Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

" iseseisvumine" - 630 õppematerjali

iseseisvumine - Maanõukogu otsususes (15.nov) öeldi jörgmist: 1) Eesti tulevase riigkorra määrab Eesti Asutav Kogu 2) kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused.
6
odt

Eesti vabariigi presidendi ja L. Meri elulugu , EV iseseisvumine ja taasiseseisvumine

Ees ja perekonnanimi Eesti vabariigi loomine Eesti vabariigi taasloomine Eesti vabariigi presidendid + ühe presidendi lühielulugu Refeerat Rühm : Juhendaja : KOHT 2009 Eesti vabariigi presidenid. Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald ­ 18. jaanuar 1956 Kalinini oblast, Burasevo) oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Vabariigi esimene president. Lennart-Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn ­ 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 1992­2001. Arnold Rüütel (sündis 10. mail 1928 Saaremaal Laimjala vallas) on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 2001­2006. Toomas Hendrik Ilves (sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis) on eesti polii...

Ajalugu - Põhikool
46 allalaadimist
1
odt

Kuidas sai võimalikuks Eesti iseseisvumine

veebruaril 1918 aastal. See oli pikaaegse töö tulemus. Iseseisvumisele aitasid kaasa mitmed tegurid, alustades nii eestlaste endi tegevusest, kuid abiks oli ka olukord mujal maailmas ning eriti Venemaal. Millised olid Eesti iseseisvumise eeldused ning kuidas sai see võimalikuks? Välisteguritest oli oluliseks abiks eestlaste iseseisvumisele kriitiline olukord naaberriigis Venemaal. Venelased polnud rahul enda võimuorganitega ning seal toimusid pidevalt rahutused ning rahvaülestõusud. Erinevad erakonnad üritasid võimu haarata. Kõik see segaduste aeg kulmineerus tsaarivõimu kukutamisega. Eestlaste jaoks tähendas see aga seda, et enamus ajast ja jõust kulus Vene vägedel oma probleemide lahendamiseks, mitte aga meie tegevuse kontrollimiseks. Samuti olid Vene väed nõrgenenud peale Esimsest maailmasõda, kuna...

Ajalugu - Keskkool
141 allalaadimist
1
doc

Eesti iseseisvumine – õnnelik juhus või asjade loomulik käik?

veebruaril 1918. aastal. Iseseisvuse väljakuulutamiseks moodustati erakorraliste volitustega Eesti Päästekomitee, mille koosseisu kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Kas Eesti iseseisvumine oli ainult õnnelik juhus või asjade loomulik käik, sellel teemal ürtian selgust saada. Eesti iseseisvumisele andis olulise tõuke Venemaa kriitiline olukord. 1917. aasta alguseks oli Venemaa sõjalise ja majandusliku kokkuvarisemise äärel. Venelased ei olnud rahul enda võimuorganitega ning seal toimusid pidevalt rahutused. Kõik see segaduste aeg kulmineerus tsaarivõimu kukutamisega. Kuna enamus ajast ja jõust kulus Vene vägedel oma probleemide lahendamiseks, mitte eestlaste tegevuse kontrollimiseks, siis tekkis eestlastel soodne võimalus iseseisvumiseks. Ma leian, et õnnelikuks juhuseks võib pidada ka seda, et...

Ajalugu - Keskkool
99 allalaadimist
2
doc

Eesti iseseisvumine - lühiessee

veebruaril 1918. aastal. Sellele aitas kaasa segadus, mis aina süvenes Venemaal. Igal eestlasel oli soov saada vabaks, kuid paljud suurriigid tahtsid meie riiki omale saada, võtame näiteks Nõukogude Venemaa, Rootsi ja Saksamaa. Kõik see tekitas suure küsimuse, kas Eesti iseseisvumine oli pigem juhus või asjade loomulik käik. Eesti iseseisvumisele aitas kõige rohkem kaasa I maailmasõja puhkemine ja Vene riigis oleva segaduse süvenemine. Sõjavägi ja rahvas oli väsinud sõjast ja Venemaal valitses kaos. See andis Eestile suure eelise. Samal ajal eestlaste majanduslik elu paranes järjepidevalt. Meil oli olemas poliitilised kogemused, näiteks 1905 aasta revolutsioon. Vabaks saamise jooksul oli palju sündmusi. 1917 aastal andis Vene Ajutine Valitsus Eestile autonoomia ja eestlastega asustatud alad ühendati üheks kubermanguks. Selle juhiks sai eestimeelne me...

