Monday Mis on Monday? Monday on veebipõhine kalender mis lubab sul seada ja ümbertõsta kohtumisi, sissekandeid, sünnipäevi ja nii edasi kõike lihtsa hiirega lohistamise teel. Kes lõi Monday? Monday rakenduse loojaks on ainuisikuliselt Andri Möll Mis teeb Monday universaalseks? Monday näol on tegemist veebipõhise HTML5 rakendusega, mistõttu on see ligipääsetav kõigilt seadmetelt.Mölli sõnul on rakendus arendatud HTML5 baasil just seetõttu, et see töötaks kõigil seadmetel mitte mõnel kindlal kitsal platvormil. Kas Monday on valmis turu jaoks? Kuigi hetkel on rakendus veel kinnises beetafaasis ei tähenda antud juhul see seda, et rakendus pole igapäevaseks kasutamiseks valmis. Nimelt soovib Möll selle levikut hetkel ise kontrollida ning ta usub, et tänu sellele saab ta kasutajatele arendada veelgi parema rakenduse. Kas Monday sarnaneb mõne juba olemas oleva programmiga? Monday teistest samalaads...
HARILIK TUNGALTERA KADRI LEBEDEV ISELOOMUSTUS Tungaltera kujutab endast rukkil ja teistelgi kõrrelistel levivat seenhaigust. Süüdi olev seen kannab nime harilik tungaltera. Seen parasiteerib enamikul kõrrelistel, kaasa arvatud kõikidel teraviljadel. Tungaltera eristub seemnetest tumedama värvuse ja suuremate mõõtmete poolest. Kasvu soodustavad niisked ilmad. PALJUNEMINE Mahakukkunud tungalterast arenevad kevadel kotteosed, mis nakatavad kõrreliste õisi. Nakatunud õis hakkab eritama nektarit, mis meelitab kohale kärbsed. Kärbsed kannavad eostega nakatunud vedelikku teistele taimedele. Nakatunud õitest kasvavad suve lõpuks tungalterad, mis talvituvad. KASVUKOHT Levib rukkipõldudel, harva nisupõldudel, peamiselt põllu servades. KASU tungalterast eraldatud toimeaineid kasutatakse ravimite valmistamisel. Abi on neist sünnitusabis, Parkinsoni tõve, migreeni ja ...
PÄRILIKKUS LK 130-140 Geneetika- teadus, mis tegeleb geenide uurimisega Genoom(24 kromosoomi) liigile omases ühekordses kromosoomikomplektis olevad geenid XX XY Naine mees Genotüüp ühele isendile omased geenid ja geenivormid kokku(genotüübist sõltub isendi pärilike tunnuste esinemine) Geenivorm alleel(ühe geeni erivorm) Fenotüüp kõik isendi avaldunud tunnused kokku(fenotüüp on sõltuvuses genotüübist) ORGANISMI TUNNUSED MÄÄRAVAD GEENID JA KESKKOND! Geen DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi. REPLIAKTSIOON TRANSKRIPTSIOON VALGUSÜNTEES · Ühest DNA · Ühest DNA molekulist · mRNA määrab ära molekulist saadakse saadakse valgu AH-lise 2 ühesuguse komplementaarsuse järjestuse nukleotiidse alusel RNA (pmst RNA · Va...
BRAND Käisime klassiga 27. oktoobril VAT Teatris vaatamas etendust „Brand“. Tegemist oli Henrik Ibseni näidendiga, mida lavastas Ingo Normet ja osades olid Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo. „Brand“ on esimene Ibseni näidend, mis jõudis eesti lavadele. Henrik Ibsen on kirjanik, kes on pühendunud draamale. Tema kuulsamad teosed on „Peer Gynt“ (1867) ja „Brand“ (1866). Tema jaoks ei olnud vajalik luua uut draamavormi, ta tahtis viia vana täislikkuseni. Ibsen oli väga põhjalik kirjanik ja kulutas saja leheküljelise teose kirjutamiseks vähemalt ühe aasta, üldiselt rohkem. Ta soovis jõuda perfektse tulemuseni ja pühendas oma elu teostele. Ibseni jaoks oli kunst tema elu ja arvas, et kui tahab tegeleda sellise alagi siis selleks, et see oleks ka väärt midagi, tuleb sellele täielikult pühenduda. „Brand“ on dramaatiline poe...
Korterelamu heakorratööde audit. „KÜ KIHNU 14“ Tunnus 78403:307:0160 Lähiaadress Kihnu tn 14 Asustusüksus Lasnamäe linnaosa Omavalitsus Tallinn Maakond Harju maakond Registreerimise aeg 21. aprill 1999. a. Muudatuse registreerimise aeg 24. oktoober 2014. a. Sihtotstarve 1 Elamumaa 100% Pindala 1617 m² Õuemaa 1316 m² Muu maa 301 m² Registriosa korteriomand Omandivorm Eraomand Kinnistuspiirkond / jaoskond Tartu Maakohtu kinnistusosakond Pilt: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo Tegemist on üheksa kordse korterelamuga, kus on tehtud olulised renoverimis tööd. Ühistus on palgaline hooldustöötaja kelle kohustuste hulka kuuluvad: Välikoristus Sisekoristus Väiksemad remont tööd Välikoristustööde analüüs: 01.12.2018 kell 13.00-14.00 seisuga. NR. Objekti Koristussagedus Hinnang objekti nimetus üle...
1. Tänapäeva ühiskonna tunnused. -ühsikonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus -tööstuslik kaubatootmine -rahava osalemine ühiskonnaelu korraldamises -vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus -inimõiguste tunnustamine 2. Tööstusühiskonna põhijooned -Suuremate ja rohkemate tehaste teke -,,aeg on raha" ideoloogia -ratsionaalsus (min töö,max raha) -bürokraatia- ametnike võim 3. Sotsiaalsed muutused tööstusühiskonna tulekuga -tööhõive majanduse põhivaldkondades -linna-ja maarahvastiku suhtarv -leibkonnamudelid (väiksemaks) -laiem tööjaotus-süsteem ja sellega koosluste sõltuvuse suurenemine 4. Post-industriaalse ühiskonna põhijooned -Teeninudssektori osatähtsuse kesv -kõrgtehnoloogia massiline kasutamine -mitmekesine klassistruktuur ja väärtushinnangud- tugev keskklass -masstootmine, masskultuur ja massimeedia. Globaliseerumine 5. Teadmusühiskonna põhijooned -töölise mõiste kadus är...
Rahvusvaheline poliitika 12.09 – II loeng - riigid ja välispoliitika....................................................................4 Toimijad............................................................................................................... 4 Riik...................................................................................................................... 4 Suveräänsus – omadus mis võiks riigil olla......................................................4 Välispoliitika........................................................................................................ 5 Riikide eesmärgid (Holsti)................................................................................... 5 Julgeolek........................................................................................................... 5 Heaolu........................................................................................
Inimene- kõrgem närvisüsteem 1. Närvisüst. võimaldab: 1)koguda informatsiooni 2)koordineerida informatsiooni 3) anda info. edasi efektoritele:lihastele ja näärmetele 2. informatsiooni algühikuks on NEURON 3. sünapsites on võimalik signaali ülekannet mõjutada 4. Aju salvestab ainult väikese osa saabunud inform-st 5. meeleelunditelt saadud inform. salvestatakse lühimällu või püsimälusse 6. sõnaliselt kodeeritav osa infost salvestatakse mõneks millisekundiks Sensoorsesse mällu ja sealt primaarsesse mällu,säilub seal ajalises järjestuses mõned sekundid ja on kasutatav 7. harjutamine kergendab ülekannet primaarsest mälust sekundaatsesse mällu. 8. kordamine "parandab mälu 9. Informatsioon säilub väga kaua püsimälus. 10. a)mäluhäire võimetus infot püsivalt salvestada ja kättesaadavana omandada b)mälukaotus mälust kaob...
INGLISMAA Deviis: Jumal ja minu õigus Rahvuslill: Roos ( punane, valge) Rahvuspuu: Tamm Rahvuslind: Punarind Rahvusloom: Lõvi Kaitsepühak: Püha Jüri Pealinn: London Hümn: God save our queen Maakonnad: 48. Lipp: valge taust, punane rist ( püha Jüri rist) Vapp: punane taust, kolm kuldset lõvi Pindala: 130 439 km² Rahaühik: Naelsterling Hädaabi number: 999 Rahvussport: Kriket Helistamise suunakood: 44 Pikim jõgi Inglismaal: Thames 346km- ainult Inglismaal ( Severn 354 km osaliselt Inglismaal) Kõrgeim mägi: Scafell Pike 978m asub Cumbrias Suurim järv: Lake Windermere - "Queen of Lakes". Suuremad saared: Isles of Scilly (saarestik) Isle of Wight (Saar) Sügavaim järv: Wastwater 76m sügav Peaminister: Tony Blair Kuninganna: Elisabeth II Domineeriv Usund: Anglikaanid Ülikoolid kokku: 91 Inglise automargid: TVR, Jaaguar, Aston, Morgan, Festvalid: · Nothing Hilli festival · Glastonbury Festival · Cheese Rolling Inglismaa on om...
Valkude biosüntees Valkudel on organismides täita palju mitmesuguseid ülesandeid. Valgud kuuluvad kõik rakuorganellide koostisse. Ainult valgulise ehitusega on nahatekised: karvad, suled, sõrad ja kabjad. Seega on valkudel kõigis organismides ehituslik funktsioon. Rakumembraani kostises esinevad transpordivalgud, mis juhivad kindlat tüüpi molekule nii rakku sisse kui ka sealt välja. Sellele tuginedes saab järeldada, et valgud täidavad organismis transpordifunktsiooni. Rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskonna infot raku sisemusse. Seda nimetataksegi valgu retseptorfunktsiooniks. Tänu retseptorvalkudele liigub amööb toiduosakese suunas ning kingloom eemaldub vette asetatud keedusoola kristallist. Valkude kaitsefunktsioonid avalduvad väga eriilmeliselt. Inimorganismi sattunud võõrvalkude,- nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustuvad ...
