded Raketise ehituse kvaliteedi...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Vaido Villem Rühm 011K TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA TÖÖTERVISHOIUALASED ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Referaat Õpetaja: Heikki Eskusson Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemal valimise kohapealt võin öelda, et selle valis õpetaja. Aga teema sobib mulle väga hästi, tulevikus endal vaja seda. Sisu räägib kuidas käituda erinevates olukordes tööl ja mis on sinu, kui töötaja õigused ning kohustused. 1. TÖÖTAJA TÖÖTERVISHOIUALASED ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 1.1. Töötaja on kohustatud: · osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; · järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; · läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; · kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras; · tagama vastav...
AS INGLE OHUTUSKAART Vastavalt EL direktiivile 91/155. Kooskôlas SOM määrusega nr. 37 26.05.2000 Koostamise aeg: 19.05.2004 Lk. 1 (4 ) Toote nimetus: NAATRIUMATSETAAT 1. Identifitseerimine: Kemikaali nimetus Naatriumatsetaat Firma identifikatsioon AS INGLE Aadress ja tel.nr. Ingliste 79004, Rapla maakond, EESTI, tel. (372 48) 42214 Hädaabi tel.nr. 112 2. Koostis: Keemiline nimetus Naatriumatsetaat Sünonüüm Äädikhappe naatriumsool Keemiline olemus ...
1 SISSEJUHATUS Igal erialal töötades on töötajal oluline teada töökohas esinevaid terviseriske. Tootmistöölisel, nagu näiteks tisler, kes töötab igapäevaselt erinevate elektritööriistadega ning puutub kokku erinevate kemikaalidega ja puidutolmuga, on see eriti oluline. Töökeskkonnas esinevad ohutegurid jaotatakse füüsikalisteks, keemilisteks, bioloogilisteks, füsiolooogilisteks ja psühholoogilisteks. Füüsikalised ohutegurid jaotuvad omakorda: · müra · lokaalne ja üldvibratsioon · mikrokliima · elektromagnetlained (ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus) · töötamine välistingimustes · valgustus · mehhaaniline tolm 2 TOLM Puiduga töötlemisel ohustab tervist puidu- kui värviosakeste tolm igapäevaselt. Eriti juhul kui töökeskkonnas on ebapiisav ventilatsioon, ning ei kasutata isikukaitsevahendeid, nagu respiraator või näomask. Puiduviimistlemisel tekib tolmu nii pindad...
ERGONOOMIKA inimese ja süsteemi interaktsiooni seaduspärasuste uurimine eesmärgiga kohandada süsteem inimese järgi tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega LIIGID süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika töökoha ergonoomika tööstus ergonoomika MIKROERGONOOMIA MAKROERGONOOMIA töötaja tööprotsess töökoht tootmisprotsess kaitseriietus ja kaitsevahendi bgd keskkond TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised j...
1. Mida käsitleb keskkonna-ergonoomika ? 2. Millised on 3 ergonoomilisst tegevustasandit, et vältida kahjustavate faktorite toimet inimesele ? 3. Kas isikukaitsevahendeid tuleb kasutada ENNE või PÄRAST ergonoomiliste soovituste rakendamist ? 4. Kas isikukaitsevahendid on VIIMANE või ESIMENE abinõu ? 5. Millistes ühikutes mõõdetakse valgustatust ruumis ? 6. Milline on ideaalne valgustatuse tase tööruumis ? 7. Milline on orienteerumisvalgustuse tase, kus ei tohi enam lugeda ? 8. Milline on valgustatuse tase väga täpse töö puhul ? 9. Kas eelistada tuleb kunstlikku või päevavalgust ? 10. Kas valgustite ja akende hooldus (puhastamine) annab ökonoomilise efekti ? 1. Keskkonna-ergonoomika käsitleb keskkonna faktoreid, mis mõjutavad: inimeste tervist ohutust, suutlikkust, mugavust, kokkuvõttes töö tootlikkust ja kvaliteeti. 2. 3 ergonoomilist tegevustasandit on a) kahjustava toime allikas - selle eemaldamine võ...
