Isamaalisus 1)Ma arvan,et kogu vajalik informatsioon selle sõna kohta leidub selles sõnas endas.See sõna tähendab minu arvates higi ,verd,pisaraid ja rasket tööd. Inimestele ongi kõige tähtsam vabadus siin ilmas ja kui see neilt ära võtta,siis nad hakkavad kasvõi siis vastu,kui nad teavad,et võit pole kaugeltki kindel.Sõna ''vabadussõda'' tähendab suurt vastuhakku ,et saavutada rahva vabadus ja iseseisvus. 2)Eestlane on alati olnud selline inimene,kellele meeldib muutuda ,ning igas rahvas leidub inimesi ,kes pole vaimselt või füüsiliselt sellisele olukorrale võimelised vastu panema.Nad valivad hoopis vastaspoole,et säilitada kindel heaolu ja ellujäämine - ''Parem saatanaga koostööd teha,kui talle endale jalgeette sattuda''. 3)Siin võib palju põhjusi olla,aga ma arvan,et peamine põhjus oli ikka isamaalisustunne ning vabadu...
Igal inimesel on olemas kaks isamaalisust: väike ja suur. Väike- on linn, tänav, maja, kus inimhing sündinud on. Suur- on riik, kelle kodanik see inimene on. Veel on olemas ühine isamaalisus ehk Maa. Kodumaad tuleb armastada ning kaitsta, kuna ainult patriotismi tunnega inimene saab olla oma rahva osa. Tänapäeval armsamaa kaitsmine on sama püha kohustus nagu palju aastaid tagasigi. Ainuke mis muutunud on, on see, et nüüd kodumaa vaenlased ei ole mingid intervendid ning agendid välismaalt vaid terroristid, narkomaafiad ja amoraalne poliitika. Demokraatlikus ühiskonnas on nendega võidelda raske, kuid see on võimalik. Rahva ühisel isamaal ehk meie planeedil- on ka veel õudsem vaenlane. Kui minna natuke ajalukku, ligikaudu XX. sajandisse siis tuleb välja, et viimased mitukümmend aastad kõik millega inimesed tegelesid oli looduslikukeskonna saastamine, osoonikihi hävitamine, kogudes tuhandeid tonne tuumajääke ning miljoneid ...
Isamaalisus enne ja nüüd Isamaa ja emakeel on olemas kõigil, kuid kas nendest peetakse lugu? Usun, et enamik rahvast teeb seda, aga leidub ka reetureid, kes lihtsalt hülgavad kõik, mis seostub meie isamaaga ehk Eestiga. Sajandeid tagasi, kui sõime aganaid ja meist aeti välja paganaid, oli meil soov luua oma Eesti riik. Paraku jäi puudu ressursist ja piisavalt tugevast isikust, kes oleks aidanud kehtestada ühtse korra ning võimu. Nii olime, isamaalisus hinges, kuid mitte tegudes. 23. veebruaril 1918. aastal Pärnus, Endla teatri ees kuulutati välja Eesti Vabariik. Presidendiks sai Konstantin Päts. Paraku tundub mulle, et riik oli liiga täiuslik, sest mõnekümne aastaga vaibus isamaalisuse tunne ning Vene enamlased haarasid võimu enda kätte. Vahepeal olime loomulikult Saksa riigi all, kuigi prooviti abi saada ühelt ja teiselt poolt, okupeeriti meid ikkagi venelaste poolt. Aastal 1944-1986 oli isamaalisus v...
Miks ja kas on oluline õppida eesti keelt? Keel on kokkuleppeline märgisüsteem. Keel on inimese sümboliseerimisvõime suurim saavutus. See on esimene tsivilisatsiooni eeldus. Eesti keel on eestlaste suhtlusvahend, mõjutamisvahend, info edastaja ning ka kuuluvuse väljendaja. Meie keel tekkis umbes 2000 aastat tagasi. Praeguseks räägib eesti keelt 1,1 miljonit inimest. See on suur arv väikese riigi kohta, kuid väike arv arenenud keele kohta. Arenenud keelte tunnusteks on ülikoolihariduse olemasolu või lihtsalt riigikeeleks olemine. Samuti ei maksa unustada, et ka arenenud keel, võib väga lihtsalt välja surra. Keel püsib siis, kui jätkub inimesi, kes teda oma igapäevases suhtlemises kasutavad. Seega kõige suuremaks õnnetuseks, mis keelega juhtuda võib, ongi selle välja suremine. Selleks, et seda ei juhtuks, on väga oluline õppida eesti keelt ja rääkida ning kirjutada õiges eesti keeles. Mitte kellelgi p...
Lydia Koidula luule Luuletajana alustas Koidula 1865. a oma esimese luulekoguga ,,Wainolilled'' Lydia Koidula luuletusi kannab lennukas, kirglik paatos, mille taga on tunda suurt tundejõudu. Koidula inspiratsioonallikateks luule kirjutamisel oli mälestusrikas lapsepõlv Vändras, armastus Eestimaa ja eesti rahva vastu ning kirjanduslikud eeskujud. Koidula põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. Luuletuste ,mis on seotud Eestimaaga, kõik kujunduslikväljenduslikud vahendid on ühtselt suunatud lüürilise meeleolu süvendamiseks .Sõnavalikus domineerivad täielikult avarad abstraktsed mõisted (Eestimaa, isamaa, õnn, arm, muld, rõõm, süda), millede sisust on ilustavate epiteetide (ülem õnn, õitsev Eestimaa) ja muu rikka kujundilise konteksti (isikustamiste, võrdluste ja metafooride) kaudu esile tõstetud ülevalt mõjuvaid omadusi. (Orjuspõlve iseloomustab Koidula metafooriga une s u r m ) Isikustamist süvenda...