Ajalugu - Keskkool
37 allalaadimist
2
docx

Eesti iseseisvumine ja taasiseseisvumine

veebruaril aastal 1918. Sellel aastal kuulutati välja iseseisvusmanifest. Eesti taasiseseisvumine toimus 20. augustil aastal 1991. See toimus rahumeelselt tänu Nõukogude Liidus alanud perestroikale ja Ülemnõukogu vastuvõtt otsusele, et Eesti on nüüd iseseisev riik. Nendel kahel tähtsalt Eesti sündmusel on sarnaseid, kui ka erinevaid külgi. Mis on Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise sarnasusteks ja erinevusteks? Eesti iseseisvumisel võideldi korraga mitme võimsa välisvaenlasega, kelleks osutusid Nõukogude Venemaa ning Saksamaa. Nii jõudiski olla Eesti rahulikult ainult üks päev iseseisev, kuna järgmisel päeval tungisid sisse juba Saksa sõdurid, kes okupeerisid Eesti. Saksa okupatsioon kestis 1918. aastal veebruarist novembrini. Siis kukutati Saksamaal keisrivõim ning Eesti kasutas seda ära ja Ajutine Vali...

Ajalugu - Keskkool
18 allalaadimist
3
doc

Eesti Iseseisvumine ja taasiseseisvumine

aastal alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul. Põhjuseks oli avalikustatud Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas sundis aga fosforiidikampaaniaga ametkondi kaevamisest loobuma. Tekkisid sellised operatsioonid nagu MRP-AEG (Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, loodi 1987. aastal selleks, et tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sise ja selle tagajärjed Baltimaale), ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, loodi 1989. aastal, oli esimene poliitiline erakond), EMS (Eesti Muinsuskaitse Selts, loodi 1987. aasta lõpul, oli esimene demokraatlikele põhimõtetele põhinev massiorganisatsioon), Eesti RR (Eestimaa Rahvarinne, loodi 1988. aasta keskel). EMS ja ERSP pöörasid mõlemad suurt tähelepanu eestlaste jaoks o...

Ajalugu - Keskkool
709 allalaadimist
5
doc

Eesti iseseisvumine

EESTI ISESEISVUMINE Iseseisvumise eeldused Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia. Mõlemale, juba enne maailmasõda nõrgenenud, riigile sai maailmasõda saatuslikuks. Venemaa ebaõnn sõjas tõi kaasa protestiliikumise kasvu, mille kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine 1917.a. veebruarirevolutsiooniga. Sellele järgnes segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Eesti iseseisvumise eeldused kujunesid tegelikult välja juba varem. Loetleda võiks rahvusliku haritlaskonna teket, eestlaste majandusliku jõukuse kasvu, rahvuslike liidrite(K.Päts, J.Tõnisson) esiletõusu ning ka osalemist omavalitsuste juhtimises. 1917.a. Eestis Veebruarisündmuste keskpunktiks oli Tallinn, kus aktiivsust näitasid üle...

Ajalugu - Keskkool
495 allalaadimist
7
doc

Eesti Iseseisvumine ja taasiseseisvumine

ühtlustus kirjakeel 2.levisid eestikeelsed raamatud ja eestikeelsed ajalehed 3.kujunes välja rahvuslik haritlaskond 4.rahva eneseteadvust tugevdasid mitmed suurüritused 5.aktiivne seltsielu, organiseerituse tase kasvas Iseseisvumise majanduslikud eeldused 1.talupoeg oma maa peremees 2. tööstuse areng, eriti XX sajandi algul tsaari Venemaa üks tööstuslikult enamarenenud piirkond 3.laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule Iseseisvumise poliitilised eeldused 1.1905 a rev äratas rahva poliitilisele elule 2.hakati looma erakondi, kerkisid esile eestlastest poliitikud 3.tõusis eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi 4.I MS a) variseb kokku senine poliitiline süsteem b)I MS venimine, mis kurnas välja Venemaa c)Venemaa ja Saksamaa nõrgenemine...

Ajalugu - Keskkool
266 allalaadimist
1
doc

Soome ja Balti riikide iseseisvumine

Eesti Vabadussõda. 6. detsembril 1917.a. iseseisvus Soome. 16. veebruaril 1918.a. deklareeris oma iseseisvust Leedu, 24. veebruaril 1918 Eesti. Eesti ja Leedu iseseisvumist enamlased ei tunnistanud. Tegelikkuses sattuti Saksa okupatsiooni alla. 18. novembril 1918.a. teatas oma iseseisvumisest Läti. Eestis ja Leedus andsid lahkuvad sakslased võimu üle veebruaris moodustatud valitsusele. Enamikul uutel riikidel tuli oma iseseisvust relvaga kaitsta, mõnel pool puhkesid verised kodusõjad. Soome kodusõda. Soome kodusõda olid Soome Senati e. Soome valgete vägede ning Soome Rahvavabariigi e. Soome Punakaardi vaheline sõjategevus, mis toimus jaanuarist maini 1918.a. 25. jaanuaril 1918 pöördus Soome valge valitsus teda tunnustanud riikide poole abipalvega, et vaatamata venemaa poolsele Soome iseseisvuse tunnustamisele ei...