IDA-VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOOSKÕLASTATUD / valdkonnajuht/ ...........................20....a AINE OHUÕPETUS AINE MAHT 16 tundi, iseseisev töö 4 t. ÕPPERÜHM 1VAK Abikokk Vangla ÕPETAJA Larissa Tsistokletova ÕPPEAASTA 2012/ 13 TEEMA JA ALATEEMA TUNDE KASUTATAV SAADAVAD OSKUSED JA HINDAMINE MÄRKUSED ARV ÕPPEMATERJAL TEADMISED TUNNI ...
Tööandja kohustused Korraldab uue riski analüüsi, kui töötingimused on muutunud Tagab, et ohuala töötav töötaja oskab oma tööülesandeid täita, on saanud vastava väljaõppe Määrab esmaabiga tegevad töötajad ja sellega seotud korra. Tagab esmaabivahenditekättesaadavuse Oma kulul annab töötajale isikukaitsevahendid (korraldab väljaõppe) , tööriietuse, puhastus-ja pesemise vahendid kui töö laad seda nõuab. Kõrvaldab töölt alkoholi-, narkootilised- või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all oleva töötaja. Töötaja kohustused Läbib tervise kontrolli vastavalt korrale Tagab, et töö ei ohusta teda ennast ega teiste elu, ei saasta keskkonda Teatab kohe tööandjale või tema esindajale ja TKK- volinikule õnnetusest või selle ohust, tööõnnetusest , tervisehäirest, kaitsesüsteemi puudusest. Hoiab omavoliliselt lahti ühendamast, muutmast või eemaldamast töövahenditele või ehitisele paigaldatud ohutus seadiseid, kasutama neid nõuete kohaselt. ...
KEEMILISED OHUTEGURID TOIDUAINETÖÖSTUSES Referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. MÕISTED................................................................................................................4 2. KEEMILISED OHUTEGURID.................................................................................4 2.1. TÖÖKESKKONNA KEEMILISI OHUTEGUREID ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD................................................4 2.2. ÕIGUSAKTID............................................................................................5 2.3. KEMIKAALIDE MÕJU TÖÖTAJATE TERVISELE...............................5 2.4. KEMIKAALIDE RISKIDE HINDAMINE................................................6 2.5. KEMIKAALIDE ORGANISMI SATTUMISE TEE...
Töökeskkond ja ergonoomika TK nr.4 Küsimused: 1. Mida käsitleb keskkonna-ergonoomika ? 2. Millised on 3 ergonoomilisst tegevustasandit, et vältida kahjustavate faktorite toimet inimesele ? 3. Kas isikukaitsevahendeid tuleb kasutada ENNE või PÄRAST ergonoomiliste soovituste rakendamist ? 4. Kas isikukaitsevahendid on VIIMANE või ESIMENE abinõu ? 5. Millistes ühikutes mõõdetakse valgustatust ruumis ? 6. Milline on ideaalne valgustatuse tase tööruumis ? 7. Milline on orienteerumisvalgustuse tase, kus ei tohi enam lugeda ? 8. Milline on valgustatuse tase väga täpse töö puhul ? 9. Kas eelistada tuleb kunstlikku või päevavalgust ? 10. Kas valgustite ja akende hooldus (puhastamine) annab ökonoomilise efekti ? Vastused: 1.) Keskkonna ergonoomika käsitleb keskkonna faktoreid, mis mõjutavad: inimese tervist, ohutust, suutlikkust, mugavust, töö tootlikkust ja kvaliteeti 2.) Kahjustava toime allikas, allika toime ülekanne inimesele, inimene 3.) E...