Kas ma olen uhke selle üle, et olen eestlane. Eestimaa on üks väike riik, mis koosneb põhiliselt sõbralikest ja headest inimestest. On ka halbu ja pahatahtlike inimesi, aga üldiselt on eestlased toredad. See muudabki ühiskonna heatahtlikuks. Kas ma siis olen uhke selle üle, et olen eestlane? Sellele ma vastaksin, et jah, ma olen. Ma olen sündinud Eestis, ma elan Eestis, ma olen Eesti kodanik, ma olen Eesti rahvusest ja tean Eesti traditsioone ja tavasid. Kes need eestlased siis üldse on? Siia ma tooksin ühe Jakob Hurda tsitaadi "Eestlased ei ole mitte kärbsed, kes täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks vana ja visa rahva sugu, kes ammu juba maailmas on elanud ja ka pärast meid veel kaua kestma saab". Tegelikult on eestlase ainus ametlik tähendus praegu "eesti kodanik". Nagu osa nendest tänaval vandaalitsevatest venelastest, kes võivad üldse mitte osata eesti keelt, kellel ei pea olema mitte m...
Jean Sibelius 1865.- 1957. Koostas: Jean Sibelius täisnimi Johan Julius Christian Sibelius 8. detsember 1865. aastal Hämeenlinna 20. september 1957 Järvenpää soome klassikalise muusika helilooja sündis rootsi keelt rääkivasse perre õppis Hämeenlinna Lütseumis aastatel 18761885 abiellus 10. juunil 1892. aastal Aino Järnefeltiga abielus 65 aastat ja neil sündis kuus tütart omantiline isamaalisus sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas. Sibeliuse monument Helsingis Taka-Töölös Sibeliuse pargis Looming loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat kirjutas ka sümfoonilisi poeeme, orkestripalu, süite palju eeposest "Kalevala" inspireeritud teoseid üle 100 pala vokaalile ja klaverile tuntuim teos "Finlandia" Looming Kasutatud materiaalid https://et.wikipedia.org/wiki/Jean_Sibelius https://media.sandiegoreader.com/img/photos/2016/01/...
Deka Ilmunud ja ilmumata luulet 19752007 Doris Kareva Marta Mikkor I LO DORIS KAREVA · sündis Tallinnas, 28. nov 1958 · 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. · Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. · Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Ilmunud teosed · "Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Kuuhobune" (1992) · "Maailma asemel" (1992) · "Hingring" (1997) · "Mandragora" (2002) · "Aja kuju" (2005) · "Tähendused" (2007) · "Lõige" (2007) · "Deka" (2008) · "Sa pole üksi" (2011) Luulele iseloomulik · Õrnus · Hellus · Kirglikkus · Isamaalisus · Jõulisus · Na...
Elukäik Doris Kareva (sündinud 28. novembril 1958 Tallinnas) on eesti luuletaja Ta sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. Doris õppis 19661977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Ülikoolis tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpingutes. Lõpuks pidi ta asuma kaugõppele. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 19922008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Eesti kutsuti selle raamatumessi pe...
Doris Karev a Elukäik Sündis 28. novembril 1958 Tallinnas. Õppis 1966 – 1977 Tallinna 7. Keskkoolis. 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992-2008 oli UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Looming "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) Doris Kareva luuletusi Õrnus iseloomustav Hellus märksõnad Kirglikkus Isamaalisus Jõulisus Naiselikkus Julgus Romantilisus ...
Jean Sibelius Elulugu: 1. Johan Cristian Julius Sibelius on Soome kuulsaim klassikalise muusika helilooja, 2. Sündis 8. detsember 1865.aastal Hämeenlinnas. 3. Sündis rootsi keelt rääkivasse perre, kuid saadeti soomekeelsesse kooli. 4. Musikaalsed oli ka Jeani õde kes mängis klaverit, vend, kes mängis tsellot. 5. Teostel on olnud oluline roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel, 6. Romantiline isamaalisus sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas. 7. 10 aastaselt mängis väga hästi klaverit. 8. Perekeskel hüüdnimi Janne prantsusepärast varianti kasutas Jean õpinguaastatel. 9. Alustas õpinguid Hämeenlinna lütseumis, hiljem veel õppis Helsingi ülikoolis juurat. 10. Ja astus veel Helsingi Muusikainstituuti (praegune Sibeliuse Akadeemia). 11. Sarnaneb oma loomingupärast Beethoveniga. 12. Sibelius on eepilise väljendusl...
DORIS KAREVA Doris Kareva (sündinud 28. novembril 1958 Tallinnas) on eesti luuletaja. Ta sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. Doris õppis 1966–1977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Ülikoolis tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpingutes. Lõpuks pidi ta asuma kaugõppele. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992–2008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär.2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära". Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60-ndate ...
DORIS KAREVA Doris Kareva (sündinud 28. novembril 1958 Tallinnas) on eesti luuletaja. Ta sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. Doris õppis 1966–1977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Ülikoolis tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpingutes. Lõpuks pidi ta asuma kaugõppele. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992–2008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär.2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära". Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60-ndate ...
1. Romantism ja selle põhimõtted. Ajastu, maad. 18. saj lõpu ja 19. saj kirjandusvool. Kõige tähtsamaks sai isiksuse ja erakordsuse kujutamine. Peategelased olid julged mässumeelsed kangelased, kes olid tundelised, uhked, idealistlikud e. kõrgete ideaalidega ja võitlejad. Sageli kujutati inimest elust tüdinuna või normide vastu mässajatena. Populaarsed olid tegelastena ka vabaduse või kodumaa eest võitlejad. Esiplaanil oli tunnete kujutamine ja peategelase siseelu ning ühiskonda mõistetakse, vaadeldaks üksikisiku soovide seisukohalt. Segunesid traagiline ja koomiline, kurb ja rõõmus, ülev ja madal. Hakati väärtustama iga rahva kultuuri ning rahvuslikkus ja isamaalisus tulid kirjandusse olulisteks teemadeks. Zanrid : romaan, luuletused (armastus, loodus, isamaalisus, ajalooline romaan). Autorid : Friedrich Schiller, Pairon, Shelley, V. Hugo. Levis Saksamaal, Inglismaal, Prantsusmaal. 2. Friedrich Schiller zanrid, 3 teosest lähemalt, päri...
