Argumendid Argument ehk põhjend on argumentatsiooni osa, piisava alusega ja loogiliselt korrektne seisukoht. Argumendi paikapidavus peab kehtima talle toetuvast väitest või teesist sõltumatult. Empiirilised argumendid Aprioorsed argumendid Faktid Viited varem tõestatud/tõeseks peetud Katsete, (keemiliste, meditsiiniliste vm) asjaoludele analüüside tulemused, eeldusel, et kasutatud Viited eksperdi arvamusele (ekspert on oma meetodid on olnud professionaalsed alal eriti kompetentne inimene) Statistilised andmed Viited teistele autoriteetsetele isikutele, Standardid, normid, kehtivad seadused klassikutele (kommenteeritav ainevaldkond Paradigmad (näidised), klassikalised ehk ei pruugi kokku langeda nende isikute üldtuntud teoreetilised ja metodoloogilised erialaga) alused antud ajaetapil; tead...
POSTSKRIPTUM Kogukonnad Kogukonnad hakkasid tekkima alles 19. Sajandi alguses, mis sai alguse matemaatikutest ja filosoofidest. Kitsamad valdkonnad kogunesid hiljem. Kogukondadel on tasandid, kus iga valdkonna isikud asetsevad. Kõrgemal asuvad proffessionaalsed teadlasrühmad, kelle hulka kuuluvad keemikud, füüsikud, astronoomid ja muud kogukonnad. Järgmisesse alarühma kuuluvad orgaanilise keemia spetsialistid ja näiteks energeetika füüsikud. Üksikteadlased kuuluvad tavaliselt sadakonna liikmetega rühma, keda tuntakse teadmiste loojate ja kinnitajatena. Tavaliselt koosnesid kogukonnad kahekümne viiest liikmest. Paradigmad kui siduvate rühmaseisukohtade kogumid Kõik rühmaseisukoha kogumid tähistatakse paradigmadena, selle osa või süsteemidena. Need moodustavad terviku ja funktsioneerivad koos. Osade ülesmärkimine selgitab lähenemisviisi ja nende komponente nimetatakse sümbolüldistusteks, millele võib anda loogilise kuju, mida nimetat...
EETILINE ABSOLUTISM (DEONTOLOOGILISED EETIKATEOORIAD) ,,Deon" peaks Lähtub põhimõttest, et hüvesid ei saa alati kalkuleerida tulemuse järgi. Hea ja halb on midagi väljastpoolt antut. Küsib: mis on inimkonna kõrgeim siht? Ütleb, et inimeseks olemine on nagu mingil moel antud ja kingitud meile. Kristlik eetika inimese elu on kingitus loojalt e. Jumalalt. Kõrgeim siht: 1) armastada Jumalat kogu olemusega 2) armastada teist inimest nagu iseennast Ütleb, et mitte inimene ise pole eesmärk, vaid taotleda tuleb midagi inimesest üleval olevat. Mis on tõde? Kuidas ja mille abil tõde tunnetada? Esimene seletus tõetunnetamiseks on ühismoraal arusaam, et inimkonnal on olemas ühismälu ja sellest tulenevad tavad ja kombed ulatuvad väga kaugele. Läbi ajaloo on alles jäänud see, mis on vajalik ja õige. Teine tunnetusvahend on südametunnistus. Piiskop Joseph Buttler: ,,Inimesed on kõik Jumala poolt varustatud erilise kõlbelise võimega, mis...
TUNNETUSTEOORIA EKSAM 1. Tunnetusteooria põhimõisted ( teadmine, teadmise tüübid ja vormid, ratsionaalne, empiiriline, apriori,aposteriori, intuitsioon, introspektsioon jt ) Episteme ja doxa Episteme - teadmine, teadus. Doxa - arvamus, uskumus Teadmine ja põhjuslikkus Teadmine on kaasajal peamiselt põhjuslike seoste kindlakstegemine asjade vahel. Öelda "ma tean" tähendabki peamiselt seda, et tean põhjus - tagajärg seost. Samas ei ole põhjuslikkuse probleemil ka kaasajal lõplikku lahendust. A priori ja A posteriori Vastavalt "enne kogemust" ja "kogemuse põhjal" ehk pärast kogemust. Ratsionalistid väidavad aprioorse teadmise olemasolu, st sünnipärast teadmist. Aposterioorne teadmine on sisuliselt empiiriline teadmine, st kogemusele toetuv teadmine (kr. empereia - kogemus, vaatlus) . Kontseptid ja propositsioonid Kontsept ol...
Filosoofia tõe otsing/armastus Pildistab ülesandeid ja probleeme, kuid ei paku täielikku lahendust uurib mõtlemist algus Antiik-Kreekast Aristotelese ajast Põhiprobleemid läbi aegade 1. Metafüüsika kas kõik olemas olev saab taandada mingile ürgalgsele või elemendile Keha- ja vaimuprobleem ka keha ja hing saab samastada või tuleb neid eristada Tahtevabaduse probleem kas inimene saab tegelikult olla vaba või on see ainult illusioon 2. Tunnetusõppetus (epistemoloogia) - Mis on teadmine? - Millised on teadmise allikad? - Kuidas eristada näilisust tegelikkusest? - Mis on tõde? 3. Väärtusõpetus (aksioloogia) - Kui võrd vaba võib olla inimene ühiskonnas? - Kas inimesed on võrdsed? - Milline on moraalselt õige käitumine? - Kas elul on mõte? Tunnetus ja teadmine ->Tunnetuseks nim. protsessi, mille tulemuseks on teadmised. ->Filosoofia a...
2.02.2012 Slide 1 Slide 2 Eetikateooriate üldjaotus EETIKA Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on: tagajärje-eetika (konsekventsialism ehk ...
TEO-DEONTOLOOGIA Deontoloogiline ehk teatud kohustuste või reeglite või normide täitmisel põhinev eetika. Kesksed mõisted on tegu ja normid ja siit sugenevad teodeontoloogilised ja reeglideontoloogilised süsteemid. Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele. Moraalne tegu on ajendatud teatud motiivist ehk kohusetundest. Tähtis pole mitte teo tagajärg, vaid hea tahe. Moraalireeglid kehtivad kõigile ühtemoodi, need on universaalsed. Kohuse-eetikas eeldatakse, et tegu on hea, kui see on kooskõlas normiga ning ei ole paratamatus seoses teo tagajärjega. Siin tehakse panus käitumise subjekti enda omadustele ja võimetele. Iga tegu on moraalses mõttes unikaalne ja mingite üldiste põhimõtete rakendamine on küsitav. Inimene peab ise selgusele jõudma, mis on õige, mis mitte. Teodeontoloogia alavormiks on intuitsionism, mille kohasel...
Patricia Benner Egne Juudas, Ingrid Reemets, Margo Kalamägi, Henet Kobak Biograafia Sündis 1942 a USA-s Virginia osariigis Otsustas saada õeks töötades haigla vastuvõtu osakonnas Kirjutanud 9 raamatut, arvukalt artikleid Emeriitprofessor California ülikoolis Õendusalane teooria Pädevuse arendamist alustatakse põhitõdede kinnistamisest Kliiniline praktika + väga tugev teoreetiline baasõpe Praktiliste kogemuste käigus välja kujunenud intuitsioon Oluline on teha vahet kogenud õel ja algajal Tervis Õele prioriteet Kvaliteetne ravi Professionaalsed oskused Oskustasemed Keskkond Teooriatundide kaudu tutvuda töö iseloomuga Mõista patsiendi seisundit puudutavaid parameetreid Algajatel õdedel juhendajad Tajuda olukorda tervikuna Õendustegevus Algaja Edasijõudnud algaja Pädev e kompetentne Vilunud e spetsialist Ekspert Inimene Intuitiivne tegutsemine suheldes patsiendiga Kasutada teadmisi Tugineda kogemusele Ene...
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 Jungi tüpoloogia........................................................................................................................ 3 Myers-Briggs'I küsimustik.......................................................................................................4 Sotsioonika................................................................................................................................. 4 Isiksusetüübid............................................................................................................................5 Isiksusetüüpide kirjeldused......................................................................................................5 Eetilis-Intuitiivne ekstravert EIE................................................................................
Abstraktsionismi teke ja levik 1. Milline oli suhe loodusega abstraktsete kunstiteoste puhul? Looduse otsene kujutamine jäi tahaplaanile 2. Keda peetakse üldisel ,,abstraktsionismi isaks"? Vassili Kandinsky 3. Kust ta pärines ja kus töötas abstraktsionismi sünniaegadel? Moskva, kasvas Odessas. Töötas Saksamaal Münchenis. 4. Kes olid tema peamised mõttekaaslased? Paul Klee, August Macke ja Franz Marc 5. Mida püüdsid nad väljendada oma teostega? Defineerimatut ja salapärast ,,sisemist konstruktsiooni" ei loodetud tunnetada ei aistingute ega mõistuse abil, vaid usuti, et selle avastab intuitsioon kunstniku alateadvusest. 6. Milline vahe on abstraktsionismi ekspressiivsel ja geomeetrilisel suunal? Konstruktiivne abstraktsionism tööd koosnevad peaaegu ühesuunalisest toon- toonis värvilaikudest. Puhtad perspektiivid ja kindla vormiga kujundid. 7. Kes on silmapaistvaim geomeetrilise ...
Tsakra diagnostika Tsakrate meetod on väga vana moodus oma füüsilise, emotsionaalse, mentaalse ja vaimse energia äratamiseks ja tasakaalu viimiseks. Mida vabamalt energiavool meie sees liigub, seda parem on me tervis ja edukam elu. Tsakrate meetodi järgi on lihtne teha nn. isiklikku diagnostikat, s.t. leida probleemi allikas üles iseenese seest, oma hingest, oma teadvusest. ESIMENE TSAKRA Ehk juurtsakra. Selle keskuseks on õndraluu, näärmeks neerupealised. Emotsionaalne tasand: Turvatunne ja ellujäämine. Raha ja materiaalsed väärtused, omamise tunne. Esimene tsakra on olemise algallikas ja seob meie keha Maaga. Inimese keha vajab suhtlemist loodusega, et esimene tsakra oleks korras. See tsakra on vastutav ellujäämise eest. See on instinktide tsakra. Esimese tsakra peamine tung on ellujäämine. Kui esimese tsakra vajadused ei ole rahuldatud, vaadatakse maailma läbi hirmu prisma. Et vabaneda hirmust, ...
Minu Eetika Teatavasti on hoiakud inimestel elu jooksul välja kujunenud. Vaevalt, et keegi on sündinud teatud mõttemaailma- või seisukohtadega. Vastavalt meie poolt läbielatud kogemustele, sündmustele, võimalustele ja kohustustele me ka käitume, kas see on alati eetiline või moraalne, eks seda peab igaüks ise oma hinges tundma. Mind on isiklikult alati õpetatud olema aus ja viisakas. Olin suhteliselt tagasihoidlik, kõike otsustasid minu eest minu vanemad, kuid elu mind harinud, teinud omad korrektuurid ja pannud paika mängureeglid. Nüüd olen mina see kes otsustab ja ma püüan seda teha alati nii inimlikult kui vähegi võimalik. Püüan alati mõista inimest ja tema teguviisi, püüan kõike seletada. Olen arvamusel, et kõigel meie elus on teatud roll kanda. Kui osata järgida intuitsiooni, on võimalik elus ära hoida valed otsused ja teguviisid. Samas toetudes oma intuitsioonile ja tunnetele, võime jõuda oma eesmärkideni ja elada soovitud elu. Ee...
Filosoofia KT nr 1 Sissejuhatus: Filosoofia tekkis: 6. saj e.K.r Vana-Kreekas Sõnadest: Phileo- armastan Sophia- tarkust T.Hales- 1) Filosoofia omapära: 2) Filosoogia osad: - Metafüüsika- Olemise lähteprintsiipide ja algpõhjuste uurimine. - Epistemoloogia- Tunnetusõpetus - Loogika- 3) Tunnetus ja teadmine - Tunnetus- protsess, mille tulemuseks on teadmised. - Empirism- Teadmine= kogemus + mõistus - Ratsionalism- Mõistus + kogemus 4) Keele ja mõtlemisega vahekord: 5) Teadmiste liigid: 6) 1. Mis on ja mida uurib epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusõpetus. Temaga seostuvad järgmised probleemid: - Mis on teadmine? - Mis on teadmise allikad? (meel, mõistus, inuitsioon, ilmutus vms.) - Kuidas eristada näilisest teadlikkusest? - Mis on tõde? Epistemoloogia üks valdkond on teadusfilosoofia. 2. Mis on...
E.A.Poe poeetika 1. E.A.Poe oli üks esimesi romantikuid kuid tema arusaamad pärinesid17.sajandil valitsenud klassismist. Kirjandus ja kunst pidi olema mõistuspärane. Tunded olid keelatud. Armastus oli labane. Valitses peenutsemine. Poe üks tähtsamaid arusaamu oli, et ei ole midagi sellist maailmas mida ei saaks mõistusega lahendada. Teiseks tähtsamaks põhimõtteks oli "ilu loomine". Seoses sellega jõudis ta järeldusele, et inimesel on siin maailmas võimatu teostada oma ideaali ning seetõttu püüdiski Poe oma loomingus näidata inimest salapäraste kosmaarideja õndsuste võlus. Et ilu mõista selleks on vaja olukorrad ja inimesed inetuks muuta. 2. Armastus oli seotud alati surmaga "surm teeb armastuse elavaks","armastus on tugevam kui surm","õnnelik saab olla ainult siis kui armastad seda õiget". Surm teeb teose mõistmise lihtsamaks ja paneb lugeja kaasa tundma. Poe'd huvitas ainult esteetika...
Romantismi üldiseloomustus See periood hõlmab 19.saj teisest aastakümnest. Ajalooliselt oli see periood väga võitluslik. Terve Euroopa oli Prantsuse revolutsiooni tulemusena haaratud sotsiaalsete konfliktide keerisesse. Varem olid kunstnikud/muusikud seotud õukondade ja kirikutega ning jäid ühiskondlikest konfliktidest kõrvale. 19saj. võtavad kunstnikud otseselt osa oma loomingu kaudu ka revolutsioonilisest võitlusest. Pariisi ülestõus 1839 . H. Berlioz läks barrikaadidele võitlema. R. Wagner 1849 Dresdenis oli ülestõus, ta ühines nendega. Ungaris võttis vabadus võitlusest osa Fr. Liszt. Fr .Chopin.. poolakas J. Sibelius soomlane, astus välja venestamispoliitika vastu Itaallane G. Verdi , esimesed ooperid olid kõik revolutsioonilistest ideedest. Vabadus võitlus hoogustas rahvusliku kunsti arengut. Tekkis palju uusi koolkondi: poola, norra, soome, tsehhi. 19. saj lõpul tekkis ka Eestis professionaalne muusika. Uued suunad mis 19.saj ilmu...
Romantismiaja küsimuste vastused. 1. Romantism oli väga keerukas, mitmepalgeline ja vastuoluline nähtus. Ühelt poolt kajastab romantiline kunst ajastu kõrgeid ideaale ning võitlust nende nimel, teisalt ilmutab skeptilist või iroonilist suhtumist ideaalidesse. Romantism ülistab tunnet, kirge, intuitsiooni, meelelisust, üksikisiku läbielamisi, unistusi, fantaasiat, õudust, müstikat, pisaraid, loodust. Väga vaheldusrikas rütm, kordusrütmid.Tempode äärmuslikkus. Dünaamika nüansirikkus. Kasutatakse palju kontrasti, huvi vana muusika vastu. 2. Revolutsioonilises võitluses osalesid aktiivselt heliloojad Hector Berlioz, Richard Wagner, Fryderyk Chopin, Frence Liszt. 3. Kriitiliste realistide eesmärk oli elu kainelt analüüsida ning juhtida oma teoste kaudu tähelepanu väärnähtustele, esmajoones sotsiaalsele ebavõrdsusele ning kapitalistlike suhete inimest moondavale toimele. 4. Rom...
Haridussüsteem eesti ja vene koolide erinevuse määrajana 2014. aastal avaldatud PISA testi tulemuste põhjal selgus, et Eesti õpilased on maailma parimate seas, tippe on koolides rohkem ja mahajääjaid vähem. Kuigi tulemused olid Euroopa kontekstis Eestile väga meelepärased, siis edetabeliga tuli esile suur lõhe venekeelsetes ja eestikeelsetes koolides õppivate laste tulemuste vahel. Sellele probleemile lahendusi leides peaks pilgu heitma haridussüsteemi poole, mille eesmärk on olla peamine intuitsioon, mis annab venekeelsetele noortele vajaliku ettevalmistuse Eesti ühiskonnas toimetulekuks. Tänane vene õppekallakuga kool erineb palju Nõukogude perioodi ajast, mil eesti- ja venekeelsed haridussüsteemid olid iseseisvad ning ei püüdnudki teineteisega kombineeruda. Venekeelsetes koolides ei pööratud tähelepanu Eesti ajaloole ega kultuurile. See andis eelduse venekeelsete gruppide tekkeks, kel puudusid võimalused toime tulla...
KORDAMINE EESTI KEELE SUULISE JA KIRJALIKU VÄLJENDUSE ÕPETUSE EKSAMIKS VÕÕRSÕNADE KIRJUTAMINE H Psüühika Psüühiline Stiihia Stiihiline Papaaha F, S Profid Sefid (selle) pilafi Blufib Mafiooso Dusi (all) Tusi (heli) Afisil (selle) guljasi Guasid (leidis) nisi (need) pastisid tsuvasid Bors Burs Puns Revans Revanseerim a Abstraheerima Ekstraheerima Boheemlane Mahorka (kaks) proffi (seda) seffi (sööb) pilaffi Bluffima Maffia (võtab) dussi (mängib) tussi (seda) afissi (sööb) guljassi Guasse (poeb) nissi (seda) pastissi tsuvasse (selle) borsi Bursi Punsi revansi Almanahh Almanahhid Epohh Epohhil Krahh Mahhinatsioon Psühholoogia Psühhoos Mehhanism Baldahhiin Rahhiit Afekt Aferist Aforism Afäär Efekt Efektiivne Grafiti Ofitsiaalne Ofort Rafineerima Ufo Biograafia Graafika Graafiline Süüfilis (seda) borsi Bursi Punsi revansi Eelistatud on: Mehaanik Mehaanika Mehaaniline Atasee Brosüür D...
17.02.2014 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA EPJ0100 Sisendid ja tootmine ÜLDISED PÕHIMÕTTED Firmateooria uurib pakkujate (ettevõtete) käitumist turul; Ettevõte organisatsioon , mis ühendab endas erinevad tootmisressursid (nagu tööjõud, maa, kapital), et toota tooteid või teenuseid. Ettevõtlus seadusega kooskõlas olev majandustegevuse vorm, mille põhiliseks eesmärgiks on tavaliselt kasumi teenimine. Ettevõtete ülesannete hulka kuulub näiteks: ühiskonna erinevate vajaduste rahuldamine; ühiskonna toimimiseks vajalike vahendite tagamine riigile (nt maksud); omanikele sissetuleku tagamine; töötajatele sissetuleku tagamine; eneseteostuse võimaldamine. 1 17.02.2014 ÜLDISE...
Eesti suusasport- suur edu või ilus unenägu Vancouveri taliolümpiamängudel sai Eesti kesise saagi: 1 hõbe naiste vabatehnika sõidust. Eesti suusasportlased Smigun-Vähi, Mae ja Veerpalu on oma viimased olümpiastardid teinud, aga uut põlvkonda, mis esindaks oma riiki esikümnes, ei ole kusagil näha. Eesti on murdmaasuusatamises üks Euroopa enim kuldmedaleid võitnud riike. Seda tänu meie veteranidele, eesotsas Veerpalu ja Smigun, kes mõlemad on tulnud kahel korral olümpiavõitjaks. Veerpalu on koguni rekordiomanik- ta on vanimana maailmas tulnud maailmameistriks(38) ja olümpiavõitjaks(36). Selliseid talente ei sünni iga päev, kuid tekib tunne, et kas Eesti on üldse enam suusatamises mingigi tegija. Sportlasi, kellelt on palju loodetud, on esinenud mitmel korral. Näiteks loodeti, et Rehemaal on suur tulevik ja et ta on Veerpalu ja Mae mantlipärija suusakondise au ja uhkusena. Viimased...
Futurism (ld k tulevik) 20 saj alguses Itaalias.(1909 maniseft) Kujunemist mõjutas Friedrich Nietzsche üliinimese teooria. Algataja oli itallane Filippo Marinetti. Tulevikukunst eitas traditsioonilist kultuuri, kirjandust ja keelekasutust. Laadilt agressiivne, ründav, poliitiliselt äärmuslik. Futuristid on kogu vana vaimse maailma vastu. Eesmärk oli kirjanduse toomine tänapäeva. Uued teemad : tööstus,hulkurlus, masinakultus,linnaülistus, patriotism,sõja ja vägivalla ülistamine(sõda kui puhastaja). F-stid harrastasid kärarikast enesereklaami. Tõdemusi kuulutati avalikel esinemistel, mis olid väljakutsuvad ja skandaalsed. F eksperimenteerisid sõna ja vormiga, tõid luulesse tänavakeele, ignoreerisid reegleid ja vältisid kirjutusmärke (asendasit ma v mu märkidega ). Värss oli mehine ja plahvatuslik. Väljenduslaad närviline, kasutati kollaazitehnikat. Oluline luuletuse graafiline pilt. Futurism hääbus 1920. Kubism(kr keeles kuup) tekkis 2...
1. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: a. Eetika b. Epistemoloogia c. Metafüüsika d. Loogika 2. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? a. Materialism b. Subjektiivne idealism c. Objektiivne idealism d. Skeptitsism 3. Ainult üks nendest maailvaadetest on vahetu. Milline? a. Filosoofia b. Müüt c. Teadus d. Teoloogia 4. Filosoofia tunnestusteooriat nimetatakse: a. Eetika b. Epsitemoloogia c. Metafüüsika d. Loogika 5. Milline on kõige täpsem termin seisukoha nimetamiseks, mille kohaselt maailmas olen olemas ainult Mina ja mitte midagi muud a. Idealism b. Materialism c. Dualism d. Solipsism 6. Metafüüsika seisukohta, mis väidab maailma koosnevat ainult ühest printsiibist (vaim või mateeria), nimetatak...
1. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika 2. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? A) Materialism B) Subjektiivne idealism C) Objektiivne idealism D) Skeptitsism 3. Ainult üks nendest maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Filosoofia B) Müüt C) Teadus D) Teoloogia 4. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika 5. Milline on kõige täpsem termin seisukoha nimetamiseks, mille kohaselt maailmas olen olemas ainult Mina ja mitte midagi muud? A) Idealism B) Materialism C) Dualism D) Solipsism 6. Metafüüsilist seisukohta, mis väidab maailma koosnevat ainult ühest printsiibist (vaim või mateeria), nimetatakse: A) Dualism B) Monism C) Emotivism D) Anarhism 7. Kuidas nimetatakse seda teadmiste saamise viisi, kui teadmine võetakse omaks vahetu...
Rohelisega märgitud õige vastus. 1. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika 2. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? A) Materialism B) Subjektiivne idealism C) Objektiivne idealism D) Skeptitsism 3. Ainult üks nendest maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Filosoofia B) Müüt C) Teadus D) Teoloogia 4. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika 5. Milline on kõige täpsem termin seisukoha nimetamiseks, mille kohaselt maailmas olen olemas ainult Mina ja mitte midagi muud? A) Idealism B) Materialism C) Dualism D) Solipsism 6. Metafüüsilist seisukohta, mis väidab maailma koosnevat ainult ühest printsiibist (vaim või mateeria), nimetatakse: A) Dualism B) Monism C) Emotivism D) Anarhism 7. Kuidas nimetatakse seda teadmiste saamise viisi, k...
Arengupsühholoogia -uurib, kuidas inimesed oma elu jooksul kasvavad, arenevad ja muutuvad. biheiviorism -20. saj. esimese poole psühholoogia suund, mis põhjendab inimeste ja loomade käitumist välismaailmast saadavate ärritustega, käitumispsühholoogia. Biopsühholoogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Dilemma- vajadus valida kahe enam-vähem võrdsena näiva võimaluse vahel Eetikakoodeks nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus( vabatahtlik)katsed ei tohi inimesi kahjustada Eksperiment- teaduslik katse. Eksperimentaalpsühholoogia uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist Frenoloogia - õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid ja iseloomu kindlaks määrata kolju osade kuju järgi. Hariduspsühholoogia- käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimiste...
KRISTALLIDE KASVAMINE ERI KUU FAASIDEL Jevgeni Malešin 8B Aleksandra Ivask 8B Eesmäärgid 1.Kuidas kristalli kasvada? 1.Milles kuu faasidel kristall kasvab kiiremini? HÜPOTEES Kristallide kasvamine ei sõltub kuu faasidest. kristallid kristallid — on tahke aine ,milles on väikesed osakesed (aatomid,ionid või moleekulid) . ! Kristallid ei kanna nägu aksesuaar.et kristallid mõne aja pärast hakkavad katki saama, ja nad kahjustavad nahka! KRISTALLIDE LIIGID monokristall– õige kristall (õige kristalli polükristall– kristall millal on teiset kristallid kokku kuju). kasvanud. MEILE ON VAJA: 1.lehter 2.piirituslamp 3.kolb 4.keraamiline kruus 5.statiiv 6.mõõtetsilinder 7.filter Töö kaik Keeduklaasi valatakse u 50 ml – 100 ml keevat vett (mida rohkem...
Doris Kareva Liis Niilo 12 d Elulugu ja haridustee • Sündis 28. novembril 1958. aastal Tallinnas • Luuletaja, tõlkija, toimetaja • Tallinna 7. Keskkool (1966-1977) • Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond (1977-1979) • Poliitilise surve tõttu jättis pooleli • 1979. aastal alustas tööd korrektorina kultuurilehes Sirp ja Vasar • 1982. aastast Kirjanike Liidu liige • 1983. aastal lõpetas TÜ kaugõppes cum laude inglise filosoofina • 1992-2008 töötas UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina • 1997-2002 oli Sirbi kirjandus toimetaja • 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja • 2011-2013 ajakirja Sirp kirjandustoimetaja • Kirjandusrühmituse Wellesto liige ja asutaja Looming • Esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis „Trükitähed“ • Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused 1974. aastal ajakirjas Noorus • Valik luuletusi ilmus 1976. aastal kogumikus „Viis tüdrukut ja kaheksa poissi“ • 1...
Korporatsioon Lembela Rebasereferaat Inimese bioenergia ehk aura Koostas: reb! Helen Püümann Coetus: C 03 / II Kuupäev: 27.09.04 Esitatud: 2004 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................3 2. Nähtuse ajaloost...............................................................................3 3. Mis on inimese bioenergia ehk aura?......................................................3 4. Aura värvide tähendused. ...................................................................5 · Vaim ja mõte........................................................................5 · Ideed, ideaalid ja intuitsioon......................................................6 · Kasvamine ja tasakaal.............................................
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise eriala Könol Halilova ORGANISATSIOONI-, JUHTIMIS- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ALUSED Ainetöö Juhendaja: Mare Kurvits, Aud. Rakvere 2008 SISUKORD Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....3 1. Juhtimine ja tegevus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....5 1.1 Mida teeb juht oma töös ja kuidas on see seotud psühholoogiaga . . . . . . . . . ....5 1.2 Juhi rollide analüüs . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....5 ...
ISAAC NEWTON Referaat Õpilane: Tallinn 2011 Sisukord 1. Varajane elu..................................................................................................................3-4 2. Isaac Newton kui matemaatik.......................................................................................4-5 3. Newton ja optika..............................................................................................................5 4. Gravitatsiooniseadus........................................................................................................6 5. Seadused..........................................................................................................................7 5.1. Mehaanika põhiseadused........................................................................................7 5.2. Optika põhiseadused........................................................
Indigolapsed ja kristall-lapsed Indigolasteks nimetatakse lapsi, kes on sündinud nn uuel ajastul, alates 1995. aastast. Nende laste eripära seisneb selles, et nad on sündides kaasa saanud palju suurema aurakiirguse kui nende vanemad. Need lapsed on sündinud uue ajastu indigovärvi auraga, mille täiskasvanud võivad saada läbi AuraTransformatsiooni kui nad tunnevad, et on selleks valmis. *AuraTransformatsiooni on püsiv tedlikkuse laiendamine. AuraTransformatsiooniga läbib inimene kogu auravälja väga sügava ja põhjaliku puhastuse . Mille läbi inimene muutub silmanähtavalt õnnelikumaks ja motiveeritumaks . See on mõeldud selliste inimestele, kes soovivad liikuda kõrgematele vaimsetele tasanditele ja laiendada oma teadlikkust, viies need kooskõlla praeguse ajastu uute energiatega, mille keskel me iga päev elame. Peale seda tekib sul ka tugevam ja puhtam intuitsioon, mis aitab sul ära tunda, mis on sinu jaoks hea ja mis mitte. Indigola...
[Type text] [Type text] Koostaja: Osa I Teksti tõlgendamisel kasutan kõige enam olulise allajoonimist. Täpsemalt öeldes markeerin enda jaoks olulise informatsiooni värviliseks. Minu jaoks on see kõige sobivam meetod, sest see hakkab paremini silma ja talletub mällu. Samuti meeldib mulle kasutada erinevaid skeeme, jooniseid ja tabeleid. Süstematiseeritud informatsiooni on palju lihtsam mõista ning vajaliku informatsiooni üles leidmine on lihtsam. Olen kasutanud veel mõttekäikude lihtsustavat ümbersõnastamist, lühikokkuvõtte kirjutamist ja teksti liigendamist alateemadeks. Antud tehnikatest ei ole ma kasutanud hermeneutilist ringi. See tehnika on minu jaoks täiesti uudne. Osa II 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem Teksti põhiteema seisneb selles, et teadmiste kõige algsemaid allikaid pole olemas. Lähtuvalt eelnevast tekkis autori uurimisprobleem:“ Kas va...
TAOISM (DAOISM) KristelMerit, Jaana, Margarita Hiina usundid Hiina kolm suurima levikuga usundit on konfutsianism, taoism ja budism. Taoism, budaism ja konfutsianism- need kolm religiooni on üksteisega põimunud sel määral, et hiinlased ei kõnele kolmest usundist, vaid kolmest tao`d õpetavast teest. Neid koos võetuna nimetatud ka hiina universalismiks. Sissejuhatus taoismi Esialgu oli see filosoofiline süsteem. Taoism arenes rahvausundiks, mis sisaldas palju üleloomulikuga seostuvaid tseremooniaid. Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Religiooni järgijate arvu on raske määrata, kuna taoismil on mitmekesiseid avaldumisvorme ning taoismi ja teiste religioonide vahele on raske piire tõmmata. Eriti palju taoiste elab Taiwanil. Mis on tao? See sõna ise tähendab ”teed”, ”rada” või ”kulgu”. L...
Eetika- teadus kõlblustest ja kõlbelistest väärtustest Moraal- üksikisiku või inimgrupi arusaam heast ja halvast ning nendega seotud vajadustest Uuritakse eetost- kõlbeliste põhimõtete, normide ja ideaalide tervik. Filosoofiline eetika- mis on suurim hüve, ülim asi, mille poole ühiskond liigub Religioosne eetika- igal usundil on oma eetika Eetika mõõtmed: 1. inimestevahelised suhted 2. inimese suhe iseendaga 3. inimkonna eesmärk a. C.S. Lewis- pilt laevastikust, orkestrist jm Eetiline absolutism Teoloogilised eetikad Eetiline relativism Hedonism- Epikuros Emotivism- Ayer Platon, Moore, Barth, Utilitarism- J. S Mill, Psühholoogiline egoism- Brunner, J. Kant Benthon Nietzsche, Machiavelli Pragmatism- Dewey Kultuuriline relativism- ...
Mis on eetika? Kust ja kellest alguse sai? Eetika on teadus Vana-Kreekast, mille loojaks on Aristoteles 4. sajandil eKr. Eetika on oma olemuslikult normatiivne teadus, mis tähendab, et ta ei ole lihtsalt vaatlev, vaid vaatleb inimeste omavahelisi suhteid, samas ka uurib nende käitumist ning püüab selgitada, kuidas peaks õigesti toimima. Eetika uurib, mis on hea ja mis vale. Kõike vaadatakse läbi moraali ehk normidekogumi. Kolmemõõtmeline eetika Esimene mõõde: Tegeleb sellega, kuidas kaks inimest (mina ja keegi teine) omavahel suhtlevad. Selgitab, mis on hea ja mis mitte. Selgitab, kuidas tegelikult olema peaks, kui midagi valesti on. Teine mõõde: Õpetab, kuidas inimene peaks iseendasse suhtuma. Näiteks võib olla kõigi teiste vastu hea, aga enda vastu halb, mis on vale. Kolmas mõõde: Selgitab välja inimkonna eesmärki ehk mis on inimeste eksistentsi eesmärk. ...
INIMENE JA TEMA SÜMBOLID Carl G. Jung Ajalooliselt võimaldas just unenägude uurimine psühholoogidel tundma õppida teadvustatud psüühiliste sündmuste alateadvuslikku külge. Tuginedes sellele oletavadki psühholoogid, et on olemas ka alateadvuslik psüühe, mida paljud teadlased ja filosoofid eitavad. Viimased väidavad naiivselt, et selline oletus tähendaks kahte subjekti ehk lihtsamalt öeldes kahte isiksust samas inimeses. Seda see just tähendabki. Kui keegi eitab alateadvuse olemasolu, väidab ta tegelikult, et meie praegune teadmine psüühest on täielik. Psüühe on osa loodusest ja sama ööretu on ka tema mõistatus. Unenägudel on sageli kindel, silmnähtavalt sihtpärane ülesehitus, mis viitab sellele, et nende taga on mingi kindel mõte või kavatsus, mida aga üldjuhul pole kerge esimese hooga mõista. Teadvuse poolt jutustatud lool on algus, teemaarendus ja lõpp, ent un-de puhul see ei kehti. Psühholoog saab kõik vajalikud vihjed kätte sõnade a...
Füsioloogia Närvisüsteemi talitlus Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded 1. Pea- ja seljaaju. 1. Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja perifeerne ns. Kesknärvisüsteem: peaaju + seljaaju Perifeerne ns: aferentne ja eferentne e. motoorne osa. Eferentne osa jaguneb omakorda: somaatiline motoorne ns ja autonoomne ns Autonoomne ns jaguneb: sümpaatiline ns ja parasümpaatiline ns · Närvisüsteemi peamised funktsioonid: homoöstaas, organismi erinevate osade talitluse koordineerimine ja liitmine ühtseks tervikuks, väliskeskkonna adekvaatne peegeldamine ning organismi kui terviku talitluse ja käitumise reguleerimine vastavalt muutuvatele kktingimustele. · Kesknärvisüsteemi (KNS) peamised funktsioonid: informatsiooni analüüs, organismi adekvaatse vastusreaktsiooni väljatöötamine ja algatami...
Kui palju siis maksab õnn? Teadagi on tõsiasi, et kui inimene on õnnelik on ka teised ta ümber õnnelikud Samas, kui küsisin sõpradelt, kas nad on õnnelikud sain nende vastustest välja lugeda kahte asja. Esiteks enamus neist ei teadnudki, mida õnneks pidada ja teiseks seda, et paljud olid oma hetke õnnes väga kahtleval seisukohal. Seda võib pidada, kas liigseks rahuloluks või rahulolematuseks. Järgnedes esitatud küsimusele saab ka öelda, et kõik sõltub inimesest. Iga inimene maksab oma õnne eest erinevalt. Palju sõltub ka sellest, kui ambitsioonikas ta on. Liigne rahulolematus võib olla nagu ka liigne rahulolu võib olla kaos, sest tegelikult ei kesta miski igavesti. Inimene, kellel pole eesmärke ei maksa õnn midagi ning ta ei hakka ka kunagi kogema tõelist õnne, sest ta on rahul vaid sellega, mis tal on. Mõnes mõttes võib see ka hea olla, aga mina arvan ,et inimene peab arenema, läbides eluetappe ning ...
IDA-AASIA ETNILISED RELIGIOONID (põhiliselt Hiina, Jaapan) Religioosse elu üldiseloomustus tänapäeval: 1. Valitseb sünkretism väga populaarsed on kõikvõimalikud segud erinevatest filosoofiatest, (eba)uskumustest ja usunditest. 2. Levinud on nn. rahvareligioon. 3. Esivanemate ja ka elusolevate vanemate kultus. N: matuseriitused, kodualtarid. 4. Haritlaskonna religioosne filosoofilisus ( eriti Hiinas). 5. Religioosset elu on mõjutanud kommunistlik periood nii Hiinas kui ka Põhja-Koreas, samuti Jaapani kaotus II maailmasõjas. 6. Kiire sekulariseerumine e. ilmalikustumine. Õpetus yin ja yang-ist: Õpetus on kogu Ida-Aasia filosoofilise mõtlemise keskmeks. yang valge, meesalge, loov, aktiivne, tugev, sümboliseerib taevast; yin must, naisalge, passiivne, pehme, sümboliseerib maad. Yin ja yang on vastandlikud jõud universumis. Kõik maailmas olev on tekkinud nende 2 jõu koosmõjul, eraldi neil lo...
12. klass ABSTRAKTSIONISM Referaat ABSTRAKTSIONISM Abstraktsionismi teke ja levik Abstraktsionismiks nimetatakse modernistlikke kunstisuundi maalis, skulptuuris ja graafikas. Looduse otsene kujutamine jäi tahaplaanile. Nähtava maailma jäljendajatest olid kunstiteosed muutunud omaette loominguks. Siiski oli neid säilinud mingi side mõne loodusliku motiiviga, mida oli küll lihtsustatud ja moonutatud. Kubistide piltides kadus äratuntav motiiv peaaegu täiesti. Seetõttu on loomulik, et 1910. a. paiku jõudsid mitmed kunstnikud üksteisest sõltumatult teosteni, kus oli astutud viimane, otsustav samm ja loobutud nähtava ümbruse jäljendamisest üldse. Üsna paljusid kubistide selleaegseid teoseid võib pidada abstraktseteks, sellisteks, kus pole võimalik ära tunda midagi ...
SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................2 1.1. Isikutaju erisused....................................................................................................3 1.2. Isikutaju näo äratundmisel......................................................................................4 Kokkuvõte.........................................................................................................................6 Viidatud allikad..................................................................................................................7 Lisad..................................................................................................................................7 SISSEJUHATUS Isikutaju erineb teiste suuresti nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist tõlgendam...
Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest. "Teadmine on võim." F.Bacon Mis on filosoofia? Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu. Loogika Traditsiooniline filosoofia osa, õpetus mõtlemise seadustest. "Loogika isa" on Aristoteles. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uur...
2.3. Mnestilised tunnetusprotsessid: mälupsühholoogia Mälu psüühikanähtus, mis seisneb oskuste teadmiste, muljete ja nende seoste meeldejätmises, säilitamises ja hilisemas reprodutseerimises (mälust taastamises) Mälu on valikuliselt tõhusam teabe ja oskuste suhtes, mida on vaja eluks ja toimetulekuks. Mälus talletatud info hulk on tunduvalt suurem sellest, mida inimene suudab kohe mälust ammutada. Liigimälu kaudu on antud inimesel teatud oskused juba sünniga. Püsivama mälu tagavad muutused neuronitevahelises sünaptilistes ühendustes, uute neuronitevaheliste seoste kujunemine ja muutused närvirakkude vahelises aines. Lühiajaliselt säilib ,,jälg" tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituste otsese mõju lõppemist.(kestab sekundeid kuni aastaid) Pikaajaliselt säilib ,,jälg" ärritustele järgneva närvirakkude erutuvuse/pidrduvuse püsiva muutusena. (kestab tunde kuni aastaid) A...
Villu Parvet: müüdid meeste kohta On mitmeid müüte, mida naised justkui tahaksid uskuda, kuid mis tunduvad meestele vahel väga naljakad. Igal juhul on neid asju kasulik teada, sest küllap oled ise taoliste asjadega kokku puutunud. Mehed on kohati palju lihtsamad. Ometi ei tasu unustada Oscar Wilde'i mõtet ,,Naiste intuitsioon on imeline. Nad tajuvad ja märkavad kõike, peale selle, mis on ilmselge". Meestele meeldivad targad naised. Ei meeldi, pigem võõrastame neid. Tarkus ning eriti selle väljanäitamine meile on ohtlik. On korduvalt tõestatud, et naiste kõrgem IQ tase vähendab tõenäosust püsisuhte partneri leidmisel. Samas meile meeldib, kui naine teab teatud asju meist paremini ning on mõningad valdkonnad, kus saame talt midagi õppida. Mehed ei muutu. Mehed muutuvad, kuid mitte selle pärast, et sina suudaksid meid muutuma panna. Muutume iseenda põhjustel ja siis, kui tunneme, et selleks on õige aeg. Sõltuvalt mehe tüübist võiv...
Eepika Kirjandusliik, mis kujutab sündmusi, tegelasi ja olukordi enamasti vabas jutustavas vormis proosas. Eepilises teoses on esikohal .jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega : Zanrid Eepos Lugulaul, eepika suurvorm, enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võitlustest, müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest, looduskatastroofidest. Eepose stiil on ülev. Sel võib olla autor, kuid alati ,pole see teada Kangelaseeposes on kesksel kohal heeros, kangelane, rahva suurkuju, keda juhivad ürgjõulised tunded. Ta .saadab oma teekonnal korda palju kangelastegusid, kuid teda tabavad ka rängad katsumused Rahvaeeposed kuuluvad tekkelt vanemasse rühma, on anonüümsed, põlvest-põlve edasi kandunud, tuginevad .müütidele, muinasjutumotiividele ja ajaloopärimustele ning nad on ka hiljem kirja pandud .("Kunsteeposed...
Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest. "Teadmine on võim." F.Bacon Mis on filosoofia? Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu. Loogika Traditsiooniline filosoofia osa, õpetus mõtlemise seadustest. "Loogika isa" on Aristoteles. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uur...
Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest. "Teadmine on võim." F.Bacon Mis on filosoofia? Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu. Loogika Traditsiooniline filosoofia osa, õpetus mõtlemise seadustest. "Loogika isa" on Aristoteles. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uur...
Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama. Moraal ehk kõlblus arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääratest tegudest. Eetika on teadus kõlblusest ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moral. Eetika kui empiiriline ehk kogemuslik teadus uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt. Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras · Ettekirjutavus normed on normatiivsed, neid tuleb järgida · Üleskaaluvus kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus peab olema avalik · Teostatavus peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid k...
Strateegilise juhtimise olemus ja terminoloogia Mõisted Strateegia - üldine teostustee eesmärkide saavutamiseks reaktsioonina keskkonnale Strateegiline juhtimine - strateegia väljatöötamine, elluviimine, kontrollimine ja hindamine ning sellele eelnev keskkonna analüüs Strateegiline planeerimine/kavandamine - tegevusprotsess strateegiate ettevalmistamiseks (eelnev analüüs) ning elluviimise kavandamiseks (tegevusplaan) Strateegia seisneb püüdes mõista, kus sa paikned tänases maailmas. Mitte selles, kus sa sooviksid olla või kus sa loodaksid olla, vaid kus sa oled. Ta seisab ka püüdes mõista, kus sa tahaksid olla. Veel seisneb ta nende konkurentsi- ja turutingimuste muutuste hindamises, mida sa saad ära kasutada või mille mõju peaks vältima, liikudes siit sinna. Ta seisneb realistlike võimaluste hindamises, kuidas siit sinna saab. Jack Welch Strateegia ... ......
KIRJANDI MEELESPEA 1. Väldi sina-vormi! 2. Väldi sõnakordust! 3. Väldi üleskutseid! 4. Väldi liialdusi ja kontrollimata fakte! 5. tänu=hea, tõttu=halb 6. ei+ja=ega 7. kui, nagu võrdluses koma ei ole, kui ei järgne öeldist 8. nii... kui ka ... lauses koma ei ole 9. Sissejuhatus esitab probleemi, millele kokkuvõte esitab lahenduse (läbi kirjandi lõikude teemade) 10. Üleminekud peavad olema sidusad! KIRJANDUS 1. RAHVALUULE Rahvaluule on rahva ühislooming, autor puudub. Rahvaluule jaguneb rahvalauludeks, rahvajuttudeks ja rahvaluule väikevormideks. RAHVALAUL Vana ehk regivärsiline rahvalaul (parallelism ehk mõttekordus, algriim ehk sõna algushäälikute kordus) Uuem ehk lõppriimiline rahvalaul kujunes välja 18.saj. Värsid moodustavad salmid, riimuvad iga rea viimased ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
