Taebla Gümnaasium Reonalt Kozlovski Eesti Euroopa Liit positiivne või negatiivne kogemus Eesti liitus Euroopa Liiduga 2004da aasta 1. Mail. Selle järel on toimunud meie majanduses ja poliitikas palju muudatusi. Need muudatused on olnud mõndatele inimestele positiivsed, kuid on mõjunud mõndadele inimestele negatiivselt. Mõjutamata ei jätnud see kedagi. Selle aasta esimesel Jaanuaril võeti Eestis kasutusele Euroopa ühisraha euro. Ühtne raha parandas konkurentsi võimet, meelitades Eestisse investoreid, kes muidu kahtlesid krooni stabiilsuses. Selle tulemusena väheneb tööpuudus ning paraneb elatustase. On suur võimalus, et Eestist saab riik, kus ettevõtted konkureerivad töötajate pärast, mitte vastupidi. Lisaks on Eesti ettevõtetel lihtsam laiendada oma ettevõtteid Euroopasse. Tänu sellele on meil suuremad võimalused maailmas läbi lüüa ning saavutada karjäär, mida enne lii...
SVEITSI MAJANDUS · Tööstus on kõrgelt arenenud: aparaadi-, kella-, tekstiili-, elektroonika- ja toiduainetööstus · Olulised sissetulekuallikad: turism, pangandus ja karjakasvatus · Tuntuimate toodete hulka kuuluvad sokolaad ja juust · Tuntud kellade, eriti käekellade tootmise poolest · Üks maailma kõige paremini korraldatud riik Rahaühik: SVEITSI FRANK TÖÖSTUS · Sveitsis ei leidu peaaegu üldse toorained, kuid on saanud märkimisväärseks tööstusriigiks · Palju kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu, mis on spetsialiseerunud hinnaliste ja kergete toodete valmistamisele · Ravimite valmistamine on tähtis tööstusharu · Igal aastal eksporditakse 50 miljonit kella PÕLLUMAJANDUS · Soojematel lõunapoolsetel nõlvadel kasvatatakse puuvilju ja viinamarju · Piimakarjakasvatus on Sveitsi traditsiooniline põllumajandusharu · Lop...
OSAÜHING Karlis Strazdin Rainer Amor Osaühing Osaühing on enimlevinud ettevõtlusvorm Eestis. Osaühingu eelisteks on: lihtne ja kiire registreerimine; suhteliselt madal nõutud osakapital (2500 eurot); puudub osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest. Osaühingu asutamine Milline saab olema ettevõtte ärinimi? Millisel tegevusalal alustate tööd? Kes on osanikud ja kui suur on osanike osakapitali sissemakse? Kus saab olema osaühingu tegevuskoht ja asukoha aadress? Milline saab olema osaühingu juhtimine? Osaühingu asutamisel tuleb teil tasuda riigilõiv 140,60 eurot. Elektrooniliselt kiirmenetlusega, on riigilõiv 185,34 eurot. Riigilõiv on hiljem võimalik kanda loodud osaühingu asutamiskuludesse. Eelised: Lihtne ja kiire alustada(Notariga 2-3 päeva ; Elektrooniliselt 1-2 h) Kerge juhtida - väikesed OÜ-d ei vaja nõukogu ega audiitorit. Kapitali on kergem laiendada, kaasata investoreid ja partnereid Võrreldes AS...
Kuivõrd maksupoliitika kaudu saab mõjutada majanduselu ja indiviidi toimetulekut? Ühiskonnas toimuvad protsessid on tingitud majanduse arengust. Majanduse peamiseks probleemiks on kuidas rahuldada ühiskonna vajadusi ja soove. Inimeste soovid on piiramatud, kuid ressursid sageli piiratud. Kuidas maksupoliitika mõjutab majanduselu ja indiviidi toimetulekut? Maksupoliitika struktuuride osakaalu - kaudsete ja otseseste maksude suuruse - mõju majandusele ja indiviidile on erinevad. Otsesed maksud arvestatakse tarbimiselt ning mõjutavad suuremal määral vaesemat elanikkonda, kui käibemaksu protsent on kõrge, siis see mõjutab väikse sissetulekuga tarbijat, sest ta kulutab valdava osa oma sissetulekust. Kaudsed maksud mõjutavad pigem rikkamat elanikkonda. Aktsiisimaksud tõstavad maksustavate toodet hinda ning seetõttu muutub nende tarbimine kulukamaks. Aktsiisid on kehtestatud alkoholile ja sigarettidele, et ...
Miks peaks Eesti kuuluma Euroopa Liitu? Euroopa Liit loodi pärast Teist maailmasõda selleks, et majandusliku koostöö kaudu suurendada üksteisemõistmist ja vähendada uue sõja puhkemise ohtu. Eesti koos üheksa Kesk- ja Ida – Euroopa riigiga sai Euroopa Liidu liikmeks 2004. aasta kevadel. Eesti liitus Euroopa Liiduga minu arvates, sest see loob Eestile võimaluse saavutada Liidu toetusel kiire majanduslik kasv ja luua arenenud riigile majanduse toimimiseks vajalikke teenuseid ja asutusi näiteks transport ja erinevad sidemed teiste riikidega. Eesti peaks kuuluma Euroopa Liitu, sest siis suureneb turvatunne ja paraneb julgeolek. Kuulumine Euroopa Liitu tähendab suuremat stabiilsust. Julgeolek paraneb olenemate sellest, et Euroopa Liit pole sõjaline organisatsioon on minu arvates ebatõenäoline, et liit võiks eirata ohtu, kui see mõnda Euroopa Liidu liiget ähvardab. Samuti suureneb töökohtade arv ja p...
Peeter Kase töölepingu lisa Raamatupidaja tööülesannete kirjeldus 1. Raamatupidaja on kohustatud: 1.1. Viima läbi majandustoimingute raamatupidamise arvestust vastavalt raamatupidamise seadusele ja muudele raamatupidamise korralduse alastele õigusaktidele. 1.2. Osalema finantsdistsipliini järgimise ennetustegevuses, tegema ettepanekuid rahaliste vahendite ratsionaalseks kasutamiseks. 1.3. Võtma vastu ja kontrollima raamatupidamise arvestuse algdokumendid ja valmistama need ette arvestuslikuks töötlemiseks. 1.4. Pidama põhivahendite, kaubalis-materiaalsete väärtuste ja rahaliste vahendite liikumise raamatupidamise arvestust. 1.5. Koostama toodangu (tööde, teenuste) omahinna kalkulatsioone, selgitama välja mittetootmiskulude ja kahjude moodustumise allikad, tegema ettepanekuid nende vältimiseks. 1.6. Teostama maksude ja tulude, p...
Küsimus 1 Küsimuse tekst Alljärgnevast kuulub juhtimismeeskonna igapäevaste tegevuste hulka Vali üks: a. tegevuste suunamine b. kontroling c. kõik ülaltooodu d. otsustamine e. planeerimine Küsimus 2 Küsimuse tekst Alljärgnevast ei ole iseloomulik juhtimisarvestuslikule infole Vali üks: a. orienteeritus sisetarbijatele b. minevikusuunitlus c. informatsiooni olulisus d. õige ajastatus e. efektiivsuse ja tulemuslikkuse mõõtmine Küsimus 3 Küsimuse tekst Vastamine küsimustele: Millal on õhtusöök? Kes selle valmistab? On näide Vali üks: a. eelarvestamisest b. controllingust c. kavandamisest d. analüüsimisest Küsimus 4 Küsimuse tekst Alljärgnevas on vale Vali üks: a. juhtimisarvestus ei vaja eraldi seisvat arvestussüsteemi b. finantsarvestus on kohustuslik c. juhtimisarvestus ei ole kohustuslik d. finantsaruanded keskenduvad ettevõtte allstruktuuridele K...
Eestimaa võrdlus: Siis ja praegu Ajast kui Eestimaa sai esimest kordada tunnistatud vabariigina on möödas üle 96 aastat ning nüüd on paras aeg võrrelda riigi olukorda, vaadata, kui edukat olid reformid ja ümberehitused sellise pikka ajaperioodi kohal. Kui maailm astus uute aastatuhandesse siis hakkasid peale rasked ajad. Riigid pidid otsima uusi partnereid, ühinguid ja ka investoreid kes aitaks riigil jalul püsida. Seda tegigi Eesti. Õppides minevikust, et mitte igaüks saab sinu sõber olla võttis Eesti suunda Euroopa Liitu, kus tagas endale koha ja majanduse kasvu. Koos suurte liitlastega ja abiga paranes Eesti rahaline olukord kiiresti, aga vaatamata sellele on vaja teha palju rohkem ka edaspidi. Rääkides Liitlastest, siis neidki hakati valima hoolikalt välja, arvestades Eesti Vabariigi geograafilist paiknemist. Aastal 2004 liituti kõige suurema ja seni võimukama allianssiga, NATO, tagades sellega end...
RAHANDUSE ALUSED EKSAMI KONSPEKT Päevakajaline lühiuudis (märksõnad:intressimäär, Euroopa keskpank, majandusaktiivsus, inflatsioon) Euroopa keskpankade varaostukava kohaselt iga riigi keskpank ostab turult võlakirju, et innustada võlakirju müünud investoreid raha mujale investeerima. Ostude mõjul langeb madalama riskiga varade tootlus ning see motiveerib investoreid suuremaid riske võtma. Selle tegevuse eesmärgiks peab Euroopa Keskpank elavdama Euroopa Liidu majandust. Majanduse elavnedes hakkab tasapisi ka inflatsioon tekkima lähemale euroala keskpankade ühisele eesmärgile, milleks on inflatsiooni hoidmine euroalal keskmiselt veidi alla 2%. Varaostudeni on keskpangad jõudnud seetõttu, et majandusaktiivsusele ning inflatsiooni juhtumiseks tavapäraselt kasutavad intressimäärad on jõudnud nilli lähedale ning nendega pole enam võimalik majandust mõjutada. Valuutakommitee ehk sõltumatu emiteerija süsteem - Keskpanga...
Kuivõrd riiklik maksupoliitika mõjutab majanduselu ning üksikisiku toimetulekut? Riigi eelarvepoliitika peamised vahendid on riigieelarve ja maksusüsteem, mille kaudu mõjutatakse majandustegevust. Valitsus kujundab maksusüsteemi selleks, et tagada rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse. Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksupoliitikal on väga suur roll mõjutamaks majandust ning üksikisikut. Maksupoliitika struktuuride osakaalu - kaudsete ja otseseste maksude suuruse - mõju majandusele ja indiviidile on erinevad. Otsesed maksud arvestatakse tarbimiselt ning mõjutavad suuremal määral vaesemat elanikkonda, kui käibemaksu protsent on kõrge, siis see mõjutab väikse sissetulekuga tarbijat, sest ta kulutab valdava osa oma sissetulekust. Kaudsed maksud mõjutavad pigem jõukamat elanikkonda. Aktsiisimaksud tõstavad maksustavate toodete hinda. Aktsiisid on kehtestatud alkoholile ja siga...
Milline ettevõtlusvorm ja miks? Arhitektuuribüroo OÜ Metropol Osaühing on äriühing, mille osakapital on osadeks jaotatud. Osanikke võib olla üks kuni mitu füüsilist või juriidilist isikut. Osakapitali minimaalne suurus on 40 000 krooni ning osa väikseim nimiväärtus on 100 krooni. Igal OÜ osanikul on firmast ainult üks osa, samas võivad osade suurused olla väga erinevad. Osanik saab oma osa müüa teistele osanikele või kolmandatele isikutele kirjaliku ostu-müügi lepingu alusel. Kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. Mitterahaline sissemakse võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või ese ja selleks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtav töö. Kui sissemakse tehakse rahas, saab raha uuesti kasutada pärast kande tegemist äriregistri poolt, s.o umbes 3-15 päeva pärast. Osaühingul peab olema juhatus, mis esindab ja juhib osaühingut. Sellesse võib kuuluda ü...
Kas Eestil on hea olla Euroopa Liidus? Alates 2004. aasta kevadest, mil Eestist sai Euroopa Liidu liige, on Eesti suutnud end tõestada aktiivse ja konstruktiivse partnerina. EL-liikmelisus on hindamatu tegur Eesti poliitilises ja majanduse arengus. See aitab igat riiki, kes astub Euroopa Liitu. 1998. aastal algasid Eesti liitumiskõnelused Euroopa Liiduga. Liitumiskõnelused tähendasid seda, et tegelikult pidas Eesti läbirääkimisi EL astumise tingimuste üle tollase kõigi 15 liikmesriigiga. Enne seda veel, et Eesti saaks asutda Euroopa Liitu pidi läbima see rahva hääletuse. Rahvahääletus toimus 14. septembril 2003 ning see oli positiivne. Nii sii Eesti astusgi 2004 a. Euroopa Liitu, aga kas se oli ka hea otsus? Et eesti saaks olla Euroopa Liidu täisväärtuslik liige võttis eesti vastu uue kursi, milleks oli euro. Peale selle pidi Eesti veel liituma Euroopa Stabiilsusmehhanismiga ehk ESM-iga mis...
Küsimus 1 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Vastamine küsimustele: Millal on õhtusöök? Kes selle valmistab? On näide Vali üks: a. controllingust b. kavandamisest c. analüüsimisest d. eelarvestamisest Küsimus 2 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Alljärgnevast ei ole iseloomulik juhtimisarvestuslikule infole Vali üks: a. õige ajastatus b. informatsiooni olulisus c. efektiivsuse ja tulemuslikkuse mõõtmine d. orienteeritus sisetarbijatele e. minevikusuunitlus Küsimus 3 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Alljärgnevas on vale Vali üks: a. juhtimisarvestus ei ole kohustuslik b. juhtimisarvestus ei vaja eraldi seisvat arvestussüsteemi c. finantsaruanded keskenduvad ettevõtte allstruktuuridele d. finantsarvestus on kohustuslik Küsimus 4 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Eeetikako...
Milleks on vaja väärtpaberiturgu Essee Väärtpaberiturg on järelevalvatav süsteem väärtpaberitega kauplemise võimaldamiseks, kus ühetaolistel tingimustel viiakse kokku erinevate isikute eri- või üheaegsed väärtpaberite omandamis- ja võõrandamishuvid. Väärtpaberiturg on eksisteerinud juba 200 aastat. Väärtpaberiturg pole alati suuri kasumeid garanteerinud, praegune statistika näitab, et väärtpaberiturul on rohkem kaotatud kui võidetud, aga ikkagi panevad inimesed sinna triljoneid dollareid magama. Väärtpaberiturg annab investoritele võimaluse jagada oma kasumeid suurte korporatsioonidega. Väärtpaberiturg on küll riskantne, aga samas annab see võimaluse väiksematele ja suurtematele investoritele rikastuda. Väärtpaberiturg toimib üsna keeruliselt, ning seal hakkama saamiseks peab kindlasti omama teatud majandusalaseid teadmisi. Väärtpaberituru keerukusest annab aimu nä...
Kiviõli Kaubahoov AS Tutvustus Kiviõli Kaubahoov AS on kaubandusega tegelev organisatsioon. Peakontor asub Kiviõlis ja 4 kauplust, mis asuvad eri linnades. Kauplused: · Primus Kiviõli kauplus · Primus Saed ja Rattad Jõhvi kauplus · Primus Ahtme kauplus · Primus Ehituskaubad Kiviõli kauplus Tegevusalad: · Audiotehnika, videotehnika · Ehitusmaterjalid, remondimaterjalid · Jalgrattad · Kodumasinad · Majapidamistarbed · Metsamasinad, metsatehnika · Viimistlusmaterjalid, viimistlusseaded Huvigrupid Tarbijad (nt. tava-inimesed, koolid, teised organisatsioonid) 1)Mõju organisatsioonile on suur tarbijatest sõltub, kas organisatsioon toimib edukalt. 2)Organisatsioon saab mõjutada tarbijaid: kampaaniatega, soodusmüügiga, allahindlustega, liisinguga, reklaamidega, hea teeninduse ja üldise müügikeskkonnaga. Ühiskond 1)Mõju organisatsioonile mida suurem ja rikk...
Kuidas insener saab panustada Eesti majanduse arengusse? Majanduses on oluliseks määrjajaks teadmiste ja oskustega inimeste arv. Teadmised, ajutöö, kiire ja põhjalik mõtlemine, oskus teha võimatu võimalikuks - need on sõnad, mis iseloomustavad insenere. Nad aitavad arendada füüsilist infrastruktuuri, millel meie majandus tänapäeval põhineb - transpordivõrgud, teed, sillad, vee- ja energiavarud ning näiteks ka jäätmekäitlus. Samuti on tänu neile meil digitaalne maailm - kõik kommunikatsiooni süsteemid. Seega on juba inseneride panus aidanud tohutult kaasa majanduse arengule ning, kui insenere tuleb aina juurde, siis kasvab peatselt Eesti majandus veelgi enam. Lisaks paljudele ideedele ja uutele süsteemidele, mida luuakse, aitab majandusele kaasa tohutu arv inseneeriaga seotud ettevõtteid. Inseneeria valdkondi on palju, kus luues uusi ja innovatiivseid ideid saab aidata kaasa Eesti majanduse arengule. Inseneride peamiseks...
OÜ Koolitakso ÄRIPLAAN 2011 1 SISUKORD I. ETTEVÕTTEST 3 II. ÄRIIDEE JA EESMÄRGID 3 III. ÄRIPLAAN 4 1. Teenus 4 1.1. Üldine kirjeldus 4 1.2. Võrdlus konkureerivate teenustega 4 2. Turg ja tarbijad 4 2.1 Turu jaotus 4 2.2 Tarbijad 4 2.3 Ettevõte tulevikus 5 2.4 Turg tulevikus 5 III. KONKURENTS 5 3.1 Konkurents 5 IV. TURUNDUSE STRATEEGIA 5 4.1 Turustamine 5 4.3 Reklaam 5 4.4 Hinnakujundus 5 V. TEENINDAMINE. 6 5.1 Asukoht 6 5.2 Algkapital 6 5.3 Tööjõud 6 5.4 Personali palgad 6 VI. JUHTIMINE 7 VII. Finantseerimine. 7 VIII. Risk 7 2 I. ETTEVÕTTEST Ettevõtte nimi: Koolitakso OÜ Äriidee: Pakkuda koolitakso teenust õpilastele Teenuse pakkumise algus: 01.09.2011 II. ÄRIIDEE JA...
E-patriotism Arutlev kirjand Eesti on infotehnoloogiliselt väga arenenud riik. Mitmed igapäevased tegevused ja avalikud teenused on ühendatud võrgukeskkonnaga ja lihtsalt kättesaadavad. Eestit on nimetatud e-riigiks. Kas iga sammu registreerimine ja haldamine võrgukeskkonnas ja e-patriotism on tõepoolest vajalik ning kas sellel on ka omad tagajärjed? Varem oli peamiseks informatsiooni vahetamise ja vahendamise vahendiks paber. Inimesed said teadmisi ja informatsiooni, lugedes raamatuid ja ajakirju. Õppematerjalid olid üldjuhul trükitud paberile ja õpitulemuste kontrollimiseks kasutati enamasti paberkandjal teste ja kontrolltöid. Nüüd on kõik saadaval veebikeskkonnas. Uudiseid ja ajakirju saab lugeda uudisteportaalidest, igal kodanikul on võimalus laenutada e-raamat ja õppematerjale vahendatakse suuremas osas läbi võrgu e-kursustena või slaidiesitlu...
Keeled on tähtsad Maailmas on palju keeli: Eestis on eesti keel, Inglismaal on inglise keel, Jaapanis jälle jaapani keel. Mõned maailmakeeltest on riigikeeled, mõned on aga keeled, mida kõnelevad rahvusvähemused või mida räägitakse vaid teatavates piirkondades (näiteks murded), sisserändajad rikastavad seda paletti omakorda enda keelte ja kultuuridega. Kõik nad kuuluvad ühisesse kultuuripärandisse, mis rikastab keskkonda, kus me elame. Tulemusliku koostöö aluseks on ühise keele valdamine. Juba piiblist on teada juhtum, et keelte paljusus ja üksteise mittemõistmine nurjas ühise eesmärgini jõudmise ning Paabeli torn jäigi ehitamata. Kui üksteisest aru ei saada, ei ole areng ükskõik mis eluvaldkonnas võimalik. Võõrkeelte oskus on muutunud tänapäeval väga tähtsaks. Isegi väikeses Eestis on käibel mitu keelt. Teenindaja peab oskama vähemalt nelja keelt (eesti, vene, inglise ja soome keelt), et klientidega suhelda. Am...
Eesti Euroopa Liidus positiivsed või negatiivsed kogemused? Eesti liitus Euroopa liiduga 1. mail 2004 aastal. Eeesti kuulub juba 9 aastat Euroopa liitu ja selle ajaga on toimunud palju muudatusi meie riigis. Euroopa liidus olemine on kaasa toonud palju muudatusi nii häid kui ka halbu. Euroopa liidu suurimateks väärtusteks on vabadus ja võrdsus. Üheks positiivseks muudaduseks on viisa, mis muutis Euroopa liidu liikmes riikide vahelise reisimise vabaks. See muutis inimeste elu mugavamaks, nii tööd otsivatele inimestele kui ka suurendas turismi. Tudengitel on ka lihtsam minna nüüd välismaale õppima tänu sellele viisa vabadusele. Samuti on lihtsam reisida ja laiendada oma silmaringi. Kasvas ka transpordi vedu, mis võimaldab mugavamalt ja kiiremini tooteid riiki sisse tuua, mis parandas meie turgu. Kahjuks väheneb religiooni osakaal, üritatakse kaotada rahvuslikke erinevust ning sallimatust, mis on kohati hea ja halb. Inimes...
BERNARD L. MADOFF INVESTMENT SECURITIES LLC GREETE HIIEMÄE 154679BDMR SISUKORD Ettevõtte lühikirjeldus Võtmeisikud Pettuse olemuse kirjeldus Juhtumi tulemus Lühiülevaade audiitorfirmast Kasutatud allikad ETTEVÕTTE LÜHIKIRJELDUS 1960. aastal Ameerika Ühendriikides asutatud investeerimisettevõte (peakontor New Yorgis, ametlikult registreeritud kui konsultatsioonifirma) Põhitegevuseks oli investeeringute juhtimine (aktsionärid, pangad, finantsasutused) Valitses ‘fondide fondi’ Enne pettust peeti üheks turvalisemaks finantsinstitutsiooniks ning kuulus Wall Streeti turutegijate tippu Ettevõtte ei tegutse enam VÕTMEISIKUD Peamine pettuse läbiviija oli ettevõtte looja ja esimees Bernard Lawrence Madoff Kaasa aitasid ka audiitor David Friehling (Friehling & Horowitz) ja firma kontohaldur Frank DiPascali, samuti Madoffi ven...
FIE asutamine: tegevuse alustamiseks tuleb ennast registreerida äriregistris. Registreeritud FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime.Kui tegemist on talupidajaga, siis ei pea FIE ärinimi sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime juhul, kui ärinimes sisaldub talu nimi. Asutamisdokumendid: Avaldus, milles väljendatatakse soovi kanda end äriregistrisse(ettevõtja ärinimi, FIE ettevõtte postiaadress,Fie andmed, majandusaasta algus ja lõpp), sidevahendite numbrid, teave kavandatud põhitegevuse kohta, riigilõivu tasumise tõend, notari tasu, riigilõiv FIE registritoimingute eest, registrimenetlus Lõpetamine: lõpetamisavalduse esitamine, maksude tasumine ja vara isiklikku tarbimisse võtmine, FIE kustutamine äriregistrist. Muutmine: FIE vara tuleb lasta hinnata notariaalselt, selle kohta koostada akt. Selle aktiga jm vajalike dokumentidega saab notari juures OÜ asutada nii, et OÜ osakapitaliks võetakse akteeritud FIE vara. Kohe...
Vabariigi 93. aastapäeva kõne Austatud direktor, õpetajad, õpilased ja teised, kes te täna siia kogunenud olete. Täna on Eesti Vabariigi 93. sünnipäev. Õnnitlen teid kõiki selle pidupäeva puhul meil on riik, mille üle õigustatult õnne ja rõõmu võime tunda. Saame seda teha siiralt, Eesti Vabariik on maailma riikide seas rahvusvahelises võrdluses heas positsioonis. Seda tasub endale ikka ja jälle meelde tuletada. Eesti kuulub nii Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO), Euroopa liitu, NATOsse kui ka OECDsse ja nii edasi ja nii edasi. Eesti Riik areneb pidevalt ja kiires tempos edasi. Need on kõik asjaolud, mis tunduvad juba meile täitsa tavalised, aga nii direktor, õpetajad ja teised vanemad inimesed mäletavad kindlasti, et 20 aastat tagasi ei olnud selline tulevik Eestile sugugi ette kindel. Aga riigi sünnipäeva puhul, võiksime me kõik kasvõi korraks nende asjade peale rohkem mõelda. K...
Efektiivne kapitaliturg ja riigi roll selle arendamisel Kapitaliturg on pikaajaliste(enamasti tähtajaga üle ühe aasta) finantstehingute turg, kus kaubeldakse valitsuse võlakirjade, munitsipaalvõlakirjade, erinevate laenutoodete, aktsiate ja teiste finantsinstrumentidega. Kapitalituru areng sõltub suuresti kohalikust seadustikust ja suhtumisest. Näiteks sellest, kuidas riik maksustab investeeringuid ja kas valitsus on valmis noteerima riigiettevõtteid börsil. (Balti....2008:15) Kapitalistliku ühiskonna paindliku toimimise üks põhinõudeid on tagada kapitalivoogude liikumine kõige efektiivsemal moel. Efektiivsus ses kontekstis tähendab kapitali vaba liikumise tagamist, võimalikult madalaid ülekandekulusid, kindlaid seadusi investorite ja investeeringute kaitseks, info kättesaadavust ja kahtlemata ka informatsiooni ühesuguse tõlgendamise võimalust. Sellise efektiivsuse suudavad tagada väga laiale vundamendile rajatud investeerimisvõimaluse...
Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid Üks kõige põhilisem rahvusvaheline majandusorganisatsioon ja kindlasti ka Eesti jaoks kõige põhilisem majandusorganisatsioon on Euroopa Liit (EL). Euroopa Liit on Euroopa riikide rahvusvaheline organisatsioon, millel on 27 liikmesriiki. Need on Austria (aastast 1995), Belgia (1957), Bulgaaria (2007), Eesti (2004), Hispaania (1986), Holland (1957), Iirimaa (1973), Itaalia (1957), Kreeka (1981), Küpros (2004), Leedu (2004), Luksemburg (1957), Läti (2004), Malta (2004), Poola (2004), Portugal (1986), Prantsusmaa (1957), Rootsi (1995), Rumeenia (2007), Saksamaa (1957; Saksa DV ala aastast 1990), Slovakkia (2004), Sloveenia (2004), Soome (1995), Suurbritannia (1973), Taani (1973), Tsehhi (2004) ja Ungari (2004). Euroopa Liit loodi aastal 1951. Algusaastal oli liidus üksnes kuus riiki. See, et praeguseks on liidus juba 27 riiki näitab seda, et Liit on tehtud suurepärane ja areng on olnud t...
1. Aktsionäride puhastulu kasv on 1. pikaajaline eesmärk 2. lühiajaline eesmärk 3. ettevõtte rahanduse strateegiline plaan 4. taktikaline eesmärk vaid aruandeperioodiks 5. alati seotud ettevõtte positiivse majandustulemusega 2. Lihtaktsia omanikul on õigus 1. osaleda ülskoosolekul ja hääletada 2. osa võtta a/s-i juhatuse koosolekutest omal soovil 3. saada osa aruande perioodi kasumist 4. saada dividende sõltumata ettevõtte majandustulemustest 5. hääletada vaid siis, kui 2 järjestikusel majandusaastal ei suudeta maksta dividende 3. Ettevõtte finantsvaradeks on 1. rahalised vahendid 2. finantsnõuded 3. teiste ettevõtete võlakirjad 4. oma aktsiad 5. immateriaalne vara 4. Rahakäibe aruanne sisaldab järgnevaid struktuuriosasid 1. Finantseerimine 2. Rahaline hindamine 3. Investeerimine 4. Äritegevus 5. Virtuaalsed rahavood 5. Aktsiaseltsi aktsiakapital 1. ...
Beauvoiri vaade naiste allasurutud seisundile – vananenud või endiselt aktuaalne? Simone de Beauvoir oli tuntud kui kirjanik, filosoof, feminist ja intellektuaal. Oma elu jooksul nägi ta paljut – ta reisis väga palju (on külastanud ka Eestit) ning jõudis näha ja kogeda eri vaateid, elada üle mõlemad maailmasõjad ning sattuda erinevatesse skandaalidesse. Tema üks kuulsamaid teoseid on feministlik raamat „Teine sugupool“, mis kirjeldab Beauvoiri vaateid kõige paremini. Teose problemaatika oli 1940-50datel väga aktuaalne, kuid kuidas on lood patriarhaalsusega ühiskonnas 1 tänapäeval? Tänapäeval ei tohiks seaduse järgi Eestis enam naistel ja meestel suurt vahet olla. Kõigil on võrdne valimisõigus, võimalus poliitikas ja riigijuhtimises osaleda, õigus saada haridust. Naine ei pea enam võtma omaks mehe ülemvõimu ja abielluma, et olla ühiskonnas austatud ning lugupeetud. 30aastaselt endiselt vallaline olemine ja karjäärile keskendu...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusearvestuse õppetool Ä16KÕ2 TP ÄRIÜHINGUTE ERISTAMINE, LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Kirjalik kodutöö Õppejõud Laivi Annus Anijärv MA Mõdriku 2016 1 ÄRIÜHINGUTE VORMID Peamisteks äriühingute vormideks on Osaühing, Aktsiaselts. Vähem kasutatavad on Täisühing, Usaldusühing ja Tulundusühing Äriühingute vormid erinevad teineteisest järgmiselt: Osanike vastutuse põhimõtete ja osakaalu järgi Äriühingute juhtimisorganite ja otsustusprotsesside esindusõigusega Nõutava osakapitali suuruse ja sissemakse viisi järgi Äriühingu auditeerimise nõuete järgi Igapäevase tegevuse korraldamise järgi Tabel 1. Äriühingute vormid (eesti.ee) Ettevõtlusvorm Minimaalne Minimaalne Varaline vastutus...
Miks kõik soovivad innovatsiooni, kuid keegi ei soovi muutusi? Innovatsioon, mis asi on üldse innovatsioon? Seda sõna kuuldes või lugedes arvame kindlalt, et teame mis asi see on, kuid kui peame selle üle arutlema, siis ei oskagi justkui midagi eriti öelda. Minu seletuste kohaselt on innovatsioon üldiselt millegi uue tegemine, uut moodi mõtlemine ja käitumine. Tahe viia läbi muutusi ja muutuda. Innovatsioon ei ole ainult üdini positiivne. Muutuste ja uudenduste saavutamiseks tuleb vanast ja traditsioonilisest mõttelaadist lahti lasta, mis innovatsiooni ebaedu korral on kadunud ja mida uuesti ellu viia on keeruline ja aega nõudev. Kuid miks kõik soovivad innovatsiooni, kuid keegi ei soovi muutusi? Sellele küsimusele võib olla juba natuke raskem vastata. Innovatsiooni puhul unistatakse eesolevast edust, luuakse endale visioone. Ettevõtted toimivad vaid juhul, kui nad on edukad. Edukad nii äris kui turul. Kuid mis siis ometi takistab ...
Tallinna Tehnika Ülikolli Kuressaare Kolledz Tallinna Vanalinn Maila Rumessen 2013 1. Tekkelugu, ajalugu Põhja-Eesti rannikule tekkis asustus umbes 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid seoses sadama kasutusele võtuga Toompea künkale linnuse. Linnus paiknes mereäärsel kõrgemal osal ja linnuse ja sadama vahele tekkis turg ja linn mis paiknesid tänase Raekoja platsi lähikonnas. Tõenäoliselt tekkis linna juurde tollal ka kabel, see paiknes arvatavasti praeguse Pühavaimu kiriku asukohas. Kuna eestlased ei tundnud lubjapõletamist, olid nimetatud ehitised kõik puidust ning pole üldiselt meie päevini säilinud. 1112. sajandil tekkisid linnatuumikust põhja poole sadama lähedusse ka skandinaavia kaupmeeste asula, mis paiknes praeguse Oleviste kiriku asukohas ja vene kaupmeeste asula, mis asetses sellest ida pool. Mere veetase oli tollal umbes 3 meetrit praegu...
Majandussotsioloogia Seminar 2 Tekst 1 Jekaterina Bavõkina 193893TABB Tekst 1: Eesti Inimarengu Aruanne (EIA) 2016/2017, Põhisõnumid. Eesti rändeajastul. Tiit Tammaru, Kristina Kallas, Raul Eamets. Kättesaadav: https://inimareng.ee/pohisonumid-eesti-randeajastul/ - Mida tähendab mõiste „hargmaisus“? Kuidas väljendub hargmaisus tänapäevases Eestis? Milliseid probleeme ja ka uusi võimalusi see ühiskonnale endaga kaasa toob? Hargmaisus on inimeste ja ettevõtete ränne, nimelt nende tegevus mitmes riigis. Rändel on üks tunnusjoon: see on tõmme heaolu poole. Inimesed rändavad küll erinevatel põhjustel, olgu see töötamine, perega seotud tegurid, õppimine või põge- nemine tagakiusamise eest, kuid minnakse riikidesse, kus elu on parem. Eesti on pagulast...
ELi mõju Eesti majandusele Uurimistöö Õppeaines: Mikro- ja makroökonoomika Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Inga Stelmark Esitamiskuupäev: 04.01.2016 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................................3 1.EUROOPA LIIT.............................................................................................................................3 2.EUROOPA LIIDU KASU EESTI MAJANDUSELE.........
Vabaaine majanduses Bilansi analüüs 7.tund Bilansi analüüs Klassikaliselt on arenenud kapitalituruga majanduses äriühingutega seotud huvigruppideks majapidamised, kes finantsvahendajate abil on äriühingutega seotud peamiselt kapitali ja informatsiooni liikumise kaudu. Seetõttu peetakse traditsiooniliselt äriühingu peamisteks huvigruppideks investoreid ja kreeditore ning finantsaruannetes sisalduvad andmed peavad andma nimetatud huvigruppidele neile vajalikku informatsiooni analüüsi teostamiseks ja otsuste langetamiseks. Bilansi analüüs Kaasaja teadmistel ja informatsioonil põhinevas majanduses on laienenud informatsiooni valdkonnad, mida ettevõtte huvigrupid vajavad ning laienenud on ka ettevõttele oluliste huvigruppide ring. Kes on need huvigrupid? Aktiivselt on hakanud tegutsema ka ettevõtte huvigruppide vajaduste eest seisvad ühendused. Näiteks Ameerikas on loodud Huvigruppide Ühendus (The Stakeholder Alliance), mis h...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND Huvitav ettevõte Nimi Õppejõud: Juhan Teder 2013 Sisukord Teema valik Ma olen kuulnud ja ise lugenud sellest ettevõttest nagu YOGA, mind huvitas see. Arvan, et YOGA on meie majade ja hoonete ,,tulevik". Mulle meeldis see idee ja tahtsin rohkem teada sellest projektist. Mõtlen, et YOGA on üks vägagi eeskujulik firma ärimaailmas ja on oluline, et firmal on suur potensiaal. Ettevõtte areneb väga kiiresti ja praegu nende müügikontorid asuvad USAs, Araabias Ühendemiraadides ja Indias. Sissejuhatus Kas teile meeldiks elada või töötada majas, mis reguleerib ise ruumides õhusoojust ja -niiskust, kustutab mittevajalikud tuled, valvab ise ennast varaste eest ja lülitab isegi kodutehnika tööle täpselt teile sobival hetkel? Just selliseid võimalusi pakub Eestis välja mõeldud hoonehaldussüsteem "Yoga Intelligent Building...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Tõnis Teinemaa Keiretsu tarneahel Jaapani moodi Referaat õppeaines ärilogistika Õppejõud: lektor Tarvo Niine Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Antud referaadi eesmärgiks on anda Jaapanis kasutatavaid süsteeme mitte tundvale inimesele ülevaade Jaapanis väga laialdaselt levinud ning ka mujale maailmasse jõudnud ärifilosoofia ning logistika vormist nimega keiretsu. Teema valikul sai saatuslikuks isiklik huvi Aasias, kui maailma ühes kiiremini arenevas piirkonnas kasutatavate äri tegemise ja koostöö lahenduste vastu. Olen üsna kindel, et 21. sajandil ei tule majanduslik ülemvõim enam eurooplaste kätte ning globaalse konkurentsivõime säilitamiseks peab tundma võimalikult paljude tegijate põhimõtteid. Nimelt usun, et Jaapan on teh...
SISUKORD SISSEJUHATUS Töö on koostatud raamatu "Kulla investeerimise põhitõed" alusel, mille autoriks on Michael J. Kosares, kes rohkem kui kolmekümneaastase töökogemuse järel erainvestoritega pani kokku praktilise käsiraamatu. Keskendutakse väga olulistele ja elulistele teemadele, mis aitavad nii tegev- kui noorinvestoritel leida õige tasakaalu oma portfellis. Õppides järjest rohkem mõistma ja nägema enda ümber toimuvat on selgeks saanud, et maailmamajandus on väga kriitilises seisus. Globaliseerumiste tõttu mõjutavad ühe piirkonna probleemid automaatselt ka teisi ning seepärast ei saa elada teadmises, et mind see ei puuduta. Eelnevast tulenevalt on järjest enam hakanud huvitama maailma ajalugu ja taoliste probleemide võimalik varasem esinemine ning toimetulek. Ajaloost tuleb ilmekalt välja mitu majanduskriisi, kus finantsiliselt on ellu jäänud vaid need, kes omasid kulda. Huvi kulda investeerida on püsinud ju...
MAINORI KÕRGKOOL WHIRLPOOL CORPORATION Referaat Tallinn 2007 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1. AJALUGU....................................................................................................................... 4 2. BRÄNDID JA TOOTED.................................................................................................. 5 2.2. Tooted...................................................................................................................... 5 2.3. Uued tooted............................................................................................................. 5 3. EDUTEGURID................................................................................................................ 6 3.1. Whirlpooli ülemaailmne korruptsioon........................................
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise õppesuund Personalijuhtimise eriala Anna-Margarita Nukk SAKU ÕLLETEHAS Referaat Juhendaja: Maire Kaldma Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................4 1. SAKU ÕLLETEHAS.....................................................................................................5 2. JUHTIMISE STRUKTUUR JA PERSONAL..............................................................7 3. SAKU ÕLLETEHASE LAHKUMINE TALLINNA BÖRSILT..................................9 4. HINNANG...................................................................................................................10 5. KOKKUVÕTE.............................................................................................................11 6. KASUTATUD KIRJANDUS............................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä11KÕ EESTI MAJANDUSE PÄEVASÜNDMUS, EURO EILE,TÄNA JA HOMME Juhendaja: Ain Suurkaev, MA Mõdriku 2014 1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu liikmesriigid Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa ühise majandus- ja rahaliidu loomisele. Selle tulemusena pidi Euroopas kasutusele võetama ühisraha. Ühisraha pidi andma ühtsel turul kauplejatele ühtse hinna-skaala ja maksevahendi, mis pidi oluliselt lihtsustama ja elavdama kaubavahetust liikmesriikide vahel. Kehtestatud olid Maastrichti kriteeriumid, nende eesmärgiks oli tagada tasakaalukas majandusareng. Detsembris 1995 otsustati Madridis Euroopa Liidu Nõukogus, et alates 1999 aasta algusest võetakse kasutusele ühisraha nimega euro. Vaatamata majanduskriisile mis Eestis valitses toimus kriteeriumite täitmine. Eesti riigivõlg...
Loeng 3 · Kommunikatsioon avalikus sektoris Kommunikatsioon erasektoris Kohalikud suhted PR integreeritud turunduskommunikatsiooni osana Sponsorlus ja heategevus · PR programmi ettevalmistus 5.2 PR programmi eesmärk positiivse olukorra säilitamine või ebarahuldavas olukorras positiivse muutuse esilekutsumine. Koosneb neljast etapist: · probleemide määratlus, uuring planeerimine ja programmi koostamine tegevuste elluviimine tagasiside ja olukorra hindamine · II etapp - planeerimine ja programmi koostamine Strateegia ja taktikaline plaan 5.3 Strateegia - pikaajaline põhimõtete ja peamiste liikumissuundade määratlus (n ausus ja avatus, suhelda eriala ajakirjandusega). Abiks igapäevaste otsuste langetamisel (n sponsortaotlus, infopäring) Tak...
EUROÜLIKOOL KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND JEKATERINA KONSTANTINOVA ,,KOLME AASTA PLUSSID JA MIINUSED EESTIL EL LIIKMENA" EUROINTEGRATSIOONI ALUSTE ALANE ESSEE JUHATAJA: J. VÄRK KURSUS: SK-II A (2) TALLINN 2007 Eesti lähiajaloo kaks olulist pöördepunkti: taasiseseisvumine ja liitumine Euroopa Liiduga (koos NATO liikmeks saamisega) on muutnud aktuaalseks Eesti kollektiivse identiteedi uued käsitlused. Kuulumine 1990. aastate algul "endiste nõukogude vabariikide", sajandivahetusel "Euroopa Liiduga ühinemist taotlevate" riikide ning alates 2004. aasta kevadest "uute Euroopa Liidu liikmesriikide" hulka on olnud väga kiire paradigmade vahetus. Olulisim aspekt selles protsessis on olnud geopoliitilise konteksti muutumine ida-lääne suunal, kuid vähetähtis ei ole olnud ka kultuuril...
Mis on Geenivaramu? Eesti Geenivaramu on Eesti Vabariigi valitsuse poolt asutatud kasumit mitte taotlev sihtasutus, mis valmistab ette ja viib läbi Geenivaramu projekti. Eesti Geenivaramu projekti eesmärk on luua riigi elanikkonda hõlmav tervise- ja geeniandmete kogu, mis võimaldab tulevikus senisest täpsemalt ja efektiivsemalt diagnoosida haigusi, tõhustada ravi ning määrata haigestumise riske. Eesti Geenivaramu projekti väljatöötamise alguseks võib lugeda 1999. aastat. 20. jaanuaril 1999 asutasid 34 eraisikut Sihtasutuse Geenikeskus, mille eestvedamisel valmis Geenivaramu projekti esialgne visioon. 2000. aastal valmis SA Geenikeskus juhtimisel Eesti Geenivaramu loomise projektdokument. Samal aastal valmis Sotsiaalministeeriumi juhtimisel Inimgeeniuuringute seaduse eelnõu. Riigikogu võttis Inimgeeniuuringute seaduse vastu 13. detsembril 2000. aastal ning see jõustus 2001. aastal. Inimgeeniuuringute seadusest tulenevalt asutas Vaba...
ETTEVÕTLUS Ettevõtlus – mis tahes seadusega kooskõlas olev majandustegevus, mille eesmärk on tavaliselt kasumi teenimine. Ettevõtlus toimub ettevõtte asutamise ja selle käigus hoidmise kaudu. Oluline õigusakt on äriseadustik. Ettevõte – tööjõu, kapitali ja tootmisvahenditega varustatud iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Valmistab tooteid ja teenuseid. Tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine. Ettevõtte vara on lahus ettevõtte omanike varast. Ettevõtte sünonüüm on firma. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest. Ettevõtja – isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riski. Ettevõtjat peetakse turumajanduses äritegevuse peamiseks mootoriks. Ärilause: “Selleks et edulugu hoida, tuleb seda kogu aeg edasi kirjutada.” (Kaidi Ruusalepp) Äriseadustikus – ettevõtja on füüsiline ...
Finantsinspektsioon FI ajalugu · Eesti finantsjärelvalvet teostav riigiasutus. · Loodi Eesti Pangainspektisooni, Kindlustusinspektsiooni ja Väärtpaberiinspektsiooni ühendamisel 2002 aastal. · Vajadus tekkis seoses Maapanga pankrotiga 1998, kui algas finantsturgude ja -teenuste süvenev integratsioon. Tekkimine · 13 Juulil 1999 a vastuvõetud otsuse alusel hakati 4. augustil aastal 2000 seaduse välja töötamisega. · Teise lugemisega võeti seadus vastu ning see jõustus 9.mail 2001 a. · 2005 aasta juunis jõustus FI struktuurimuudatus, millega mindi üle kapitali- ja teenusejärelvalve põhisele töökorraldusele. FI Nõukogu · Nõukogu koosneb 6 liikmest · Eelkõige kuuluvad sinna rahandusminister ja Eesti Panga president · 2 liiget määrab ametisse rahandusministri ettepanekul Eesti Vabariigi valitsus · 2 Liiget määrb ametisse EP presidendi ettepanekul EP nõukogu. · Tän...
Sisukord Sisukord................................................................................................................................................... 1 ................................................................................................................................................................. 1 1.Euroopa Liit........................................................................................................................................... 2 2.Eesti keel ja kultuur Euroopa Liidus...................................................................................................... 3 3.Eestlased Euroopa institutsioonides..................................................................................................... 4 4.Eesti eesmärgid Euroopa Liidus........................................................................................................... 5 5. Eurioopa liidu plussid ja mi...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ ERIALA AINE NIMI REFERAAT Õppejõud: NIMI Tallinn 2014 SISUKORD: SISUKORD:........................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS:................................................................................................. 3 MÕISTED:......................................................................................................... 4 1. Juriidilise isiku olemus ja jagunemine...........................................................5 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS, RT I, 06.12.2010, 12, § 24) järgi on juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt, teisisõnu eesmärgistatud organisatsioon(äriühing), millele õiguskord omistab õigusvõime.....................5 1.1 Eraõiguslikud juriidiilised i...
KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUM Sigrit Link HOLLAND Referaat Tallinn 2009 Sisukord 1.Riigi üldiseloomustus....................................................................................................................3 1.1 Riigi üldandmed ..........................................................................................3 2. Riigi arengutase............................................................................................................................4 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse...........................................................................5 4. Riigi rahvastiku üldiseloomustus..................................................................................................5 4.1 Riigi rahvaarv.................................................................................................................
EKE8250 Environmental policy Exam questions 1. Inputs and outputs of environmental policymaking. Sisendid: Vajadused/nõudmised (erinevad huvid, vastandlikud nõudmised; valitsused, ettevõtted, kliendid, kohalikud ühingud, MTÜ-d, investorid, töötajad) Toetus (vähemalt minimaalne maksumaksjate toetus, lojaalsus- jälgimine, seadusandluse mõju valimiste tulemustele) Ressursid- raha ja informatsioon (nii teaduslik kui tehniline), looduslikud ressursid Avalik arvamus Meedia kajastus Valimiste tulemused Teadmised/info Millist infot on poliitika kujundajatel vaja teada? Milline on probleemi olemus, raskusaste ja ruumiline ulatus? Millised faktorid on probleemi põhjustajateks? 1 Kui probleemile ei reageerita, kuidas siis probleem aja jooksul muutub? Kas see probleem prob...
Gustav Adolfi Gümnaasium Füüsika referaat Nikola Tesla Geenius kes valgustas maailma Tallinn 2012 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Varajased eluaastad.....................................................................................................................4 Ameerikasse minek..................................................................................................................... 5 Niagara rakendamine.................................................................................................................. 6 Kõrgsagedus............................................................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Kreeka majandusarengu analüüs Koostaja: Juhendaja: Tartu 2008 SISUKORD 1. ÜLEVAADE AJALOOLISEST KUJUNEMISEST................................................................................3 2. GEOGRAAFILINE ASEND JA SELLE MÕJU MAJANDUSELE..........................................................4 3. RAHVASTIK...................................................................................................................... ..........6 4. POLIITIKA......................................................................................................................... .........7 5. MAJANDUS....................................................................................................................... .........9 6. INFOÜHISKONNA ARENG.......................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