Iirimaa Pealinn Dublin Rahvaarv 4 109 200 Raha Euro(eur) Riigikeel Iiiri ja inglise Ajalugu 1973. aastal Euroopa Liitu astumise järel kujunes varem peamiselt põllumajanduslik Iirimaa (Éire) kaasaegseks tehnoloogiliselt eesrindlikuks majanduseks, pälvides nime keldi tiiger. Suure osa sisemaast moodustab põllumajanduskasutuses madalik, kus on mõned madalad mäed ning palju soid ja järvi. Lääne rannikumäed kerkivad kohati üle 1000 meetri. Ligi kolmandik rahvastikust elab Dublinis. Religioon Muslims; 92%; 8% sunniidid Poliitika Vabariik millel on parlamentaarne valisemis vorm, president valitakse seitsmeks aastaks ja uuesti valida ...
jean sibelius Kes ta oli? · Soome helilooja, viiulimängija, kes sündis aastal 1865 ning suri 1957 · Üks tuntumaid heliloojaid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul · Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. · Tema täisnimi Johan Christian Julius Sibelius Elukäik · Sündis rootsi keelt rääkivasse perre Hämeenlinnas · Õppis Hämeenlinna Lütseumis aastatel 18761885 · Romantiline isamaalisus sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas · 1885 a. alustas juuraõpinguid Helsingi ülikoolis, astus Helsinki Muusikainstituuti · 18891891 õppis Berliinis ja Viinis · Töötas dirigendina, õpetajana · 1914 a. Sõitis USAsse oma teoseid dirigeerima, kuid reisi katkestas I MS · Ta abiellus 10. juunil 1892 Aino Järnefeldtiga, 65 aastat olid abielus · ...
Eesti Vabariigi Sünnipäev- lühiartikkel Eestlased on omapärane rahvas, kes on läbi ajaloo üritanud tõestada oma rahvustunnet, olenemata meie väikesest rahvaarvust. Meie rahval on palju, mille üle õnnelik olla, samas on meid tabanud hädad ja raskused. Eestlased on ju tegelikult väga pika ajalooga rahvas. IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asukoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Esimesed elanikud tulid siia kuskilt lõuna poolt, mida kinnitavad Pulli asulast leitud esemed. Selle pika ajalooga rahvas on läbi elanud alates muinasajast kuni tänapäevani nii raskemaid kui ka kergemaid aegu. Aja jooksul on välja kujunenud eestlase iseloom. Eestlast on peetud isekaks ja kadedaks, kes leiab alati midagi, mille üle oma pahameelt üles näidata. See arvamus on välja kujunenud juba mitukümmend aastat tagasi. Näiteks on lääneriikidele siiani arusaamatu, miks me oleme nii vaenulikud venelaste v...
Sibelius Jean Sibelius e. Johan Christian Julius Sibelius, Sündis 8. detsember 1865 Hämeenlinna Suri 20. september 1957 Järvenpää. Ta oli Soome helilooja. Jean Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja ja üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Sibelius sündis rootsi keelt rääkivasse perre Hämeenlinnas. Kuigi teda tunti perekonnaringis Jannena, hakkas ta õma õpinguaastail kasutama oma nime prantsusepärast varianti Jean, mis oli inspireeritud tema merd sõitnud onu visiitkaardist. Soomes on ta tuntud Jean Sibeliusena. Tema perekond otsustas Jeani saata soomekeelsesse kooli. Ta õppis Hämeenlinna lütseumis aastatel 18761885. Romantiline isamaalisus sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas. Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Nagu ka Beethoven, kasutas Sibelius neist...
Klaasplastist lipuvarras Rander Süld 135011 [email protected] Lipuvarrast on ajalooliselt kasutatud lipu heiskamiseks. Klaasplastist lipuvarda valmistamine Vardasse saab heisata nii riigilipu tähtpäevade puhul või Protsess algab vaiku kastetud klaaskiu kerimisega ümber patriootlikkuse näitamiseks kui ka organisatsioonide lippe, pöörleva spindli kohalikke lippe või kommertsotstarbel kasutatavaid lippe. Lipuvardad on kasutusel igas riigis ja ka Kuule maandumisel mängis tähtsat rolli lipu heiskamine. Maailma suurimaks lipuvarraste turuks võib pidada Ameerika Ühendriike, kus isamaalisus on eramaju omavate keskklassi perekondade seas laialt levinud ja seda soovitakse igal võimalusel näidata riigilipu heiskamisega. Alternatiivsed materjalid Algseks lipuvarda materjaliks oli puit, mis on aja jooksul asendunud erinevate metallisulamitega (valdavalt ...
Doris Kareva Luuleanalüüs Tairi Kaarna 11. B-K Elulugu Sündis 28. novembril 1958 Ta õppis 1966–1977 Tallinna 7. Keskkoolis 1977-1983 Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonnas Töötas ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana Kuigi ajaleht on nüüdseks nime muutnud (Sirp), on Kareva siiani toimetuse kolleegiumis Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks 1992–2008 oli ta UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär 2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära” (15 000 krooni igas kuus) Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja Looming "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (19...
Doris Kareva Marta-Marleen Tamm Anette-Celine Peri TMKK 9.klass 2015 Elulugu Eesti luuletaja ja tõlkija Sündinud 28.novembril 1958 Õppis Tallinna 7.keskkoolis ja Tallinnas inglise keele filoloogiat (teadus, mis uurib keelt ja kirjandust). Töötas kultuurilehe Sirp ja Vasar (hiljem lihtsalt Sirp) toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. 1992–2008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina . Ta oli kirjandusrühmituse Wellesto liige ning üks selle asutajaid. Looming "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Kuuhobune" (1992) "Maailma asemel" (1992) "Hingring" (1997) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Tähendused" (2007) "Lõige" (2007) "Deka" (2008) "Sa...
Raamat „Nimed marmortahvlil“ põhinevat autori Albert Kivikase enda kogemustele Eesti Vabadussõja päevilt. Autori prototüübiks peetakse raamatu peakangelast Henn Ahast. Samuti on raamat hinnatud ka ajaloolaste seas, sest põhineb tõestisündinud sündmustele. Raamatu esimene osa käsitleb 1918 aasta lõpuks välja kujunenud meelsust Tartu kommertskooli õpilaste näitel. Osa neist hoiab kommunistide poole ja pooldab vaeste aitamist või teisi kõidavad iseseisvus ja rahvuslikud ideaalid. Peategelane Ahas on kui kahe tule vahel. Sõber Käämer on kommunist, Ahase vanem vend on Venemaal punaste poolel ja isagi ootab pikkisilmi punaste võimu tulekut, lootes saada paremat elujärge. Samuti ei ole Ahasele võõrad isamaalisus ja rahvuslasest sõber Käsperi vaated. Seda raskem on tal valida poolt, kui sõbrad Käsper ja Kräämer omavahel vaieldes pöörduvad toetuse saamiseks tema poole. Ta ei taha kummagagi tülli minna. Parema meelega oleks ta erapooletu, kuigi ...
Pagulaskirjandus tekkis II ms tulemusel. 1944. a. Põgenes kodumaalt palju kirjanikke(kuulsamad: Suits, Under, Visnapuu, Gailit, Ristikivi). Eesti kirjandus säilitas elujõu võõrsil.Eestisse tuli võõrvõim aastal 1940.Kultuuritegelased läksid tagalasse, seal loodi rahvakunsti ansambleid. Eestis loodud kirjandus allutati kontrollile. Tohtis olla ainult sotsialistlik realism. Sotsialistlik realism-N-Liidus ainulubatav loomingumeetod, mille alusel nõuti kirjanikult ideelisust, tüüpilisust, ja rahvalikkust. Kirjanik pidi kujutama sotsialismi eest peetavad võitlut positiivses pildis. Pidi ülistama riiki ja selle juhte. Teemad millest kirjutati-patriotism, NSVL rahvaste sõpruse kajastamine, eesrindlik töö, poliitiline üleskutseluule. Luuletajad: Kalju Lepik- Ta luulel on 3 alustala: Eesti keel, piibel, rahvaluule. Ta luulet iseloomustab aktiivselt võitlev hoiak. Esikteos on ,,Nägu koduaknas". 13 luulekogu. Lorilaulud- ,,Minul on karvased sääred"...
Elulaad ja olme Kati Kukk 11.klass Suhtumine omariiklusesse Eesti ühiskonda iseloomustasid iseseisvuse aastail ennekõike rahvuslus ja isamaalisus. Mõnevõrra tegi olukorra keeruliseks vaikiva oleku kehtestamine, sest kaitseseisukorra tingimustes jagunes ühiskond mitmeks üksteisele osaliselt vastanduvaks rühmaks. Üks osa läks meelsasti kaasa reformidega. Teine osa ühiskonnast jäi muutuste suhtes ükskõikseks. Kolmas osa rahvast moodustas opositsiooni isehakanud riigijuhtidele. Absoluutne enamik inimestest pidas Eesti riiki rahva kõrgeimaks paleuseks ja loomulikuks eneseavalduseks. Elulaad Paralleelselt haridustaseme tõusuga kasvas rahva lugemishuvi. Aastatel 19181940 anti välja 30000 erinevat raamatut kogutiraaziga 43 miljonit eksemplari. Linnakultuuri lahutamatuks osaks kujunesid teatrietendused, kontserdid ja kunstinäitused. Inimesi huv...
DORIS KAREVA Doris Kareva sündis 28 novembril 1958 aastal helilooja Hillar Kareva perekonnas. Ta on luuletaja ja tõlkija. Ta õppis 19661977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus edasi õppima1977-1983 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda, lõpetas kaugõppes. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis.Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 19922008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. 2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipend...
Johan Christian Julius Sibelius Johan Cristian Julius Sibelius on Soome kuulsaim klassikalise muusika helilooja, kes on tuntud ka kui Jean Sibelius. Tema teostel on olnud oluline roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Sibeliuse määravaks elemendiks tema poliitikas ja kunstilises väljaandes sai romantiline isamaalisus. Jean Sibelius on sündinud 8. detsember 1865.aastal Hämeenlinnas. Ta sündis küll rootsi keelt rääkivasse perre, kuid saadeti soomekeelsesse kooli. 10 aastaselt mängis ta juba väga hästi klaverit, ja hakkas ka kirjutamisega katsetama. Musikaalsed oli ka Jeani õde, kes mängis klaverit ja vend, kes mängis tsellot. Perekeskel oli tal hüüdnimi Janne, mille prantsusepärast variant Jean hakkas ta kasutama oma õpinguaastatel. Õppinud on ta Hämeenlinna lütseumis, misjärel Helsingi ülikoolis juurat ning astus ka Helsingi Muusikainstituuti(praegune Sibeliuse Akadeemi...
1) Rahvusliku liikumise eeldused: · Eesti ala majanduslik arenemine. · Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke. · Koolihariduse levik (emakeelse). · Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. · Rahvatunnetuse suurenemine. 2)Tähtsamad sündmused: 1857- Perno Postimees (Jannsen) 1860ndal: - Aleksandrikooli rajamise idee (Hurt, Kreutzwald, Köler) - palvekirjade aktsioon (Köler) - Jannsenid kolivad Pärnust Tartusse. Ajaleht Eesti Postimees (1864) - ''Vanemuise'' ja ''Estonia'' seltside rajamine (1865) - Jakobsoni isamaakõned (1868) - 1869- esimene üldlaulupidu Tartus 1870ndal: - Põllumeeste seltside rajamine (Jannsen, Jakobson) - Eesti Üliõpilaste Selts (Hurt, Jannsen) - Eesti Kirjameest Selts (Hurt) - Eesti Aleksandrikooli peakomitee (Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler jt): kohalike abikomiteede loomine -> aktiivne seltsiliikumine (laulu- ja mänguseltsid, karskusseltsid jne) - Aj...
Henrik Visnapuu ülesanded 1. Mida tahab Henrik Visnapuu saavutada oma sõnademänguga? Kuidas Sina lugejana seda vastu võtad: kas see muudab poeedi sulle sümpaatsemaks või tõukab eemale kui poosetaja ja snoobi? 1.Minu arust soovib Visnapuu olla originaalne ja teistest luuletajatest erineda. Sõnademänguga teeb ta oma luulest rohkem 'mängulisema' ning jätab lugeja mõtisklema, mis autor täpselt öelda tahtis. Minu arust muudab see poeedi huvitavamaks. See aga ei tähenda, et ta luule meeldiks mulle teiste autorite omast rohkem. Ma leian, et Visnapuu on kasutanud liiga rohkelt onomotopöad ning kuna eestlased ei kasuta seda kõnes sugugi igapäevaselt (võrrelda võiks näiteks jaapani keelega, kus on üle mitmesaja hääli jäljendavaid sõnu), kõlab see veidi kunstiliselt. Ma ei ütleks siiski, et ta sõnademäng eemaletõukav oleks. 2. Kas kirjanik ...
Saaremaa Ühisgümnaasium DORIS KAREVA ELU JA LOOMING Referaat Koostaja: ... Kuressaare 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.ELULUGU JA LOOMING.......................................................................................... 4 1.1 Elulugu............................................................................................................. 4 1.2 Looming............................................................................................................ 4 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 6 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 7 2...
HANDO RUNNEL ,,Maa lapsed"- esikraamat; läbivaks teemaks on töö; ilmus 1965. ,,Laulud tüdrukuga"- sarnane I koguga; ilmus 1967. PÄIKESELUULE Runneli luule algusest kuni 1960-ndate lõpuni. Piltlik luule, räägib kodukohast. Optimistlik luule, milles kolhoosipõldude vahel särab päike. ,,Avalikud laulud"- kadusid külaelupildid; luulesse tuleb igavikulisus; tusameel; ühiskonna teema; isamaalisus. ,,Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks"- valdavalt uuemad rahvalaulud; 4 peamist valdkonda: laada-, kõrtsi-, kiriku- ja kodulaulud; eesti rahva saatus; ,,Keldrikakand". ,,Mõru ning mööduja"- aja- ning inimesekriitiline sünge teos; tajub, et on vastutav kõikide õnne eest. ,,Kodukäija"- läbilõige Runneli senisest luulest; kodu on koht, kus inimese inimesek olemine on täiuslikem; tee päikeseluulest saatuseluulesse. SAATUSELUULE Luule alates 1970-ndatest. Skepitiline, masendunud. ,,Punaste õhtute pu...
Referaat Jean Sibelius Sixten Ainumäe 11E TVTG 23.05.2013 Sissejuhatus Johan Julius Christian Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja kes sündis 1865. aastal. Hämeenlinnas. Teda kutsuti sõprus- ja perekonnaringis Janneks, kuid koolis hakkas ta ennast kutsuma oma prantsuspärase nime järgi, Jean. See oli inspireeritud postkaardist, mille kinkis talle tema meremehest onu. Soomes on ta tuntud Jean Sibeliusena. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. 889 Haridus 15. aastane Johan otsustas, et ta tahab saada maailmakuulsaks viiuli mängijaks, ning aja möödudes saigi temast päris osav artist. Ta õppis Hämeenlinna Lütseumis aastatel 1876-1885 ning pärast keskooli läks ta seadust õppima Keiserlikku Aleksandri-ülikooli mis on praegu tuntud kui Helisinki Ülikool, kuid teda huvitas muusika palju rohkem, kui seadus ning ta läks...
Kultuur ja olme Eesti Vabariigis Margit Martinson 11.B klass Kultuur Omariikluse suurimaks saavutuseks oli Euroopa tasemel moodsa rahvuskultuuri väljaarendamine ja kultuurielu kiire edendamine Kadus oht kaotada rahvuslik kultuur saksastamise või venestamise tõttu Hakati tähelepanu pöörama eestlaste rahvuskultuurile ja teadlikult hoolitsema selle arengu eest Algusaastail toetati kultuuri arengut vaid riigieelarvest Eesti Kultuurkapital Loodi 1925. aastal Peamine kultuuri finantseeriv asutus Tegevuseks laekuvad summad tulid: 1) Alkoholi- ja tubakaaktsiisist 2) Lõbuasutuste maksustamisest Kultuurkapitali sissetuleku jagunemine Jagunes kuue sihtkapitali vahel: Kirjandus Helikunst Näitekunst Kujutavad kunstid Ajakirjandus Kehakultuur Kirjandus 1920. alguses valitses A. H. Tammsaare Siuru rühm Proosa ja realistlik romaan Anton Hansen Tammsaare Arbujad...
Norra Rahvaarv: 4 799 252 Pealinn Oslo Riigikeeled norra ja uusnorra Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Rahvuspühad Norralased tähistavad 17. mail rahvuspäeva, Norra põhiseaduspäeva. Mitmed inimesed kannavad rahvuslikke kostüüme ning (eriti lapsed) osalevad linnaparaadidel, mis võtavad aset üle kogu maa. Valitsusvorm Norra on parlamentaarse valitsemissüsteemiga konstitutsiooniline monarhia ja unitaarriik. Riik on demokraatlik:võimu allikas on rahvas ja selle legitiimsus pärineb rahvalt. Rahva võim väljendub eeskätt parlamendi Stortingi,maavolikogude ja vallavalitsuste valimistes. Kuningal puudub poliitiline võim. Kuningas Harald V. Usk Luterlus Ajad, punktuaalsus Ajakavast peetakse kinni. Kohtumised planeeritakse pikemalt ette. ...
Doris Kareva Elulugu Doris Kareva sündis 28. november 1958 Tallinnas Ta õppis 19661977 Tallinna 7. Keskkoolis 1977-1979 Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonnas. Lahkus süveneva surve tõttu dissidentlikele ringkondadele Elulugu 1983. a lõpetas Tartu Ülikooli kaugõppes inglise filoloogina 19922008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina 1997-2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Osales Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud "Noorte kirjandussündmus '76" Seejäre...
Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Jean Sibelius Elulugu Jean Sibelius sündis Soomes Hämeenlinnas 08.12.1865 linnaarsti Christian Sibeliuse teise lapsena. *Tema õpingud algasid Eva Savoniuse rootsi õppekeelega eelkoolis, kus tüdrukuid oli rohkem kui poisse. *Kaheksaaastasena pandi Jean soome õppekeelega ettevalmistuskooli. *Esimestel kooliaastatel oli poisi lemmikharrastuseks näitlemine. Veidi hiljem moodustasid poisid orkestri, kus mänguriistadeks olid savikuked ja suupillid. Löökpillidki ei puudunud; mõnel poisil oli kelli ja kuljuseid. Jean juhatas ettekannet klaveri juures ja tuli välja, et mingi muusika igal juhul nii musitseerides ka tekkis. Elulugu Looduses viibis palju Õieti alles seal sai tema fantaasia tuule tiibade alla. See tohutu tundehellus, mis Jeani loodusarmastuse põhjaks oli ja mis tema fantaasiat...
Bhutan Üldine Thimphu Pealinn 697 000 ( 2009 a.seisuga), pindala 47 000 km2 Rahvaarv .(ngultrum (BTN Rahaühik . dzongkha keel, mis on ka riigikeel ja nepali keelt Keeled .Bhotiad tunnustavad Tiibeti budismi Religioon .Nepallased on hinduistid .konstitutsiooniline monarhia Valitsusvorm .Kuningas Jigme Khesar Namgyal Wangchuck, peaminister Jigme Thinley Poliitika .Aastal 1907 valiti Ugyen Wangchuck Bhutani kuningaks Ajalugu .Aastal 1971 võeti Bhutan ÜRO liikmeks Aastal 1972 asus valitsema praegune kuningas Jigme Singye Wangchuck, 1998 viis läbi olulised poliitilised reformid, andes suurema osa kes .peaministrile oma võimust üle Bhutanis on palju pühasid, millest enamik on seotud traditsiooniliste Pühad .pidustustega Nende seas on talvise pööripäeva püha, kuukalendri uusaasta, kuninga sünnipäev ja kroonimise aastapäev, mussoonide aastaaja rahvuspäev (17. detsember) ni...
1. Millal iseseisvus Eesti 24. veebruar 1918 2. Iseloomusta Eesti Vabariigiaegset kultuuri- jamajanduselu. Too mõlema valdkonna kohta 4 näidet. Kultuur: Kultuurkapital, rahvamajad, Kirjanike ja Õpetajate Leht, 6. klassi hariduskohustus, suvitamine, tõstmine ja maadlemine, lugemishuvi, kultuuriautonoomiaseadus. Majandus: Maareform, esikohale põllumajandus, rahareform, Vene turult orienteeruti umber Euroopa turule 3. Kuidas arenes ning mis muutus hariduselus? Mindi üle emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi, uued õppekavad, uued õpikud, rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemine, kutsekoolide teke, kuueklassiline koolikohustus 4. Iseloomusta EV esimest põhiseadust Sätestati laialdased kodanikuõigused (täielik võrdus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, usu- ja sõnavabadus). Kõrgeim võim rahvas – valimised. Seadusandlik võim Riigikogu, täidesaatev võim Vabariigi Valitsus, mida juhtis riigivanem 5. Miks puhk...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Allan Pertel JEAN SIBELIUS Referaat Juhendaja: Kai-Tõe Ellermaa Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Jean Sibelius, kelle täisnimeks Johan Christian Julius Sibelius. Sündis 1865 aastal Hämeenlinna's ning suri 1957 aastal Järvenpää'l. Jean Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja, üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. ELUKÄIK Sibelius sündis rootsi keelt rääkivasse perre Hämeenlinnas. Kuigi teda kutsuti perekonnaringis Janneks, hakkas ta õpinguaastail kasutama oma nime prantsusepärast varianti Jean, mis oli inspireeritud tema merd sõitnud onu visii...
Kes on tõeline eestlane? Põhiseaduse sissejuhatuses on meie riik pandud tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Meie rahvuslikud aated, rahvuslik võitlus, ärkamised, märkamised, isamaalisus jne jne on kestnud läbi kolme sajandinumbri. Meil on isamaaluule, isamaalaulud, isamaalikud erakonnad. On emakeelsed kõrgkoolid, uurimisinstituudid, teaduskeskused. Aga meil pole ikka veel korralikku ja vettpidavat teoreetilist ja teaduslikku alust kogu selle rahvusluse põhjendamiseks. Kogu see meie jaoks nii tähtis rahvuslus põhineb ju tõesti vaid tunnetel, emotsioonidel ning meil pole isegi omavahel veel siiani selgeks saanud, kes siis on tõeline eestlane. Kui aga peaksime oma rahvuslikke aateid ja põhimõtteid kuskil mujal ja kellelegi teisele põhjendama ja arusaadavalt seletama, oleksime täiesti abitud. Kusjuures, see on kogu aeg niimoodi olnud. Alates juba 19. sajandi ärkamisajast, esimestest la...
Piirid meis ja meie ümber Igaühel meil on meie enda piirid, millest me väga lihtsalt üle ei kipu astuma. Mulle meeldib seda ette kujutada kui minu isiklikku riigipiiri, millest ma ilma loata üle astuda ei tohi. Aga kõikidel meist tiirleb see joon omasoodu. Millistest lõikudest koosnevad need meie isiklikud piirid ja miks nad on meil kõigil erinevad ? Tähtsaimad meid ümbritsevad piirid on seadused. Me täidame neid, sest muidu saame trahvi. Poleks politseinikke, kes tänavail kontrolliks, et kodanikud ikka seadusi täidaks, oleks asi tõesti katastroofiline. Väga tänuväärt amet, paraku aga mitte tulus. Siit hargneb individuaalsete erinevuste esimene põhjus ja ka piiripunkt ehk koht, kust on võimalik piire ületada. Nimelt tänu sellele, et härra korravalvur niivõrd väikest palka saab, on ta sunnitud pistist võtma. Pere tahab toitmist, elu elamist. Mõned väidavad, et see on loll jutt ja et need ajad on möödas. Paraku on...
Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Kodanikuühiskonnas käitub enamik inimesi vabade inimestena, mitte orjadena. Vaba inimene tunnetab oma vabadust selle kaudu, et teeb asju, mida ta ei pea. On palju neid, kes teevad leivatööd orjakombel, tööd vihates. On aga palju neid, kes leiavad paratamatus töös palju huvitavat, mingi väljakutse, mingi enesearendamise viisi. Nad jäävad ellu kõigis oludes. Kodanik algatab, kodanik teeb, kodanik tunneb oma õigusi, kodanik vastutab. Inimühiskonna põhiolemus on olnud lävi aegade üsna ühesugune. Inimkonnas eksisteerib riigivõib, kehtivad seadused, toimib majandus, järgitakse kindlaid väärtusi ja traditsioone. Kõikide maade rahvuslikku saab iseloomustada teatavate tunnuste alusel: · Elukoht · Rahvus · Sissetulek · Elukutse · Vanuse järgi Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. See on süsteem. Ühiskonnas on olulisel kohal majandus. Majandussek...
Noor-Eesti- 1905-1915. kasvas välja õpilaste ja üliõpilaste rühmitustest. Püstitas kindlalt oma eesmärgi ja ideoloogiks võib pidada G.Suitsu. temalt ilmub artikkel ,,Noorte püüded". Manifesti põhieesmärk: ,,enam kulturi!enam Europalist kulturi! Olgem eestlased aga saagem ka Europlasteks!. Maailma kirjandus on selleks ajaks -3000 aastane. Eesti kirjandus 45 aastane professionaalne järjepidev eesti kirjandus tuli ärkamisaja algusega, rahvusliku liikumisega 19.saj II pool., 60' voolud jõudsid Eestisse hiljem, tänu sellele pole eesti kirjandus Euroopaga võrreldav. Rühmituse eesmärgid: tutvustada uut euroopa kirjandust, tegeleda eesti kirjanduse tõlkimisega,tuua rahvani unarusse jäetud eesti autorid(juhan liiv, K.J.Peterson) rühmituse taga peitub ka kirjastus,ajakiri ja 5 kirjanduslikku albumit. ( kuulusid: Suits, Tuglas, Grünthal-Ridala, Aavik, Linde) Albumid- I 1905- suitsu manifest, aaviku keeleuuendustest, ja kirjandus teaduslikke arti...
Väikerahvas tuleviku Euroopas Eestlased on väikerahvas, kuid kindlasti mitte väike rahvas. Juba ärkamisaegsed eesti kultuuritegelased seadsid eesmärgiks meie rahvale "saada suureks vaimult". Senini on see meil üpris hästi õnnestunud meie kirjanikud, heliloojad ja teadlased ei ole meile veel maailmas häbi teinud. Vastupidi, Eestit teatakse-tuntakse kui suurt laulumaad, kui mitme revolutsioonilise avastuse ja leiutise sünnimaad. Nii mõnigi kord on aga meie sportlased tõestanud, et võime olla suured ka oma kehaliselt osavuselt. Kas meiesugune väikerahvas suudab samasugust joont hoida ka edaspidi? Mis saab meist tuleviku Euroopas? Euroskeptikute jaoks on eesti keele ja kultuuri püsimajäämise teema saanud üheks põhiliseks Euroopa Liiduga ühinemise vastaseks argumendiks. Väidetakse, et liitumine tooks kaasa inglise keele pealetungi, meie kultuuri jalge alla trampimise ning viiks lõppkokkuvõttes eestluse hääbumiseni. Ometi ei ole selline mõ...
Jean Sibelius ehk Johan Christian Julius Sibelius (1865- 1957) Lapsepõlv: Sibelius sündis rootsi keelt rääkivas peres Hämeenlinnas. Ta isa Cristian Sibelius oli linnaarst. Jean Sibelius oli pere teine laps. Perekonnaringis kutsuti teda Janneks aga õpinguaastail hakkas ta kasutama oma nime prantsuskeelset hääldust „Jean“, mis oli inspireeritud tema merd sõitnud onu visiitkaardist. Perekond elas väikses renditud majas, kus doktor Sibeliusel oli ka vastuvõturuum. 1868. sai doktor Sibelius ühelt oma patsiendilt tüüfuse ja perekond pidi kolima elam proua Sibeliuse ema Juliana Borgi majja. Õpingud: Sibeliuse õpingud algasid Eva Savoniuse rootsi õppekeelega eelkoolis Perekond leidis, et Sibelius tuleb saata soomekeelsesse kooli ning kaheksandast eluaastast käis ta soome õppekeelega ettevalmistuskoolis. Aastatel 1876-1885 õppis Sibelius Hämee...
Kool Referaat MEXICO Koostaja: Juhendaja: 2013 SISUKORD 1. Sissejuhatus 3 2. Mehhiko iseloomustus 4 3. Söök ja jook Mexicos 5 4. Väärikus ja etikett 6 5. Populaarsemad Mexico city külastuskeskused 7- 14 6. Kokkuvõte 15 7. Lisad 16 8. Kasutatud allikad 17 SISSEJUHATUS México city on Mehhiko pealinn, mis asub Mehhiko kiltmaal. 2010. aasta seisuga on seal elanikke 8 851 080. Linna pindala on 1485 ruutkilomeetrit. Linna rajasid hispaanlased 1521. Aastal vallutatud asteekide pealinna Tenochtitláni kohale. Iseseisva Mehhiko pealinn aastast 1821. Inglise keeles tarvitatakse nime Mexico City, et teha...
Eesti 20. sajandi esimese poole tuntuim ja silmapaistvaim graafik Eduard Wiiralt (Viiralt) sündis 20. märtsil 1898 Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. 1909. aastal siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal, kuid maailmasõja puhkedes asusid nad edasi Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. 1914. aasta oktoobris avatud Tallinna Kunsttööstuskool oli esialgu ainuke kunstiõppeasutus Eestis, mis andis üldise ning kunsttööstusliku keskhariduse ja kus õpetasid valdavalt Peterburi Stieglitzi Kunstikooli lõpetanud kunstnikud. Neist suurimaks autoriteediks oli Wiiraltile kahtlemata kunstnik Nikolai Triik. 1916. aastast pärinevad Wiiralti esimesed puu ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi ja estambikatsetused. 1918. aasta jõulukuul, haaratud kaasa üldisest rahvuslikust ...
TALLINA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS AT12 LAULUPIDU Referaat Koostaja: Kaarel Maasalu Juhendaja: Svetlana Gumenjuk Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus...............................................................3 Ajalugu.....................................................................4 I üldlaulupidu.............................................................5 VII üldlaulupidu..........................................................6 Punklaulupidu.............................................................7 Öölaulupidu "Järjepidevus".............................................8 Kasutatud kirjandus......................................................9 Sissejuhatus Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel ...
Eesti kirjandus sulaajal (1956.~1968.) Muutused ühiskonnas · Toimub üleüldine liberaliseerumine nii poliitikas, olmeelus kui ka kultuuris. · Tsensuur lõdveneb, kirjanduses algab uuenemisjärk. · Tekivad võimalused välismaailmaga suhtlemiseks. · Rahva seas tõuseb teotahe, ja avatus, lootus parema tuleviku suhtes. · Tõuseb üleüldine kultuurihuvi. Muutused ühiskonnas · Levib läänelik meelelahutus: rokkansamblid, hipiliikumine. · Kultuurilise liberaliseerumise tulemusena võib avalikult esitada estraadimuusikat ja kirjutada operette. · Suurenenud teotahe toob EÜEsse ja EÕMi kokku palju noori. Tsensuuri lõdvenemine · 1955. aastal vabastas ENSV Glavlit täiesti keelatud autorite nimekirjast esimestena Johannes Semperi, Friedebert Tuglase, Kersti Merilaasi ja Paul Viidingu. Suurt osa nende töödest võis pärast seda avaldada. · 1965. aastal vabastati täiesti keelatud autorite nimeki...
Kas religioon avardab mõtteid või tapab neid. Tunnen inimesi, kes ütlevad: "Mõtlemine, see ongi religioon!" Mul pole põhjust kahelda, et nad on selles veendunud. Tunnen teisi, kes väidavad vastupidist: "Religioon, see piirab mõtlemist!" või koguni: "Religioon ja mõtlemine on ju täielikud vastandid!" Niisama veendunult kui esimesed. Kuidas siis asjalugu on - kellel on tegelikult õigus? Selleks peaks esmalt defineerima mõisted mõtlemine ja religioon. Albert Einstein on kirjeldanud mõtlemist kui mõistetega tehtavaid operatsioone. Tema järgi hõlmab mõtlemisprotsess mõistete loomist, mõistetevaheliste otseste funktsionaalsete seoste kasutamist ja meeleliste kogemuste suhestamist nende mõistetega. Mõtlemine on mõtete omamine. Mõte on asi ise, "subjektiivse ja objektiivse lihtne samasus" . Religioon on väga lai mõiste. Arvatavasti on sõna religioon moodustunud kahest sõnast, milleks on religere ja religare. Esimene tähendas mingile tegevu...
Demokraatlik Eesti 1920.aasta põhiseadus: *kõrgemaiks võimukandjaks rahvas: valimised rahvaalgatuse rahvahääletuse *100 liikmeline riigikogu,mis valiti 3ks aastaks *valimisõigus kõigil vähemalt 20aastastel *valitsus eesotsas riigivanemaga *laialdased kodanikuõigused *puudus valimiskünnis,tulemuseks väga kirju riigikogu,p alju erakondi,koalitsiooni oli raske kokku panna. Probleemid: *kuna puudus valimiskünnis oli Riigikogu koosseis üsna kirju *Valitsesid koalitsioonivalitsused(1921-1931 keskmine valitsuse eluiga 11 kuud) *palju valitsuskriise *Puudus riigipea(tasakaalustaja) Majandus: *1919 maaseadus-maareform: -riigistati mõisate maa -Loodi 35000 asendustalu *1923.aastani majandustõus: -uued tehased -põlevkivitööstus -Venemaa tellimused *1923 majanduskriis: -Hiigellaenud-inflatsioon -Väliskaubanduse negatiivne bilanss -Venemaa turu kadumine *1924 uus majanduspoliitika: 'Orienteeruti Euroopa turule -Esikohale seati põllumajandus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