Ajalugu - Põhikool
32 allalaadimist
2
doc

Vabadussõda, iseseisvumine jne.

Kultuurilised eeldused- ühtlustus eesti kirjakeel, rahvusliku haritlaskonna kujunemine( Tartu, Peterburi, Helsinki- seal saadi kõrgharidus), rahvusliku eneseteadvuse kujunemine ( suurüritused aitasid kaasa) 2. Majanduslikud eeldused- eestlased said omada kinnisvara( oma maja, korterid ja majad linnas.) tööstuse ja transpordi areng( raudteede ehitamine), ühtne siseturg( kaupade müümine), eestlased said majandusliku ühistegevuse kogemuse( rahad pandi kokku ja ehitati ettevõtteid- Meiereid, laeva seltse jne) 3. Poliitilised eeldused- oskus sõnastada oma eesmärke, poliitilise võitluse kogemused, hakati looma erakondasid, eesti poliitikute esilekerkimine, kohalike omavalitsuste kogemus, ohvitserkonna olemasolu, sõjaline kogemus I Maailmasõjas. Autonoomia : eestlased kasutasid ära, et on ajutine valitsus ja koostati Eesti autonoomia kava. Seal oli 4 olu...

Ajalugu - Keskkool
33 allalaadimist
1
doc

Eesti iseseisvumine ja vabadussõda

Millised olid muutused poliitikas, majanduses, kultuuris peale Eesti iseseisvumist ? 1. Poliitikas Eestlastes poltiikud, parteid, linnade ja valdade juhid olid eestlased, kontaktid välisriikidega, maavalitsus/maapäev Majanduses Talude päriseksostmine, tööstus oli arenenud Kultuuris Omakeel (eestikeel), ärkamisaeg(laulupidu, ajalehed, luulekogunemine, seltsid, oma eepos), kujunes välja eestlaste haritluskond. 2. Mis juhtus 15.november 1917 ? 2. Maapäev kuulutab end kõrgeima võimu kandjaks ja sätestab, et Eesti pinnal kehtivad ainult maapäeva korraldused. De jure teke! 3. Mis on Päästekomitee ? 3. See algas 19.veebruar 1918. See oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-liikmeline: Päts, Vilms ja Konik. 4. Kes oli Päts ? Laidoner ? Poska ? 4. Päts oli tuntud ja kogenud poliitikamees. Laidoner oli sõjavägede ülemjuhataja...

Ajalugu - Keskkool
47 allalaadimist
2
doc

Eesti iseseisvumine

maailmasõda tekkisid kaardile uued riigid. Nende hulgas ka Eesti. Venemaa, Eesti kõrval, kujutas endas suurt ohtu, sest Eestil poleks olnud võimalustki üksi Venemaa vastu. Üks suur ohu allikas oli ka Saksamaa. Tallinnas võeti võim üle 24.veebruar 1918. aastal. Järgmisel päeval jõudsin saksa väed Tallinnasse ning algas Saksa okupatsioon. Pärast saksamaa lüüa saamist tahtis NSV taastada Vene impeeriumi. 1918. aasta novembris koondas Punaarmee Eesti piirile suured jõud. Esimesena võttis Punaarmee enda kätte Narva. Eestile algas sõda halvasti, sest tol ajal ei suutnud Eesti enda kaitseks koondada piisavalt sõjalist jõudu ning puudus oli relvadest ja muust sõjavarustusest. Mõne ajapärast hakkas Eesti sõjaline edu tõusma. 1919. aastal tuli Eestile appi mujalt riikidest välisabi ning suurenes vabatahtlike sõjaväega liitumine. Välisabi tuli Inglismaalt, Soomest, Rootsist ja Taanist. Kevadeks oli vaenlane...