Maris Rattas Maavara, maa-aines, põhjavesi, leiukoht... MAAVARAD: EESTI MAAVARAD Maa-aines - kivim või setend, mida kasutatakse ja võidakse ka kaubastada, kuid mis omaduste, koguse või Maavara - maakoorest võetav mineraalne või orgaaniline aines, mida uurituse poolest ei vasta maavarale kui rahvuslikule saab kasutada inimese majandustegevuses otseselt või kaudselt temast ressursile esitatavatele nõuetele. inimtegevuseks vajalikke aineid ja materjale tootes. ...
KONTROLLTÖÖ psühholoogias 25.11.2014 Teemad: aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine 1. Väliskeskkonna aistingud, liigid, kus tekkivad 19 punkti Väliskeskkonna aistingud tekivad väliskeskkonnast pärinevate ärritajate mõjul. * Nägemisaisting tekib silmades. See jaguneb omakord akromaatiliseks ehk mittevärvilised värvused ja kromaatiliseks ehk värvilisteks värvusteks. * Kuulmisaisting tekib kõrvas. Kõrv koosneb kolmest osast: väliskõrv, sisekõrv ja keskkõrv. Sisekõrvas asub teo kujuline osa kus paikneb Corti elund, mis on kuulmisretseptor. * Nahaaisting tekib naha pinnal epiteelkoes, kui seda mehaaniliselt, keemiliselt, elektriliselt või termiliselt ärritada Temperatuuriaisting sõltub naha enda temperatuurist (ntks. Jahedad objektid tunduvad külmana) Puuteaisting tekib enamasti näpuotstes ja huultel * Maitsm...
Mirtel Pohla on sündinud 28. jaanuaril 1982 Tartus. Tal on blondid juuksed ning nüüdseks on ta 26aastane. Ta kasvas seal ahiküttega korteris ning koolis käis õhtupoolses vahetuses. Hommikuti külastas ta oma vanaema, kes elas poolel kooliteel, vaatas seal telekast ära kõik päevased filmid ja alles siis läks kooli. Emapoolsed vanavanemad surid tal juba siis, kui ta oli alles pisike. Isapoolse vanaemaga käidi ikka mööda metsi ja soid nii seenel, kui marjul. Koos kupatati seeni ja keedeti moosi. Talle meeldis osa võtta koolinäidenditest. Vanemad elasid tal lahus. Mirtelil on kaks õde. Üks on temast poolteist aastat ja teine kümme aastat noorem. Mõlemad elavad Tartus. Pisemale punus Mirtel alatihti patse ja luges unejutte. Suurema õega Mirtel jällegi eriti hästi läbi ei saanud, nad koguaeg kaklesid ja kisasid üksteise peale nii, et juuksed lendasid. Nüüdseks on nad muidugi väga head sõbrad. Mirtel kartis juba väiksena ko...
I loeng - sissejuhatus Mis on rahvusvahelised suhted? Actor -> toimija!!! Rahvusvahelised suhted ● Termini kujunemine - Bentham & Comte -> Bentham võttis 19. saj.-l kasutusse termini “international”. [1919 Walesis avati esimene õppetool rahvusvahelistes suhetes] ● Suhted kellegi/millegi vahel - Kes on suhtlejad? ● Kontekst - anarhia -> ei ole ühist valitsejat. Tähendab, et ei ole hierarhiat. Kellelgi pole teise üle võimu anarhias. Maailmas on üldjuhul ikka hierarhiline ka riikide vahel. ● Sisemine vs välimine ● Erinevad teemavaldkonnad Sisemine ja välimine ● Vahendite monopol vs detsentraliseeritus ● Tööjaotus vs eneseabi -> Eneseabi tähendab, et kõigega peab ise hakkama saama. See on anarhias. Hierarhilises süsteemis on tööjaotus ehk ise ei pea nt kartulit kasvatama, seda teevad põllumehed jne. ● Anarhia vs hierarhia...
RAHVUSVAHELISED SUHTED Rahvusvaheliste suhete teooriad: 1. Realism e konservatism Rahvusvahelist areeni nähakse anarhilisena. Põhitoimijad on riigid. Lähtub arusaamast, et riikidel on kitsad ja vastanduvad erihuvid. Rahvusvahelised suhted kui nullsummamäng:riikide erihuvid kutsuvad esile sõdu jm konflikte.Rahvusvaheliste suhete süsteemi kaudne siht ja ainus võimalus sõdu ära hoida: jõutasakaal. Viib julgeolekudilemma tekkeni: soov sõda vältida-kaitse tõhustamine sõjalise võimekuse kasvatamise kaudu-teised riigid võivad tõlgentada ohuna-ennetav rünnak. Riikide eesmärk on suhteline kasu. Uusrealism-otsib teid jõutasakaalu tekkeks, aksepteerib ka teisi rahvusvaheliste suhete toimijaid ning rahvusvahelisi koostöö- ja normimehhanisme. 2. Idealism ehk liberalism Näeb riike koostöövõimelisena, rahvusvaheliste suhete süsteemi korrastatuna/korrastumisvõimelisena. Erimeelsuste lahendamise vahend- lepingud. Riikidel palju ühishu...
1. Põhimõisted a. Mis on organisatsioon? Kahe või enama inimese kogum, mis toimib sihipäraselt ühise sõnastatud eesmärgi nimel kindla strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga. b. Millestesse tüüpidesse saab organisatsioone jagada? Äriühing, mittetulundusühing, Liit, Avalik-õiguslik asutus c. Mis on juhtimine? Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. d. Kes on juht? Isik organisatsioonis, kes vastutab ühe või enama inimese töö tulemuse eest. 2. Organisatsiooni toimimise mudel a. Kuidas organisatsioon töötab? Klientide vajadused (mida?kus?millal?) täidavad tooted/teenused, inimesed, tehnoloogia,struktuur; mis eesmärgi kohase kasutuse tulemusena moodustavad kõrge kvaliteedi, madala omahinna ja õigeagse jaotumise. b. Efektiivsus ja säästlikkus organisatsioonis? Efektiivsus kõrge Efektiivne, ...
Rahvusvahelised organisatsioonid Tekke eeldused- Sõda, Rahu, Kompromiss, Koostöö (kollektiivne heaolu) IGO-Sild riikide vahel NGO-Sild rahvaste (indiviidide vahel) Valitsusvälised (NGO) organisatsioonid ja nende teke- urbaniseerumine - kaasa aidanud, Industrialiseerimine, tehnoloogia areng, Riigid ja valitsused on ise kaasa aidanud (samas ka nende kontrolli võimalused) ÜLDISELT-NGOd – vähem aktiivsed keerulises välispoliitika protsessis Valitsuste-vahelised organisatsioonid teke- praktilistel kaalutlustel, rahu, koostöö RO tüpoloogiaid: -Funktsioonide põhiselt (üldised ja spetsiifilised) -Geograafiliselt (globaalsed, regionaalsed) -Riikide-vahelised ja valitsusvälised (INGO/IGO, NGO) Rahvaste Liit- W.Wilson – 14 punkti, Rahu ja desarmeerimine kogu maailmas, Relvakontroll, Sotsiaalprobleemid ja heaolu, Lepingu punktide järgimise kontroll Kollektiivne julgeolek: 1. Liikmesriigid ei ründa üksteist 2. Agressorit karistatakse 3. Karistuseks...
KORDAMINE Hingamiselunditesse toimivad ravimid 1. Kuidas toimub hingamise füsioloogiline regulatsioon organismis? Kuidas saadakse organismis toimuva kohta infot ja kuidas muudetakse vastavalt sellele hingamise sagedust ja sügavust? Hingamist reguleerib piklikaju hingamisekskus, mis saadab käsklusi hingamislihastele. Hingamiskeskus saab teavet olukorra kohta organismis kemoretseptorite kaudu, mis reageerivad keemilistele stiimulitele. 2. Kuidas ja kus toimub gaasivahetus (CO2, O2)? Gaasivahetus kopsude ja vere vahel toimub alveoolides. Alveoole ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik. Nende vaheline sein on õhuke ja gaase läbilaskev. Kapillaarides voolab hapnikuvaene veri. Alveoolides on hapniku kontsentratsioon tunduvalt suurem. Kontsentratsioonide vahe tulemusena tungib hapnik alveoolist kapillaari. Veres ühineb hapnik erütrotsüütidega, mis hapniku üle keha laiali kannavad. Sarnaselt hapniku tungimisega verre liigub süsi...
Madis Kõiv Tallinn 2014 Madis Kõiv on sündinud 5. detsembril 1929. aastal Tartus. Õppinud on ta Tartu 1. keskkoolis ja Tartu Ülikoolis ning töötanud nii õppejõuna kui ka vanemteadurina. Tegutseb aktiivselt võru kultuuriliikumises. (7) Tema kirjanduslik tegevus sai alguse 1960. aastatel. Peale Vaino Vahinguga kirjutatud „Faehlmanni” (1982) Kõivu näidendid enamasti lavale ei jõudnud. 1990. aastate algusest peale on tema tekstid aga hõivanud eesti teatris keskse koha, viljakaimaks lavastajaks on Priit Pedajas (2). Kuigi ta on enamasti tuntud näitekirjanikuna, leidub tema loomingus ka proosatekste, mille tuumikuks on sari „Studia memoriae” (1). Teoseid on ta kirjutanud nii eesti, võru, saksa kui ka ladina keeles (6). Lisaks mitmetele teistele auhindadele on ta pälvinud 2008. aastal kultuuri elutööpreemia (1). Jutuajamisel Priit Pedajasega 1993. aastal räägib Madis Kõiv enda kohta: „Kirjutamisega on mul olnud hirmsaid ra...
Ingo Sarapuu VUNDAMENDI ISOLEERIMINE, KASUTATAVAD MATERJALID JA SÜSTEEMID REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusinstituut Õpperühm: KK31 Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................3 VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE................................................4 VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON...........................
Ingo Sarapuu VUNDAMENDI ISOLEERIMINE, KASUTATAVAD MATERJALID JA SÜSTEEMID REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusinstituut Õpperühm: KK31 Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………..3 VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE………………………………………...4 VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON………………………………… 7 RADOONI OHUTUSE TAGAMINE……………………………….............9 KOKKUVÕTE……………………………………………………………… 10 VIIDATUD ALLIKAD.……………………………………………………..11 SISSEJUHATUS Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt füüsiliselt tulenevad vertikaalkoormused ja omakaal. Seetõttu peavad vundamendid olema: tugevad, püsivad, vastupidavad ja ohutud ümbritsevale keskonnale. ...
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvuti mõju tervisele. Ergonoomia Referaat Ingo Saunik 2009 Sisukord SISUKORD..............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................................3 ARVUTI MÕJU TERVISELE...............................................................................................................................4 1. ARVUTITÖÖGA SEONDUVAD TERVISEPROBLEEMID............................................................................................4 ERGONOOMIA......................................................................................................................................................6 2. M...
TEATER LÄBI OMA AJALOO Referaat Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................................3 1. Näitemäng rahvusliku ärkamise ajal ................................................................4 2. Kutseliste teatrite rajamine ...............................................................................5 3. Teatrielu areng aastatel 1918-1940...................................................................6 4. Eesti teater pärast II maailmasõda....................................................................7 5. 1950-1970. aastad.............................................................................................8 6. 1980. Aastad....................................................................................................10 7. Eesti taasiseseisvumisega kaasnenud arengud................................................11 8.Viimase...
BIOLOOGIA Bioloogia uurib elu Bioloogia teadus, mis uurib elu Tsütoloogia rakuõpetus, uurib rakkude ehitust ja talitust Morfoloogia teadus, mis uurib organismide välisehitust Anatoomia teadus, mis uurib organismide siseehitust Füsioloogia teadus, mis uurib organismi talitlusi ja regulatsioone Etoloogia teadus, mis uurib loomade käitumist Botaanika teadus, mis uurib taimi Zooloogia teadus, mis uurib loomi Mükoloogia teadus, mis uurib seeni Viroloogia teadus, mis uurib viirusi Elutunnused 1. Iseloomulik rakuline ehitus. Rakust ei ole väiksemat talituslikku üksust 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega kui eluta objektid 3. Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik metabolism (organismis toimuv aine- ja energiavahetus) 4. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik homoöstaas (organismi staabilne sisekeskond, mis tagatakse metabolimi teel) 5. Palj...
Rahvusvahelised organisatsioonid 9.02.2010 ca 150 lk lisalugemist seminaride asemel (inglisekeelne materjal) – artiklid (International Organisations); eraldi eksam (küsimustikuna lahus) kodune uurimustöö eksam kinniste materjalidega RV organisatsioonide teoreetiline raamistik Kõige üldisem raamistik Realism (neo)Liberalism o idealism (vahel ka utopism) – 20/30ndate liberalism; RV org-idega seotud väga tugevalt; nende arusaamade toel tekitatigi Rahvasteliiga ja hakati igapäevases välispoliitikas realiseerima põhimõtet, et mitte inimene ei ole loomult halb, vaid hoopis institutsioonid on halvad ja tuleb ringi teha; o institutsionaalne liberalism – idealismi tänapäevane vorm; suhtub üsna skeptiliselt riiki, püüab leida midagi muud asemele o sotsiloogiline liberalism – seisukohad, mis ütlevad, et RV suhted toimuv...
Briti saartel Põhja-Euroopas asuvad Inglismaa, Sotimaa ja Wales. Koos Põhja- Iirimaaga moodustavad nad Ühendkuningriigi. Suurem osa Inglismaast moodustab madalik, kusjuures kõige tasasemad alad on ida pool. Kõrgemate kohtade hulka kuuluvad Lake District (järvepiirkond) ja Penniinid. Sotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa on Inglismaast mägisemad. Ühendkuningriigi kõrgeim tipp on Sotimaal asuv Ben Nevis (1343 m). Suurim järv on Loch Ness Põhja- Iirimaal ja pikim jõgi on Severn (354 km), mis voolab läbi Walesi ja Inglismaa lääneosa. Enamikus paikades on suvi üldiselt jahe ja talv pehme, vihma sajab aastaringselt. LINN JA MAA Suurbritannia on rahvarohke riik. Neli inimesi viiest elab linnades. Kõige tihedamini asustatud on Inglismaa, eriti kaguosas Londoni ümbruses. London on üks maailma suurimaid kultuurikeskusi. Ühendkuningriigis on ulatuslik teedevõrk ja arvukalt kiirteid ning Londoni Heathrow´i lennujaam on maailma kõige tihedama rahvusvahe...
NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU Totalitaarseks ühiskonnaks saab pidada eelkõige J. Stalini hirmuvalitsusaega, kus kogu vaimuelu oli rohkem või vähem ideoloogilise surve all ning mille tugevus sõltus eri aegade poliitilistest oludest. Kõige masendavam oli vaimne surutis J. Stalini viimastel valitsemisaastatel. Infosulg ja sundiorienteeritus vene kultuurile oli eriti tugev 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel. See paradoksaalne aeg teatriajaloos on vaadeldav ainult komplekselt, kus käivitava mehhanismina tuleb uurida poliitilisi otsuseid, nende mõju teatrielule laiemalt ning seejärel mõju teatriinimestele. Teatril on võimalus mõjutada publikut, kujundada mentaliteeti läbi kollektiivse kunstilise elamuse. Seetõttu pidi teater totalitaarses ühiskonnas muutuma rahva vaimseks (ideoloogiliseks) teejuhiks ja täitma religiooni hääbumisest järelejäänud tühimikku. Teater pidi olema publiku kasvata...
Grupiprotsessid PSP6052 TLÜ 2013 Grupp Ühiskonna sotsiaalse struktuuri elementidena esinevad inimühendused Igasugused inimeste kogumid, mida seob omavahel ühine sotsiaalsete suhete võrgustik Kahest või enamast inimesest koosnev teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv mingite ühiste omadustega ja tunnusjoontega inimkooslus Grupi tunnused: ühised eesmärgid, väärtused, huvid, normid omavahelised suhted ja sõltuvus kokkukuuluvustunne, "meie" tunne Grupi liikmete ühised omadused: teadlikkus sellest, et grupis on teisi liikmeid vastutustunne teiste grupi liikmete eest nii, et tegevus kujundatakse grupi kontekstist lähtuvalt Grupis (organisatsionis) tegutsemine annab inimesele: raha, füüsilised ressursid eesmärke korda ja stabiilsust kaitset ja tuge staatus, prestiizh, eneseväljendus, enesekindlus võim, õigus, kontroll Grupis tegutsemine annab organisatsioonile: parema ülesannete täitmise, mis üksikisikule pole jõukohase...
Ettevõtte majandusõpetus Ettevõtjaks on füüsiline isik või äriühing Osaühing Oü. on piiratud vastutusega ühing. Osanikud oma varaga ei vastuta. Algkapital 10000 ( 1. sept. 1999 40000 ). Oü. vastutab oma tegude eest kogu oma varaga. Osanik ei ole oü. omanik. Ta maksab sisse algkapitali ja saab õiguse saada osa oü kasumist. Likvideerimisel õigus saada osa oü. varast. Asutamine Oü. asutamisel võivad osaleda nii juriidilised kui ka füüsilised isikud kaasa arvatud ükiskisik. Asutajate liikmeks võivad olla ka riik ( ettevõte ) või omavalitsus. Asutamisel tuleb sõlmida asutamislepining, üksikisiku puhul asutamisotsus ja põhikiri. Asutamislepingus peab kirjas olema ühingu nimi, asukoht, andmed asutajate kohta, osakapitali suurus, osaku väikseim nimiväärtus (min. 100 kr. või selle kordne), osade eest tasumise kord, aeg ja koht. Mitterahaliste sissemaksete korral hindamiskord. Asutamislep. kinn. Oü põhikiri ja ...
Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani Tiina Saluvere Näitlejate kohta tuleb seminaris ettekanded. Eksami võib kohe pärast loenguid teha. Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT. Lugeda J. Rähesoo ,,Eesti teater" 2011 (see uus raamat!) Teatriajaloo allikad: · Trükiallikad (arvustused, kavalehed, intervjuu, jne) · Käsikirjalised allikad (lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ...
ELMO NÜGANEN Uurimustöö 1. Elmo Nüganeni elu ja töö 1.1 Lapsepõlv Elmo Nüganen sündis 15. veebruaril 1962. aastal Jõhvis. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) Juba lapsepõlvest peale tahtis Elmo saada näitlejaks või advokaadiks. Soov teatriga tegeleda tekkis Elmol umbes 1. klassis. Ta käis ka Jõhvis näiteringis. Üks tema unistustest oli saada langevarjuriks, sest tema lapsepõlve kodu lähedal oli lennuväli ja ta nägi seal langevarjureid hüppeid sooritamas. Advokaadiks tahtis ta saada selle pärast, et talle meeldis inimesi õigustada. Tundide ajal istus ta tavaliselt tagumises pingis, kuid õpetajad käskisid tihti tal tulla ettepinki, sest talle meeldis nendega vaielda ja protestida. Ta ei õiendanud enda eest, vaid teda huvitas kaitsta teisi. ( Tiiu Suvi, (L)avastades Nüganeni, Eesti Naine, 2001, 12, lk32-35) E. Nüganen käis Jõhvis vene laseaias, sest see...
Sissejuhatus Rahvusvahelistesse suhetesse: kordamine eksamiks 4. jaanuar 2010. a. 22:19 Rahvusvahelised suhted on kõik suhted, mis toimuvad nii riigiüleste organisatsioonide/institutsioonide, 1) Rahvusvahelised organisatsioonid 2) Mitteriiklikud organisatsioonid (ROKK) 3) Äriettevõtted - rahvusülesed korporatsioonid (transnational) 4) Kirikud (nt. katoliku kirik, õigeusukirik, protestantlikud) 5) Moraal, eetika kui ka riikide vahel (Milline on nende rahvusvaheline poliitika ning mis positsiooni nad teistega võrreldes omavad) Sund + - Domineerimine Stabiilsus, kord Represseerimine Vastastikkus Koostöö Silm silma - hammas hamba vastu Identiteet / Huvide ümber- Väljaspool gruppi olijad samastumine hindamine ...
ÜLDBIOLOOGIA Botaanika uurib erinevaid taimi (ehitus, talitus, levik) Zooloogia uurib nii selgrootuid kui ka selgroogseid loomi Mikrobioloogia uurib mikroorganisme Hingamine ,toitumine,koosnevad rakkudest... ELUSOLENDID · Koosnevad rakkudest (ainuraksed/hulkraksed) · Paljunevad (suguline/mittesuguline) · Reageerivad keskkonna muutustele · Toimub ainevahetus (toitumine, hingamine jne/jääkide eritamine) · Kasvavad ja arenevad (otsene/moondega) SÜSTEMAATIKA Liik : kodukass Perekond : kass Sugukond : kaslased Selts : kiskjalised Klass : imetajad Hõimkond : keelikloomad Riik : loomariik Eeltuumne rakk, milles rakutuum ei ole eristunud Päristuumne rakk, milles on eristunud rakutuum Elusloodus jaotub viide suurde riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad RAKUD Taimerakk: loomarakk: TAIMERAKK MÕLEMAL LOOMARAKK Rakukest ...
AUDITEERIMISE ALUSED Audiitori ülesandeks on finantsarvestuse/aruannetele hinnangu andmine. Audiitor auditeerib aruandeid selleks, et leida vead, tahtlikud või mitte tahtlikud. Audit ja audiitor on üldmõisted. A VA SA VANDEAUDIITOR SISEAUDIITOR - Tegevust reguleeriti erinevate aktidega - tegevust ei reguleeritud - Varem nimetati välisaudiitoriks - funktsioon kõikehõlmav - Auditeerib finantsaruandeid ja nende kvaliteeti Audiitoritel peavad tegutsemiseks olema vastavad litsentsid/ load. Audiitori ameti jaoks tuleb läbida vastav eksam. Audiitorid võivad osutada ka muid teenuseid peale auditeerimise. 4 PRINTSIIPI, MIS ENAM EI KEHTI 1. Kassapõhine ja tekkepõhine arvestus- FIE-d võivad kasutada kassapõhist arvestust. ...
1. Vektorarvutused. 1. Murdmaasuusataja sõidab 1.00 km põhja poole ja siis 2.00 km itta. Maa on horisontaalne. Kui kaugel ja mis suunas asub ta lähtepunktist? Lahendus: Skeem.... Phytagorase teoreemi järgi saame kauguse - Ja nurga tangensi definitsiooni järgi leiame nurga Vastus: Suusataja kaugus alguspunktist on 2,24 km ja ta asub 63,4⁰ põhjast itta (võib ka öelda 90: - 63,4: = 26,6⁰ idast põhja) 2. Vektori pikkus on 3.00 m ja ta on suunatud x-teljest 45˚ päripäeva. Kui suured on selle vektori x- ja y-komponendid? Lahendus: Joonis Komponentide leidmiseks kasutame Valemeid ja kus D on vektori pikkus ja α vektori ja tema kompo...
1. Organisatsiooni mõiste Kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Organisatsiooni edukuse eeldused Org peab andma tulemusi, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Neli koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus, ainelised ja rahalised varad. Org peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 3. Juhtimise kui protsessi mõiste Inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 4. Juhtimise funktsioonide definitsioonid (kavandami...