Keemiline tõrje · Pritsimine keelatud: üle 25 oC juures, vaheltult enne vihma ja peale vihma ning kaste ajal. · Pritsida ei tohi õitsvate taimedega ala(v.a. kui taimekaitsevahendi pakendis ei ole sätestatud teisiti) · Hügieeninõuded- töö tegemise ajal ei tohi süüa,juua,suitsetada jne. · Töö vaheajal pestakse nägu ja käsi. · Peale töö lõppu ennast üleni ära pesta ja puhtad riided selga panna. Optimaalne temperatuur pritsimisel on +16 oC kuni +24oC Õitsval umbrohu põllul,rapsi või rüpsi põllul keskpäeval on taimekaitsetööd keemiliste vahenditega keelatud.(Trahvi maksimummäär FIE-le on 12 000.- , juriidilisest ettevõtjale 30 000.-) Taimekaitsevahendite jaotus kasutuse järgi: 1. Herbitsiidid-umbrohutõrjevahend ("Starane") 2. Insektitsiidid-putukate tõrjevahend ("Mavrik") 3. Akaritsiidid-lestatõrje vahend ("VertimeX") 4. Fungitsiidid-seente tõrjev...
TÖÖANDJA JA TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Kokkuvõte Üldsätted : · Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, tagab kasutajaettevõtja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise kasutajaettevõtja juures. · Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja üks tööandja korraldab töid, vastutab see tööandja töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse eest. · Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja puudub tööandja, kes korraldab töid, sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning tööandjate vastutuse kohta. Kui kokkulepet ei ole sõlmitud, vastutavad tööandjad kahju tekkimise korral solidaarselt. · Tööandja ja töötajad on kohustatud ohut...
Kadri Sigur 104RS Töötaja kohutused ja õigused Kohustused: · Teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi. · Teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal. · Täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi. · Osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel. Õigused: · Nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid. · Saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale. · Tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt v...
Ohutusnõuded toitlustuse erialal töötavale inimesle Ats Saag K112 Tartu Kutsehariduskeskus 1.Kokana lubatakse töötada isikuil, kes on 18 aastat vanad, teinud läbi kutsealase ettevalmistuse. .2. Lubatud on teha ainult seda tööd, mis on ülesandeks antud ja mille ohutud töövõtted on hästi teada. 3. Tehnoloogiaseadmetega (hakklihamasinad, lõikurid, elektri- ja gaasipliidid, keedukatlad jm.) tohivad töötada need töötajad, kes on omandanud seadmete hooldamise ja neil töötamise miinimumnõuded 4. Tehnoloogiaseadmeid tohivad parandada vaid vastava ettevalmistusega töötajad. 5. Köögipersonal peab kandma ettenähtud sanitaarriietust ja vajadusel ettenähtud isikukaitsevahendeid. 6. Küüned peavad olema lühikeseks lõigatud, juuksed peakattega kaetud. 7. Keelatud on lubada töökohale võõraid, kõrvalisi isikuid. Sealviibimine võib olla lubatud vaid sanitaarrõivastuse kandjail.8. Ei ole lubatud kasuta...
Pärnu Kutsehariduskeskus 5 Elektrilist käsitööriista Referaat Tööohutuses Õpilane: Raimond Kasemaa Rühm E-08B Juhendaja : Karli Edo Pärnu 2008 Elektriline tikksaag IE-5202 Saag on ette nähtud puidu, puitlaastplaatide, teraslehtede, alumiiniumi ja teiste metallide läbivaks saagimiseks.Sae konstruktsioon vôimaldab materjali saagimist pinnaga 90 - 45o nurga all; saekäigu kiiruse elektroonilist reguleerimist. Tööriista müratase on 86dB, müravôimsus vôib ulatuda 99dB. Kasutage kindlasti isikukaitsevahendeid kuulmise kaitseks. Vibratsioon, mis môjub käele, ei ületa 2,5m/s2. Tikksaag vastab järgmistele standarditele ja normatiivdokumentidele: IEC745-1-82, IEC745-2-11-84, EN50144, EN55014, EN60555, HD400.3JS1 kooskôlas direktiividega 73/23/EWG, 89/336/EWG (1/96), 89/392/EWG. Ohutusnõud...
1.Missuguses vahemikus on inimkõrvale kuuldavate helide sagedus? Mis on infra- ja ultrahelid? Inimese kõrv tajub helina võnkumisi, mille sagedus on vahemikus 16 kuni 20000 Hz. Sellise sagedusega võnkumisi nimetatakse akustilisteks võnkumisteks.Infraheli on alla 16 Hz ja ultraheli on rohkem kui 20000 Hz.Ultraheli kuulevad koer, nahkhiir, delfiin. Meditsiinis kasutatakse sagedusi kuni 10MHz.Ultraheli genereeritakse pieso kristallide mehaanilise deformatsiooni käigus.Ultraheli ei levi väga hõredates keskkondades Tihedamates keskkondades on probleemiks helivõnkumise viimine sellesse, kuna suurem osa peegeldub pinnalt tagasi. Infraheli võnkumised avaldavad inimesele tugevat mõju. Seda ei tajuta helina. Infraheliga kaasneb peapööritus, valu kõrvades, tugev väsimus ja seletamatu hirmutunne. Ohtlikuks võivad osutuda inimese siseorganite omaresonantssagedusega võrdse sagedusega infraheli võnked. 2.Mis on mürasündmus? Mürasündmus – müra, mille...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLED Majandusarvestus Caroline Rattasepp TÖÖKESKKONNA OHUTEGURID Juhtimiskontrolli ainetöö Juhendaja: Doris Treier Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS On teada, et pidevalt kõrge ja endiselt kasvav tööõnnetuste arv on tingitud ohtutspoliitika vähesest rakendamisest töökohtade. Vähe on pööratud tähelepanu pisematele ja lihtsamatele muudatustele, mis võivad ära hoida nii mõnegi õnnetuse. Tööõnnetuste ja ka kutsehaiguste, suurõnnetuste jne ettekanded ning analüüsid on näidanud, et ohutuse arendamisel ettevõttes on veel palju arenguruumi. Käesolevas juhtimiskontrolli ainetöös üritatakse siis veidi täpsemalt välja tuua mõningaid tähtsamaid teemasid ohutuse tagamiseks organisatsioonis. Millised nõuded kehtivad ettevõtte juhtkonnale ja töötajatele ohutuse tagamisel? Esimeses ...
*Töötajate töövõime säilitamise eesmärk ettevõttes 1.Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2.Parandeb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3.Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4.Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5.Vähenevad kulud seoses töövõimetusega; 6.Vähenevad kulud seoses pensioniga. ILO(tööorganisatsioon)/WHO(terviseorganisatsioon) arvates on töötervishoiu ja tööohutuse kolmeks põhieesmärgiks: *Töötaja tervise ja töövõime säilitamine ning edendamine; *Töökeskkonna ja praktilise töötegemise parandamine tagamaks, et see soodustab ohutust ja tervishoidu; *Töökorralduse ja töökultuuri arendamine suunas, mis toetab töötervishoidu ja tööohutust ning ühteaegu edendab positiivset sotsiaalset kliimat ning ladusat tööd, mis aitab tõsta ettevõtte tootlikkust. Tööandja ennetus...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Sille Jürimaa 031PK KEEMILISED OHUTEGURID TOIDUAINETÖÖSTUSES Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Sille Jürimaa Keemilised ohutegurid toiduainetööstuses Tallinn2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................3 OSOON....................................................4 ABSEST...................................................5 KEMIKAALI OHUTUSKAART......................6 SOOVITUSED RISKI VÄHENDAMISEKS........7- 8 KEEMILISED ÜHENDID..............................9 MÕNINGAD OHUTUSMÄRGID....................10 KOKKUVÕTE..........................................11 KASUTATUD KIRJANDUS..........................12 2 Sille Jürimaa Keemili...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS METSAMAJANDUS Keiro Usin OHUTUSJUHEND JÄRKAMISSAEL TÖÖTAMISEL Referaat Tihemetsa 2011 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 2. ESMAABI...............................................................................................................................5 3. ÜLDNÕUDED........................................................................................................................6 4. ENNE TÖÖD..........................................................................................................................7 5. TÖÖ AJAL..............................................................................................................................8 6. PÄRAST TÖÖD..........................................
MAALER ÕPPEKAVA MOODULITE RAKENDUSKAVA Sihtrühm Õppima võib asuda põhiharidusega isikud Õppevorm Statsionaarne koolipõhine õpe Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht õppenädalates /EKAP 1 Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest. Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad Ained ja õpetajad: Karjääri planeerimine 39 tundi Viibeke Turba Majanduse ja ettevõtluse alused 52 tundi Anu Seim Töökeskkonnaohutus 26 tundi j...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES Referaat Isikukaitsevahendid Ehitusteaduskond Õppeaines: Töötervishoid ja -ohutus. Õpperühm: Tallinn 2009a Sisukord Mis on isikukaitsevahend?...................................................................................................... 3 Nõuded isikukaitsevahenditel.................................................................................................. 3 Isikukaitsevahendid................................................................................................................. 3 Isikukaitsevahendite hindamine ja valimine .......................................................................... 4 Elektriku tööriistade, -seadmete ja -vahendite hulka kuuluvad:...................................................................................................... 4 Isoleerjalatsid, -ki...
1. Töökeskkonna korraldus Tööohutusalane tegevus on reglementeeritud Eesti Vabariigi töötervishoiu ja tööohutuseseadusega. Peamisteks õigusaktideks on töötervishoiu- ja tööohutuse seadus ja selle lisad, teised töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad seadused, normatiivaktid, eeskirjad ja lepingud. Töö ja tööohutusalaste õigusaktide järgimise kontrollimine on Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni pädevuses. Töökeskkonnastruktuur: Töökeskkonnaspetsialist on Nils Suhov, firma MATI POST juhataja. Töökeskkonnaspetsialisti ülesanneteks on: · tunda töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgida ja kontrollida ning võtta tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks. · peatada ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelata ohtliku töövahendi kasutamise, kui on tekkinud otsene oht töötaja elule või tervisele ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldad...
KINNITATUD SÜG Sihtasutuse juhatuse esimehe „ 17.“ märts 2010 käskkirjaga nr 1-3/15 p.1.5 OHUTUSJUHEND TOITLUSTUSJUHILE, KOKALE, KÖÖGITÖÖLISELE, SÖÖKLA MÜÜJALE 1 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel; - töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; - tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel; - töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel; - kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas või oleks võin...
KINNITAN: ___________________________ (allkiri) ___________________________ (ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND SISEVIIMISTLUSTÖÖDE TEGIJALE (KROHVIJA- PLAATIJA-MAALER) Nr. 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbivii...
KINNITAN: OHUTUSJUHEND ETTEKANDJALE - BAARMENILE Nr. 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel; - töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; - tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel; - töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel; - kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas või oleks võinud põhjustada tööõnnetuse; - tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud tööde või ametikohustuste hulka; - kui s...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Töökoha riskianalüüs Teostas: Rander Süld Kood: 135011 MASB-21 2014 SISSEJUHATUS JÄÄTMEKÄITLUS Jäätmekäitlus on vastavalt Jäätmeseadusele jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Jäätmekäitlusega ei tohi kaasneda normatiive ületavat mõju tervisele ega keskkonnale. Jäätmekäitluse aluseks on Eesti keskkonnastrateegia põhimõtted - säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, keskkonnanõuete integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega. Jäätmed jagunevad järgmiselt (Jäätmeseaduse § 3-7 järgi): · Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. · Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega ...
TÖÖKESKONNA RISKIANALÜÜS Kodutöö Riskianalüüs Riskianalüüsi teostatakse kõikide kutsealade ja/või töökohtade lõikes, et välja selgitada töökeskkonna ohutegurid ja nende mõju tervisele. Riski suurus on hinnatud skaalas 0 4. 0- olematu risk Ei tekita võimalusi tervisekahjustusteks 1 aktsepteeritav risk Erilisi abinõusid pole vaja rakendada. Tingimus ei ole optimaalne, või on mõõtmata, võimalikud tervisehäired individuaalsest eripärast tingituna jms. Soovitav otsida alternatiiv lahendusi, mis ei põhjusta lisa kulutusi. Olukorda tuleb jälgida riskide kontrollimiseks. 2 teatud risk, tuleb kõrvaldada Ohutegur on arvestatav ja võib põhjustada tervisekahjustusi. Tuleb kasutusele võtta meetmeid olemasolevate ohtude kõrvaldamiseks, vähendamiseks, soovitatav kasutada isikukaitsevahendeid. Töötajad kuuluvad perioodilisele tervisekontrollile. 3 tõsine risk, peab kõrvaldama Tegevust töökohal ei tohi alustada enne kui ri...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS V-13 Kristo Kuusk ISIKUKAITSEVAHENDID Pärnu 2013 1. Tööandja peab tööd korraldades arvestama isikukaitsevahendi kasutamisest tulenevat füüsilist või vaimset lisakoormust ning vajadusel nägema ette puhkepausid, kasutamise piirangud või muud abinõud töötaja töövõime säilitamiseks. Isikukaitsevahend on üldjuhul mõeldud isiklikuks kasutamiseks. Kui asjaolud nõuavad, et sama isikukaitsevahendit kasutab mitu töötajat, peab tööandja rakendama abinõusid, et see ei tekitaks kasutajatele tervise- või hügieeniprobleeme. 1)IKV peab sobima oma tüübilt ja kasutamisajalt tehtava tööga. 2) Töötajatel peab olema valiku võimalus, et valida välja enda jaoks kõige paremini sobiv IKV. 3) IKV peavad olema korralikult ladustatud ja hooldatud. 4) Töötajad peavad olema koolitatud IKV-de õigeks kasutamiseks, nende hooldamiseks. 2. Tööandja peab enne isik...
Õppeaine TLM 320 „Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid“. Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1.Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil - parandada töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkust teha mõtestatud tööd - parandada ettevõtte tegusust ja tootlikkust - töötajad peavad õppima kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks - töökollektiiv peaks õppima iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid - vähenendada kulusid töövõimetusele - vähenendada kulusid seoses pensioniga 2.Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks - vältida riski - kui pole võimalik vältida, siis tuleb määrara riski suurus - püüda vähendada riski tekitavat põhjust (riski allikat) - kohandada töö indiviidi võimetele (töökoha disain, töövahendid, tööprotsess, t...
Töötervisehoid Tegemist on ennetava meditsiiniharuga, mille eesmärgiks on tervisehäirete sh ka kutsehaiguste vältimine ja optimaalsete töötingimuste loomine. Tervis on füüsiline, vaimne ja sotsiaalse heaolu seisund Tervisele avaldavad mõju: * keskkond ja sotsiaalsed faktorid. * inimese teadmised tervisest. * geneetilised faktorid. * arstiabi ehk meditsiin. (suund haiguste ravimisele, mitte nende ennetamisele). Vabaaeg- elu- tööaeg * Inimene töötab oma elus 1/3. 1/3 puhkab ja viimase kolmandiku moodustab vabaaeg. Töötingimused seega väga olulised. * Tervis annab produktiivsuse. * Soodustused tööandja poolt. Olulised faktorid töökoha juures: 1. Tööandja 2. Palk 3. Töötingimused 4. Kaastöötajad 5. Tööaeg 6. Töö kaugus 7. Soodustused Oht tervisele * Töötamine peale tööaega kodus. * Arstid on töötervishoiu osas halvasti ettevalmistatud Töökeskonna spetsialist * Peamine nõue, et oleks töökeskonnaalast koolitust. * Ametisse mä...
