KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kü...
umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool IÄ Eesnimi Perekonnanimi INIMESE OSA AINERINGLUSES Referaat Juhendaja: Eesnimi Perekonnanimi Mõdriku 2011 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. rahvastiku kiire kasv........................................................................................................ 4 2. liikide hävimine................................................................................................................5 3. metsade pindala vähenemine........................................................................................... 7 4. Kõrbestumine ja näljahädad...
· Lõuna-Euroopa jääb ilma 70% suvel sadavast vihmast. Kuumaperioodid kestavad keskmiselt 65 päeva kauem kui praegu, metsatulekahjud jõuavad Alpideni. · Euroopas väheneb alla sadav lumekogus 80% võrra, mis tekitab veepuuduse. · Suurbritannias võivad suvised temperatuurid tõusta 45 kraadini. · Kaspia mere veetase langeb 10 meetrit. · Veidi paremad saagid Kanadas ja Venemaal. · Inimtsivilisatsioon hakkab kokku varisema tervel maakeral puhkevad konfliktid ja sõjad. · Gröönimaa ja Antarktika jää sulab ruttu. See võib tekitada ,,Atlandi tsirkulatsiooni", mis ajutiselt jahutab Lääne-Euroopat ning tekitab tugevaid torme. 4 kraadi kogu jää ja vihmametsad kaovad · Inimtsivilisatsiooni täielik kollaps, mis nõuab uusi juhtimisviise, arvatavasti ebademokraatlikke. · Ilmselt surevad miljardid inimesed, kuna planeet ei suuda enam neid toita....
Universumit võib inimene reaalselt näha siis, kui ta parajasti omab sellist teadvuse seisun- dit, mida on kirjeldatud Unisoofia osas. Holograafia osa etendab Universumi visuaalset poolt, mil inimene võiks erilises teadvuse seisundis ( mis on kirjeldatud Unisoofia osas ) näha vahetult Universumit. See on ka Maailmataju üheks põhiliseks tuumaks. Inimtsivilisatsioon : Antud Maailmataju osa käsitleb selliseid "teadusi", mille uurimisobjektiks on inimühiskonna ( kui inimtsivilisatsiooni ) ideoloogiline ruum. Väga üldiselt võttes jaotub inimese ideoloogia kas teaduslikuks või religioosseks. See sõltub peamiselt ( üldjuhul ) tsivilisatsiooni enda arengutasemest. Käsitlemist leiab ka tsivilisatsiooni kõrgeima arengufaasi juhtu. Kunagi tulevikus luuakse inimkonnale nimi, et kuidagi eristada ülejäänutest maavälistest tsivilisatsioonidest...
Allpool Curie punkti 768 °C on raud ferromagneetik. Sobivad tugevus, kõvadus ja töödeldavus on teinud raua (rauasulamid) asendamatuks tööriistade ja masinate valmistamisel, ehitustegevuses. Alates rauaajast on inimtsivilisatsioon olnud suuresti rauatsivilisatsioon. Raua puuduseks on ta intensiivne roostetamine, mille vältimiseks kasutatakse erinevaid pinnakatteid või raua legeerimist korrosiooni vähendavate lisanditega Raua massisisaldus maakoores on 6% (neljas element hapniku, räni ja alumiiniumi järel). Ehedal kujul eksisteerib rauda looduses vaid raudmeteoriitide koostises, mis koosnevad kõrge niklisisaldusega (5-30%) rauast. Rauda toodetakse rauamaakide (hematiit Fe2O3, magnetiit Fe3O4) metallurgilise taandamisega. Suured rauamaagivarud (25 miljardit tonni 32-37% rauasisaldusega maak, enam kui 30 m...
Universumit võib inimene reaalselt näha siis, kui ta parajasti omab sellist teadvuse seisun- dit, mida on kirjeldatud Unisoofia osas. Holograafia osa etendab Universumi visuaalset poolt, mil inimene võiks erilises teadvuse seisundis ( mis on kirjeldatud Unisoofia osas ) näha vahetult Universumit. See on ka Maailmataju üheks põhiliseks tuumaks. 7 Inimtsivilisatsioon Antud Maailmataju osa käsitleb selliseid teadusi, mille uurimisobjektiks on inimühiskonna ( inimtsivilisatsiooni ) ideoloogiline väljavaade. Näiteks väga üldiselt võttes jaotub inimese ideoloogia Universumist kas teaduslikuks või religioosseks. See sõltub peamiselt ( üldjuhul ) tsivilisatsiooni ja ka inimese enda arengutasemest. Teadus ja religioon on kaks erinevat vormi, mille kaudu inimene mõistab maailma. Käsitlemist leiab ka tsivilisatsiooni kõrgeima...
Universumit võib inimene reaalselt näha siis, kui ta parajasti omab sellist teadvuse seisun- dit, mida on kirjeldatud Unisoofia osas. Holograafia osa etendab Universumi visuaalset poolt, mil inimene võiks erilises teadvuse seisundis ( mis on kirjeldatud Unisoofia osas ) näha vahetult Universumit. See on ka Maailmataju üheks põhiliseks tuumaks. 7 Inimtsivilisatsioon Antud Maailmataju osa käsitleb selliseid teadusi, mille uurimisobjektiks on inimühiskonna ( inimtsivilisatsiooni ) ideoloogiline väljavaade. Näiteks väga üldiselt võttes jaotub inimese ideoloogia Universumist kas teaduslikuks või religioosseks. See sõltub peamiselt ( üldjuhul ) tsivilisatsiooni ja ka inimese enda arengutasemest. Teadus ja religioon on kaks erinevat vormi, mille kaudu inimene mõistab maailma. Käsitlemist leiab ka tsivilisatsiooni kõrgeima...
Loengukonspekt [2]Tuletagem meelde õigusfilosoofia põhiküsimus: kas inimene võib vabalt otsustada õiguse normatiivse sisu ja regulatiivse toime üle? Või esinevad mingid piirid (jumalikud, looduslikud, mõistuslikud, relatsioonilised1 või kommunikatiivsed), mida inimene, olemaks inimene, ei saa või ei või ületada, või mida inimvõimed lihtsalt ei suuda muuta ega ületada. [3]Õigusfilosoofia suundi, mis tunnustavad selliste piiride olemasolu, nimetatakse loomuõiguseks. Need ei välista aga positiivse õiguse olemasolu, viimase olemasolu on pea võimatu eitada. Kuid positiivne õigus peab paratamatult vastama loomuõiguse nõuetele. Tänapäeval nähakse neis piirides eelkõige küsimust õiguse ja eetika vahekorrast: õiguse allumisest eetilistele printsiipidele või eetikast lausa kui õiguse allikast või alusest. Samas küsimus õiguse ja eetika vahekorrast on tundlik eetika autonoomia ning moraalse reali...
Universumit võib inimene reaalselt näha siis, kui ta parajasti omab sellist teadvuse seisun- dit, mida on kirjeldatud Unisoofia osas. Holograafia osa etendab Universumi visuaalset poolt, mil inimene võiks erilises teadvuse seisundis ( mis on kirjeldatud Unisoofia osas ) näha vahetult Universumit. See on ka Maailmataju üheks põhiliseks tuumaks. 8 Inimtsivilisatsioon Antud Maailmataju osa käsitleb selliseid teadusi, mille uurimisobjektiks on inimühiskonna ( inimtsivilisatsiooni ) ideoloogiline väljavaade. Näiteks väga üldiselt võttes jaotub inimese ideoloogia Universumist kas teaduslikuks või religioosseks. See sõltub peamiselt ( üldjuhul ) tsivilisatsiooni ja ka inimese enda arengutasemest. Teadus ja religioon on kaks erinevat vormi, mille kaudu inimene mõistab maailma. Käsitlemist leiab ka tsivilisatsiooni kõrgeima...