Ajalugu - Põhikool
11 allalaadimist
5
doc

Eesti Vabariigi iseseisvumine - Ajaloo Kontrolltöö 23.01.2012

01.2012 Eesti Vabariigi iseseisvumine 1. Mõisted Landeswehr ­ Baltisaksa vabatahtlikest koosnev maakaitsevägi, mille algne eesmärk oli kukutada Eesti ja Läti raahvuslik valitsus. Riigikogu ­ Eesti Vabariigi nõukogu, kes võttis vastu seaduseid. Riigivanem ­ Eesti Vabariigi valitsusjuht, kes täitis ka mõningaid riigipea ülesandeid. Koalitsioonivalitsus ­ erinevate poliitiliste jõudude poolt moodustatud valitsus. Asundustalud ­ Talud, mis jagati kõigepealt vabadussõdalastele, seejärel teistele, kes soovisid. Vabadussõjalased ­ Vabadussõja veteranide liit, mis sekkus poliitikasse suure majanduskriisi ajal. Vaikiv ajastu ­ Ajajärk, mil riigikogu kokku ei kutsutud, erakonnad keelati, ajakirjanduses valitses tsensuur. Balti liit ­ 5 riigi vaheline tugev majanduslik ja poliitiline koostöö, mis jäi aga loomata erimeelsuste tõttu. (Soon me, Eesti, Läti, Leedu, Poola) 2. Aastaarvud 30.03.1917 ­ Eesti saab e...

Ajalugu - Põhikool
63 allalaadimist
2
docx

Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine

Kodusõda Venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine . Lühiajalugu I osa. Õ.lk.66-71 Uute riikide teke Kesk- ja Ida-Euroopas · 6.detsembril 1917 iseseisvus Soome ja Vene enamlaste vastne valitsus oli sunnitud sellega leppima. 16.veebruaril 1918 deklaleeris oma iseseisvust Leedu ning 24. Veebruaril 1918 Eesti. · Üksteise järel kuulutasid end iseseisvaks Tsehhoslovakkia, Poola ja Ungari ning ka Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. · Enamikul värsketel riikidel tuli oma iseseisvust relvaga kaitsta, mõnel poole puhkesid verised kodusõjad. · Kodusõda peeti maha ka Soomes, kus kohalikud kommunistid kukutasid Venemaa toetusel 1918 aasta algul seadusliku valitsuse. Kindral Carl Gustav Mannerheim asus organiseerima enamlastevastaseid sõjalisi üksusi ehk valgekaarti ning pani punaväe edasitungi seisma. Aprillis saabusid valgetele appi keiserliku Saksamaa väed. Kodusõja algus Venemaal ja v...

Ajalugu - Keskkool
40 allalaadimist
3
doc

Eesti NSV koosseisus, MRP, iseseisvumine

MRP- millal, miks ja kelle poolt sõlmiti? Salaprotokoll? - 23.august 1939, Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel, mittekallaletungi leping. Salaprotokollis mainiti ära riikide jaotamine Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Jaotati mõjusfäärideks. Salaprotokolli punktid olid : Poola jaotati võrdselt pooleks, Balti riigid Nõukogude Liidule. Saksamaale kindlustati võimalus alustada sõda Lääne- Euroopaga + kindel ja soodne kaubaleping Venemaaga. 2. Baaside lepingud ja ­ajastu- millal miks ja kuidas? Tagajärg? - Baaside leping: Venemaa esitas nõude Eestile sõlmida samuti vastastikuse abistamise pakt. 28. septembril 1939. kirjutati paktile alla. Eesti pidi andma Nõukogude Liidule oma sõjaväebaasid kasutada, NL lubas omalt poolt odavalt relvastust Eestile müüa. Baltisakslased lahkusid Eestist. - Peale paktile alla kirjutamist, jäi Eesti NL'st sõltuvaks. Aktiviseerus koostöö Läti ja Leeduga. Tagajärje...

Ajalugu - Keskkool
14 allalaadimist
1
odt

Eesti iseseisvumine ja iseseisvuse taastamine: sarnasused ja erinevused

veebruaril 1918. aastal ning taasiseseisvus 20.august 1991. aastal. Nende aastate vahe on ligi 70 aastat, kuid sellegi poolest on iseseisvumisel ja taasiseseisvumisel palju sarnasusi. Samuti ka erinevusi. Nii iseseisvumisel kui ka taasiseseisvumisel kasutati ära olukorda, kus NSVL oli nõrgenenud. Enne iseseisvumist oli toimunud Esimene maailmasõda ning hiljem kukutati Venemaa tsaar. Taasiseseisvumisel oli perestroikapoliitika 1991. aastaks end ammendanud. See ei täitnud oma eesmärki ega uuendanud mõõdukate ümberkorraldustega sotsialistlikku ühiskonnakorda Nõukogude Liidus, vaid viis hoopis impeeriumi lagunemiseni. Oluliseks pean seda, et mõlemal juhul olid olemas juhid, kes riskantsetel momentidel suutsid langetada õigeid otsuseid ning sellega saavutada Eesti iseseisvumine. Sarnasuseks võib pidada ka seda, et Eesti võeti erinevate liitude liikmek...

Ajalugu - Keskkool
13 allalaadimist
15
docx

Eesti iseseisvumine - 20. sajandi algusest kuni Vabadussõjani 1920

XX sajandi esimesed aastad............................................................................. 1 Tartu liberaalid..................................................................................................... 1 Tallinna radikaalid................................................................................................ 2 Sotsiaaldemokraatia............................................................................................ 2 Kriis..................................................................................................................... 3 1905. aasta revolutsioon..................................................................................... 3 27. Aasta 1917....................................................................................................... 5 Veebruarirevolutsioon......................................................................................... 5 Auto...

Eesti ajalugu - Keskkool
15 allalaadimist
2
doc

Kreeka iseseisvumine

sajandi alguses kuulus Balkani poolsaar Türgi koosseisu. Vallutatud kreeka alasid läänitas sultan feodaalidele. Suurem osa suurmaaomanikest olid türklased, kuid alates 17.-18. sajandist hakkasid pikkamisi taastuma kreeklaste feodaalvaldused. Osa kreeka feodaale, vaimulikke ning fanarioodid tegid koostööd Türgi võimudega. Fanarioodid ­ Konstantinoopolis Fanari linnaosas elavad rikkad kreeklased, tänu jõukuse ja haridusele omasid kõrgeid ametikohti ja eesõigusi Osmanite(Türgi) riigis. Kreeka rahva olukord oli raske, esines nii feodaalne, poliitiline kui ka usuline rõhumine. Rahvas kandis koormisi, millest raskem oli kohustus anda poeglapsi janirsarideks. Janitsarid ­ jalaväelasest palgasõdurid, 14.-17. saj. Türgi sõjaväe peamine löögijõud. Janitsaride vägi kaotati 1826.a. Türgi armee ümberkorralduse käigus. Türgi ike kutsus esile kreeklaste va...

Ajalugu - Keskkool
6 allalaadimist
2
docx

Eesti iseseisvumine oli paratamatu

Eesti iseseisvumine oli paratamatu Eesti iseseisvumine oli paratamatu, kuna kui tuli Saksa okupatsioon, siis enne seda oli juba Eesti Vabariik välja kuulutatud. See tähendab, et Eestil ei jäänud muud teha kui ennast lihtsalt kaitsta sisse tulevate parasiitide eest. Kuid, kui üks riik ennast ükskord juba iseseisvaks kuulutab, kas on see tõesti nii, et ta peabki jääma iseseisvaks? Kas oleks võinud see minna teisiti või oli siiski Eesti iseseisvumine paratamatu? Eesti Vabariik kuulutati välja 24. Veebruar 1918. aastal. Eestlased suutsid samal päeval juba ka luua Ajutise valitsuse, mis oli piisav, et kahe aasta pärast Eestit totaalselt vabastada igasugustest võõrvõimudest. Järgmine päev küll tuli Saksa okupatsioon, aga sellest ühest päevast piisas, et Eestil oleks tulevikus võimalus saada täiesti vabaks. Saksa okupatsioon tuli, kuna tol hetkel valitses Venemaal kriis ja ei suudetud vast...

Ajalugu - Keskkool
7 allalaadimist
2
docx

Eesti iseseisvumine oli juhus või paratamatus

Eesti iseseisvumine oli juhus või paratamatus Kas Eesti iseseisvumine oli juhus või paramatus? Selle küsimuse üle võib pikalt arutleda ja mõelda, sest kindlat vastust sellele pole. Selleks, et Eesti iseseisvaks saaks nähti palju vaeva ja selle taga oli palju inimesi, kes unistasid oma vabast riigist. Eesti iseseisvumisele aitasid kaasa ka suured ja pöördelised ajad maailmas, sest see periood jäi kahe maailmasõja vahele, mis tõi kaasa riigite omavahelise suhete halvenemise. Suhete halvenemine andis võimaluse väike riigidel end tõestada ja võimaluse püüelda vabatuse poole. 1917. aastal toimus Venemaal revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust. Venemaal läks võim ajutise valituse kätte ja eestlased oskasid selle keerlusi olukorra kiiresti ära kasutada. Eesti sai Ajutise Valitsuse esindajaks Tallinna linnapea Jaan Poska. Eesti taotles Ajutiselt Valitsuselt autonoomiat aga Ajutine Valitsus ei soovinud Eestile auto...

Ajalugu - Keskkool
7 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun