Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

" intervall" - 346 õppematerjali

intervall on võrdse pikkusega kahendvektorite hulk võimsusega 2𝑛 (𝑛 ∈ 𝑁) , milles iga hulgaelemendi jaoks leidub samas hulgas täpselt 𝑛 lähisvektorit (nt { 000 001 010 011 }). Suvaline üksik 2ndvektor { 00111 } moodustab ka intervalli, kuna hulgas on 20 elementi ja 2ndvektor omab hulgas 0 lähisvektorit.
thumbnail
28
xls

Statistika ülesanded sagedustabel, jaotustabel, intervall

Sugu Vanus Laste arv Tööstaaz tööga 1 naine 28 0 9 ei 2 mees 31 2 9 jah 3 mees 35 1 17 jah 4 naine 32 1 12 ei 5 mees 26 1 4 jah 6 naine 31 2 12 jah 7 mees 44 2 26 jah 8 mees 38 1 17 jah 9 mees 28 0 9 jah 10 mees 28 0 10 ei 11 naine 30 1 12 jah 12 mees 31 1 10 jah 13 mees 37 1 15 jah 14 mees 33 1 10 ei 15 mees 27 0 4 jah Ülesanne 1. Tunnus...

Statistika
86 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mõisted

aaria ­ instrumentaalsaatega vokaalsoolo a cappella ­ mitmehäälse vokaalmuusika esitamine kooriga akustika ­ õpetus helist, selle tekkimisest ja omadustest alt ­ madal naishääl arranzeerimine ­ helitöö ümberseade avamäng ­ muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö ballett ­ lavakunstiliik bariton ­ tenori ja bassi vahepealne meeshääl barokk ­ 1600-1750 a Euroopas levinud kunstistiil bass ­ madalaim meeshääl bel canto ­ laulmisviis burdoon ­ katkematult kaasa helisev bass conserto grosso ­ barokiajastu mitmeosaline orkestriteos courante ­ 3-osalises taktimõõdus kiire barokisüidi osa diapasoon ­ lauluhääle või muusikariista heliulatus dirigent ­ orkestrijuht dissonants ­ ebakõla duett ­ teos kahele duo ­ kahe instrumendi ansambel duur ­ rõõmsakõlaline helilaad dünaamika ­ helitugevuse muutumine falsett ­ eriliselt kõrge laulmisviis forte ­ valjusti gigue ­ barrokksüidi kiireim osa Gregoriuse laul ­ roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgil...

Muusika
65 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Muusika algtõed

Toonika-helilaadi 1.aste. duuri toonika-kolmkõla: jo mi so,mollo RA JO MI Subdominant-helilaadi 4.aste. duuri subdominant-kolmkõla NA RA JO,LE NA RA Dominant-helilaadi 5.aste.SO DI LE,MI SI DI Juhttoon-helilaadi 7.aste Helistik-kindlalt kõrguselt üles ehitatud helilaad(c-duur) Absoluutkõrgusega helid-helid,mille võnkesagedus on kindlalt määratud. Suhtelised helikõrgused ehk astmed-heli,mille täpne kõrgus ei pruugi olla määratletud, aga asuvad üksteisest kindlates kaugustes(jo,lejne) Intervall-2-e heli vaheline kaugus-priim,sekund,terts,kvart,kvint,sekst,septium,oktav Akord-3-e või enama heli üheaegne kõlamine Unisoon-kõik esitajad mängivad ühehäälselt Dissonants-riidkla Konsonants-meeldiv kooskõla Partituur-kõikide esitajate koondnoodistik Partii-üksikesitaja osa partituurist Tempereer...

Muusika
75 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Muusikalised mõisted 10.klass

Aaria ­ vokaalsoolo ooperis Libreto ­ Ooperi, opereti või muusikali A cappella ­ instrumentaalsaateta täielik tekst vokaalmuusika Madrigal ­ 14.saj. Ilmalik lauluvorm Aktsent ­ rõhk Menuett ­ 3.-osalises taktimõõdus vana Allegro ­ elavalt Prantsuse tants Alt ­ madal naishääl Mezzosopran ­ Näishääl Avamäng ­ sissejuhatav osa muusikalisele Missa ­ Mitmeosaline muusikateos (katoliku teosele kiriku jumalateenistus) Bariton - Meeshääl või vaskpuhkpill Modulatsioon ­ Ühest helistikust teise Bekarr ­ Märk, mis tühistab dieeside ja suurdumine bembollide mõju Moll ­ Minoorne helilaad Cantabile ­ Laulvalt Motett ­ Polüfooniline mitmetekstiline laul Concerto grosso ­ Soolopillide ja orkestri...

Muusika
75 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Füüsika I kordamiskonspekt

Einsteini teooriast selgub, et valguskiirus on piirkiirus, st mitte ükski signaal ega ka ühe keha mõju teisele ei saa kiiremini liikuda. Relatiivsusprintsiibi kohaselt peavad kõikides inertsiaalsüsteemides loodusseadused olema ühesugused. Seepärast peab ka piirkiirus olema kõigis inertsiaalsüsteemides olema ühesugune. Intervall Mingit sündmust võime iseloomustada toimumiskohaga ja toimumisajaga. Suurust s12 = c 2 (t 2 - t1 ) 2 + ( z 2 - z1 ) 2 + ( x 2 - x1 ) 2 + ( y 2 + y1 ) 2 nim intervallis. Kahe vaadeldava sündmuse vaheline intervall on kõigis inertsiaalsüsteemides ühesugune. Intervall jääb invariantseks üleminekul ühest inertsiaalsüsteemist teise. Imaginaarset intervalli nim ruumisarnaseks. Sellise intervalliga eraldatud sündmused ei saa üheski inertsiaalsüsteemis ruumiliselt ühtida...

Füüsika
422 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Statistika proovitest

a. püsiva struktuuri indeks b. struktuurinihete indeks c. muutuva struktuuri indeks Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 2 Hinded: 1 Hüpoteesi statistilisel kontrollimisel võetakse vastu sisukas hüpotees, kui Vali üks vastus. a. parameetri empiiriline väärtus on suurem kui kriitiline b. parameetri empiirilise väärtuse absoluutväärtus on väiksem kui kriitilise väärtuse absoluutväärtus. c. parameetri empiirilise väärtuse absoluutväärtus on suurem kui kriitilise väärtuse absoluutväärtus; Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 3 Hinded: 1 Diskreetsel juhuslikul suurusel võib olla kolm väärtust : väärtus "2" tõenäosusega 0,2; väärtus "4" tõenäosusega 0,5 ja väärtus "7" tõenäosusega 0,3. Selle juhusliku suuruse keskväärtus on...

Statistika
366 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

20. sajandi muusikastiilid ja heliloojad, dodekafoonia, mõis

20. sajandi muusikastiilid ja heliloojad 1) impressionism ­ C. Debussy, M. Ravel 2) ekspressionism ­ A.Schönberg, A.Berg 3) neoklassitsism ­ I. Stravinski, C.Orff 4) hilisromantism ­ R.Strauss, G. Mahler 5) avangardism ­ J.Cage, H. Sctockhausen 2. Dodekafoonia- 12. heli muusika (ühes oktaavis) Ülesehitus: 1) algkuju (seeria) 2) vähikäik 3) peegelkäik 4) peeglivähikäik 3. Mõisted meloodia- eri kõrgusega helide järjestus tempo- heliteose kiirus dünaamika- helitugevuse muutumine tämber- helide kõlavärv agoogika- tempo muutus intervall- kahe heli kaugus üksteisest, mõõdetakse toonides vaimulik muusika- kiriku tarbeks kirjutatud muusika ilmalik muusika- muusika, mis ei ole seotud kirikuga vokaalmuusika- inimhäälele kirjutatud muusika instrumentaalmuusika- pillimuusika liturgia- jumalateenistus liturgiline muusika- jumalateenistuse tarbeks kirjutatud muusika vorm- muusikateose ülesehitus zanr- muusikateose liik missa- katoliku kiriku juma...