1.Turunduse definitsioon, selle olulisemad rõhud. Turunduse majandusteooriast eristavad momendid. Turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, müügitoetuste ja jaotuse planeerimise ning teos- tamise protsess loomaks soodsaid vahetusi individuaalsete ja organisatsiooniliste eesmärkide saavutamiseks.Turundus jaguneb: praktiliseks tegevuseks ja teoreetiliseks käsitluseks. 2.Turunduse tuummõisted (vajadus, soov, nõudlus, toode, vahetus, tehing, turg) Vajadused- tarbed, soovid- nõudlus- tooted- vahetus- tehingud- turg 3. Turunduse arenguprotsess: põhilised kontseptsioonid (tootmiskontseptsioon, tootmiskontseptsioon, müügi-kontseptsioon, turunduskontseptsioon, ühiskondliku turunduse kontseptsioon).Tootmiskontseptsioon: tarbijad on soodsalt meelestatud nende kaupade suhtes, mis on massiliselt levinud ja odavad. Fookusesse tõuseb kulude kontroll, mille poole püüeldakse läbi tootmi...
1. Bioeemia areng ja seos teiste teadusharudega Esimesed sammud biokeemias tegi Scheele aastatel 1770.....1786 eraldades orgaanilisi happeid ja glütserooli. Aastatel 1770...1774 avastas Priestley hapniku- keemilise ühendi, mida loomad neelavad aga taimed toodavad. Olenevalt uurimisobjektist eristatakse biokeemias kolme erinevat suunda: staatiline, dünaamiline ja funktsionaalne biokeemia. Varasem biokeemia areng oli seotud 19. sajandi keskpaiku, kui hakkas tunnustust võitma seisukoht, et elusorganismide keemia ei ole põhimõtteliselt erinev eluta aine keemiast 20. sajandi esimesel poolel algas biokeemia kiirem areng. Võeti kasutusele kaasaegsed analüüsimeetodid, tehti kindlaks peamised ainevahetusrajad (O. Warburg, O. F. Meyerhof, H. A. Krebs, M. Calvin jpt). 1944 tõestasid Oswald Avery ja Colin MacLeod lõplikult nukleiinhapete seose geenidega. Järgnev biokeemia areng on toimunud tihedas seoses molekulaarbioloogia arenguga, olulisemateks ...
ARVESTUS T Küsimustele vastata kirjalikult. Salvetada faili kujul: Nimi.Perenimi_matrnumber_arvestus Saada emaili-le: [email protected] STUS TÖÖ a kirjalikult. atrnumber_arvestustöö.xlsx TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale tead kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena v vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsiooni kasutate? kasutades tema kabinetinumber ja neljandasse samamoodi telefonin NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele M kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppetooli nim halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist välja vaid õppetooli töö Special->Values käsku, et saadud tulemused oleks tavalise vormindu vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandi...
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav a...
Some of the things you will learn in THE CODEBREAKERS • How secret Japanese messages were decoded in Washington hours before Pearl Harbor. • How German codebreakers helped usher in the Russian Revolution. • How John F. Kennedy escaped capture in the Pacific because the Japanese failed to solve a simple cipher. • How codebreaking determined a presidential election, convicted an underworld syndicate head, won the battle of Midway, led to cruel Allied defeats in North Africa, and broke up a vast Nazi spy ring. • How one American became the world's most famous codebreaker, and another became the world's greatest. • How codes and codebreakers operate today within the secret agencies of the U.S. and Russia. • And incredibly much more. "For many evenings of gripping reading, no better choice can be made than this book." —Christian Science Monitor THE ...
TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale teaduskonna kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena valida tea valideerimisega valida vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsio kuvatakse funktsiooni VLOOKUP (!!!) kasutades tema kabinetinumber ja nelja NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele Majandus Valige otsingu kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppeto Excelisse - esialgu tuleb see halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist vä parema-nupu menüüs asuvat Paste-Special->Values käsku, et saadud tulemu nimed jäävad ka lõpptulemuseks - halva vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandile vastava teise õppetooliga. E s igale teaduskonna nimele järgneb nimekiri selle töötajatega, ...
;P ulJbijlg lsBN 978-1-8432s-569-7 Illllll]ililil]t llll ||||rl 9 x781843x255697x Conlenls UNI T1 househol d & appl i ances; dw el l i ngs ln Searchof the Perfect My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi e ce) Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney ...
;P ulJbijlg lsBN 978-1-8432s-569-7 Illllll]ililil]t llll ||||rl 9 x781843x255697x Conlenls UNI T1 househol d & appl i ances; dw el l i ngs ln Searchof the Perfect My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi e ce) Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney ...
;P ulJbijlg lsBN 978-1-8432s-569-7 Illllll]ililil]t llll ||||rl 9 x781843x255697x Conlenls UNI T1 househol d & appl i ances; dw el l i ngs ln Searchof the Perfect My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi e ce) Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney ...
;P ulJbijlg lsBN 978-1-8432s-569-7 Illllll]ililil]t llll ||||rl 9 x781843x255697x Conlenls UNI T1 househol d & appl i ances; dw el l i ngs ln Searchof the Perfect My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi e ce) Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
