Peatükk 7 Rent ja intressid Rent on tasu maa kasutamise eest. Intress on tasu kapitali kasutamise eest. 1 Millised laenud on levinud? Swedbank Sampopank SEB Kodulaen Kodulaen Ehituslaen Kodukapitalilaen Koduvahetuslaen Hüpoteeklaen Väikelaen Hüpoteeklaen Limiidilaen Arvelduskrediit Riiklikõppelaen Soovilaen Järelmaks Freestyle Arvelduslaen Riiklikõppelaen Autoliising Autolaen Autoliising Krediitkaart Järelmaks Mootorrattaliising Riiklikõppelaen Väikelaevaliising Krediitkaart Krediitkaart 2 3 4...
Euroopa keskpanga poolt põhirefiaantseerimisoperatsioonide intressimäärade alandamine Ei peaks mõjutama euroala hindu st hinnad peaks kasvama Eesti riigieelarve tuludest moodustavad suurima osa Sotsiaalmaks Käibemaks Milline järgmistest maksudest ei ole kohalik maks: Maamaks Euroopa liidu eelarvesse suurim tulu laekub Nn heaolumaks Diskontovõlakirja nimiväärtus näitab Millise hinnaga võlakiri müüakse emiteerjale tagasi Aktsia reaalne dividenditootlus leitakse Dividendid aktsia kohta / aktsia soetushind Kindlustushüvitis on: Summa, mille kindlustusandja maksab kindlustusvõtjale kindlustusjuhtumi korral Euroopa keskpankade poolt teostatava võlakirjade tugiostuprogrammi eesmärk on : Suurendada inflatsiooni Millised järgmistest teguritest peaks avaldama valuutakursile mõju ehk milliste asjaolude ilmnemisel koduvaluuta peaks tugevnema välisvaluuta suhtes: Nõudluse suurenemine kodumaiste kaupade järele ...
L=7500 t=3a A= 1407,5112 i=7% poole aasta intressimäär-3,5% n=2 Laenu jääk Intress Põhiosa tagasimakse 7500 262,5 1250 6250 218,75 1250 5000 175 1250 3750 131,25 1250 2500 87,5 1250 1250 43,75 1250 Intressid kokku: 918,75 Laenu jääk Intress Põhiosa tagasimakse 7500 262,5 1145,01 6354,9888 222,424608 1185,086592 5169,902208 180,94657728 1226,56462272 3943,...
Teravilja Kartuli Min. Piima lehma saak saak väetisi/ha Lehmade kohta aastas Sigade Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) (kg) arv (kg) arv Harju Aasmae 83 25 141 318 809 3404 1170 Harju Alavere 83 31 187 279 924 3600 3595 Harju Arukyla 83 22 155 196 1707 3637 3692 Harju Habaja 83 21 133 177 1267 2877 4087 Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661 Harju Kungla 83 ...
Võlg on võõra oma Paljud inimesed on sattunud rahahätta töö kaotades ja neil pole enam raha sissetoovat allikat. Hakatakse otsima kedagi, kes annaksid neile laenu, olgu see siis pank või mõni sõber. Nad ei arvesta sellel hetkel kui nad laenu võtavad, et võlaga kaasnevad ka intressid. Algul võetud laen on kasvanud suuremaks ja tasumisele kulub rohkem raha. Laenu võetakse pankadelt ja ka sõpradelt. Peab kokku leppima laenu tagasi maksmise tingimused, enne kui laenu võtad. Kui laen on lõpuks võetud tuleb hakata mõtlema, kuidas seda tagasi maksta. Ongi nii, et hea võtta aga paha maksta. Inimestel hakkavad tekkima probleemid raha tagasi maksmisel. Võetakse veel laenu, et maksta eelmine laen ära. Elu võlgnikuna ei ole hea. Hakatakse vaatama kust saaks raha, et maksta võlg mis on intressiga kasvanud väikselt summalt suuremale summale. Võlaga kaasnenud tunded on mõnel inimesel positiivses, sest nad mõtlevad, et sai...
Välismõjud Välismõju on olukord, kus mingi majandustehing või -tegevus mõjutab isikuid, kes ei ole selle tegevusega seotud. Välismõju positiivne negatiivne Valitsus ja riigi eelarve Suurmajandus USA Jaapan Euroopa Liit Hiina Valitsuse ülesanded: Omandiõiguse kindlaksmääramine ja nende kaitse - politsei Turusüsteemi kaitse - kartellivastaste lepingute seadus Positiivsete kõrvalmõjude toetamine ja negatiivsete kõrvalmõjude piiramine Avalike hüvitiste pakkumine Tulude ümberjaotamine Majanduse stabiliseerimine · Täielik tööhõive · stabiilsed hinnad Majanduskasv on kolm kõige olulisemat valitsuse majanduspoliitilist eesmärki. Üldvalitsuse alla kuuluvad: Keskvalitsused, kohalikud omavalitsused, maksuamet, fondid Keskvalitsuse moodustavad riigikogu ministeeriumid koos maakonna juhtimisstruktuuridega Valitsuse tu...
TULUD 2015 Jaanuar Veebruar Märts Aprill Jõusaal 3720 4092 4297 4383 Rühmatreeningud 2480 2728 2864 2922 Solaarium 496 595.2 625 637 Masaaž (15% käibelt) 150 150 158 161 Toidulisandid (15% käibelt) 232.5 232.5 244 249 KOKKU 7079 7798 8188 8351 TULUD 2016 Jaanuar Veebruar Märts Aprill Jõusaal 5215 4954 4954 4954 Rühmatreeningud 3476 3303 3303 3303 Solaarium 986 1035 1035 1035 Masaaž (15% käibelt) ...
Tallinna Tehnikaülikool 1 kodutöö KAUGÕPE Kodutöö Tallinn 2015 Sisukord SISUKORD......................................................................................................... 2 1. ÜLESANNE..................................................................................................... 3 2. ÜLESANNE..................................................................................................... 3 3. ÜLESANNE..................................................................................................... 4 4. ÜLESANNE..................................................................................................... 4 5. ÜLESANNE..................................................................................................... 4 6. ÜLESANNE..................................................................................................... 5 1. Ülesanne AS Peipsi Koola müüb oma kaupa ...
12/31/2017 AKTIVA Raha 20,000.00 Nõuded ostjate vastu 210,000.00 Varud 563,125.00 KÄIBEVARA KOKKU 793,125.00 Materiaalsed põhivarad 1,500,000.00 Akumuleeritud amortisatsioon -900,000.00 PÕHIVARAD KOKKU 600,000.00 AKTIVA KOKKU 1,393,125.00 PASSIVA ...
1.Inflatsioon on majandusprobleem. Inflatsioon on üldise hinnataseme tõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. 2.Inflatsioon on ikka negatiivne , sest olenemata sellest kui palju palgad kasvavad, ei meeldi inimestele hindade kasv. See on hinnatõus, elatustase langus, alandus ja vaevus. 3.Kingatalla kulu" - raha hoidmise alternatiivkulu tõus. Inimesed hoiavad vähem raha, käivad sagedamini pangas, püüavad tarbekaupu ette osta jne. Ettevõtted näevad rohkem vaeva rahaülekannetega, püüdes hoida vähem raha. ,,Menüükulud" on hindade muutmisega kaasneva kulud. Need on seotud vajadusega vahetada kogu aeg hinnasilte, seadistada ümber süsteeme jne. Samuti tekib vajadus võtta hindade tõusu arvesse töötajate palkade maksmisel, eelarvete koostamisel, mis muudab majandustegevuse planeerimist kulukamaks. 4. 5. 6.Kui intressid on kõrged hoitakse raha rohkem pangas ja seetõttu ta ringleb rohkem. Kui intressid on väikesed siis raha ringleb v...
25.09.2012 Tarbimine ja säästmine. Tuluallikad - Tulu tööst- palk - Tulu rikkusest- intressid, dividendid, rendised. Rikkus ja säästmine - Tulud- tulude suurenemine viib säästmise suurenemiseni - Ootused- positiivsed ootused viivad kulutamiseni - Pankade intressid- kõrgem intress innustab säästma - Maksuseadused- kõrged maksud ei soodusta säästmist Eelarve aitab - Finantseesmärkide püstitamine - Tulude hindamine - Väljaminekute planeerimine Säästmine - Kus on ohutu raha hoida? - Tulumäär- kas panna raha hoiule? - Mis on liht- ja liitintressi erinevus? - Midaq tähendab likviidsus? - Kas pank on likviidne? - Kas mul on likviidseid varasid? LIHT: LIIT: 500 500 1.aasta 5% 25 - 500 1. aasta 5% 25 - 500 2.aasta 5% 25 - 500 2.aasta 5% 26,25 - 525 3.aasta 5% 25 - 500 ...
1. Mitteresidentiks võib olla nii juriidilene kui ka füüsiline isik- jah 2. Kas füüsilisel isikul on kohustus deklareerida erisoodustusi- ei- lk9 3. Kas füüsiline isik peab Eesti äriuhingult saadud dividendid tuludeklaratsioonis kajastama-jah 4. Kas füüsilise isku väärtpaberite investeeringutest tekkiva kasu ja kahju arvestus eraldatud muudest tuludest- jah 5. Füüsilise isiku maksustava tulu hulka kuuluvad Vatuvõetud pärandvara-ei maksusta, lk2 Palk Tulu reformi käigus tagastatud maa võõrandamisest-ei maksusta,lk 2 Puhkusetasu Väärtpaberitelt saadud intresse 6. Residentist füüsilisel isikul on õigus maksustamis perioodi tulust maha arvata maksustamisperioodi tasutud enda, oma lapse, lapselapse, õe ja venna koolituskulud või isikute koolituskulude puudumisel ühe alla ...........aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud- 7. Kui füüsilisest isikust ettevõtjale kulutatakse välja pankrot, peab ta esit...
Maksu üldalused ja kogumise tehnoloogiad Millal maksud tekkisid? Tekkisid koos riigi tekkimisega, kuna riigil vaja finantseerimist, riik ise ei tooda ju midagi. Maksude kogumiseks kasutatakse kahte erinevat tehnoloogiat: Arenenud riikides kaks maksutehnoloogiat, mida eristatakse selle alusel, kes on maksukohustuslane. Juriidilised ja füüsilised isikud. 1. Maksu kogumine juriidiliselt isikult toimub detsentraliseeritud põhimõttel s.t, et kõik maksukohustuslased peavad ise korraldama maksude raamatupidamise, maksude arvestuse, vajadusel deklareerima ja tähtaegselt üle kandma, seega on maksukohustuslase funktsioon aktiivne. Maksuhalduri ülesanne aga passiivne, s.t., et tema funktsiooniks on teostada kontrolli, teostab ka harva plaanilist kontrolli. Maksudearvestust korraldab iga juriidiline isik iseseisvalt, kuna maksuseadused annavad arvestuse üldpõhimõtted, siis konkreetne arvestus võib olla ...
SAMPO PANK "PANGATEENUSED" Marju Rosenberg AK´08 MISSIOON * Kirg muuta kliendi elu paremaks See on eesmärk, mille nimel töötatakse lähtudes kõikides tegevustes Sampo põhiväärtustest. Väärtused iseloomustavad nende hoiakuid ja suhtumist klientidesse ning teenindusse. VÄÄRTUSED Kliendile kasulik Sampo pakub kliendile terviklahendust, mis on professionaalne, arusaadav ning arvestab iga kliendi konkreetseid vajadusi nii täna kui tulevikus. Ülekaalukalt aktiivseim Sampo on aktiivne ja algatusvõimeline partner, kes kuulab, mõtleb kaasa ja reageerib kiirelt kliendi soovidele. Avatud suhtlus Suhtluses nii klientide kui avalikkusega, lähtutakse vastastikuse aususe ja usaldusväärsuse põhimõttest. Üks meeskond Sampo töötab ühtse meeskonnana kliendi heaks ning sooviga muuta kliendi elu paremaks. Julgelt erinev Julgevad katsetada j...
KLIENDI PROGRAMMID SEB kuldkliendi tingimused: http://www.seb.ee/files/tingimused/Kuldkliendiprogrammi_tingimused_est.pdf NORDEA kuldkliendi tingimused: Oled ise või koos perega liitunud Kliendiprogrammiga Vähemalt üks aktiivne arvelduskonto (3 kuu käive kokku vähemalt 7825 kr) Kasutad vähemalt viite erinevat panga-, liisingu-, või kindlustustoodet. Omad laene, hoiuseid ja/või investeeringuid kogusummas vähemalt 350 000 krooni Põhimõte seisneb selles, et mida rohkem sa selle panga tooteid tarbid seda suuremaid soodustusi on võimalik saada SWEDBANK kuldkliendi tingimused: https://www.swedbank.ee/static/pdf/private/home/useful/cond_gold_est.pdf Ei anna veel võimalust privaatseks panganduseks. SWEDBANK privaatpangandusekliendi tingimused: Kliendiks saamine ja esindused Privaatpanganduse kliendiks saate, kui Teil on alates 1 000 000 kroonist finantsvara või kuusi...
Kellele: Teema: Kellelt: Ajavaim Ühiskond on pidevas muutumises. Enam jaolt iga asi areneb paremuse poole. Leitakse tõhusamaid vahendeid, kuidas paremini ning lihtsamalt hakkama saada. Peamine on raha, mis mängib maailmas väga olulist rolli, kuid ka teadus ning poliitika. Kõike ei saa võtta ehtsa tõena, vaid üha enam valetatakse ja manipuleeritakse inimestega. Filmis oli suur osa pühendatud rahale, selle pettustele, võimule. Seda, et meile valetatakse, meie eest varjatakse ning meid tahetakse orjastada. Üha enam inimesed laenavad. Filmis on öeldud, et mida rohkem raha, seda suurem võlg. Mida suurem võlg, seda rohkem raha. See on minu silmis tõde, sest siis raha ringleb. Iga kroon rahakotis oli kord laenatud. Väga oluline on intress, mis tihtipeale unustatakse. Intressid võivad olla väga suured. Dokumentaalfilmis oli toodud näide pangast, mis laenab inimestele 1 miljard dollarit, aga võib suu...
Kui suur on hoiustaja reaalne tulu tähtajaliselt hoiuselt järgmiste hoiustamise tingimuste puhul: · hoiustamise nominaalne periood on üks aasta, intressi juurdearvutus toimub aasta lõpus; · soovi korral hoiust võib pikendada koos teenitud intressiga; · hoiustaja pani tähtajalisele hoiukontole 1300 eurot üheks aastaks ja pikendas hoiust 2 korda koos Oletame et aastane teenitav intressimäär on 4.00% 1 1300 4% 52 2 1352 4% 54.08 3 1406.08 4% 56.2432 Kolmanda aasta lõpuks 1462.323 · esimesel aastal kehtis hoiuse nominaalne intressimäär 2% aastas, teisel aastal 1,5% ja kolmanda 1 1300 2.0% 26 2 1326 1.5% 19.89 ...
Dokumendi Jrk nimi ja nr Kuupäev Tehingu majanduslik sisu number ALGSALDO 1. kasumi jaotamise ettepanek 2. dividendide tulumaksu kulu 3. kassa väljaminek 4. kassa sissetulek 5. 5-Jan pangalaenu laekumine 6. arveldusarve väljaminek 7. pangaintressi laekumine 8. tarnijate kreeditkäive 9. Soetati kaubik 10. ostjate laekumata arved 11. ebatõenäoliselt laekuvad arved 12. laekumised ostjatelt 13. töötasu arvestus palgalehe alusel 14. aruandvate isikute arvestus 15. materiaalse p/v kulumi arvestus 16. mošše mahakandmine 17. tooraine ja materjali kulu 18. valmistoodangu arvele võtmine 19. valmistoodangu müügi...
Kontrolling Nimi Õpperühm Kodutöö 2.2 Kodutöö 2.2. eelarve koostamine kaubandusettevõttele OÜ "Х" tegeleb majapidamistarvete müügiga. Valmistatakse ette eelarvet 2.kvartaliks. Lihtsustatud eelarve koostamiseks on lähteandmed järgmised: Lähtebilanss seisuga 31.märts 200Х aastal, t.kr. AKTIVA Kassa ja arved 90 Deebitorid 480 Kaupade varu 146 Kokku käibevara 716 Põhivara Maa Hooned, rajatised 2000 Seadmed Kokku PV 200...
Majanduse planeerimine – a)Majandusarengu toetamine ja tööpuuduse makromajanduspoliitika vähendamine. Iseseisev kirjalik töö vihikusse õpikuga (ptk 5.4). NB! Kirjuta b)rahandusministeerium maksuseaduste kaudu, mille küsimus ette! muutmine on Riigikogu pädevuses. 1. Nimeta riigi eesmärgid majanduspoliitika 7. Fiskaalpoliitika teostamise vahenditeks on: kujundamisel. Riik kehtestab seadused või reeglid, 1) riigieelarvelised kulutused, 2) maksud. mis määravad ettevõtete ja majapidamiste käitumiskeskkonna. Samal ajal toodab riik ka valitud kaupu ja teenuseid, mida ta pakub majapidamistele ja ettevõtetele. Riik tagab kodanike sotsiaalse ja majandusliku heaolu. Riik muudab ka sissetulekute 8. Kumb on olulisem – majanduskasv või jaotust ühiskonnas, maksus...
1. Mittetäieliku konkurentsi turul on ettevõtted hinnakujundajad. 2. Monopol ei kasuta ressursse efektiivselt, kuna kauba hind ei võrdu piirkuluga. 3. Monopolistliku konkurentsi korral ettevõte tavaliselt toodab ülalpool minimaalsete keskmiste kulude taset. 4. Võrreldes monopolistliku konkurentsi ettevõtet täieliku konkurentsi turul tegutseva ettevõttega, müüb monopolistliku konkurentsi turul tegutsev ettevõte kõrgema hinnaga väiksema tootmiskoguse. 5. Pikal perioodil ei saa monopolistliku konkurentsi firma majanduskasumit, kuna sisenemisbarjäärid puuduvad ja harru võib tulla uusi firmasid? 6. Oligopoolsel turul tegutsevad ettevõtted peavad oma tegevuse planeerimisel arvestama konkurentide käitumisega. 7. Millise oligopoli tüübiga on tegemist, kui konkurendid järgivad suurima turuosaga ettevõtte käitumist turul. Kas selleks on murtud nõudluskõvera, hinnaliidri või kartelli tüüpi käitumine? 8. Kui üks konkurentidest kasutab toote müümise...
Tartu Ülikool MJJV.10.002 Rahandus Kodutöö I Karmen Piirsoo Tartu 2013 Ülesanne 1 Eesti residendist füüsiline isik otsib võimalusi investeerida kuueks aastaks € 100 000. Tal on valida kahe variandi vahel. Esiteks võib ta paigutada € 100 000 pangaarvele, millelt makstakse aastas intresse 4%. Teine võimalus oleks osta € 100 000 eest 1000 AS XYZ lihtaktsiat, kusjuures prognoositakse, et nende aktsiate turuväärtus kasvab 6% aastas ning iga aasta makstakse ühelt aktsialt netodividende €5 (järgmise dividendimakseni on täpselt 1 aasta). Saadud dividendid paigutab investor pangaarvele (intressimäär 4%). Kui suur oleks kuue aasta möödudes investori maksudejärgne rikkus kirjeldatud kahe investeerimisvõimaluse korral. Lihtsuse mõttes eeldame, et tulumaks kapitali kasvutulult tuleb tasuda vahetult peale võõrandamistehingut. Samuti pole lihtsuse huvides vaja arvestada...
31.12.2010 VARAD KÄIBEVARARAD Raha ja pangakontod 88 754 Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved 590 358 Ebatõenäoliselt laekuvad arved(miinus) -16 572 Kokku nõuded ostjate vastu 573 786 Mitmesugused nõuded 264 Ettemaksed 807 Varud Müügiks ostetud kaubad 20 941 Lõpetamata objekti müüdiks 5 102 Ettemaksed tarnijatele 332 Kokku varud 26 375 KÄIBEVARA KOKKU 689 986 PÕHIVARA Pikaajalised finantsinvesteeringud 900 Materiaalne põhivara Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 2 375 965 Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 228 072 Muu materiaalne põhivara (soetu...
1)Majanduspoliitika üldised eesmärgid Riigi sekkumine on olnud pikka aega küsimus. Riik kehtestab seadused, mis määravad ettevõtete ja majapidamiste käitumiskeskkonna. Samal ajal toodab riik ka valitud kaupu ja teenuseid, mida ta pakub neile. Riigi esmane eesmärk ei ole teenida kasumit, vaid tagada kodanike sotsiaalne ja majanduslik heaolu. Majanduspoliitika abil suunab riik majanduse kui terviku edenemist, toetades majanduse arengut ja vältides sotsiaalselt ebasoovitavaid nähtusi , alandades tööpuudust ja inflatsiooni. Eesmärgid: *Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega *Hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga. *Kõrge ja püsiv majanduskasv *Õiglane sissetulekute jaotus Riigil on võimalik majanduspoliitilisi eesmärke saavutada rahapoliitikat või fiskaalpoliitikat kasutades. 2)Rahapoliitika ..tegeleb raha väärtuse säilitamisega. Rahapoliitika teostamine on tehtud ülesandeks valitsusest sõltumatule keskpangale, kelle ülesanne on hoi...
Majandusarvestuse aluste kordamisülesanded Eksamil võib kasutada bilansiskeemi, kasumiaruande skeeme. Rahavood ja omakapital. Edukat lahendamist! 1. Aktsiakapitali leidmine, bilansi koostamine Ostjate maksmata arved 2 730 000 Maksmata palgad 1 500 000 Lühiajaline laen Swedi pangalt 500 000 Raha 200 000 Reservkapital 30 000 Maksmata dividendid 1 200 000 Ostetud lühiajalised aktsiad 700 000 Põhivara 2 400 000 Tarnijatele maksmata arved 2 500 000 Põhivara kulum 400 000 Müügiks ostetud kaup 300 000 Pikaajaline finantsinvesteering 7 000 000 Kasum 3 200 000 Aktsiakapital ? Nõude...
Protsendid Leida arv x, mis oleks p% arvust a, e protsendi leidmine arvust x Leida arv x, kui on teada, et p% sellest on b, e arvu leidmine protsendi järgi Kahe arvu suhe Selleks, et leida, mitu % on b suurem kui a, tuleb tuleb kõigepealt leida muut, seejärel arvutame, mitu % moodustab see muut suuruse lähteväärtusest. Palk TÖ - 2% KP 2% MT 144 Lihtintressid Algsumma Laenu lõppsumma= laenu algsumma + intressid P laenu algsumma S laenu lõppsumma i intressimäär ( 1 a) n laenu kestvus I teenitav intress arvestatakse, et igas aastas on 365 päeva ( ka liigaasta) Liitintress Liitintresside puhul ei maksta intresse arvestusperioodi lõpul välja, vaid need lisatakse lähtesummale. Järgneval perioodil on intresse kandvaks summaks juba lähtesumma koos eelmise perioodi intressiga. Jaanuar 31 Juuli 31 Veebruar 28 August 3...
Milleks ümbrikupalk ? Arvamuslugu Mis on ,,Ümbrikupalk" ? Ümbrikupalk on ,,käest kätte" makstud ametlikult vormistamata töötasu, millelt ei maksta makse. Miks seda tehakse ? Põhiline ümbrikupalga maksmise põhjus on maksudest kõrvalehiilimine. Ning millised on mõjud ? Ümbrikupalga negatiivne mõju : riigile riigieelarvesse jääb laekumata tulu ja sotsiaalmaks; majandusele pärsib ausat konkurentsi ettevõtluses; töötajale jääb ilma sotsiaalsetest garantiidest, vallandamishüvitistest, ei ole võimalust pangalaenu saada jne. Ümbrikupalga maksustamise põhimõtted: Maksud määratakse ümbrikupalka maksvale tööandjale. Maksu määramisel arvestatakse töötajale makstud netopalk ümber brutopalgaks. Maksud määratakse sellel maksustamisperioodil, mil on aset leidnud ümbrikupalga maksmine lisanduvad intressid (0,06% päevas). Näiteks 3 aastat tagantjärele määratud maks summas 100 000...
Question 1 Bilansi maht väheneb, kui a. tehakse ettemaks tarnijatele b. makstakse välja dividendid c. tagastatakse pangalaen d. tagastatakse ostjale temalt saadud ettemaks Question 2 Põhivara on näiteks a. tootmishoone b. kinnistu, millel asub tootmishoone c. kinnistu, millel asub kontorihoone d. kinnistu müügiks Question 3 Bilansikirjel Raha kajastatakse a. raha pangaarvel b. raha kassas c. kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid d. paigutused rahaturufondidesse Question 4 Kui osaühingu netovarad ei vasta äriseadustiku nõuetele, tuleb a. osakapitali vähendada, nii et netovarad vastaksid nõuetele b. osakapitali suurendada, nii et netovarad vastaksid nõuetele c. kuulutada välja osaühingu pankrot d. osanikul vastutada ühingu kohustuste eest oma isikliku varaga e. osaühing likvideerida Question 5 Marta brutopalk on 10 000 krooni, Marta maksab kogumispensioni makseid n...
Laenud ja laenamine Hendrik Norman Kalbin Martin Raimla Mis on laen? Laen on võlg mida tõendab dokument millel on alati täpsustatud põhisumma, intress ja tagasimakse kuupäev Laenuandja laenab laenuvõtjale, harilikult teenides kasumit õtab laenu ja peab maksma selle tagasi Laenuvõtja v laenuandjale Intress on rahasumma, mille võlausaldaja saab võlgnikult või hoiustajalt tasuks raha kasutada andmise eest Intressimäär intressi suurus väljendatud protsentides Laenu liigid Laen, kus laenuandjale antakse tagatis -Hüpoteeklaen -Liising Väikelaenud mis on tagatud käändusega või tõestatud sissetuleku alusel -SMS laen -Intressivaba laen -Kiirlaen -Arvelduskrediit -Krediitkaardid -Intressid suuremad kui tagatud laenudel Laenumakse Kõige tüüpilisem on täielikult mahakandev makse, millel iga kuu makstav summa on sama Kuumakse, laenusumma või intressi arvutamine P kuumakse L laenusumma c intressimäär n - ajaperio...
Näide 2 Bilanss Varad Lisa 31.12.2006 31.12.2005 Käibevara Raha 2 256 021 20 022 Nõuded ja ettemaksed 8 3 438 541 3 550 133 Varud 4 4 989 181 2 180 253 Käibevara kokku 8 683 743 5 750 084 Põhivara Tütarettevõtete aktsiad x Materiaalne põhivara 5 16 846 553 17 594 952 Põhivara kokku 16 846 553 17 594 952 Varad kokku 25 530 296 23 345 036 Kohustused ja omakapital Lühiajalised kohustused Laenukohustused 6 1 095 304 2 084 742 Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised 7;8;9;10;12x 4 981 9370 2 924 7570 Lühiajalised ko...
TALLINNA MAJANDUSKOOL RAAMATUPIDAMISE ALUSED Loengukonspekt Koostanud: Janek Keskküla Tallinn 2014 2 Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud...
Fääri saared Referaat 2 Sisukord Sissejuhatus................................................ Error: Reference source not found Üldandmed................................................. Error: Reference source not found Ajalugu....................................................... Error: Reference source not found Majandus.................................................... Error: Reference source not found Maksud....................................................... Error: Reference source not found Kaart........................................................... Error: Reference source not found Fääri saared.................................................Error: Reference source not found Kokkuvõte.................................................. Error: Reference source not found 3 Sissejuhatus Kuna Fääri saared on koht ...
Bilanss Aktiva Käibevara Kassa 89 Kassa SEK 304 Swedbank SEK 6720 Swedbank 8995 Kokku 16108 Nõuded ja ettemaksed Käibemaksu ettemaks 3474 Ettemakstud rent 4500 Ostjate laekumata arved 403335 Kokku 411309 Varud Valmistoodang 60000 Kokku 60000 Käibevara kokku 487417 Põhivara Muu materiaalne põhivara 67867 Kokku 67867 Aktiva kokku 555284 Passiva Lühiajalised kohustused Lühiajaline pangalaen 3000 Lühiajaline laen omanikult 196646 Kokku 1...
Aruandeaasta kasum / kahjum ROE (aasta Aasta Varad Omakapital (€) Müügitulu (€) (€) algus) 2004 2721649 765935 17189116 2005 4757115 327088 1029111 19389980 42.7% 2006 4745614 633057 1645003 21125132 61.5% 2007 8223200 188415 1322125 25205570 11.5% 2008 7043978 -370975 792969 24204094 -28.1% 2009 1524979 -919757 61752 9585791 -116.0% 2010 996945 -68146 194927 6575089 -110.4% 2011 2321797 49734 244661 10011954 ...
Maksustamine maksude kehtestamine vastavalt seadusele või nende määramine vastavalt omavalitsuse määrusele. Maksudeklaratsioon võib olla tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioonid või maksuaruanne või muu maksusuuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või kinnipidaja on kohustatud esitama maksuhaldurile. Maksuhaldur on täidesaatva riigivõimu arvestus, kelle ülesanne on jälgida maksude arvestamise, deklaratsioonide täitmise ja tasumise õigsust. Maksukinnipidaja isik, kes on kohustatud kinni pidama maksumaksja maksu ning tasuma selle maksuhaldurile. Maksustamisperiood periood, mille eest tuleb arvestada, vastavalt seadusele, tasumisele kuuluv maksusumma. Maksukoormus näitaja, mis arvestatakse eelarveaastal riigis tasutud maksude kogusumma suhtena sisemajanduse koguprodukti. Maksukorraldus maksusüsteem, maksuseadusele esitatavad nõuded, maksukohuslase õigused ja kohustused ning maksuhalduri õigused ja kohustuse...
Tallinn 2014 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3 2.RAHA LOOMINE.......................................................................................................................4 2.1.RAHA AJALUGU....................................................................................................................4 2.2.EESTI RAHA AJALUGU JA KROON....................................................................................4 2.3. RAHA KUI MAKSEVAHEND...............................................................................................5 3.FINANTSTURG...........................................................................................................................6 3.1.VÄÄRTPABERID JA NENDE LIIGID...................................................................................6 3.2....
TALLINNA MAJANDUSKOOL õigusteenistus VÕLANÕUSTAMISE VAJALIKKUS Akadeemiline essee Tallinn 2014 Võlanõustamine on hea abikäsi raskes finantsmajanduslikus olukorras olevatele isikutele või peredele. Võlanõustamine aitab isikuid ja peresid, kes ei suuda enam omal jõul toime tulla, kelle võlad on kasvanud üle pea või kes on selle poole juba teel. Võlanõustamine on üldiselt tasuta mitterahaline teenus, mida pakub kohalik omavalitsusüksus, Euroopa Sotsiaalfond ning on ka teisi juriidilisi isikuid, kes võivad pakkuda võlanõustamist, aga võivad võtta selle teenuse eest ka raha. Mis puhkudel läheb kõige sagedasemalt vaja abi võlanõustajalt? - paljud, kes on võtnud näiteks sms-laenu, ei suuda seda ära maksta, võlad kasvavad üle pea ja intress muudkui tõuseb ja tõuseb; - samuti õpp...
KAUBANDUSLIKUD ARVUTUSED 30.10.13 liht intress - tulevad juurde eelmisel perjoodil teenitud intressid ja uuue intressi teenitud alus on suurem. * 3000 euri 3meks aasstaks , aastane intress on 1,5 % 300* (1+0.015) aastas 45 Eurot teenit kolme aastaga 135 eur liit intress - 3000*(1+0.015) = 3045 (1 aasta) 3045*0.015 = 3090.68 3045.68*0.015= 3137.04 NELJANDAL KT!!! *700 euri , tagasi 1050, 350 ,1050-700=350 / 700= 0.5 * 100 = 50% 25 000 euri 15% 30 000 25 000 * (1+0.15)= 28750 - 25 000 = 3750 Euri aastas, ehk kuus 30 000 euri 6eks kuuks, 20% aastas----- 30 000*0.1=3000 +30 000= 33 000 TARBIJA tootja - hulgiladu - kauplus ( jaemüüja) iga lüli on iseseisev ettevõte, kes soovib teenida kasumit, selle teekonnajooksul kauba hind tõuseb, mida rohkem vahelülisid o hind on üks kõige olulisem turundusinstrumente, mida ettevõte kasutab oma eesmärkide saavutamiseks. Hind on mehhanism, mis tagab nõudmise ja pakkumi...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Miks ma võtaks või ei võtaks laenu Kellelt: Laenu võiks võtta sellisel juhul kui kasutada laenu näiteks selle tagasi teenimiseks ja edasiseks raha tegemiseks. Näiteks firma algkapitaliks või kuskile kasuliku kohta investeerimiseks mis hiljem võib raha tagasi teenid et laenu tagasi maksmisega probleeme ei tekiks. Laenu võiks võtta ka maja ehitamiseks mis on teatavasti väga kulukas ja tõsine ettevõtmine. Selle juures kulub kindlasti lisa toetus ära laenu näol või siis kogu maja ostagi ainult laenust mis on ka variant. Raha laenatakse igasugusteks asjadeks ja laene pakutakse veel rohkem kui võetakse. Olemas on ju igasugused kiirlaenud, päikeselaenud, õppelaenud, uue auto laenud jne. Paraku inimesed ei teadvusta omale et üksi asutus ei anna heast tahtest raha välja ja tihti peale on laenudel hirmus suured intressid peal mis hiljem võivad lausa hinge kinni lüüa ja elu ära rikkuda kui tuleb aeg raha tagasi ...
Rahu tagamise, õiglase maksupoliitika ja riigitulude mõistliku jaotamisega saab vaesust vähendada. Kogu ühiskonna(ük) rikkuse taset näitab sisemajanduse koguprodukt (SKP). SKP üldine rahvuslik tulu, mis sobib ÜK jõukuse mõõtmiseks. Kuna rahvaarv kõigub riigiti väga suuresti, siis tuleb tõepäease pildi saamiseks jagada kogu rahvuslik rikkus inimeste arvuga. Üksikisiku või perek.majanduslikku seisu ning perspektiie saab paremini analüüsida inflatsiooni ja elukalliduse abil. Majanduslikku arengut soosiv tegur on stabiilsus järjepidev poliitline kurss, vähemuutvad seadused, järjekindel rahapoliitika. Üldist hinnatõusu, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine, nim.inflatsiooniks. inflatsiooni perioodil tõusevad tavaliselt palk jm.väljamaksed, kuid see ei paranda oluliselt toimetulekut. Maj.teadus väljendab naid suhteid, kasutades nominaaltulu ja reaaltulu. Nominaaltulu summa, mida inimene palgana saab. Reaaltulu summa, mille puhul a...
Kontrolltöö - Majandus II osa (õpik lk. 26-43 ja konspekt) Konspekt: Kaudnemaks/tarbimismaks: iga üks maksab kaupa ostes. Moodustavad Eesti riigi maksutulust suure osa. Käibemaks (kõige olulisem) 20%. Aktsiisimaks: erimaks kindlatel kaupadel, millega kaasnevad neg. Välismõjud. Tollimaks Aktsiisimaksud: alkoholi-, tubaka-, kütuse-, pakendi-, elektriaktsiis. Nimeta erinevad tulumaksusüsteemid, iseloomusta maksustamise põhimõtet. 1)Majanduslik aspekt: Kogudes rohkem maksutulu, saab riik pakkuda rohkem ühishüvesid, maksta suuremaid toetusi abivajajatele ja paremat palka riigitöötajatele. 2)Sotsiaalne aspekt: Maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Enamik kõrgemaid makse. 1)Proportsionaalne ehk võrdeline: Olenevalt sissetulekust on tulumaks kõigil ühesugune. 2)Progressiivne ehk astmeline: Tulumaks kasvab sissetulekule. 3)Regressiivne: Mida väiksem palk seda suurem...
Kuivõrd maksupoliitika kaudu saab mõjutada majandusedu ja indiviidi toimetulekut? Maksupoliitika kaudu mõjutatakse majandusedu üpriski tugevasti, alustades riigieelarvest ja lõpetades erinevate maksudega. Ühiskonna majandamisel peaks riik suutma rahuldada oma rahva vajadused. Majandusedu ja indiviidide toimetulekut reguleerivad nii rahapoliitika kui ka fiskaalpoliitika. Rahapoliitika reguleerib nii raha hulka kui ka väärtust ehk hinda ühiskonnas. Raha hulka saab reguleerida nii, kui riik määrab palju raha on ringluses (ehk saab vajadusel käibelt ära võtta või juurde trükkida). Rahapoliitikaga tegeleb eesti riigis peamiselt Eesti Keskpank. Keskpank piirab peamiselt inflatsiooni säilitades seeläbi raha väärtust, kui ka majanduskasv. Raha väärtust ehk hinda saab reguleerida määrates minimaalsed ja maksimaalsed intressid laenude andmiseks. Fiskaalpoliitikaga on asi veidike keerulisem. Fiskaalpoliitika eesmärgiks on peamiselt töötuse vähend...
1. Füüsiline isik- üksikindiviid. 2. Juriidiline isik- on seaduse alusel loodud õigussubjekt.nt: osaühing, aktsiaselts. 3. Tulumaks- on riiklik maks, mida õetakse sissetuleku pealt ning on otsene maks. 4. Tulumaks jaguneb 2-ks: 1) juriidilise isiku tulumaks 2) füüsilise isiku tulumaks 5. Füüsilise isiku tulumaksu: a. Subjekt-maksukohustlane b. Objekt-maksumaksja tulu c. Maksustamisperiood- üks kalendri aasta. d. Maksumäär a. 2009.- 21% 6. Tulu- on rahaliselt hinnatav sissetulek. 7. Tulu liigid: 1)Palgatulu- töötasu millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. 2)Ettevõtlustulu- isiku iseseisvast majandus-ja kutsetegevusest saadud tulu. 3)Kasu vara võõrandamisest- võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme müügist saadud tulu. 8. Maksuvabastuse liigid: 1) ...
Kirsiaed Käisin vaatamas Tallinna Draamateatris etenduvat Tsehhovi näidendit ,,Kirsiaed". Seda näidendit kirjutas Tsehhov väga pikalt ja ülima rangusega. Ise nimetas ta seda komöödiaks. Peale perekondlikku tragöödiat kolib mõisa tohutu suure kirsiaia omanik pr. Ranevskaja. Olukord kodus läheb aga majanduslikult väga keerukaks, võlad panga ees, maksmata intressid jne. Tegevus algabki hetkest, mil Ranevskaja saabub pärast kuueaastast eemalolekut taas koju oma tütarde, venna ja teiste lähedaste juurde. Mõis läheb koos kirsiaiaga oksjonile. Seda oleks võimalik ära hoida, kuid kiindumus mälestustesse ei lase sel juhtuda. Näidendis hargnevad väga keerukad intriigid nii armumiste kui ka äri pinnalt. Näidendi teema on just praeguses majandusolukorras igati kõnekas ja täiesti mõistetav. Rahaprobleemid on igal ajal aktuaalsed. Lavastaja Hendrik Toompere on tegelasteks valinud head Eesti näitlejad nagu Merle...
Devalveerimine on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Deflatsiooni käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. Deflatsioon on kasulik tavainimesele, kuid suurte võlgadega riikidele on see ebameeldiv, sest seda raskem on võlga tagasi maksta. Aktsiis on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis.Kütuseaktsiisist laekuv raha on suures osas ette nähtud teehoiu rahastamiseks. Riigikogu võtab vastu riigieelarve (rahandusministeerium teeb) ja kinnitab selle täitmise aruande. Tootmistegurid:loodusressursid- maa,maavarad,mets,veevarud;inimressursid-tööjõud;kapitaliressursid- tööriistad,hooned,rahalised vahendid;ettevõtlikkus-oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida. Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandus...
ÜLEVAADE ÜHISTUTEOORIATEST Professor Ghino Valenti ühistuteooria Tema teooria järgi on hüviste jaotus kapitalistlikus majanduskorralduses puudulik, sest kapitalist kui tootmisvahendite omanik saab endale suurema tulu kui hüviste tegelik looja - töötaja. Valenti arvates on võimalik ühistegevuse kaudu korraldada tulude ümberjaotust kapitalistlikel alustel, süsteemi ennast muutmata. Ühistegevus on tema arvates kapitalistliku süsteemi täienduseks ja taotleb ausat konkurentsi monopolistlike ettevõtete seas, sundides neid loobuma monopolistlikest kasumitest ning asuma võrdväärsele kaubavahetusele tootmiskulude ja tegelike väärtuste alustel. Seejuures jäävad tootmise ja vahetuse kapitalistlikud meetodid (puhaskasum, intressid, kasvikud, rendid, tööjõukulud, raha jms) samaks. Mario Mariani ühistegevuse üldine teooria Ühisettevõteteks loeb Mario Mariani majanduslikke koondisi, mida juhivad liikmed ja mis on liikmete ...
ÕPPEALAENU VÕRDLUS SEB JA SWEDBANGA NÄITEL Valisin oma pangateenuseks õppelaenu, kuna seda teenust kasutavad kindlasti väga paljud õpilastest pangakliendid. Õppelaen on väga hea võimalus õpinguid jätkata ning on toeks neile, kellel puuduvad vahendid õppimiseks. Õppelaenul on väga head laenutingimused. Oma töös võrdle kahe panga näitel õppelaenu. Õppelaenu maksimumsumma on kõikidel pankadel ühine, see kehtestatakse riigi poolt ning see on 1920 eurot. Samuti saab taotleda laenu igal õppeaastal. Mõlemal pangal on intressimäär 5%. SEB pangas on võimalik saada maksimum summat siis kui on õppeaeg 9 kuud ning 960 eurot siis kui nominaalõppeaeg on alla 9 kuu. Swedbangast saab samuti maksimum summa sel juhul kui nominaalõppeaeg on 9 kuud, kuid poole summast siis kui õppeaeg on 6-8 kuud. Samuti on pankades erinev intressi tasumise tingimused. Swedbangas toimud õppelaenu intressi tagasimaksmine lepingus ette nähtud tähtaega...
Laenuvõtmise poolt või vastu? Laen-esmapilgul täiesti süütu ja igapäevane asi, kuid kui süütud on laenuvõtmise telgitagused!? Esmapilgul on laen puuduva raha leidmine panga kaudu, mille pead hiljem tagasi maksma.Kuid kui oled pangalt raha laenanud, pead selle ka tagasi maksma koos intressiga ja mõnikord on need intressid väga kõrged, eriti kiirlaenude puhul.Sellepärast võivad ka väiksed laenud kasvada kiiresti suurteks kohustuteks.Järjest rohkem on inimesed hakkanud võtma kiirlaenu, kuna seda saab inimene kellel on mingisugunegi sissetulek ja laenu saab kiirelt ja lihtsalt kätte.Laenu lihtne kättesaadavus viib meid järjest rohkem pankade orjadeks.Igasugused päikeselaenud ja muud sellised võiks ära unustada.Laenu võtmine on näiteks õigustatud noorte inimeste puhul kodu soetamiseks, mitte reisil käimise või millegi taolise jaoks.Nii mõnigi inimene satub kiirlaenude sõltlaseks ning ta ei oskagi ilma nendeta elada ja s...
Õppeülesanne 6 Aire Ilves RK32 Inflatsioon - kaupade või teenuste püsiv hinnataseme tõus, ilma hinnaproportsioonide muutuseta. Põhjused Rahamassi ülemäärane kasv, Nõrk ja mitteusaldusväärne raha, Majanduse liiga kiire areng. Jaotus Nõudlusinflatsioon, Pakkumisinflatsioon, Struktuurne inflatsioon, Majandusootuste inflatsioon. Spiraalid Hinnad - Palk - Hinnad Hinnad Vahetuskurss Hinnad Hinnad Intressid Hinnad Hinnad Hinnad Palgad Palgad Mõju majandusele · põhjustab tulu soovimatu ja ebaõiglase ümberjaotamise. · vähendab säästmishuvi ja majanduslikku efektiivsust jne.. ...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Miks ma võtaks või ei võtaks laenu Kellelt: Vahur Sepp AL 32 Laenu võtmise võimalusi on mitmeid, kiirelt ja mugavalt tekstisõnumiga, ning ka pangast ja samuti sõprade ja tuttavate käest. Kuid laenu võtmisel on ka omad pahed ( näiteks tänapäevased kiirlaenud) , muidugi on hästi mugav raha puudumisel vaid registreeruda ja lühikese sõnumiga ongi sul soovitud summa käes. Aga enamikule on esmakordsel laenuvõtmisel teadmata,et tagasimakstes on ülisuured intressid laenatud summast kordi ja kordi üle.Seega on tagasimakstev summa laenatud summast mitmeid kordi suurem ning sellega tuleks kohe laenu võttes arvestada. Juhul kui peaksin kunagi kellegi käest laenu võtma,olgu see siis kas pank või mõni tuttav sõprusringkonnast, arvestaksin mitmete erinevate asjaoludega, näiteks esimese asjana mõtlen ette kui suure summa ma üleüldse võtaksin, ning kui pikaks ajaks ja millal ma saaksin tagasi maksta (üldjuhul mida va...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