Automaaler Minu töökeskkond Automaaler : töötab autode tehnohoolduse ja remondiga tegelevates ettevõtetes, tema põhitöö on autode värvimine. Töö eeldab nii autode üldehituse kui ka üksikute agregaatide, sõlmede, süsteemide ja mehhanismide otstarbe tundmist. Vajalik on autokere osadeks lahutamise ja koostamise oskus, et teha turvaliselt ja kvaliteetselt autokere värvimise ettevalmistustöid, värvimist ning värvimisjärgseid viimistlus- ja hooldustöid. Automaaler tunneb värvimistöödel kasutatavaid materjale ja neile esitatavaid kvaliteedi- ning ohutusnõudeid. Ta tunneb korrosioonikaitset ja -tõrjet ning mürasummutamistehnoloogiat. Ta valdab värvisegamise ja värvimise tehnoloogiat ning oskab käsitseda vastavaid töövahendeid ja seadmeid, samuti oskab ta hinnata värvipindade kvaliteeti. Automaaler peab: tundma auto värviettevalmistustööde, värvimise ning korrosioonikaitse j...
Lisa 1.1. Riskihindamisjuhend Eestikeelne versioon 1 RISKIHINDAMISJUHEND SISUKORD: Lehekülg: I OSA: ÜLDINFO o Mis on ohutegur? Mis on risk? 2 o Miks peaks riski hindama? 2 o Kuidas riski hinnata? 2 o Kuidas käesolevat juhendit kasutada? 3 II OSA: RISKIHINDAMINE ÜLDINE o 1. aste: Missugust teavet tuleks koguda? 4 Kuidas sedalaadi teavet koguda? 4 o 2. aste: Kuidas tuvastada ohutegureid? 5 KONTROLL-LOEND ÜLDINE ...
Lisa 1.1. Riskihindamisjuhend Eestikeelne versioon 1 RISKIHINDAMISJUHEND SISUKORD: Lehekülg: I OSA: ÜLDINFO o Mis on ohutegur? Mis on risk? 2 o Miks peaks riski hindama? 2 o Kuidas riski hinnata? 2 o Kuidas käesolevat juhendit kasutada? 3 II OSA: RISKIHINDAMINE ÜLDINE o 1. aste: Missugust teavet tuleks koguda? 4 Kuidas sedalaadi teavet koguda? 4 o 2. aste: Kuidas tuvastada ohutegureid? 5 KONTROLL-LOEND ÜLDINE ...
,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; Vähenevad kulud töövõimetusega; Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; Tööandja ennetustegevus on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks. 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutu...
Järvamaa kutsehariduskeskus Kaitsevahendid ehituses Referaat Koostaja: Sven Karp TE12 Juhendaja: Alfred Kangur Sisukord Sisukord.................................................................................... ....................2 Sissejuhatus................................................................................. ................3 Töökindad.................................................................................... ................4 Tööriided.................................................................................... ..................5 Isikukaitsevahendid...................
Ä12 KO / III (29)/ 11.01.2013 Tähtaeg 16.01.2013 1. Millise institutsiooni ülesandeks on teostada riiklikku järelevalvet töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle? (1) 1. Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakond 2. Tööinspektsioon 3. Terviseamet 4. Töökeskkonna Nõukoda 2. Töötervishoiu ja tööohutuse korraldamiseks peab 49 töötajaga ettevõttes olema: (1) 5. töökeskkonnaspetsialist 6. töökeskkonnanõukogu 7. töökeskkonnavolinik 8. kõik eelnimetatud 3. Kui kaua kehtivad töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikmete volitused? (1) 9. 1 aasta 10. kuni 4 aastat 11. kuni järgmis...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Allan Part 011MT KEEMILISED OHUTEGURID JA KUIDAS KAITSTA Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Allan Part Keemilised ohutegurid ja kuidas kaitsta Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ÕIGUSAKTID...............................................................................................................4 1.1 SEONDUVAD SEADUSED.............................................................................4 2. KEMIKAALIDE OHT TÖÖTAJATELE......................................................................5 3. KEMIKAALIDE RISKIDE HINDAMIN...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