Muusika
39 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Muusikaajalugu konspekt

Lüüra ­ Apolloni pill Heterofoonia ­ juhuslik mitmehäälsus. Burdoon ­ meloodiaga kaasnev pidev heli (burdoonpillid). Egiptuse muusika: · Pidulik, väärikas, Araabia mõjutused, templirituaalid. Sistrum ­ Isise pill, käristi. Lauto ­ 2-keelne pill. · Aasta mõjutustel tuli trompet ja Aulos ­ salmei, oboe esivanem. · Süürias eelistati lärmakat muusikat, löökpille · Babüloonias tähtis muusikateooria, avastati intervallid . Intervall ­ muusikalise heli helikõrguste vahe · Muusika oli meelelahutusliku iseloomuga Vana-Kreeka: · Mesopotaamia mõjud kultuurile (muusika, poeesia, tants) Musiké ­ muusade kunst, lauldes ettekantud luule (kreeklaste jaoks jumaliku tähtsusega). Muusikud ja poeedid ­ jumala andega prohvetid Harmoonia ­ helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel. Rütm -...

Muusikaajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
136
xlsx

Statistika töö: binoomjaotus, intervallid

Kehakaal Sugu Tähtkuju Pikkus (cm) (kg) Jalanumber (binaarne) (järjestustunnus) (pidev) (pidev) (diskreetne) naine Neitsi 172 63 39 mees Vähk 182 64 41 naine Sõnn 155 62 38 naine Kalad 171 55 38 naine Kaksikud 170 58 38 naine Neitsi 179 58 41 naine Veevalaja 173 55 38 naine Jäär 173 55 38 naine Kaljukits 170 58 40 naine Neitsi 173 65 41 naine Kaksikud 170 64 40 mees...

Statistika
36 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Füüsika 1 - Uder - 2 töö piletid

2) Näidake kuidas Lorenzi teisendused muudavad Galilei teisendusi? x - ut x = x = x + ut 1 - 2 y = y y = y kui u< intervall üleminekul ühest taustsysteemist teise, (kui ruumil intervall väheneb?) Intervall ei muutu üleminekul ühest inertsiaalsüsteemist teise. 4) Mida püüdis Michelson 1881a. alates tõestada? Valguse kiiruse olenevust Maa liikumissuunast. Ta katsetes üritas leida absoluutset liikumist. 5) Kuidas arvutub harmoonilise võnkumise faas? Harmooniliseks nim võnkumist ,milles võnkuv suurus muutub ajas sinusoidaalse seaduspärasuse järgi. =0t+0 , 0 ­ algfaas , faas kirjeldab olukorda ,milles võnkuv keha antud hetkel viibib....

Füüsika
109 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Organismide paljunemine, mitoos, meioos, sugurakkude areng

Generatiivsel paljunemisel saab uus organism alguse sügoodist. Tõene 2. Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. Väär Karüokinees on rakutuuma jagunemine. 3. Kromatiidid lahknevad mitoosi anafaasis. Tõene 4. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on haploidne kromosoomistik. Väär Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenide vahetus 5. Katteseemnetaimed paljunevad eostega. Väär Katteseemnetaimed paljunevad suguliselt seemntega mittesuguliselt risoomide, mugulate, sibulate, varre-või lehetükikeste abil. 6. Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. Tõene 7. Kromatiidid lahknevad teise jagunemise anafaasis. Tõene 8. Viljastunud munarakku nimetakse ovogooniks. Väär Viljastunud munarakku nimetakse sügoodiks. Leidke kõige õigem vas...

Bioloogia
346 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Transport ja ekspedeerimise eksami/arvetuse kordamisküsimuste vastused

Autovedude klassifikatsioon Territoriaalse tunnuse järgi: a. Riigisisesed autoveod - sõitjate või veose kohaletoimetamine Eesti piires. i. Linnasisesed veod ii. Linnadevahelised veod b. Rahvusvahelised autoveod - sõitjate või veose kohaletoimetamine riigipiiri ületades: i. Balti riigid ii. Skandinaavia riigid iii. Lääne-Euroopa riigid iv. Ida-Euroopa riigid v. SRÜ riigid Kauba koguse järgi: c. Täis- ja osakoormad d. Grupikaup (ka tükikaup, väikesaadetised) – erinevate klientide saadetised, mida veetakse koos samas veovahendis. Arvestuslik kogukaal on alla 2500 kg ja vedu teostatakse ümberlaadimisega e. Pakisaadetised – käsitsilaaditavad saadetised kuni 100 kg f. Pisipakid – vedu toimub lihtsustatud tehnoloogia alusel, tavaliselt ei koostata saatedokumente, vaid...

Transport ja ekspedeerimine
58 allalaadimist
thumbnail
5
doc

WiFi - Traadita lokaalvõrk

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut IRT3930, Side Õppeaine................................................................................................................ /kood, nimetus/ Traadita lokaalvõrk Laboratoorse töö.................................................................................................... .................................................................................................... /töö nimetus/ Aruanne Eero Ringmäe Täitja...

Side
100 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Konspekt

stiili määramine ­ dialoogiaken Font: FontName, FontSize + lisaefektid Loend ­ List loendielemendi tekstid ­ List loendielemendi väärtused -ListData Muud omadused ­ Misc väärtus - Value lipik ­ Tag indeks ­ Index hiir ­ MouseIcon, MousePointer abiinfo ­ ToolTipYext, HelpContextID tekst ­ Text, PasswordChar, WordWrap valik ­ MultiSelect failide valik ­ Pattern, Hidden, ReadOnly, System intervall ­ Interval kerimine ­ Min, Max, SmallChange, LargeChange Asukoht ­ Position objekti asukoht - Top, Left objekti mõõtmed - Width, Height koordinaadid ­ X1, Y1, X2, Y2 (joonel) Mõõtskaala ­ Scale mõõtühiku valik ­ ScaleMode (twip/pixel/mm ...) 4. Sündmused Tüüpsündmused: Form_Load Picture1_Click Label1_Click Text1_Change Frame1_DragDrop Command1_Click Check1_Click Option1_Click...

Visuaalprogrammeerimine
92 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Põhivara 8 klass. KÕIK OLEMAS!!!!!!

Ta on helistiku kõlamudel (duur ­ JO ­ rõõmsakõlaline, moll ­ RA ­ kurvakõlaline). Harmoonilise molli tunnus on #VII aste, meloodilises mollis #VI ja #VII ülesse minnes, alla tulles lauldakse loomulikku molli (muutes kehtetuks eelnevad kõrgendused ehk taastades helistiku võtmemärgid). Näit.: harmooniline moll ülesse R D J L M N SI R, alla R SI N M L J D R meloodiline moll ülesse R D J L M NI SI R, alla R SO NA M L J D R Helistik on kindlalt noodilt ehitatud helilaad, mis saab oma nimetuse kindlaks määratud algusnoodi ehk põhiheli järgi. Paralleelsed helistikud on helistikud, millel on ühesugused astmed (noodid) ja võtmemärgid. Duuri ja molli ehk JO ja RA vahel on intervall v.3 (terts). C-a, G-e, D-h, A-fis, E-cis, H-gis, Fis-dis C-a, F-d, B-g, Es-c, As-f, Des-b, Ges-es Kvindiring. Helistike süsteem, milles iga helistik paikneb eelmisest puhta kvind...

Muusika
79 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Muusika väljendusvahendid

Muusika väljendusvahendid * Muusika väljendusvahendite kaudu väljendab helilooja oma mõtteid * Muusika väljendusvahendid on suhtlemisvahendid helilooja, esitaja ja kuulaja vahel * Muusika väljendusvahendite abil mõistame muusika sõnumit Meloodia * Laad on helikõrguste süsteem. Mazoor Minoor * Meloodia võib kõlada erinevates laadides * Meloodia arengu kõige pingelisemat momenti nimetatakse kulminatsiooniks * Meloodia iseloom võib olla: tõusev, laskuv, laineline, hüppeline, astmeline, paigalseisev * Meloodia on ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte Harmoonia * Dissonants - teravakõlaliste helide kooskõla * Konsonants - kokkusobivate helide kooskõla * Akord - kolme ja enama heli kooskõla * Intervall - kahe heli kooskõla * Harmoonia all mõistetakse helide kooskõlasid ja nende kooskõlade järgnevusi Rütm * Muusika on kunst, mis kulgeb ajas * Igal helil on oma kindlaksmääratud...

Muusika
38 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Toitumise põhialused spordis

Toitumine spordis väga oluline · Toitumine spordis - ühendav lüli treeningkoormuse ja taastumise vahel · Sportlase toitumises võib eristada alatoitumist kui ületoitumist o Energeetika seisukohast o Üksikute toitainete seisukohast · Vale toitumine spordis o Energeetika suurus ei vasta spordiala vajadustele o Koormusaegne ainevahetus on häiritud o Häiritud oluliste fermentide süntees Toitumise tähtsus spordiga tegelejale · Organismi varustamine vajaliku energiaga. · Toiduga saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. · Kudede ja rakkude ehitusmaterjali tagamine, ensüümide, hormoonide aktiivsuse säilitamine. · Töövõime langust põhjustavate vaegusnähtude (...

Kehaline kasvatus
293 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Muusikaajalugu I kursus (10kl)

Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform visati välja kõik üleliigsed pillid. Alles jäi vaid Isise kultuspill sistrum. Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks Esines palju pille: flööt(otseflööt, põikiflööt); harf; salmei-> aulos-> oboelaadne pill; trompetilaadsed pillid; lauto; sistrum; ; tsitter; raamtrumm; lüüra Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika. Hiljem kasutatakse 7-astmelist helirida, mis jaguneb 17-ks veerandtooniks. Mesopotaamia Kõik pillid, mis Egiptuses Olid ka ansamblimuusika ja orkestri alged. Templites lauldi antifooniliselt e. vastamisi laulsid 2 koorigruppi või 2 solisti. Tunti ka inter...

Muusika
255 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Konspekt!

eaei-ttu.extra.hu Lk 1. esimene pool Sissejuhatus Ehituseelarvestamisse ­kulu (kulutus) -hind -maksumus Kulu- rahasumma, mis on juba kas tegelikult tasutud või kuulub tasumisele olemasolevate maksudokumentide alusel mingi hüvise (toote või teenuse) eest, mujale või teenuse pakkujale nt, ehitajale on lubatus ehitusplatsile tulnud ning eest tasumine. Hind- rahasumma, mida hüvise pakkuma küsib kauba või teenuse eest, kus juures pakkuja tegelikud kulud on hinnast erinevad, üldjuhul madalad hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasumiks. Maksumus- kuluarvutustulemusi üldistav termin , mis esitab rahaliselt ehitise püstitamiseks vajalike ressursside hankimiseks tehtavaid kulutusi, kus juures ühe osapoole kulud on teisele hinnaks. Keskmine hind=kulud+kasum Ehituskulud ­ selle all mõistetakse ehitisse investeerimisega seotud kulutusi, alates ehitise projekteerimisest, kuni selle...

Ehituse maksumusehindamine
323 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Merkuuri päritolu

Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. Merkuuri uurimislugu Merkuur...

Füüsika
84 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun